Podcasts about sealt

Täna on taas kuulajakirjade saade, sest meie postkast on uhkelt teie poolt saadetud lugusid täis ja patt oleks neil seal lihtsalt seista lasta! Meie pidime igal juhul salvestuse ajal üsna mitu kreepsu läbi elama, sest lood on seekord erakordselt kõhedad ja värvikad. Külmavärinad on absoluutselt garanteeritud! Boonusosasid saad kuulata: patreon.com/kikimoorid Meie kodukas www.kikimoorid.ee. Sealt saad saata ka oma loo!

"Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates võttis ettevõtmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sügisel asutatud sari oli eelneval kümnel hooajal keskendunud peaasjalikult lääne mõtteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja Johann Wolfgang Goethe "Fausti" varjus Richard Tarnase "Õhtumaa vaimu passiooniga" [1].Tagantjärgi tark olles võib väita, et pööre algas juba 2021. aasta sügisel uue kursustesarja "Looduse tagasitulek" [2] teise hooajaga "Hinge kood" [3], mis oli pühendatud USA jungiaanlikule psühholoogile James Hillmanile [4]. Pärast seda hakkasid tasapisi esiplaanile nihkuma mu enda (ja teiste) sõltuvusprobleemid [5] ja nende võimalikud lahendused."Sõltuvus on trauma, punkt," ütleb kliiniline psühholoog Regina Hess, keda me intervjueerisime Tähenduse teejuhtide 23. numbris ("Moodne Eleusis", 9.22) [6]. Traumad tulevad jutuks ka tänases vestlusringis, kus osalevad Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku alkoholisõltlaste osakonna juhataja Jaan Saar [7] ja Ken Saan [8], kes mu Jaaniga tuttavaks tegi.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ... [2] • Looduse tagasitulek [3] https://www.apollo.ee/hinge-kood.html[4] • Richard Tarnas: "Oled sa kuulnud Jame... [5] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...[6] https://teejuhid.postimees.ee/7606044...[7] https://sakala.postimees.ee/4006965/j...[8] https://www.youtube.com/live/elnJi2ls... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Antud saatega kaasneb loosimäng. Kingituseks läheb kolm komplekti erinevat tüüpi jalgadele (liikuvad inimesed, probleemsed jalad ja normaalsele jalale). Osalemiseks kommenteeri YouTube video alla midagi relevantset saate kohta, pane subscribe kanalile ja mine jälgi sotsiaalmeedias ka Jalaravi tegemisi! Võitjad loosin välja 24.11.2024! Mitte võitjatele on lohutusauhinnaks välja pandud sooduskood "CHRIS10" mida saab kasutada e-poes www.jalaravitarbed.ee Lisaks frantsiisiga liitumine on võimalik siit: https://jalaravikabinet.ee/frantsiis/ ja kui podcasti infoga soovib liituda siis "CHRIS5" koodiga saab 5% soodsamalt liituda ning alustada oma äri ja kood tuleks taotlusse lisainfosse kirjutada. Monika Simm on Jalaravi kabineti looja ja omanik, mille teekond sai klientide vastu võtmise näol alguse 7 aastat tagasi. Monika sattus 10 aastat tagasi keeleoskamatult naaberriiki tööle ja avastas sealt teeuse, mis oli seotud jalgade probleemide lahendamisega. Eriala Omandas Monika kolme aastaga. Sealt edasi algas Monika karjäär Tartust, kus teda eriti hästi vastu ei võetud. Üsna pea kutsuti teda Tartu Seeniorite klubisse oma teenust tutvustama, seejärel kurtide ühingusse ja märkamatult oli graafik juba nii täis, et tuli hakata määratlema, millal töötada ja millal puhata. Aastal 2018 palkasid sa kooliõpilased, kellest tegid spetsialisti ja sealt juba laienemine Tallinna. Sealt edasi tekkisid esimesed katsumused. Aasta 2020 läks Monika saabus nädalaks Hispaaniasse. Kui ta naases tagasi 2,5 kuu pärast, oli üks töötaja kabinetist lahkunud koos töövahenditega ja teine töötaja võtnud kaasa ülejäänud töötajad, asutanud paralleelse ettevõtte ja alustanud tema teenuste pakkumist tema enda klientidele teises asukohas. Mõned katsumusterohked aastad hiljem oli Monikal juba 10 töötajat. Tänaseks on kabinetid seitsmes erinevas linnas üle Eesti. Monika eesmärk on pakkuda inimestele võimalikku teenindust ja abi. Nad aitavad inimest nii füüsisliselt, kui vaimselt ja sotsiaalselt. Monika soovis, et tema firma oleks temast ja tema puudumisest sõltumatu. Sellest sündis idee teha Frantsiisi projekt. Mis tänaseks on täiesti toimiv. Süsteem, mis aitab endiselt minu väljatöötatud süsteemi ja teenustega klientidele abi anda ja lisaks tööd anda ettevõtlikule ja iseseisvale inimesele. Frantsiisina on ettevõtlikul inimesel tugi ja süsteem ning ta ei ole üksi kui haigestub, ei ole üksi kui kliendid helistavad ja ta parasjagu teenindab klienti. CHRIS KALA PODCAST TOETAJAD: Ruth Terras - Sooduskood “kala” annab e-poest -10% www.ruthterras.com NB! Ostes novembris e-poest üle 40€ kingituseks Buduaari lemmik 7.19PM Pure and Cozy kodulõhnastaja. Million Mindset - Sooduskood “chriskala” annab e-poest -10% www.million.ee HEAD MÕTTED: “Raske tööga rikkaks ei saa.” “Jalgade hooldus paneb jalgades vere ringlema ning tekitab värske olemise tunde.” “Jalad on nagu hingamisvahend.” “Erinevatel vanustel on erinevad jalgadega seotud probleemid.” “Inimesed peavad hakkama rohkem enda jalgu pesema.” “Ei soovita soolatüükaid külmutada. Meie enda kliinikus kõrvetame soolatüükad ühe masinaga ära.” “Kui immuunsus on tugev, ei tule soolatüügas tagasi. Kui immuunsus on nõrk, tuleb ta kindlasti tagasi.” “Konnasilm on jalatsi hõõrdumise tagajärjel tekkinud paksend.” “Kannad valutavad sellepärast, et jalg on jalanõus vales asendis.” “Rasplitega ei tohiks tegelikult enda kanda lihvida ega riivida.” “Mehed võtavad vahel relaka ja lihvivad enda jalgu ning kandu liivapaberiga ehk lihvkettaga.” “Eestis elades tuleks igal võimalikul hetkel käia paljajalu kas muru või kruusa peal.” “Jalanõud tuleb valida paari paksuse sentimeetrise tallaga.” “Põlvevalu, seljavalu saab ka jalgade taldade alt reguleerida.” CHRIS KALA PODCASTI TOETAJAD: https://www.million.ee https://www.garden.ee https://www.ruthterras.eu https://www.ruumum.com https://www.upcreatelife.com https://www.www.krusenberg.ee

"Kinnisvarajutud" podcasti 205. osas püsime flippimise lainel ning liigume jutuga väikelinna, kust Siim on oma seni suurimad kasumid kokku lükanud. Meil on külas lihtsad inimesed Kehrast Johanna ja Mihhail, kes on mitmete müütide poolt mutta tambitud linnas nii flippinud kui kasvatanud ka üürikorterite portfelli. Uurime Johannalt ja Mihhaililt kohe alguses ära, kui põhjendatud on need jutud, et Kehras asuv paberitööstus lämmatab linna hingematva haisuga. Sealt edasi läheme kinnisvararadadele ning räägime Kehra korteriturust üldiselt, konkreetsemalt flippimisest ja paljust muust kaasnevast. Kes toimetab väiksemates kohtades või kellel on plaan oma kinnisvarainvesteerimist mõnes väikelinnas alustada, sellele on see osa nagu sõõm värsket õhku või nagu kirss tordil. Tähtis on oma turgu tunda ning mis seal salata, väiksemates kohtades on kohati võimalik endale ka ise turgu ette teha. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on siseturvalisuse valdkonna kogenud ekspert ja juht Hedi Arukas. Oma karjääri alustas Hedi Häirekeskuses, kus ta töötas regionaalse keskuse ja õigusvaldkonna juhina. Sealt edasi liikus ta Siseministeeriumisse, kus ta täidab praegu pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja rolli. Arvestades tänast keerukat geopoliitilist olukorda, tundus mulle asjakohane vestelda Hediga kriisivalmiduse tähtsusest ka ettevõtjate ja juhtide perspektiivist. Hedi jagab oma kogemusi ja arusaamu juhtimisest, kriisivalmidusest ning meeskondade ettevalmistamisest tulevasteks võimalikeks kriisideks. “Elu tõestab meile pidevalt, et mingisuguseid erinevaid kriise toimub meie eludes kogu aeg. Mingiteks asjadeks lihtsalt tuleb olla valmis. Seetõttu meeldiks mulle väga, kui juhid võtaksid endale südameasjaks oma tiimi kriisivalmiduse tõstmise. Pealegi – tark on selleks valmis olla!” – Hedi Arukase Kuulake ikka ...

Teie käsutuses on podcasti „Jalgrattapalavik“ 2023. aasta viimane episood ja mine tea, kas rohkem tulebki. Aga, ärgem kurvastagem, pigem nautigem saadet, sest stuudiost astus läbi mees, kelle tegemistest pole varem nii pikalt juttu tehtud. Innar Mändoja – profina World Touri tasemel kolm hooaega 2000 – 2002. Sealt ikka tuleb, mingit ümber nurga keerutamist ei ole. Räägime sellest, kuidas Telekomi mehed Sydney olümpiaks viimast lihvi andsid, kuidas ta ise Prantsusmaal amatöörtiimi valis. Tulemuste järgi parimasse tiimi ta ei tahtnud minna, kuigi meeskonnal huvi oli. Aga seal sõitsid kahtlaselt „punnis“ silmadega mehed... need on huvitavad jutud. Ühtlasi sõnab rännumees Mändoja, et kui mõni minister tahab temalt nõu, siis ta võib anda. Immigratsiooni teemal näiteks. „Neid tarkuseteri mul ikka on – kuidas suhelda araablastega. Elasime esimestel aastatel Prantsusmaal getos. Majas oli neli trepikoda ja kaheksa korrust. Meie olime seal reaalselt ainukesed valged inimesed. Ja ükski prantslane ei sattunud ka sinna. Ega alguses tahtnudki õhtul väga välja minna. Aga palju muutis see, kui nad said aru, et me ei olnud prantslased. Siis olime neile kohe sõbrad. Rattaklubi juhtidele me ei protestinud, et miks te meid sellisesse kohta elama panite! See oli kõva sõna, et ma sain välismaal üldse rattaga sõita.“ Veel teeme juttu noorena saadud võistluskeelust, erinevatest tiitlivõistlustest, solvumisest ja Prantsusmaale kadumisest, Kalev Chocolate Teami spordidirektorina töötamisest ja paljust muust. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Saates mainitud kursuse kohta saad lugeda rohkem siit: https://www.spirithub.ee/ Kasuta sooduskoodi "chriskala", mis annab hinnast omakorda -10€% veel alla! --- Seekordse saate külaline on Martti Mäger, kes on ettevõtja, abikaasa imelisele naisele, mehelikkuse mentor ja tantra jooga õpetaja. Tantra juurde viis teda tema naine ning pinnapealne arusaam sõnast “tantra”, mis seostus Martti jaoks veidra, aga põneva seksiga. Sealt algas Martti teekond tantra maailma, katsetades erinevaid kursuseid, laagreid ja muid kokkusaamisi. Edasi järgnesid iidse ja sügava tantra jooga tasemeõpingud, mida jätkanb ta tänaseni. Olles saanud peaaegu 5 aastaga piisava arusaama tantra tegelikust mõttest ja potentsiaalist, oli tema vanemõpetaja nõus Martti tantra jooga õpetajaks initsieerima. Lisaks tantra jooga kursuse õpetamisele võttis ta enda sihiks mehelikkuse. Pärast suurt isiklikku transformatsiooni, mis muutis ära tema olemuse, mõttelaadi, suhte dünaamika ja vaated kogu elule, pani ta iidsete tantra jooga õpetuste ja natukese enda kogemuse baasilt kokku Mehelikkuse Meistriklassi 30-päevase kursuse. Martti teekonna teeb eriliseks see, et ta läheb tantra ja mehelikkusega stereotüüpsest seksuaalsusest oluliselt sügavamale, kasutades seda võimsat õpetust mehe elu iga aspekti loomiseks ja kontrollimiseks. Ta kasutab tantrat kui praktilist ja kõigile kasutatavat tööriista, et kontrollida ja juhtida enda mehelikku elu suhetest, seksist, sisemisest enesekindlusest ja elurõõmust kuni elu nautimise ja ettevõtluseni välja. Seekordses saates räägime tantrast, mehelikkusest, meestest, seksist, suhetest, iidsetest õpetustest, praktilistest harjutustest, enda avamisest, enda mõistmisest, elust, reisimisest, tervenemisest. Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Madis Mihkels. Mõistagi ei saa me üle ega ümber skandaalsest hooaja lõpust Hiinas, aga meie jutuajamise peamine fookus on suunatud viimase pooleteise aasta sportlikule poolele, mil Mihkels on esindanud Intermarche – Wanty profitiimi. Päris esimese võistluse Belgia tiimiga tegi noor Eesti jalgrattatalent mullu augustis Arcticu velotuuril. Sealt hakkame riburadapidi minema. Vahele jäävad mitmed tiitlivõistlused, kus Mihkels oli kahel korral medalivõidule väga lähedal. Luubi all olevale teekonnale jääb esimene katsetus Pariis-Roubaix'l, mida kutsutakse „hellitavalt“ sõiduks põrgusse. Mihkelsi sõnul oli võidusõit talutav, aga et seal tulemust teha, peab olema ropult õnne. Seda koges ta kohe esimesel korral. Lõppenud hooaja üks kulminatsioone oli kahtlemata etapivõit Saksamaa velotuuril. Mihkels räägib võiduka päeva tähelepanekutest ja selgitab peensusteni, kuidas ta konkurendid finišis ikkagi üle trumpas. Huvitava ja õpetliku kogemuse pakkus hooaja keskel sõidetud Criterium du Dauphine. Tartlase esimene nädalane World Touri võidusõit. Puhtalt kogemuste hankimiseks. Ja mis siin salata, kogemust viskas peale päris korralikult. Osalt muidugi enda agarusest ja initsiatiivil. Velotuuri eelviimasel etapil otsustas Mihkels liituda jooksikute seltskonnaga ja see õnnestus. Mis edasi sai, oli puhas elu kool. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist! Ah, jaa. Räägime Hiina teemadel ka. Sellest, et UCI kaalub nii Madis Mihkelsile kui ka tema tiimikaaslasele Gerben Thijssenile nii-öelda õiglast karistust. Mõlema poole juristid loodavad jõuda mõistliku lahenduseni. Jalgratturid on omapoolsed selgitused jaganud, edasise suhtlusega nad otseselt kokku ei puutu.

