Podcasts about praeguseks

Praeguseks on välja tulnud mitu erinevat AI-otsingumootorit ja paljud kasutavad neid juba oma igapäevatöös. Räägime täna Restardis sellest, kuidas kontrollida, mida robot sinu kohta teab ja kuidas seda infot optimeerida. Külas on Silver Keskküla, kes on püsti pannud kaks AI-juturobotite alast tööriista või häkki. Juttu tuleb ka sellest, kas inimkond on nüüd siis huku äärel ning kuidas AI-valdkond lähitulevikus edasi võib areneda. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja.

“Kinnisvarajutud” podcasti 99. osas kutsusime meile külla kinnisvarainvestori Siim Lauriku ehk siis laua taga on kaks Siimu ja üks Algis. Kui Algis on korra juba pidanud hülgamise üle elama, siis selles episoodis oleme saate ajaloos kõige lähemal sellele, et Siim kaotaks oma saatejuhi positsiooni. Loodame, et läheb õnneks ja sajanda episoodi teeme ikkagi tavapäraste saatejuhtidega. Aga eks paistab. Siim Lauriku näol on tegemist üüriinvestoriga, kes oma teekonda alustas 2014. aastal endale kodu ostmisega ning hiljem selle välja üürimisega. Praeguseks on mehe portfellis nii enda kui koos äripartneriga soetatud objekte kokku 13. Osad neist on Raplas, üks Pärnus ning ülejäänud Tallinnas. Kui esimestel aastatel kasvas portfell aegamisi, siis viimasel paaril aastal on Siim liikunud edasi päris korraliku tempoga. Uurime Siimult, kuidas tema teekond alguse sai ning miks alustas ta portfelli ehitamist just Raplast. Räägime Rapla üürituru nüanssidest ning nii toonastest kui praegustest hindadest ja tootlusnumbritest. Proovime aru saada, et kuidas on võimalik see, et odavamast Raplast pealinna siirdudes on Siimu portfelli kasvutempo hoopis suurenenud. Ühest flipist räägime ka. Nagu ka kellegagi koos äri ajamisest ehk partnerlustest. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

“Kinnisvarajutud” podcasti 87. osas kutsusime külla ettevõtja Taivo Päärsoni, kes tegutseb igapäevaselt puidusektoris, aga hobina on ette võtnud omapärase strateegiaga kinnisvaraportfelli kasvatamise. Taivo haare on läbi aastakümnete ulatunud Tallinnast Riiga ja Pärnust Otepääle ning saates uurimegi, miks tema tegevustes on nii lai geograafia ning mis eesmärkidel mingid objektid aja jooksul ostetud-müüdud on. Saate n-ö maasikaks on korralik juhtumisterägastik Riias, kus kohtutäituri oksjonilt ostetud korteri paberite korda ajamine võttis lõpuks kolm aastat ning kogu projekt kujune sajalist panust sisse arvestades korralikuks flopiks. Praeguseks on Taivol läbi kogemuste ja õppetundide välja kujunenud oma strateegia, kus lähim eesmärk on kolme suure korteriga teha igakuist 5000 euro suurust rahavoogu. Sellega seoses räägimegi suurtest ja ilusatest korteritest ehk turusegmendist, kus üürihinnad on 1500+ eurot. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks“. Tänases osas on meil külas 21aastane Annabel, kes räägib avameelselt oma keerulisest võitlusest piirialase isiksusehäirega. Annabel räägib, et piirialane (borderline) isiksusehäire on diagnoos, mis hõlmab paljusid sümptomeid – sealjuures tujude kõikumist ja impulsiivsust. Tihti aetakse neid sümptomeid segi bipolaarse häirega. „Algul pandigi mulle bipolaarsuse diagnoos, ent mida rohkem teste mulle tehti, mida rohkem arstid ja psühholoogid mind kõrvalt jälgisid, saadi aru, et see pole õige diagnoos,“ räägib Annabel. Piirialase isiksusehäire diagnoosi sai Annabel olles vaid 19aastane. „Tavaliselt nii noortele isiksusehäire diagnoose ei panda, sest isiksus areneb välja alles pärast 20. eluaastat. Tavaliselt oodatakse sellega. Kuna mul olid aga sümptomid juba niivõrd selged ja tugevad, pandi mulle see diagnoos.“ „Mul olidki tugevad tujude kõikumised, mis ei allunud üldse ravile ega millelegi. Impulssiivsus. Ma tegin impulssiivsuse käigus hästi suuri, elumuutvaid ja raskeid otsuseid. Näiteks võtsin hästi suuri laene. Või olin seksuaalvahekorras tundmatuga, tegin pidudel rumalusi või kulutasin hästi suure summa raha asjade peale, mida mul võib-olla tegelikult vaja ei läinud,“ räägib Annabel. Praeguseks on naine oma võitlust isiksusehäirega võitmas ja saavutanud oma elu üle kontrolli. Seda tänu regulaarsele ravile ja ka suurele soovile terveneda.