#125 Tarkuseteri siit ja sealt by Intiimselt Eraelust

Praegune koalitsioonivalitsus õigustab maksutõuse kõige absurdsemate ja valelikumate ettekäänetega. Üheks võimutseva "liberaalse" koalitsiooni rahapuuduse põhiprobleemiks on aga nagu pärmi peal paisuv ametnike armee. Eesti riiki ja ühiskonda lammutavad samuti riigieelarvest manti saavad puuk-sihtasutused ja osavnäppude MTÜ'd (näiteks nagu sõjaannetustega sulitsenud "Slava Ukraini")...Saatel on külas Silver Kuusik – Tartu linnavolikogu liige ja EKRE poliitik. Saatejuht on Erik Boltowski

Podcasti „Jalgrattapalavik“ septembrikuu esimese saate külaliseks on käesoleval hooajal Eesti võidusõitudel enim silma paistnud mees – Markus Pajur. Tänavune kolmekordne Eesti meister, kes seisab 23-aastaselt teelahkmel, mis selle tippspordiga ikkagi edasi saab. Kolm aastat tagasi pääses pauguga pildile. Maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel U23 vanuseklassi grupisõidu neljas, millest kasvas välja leping Prantsusmaa tipptiimiga Arkea-Samsic. Uusprofina kohe 2-aastane leping ja mõistagi tundusid kõik uksed valla. Reaalsus osutus millekski muuks. Mitte, et tiim oleks Pajuriga väga halvasti käitunud, aga ootused endale ja päriselu, mis peale tuli, ei klappinud. Sealt hakkasid igasugused hädad. Meenutame velotuuri, kus Pajur sõitis samas tiimis Nairo Quintanaga. Pidi teda aitama. Giro d'Italia ja Vuelta võitja. Kuidas sa ei aita, ikka aitad... Suhtlesid omavahel kehakeeles, kuna Quintana inglise keelt ei räägi. Üsna palju kõneleme ka käesolevast hooajast, mis ei ole kaugeltki lõppenud. Pajurit ootavad ees kahed tiitlivõistlused, maanteesõidu ja graveli Euroopa meistrivõistlused. Maanteesõidu EM Hollandis ja graveli EM Belgias. Mõnes mõttes tuttavad rajad, kus võiks või tulevikku silmas pidades isegi peaks tulemust tegema. Sellest võib sõltuda sportlastee jätkumine. Kaalul on palju, kui mitte kõik. Tuleb hakata uuesti elatist teenima. Pelgalt „pähklite“ eest sõita, nagu armastas öelda Tanel Kangert, ei ole jätkusuutlik. Kui tahta teha tipptasemel. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Tsau! On 15. märts aastal 2014, läheme reisile Krisi ja Lisanniga ühte sellisesse eksootilisse riiki nagu Panama. Mõlemad olid just ülikooli lõpetanud ja tahtsid enne kui tööelu peale hakkab ühe kena reisi teha. Sealt reisilt nad kahjuks tagasi ei tulnud. Mis juhtus, sellest kuulete uues osas. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on mees, kes peab oma sportlastee tähetunniks 1988. aasta Baltic Sea Friendship Race velotuuri, mis tõi Eestis ja Tallinnas raja äärde kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Oli ärkamise aeg ning Eesti jalgrattakoondise võimas esitus ja Liidu koondise alistamine puges rahvale hinge. Andres Lauk oli toona üks kuuest sangarist, kes pedaale tallates Eesti rahva eneseväärikust ja iseseisvuspüüdlust soojade tunnetega poputas. Mälestusrikkast Balti mere maade velotuurist tuleb saates juttu üsna põhjalikult, lisaks meenutame seiku 1989. aasta võidusõidust. Sealt edasi jõuame juttudega välismaale. Alates 1991. aastast sõitis Lauk kümme hooaega erinevates amatöörklubides Ungaris, Prantsusmaal, Sloveenias ja Soomes. Õnnestus päris palju maailmas ringi rännata ning profiratturite koorekihiga eksootilistel velotuuridel rinda pista. Meenutame Mehhiko velotuuri etapivõitu ja meeleolukat vuntside pügamist. Alates 1993. aastast kuni Atlanta olümpiani oli Lauk kindel tiitlivõistluste mees, alati Eesti koondisega kaasas. Suuremat sorti sähvatus võinuks tulla 1994. aastal Sitsiilias peetud MM-il, ent vahetult enne maailmameistrivõistlusi Lauk haigestus. Võistles eelnevalt 21 päeva jutti, ilma puhkepäevadeta ja organism ei talunud seda ära. Saate külaline arvab, et kui tal mingis aspektis andekust oli, siis väljendus see raudses tervises. Aga kolm nädalat järjepanu „kühveldamist“ oli ka raudmehele liig. Huvitaval kombel annab Andres Lauku kõrvutada Eesti läbi aegade ühe säravama spordisangari, tõstja Jaan Taltsiga. Mõlemad on õppinud ja sportlaseks kasvanud läbi Tihemetsa tehnikumi. Küll paarikümneaastase vahega, aga ikkagi. Meenutame Tihemetsa aegu, mis olelusvõitluse vaates olid kohati väga karmid – kolmandalt korruselt pea alaspidi alla rippumine, moosikontroll, kettide ja piitsadega võitlus Kilingi-Nõmme tüüpidega. Samas, on olnud ka ilusamaid aegu. 1991. aasta ülemaailmsetel Väikesaarte mängudel koges Lauk ülevoolavat naerupahvakat, meeskonnasõidu käigus. Päris naljakas lugu, ehkki üks mees liikus sel momendil silmamunade peal. Saate viimases osas räägime pisut Lauk juuniorist ehk Karl Patrick Laugust, kes ameti mõttes läks isa jälgedes, aga on jõudnud veel kaugemale, profileeri välja. Kui palju on meestes sarnasust ja erinevusi, silmas pidades eelkõige võidusõitja tüpaaže. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

USA psühhiaater [Stanislav Grof](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG) on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "[Tuleviku psühholoogia](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-tuleviku-psuhholoogia-2008/)", 2) "[Viimne teekond](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-viimne-teekond-teadvus-ja-surma-musteerium-2010/)", 3) "[Kui sünnib ilmvõimatu](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kui-sunnib-ilmvoimatu-seiklused-ebatavalistes-reaalsustes-2011/)", 4) "[Holotroopne hingamine](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-ja-christina-grof-holotroopne-hingamine-uus-lahenemisviis-eneseuuringutele-ja-teraapiale-2011/)", 5) "[Kosmiline mäng](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kosmiline-mang-uurimisretked-inimteadvuse-piirialadele-2012/)". Tähenduse teejuhtide [94. vestlusringis](https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&t=10s) rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas [ESTRA raamatusarja](https://transpersonaalne.ee/pood/) toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija [Karl Käsnapuu](https://www.youtube.com/watch?v=SB5S6z49e3Y&t=96s). Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas. Head uudistamist! H.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ märtsikuu teise saate külaliseks on maanteesõidu rahvusvahelise kategooria komissar Mihkel Nanits (37). Alles neljas eestlane kõrgeima jalgrattakohtuniku kraadiga Oleg Sapožnini, Rein Kasela ning Madis Lepajõe kõrval. Tartust pärit, isa Mait tegeles nooruses jalgrattaspordiga ja suunas ka Mihkli sama ala juurde. Treeneriteks olnud Jaan Veeranna, Andrei Morjakov, Virgo Usin ja Jüri Kalmus. Liiga kaua võistlusspordiga ei tegelenud, põhimõtteliselt juunioride ea lõpuni, siis valis õpingute tee. Sportlastee üks meeldejäävamaid võistlusi toimus 2001. aasta septembris Euroopa noorte meistrivõistlustel Luksemburgis, kus sai näiteks mõõtu võetud ka hilisemalt Milano-San Remol ja Flandria velotuuril poodiumile mahtunud mehe, belglase Jürgen Roelandtsiga. 2008. aastal lõpetas Mihkel Nanits Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Aasta hiljem oli ta Eesti jalgratturite liidus kirjas abikohtunikuna. Sealt hakkas lumepall veerema. Suunajaks Madis Lepajõe, kes on tänaseks päevaks kahjuks meie hulgast lahkunud. Madise poeg Jaan on aga Mihkli hea sõber ja koos „küntakse“ vagu ka kohtunike põllul. 2017. aastal tõusis Mihkel rahvusvahelise jalgratturite liidu ehk UCI rahvuslikuks komissariks ja 2022. aastal rahvusvaheliseks komissariks. Selleks tuli sooritada eksam, konkreetsel võistlusel. Räägime, mida hinnati ja millised olid nõudmised. Mõistagi räägime komissaride töö spetsiifikast laiemalt, uutest trendidest, keerukate olukordade lahendamisest ja paljust muust, millega tuleb kokku puutuda. Ühtlasi selgub, et väga kõrgel tasemel kohtunikuks võib saada ka jalgrattaspordi tausta omamata. Seega, kellel on helesinine unistus kunagi Tour de France'il õigust mõista, siis kõik teed on valla. Vaja on vaid pealehakkamist, õpihimu ning prantsuse keele oskust. Mis muud kui head kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Jalgrattapalavik“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast.

USA psühhiaater Stanislav Grof [1] on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "Tuleviku psühholoogia" [2], 2) "Viimne teekond" [3], 3) "Kui sünnib ilmvõimatu" [4], 4) "Holotroopne hingamine" [5], 5) "Kosmiline mäng" [6].Tähenduse teejuhtide 94. vestlusringis [7] rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas ESTRA raamatusarja [8] toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija Karl Käsnapuu [9]. Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas.Head uudistamist! H.—————————————[1] • Stanislav Grof [2] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[3] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[4] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[5] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[6] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[7] https://www.youtube.com/live/TSgd9Dz3... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Korvpallipodcast „Pihtas põhjas“ peab oma järjekordse koosoleku ning stuudios laua taga istuvad Gert Kullamäe, Janar Talts ning Ivar Jurtšenko. Kõigil kolmel üsna värskelt seljataga Leedu reis, mille peamiseks sihtpunktiks, nii nagu veel paaril tuhandel eestlasel oli Kaunas ja sealne Žalgirio arena, kus pea 15 000 pealtvaataja ees peeti Euroliiga kohtumine Žalgirise ja Baskonia vahel. Leedu muljetest on saates pikemalt juttu ning Kullamäe esineb üsna emotsionaalse avaldusega. PAF Eesti-Läti liigas peatume pikemalt Viimsi/Sportlandi ja Keila KK mängul, sõna saavad nii meeskondade abitreenerid kui ka peatreenerid. See on kohtumine, kus Keila juhendaja pidi viimasel veerandajal väljakult lahkuma. Sealt jõuame sujuvalt kohtunike teemani, mille ümber on viimasel ajal päris palju vahtu klopitud. Sel nädalal said kokku meistriliiga klubide esindajad ja kohtunike esindajad. Millest räägiti ja kuidas saaks omavahelist koostööd paremaks? Ühtlasi toome näite Leedu meistriliigast, kus vilemeestega seonduv info tuuakse jõuliselt avalikkuse ette ning keegi ei peida eksimuste korral pead liiva alla. Kõvasti kiitust jagub BC Kalev/Cramole ja Heiko Rannulale, kes murdis eurosarjas kaheksa parema hulka. Tartu Ülikool/Rock ja Gert Kullamäe suutsid sama hooajal 2013/2014. Tartu jäi toona kaheksa hulka pidama, loodetavasti suudab Cramo sammu edasi teha. Lihtne see loomulikult olema ei saa, vastas on traditsioonidega Saksamaa klubi Brose Bamberg. Korralikuks madinaks läheb stuudios korvpalliliiga NBA arutelude juures. Põrkuvad vana kool versus tänapäevane meelelahutus. Kas LeBron Jamesi punktirekordi sündi võinuks või pidanuks esitlema kuidagi teisiti? Kas spordis ei olegi enam kõige tähtsam võit? Viskame pilgu peale ka NBA viimase hetke üleminekutele ja vahetustehingutele. Kohvrid pakkisid nii Kyrie Irving, Kevin Durant kui ka Russell Westbrook. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis fortuuna soosingul Ilmar Freimann. Palju õnne! Võtame võitjaga ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kas Baskonia on käesoleva saate ajaks jätkuvalt Euroliigas play-off kohal ehk kaheksa hulgas?“ Õige vastus on „Jah“. Laekus 54 vastust, neist õigeks osutus 46. Eestlane ikkagi jagab seda korvpalli asja! Käesoleva saate PAF-i auhinnamängu küsimus puudutab NBA-d: „Mitu punkti viskas LeBron James mängus, millega ta tõusis NBA kõigi aegade edukaimaks punktiviskajaks?“ Ehk siis ootame ühe konkreetse mängu punktisummat. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Eesti teatri ajaloost annab tikutulega otsida teist nii paljusid võro- ja setokeelseid ja -meelseid lavastusi teinud meest kui on Ain Mäeots. "Lõuna-Eesti veri vemmeldab," ütleb ta ise selle kohta. Sealt saab ta oma väe.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 44. osa külaliseks on kommunikatsiooniekspert ja spordiajakirjanik, endine kergejõustiklane ja Gerd Kanteri abimees Raul Rebane. Järgmisel aastal 70. sünnipäeva tähistav Rebane elab tänaseni kiiret ja põnevat elu, mistõttu pole ime, et vestlus saatejuht Karl Rinaldoga ei piirdu üksnes kergejõustikuga, vaid hõlmab teemadest ka näiteks infosõda, Eesti spordiajakirjanduses toimunud muutusi ja seni avalikkuses rääkimata seiku Moskva olümpiast. "Ma ei oska öelda, milline võiks olla täna spordiajakirjaniku eesmärk. Meeldida rahvale? Tuua inimesteni info? Võidelda oma ala imago eest? Näiteks Toomas Uba tegi omal ajal reportaažides seda, mida tänapäeval teha ei tohiks. Tema jaoks polnud kõige tähtsam lugu ega televisioon, vaid sportlane. Ta oli alati sportlaste poolel, ta oli spordi esindaja televisioonis. Ta kaitses sportlasi pea eranditult ja sportlased tunnetasid seda. Seepärast jäi ta ka klassikuks. Kaasaja ajakirjanduse põhimõtetega selline stiil kokku ei lähe, kuid see ei tähenda, et seda minu hinnangul teha ei tohiks," arutleb Rebane. Vähesed teavad, et nooruses pikakasvulise kergejõustiklasena TSIK-i õppima pääsenud ja hiljem Tartu ülikoolis ajakirjanik-toimetaja õpingud lõpetanud Rebane töötas 1980. aasta Moskva olümpial vastutusrikkas ametis. "Ma olin ametlikult teles kergejõustikuprogrammi toimetaja, aga sisuliselt tegin režissööri tööd, sest režissöör ei jaganud kergejõustikust väga palju. Tegin režiid - andsin assistendile käsklusi, millal ja mida kergejõustikus filmida ning milleks valmis olla," meenutab Rebane, kes peatub saates ka olümpiaga seotud vastuolulistel seikadel. Gerd Kanteriga sattus Rebane kokku 2000. aastal puhtjuhuslikult. "Ma olin tõmmanud spordile kriipsu peale. Ma polnud Eestis käinud aastaid ühelgi võistlusel kohapeal, sest vihkasin fundamentaalselt dopingut. Süüdistasin isegi ennast, et liiga hilja, 1994. aastal, lahkusin ETV sporditoimetusest. Ütlesin, et ma ei sea oma tulevikku valdkonnaga, kus edu on seotud pettustega. Olin Nõukogude ajal näinud seda dopingu värki. Elus oli muid huvitavaid asju palju," ütleb ta. "Aga siis, 2000. aastal, nägin ma TSIK-i staadionil juhuslikult kaht hullu - Gerdi, kellest ma midagi varem kuulnud polnud, ja tema isa," jätkab Rebane. "Üks tahtis hirmus kaugele heita ja teine tahtis kõvasti õpetada, aga kumbki ei osanud suurt midagi. See oli nii veider. Aga Gerdi meeletu tahtmine ja kummaline kirg heita kaugele - tundsin siirast kadestust, sest minul endal kergejõustikus sellist asja polnud. Ta jäi mulle seetõttu meelde ja mäletan, et ütlesin samal õhtul isegi naisele, et kohtasin staadionil erilist kuju. Ja kui ma nägin Gerdi nädal aega hiljem Tõnismäel, siis mõtlesin hetke ja otsustasin - okei, ma lähen temaga rääkima. Sealt hakkas kõik pihta." Saates räägib Rebane 11 tiitlivõistluste medalit võitnud Kanteri kõrval ka Eesti praegustest säravamatest kergejõustiklastest ning ütleb, kellel tema hinnangul on neist suurim šanss võita olümpiakuld.

1990ndatel oli Itaalia klubijalgpall Euroopa etalon, mida imetleti ja jälgiti. Sealt alates on nende positsioon võrreldes teiste tippliigadega pidevalt taandunud. Miks see nii on ja mis võiks olla pääsetee? Samas riigi sisene konkurents on viimase paari aastaga läinud kirevamaks ja põnevamaks, sest eelmisel kümnendil väga selgelt Torino Juventuse taktikepile allutatud Serie A-s annavad tooni AC Milan ja Napoli. Saates ka põhjalik kokkuvõte Meistrite liiga alagrupiturniiri teises voorus juhtunust. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tänase saate külaline Tarmo Urm läks Aasiasse hotelli avama, kuid leidis Kambodžast hoopis abikaasa, kellega nüüdseks juba mitu aastat on Eestis elanud. Saates jutustab Tarmo kogu loo – alates sellest, kuidas otsustas minna Aasiasse hotelli avama ja kuidas oleks peaaegu kohe alguses tünga saanud ning kuni selleni välja, mil moel on abikaasa Eesti eluga harjunud. Juttu tuleb muuhulgas viisa saamiseks läbitud kadalipust, kuidas Tarmost sai Kambodžas ajutiselt perepea, millist luba on riigilt vaja, et välismaal abielluda ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Seekordse episoodiga toome sinuni midagi täiesti teistmoodi. Oleme Mariusega otsustanud viia sind rännakule seksimaailma. Ja just nimelt, sa kuulsid täiesti õigesti, sest täna räägime väga palju ning põhjalikult seksist. Sellel korral on meil stuudios külas väga paljudele eestlastele tuntud seksi õpetaja ja koolitaja Epp Kärsin. Epp armastab elu ja inimesi. Tema teekond on viinud teda hulgaliselt erinevatesse koolidesse ja ka nende lõpetamisteni, kuid enda jaoks tähtsaimaks peab ta just Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna lõpetamist. Sealt sai algus ja ettevalmistus seksuaalsus alustele, anatoomiale ning füsioloogiale. Epp on õppinud ka Hiina meditsiini ning läbinud erinevaid tantrateraapia koolitusi ja töötube. Enda poolt läbiviidavad koolitused on Epp kokku pannud enda isiklikust kogemusest lähtudes. Eppu missiooniks on päästa maailma läbi armastuse. Ta on iseseisvalt läbi töötanud suurel hulgal seksuaalteemalisi teadusartikleid, raamatuid, trükiseid ja kulutanud lugematul hulgal tunde, et end harida. Lisaks ilmus Eppul aastal 2021 Mai kuus Kanal2 eetris ka tema poolt juhitud saade “Mida vanemad sulle ei rääkinud”, millel ilmus kokku 2 hooaega oma 9 episoodiga. Selles saates sai ka ZenCleanz Eesti tegevjuht Chris kaasa lüüa ja külalisena rääkida. Epp rõhutab, et tema ei ole terapeut. Ainus mees, kelle peal ta harjutab, on tema enda kallis mees. Tänases episoodis keskendume mitte ainult seksile, vaid ka sellele, kuidas seks mõjutab kogu meie elu, olemust ja eksistentsi ning kuidas on seks seotud meie vaimse, emotsionaalse ja füüsilise tervisega. Ühtlasi kui tänasest episoodist väheks jääb, siis külasta ka endist podcasti “Ausad mehed”, mille alt leiad saate salvestuse pealkirjaga “#76 Epp Kärsin: Jumalad unustasid õpetada, kuidas seksida nagu jumalad”, mida on tänaseks kuulatud pea 20 000 korda. Saatest saad teada: - miks on oluline seksist rääkida; - kuidas mõjutab seks meie vaimset ja füüsilist tervist; - kuidas on võimalik oma elu luua kasutades selleks seksuaalenergiat; - miks teeb Epp seda, mida ta teeb; - kui pikk peaks üks seks olema; - kuidas õigesti seksida; - paarisuhete dünaamikatest; - jne Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.zencleanz.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

„See, mida inimene sõjab korda saadab, hakkab teda jälitama ja mõjutama. Sealt tulevad uued probleemid – alkoholism, perevägivald, kuritegevus,“ räägib teismelise tütre isa ja missioonisõdur Taavi Liias. Ta usub, et koledusi toime panevad sõdurid ei saa ka kodus olla sellisest käitumisest väga kaugel.