Telia on järk-järgult kogu oma autoparki viimas üle täiselektrilistele sõidukitele. Praeguseks on neil juba päris pikk kogemus ja suur autopark. Telia juhatuse Liige Holger Haljand jagab nende kogemust. Saates veel: saime jälle trahvi, lätlased panid hullu, britid on kallid ja pommuudis on, et paksus lumes on nelikvedu päris hea. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all igavlemine. Suure osa igavuse ajaloost on tegeletud sellega, kuidas igavusest pääseda. Praeguseks oleme aga jõudnud aega, kus juba otsitakse võimalusi selleks, et igavusehetki tekitada, märgib Tiido.

Meil on juubelisaade! Kõik kolm saatejuhti - Kaiu, Liisa ja Martin - on üle pika aja ühes saates koos, külalisi pole, juttu aga palju. Seega oleme nostalgialainel ja meenutame, kuidas “Vala välja” joogisaade alguse sai, mida põnevat oleme 50 saate ja ligi 2,5 aasta jooksul kogenud ning mekkinud. Et aga mitte liigselt saate jooksul mälestustesse uppuda, võtame ette ka kolm toredat või vähemasti väga huvitavat uudist joogimaailmast. Räägime ka oma lemmiksaadetest nende salvestatud poolesaja hulgast ja teeme üksteisele mõnusa pimetesti põnevate leidjookide näol. Ees ootab põnev kuulamine! Anosmia ja pimetest Eelmises saates rääkisime kosmoses käinud Petrusest, nüüd aga tuleme maa peale tagasi. Praeguseks on olemas esimesed uuringud selle kohta, kuidas on koroonaviirus mõjutanud lõhna- ja maitsetajusid. Anosmia on üks erakordselt tüütu asi ükskõik kellele, aga sommeljeedele ja teistele veinitundjatele on see puhas äng ja õnnetus. Ent kõik pole kadunud, sellest kiiremaks välja tulemiseks on olemas ka omad nipid. Keiu ja Martin võtsid saatesse kaasa ka mõned joogid, et teised neid pimesi proovida saaksid. Mida arvavad Liisa ja Martin näiteks Vana Tallinna uusimast tootest ja kas nad tunnevad üldse ära, millega umbkaudu tegemist võiks olla? Aga kuidas on kodumaiste marjaveinidega, mille Martin välja valab? Mis oli parim saade? Meenutame põnevamaid teadmisi ja maitseid, millega alates 2019. aasta lõpust kohtunud oleme ja tunnistame ausalt üles, mis sellest meie endi kodusesse baari- ja külmkappi jõudnud on. Samuti arutame, mis võisid olla meie igaühe lemmiksaated ja miks. Sellest vestlusest tuli välja nii mõnigi üllatus. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Viimases „Eesti eso” saates käis külas Alisa Verde, suuremale üldsusele tuntud kui Nõid Alisa. Alisa on äärmiselt avameelne inimene ning ei häbene millestki ausalt rääkida. Suureski tänu oma siirale iseloomule ta enda hinnangul tuntud saate ka võitis – inimestele meeldivad lihtsalt ausad ja otsekohesed inimesed. Alisa räägib avameelselt, et tollal oli ta tõepoolest viinanina ning ka nõiasaate katsetele sai mindud rohkem nalja pärast ja purjus peaga. Mida rohkem saade edasi arenes, seda rohkem avastas Alisa ka enda intuitsiooni. Praeguseks on naine alkoholiprobleemidest ammu üle saanud ning aitab seda teha teistelgi – Alisa pakub nõustamist sõltlastele ja, nagu ta ise ütleb, eriti rasketele juhtumitele.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #25 "Kinnisvarajutud" podcastis saab otsa seitsmeosaline järjestikune seeria, kus meil on stuudios külaline. Kuri koroonaviirus otsustas mängida vingerpussi ja vahetult enne salvestuspäeva lükata esiteks karantiini saatejuht Siimu ja teiseks ka meie külalise. Kuna me pole aga papist poisid, siis otsustasime tehnilisi vahendeid kasutades lausa erinevatest linnadest saate ikkagi ära salvestada. Saate teemad võtsime elust enesest ning esimese asjana proovisime veidi sotti saada kinnisvaraturu hetkeolukorrast. Kuigi tervisekriis on hullem kui kunagi varem ja paljud inimesed on kaotanud töö, siis kinnisvaraturul ei suuda pakkumine nõudlusega sammu pidada ja hinnad kerkivad meie silme all. Saate teises pooles võtsime ette kaks kuulajaküsimust, mis meile eraviisiliselt saadeti. Mõlemad küsimused olid sellised, et andsid teemat pikemaks arutluseks ning võimalik, et nendest saavad mõtteianet teisedki meie kuulajad. Küsimus nr1: Alles hiljuti avastasin enda jaoks kinnisvara investeerimise aspektist ning mõtlesin teilt küsida natuke ka personaalselt nõu. Kinnisvarasse investeerimise mõte tekkis umbes pool aastat tagasi ja tegingi esimesed ettevalmistused laenu saamiseks. Praeguseks on 6 kuud möödunud, mille jooksul olen sissetulekuid kunstlikult suurendanud, et saada paremat tulemust pangast. Hetkel on pakkumised 150 000 kuni 250 000 euroni koos lisatagatisega. Siin kohal tahaksingi küsida, millises suunas jätkata? Kas alustada väikselt, näiteks paneelkorteritega või pigem võtta suurem korter paremas piirkonnas? Viimane oleks tootluse mõistes võib-olla väiksem, aga turvalisem. Otsest strateegiat pole siiani paika pannud. Küsimus nr2: Mina siis Rakvere poiss, kes soovib siia osta endale esimest kinnisvara. Kuulasin nädala alguses Kinnisvarajuttude podcasti. Sealt tuligi mõte kirjutada ja nõu küsida konkreetse välja valitud objekti osas. Korteril hindamisakt 91 000 eurot. See oleks minu elu esimene kinnisvaratehing. Igasugune nõu ja arvamus on abiks.