Reet Linna meenutab aegu, kuidas Marju Kuudiga Eesti kuumimas tüdrukutebändis MERL mängis

“Kinnisvarajutud” podcasti 77. osa saab olema taaskord väga eriline ja eksklusiivne, kui me kutsusime endale külla naise, kes proovib meile õpetada, kuidas tõusta Eesti kõige populaarsemate podcastide hulka. Saladus on selles, et tuleb rääkida rohkem armastusest ja botoxist. Jah, botoxist. Daamid ja härrad, lubage esitleda, meil on külas ülimalt kuulatava podcasti Blondcast saatejuht, investor ja igas muus mõttes tegija naine Katri Teller! Kui oleme saate alguses oma podcasti arenguks üliolulised nipid kätte saanud, siis süübime Katri nooruspõlve ning proovime aimu saada, kuidas tänaseks muljetavaldava investeerimisportfelli, mille üheks osaks on ka 10 üürikorterit, kokku pannud Katri rahtarkuse pisiku külge sai. Kui olulise osa saatest räägime teemadel, kuidas enda karjääri ja sissetulekute suurendamisse investeerida, siis loomulikult suurema osa episoodist pühendame kinnisvarasse. Katri räägib, kuidas tal oli õnne, et kohe oma esimese tehinguga miljon tasku pista, see raha kõik laiaks lüüa ja siis pärast krahhi edukalt portfelli kasvatama hakata. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

“Kinnisvarajutud” podcasti 73. osa alustab kohe esimestel sekunditel võika valega, kui Algise fake-informatsiooni tulemusena juhatame saate kogemata sisse kui 74. osa. Sealt edasi on kogu saade aga puhas kuld, kui meil on külas Rendini kaasasutaja ja juht Alain Aun. Kuna Algis kasutab Rendini juba pikemat aega ning ka Siim sai oma hiljutise korteriga käe valgeks, siis kutsusime Alaini saatesse, et küsida, kuidas saaksime seda suurepärast abimeest üürile andes veel paremini ära kasutada. Vaatamata sellele, et tegemist pole reklaamsaatega, siis meie ajaloo ühe pikema osa lõpetuseks jõuame ühisele arvamusele, et tegelikult pole ühtegi tõsist põhjust, miks üüriinvestorid ei peaks Rendini vahendusteenust oma korterite väljaüürimisel kasutama. Päriselt ka. NB! Palume arvestada, et see osa on salvestatud vahetult ENNE Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse ja intensiivse sõjategevuse algust. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

“Kinnisvarajutud” podcasti 71. osas on meil külas ääretult ettevõtlik mees Paavo Pärn, kelle lugusid võibki kuulama jääda. Paavo tundub olevat mees, kelle pea genereerib 24/7 erinevaid äriplaane ning väga paljud neist on tänu suurele pealehakkamisele ka käima läinud. Kinnisvara maastikul on Paavo pidevalt n-ö kiiksuga objektide otsingutel, kui Tallinna lähiümbruse raudteesõlmedest otsitakse kinnisvara, mille võimalused on ühel või teisel põhjusel teistel jäänud tähelepanuta. Parimate näidetena on Raplas ostetud lasteaed või objekt, kus kõik teised nägid sauna, aga Paavo väikest maja. Paavo on erinevatel põhjustel, mis kõik saatest kenasti ka välja tulevad, suur Tallinnaga head rongiühendust omavate väiksemate kohtade fänn. Sealt erinevaid veidi teistmoodi objekte otsides on ta arvamusel, et ühel momendil jõuab suurem hinnakasv ka sinna. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

FK242! Eesti traagiliseimast välismissioonist on valminud dokumentaalfilm “Estcoy-8”. Selle autor Erik Tikan on stuudios ja räägib, kuidas tal õnnestus mehed nii avameelselt rääkima saada. Uudistenurga tõmbab käima Audrey Hepburni eluloofilm. Sealt jätkame sõnumitega, mis puudutavad “Haarangu” uusversiooni, Wes Andersoni Roald Dahli projekti ja Pedro Almodovari esimest ingliskeelset filmi. Eraldi nurga pühendame Gald Gadotiga seotud uudistele. Uutest filmidest saabuvad kinodesse “355”, “Tondipüüdjad: pärand” ja “Karje”. Sisukord: 01:02 Kirjad 06:24 Kuldgloobused ja SAG nominatsioonid 22:34 Kinotabel 28:41 Uudised 48:51 Intervjuu: Erik Tikan 1:22:32 355 1:30:34 Tondipüüdjad: pärand 1:38:47 Karje 1:47:15 Telekava

„Kui me ei oska lahti lasta, ei ole meie elus ruumi ka uueks,” rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enesearengu nõustaja Annika Lehesadu, julgustades uue aasta viimastel päevadel tegema möödunud aastas inventuuri ning võtma sealt kaasa ainult väärtuslikud kogemused ja õppetunnid.„Mis on igaühe jaoks väärtuslik, peab ta iseenda käest ise küsima,” mainib ta seejuures. Annika sõnul peaks meie tegemiste siht ja fookus olla olevikus. Minevikku võiks vaadata andestamiseks, ennekõike iseendale andestamiseks, ning ruumi tegemiseks uuele. Annika ütleb, et mida tugevamad ja oskuslikumad on inimese nii-öelda lahtilaskmislihased, seda lihtsam on tal elus kulgeda nii igapäevaselt, kuid ka suhetes nii iseenda ja teistega. Oskus möödanikust lahti lasta puudutab tema sõnul rahulolu ka igapäevatasandil. Miks aga ikkagi on nii, et teinekord kipuvad vaatamata kõigele nii rõõmsad mälestused kui ka möödanikus toimunud südamepõhjani haavanud sündmused meiega kaasas käima, tuhmistades sedasi teinekord ka säravaid käesolevaid hetki? Kuidas treenida end tarbetust lahti laskma ning kuidas panna minevikus toimunut tulevikku teenima? Kas lahtilaskmine on hoolimatus ning kuidas rahustada mõtteid, mis ikkagi minevikuteele suunduvad – sellest kõigest värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Avantgardistische Elektronika und frickelige Klangexperimente. ## NOKO 134 - Links Berge Rechts Seen Quality electronic music for all the wayfarer out there. the path to the highest peak in the montain area is arduous but rewarded with a breathtaking view. At noon on board of an old steamship, then along the rack railway to the first stop at Grubisbalm. our tour guide S.v.e.n. have rare records in lugagge from labels like Toytronic, Ai Records and one recent Sealt. listen to these kaleidoscopic electronica fits perfectly with bread and cheese in the middle of the magnificent scenery near sundown. Snapshot - greetings from lake lucerne in switzerland by Philip Stapel. s.v.e.n. 1. The Flashbulb - chik habit .BOWA 17 2. The Flashbulb - kirlian choices .BOWA 15 3. The Flashbulb - earthtone morphine battery .BOWA 09 4. Salfetky - rocket snail .SEALT S2 5. Tomcats In Tokyo - telophasic céphalée .AI 015LP 6. Ochre - infinite bookends .SHIP 026 7. Num Num - if q was h .TOY 02 8. Gimmik - ausland .TOY 06 9. Sleepy Town Manufacture - owen .SEALT S7 10. Ruxpin - dust my credenza .UNI 06LP 11. Loess - viscer .TOY 15b 12. Vessel - color queen .EVA 2:02 13. Vessel - avalanche minor .PLAND 01 14. Esem - 3k2 .FOC 364LP 15. Lackluster - kcl1 (14/4/00) .FOC 368 16. Vessel - shade .EVA 13:05 17. Arovane - silicad .BLOCK 001 18. Bauri - lakonia .NEO 008 19. Fizzarum - tond three .TXTVNL 02 Interval. Global Communication - 0-54 .DEDLP 014 1. FZV - big dark room .AILP 005 2. Dirty Owl - your reminder .SEALT S12 3. Arovane - parf .DIN AROVANE 4. Ian Martin - moving activity .FUR 043 5. Single Cell Orchestra ‎- comsat .REF LP2 # Nokogiribiki Weird broadcast radio since 2005. Eine Sendeübernahme von Radio Blau aus Leipzig. * https://nokogiribiki.tumblr.com/

Vandeadvokaat Urmas Simon räägib, mis teda kolme aasta eest EKREga ühendas ja mis nüüd viimaks lõplikult lahutas. "Üleskutse haigestuma ja surema ei lähe minu põhimõtetega kokku," ütleb Simon.

Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis. Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees. Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub. „Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri. Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri. Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Korvpallipodcast "Pihtas Põhjas" astub kuulajate ette hooaja kolmanda saatega. Stuudios, nagu ikka Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Kõigepealt tõstame esile ja tunnustame karjääri lõpetanud Hispaania kossulegendi Pau Gasoli. Meenutame temaga seonduvalt mõnda huvitavat seika ning soovitame vaatamiseks 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste poolfinaali. Sealt edasi võtame käsile erinevad liigad: * FIBA EuroCupi kvalifikatsiooniturniirid Pärnus ja Krasnojarskis. Venemaa avarustes tagas edasipääsu alagrupimängudele Janari Jõesaare koduklubi Bayreuth; * FIBA Meistrite liiga alagrupiturniiri avavoor, kus Kalev/Cramo jäi põnevuslahingus alla Strasbourgile ning väljakul käisid ka Kaspar Treieri ning Kristian Kullamäe koduklubid; * PAF Eesti-Läti korvpalliliiga esimene mängudenädal tõi kaasa mitmeid põnevusetendusi ning Tartu meeskonnale piinliku kaotuse. Mis siis Riias ikkagi juhtus?; * Euroliigas peetakse mänge saalis, mis mahutab vaid 3000 pealtvaatajat. Mis valemiga on see võimalik? Milline sats on sel hooajal Euroliigas Kullamäe lemmik ja keda võiks pidada suursoosikuks? Lisaks kõigele eelnevale on saates Pan-Balti rubriik, räägime Portugali korvpalliliidu kadedaks tegevast eeskujust ja telemagasini TOP-5, mis ei anna und Alar Varrakule.