Tänase saate külaline Marju Gellert on elanud ligi kaheksa aastat Hispaanias Malagas, kuhu kolis abikaasa ja väikese pojaga. Tänaseks on perre lisandunud veel üks poeg. Marju tunnistab, et tema jaoks oli koos perega Hispaaniasse kolimine lihtsam samm kui üksinda minek võinuks olla. Küll aga oli just lähedastel keeruline sellega leppida. Marju ja tema abikaasa Artjom on pidanud aja jooksul erinevaid ameteid, mõnes on hästi õnnestunud ja teises samas läbikukkunud. Praeguseks naudivad nad tööd fotograafidena. Küll aga toonitab Marju, et see pole kahjuks kullaauk, kust rohkelt raha tuleks. Loomulikult räägime ka Marju ja Artjomi poegadest, kes mõlemad käivad nüüdseks koolis. Muuseas, välismaalastena laste heasse kooli saamine polnud üldse keeruline – Hispaanias toimib punktisüsteem, mille järgi eelistatakse peamiselt just neid, kes pole nii heas seisus. Marju nendib, et lastel oli alguses eelkoolis mõnevõrra raske (näiteks ei rääkinud poisid esimese aasta tundides üldse hispaania keelt – kuigi õpetaja sõnul nad aru siiski said), kuid nüüdseks on mõlemad hästi kohanenud. Hiljuti ilmus Marju sulest ka raamat „Minu Hispaania“.

Kallid Jänkud! Ilusat aastavahetust teile meie poolt. Me oleme üdini tänulikud, et toetate meie podcasti. Uuel aastal planeerime suuremalt. Meil on projektid jutud ja asjad. Aga seda juba lähemalt 2021. Praeguseks, ilusat vana aasta lõppu teile. Musid-kallid!