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on endine profijalgrattur, Itaalia tipptiimides Fassa Bortolo, Domina Vacanze ja De Nardi - Colpack sõitnud Andrus Aug. Jõgevalt pärit spordimees jõudis maailma tippudega konkureerima juba varajases nooruses. Aug murdis end maanteesõidu Liidu juunioride koondisesse ja pääses võistlema Rahutuurile, maailmameistrivõistlustele jne. Tegelikult paistis ta silma ka trekil. Õnneks või õnnetuseks lõi valus kukkumine Tallinna ovaalil trekisõidu plaanid upakile. Aga Liidu koondis andis vägeva karastuse ning kui palju elukogemust... Näiteks 1988. aasta detsembris oldi koondisega laagris Armeenias, kus toimus ränkade tagajärgedega maavärin. Mitu ööd magati õues, lageda taeva all, aga vähemalt jäädi ellu. Amatöörina võistles Aug Prantsusmaa, Horvaatia, Norra ja Soome klubide eest. Aastad läksid ja hakkas juba tunduma, et profiks saamise unistus kustub. Kuid siis saabus sisuliselt viimasel hetkel päästev õlekõrs Itaaliast, Amore&Vita - Beretta väikeklubist. Sealt hakkas kõik ülespoole liikuma ja nobeda sprindijalaga eestlane jõudis päris tipptiimidesse välja. Kindlasti on väga huvitav kuulata lugusid Mario Cipollini, Alessandro Petacchi, Vincenzo Nibali, Serhiy Honchari, Fabian Cancellara ja teistega, kes mingitel aastatel olid Augi klubikaaslased. Tõeline kuulsuste paraad. Räägime Giro d'Italiast, mida Aug sõitis kahel korral ja mõlemal juhul valusate mälestustega katkestama pidi. Ja eriline lugu on veel 2005. aasta Tour de France'iga, kus ta pidi olema Fassa Bortolo esisprinter. Pidi... aga ei olnud. Miks? Alates aprillikuust on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele "Mis aastal olid Shimanol olemas esimesed ketaspidurid?" laekus 33 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Hendrik Ilissonile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õigeks vastuseks loeti aastad 1971 ja 1972, mil Shimano töötas lastejalgrataste tarbeks välja ketaspidurid ja need võeti lühikeseks perioodiks ka kasutusele.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #28 "Kinnisvarajutud" podcasti 28. osas võõrustasime kinnisvarainvestorina 15+ aastat tegutsenud meest, kes eelmise suure kriisi ajal kõvasti kõrvetada sai, kuid võimsalt uuesti tuhast tõusis ja tänaseks Nõmmel üht suurt ja ilusat üürimaja omab. Selleks külaliseks oli ettevõtja ja kinnisvarainvestor ning Venus Club'i osanik ja juhatuse liige Kardo Kõiv. Saate alguses palusime Kardol kohe ära rääkida see ettevõtja pool ehk ülimalt huvitav Venus Clubi osanikuks saamise lugu. Sealt edasi liikusime kinnisvararadadele ning saime teada, kui valusa nähvaka mees eelmise kriisi ajal sai ning kuidas ta sellest vaid mõned aastad hiljem hakkas välja tulema. Kinnisvaras tulevikueesmärgiga 100 üüriühikut toimetav Kardo on oma teekonnal teinud hulganisti flippe ning andnud uue elu ja ilme mitmele põnevale üüriobjektile, millest portfellis hetkel alles 16 korteri ja ühe äripinnaga üürimaja Nõmmel. Küsimused, mis paljude teiste hulgas Kardole esitasime: * Alustame sellest, et millega Sa igapäevaselt hetkel tegeled? * Räägime kohe alguses ära selle Venus Clubi teema. Millal ja kuidas Venus Clubi omanikeringi sattusid? * Kuidas ööklubiäris edukas olla? Mis on nipid ja trikid, kuidas rahvas enda juurde saada? * Sul on kinnisvarasse investeerimise kogemust juba üle 15 aasta, kuidas see kõik alguse sai? * Kas flippimisega alustasid seetõttu, et soovisid hakata kapitali kasvatama? * Kas kõik flippimised õnnestusid? Praegu tagasi vaadates, mida tegid õigesti ja hästi ning mida oleks võinud teha teisiti? * Kui palju flippimisel ise käed külge panid? * Kas flippimisega tegeled senini või oled täielikult üle läinud üüriärile? * Millal tegid ülemineku üüriärile ja miks? * Mis Su portfellis hetkel on? * Mis on Sinu lemmikpiirkonnad investorina? Miks? * Kui palju oled kasutanud/kasutad laenuraha? Millised Su põhimõtted laenuraha puhul on, kas võimalikult vähe ja turvaliselt või nii palju kui antakse ja kiire kasv? * Sul on päris suur portfell. Kas haldad kogu asja ise? * Mida soovitaksid neile, kes soovivad kinnisvarasse investeerima hakata? NB! Kardo oli lahkesti nõus lisaks põhisaate juttudele salvestama ka ühe boonusepisoodi, kus võtsime veidi lähemalt vaatluse alla tema valduses oleva Sanatooriumi 8 asuva üürimaja. Boonusosa pakume lähiajal kuulamiseks ja vaatamiseks “Kinnisvarajutud” toetajatele. Antud objekti kohta tuleb ka palju pildimaterjali! Vaata lähemalt: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #25 "Kinnisvarajutud" podcastis saab otsa seitsmeosaline järjestikune seeria, kus meil on stuudios külaline. Kuri koroonaviirus otsustas mängida vingerpussi ja vahetult enne salvestuspäeva lükata esiteks karantiini saatejuht Siimu ja teiseks ka meie külalise. Kuna me pole aga papist poisid, siis otsustasime tehnilisi vahendeid kasutades lausa erinevatest linnadest saate ikkagi ära salvestada. Saate teemad võtsime elust enesest ning esimese asjana proovisime veidi sotti saada kinnisvaraturu hetkeolukorrast. Kuigi tervisekriis on hullem kui kunagi varem ja paljud inimesed on kaotanud töö, siis kinnisvaraturul ei suuda pakkumine nõudlusega sammu pidada ja hinnad kerkivad meie silme all. Saate teises pooles võtsime ette kaks kuulajaküsimust, mis meile eraviisiliselt saadeti. Mõlemad küsimused olid sellised, et andsid teemat pikemaks arutluseks ning võimalik, et nendest saavad mõtteianet teisedki meie kuulajad. Küsimus nr1: Alles hiljuti avastasin enda jaoks kinnisvara investeerimise aspektist ning mõtlesin teilt küsida natuke ka personaalselt nõu. Kinnisvarasse investeerimise mõte tekkis umbes pool aastat tagasi ja tegingi esimesed ettevalmistused laenu saamiseks. Praeguseks on 6 kuud möödunud, mille jooksul olen sissetulekuid kunstlikult suurendanud, et saada paremat tulemust pangast. Hetkel on pakkumised 150 000 kuni 250 000 euroni koos lisatagatisega. Siin kohal tahaksingi küsida, millises suunas jätkata? Kas alustada väikselt, näiteks paneelkorteritega või pigem võtta suurem korter paremas piirkonnas? Viimane oleks tootluse mõistes võib-olla väiksem, aga turvalisem. Otsest strateegiat pole siiani paika pannud. Küsimus nr2: Mina siis Rakvere poiss, kes soovib siia osta endale esimest kinnisvara. Kuulasin nädala alguses Kinnisvarajuttude podcasti. Sealt tuligi mõte kirjutada ja nõu küsida konkreetse välja valitud objekti osas. Korteril hindamisakt 91 000 eurot. See oleks minu elu esimene kinnisvaratehing. Igasugune nõu ja arvamus on abiks.

Kalendrikevad läheneb ja Jalgrattapalaviku podcast hoiab häid kuulajaid meeleldi rattasõidu lainel. Podcasti seekordseks külaliseks on sel Jüri Savitski. Mees, kes on Eesti jalgrattaspordiga tihedalt seotud olnud erinevaid radu pidi - sportlasena, erinevate klubide ja profitiimide juhina, võistluste korraldajana ning teatud perioodidel ka taustal suunamudijana. Tõenäoliselt vähesed teavad, et andekas trekisõitja elas aastatel 1982 - 1984 Moskvas, kuuludes armee keskspordiklubi (CSKA) ridadesse. Oli armee koondise ja ka liidu koondise liige. 1983. aastal sai trekisprindis liidu rahvaste spartakiaadil, mis olid ühtlasi liidu meistrivõistlused 6. koha ning püstitas möödaminnes 200 m/l sõidus Eesti rekordi. Suurmeistrinormi täitmisega juhtus sootuks eriskummaline lugu. Moskva perioodi ajal oli nooruke Savitski treeningpartneriks trekisprindi olümpiapronksile ja mitmekordsele maailmameistrile Sergei Kopõlovile. Ta nägi väga lähedalt, kuidas maailma tippe suurvõitudeks ette valmistatakse. Savitski sõnul olid koormused ebainimlikud ja niigi tapvad treeningpäevad lõppesid... Täiesti ootamatult tuli sellele kõigele lõpp, kõigest 20-aastasena riputas tallinlane ratta varna. Mis juhtus? Aga midagi jäi sisse kripeldama ning 1990. aastate keskel oli Savitski rattasadulas tagasi. Tõsi, pühendunud amatöörsportlasena, kuid siht oli suur - olümpiale pääs. 1997. aasta Euroopa meistrivõistlustel sattus ta trekiovaalil rivaalitsema toonaste maailma ässade, sakslaste Jens Fiedleri ja Eyk Pokorny'ga. Kiiruste vahe oli kolossaalne. Sealt edasi tuli erinevate klubide ning tiimide loomine. Esmalt maastikurattatiim Kayaba-Yema ja seejärel Eesti esimene maanteesõidu profimeeskond Kalev Chocolate Team, mis toimis aastatel 2004 - 2010. Räägime, kuidas tiim sündis, kui keeruline oli seda elus hoida ja kuidas itaallased üritasid mingil hetkel meeskonda kaaperdada. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Joosep Tiks kommenteeris Delfi Erisaates meeleolusid ja muljeid Lihula tulistaja Mikk Tarraste üle Pärnu kohtumajas alanud protsessilt. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Läheme Austraaliasse, Queenslandi, Townsville. Sealt leiti üks laev, kuid... Mulle saab teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

Kolmekümne üheksas imeline külaline on Gerli Järv. "Sündinud ja kasvanud olen Vana-Vigalas. Siit edasi läksin Noarootsi Gümnaasiumi ja hiljem õppisin Tallinna Ülikoolis Reklaami ja meediat. Töötasin pea 10 aastat Eesti Päevalehe reklaami osakonnas, algul müüjana ja hiljem seda juhtides. See teadmine sõi mind sisemiselt juba pikemalt, et olen vales kohas, teen valet asja, aga mul puudus igasugune äratundmine, et mis see nn minu tee võiks olla. Venitasin kummi pea 2 aastat, kuni lõpuks tõusin lihtsalt püsti, andsin lahkumisavalduse ja müüsin kõik maha, et lubada endal mõnda aega lihtsalt olla. Tekitasin vaakumi, et miski uus saaks mu ellu tulla. Ma olin raamatu järgi selleks ajaks juba natuke joogat teinud. Õde kinkis selle ja nägin, et see aitas mul tööstressiga natuke paremini toime tulla. Juhtus nii, et täpselt järgmisel päeval peale EPList lahkumist, läksime õe ja emaga Ashtanga jooga tutvustavale päevale. Sealt sai alguse igapäevane jooga rutiin. Sellest sain kohe aru, et see praktika mulle sobib, aga ma ei arvanud, et siit saab alguse minu uus elu. Ma lihtsalt lootsin, et jooga abil saan aru, mida mina olen tulnud siia ellu tegema. Kuna ma olen alati olnud pigem eraklik, siis ma soovisin oma praktikat sedavõrd täiustada, et saaksin kodus joogatada. Siit tekkis mõte minna jooga õpetaja koolitusele. Elu sättis nii, et sattusime Ereliga Larry Schultzi (keda teatakse ka kui The bad man of Ashtanga Yoga ) Ashtanga Vinyasa koolitusele Tais. Kohtumine temaga oli elumuutev kogemus ja siiani täidab mind tohutu tänutunne, et me temaga kokku sattusime. Ta lahkus siit ilmast mõned kuud peale seda koolitust, aga tema toetust tunnen siiani. Isegi sealt koolituselt tagasi koju saabudes ei olnud mul tunnet, et hakkan oma jooga kogemust teistega jagama. Kui Ereli ei oleks initsieerinud tasakesi teistele oma teadmiste jagamisega, siis ma oleks kindlasti vähemalt esialgu valinud ainult omaette joogatamise. 2011 suvel tegime Tallinna pargis üle 40 tasuta joogatunni, lihtsalt soovides oma joogarõõmu teistega jagada ja samas sain nii ise aru, et ma tahangi päriselt seda teha. Ja kui pargis enam joogatada ei saanud, siis avasime pargis käinute soovil Joogaruumi siseruumides. Seega täitub meil sel aastal 10 aastat. Kümme aastat täis hingamist, asana praktikat, meditatsiooni, toitumise kohandamist oma kehale sobilikuks, lahti laskmist, kohalolekut kui ka teadlikku tunnete vaatlemist. Ma siiani täiega naudin seda teekonda ja seepärast jätkan ka jagamist. Ja matil jagan vaid seda, mida ise praktiseerin. Jagan oma kogemust. Lisaks Vinyasa joogale juhendan üle 7 aasta ka Yin jooga tunde. Minu jaoks täiendavad need kaks joogastiili nii hästi teineteist, aitavad meil luua sügavamat ja teadlikumat kontakti oma sisemise nais- ja meesaspektiga, olemise ja liikumisega, inspiratsiooni ja loomisega. Viimased 5 aastat olen kulgenud rohkem Yin energias, võimalik, et see on olnud ettevalmistus vast alanud Veevalaja ajastule. Pole pikalt tundnud kõige vähematki soovi teha asju väljapoole. Esialgu see muutis mu pisut rahutuks ja ärevaks, sest ma tundusin iseendalegi ääretult passiivne, aga keha ütles, et see peab nii olema ja sellest tekkis usaldus, et ju see vaikuse aeg on vajalik. Ja kuigi mu praktika matil on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum kui varem, sest ma sain vahepeal 2 tütart, siis väljapool matti on olnud mul sellevõrra intensiivsem joogatamise aeg. Pragu näib nii, et tasakesi lubatakse pilku taas väljapoole pöörata ja olen elevil, mida see endaga kaasa toob." https://joogaruum.ee/

Marlen Annabel Kubri on üks pöörane Eesti naine. Ta on läbi käinud nii tulest kui veest ja manifesteerinud enda ellu kõik mida on soovinud. 20 eluaastate alguses oli Marlenil olnud 13+ töökohta, omajagu võlgasid ja ka suhted polnud päris need, mida soovis. See pani ta küsima, et kuidas elu tegelikult juhitakse ja jõudis manifesteerimiseni. Sealt edasi täitusid kõik tema soovid. Täna on ta lisaks sellele, et on abikaasa ja ema 3 lapsele ka Teadliku Elu Kogukonna Turbiin+ looja, Teadlikkuse koolitaja, Tervendaja ja Marlen Annabel TV videoblogi autor. Paljud teavad teda ka läbi Facebooki grupi TURBIIN!Marlen FacebookisMarlen InstasMarlenannabel.eeFB Grupp TurbiinTäitsa Pekkis Saade linktree

Marlen Annabel Kubri on üks pöörane Eesti naine. Ta on läbi käinud nii tulest kui veest ja manifesteerinud enda ellu kõik mida on soovinud. 20 eluaastate alguses oli Marlenil olnud 13+ töökohta, omajagu võlgasid ja ka suhted polnud päris need, mida soovis. See pani ta küsima, et kuidas elu tegelikult juhitakse ja jõudis manifesteerimiseni. Sealt edasi täitusid kõik tema soovid. Täna on ta lisaks sellele, et on abikaasa ja ema 3 lapsele ka Teadliku Elu Kogukonna Turbiin+ looja, Teadlikkuse koolitaja, Tervendaja ja Marlen Annabel TV videoblogi autor. Paljud teavad teda ka läbi Facebooki grupi TURBIIN!

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on seekord külaliseks Ameerika Ühendriikides treeniv kümnevõistleja, Eesti kõigi aegade 12. tulemuse autor, Londoni MM-i 13. mees ja olümpialane Karl Robert Saluri. "Seda võin ma ausalt öelda, et emata poleks ma olümpiale jõudnud. Tema oli see, kes mind Kose spordikooli viis. Tema sai aru, et see poiss tahab sporti teha. See oli number üks. Kogu see tee, mis me koos oleme läbinud... Ema on nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt mind väga palju aidanud," räägib Saluri, kelle ema Iris on kasvatanud üksinda üles neli last ja pidanud poja sportlaskarjääri ajal populaarset blogi "Kuimetsa kuld". "Meie perekond on hoidnud alati tugevalt kokku," jätkab Saluri. "Kui vanemal vennal tekkis natukene parem rahaline seis, siis ta hakkas mind toetama. Mäletan, et ta andis mulle 500 eurot, et ma saaksin laagrisse minna. Teadsin, et tal pole nii palju raha, et visata 500 eurot siia ja sinna, aga ta tegi seda, sest teadis, et see on seda väärt." Eelmisel kevadel planeeris Saluri karjääri lõpetada ja sügisest teisel pool ookeani treeneritööle keskenduda, ent koroonaviirusega seotud eriolukorra tõttu ei õnnestunud Kuimetsast pärit spordimehel tööviisat saada. Nii tekkis tal hoopis võimalus tõsiselt sporditegemist jätkata. "Janek Õiglase Ameerikasse tulekul oli ka oluline roll (minu jätkamises). Oleme Janekuga koos võistelnud ja see oli lahe. Ma tahtsin temaga treenimise võimalust kogeda. Tahan sel viisil aidata kaasa Eesti spordile, et olla talle treeningutel toeks ja teda õpetada nii palju, kui oskan. Ma loodan, et Eesti kümnevõistluse niigi kõva tase muutub sedasi veelgi kõvemaks," ütleb 27-aastane Saluri, kes hindab treeningkaaslastest eriti kõrgelt Karel Tilga talenti. "Olen näinud Tilgat USA-s trennis. Tema tegemisi on väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et ta näeb välja justkui Kalevipoeg, sest ta on nagu koljat. Ta lihtsalt läheb ja teeb kõike, mis tahab. Võimed on nii head!" Lisaks Salurile, Õiglasele ja Tilgale treenib täna Georgia osariigis Petros Kyprianou käe all veel Johannes Erm. Lisaks käib vahel Athensis harjutamas ka meie hetke parim mitmevõistleja, Georgia ülikooli vilistlane Maicel Uibo. Saluri sõnul harjutavad kõik Eesti kümnevõistlejad USA-s sarnase treeningkava järgi. "Meil võib olla sama plaan, aga see ei tähenda, et me teeme kõike sama palju. Võib juhtuda, et näiteks Johannes (Erm) teeb kolm hüpet ja talle sellest piisab, aga minul on vaja teha antud trennis seitset hüpet. Sealt tuleb vahe. Aga lõigutrennides ei loe vahel see, mis aeg meile treeningplaani on kirjutatud. Seal läheb üksteisele ärapanemiseks," muigab Saluri, kelle sõnul on 400 meetri jooks Kyprianou treeningmudeli üks olulisemaid alasid. Saluri lähedaseim sõber on tänaseni Uibo, kellega tekkis hea läbisaamine kümmekond aastat tagasi Audentese spordigümnaasiumis õppides ja treenides. Esimene mälestus Uibost pärineb Saluril aga varasemastki ajast, mil kumbki polnud veel kümnevõistlejana suurt edu saavutanud. "Olin vaatamas üht kõrgushüppevõistlust, kus võistles Gerret Kivirand, keda ma tundsin. Tema oli pärit Kanepist ehk sarnaselt Maicelile Põlvamaalt. Mäletan, et Maicel tegi vist Gerretile napilt ära. Tal olid toona pikad juuksed ja ta tundus tõeline metsamees. See on esimene mälestus Maicelist. Suhtlus ja sõprus algas aga Audentesest. Tegime kooli ajal kõike koos. Isegi suvel tegime kõike koos, mitte ei läinud oma kodukanti," meenutab Eesti kõigi aegade kiiremate meeste hulka kuuluv Saluri. Põhjalikus usutluses räägib Saluri siiralt muuhulgas oma ema olulisest rollist nii tema kasvamise kui ka sporditegemise teel, elu raskeimast aastast, sprinditehnika õppimisest ja muutmisest, pisara silma toonud rekordist, raskustest kõrgushüppes, seljaprobleemile lahenduse otsimisest, ideest Eesti kümnevõistluse osas ja 2021. aasta plaanidest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels. Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga... elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks? Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Kolmekümne teine imeline külaline on Piret Laasik. "Tänaseks saan öelda, et olen kolmandiku oma elust tegelenud joogaga. Mul on olnud õnne ja kindlasti ka kübeke julgust, et olen jõudnud selleni, mis paneb silma särama ja südame põksuma, võrdlemisi varakult. Oma kõige esimesse joogatundi sattusin seetõttu, et hakkasin endale tihtipeale esitama küsimust, kas elu ongi selline? Olin just emaks saanud ning aeg, mis peaks olema inimese elus kõige õnnelikum, tundus justkui halli pilve sees elamisena. Aga nagu elus ikka, siis nii kaua kui on küsimusi, leiduvad ka vastused. Õige pea ja täiesti “juhuslikult” kutsus sõbranna sõbranna mind kaasa Krija Hatha joogatundi. Võin öelda, et see oli minu elu esimene valgustav kogemus – mäletan, kuidas õpetaja lausutud sõnad ja mõtted tundusid kui read juba loetud raamatust, mis olid tuttavad, aga unustatud. Sealt jätkasin jooga praktiseerimist, kuid liikusin edasi (või siis tagasi) Vinyasa ja Ashtanga joogastiilide juurde, tänu millele hakkasin mõistma ning kogema, kuidas kõik meie elus on peegeldus. Kui mul on jõudu ja tasakaalu joogamatil, siis on seda ka “päris elus”, kui olen paindlik, olen seda ka igapäevaseid otsuseid tehes."

Kolmekümne esimene imeline külaline on Leelia Kruusa. "Olen pärit väiksest külast ja Tallinna kolisin kui tulin keskkooli. Ma ei ole kunagi olnud väga spordiarmastaja. Põhikooli ajal tegin küll kehalise kasvatuse tunnis alati kõik ideaalselt kaasa ja olin üsna tubli kui nii öelda, aga sellega ka asi piirdus. Kuskil 2013 aastal, mil olin "saavutanud" ilmselt oma maksimum kaalu ja polnud enam kohe üldse rahul, mis minu kehaga toimub, siis otsustasin, et tuleb hakata end liigutama. Alustasin jooksmisega. Aga kuna ma polnud seda ikka aastaid teinud, siis mulle oli väga raske joosta isegi 1-2km. Aga seda ilmselt tänu sellele, et ma ei jooksnud teadlikult, vaid kihutasin nii mis kole :)) Olgugi, et jooksmine mulle veel väga ei meeldinud ja pikemad distantsid jäid kuni 4-5km, siis otsustasime sõbrannaga minna jooksma tol ajal veel SEB 10km distantsile (2013sept). Sealt edasi hakkasin juba rohkem jooksmist armastama kuniks sinnani et 2014 a lõpuks ma jooksin 4-5x nädalas ja nautisin seda protsessi. 2014 a oli ka aeg, kus hakkasin mõtlema jooga peale. Aga seda mitte nurga alt, et see võiks toetada minu keha ja vaimu, vaid see tundus nii äge. Ja see "äge" seal oli kõiksugused tagurpidi asendid. Ma hakkasin jooksmise kõrvale tegema joogat Youtube'st leitud videodega. Usun, et tegin palju valesti. Olen ka praegu veendumusel, et kodus joogat teha youtube vahendusel on täiesti ok, aga esimesed paar tundi peaks käima reaalse õpetaja juures, kes loodetavasti näeb ja saab vajadusel juhendada veidi rohkem kui see, kelle tundi sa järele teed kodus. Aga kogu minu jooga põhines siiski sellel, et tegin kiire video kaasa ja siis proovisin iseseisvalt erinevaid tagurpidi asendeid ja see kõik tundus nii põnev. Aga jällegi, ma tean, et ma tegin asju valesti ja oleksin võinud endale palju haiget teha jne, et hea oleks selliseid asju ikka õpetaja juures olekul proovida. 2015 aastal jäin ma lapseootele ning siis jätsin ma katki kogu jooga ja ei mõelnud tükk aega sellele enam. 2016 septembrist alustasin uuesti oma jooga teekonnaga ja see kestab siiani. Astusin esimest korda joogastuudiosse ja tundsin, et olen just seal, kus pean olema. Sain järjest enam aru, et jooga ei ole ainult tagurpidi asendid, vaid hoopis midagi suuremat. Kätelseis on boonus! 2017 lõpus alustasin joogaõpetaja koolitusega Infra jooga stuudios ja seda mitte üldse eesmärgiga saada õpetajaks. Ma ei olnud endast kunagi mõelnud kui õpetajast, sest mind on lapsest saati saatnud selline asi nagu kogelemine. Ja kuna põhi- ja keskkooli ajal see oli mulle väga suureks probleemiks erinevate ettekannete ajal, siis ma ei kujutanud ettegi, et ma oleksin võimeline inimeste eest rääkima ja veel joogat tegema. Praegusel hetkel on muidugi minu pere minu prioriteet ja proovime hakkama saada igapäeva eluga, mil nii 5aastasel kui ka 4kuusel on omad soovid ja emotsioonid, millega meie peame neid aitama. Aga üldises mõttes ma tunnen, et olen justkui millegi enda jaoks olulise asja läve pakul- olgu selleks siis joogaõpetaja olemine. Tunnen, et midagi ägedat on tulemas. Eks näis, mis 2021 toob." Instagram: @leelia_yoga

Saate külalised Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed. Head kuulamist! H. ----------------------------------------------------------------------------------- * https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s

Saate külalised Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm “Infinite potential”*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed. Head kuulamist! H. […]

25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed.Head kuulamist!H.-------------------------* https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saate külalised on Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Johann Wolfgang von Goethest. See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*. Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik. Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile. Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11). See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris'e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“ Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***. Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas): 1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega); 2) kujutlusvõime sisselülitamine; 3) uurimisobjekti isiklik tajumine; 4) uurimisobjektiga samastumine. Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")**** "Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada." Sellega võibki saatesõnale punkti panna. Head kuulamist ja vaatamist! H. * https://www.youtube.com/watch?v=8zEPI... ** https://www.amazon.com/Disinherited-M... *** https://www.youtube.com/watch?v=015sN... **** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmy...

Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks külaliseks on doula ehk sünnitoetaja Ann Vool. Anu: Ann Vool, oled kahe kodus sündinud lapse ema. Sinu tee doulaks ehk sünnitoetajaks? Ann: Minu teekond doulaks algas minu enda esimese lapse kodus sünnitamisega, mis oli väestav ja ilus kogemus. Sealt edasi läksingi õppima doulaks, kus süvenes veelgi minu veendumus, et soovin aidata beebisid ja emasid võimalikult leebe sünnikogemuse saavutamisel. Minu teise lapse sünd oli samuti väga kerge ja nauditav, mis kinnitas taaskord teadlikkuse ja turvatunde olulisust. Sünnitus on elu üks olulisemaid hetki ja vajab meie täit tähelepanu ja ettevalmistust. Iga sünd on olnud omamoodi eriline. Loe pikamalt Õhtulehest: https://www.ohtuleht.ee/1001977/puudu...

Episood 97. Selles episoodis räägib Agnes meile suurel hulgal mõrvatud noortest neidudest, kellest paljud leiti Green’i jõest Seattle’is. Sealt on tulnud ka kurjategija kurikuulus nimi - the Green River Monster. Eliise räägib täna hingedest, taassünnist, hingekildudest ning neiust, kes sündis 1903. aastal, ning väitis end olevat hoopis keegi teine.