Tegemist on üheksast tunniajasest podcastist koosnev webinari sari, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas kasvatada eneseteadlikkust ja kuidas jõuda iseendaga paremasse kontakti jne. MERILIN TAIMRE ON TUNTUD TERVISLIKU ELUSTIILI BLOGIJA, ETTEVÕTLIK, KAUNIS JA NOOR NAINE. Merilin teeb aktiivselt trenni ja tema südameasjaks on tervislik toitumine. Praeguseks on ta kirjutanud viis retseptiraamatut. Tema tegemisi jälgib eri sotsiaalmeedia platvormidel ligikaudu 100 000 inimest, umbes sama palju, aga tõenäoliselt rohkemgi, külastab igal kuul ka tema blogi. Tema järjepidevus, kindlameelsus ja iseendaks jäämine, enda pidev avastamine on see, mis mind tema juures paelub. Webinaril räägime Meriliniga naise naturaalsest menstruatsiooni tsüklist ja selle tundmisest, intuitiivsest toitumisest, katalüsaatorid vs juurpõhjused, emotsioonidega kooskõlas olemisest ja enda kehtestamisest. Head mõtted Merilinilt: “Iseendaga kontaktis olemise esimene märk ongi see, et sa oled kohal, siin ja praegu ning kuulad enda sisehäält.” “Reisimine on minu jaoks ideaalne viis olemaks iseendaga paremas kontaktis ja kohal.” “Elus juhtub kõik just siis, kui ta Peab juhtuma.” “Kui unistus ei ole tule kohe kergelt, tuleb ta hiljem veel kergemalt. Ma püüan Teha asju alati niimoodi, et ma ei pingutaks ülemäära palju.” “Kui mul oli akne, siis tuleb tunnistada, et minu enesekindlus kadus sajaga. Probleem ei olnud tegelikult aknes, vaid selles, et minu hormoonid olid paigast ära.” “Liigne ausus on teiste jaoks laastav ja raskesti vastuvõetav, aga ma ei saa teistmoodi. Ma ei suuda endale, ega teistele hea näo tegemiseks valetada.” “Õiged sõbrad ja inimesed, kes sinu ausust hukka ei mõista, neid tuleb hoida.” “Miks ei võiks inimesed omavahel rääkida avameelselt ja ausalt. Miks me peame mingeid sotsiaalseid maske kandma?” “Ma hoidun dopamiini laksudest, ma ei vaata televiisorit, ma ei tšilli instas, ma ei vaata pornot, ma ei masturbeeri, ega tarbi muud ebavajalikku sisu. See Annab võimaluse nautida ja hinnata lihtsalt asju." “Pole vist dieeti, mida ma ei oleks proovinud.” “Meie kehas on väga palju toksiine.” “Veepaastumine aitas mul üle saada söömis sõltuvusest.” “Meie keha ütleb meile, mida ta tahab süüa. Tuleb osata lihtsalt kuulata.” “Kontaktis endaga on pidev töö, mitte staatiline asi, mida saavutada.” “Edu ei võrdu karjääriga. Edu peitub õnnelikuna olemises. Õnn on edu võti ja kirg on Õnne võti.” “Kui miski on meile ettenähtud, tuleb ta kerguse, hiilguse ja rõõmuga. Mitte miski ei tohiks elus olla otseselt raske.” “Suhted on peegel meist endist.” “Probleem, mille pärast sa kellegagi tülitsed ei ole tegelikult mitte kunagi see Päris probleem, vaid see on katalüsaator, mis toob selle tegeliku probleemi sinus esile. Küsimus on kas sa nüüd näed seda probleemi või mitte ja kas sul on julgust sellega ka tegeleda.” “Kui sa näitad inimestele, kuidas sa hindad ja väärtustad iseennast ja enda aega, siis inimestel pole muud varianti kui väärtustada sind vastu. See, kuidas inimesed sinuga käituvad, on otsene peegeldus sellest, kuidas sa käitud iseendaga.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. OSA #10 Saatesarja esimese suure juubeli ehk kümnenda osa külaliseks kutsusime investori, koolitaja ja ettevõtja Kristi Saare, kes hästi tuntud enamusele Eesti väikeinvestoritele. Kristi Saare on kinnisvaras läbi teinud huvitavad sammud, kui tema esimene objekt oli mikrokorter ühes kurikuulsas Põhja-Tallinna ühiselamus, kuhu pärast kella 21 õhtut eriti julgust minna polnud. Praeguseks on Saare kokku pannud kolmese grupi sarnaselt mõtlevaid sõbrannasid, kes ühiselt on jõudsalt oma kinnisvaraportfelli kasvatamas. Saare jagab hea meelega väga konkreetseid näpunäiteid, mida sellise koostöö puhul tuleks jälgida ja kuidas tööjaotust võiks jagada nii, et kõik lõpuks rahul oleksid. Otse kinnisvarasse investeerimisel on sisenemisbarjäär mitme teise varaklassiga võrreldes suurem ning paljude algajate investorite jaoks seetõttu automaatselt välistatud. Kristi Saare saate ära kuulanuna võiks kindlasti tekkida väike heureka moment, et sobivate kaasteeliste leidmisega on võimalik seda sisenemisbarjääri oluliselt madalamaks tuua. Ühtlasi oleks partneritega koos asja ajades oluliselt julgem tegutseda ning ideede omavahel läbi põrgatamine aitaks teha paremaid otsuseid. Kristi Saare tõi "Kinnisvarajuttudele" juubeli puhul ka väikese kingituse, kui tõi saatejuhtidele oma üsna värskelt käima lükatud kirjastusest WW Print Barbara Corcoran'i raamatu "Ärihai lugu", kuhu ka motiveeriva pühenduse sisse kirjutas. Täpselt sama raamatu saame Kristi lahkel loal välja panna ka ühele meie kuulajale. Mida selleks tegema peab, saab teada meie Facebooki grupist Kinnisvarajutud! WW Print pakutava raamatuvalikuga saab kursis olla külastades kodulehte wwprint.ee. Kinnisvarahuvilistele on sealt veebilehel tellides Kristi Saare poolt tehtud ka sooduskood "KINNISVARA", mille lisamisel saab lausa 10% soodustust! Saates küsisime Kristilt muuhulgas ka selliste teemade kohta: Kas mäletad, millal Sul tekkis mõte oma portfelli ka kinnisvara lisada? Kas mäletad oma esimest üürikinnisvara ostu? Kuidas sellega läks? Kui suur üüriportfell Sul hetkel on? Mis on olnud tagantjärele kõige tulusamad tehingud? Mis on olnud tagantjärele suurimad ebaõnnestunud tehingud? Mis on peamised õppetunnid, mida tahaksid teistega jagada? Milline on Sinu jaoks ideaalne üürikorter? Kuidas tunda ära head üürnikku? Mis on Sinu lemmikpiirkonnad investorina? Miks? Mida soovitaksid neile, kes soovivad kinnisvarasse investeerima hakata? Kas teha üksi või kambaga koos? Mida toob 2021 kinnisvaraturule? Kuidas tekkis idee tuttavatega koos kinnisvarasse investeerida? Mida jälgida sellise koostöö alustamise puhul? Kuidas konkreetselt teie koostöö variandi puhul on ülesanded jagatud? Millised õppetunnid seni koostööst saanud oled? Mida teeksite nüüd teisiti? Kas sellise koostöö puhul on võimalik üldse esialgseid vigu hiljem siluda? Näiteks, kui saab kaasatud inimene, kes hiljem selgub, et ei sobi?

Tänase Päevalehe arvamustoimetuse „päeva teema" esimeses loos vaatleb Eesti üks tunnustatumaid spetsialiste vaktsineerimiste alal, perearst Marje Oona, kui palju on meil põhjust hõisata. Ning ta ei hoia end vaka all. „Ma ei tahaks küll paista tohutu hõisete õhkuapaiskajana," sõnab ta. „Aga kui päris aus olla, on ju suudetud päris uue viiruse puhul leida üles täpselt see õige antigeen, mis tekitab õige immuunvastuse. Selle vaktsiini väljatöötamisega on jõutud nii kaugele, et erinevates uuringutes on hõlmatud juba üle 30 ja 40 tuhande inimese. Esimesed tulemused on tõesti paljulubavad." Tõsi, mõisted nagu "kohe" või ka "lähiajal" tähendavad vaktsiini mõttes ikkagi kuid, aga lähema aasta perspektiiv on väga lootusrikas. Oona meenutab, et veel enne päristulemuste saabumist polnud isegi teada, kas vaktsiin päriselus kaitseb. Nüüd on täiesti selge see, et suhteliselt väikeste kõrvalmõjudega suudab vaktsiin aidata organismil koroonaviirusest tõesti jagu saada. Praeguseks on teatanud esimestest tulemustest Pfizer/BionTech ning Moderna, mille esialgne tõhusus on üle 90%. Teistsugust tehnoloogiat kasutav Oxfordi teadlaste AstraZeneca vaktsiin peaks tulema välja lähinädalatel. Ning neid on ootel veel mitmekümne ringis. Omaette töötavad vaktsiine välja hiinlased ja venelased, kellest viimased kinnitavad, et ka nende vaktsiin Sputnik V on 92%-se tõhususega. Lootused on nii kõrged, et veel enne lõpliku heakskiidu saamist töötavad tootjad täistuuridel. Järgmisel aastal võime arvestada juba miljardite doosidega ehk maailma jõukamate sekka kuuluv Eesti peaks saama kenasti kaitstud. Ometi küsimused jäävad: Kui pikaks ajaks vaktsiin inimesi kaitseb? Kas vaktsineeritud inimene jääb edasi nakkust kandma? Kuidas ta mõjub vanemaealistele, kes on praegu suurim riskirühm? Kas me võime nüüd unustada ideed karjaimmuunsuse saavutamisest? Kuidas ikkagi käituda nendega, kes kõigele vaatamata ikkagi keelduvad end vaktsineerimast. Ja kõige tähtsam: millal võin helistada perearstile palvega: „Soovin vaktsiini!" Kuula Krister Parise intervjuud Marje Oonaga siit!