See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11).See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas):1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);2) kujutlusvõime sisselülitamine;3) uurimisobjekti isiklik tajumine;4) uurimisobjektiga samastumine.Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")****"Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada."Sellega võibki saatesõnale punkti panna.Head kuulamist ja vaatamist!H.-----------------------* https://www.youtube.com/watch?v=8zEPIqrBHH4&list=PLhpEK-_b7mfEFluCxjESr94HbNRzRivM1&index=3** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=sr_1_1?crid=1ICM73P5RYZMR&dchild=1&keywords=erich+heller&qid=1592584474&sprefix=Erich+Heller%2Caps%2C253&sr=8-1*** https://www.youtube.com/watch?v=015sNyLKyic&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=21**** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Podcasti "Jalgrattapalavik" külaline, raudmees Ain-Alar Juhanson meenutab koomilisi seiku Saaremaa velotuuridelt, kus ta käis triatlonivõistlusteks kilomeetreid kogumas. "Ma võisin kiirusega 45 km/h sõita, aga kui vahepeal oli vaja pann 60-ga, siis minul neid käike polnud. Sõitsin 45-ga edasi, niikaua kui grupile uuesti sappa jõudsin. See oli äge vaatepilt. Kõik teadsid juba, et kui nad juhtumisi grupist maha jäävad, siis seljatagant tuleb üks takso ja viib nad gruppi tagasi," muheleb Juhanson vanu aegu meenutades. Paidest pärit poisi jaoks algas sporditee aga suusatamisest, noorukese Ain-Alari suureks iidoliks oli Gunde Svan. Sealt edasi tuli triatlon ja 2008. aastal Hawaii Ironmani 13. koht. Maailmatase. Tänasel päeval on Ain-Alar maailmatasemel võistluste korraldaja. Triatloni kõrvale mahub ka jalgrattasport, Gran Fondo Estonia sõitudega. Kõikidest eelpool loetletud eluetappidest on juttu ka podcastis, vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Kuraditosin saadet tehtud! Podcasti "Jalgrattapalavik" 13. peatüki eestkõnelejaks on endine jalgrattasportlane ja treener ning praegune võistluste korraldaja Allar Tõnissaar. 1981. aastal lõpetas sporditee ja hakkas verinoorelt (21) treeneriks. Lillevere kolhoosi spordikoolis pidas treeneritöö kõrvalt ka direktori ametit. 1991. aastal tõusis Eesti juunioride koondise peatreeneriks ja asus Janek Ermeli, Erki Pütsepa ning Janek Tombakuga maailma vallutama. Sealt tuleb lugusid! Lõpetame Ecuadoris, kus isegi viina oli juua raske. Rääkimata rattaga sõitmisest. Seejärel satume Kolumbiasse. 1995. aastal sõitis Eesti täiskasvanute koondis ajaloolisel MM-il välja olümpiakohad, aasta hiljem kihutati Tõnissaare näpunäidete järgi Atlanta olümpial. Räägime ka tänasest päevast, võistluste korraldajate trööstitust olukorrast. Ja paar nalja saab ka tehtud, ikkagi 1. aprill. Stuudiopuldis Ivar Jurtšenko.

Ajakirjanik Andres Raidi vestluskaaslaseks on endine riigiametnik, kes oma südametunnistuse järgi käitudes on jäänud süsteemi hammasrataste vahele. Kas hammasrataste vahelt on võimalik välja pääseda? Või on nii, et kui ükskord "hakkab juhtuma", siis "jääbki juhtuma"?

On alles veider osa.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on president Kersti Kaljulaidi kliimanõunik Timo Palo. Tema nime taga võib kohata selliseid tiitleid nagu polaaruurija, seikleja, rändur või ka geograaf, meteoroloog, teadusfotograaf. Kuigi Timo on elus teinud mitmeid hullusi, siis ehk kõige tuntum ja ekstreemsem oli tema 2012. aastal koos Audun Tholfseniga ettevõetud 1620 km pikkune seiklus põhjapooluselt Teravmägedele. Selle retke eest kanti Timo ka Guinnessi rekordite raamatusse. Mind on alati intrigeerinud inimesed, kes ühel või teisel moel on kombanud inimvõimete ja eelkõige iseenda vaimse vastupidavuse piire. Räägime Timoga, kuidas ta on muuhulgas pidanud silmitsi seisma teda küttivate jääkarudega, kukkunud läbi polaarjää ja sealt napilt eluga pääsenud. Need vast ongi need seigad elus, kus sa päriselt kohtud nii elu kui ka iseendaga. “Kui nüüd päris algusesse tagasi minna, siis see eesmärk oli mul kuskil kuklas sündimas juba poisikesepõlves. Talv, lumi, suusad – see on minu kirg olnud algusest peale. Olen talispordiga tegelenud kogu aeg. Sealt kasvas ka loomulik huvi polaaralade vastu. Need tundusid sellised kauged, kättesaamatud, põnevad kohad; hoopis teistmoodi maailm kui meie siinsed madalamad laiuskraadid. Lisaks aitas seda kirge minus kasvatada ka tolleaegne raamatusari 'Maailm ja mõnda', siis tulid ka esimesed tutvused polaarpäevikutega. See kõik kokku jättis minusse kustumatu mulje, mida võiks siis ühe sõnaga nimetada kireks. Ja kõik, mida ma teinud olen ja millest meil siin edaspidi juttu tuleb, taandubki ühele lihtsale sõnale – kirg. Kui sul seda ei ole, siis ei ole võimalik ka eesmärgi nimel tehtav kannatamine, mugavustsoonist välja minek või mis iganes on selle ettevõetud sihi nimel vaja ära teha. See on kõige alus. Teistpidi võiks lausa öelda, et kõik, mida sa teed ilma kireta, on elu raiskamine, tühja jooksmine. Otsi siis midagi, mis sind päriselt paelub. Vaid sel juhul oled sa võimeline minema väga väga kaugele. Norra filosoofil Arne Næssil on väga hea õnne valem: seal on murd, mille lugejas on kirg tõstetud ruutu ja nimetajasse on pandud füüsiliste ja vaimsete kannatuste summa. See tähendab seda, et kui kirg on ruudus, siis see on otsustav ja määrav tegur. Isegi väike kogus kirge on võimeline toime tulema suurte kannatustega. Aga kui sul isegi seda väikest kogust kirge ei ole, siis sõltumata sellest, kui vähesed need kannatused ka ei ole, sa tegelikult ei leia seda õnne, mida sa otsid. Kirg on ikkagi kõige alus.” – Timo Palo Kuulake ikka ...

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekorras juba 15. saates istusid mikrofonide taga kaks meest Puumarketi nimelisest ehituspoest. Tegemist on 1991. aastal loodud, tänaseks poodide ketiks arenenud ehitusmaterjali pakkujaga, mis väidab, et ehitab oma sortimendiga valmis 80% igast majast. “Kolm Viljandist pärit noormeest nägid 90date aastate alguses Tallinnas õppides ära võimaluse osta Lõuna-Eestist kokku erinevat puitu ning seda vahel lausa 300% vaheltkasuga edasi müüa. Me töötasime kodukontoritest, võtsime vastu tellimusi telefoni teel, vahel olid meil samas lehes kuulutus nii puidu ostuks kui ka müügiks,” räägib ennemuistsetest aegadest Puumarketi juhatuse esimees ja üks asutajatest Toomas Pärtel. Pärtel lisab, et nende nägemus oli kohe selline, et kokku ostetud puit jagati vastavalt otstarbe, kvaliteedi ja liigi järgi eri toodeteks ning müüdi seda neile, kes oli nõus enim maksma. 1994. aastal jõuti aga ka esimese ehituspoe avamiseni, kuhu sai sisse astuda, et oma ehitusmaterjali vajadus ära rahuldada. Sealt edasi on areng olnud orgaaniline. “Me oleme selgelt Eesti parimad puidumüüjad, mis tähendab, et meie teadmised, valik ja sortiment on puidu pool kaldu. Täna moodustab kolmandik meie sortimendist saepuit, kolmandiku höövelpuit ja kolmandiku muu ehitusmaterjal. Me aga ei müü sanitaartehnikat, torusid, elektritarbeid ja nii edasi,” räägib Pärtel. Ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak ütleb vahele, et nende poe kontseptsioon on müüa kõike, mis on seotud üldehitusega, piltlikult vundamendist katuseni. “Selge on see, et me oleme eksperdid puidu alal ning omame selles osas ka kõige rohkem teadmisi, mida ka oma klientidega jagada. Kui kellelgi on küsimus, siis tulge poodi ja me saame igal juhul aidata. Ning kui meil endal pole vastust olemas, on meil palju partnereid, kellel see vastus igal juhul olema on,” mainib Liivak. Suurim muutus, mida Puumarketi mehed oma valdkonnas näevad on see, et puit kui selline on muutunud tooteks, see tähendab, et enam ei osteta objektile puitu, mida siis ise hakatakse töötlema ja lõikama. Tellitakse ikka juba tehases parajaks lõigatud materjal, mis on ka värvitud või muud moodi töödeldud. Ning üks on selge, puit on siiani eestlaste seas populaarne ehitusmaterjal ja aina populaarsemaks, eksklusiivsemaks muutub. Stuudios olid puust kui ehitusmaterjalist, selle võimalustest ja populaarsusest rääkimas Puumarketi juhatuse esimees Toomas Pärtel ja sama ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

«Naistejuttude» 2020. aasta esimeses saates koos Kristina Herodese ja Heidi Ruuliga räägib Dagmar Lamp muuhulgas ka sellest, millistes kohtades kodus peale voodi veel hea seksida on. Lisaks räägime lastekaitsest ja sellest, kuidas tegemist on Eestis täiesti üledemoniseeritud sõna ja ametiga. Oleme ju kõik kuulnud ähvardust: «Saadan sulle lastekaitse ukse taha!» Tegelikult on meil kõigil seaduslik kohustus teatada ohus olevast või abi vajavast lapsest ning lastekaitse eksisteerib selleks, et lapsi kaitsta - mitte selleks, et vanemaid kiusata. Räägime välja, millised on meie kogemused lastekaitsega. Saate teises pooles räägime aga seksist. Mitu korda nädalas või päevas on suhtes normaalne seksida? Sealt edasi arutame seksi ja kasu teemadel. Miks tuleb ette, kui seksi kasutatakse kasu saamise eesmärgil? Milline see kasu on? Miks seksiga sageli manipuleeritakse? Miks teeb haiget, kui meile öeldakse ei? Ja mida teha, kui mehel ei tõuse?

Korvpallipodcastis "Möödavise" käis sel korral stuudios BC Kalev/Cramo ja Eesti koondise ääremängija Janari Jõesaar. 26-aastane ja 198 cm pikkune Tartus sündinud mees on senise karjääri jooksul jõudnud palju ning mänginud lisaks Eestile ka ookeani taga USA-s ja Hispaania kõrgliigas. Saates arutasime: * Kuidas sai võrkpallurist isa ja klubijuhi pojast hoopis korvpallur? * Kui hea võrkpallur oleks Jõesaarest saanud? * Kuidas mõjutasid noore korvpalluri arengut treenerid Aivo Erkmaa ja Toomas Annuk? * Millised valusad mälestused on Marko Parkonenil seoses noore Jõesaarega? * Millal vajutas Jõesaar oma karjääri esimese pealtpaneku? * Miks Jõesaare USA karjäär pooleli jäi ning kuidas ta Eestisse naastes auku kukkus? * Kelle abil Jõesaar taas Eesti liigas jalad alla sai? * Kuidas tundis Jõesaar ennast Kalev/Cramos Donaldas Kairyse ajal ning mis on muutunud peatreener Roberts Štelmahersi tulekuga? * Kas uued seadusemuudatused võivad tipptasemel korvpalli Eestist sootuks kaotada? * Euroliiga või NBA? Milliste sihtide nimel Jõesaar hetkel vaeva näeb? * Kuidas suhestuvad omavahel Jõesaar ja kummikommid? * Mis juhtus Jõesaarel Tenerifel, kus pärast korralikku algust eestlane võimalust rohkem ei saanudki? * ja palju muud põnevat... TeamShield'i küsimusmängus loosisime eelmise saate õigesti vastanute vahel välja Korvpall24 erilahendusega särgi. Järgmise TeamShield'i poolt kujundatud särgi omanikuks saab inimene, kes vastab õigesti saates kõlanud küsimusele Jõesaare isiklike tippmarkide kohta. Alar Varraku nimekaim kirjastus Varrak paneb ühele kuulajale välja Kobe Bryanti raamatu "Mamba mõtteviis. Kuidas ma mängin?". Lisaks on võimalik jõulukampaania raames Möödaviske kuulajatel seda teost ka soodushinnaga osta. Selleks tuleb Varraku kodulehel kasutada ostukorvis sooduskoodi MÖÖDAVISE. Saatejuhtideks olid Karl Rinaldo, Siim Semiskar ja Marko Parkonen. Korvpall24.ee podcast valmib koostöös Optibeti, Manta Maja ja TeamShield.com'iga. NB! Ettevõtjad, kes soovivad “Möödaviske” podcastile õla alla panna läbi omanimelise rubriigi, ootame teid kirjutama Korvpall24.ee portaali peatoimetajale Siim Semiskarile aadressil siim@korvpall24.ee.