Tänase saate külaline Kristi Rosenberg läks Tšiilisse algselt kuueks kuuks, kuid nüüd on sellest sujuvalt saanud seitse aastat. Ilm oli lihtsalt nii mõnus, et ei raatsinud kodumaale naasta – ja siis tuli välja mõelda, millega kaugel maal elatist teenida. Praeguseks juhib Kristi väga eduka logistikaettevõtte Tšiili haru. Ta jutustab saates, kuidas kõik käib tutvuste kaudu (ja millisel kohalike jaoks veidral viisil nemad tutvusi sobitama hakkasid), mil moel on ta selles maailmas endale teed rajanud, kuidas sobib eestlase töökultuur latiinode omaga ning miks on temal vaja kurja häält teha.   Tšiilit iseloomustab klassiühiskond. Nii toobki Kristi näite, et uude seltskonda sattudes küsitakse sult alati kolme asja: mis koolis käisid, kus sa elad ja mis su perekonnanimi on?

Taskuhäälingusaate "Edu Valem" 17. osas käis külaliseks kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik, kelle teekond kinnisvara juurde oli kõike muud kui igav ja tavapärane. Praeguseks 36-aastane mees töötas 8 aastat TV3-s ja tõusis lõpuks seal müügidirektori positsioonile. Samal ajal aktiivselt ka teisi eesmärke püüdnud Liblik kõrvetas ennast suurel tempol liikudes ühel hetkel läbi ning otsustas magusa ametikoha maha panna, valdkonda vahetada ja sisuliselt päevapealt elus kannapöörde teha. Saates tuleb juttu Algise teekonnast ning suure osa keskendume kinnisvarale ning seda peamiselt just väikeinvestori vaatenurgast. Miks, millal ja kuidas investeerida kinnisvarasse? Kas pikaajaline või lühiajaline üür või hoopis flippimine? Saadet juhivad Maxim Tuul ja Siim Semiskar. “Edu Valem” sünnib koostöös Manta Maja ja Rahajutud.ee portaaliga. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

Mitu nädalat põrkusid koroonakriisi mõjude eri nägemused maasikapõldudel. Marjakasvatajad rääkisid hädast tööjõuga, Toompealt vastati, et töötus on ju kriisis kasvanud. Delfi „Erisaates“ on külas töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets, kes räägib tööturul kujunenud olukorrast. Tema sõnul osutusid reisipiirangutest tekkinud võõrtööjõu kriisis osutusid edukamaks marjakasvatajad, kes kõrgetes nõudmisetes natuke allapoole tulla. Töötute hulk pole kasvanud nii palju kui koroonakriisi tipus ehk kardeti, kuid sügise vaates hoitakse silma peal ehitussektoril ning toitlustus- ja majutusvaldkonna hakkamasaamisel. Praeguseks on aga selge, et noored on juba saanud rohkem pihta tööväljavaadete osas, kui teised. Töötukassa eksperti küsitleb Raimo Poom.

"Tähenduse teejuhid" alustas sel sügisel oma kolmandat hooaega. Praeguseks on Kuku Raadios kõlanud pühapäeviti juba 69 saate lühendatud variandid. Nagu sarja sõbrad on ehk juba märganud, olen ma vestluste pikemate variantide ülesriputamisega graafikust kõvasti maha jäänud.Alguses oli mul uljas plaan kõik vestlused hoolikalt uuesti läbi kuulata ja igaühele ka pisut pikem saatesõna kirjutada. Ma pean paraku sellest kavatsusest muude kohustuste paljususe tõttu siiski loobuma ja kuivõrd nende salvestuste otsas pole mõtet niisama ka istuda, siis panen praegu puuduolevad kümmekond saadet lähipäevadel koos paarilauseliste saatetekstidega seltsi kanalile lõpuks välja. Vabandan nii pika viivituse pärast.Septembri lõpus salvestasin ma Tartus saate Märt Läänemetsa ja Teet Toomega. Saate esimeses pooltunnis põhjendasin ma oma huvi vestlusele pealkirja andnud Višnu unenäo vastu, paraku läks tehniliste viperuste tõttu just see lõik saatest kaduma. Alternatiivseks pealkirjaks sobiks vahest ka "Viimase instantsi ise", sest nagu Märt (8. minut) ilusti ütles: "Jumala otsingud ja enda otsingud saidki kokku ja hindu mõtlejad leidsid, et jumal ongi see viimase instantsi ise."Teet juhtis tähelepanu hinduistliku filosoofia veel ühele väga olulisele momendile (12. minut): "Suur osa nende filosoofiast, isegi kui see on tähte näriv ja mõnes mõttes võib-olla absurdsuseni detailne, põhineb mingil määral sügaval keskendumis- või joogakogemusel. See eristab teda eriti uusaegse Euroopa filosoofiast ja teeb temast arusaamise keeruliseks, sest kui sellel teemal arutleda ainult sõnalisel või loogilisel tasandil, siis ei pruugi asjale võib-olla pihta saada."Sellega praegu siis aja kokkuhoiu mõttes piirdukski.Head õhtut!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Parmupill on väga vana instrument ja olnud üle maa laia levikuga. Eestis on vanimad arheoloogilised leiud dateeritud 13. sajandisse. Praeguseks on parmupill tegemas taas võidukäiku ja on kinnitanud tugeva positsiooni lavalaudadel. Oma müstilise kõlaga jääb ta tänaseni kuulajale hästi meelde ning kannab justkui teistesse sfääridesse. Mida uut mängijad välja mõtlevad ja kuidas kasutatakse vanu pärimuslugusid uues kuues, seda avavad stuudios külalised Cätlin Mägi ja Katariin Raska.

Parmupill on väga vana instrument ja olnud üle maa laia levikuga. Eestis on vanimad arheoloogilised leiud dateeritud 13. sajandisse. Praeguseks on parmupill tegemas taas võidukäiku ja on kinnitanud tugeva positsiooni lavalaudadel. Oma müstilise kõlaga jääb ta tänaseni kuulajale hästi meelde ning kannab justkui teistesse sfääridesse. Mida uut mängijad välja mõtlevad ja kuidas kasutatakse vanu pärimuslugusid uues kuues, seda avavad stuudios külalised Cätlin Mägi ja Katariin Raska.

Noored, tublid ja oma isamaad armastavad eestlased on üks võti, et elu Eestimaal ka järgmised sada ning rohkemgi aastat kestaks.Seepärast teeme juttu kahe noore eestlase, Elari Kõiviku ja Liisi Lõiviga (pildil), kes paar aastat tagasi Austraaliasse õnne ja rõõmu otsima läksid. Praeguseks on noored Maarjamaal tagasi ja aitavad saates vastata järgmistele küsimustele - kuidas siis kodupaik võõrsilt vaadatuna tundus ja miks nad tagasi Eestimaale tulid?Saate teises pooles teeb Jakob Rosin ülevaate värskematest tehnoloogiauudistest.Saatejuht on Jane Saluorg.

Noored, tublid ja oma isamaad armastavad eestlased on üks võti, et elu Eestimaal ka järgmised sada ning rohkemgi aastat kestaks.Seepärast teeme juttu kahe noore eestlase, Elari Kõiviku ja Liisi Lõiviga (pildil), kes paar aastat tagasi Austraaliasse õnne ja rõõmu otsima läksid. Praeguseks on noored Maarjamaal tagasi ja aitavad saates vastata järgmistele küsimustele - kuidas siis kodupaik võõrsilt vaadatuna tundus ja miks nad tagasi Eestimaale tulid?Saate teises pooles teeb Jakob Rosin ülevaate värskematest tehnoloogiauudistest.Saatejuht on Jane Saluorg.

Praeguseks on vist juba üle 5 aasta erinevad inimesed oodanud ja rääkinud peagi saabuvast krahhist. Sellega seoses küsitakse nii minult kui ka kõigilt teistelt investeerimise teemadel rääkijatelt/kirjutajatelt, et millal see siis ära tuleb? Kuna kardetakse suurt korrektsiooni või lausa majanduse kokkukukkumist, siis tekib loogiline mõte, et äkki ei ole täna just kõige õigem hetk investeerimisega alustamiseks. Hea ju osta põhjast, kui homme kukkuma hakkab, mitte tänaste kõrgete hindade pealt? Mõtlemegi seekord natukene sel teemal. Peamiselt arutame selle üle, kas kinnisvarasse tasub täna investeerida ja kui mõttekas see oleks. Samas kehtivad sarnased põhimõtted ka nii mõnegi muu investeeringu puhul. Arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis leiad, kui otsid #RR060 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr060

Sisekaitseakadeemia kolimisest Narva on räägitud juba aastaid. Praeguseks on poliitikud selle kolimise otsustamisele lähemal kui kunagi varem. Mis on kolimisest saadav tulu ja millised on ohud? Palju see maksaks ja kes ning miks on kolimise vastu? Neljapäevases otsesaates on endised siseministrid Ken-Marti Vaher IRL-ist, Hanno Pevkur Reformierakonnast ja kooli rektor Katri Raik.Vestlust juhib Mirko Ojakivi. Kuula neljapäeval kell 14.05.

Sisekaitseakadeemia kolimisest Narva on räägitud juba aastaid. Praeguseks on poliitikud selle kolimise otsustamisele lähemal kui kunagi varem. Mis on kolimisest saadav tulu ja millised on ohud? Palju see maksaks ja kes ning miks on kolimise vastu? Neljapäevases otsesaates on endised siseministrid Ken-Marti Vaher IRL-ist, Hanno Pevkur Reformierakonnast ja kooli rektor Katri Raik.Vestlust juhib Mirko Ojakivi. Kuula neljapäeval kell 14.05.

Peeter Helme: "Kindlasti on aasta tähtsaim sündmus kahe kosmosesondi – Voyager 2 ja Voyager 1 (just selles järjekorras!) – taevasse lennutamine. Voyageri programmist kujuneb kõige pikem kosmoseprogramm ajaloos. Need kaks aparaati, mis panid 80ndatel inimkonna ahhetama hingematvate piltidega Jupiterist, Saturnist, Uraanist, Neptuunist ja nende planeetide kuudest, jätkavad lendu tänaseni. Praeguseks on nad väljunud päikesesüsteemist, kuid edastavad ka pea 40 aastat pärast starti Maale infokübemeid.

Peeter Helme: "Kindlasti on aasta tähtsaim sündmus kahe kosmosesondi – Voyager 2 ja Voyager 1 (just selles järjekorras!) – taevasse lennutamine. Voyageri programmist kujuneb kõige pikem kosmoseprogramm ajaloos. Need kaks aparaati, mis panid 80ndatel inimkonna ahhetama hingematvate piltidega Jupiterist, Saturnist, Uraanist, Neptuunist ja nende planeetide kuudest, jätkavad lendu tänaseni. Praeguseks on nad väljunud päikesesüsteemist, kuid edastavad ka pea 40 aastat pärast starti Maale infokübemeid.

Tänase saate külaline on Kerttu Karon, kes püüdleb usinalt paljude noorte unistuse poole: saada staariks USA filmimekas Hollywoodis. Praeguseks on Kerttu osalenud mitmetes USA (väiksemates) seriaalides ja muusikavideotes ning lõpetanud ka New Yorgi Filmiakadeemia lühikursuse filminäitlemise alal. Hiljuti juhtis ta ühte Emmy galaga seotud väiksemat üritust, kus osalesid nii mõnedki näitlejad "Grey anatoomiast" ning "Kiiretest ja vihastest". Saates annab Kerttu praktilisi näpunäiteid, kuidas seriaalide casting'utele ja muusikavideotesse pääeda, kuidas luua olulisi tutvusi, mis peab Hollywoodis läbi löömiseks olemas olema. Siiski toonitab Kerttu, et ei tahagi öelda, et on läbilöögi saavutanud. "Kõik alles algab," on ta kindel.

Tänase saate külaline Liis Raudmann müüs Eestis kodu maha ning kolis mehe ja kahe väikese lapsega Hispaaniasse. Sealjuures polnud ei Liis ega tema mees mitte kunagi varem Hispaanias käinud ja hispaania keelt ei osatud. Praeguseks on perekond elanud Hispaanias viis kuud ning lapsed (6-aastane ja 7-aastane) käivad juba hispaaniakeelse kooli esimeses klassis. Kuigi lapsed ei osanud esialgu eriti hispaania keelt, õpivad nad keelt niivõrd kiiresti. Liisi sõnul ei vasta jutud Hispaania kallidusest tõele – ta kinnitab, et nende perel jääb rohkem raha üle kui Eestis elades. Samuti räägib Liis sellest, kuidas lüüa läbi Hispaanias: "Kui keegi ütleb, sulle, et ei saa, siis mine küsi järgmise käest. Kui see juhatab sind järgmise juurde ja see ütleb, et ei saa, siis pead nii kaua käima, küsima ja pinda käima, kuni sa leiad õigel ajal õige inimese, kes ütleb sulle õiget asja."