Eesti podcastimaastik on saanud uue tulija, kui Rahajutud.ee portaalis hakkab regulaarselt (esialgu kord kahe nädala tagant) ilmuma taskuhäälingusaade "Edu Valem". Saatejuhid Maxim Tuul ja Siim Semiskar kutsuvad endale külla omas valdkonnas kaugele jõudnud inimesi ning üritavad selgusele jõuda, kas edukusel on konkreetset valemit, mida järgida. Esimeses saates käis külas mitmekülgne Lauri Paeveer, kes laiemale üldsusele sai esmakordselt tuttavaks omaaegsest telesaatest "Mantlipärija". Sealt tuule tiibadesse saanud 36-aastane mees asutas seejärel ettevõtte, mis senimaani turustab kaubanduskeskustes LHV pensionifonde. Lisaks paljudele teistele ettevõtmistele on Lauri ka Omniva nõukogu liige ning haldab enda investeerimisportfelli. Kuidas ehitada nullist üles miljoniettevõte? Millised on müügitöö mured ja rõõmud? Kuidas juhina töötajaid motiveerida? Need ja paljud teised küsimused said jutu käigus vastuse. "Edu Valem" sünnib koostöös Manta Maja ja Rahajutud.ee portaaliga. Head kuulamist!

Reisi esimene sihtpunkt oli Malaisia pealinn Kuala Lumpur. Sealt edasi Borneo sisemaale liikudes sattusime Borneo põlisrahva, ibanite pikkmajasse.

Reisi esimene sihtpunkt oli Malaisia pealinn Kuala Lumpur. Sealt edasi Borneo sisemaale liikudes sattusime Borneo põlisrahva, ibanite pikkmajasse.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne rakenduspsühholoogia, täpsemalt suhtlemisoskuste, õppejõud ja täiskasvanute koolitaja Arno Baltin. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi, mida Arno läbi viib, seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Tema erihuviks on pikka aega olnud läbirääkimised ja läbirääkimisoskuste arendamine. Tänaseks tegeleb Arno lisaks veel ka lepitamise kui tõhusa tülide lahendamise meetodiga. Vestluse käigus puudutame lähemalt läbirääkimiste valdkonda ning kuidas meie varajane kasvukeskkond, isiksuslikud jooned, kultuuriline kontekst jt. tegurid meie läbirääkimiste stiili ja edukust võivad mõjutada. “See, kuidas me igapäevaselt läbirääkimisi peame, on paljuski mõjutatud meie varajasest kasvukeskkonnast ja sealsetest lähisuhetest – mida me juba lapsena nägime ja õppisime sellest, kuidas meile lähedased inimesed omavahel asju arutasid ja teemasid läbi rääkisid. Alates sellest, et kõige esimene läbirääkimiste partner sulle on sinu ema; ja seda juba enne, kui sa olid sündinud. Sul olid mingid vajadused, sa andsid neist oma emale teatud moel märku ja nüüd ema, kas siis kuulas sind ja püüdis vastavalt iseennast kohandada ja sinu heaks midagi teha või siis mitte. Sealt see kõik algab. Põnev on mõelda, et meie kõige esimene läbirääkimiste partner on meile hästi lähedane inimene, praktiliselt mingi hetkeni isegi füüsiliselt eristamatu, kuna me oleme nabanööri pidi ema küljes kinni. Hetkest, kui me sünnime siia maailma, tekib neid läbirääkimiste partnereid juurde. Kuskil on isa, võib-olla on seal õed-vennad, vanaemad-vanaisad, kes kõik kokku selle vahetu kasvukeskkonna moodustavad. Igaühega on läbirääkimiste kogemus natuke erinev, igaüks neist tuleb meie ellu mingi oma lähenemisega. Selleks ajaks, kui inimene on juba täiskasvanud, on tal välja kujunenud vinge repertuaar läbirääkimiste viisidest. Ja nüüd kõige olulisem küsimus ongi, kui teadlik ma olen nendest õpitud viisidest, kuidas ma seda kõike teen? Tõenäoliselt mitte eriti teadlik. See on olnud mulle loomupärane viis oma kasvukeskkonnas toime tulemiseks ja ma ei ole pidanud seda nö kõrvalt hindama ega küsimärgi alla seadma. Aga sellest hetkest, kui inimese läbirääkimiste oskustest hakkab sõltuma paljuski ka tema tööalane tulemuslikkus ja elukvaliteet laiemalt, on otstarbekas hakata teadlikult tähelepanu pöörama oma senistele läbirääkimiste visiidele ja kas need on ka edasises elus otstarbekad ja toimivad.” – Arno Baltin Kuulake ikka ...

Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks mulle saadetud meil, mille saatja reageeris omakorda Janice Fiamengo küsimusele ("Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus?")*. Nimetatud kirjas olid muude kõigiti konstruktiivsete seisukohtade kõrval – saatjaks oli noor ja arukas inimene – ka sellised kõhedust tekitavad read: "... tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas lihtsalt status quo'ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. Dave Rubini saates esinenud proua ei toonud ju sisuliselt ühtegi argumenti, miks süütuse presumptsioonist loobumine on halb.."25. aprillil kutsusin ma EBS-i stuudiosse õiguskantsler Ülle Madise ja Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saare, et neilt uurida, miks on süütuse presumptsioonist** loobumine väga halb mõte.Lühikese vastuse andis Ülle kohe vestluse alguses (8. minut): "Kui sa siin alguses küsisid, miks süütuse eeldamisest loobumine oleks halb, siis lihtne inimlik vastus on see, et sellest saab igaüks aru siis, kui tema ise on jäänud hammasrataste vahele."Sealt kulges arutelu edasi laiematele õiguskorda puudutavatele küsimustele. Keskustelu 46. minutil tuletas Jüri meile väga tänuväärselt meelde riigi definitsiooni: "Me oleme täna küllaltki palju rääkinud inimesest ja tema vabadusest ning inimelu väärtusest, aga teiseks pooleks on selles kõiges ju riik, ja riigi definitsioon on väga lihtne. See on klassikaline Max Weberi antud definitsioon: riik on mingil territooriumil vägivalla monopoliseerinud institutsioon."Minu arvates tuleks suurt osa tänastest poliitlahingutest vaadatagi selles valguses. Eriti silmatorkav on see just hoogu juurde koguvas identiteedihõimude omavahelises kemplemises. Iga suguharu püüab vägivalla monopoliga kurameerides kaikamehe enda poolele võita, et sellega siis plats puhtaks teha. Lõpupoole (85. minutil) tekkis kõneluses asjakohane paralleel meie oma lähiminevikuga, kui Jüri meenutas taas väga asjakohaselt sotsialistliku õigussüsteemi iseärasusi: "Nõukogude kriminaalõigusest süütuse presumptsioon puudus. Nõukogude kriminaalõigus tegeles klassivõitlusega, õigus oli võitlusvahend ekspluataatorite klassi hävitamiseks... ka seda nimetati õiguseks." Siit haaras jutujärje üle Ülle, kes võttis 89. minutil kenasti kokku suure osa saatest (ja ühtlasi ka praegu õues toimuvast): "Niipea, kui vähemus üritab enamusele midagi peale suruda või siis, kui üks seltskond on enda kätte haaranud võimu ja üritab kõiki teisi riigi sunnijõuga sellest eemal hoida, ja hoida ära isegi igasuguse kriitika, siis see pälvib kas varem või hiljem õiglase vastulöögi."Mulle tundub, et vestlus Jüri ja Üllega haakus väga hästi ühe teise meie kanalil leiduva klipiga***, kus Jordan Peterson ütleb nii: "Idee üksikisiku transtsendentsest tuumast on meie õigussüsteemi keskne idee, mis tähendab seda, et isegi siis, kui teid süüdistatakse mõrvas, isegi siis, kui teie vastu on ümberlükkamatud tõendid, isegi siis olete te veel väärtuslik ning riik ei tohi teist lihtsalt üle sõita. See on uskumatu, sest barbaarsetes ühiskondades – sellistes, kuhu me just praegu tagasi minna üritame – lähenetakse asjale pigem nii, et kui teid juba milleski süüdistatakse, siis võib teid ka igaks juhuks maha lasta. Selle põhimõtte järgi on palju lihtsam käituda ja see rahuldab ka rahvajõugu verejanu palju paremini."Head kuulamist!Hardo---------------------* https://www.youtube.com/watch?v=azBsM...** https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC...*** https://www.youtube.com/watch?v=-Y3uh... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

"Täna defineerib "Lääs" ennast liberaalse demokraatia ja inimõiguste kategooriates. Sellega tahetakse anda mõista, et eelmise sajandi totalitaarsed liikumised olid Läänele võõrad, kummatigi puhusid need liikumised elu sisse just mõnedele kõige olulisematele läänelikele traditsioonidele. Kui "Läänt" midagi defineerib, siis on selleks püüdlus lunastuse poole veel selles maailmas. Lääne tsivilisatsiooni eristab teistest selle ajalooline teleoloogia – usk sellesse, et ajalool on oma seesmine sihtpunkt või eesmärk," kirjutas Briti poliitikafilosoof John Gray oma "Mustas missas", millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 14. saade*.Et Gray eelnimetatud raamatu alapealkiri oli "Apokalüptiline religioon ja utoopia surm", siis kutsusin ma 22. märtsil EBS-i stuudiosse kaks teoloogi – Toivo Pilli ja Joosep Tammo – ning vestlesin nendega ligi kaks tundi "viimsetest asjadest": apokalüpsisest, selle ootusest ning viimasega kaasas käivatest poliitilistest hoiakutest ja suundumustest.Sealt kandus vestlus veel üsna mitmesse kõrvaltänavasse, protsessiteoloogiast ja paastust Teilhard de Chardini. Kõige ajakohasemana jäid kõrva vast Toivo Pilli sõnad: "Kriisiolukordades on üheks kriitiliseks momendiks ilmselt ikkagi alandlikkus kuulata erinevaid hääli ja mitte kapseldada vastuseid ainult ühte kohta" (vestluse 86. minut).Lõpetuseks tahaks kuulajate tähelepanu pöörata veel ühele raamatule, mis vestluse ühes kaalukamas kohas esile kerkis, selleks on Arnold Toynbee "Uurimus ajaloost"**.Head kuulamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

lmar Vene kirjutab kohe oma raamatu "Pahustumine ehk Uusaja olemus" alguses nii: "Keskaja lõpupoole jõuti lõpetatud, püramiidliku maailmapildini: tipus trooniv jumalus läbib määrajana kuni mullani, alumisima ja raskeima elemendini välja, kõike hierarhilises korraldatuses allapoole jäävat. Uusaeg algab äratundmisest, et terviklus, mille loomisel alustatakse kõikemääravast ülimsusest, on kõigest sõnalise konstruktsiooni väärtusega; pole tõepoolest raske jõuda lõpetatuseni, kui iga hetk saab viidata kõike seletavale ülemjõule, olgu see pealegi inimmõistusele lähenematu. Iseseisvunud inimene arvab põhjendatult, et tõelise maailmapildi kujundamisel peab alustama alt; ja saavutatuks võib sihi lugeda siis, kui inimmõistus on sunnitud lõpuks, olles tõusnud aste-astmelt kõrgemale, kõike korraldavat ülimsust tunnistama. Seni tagajärjetu püüdlus, mida võiks piltlikult võrrelda Paabeli torni ehitamisega, on suunanud kogu uusaega."Küünlakuu viimasel päeval kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse külla oma sõbra Mihkel Kunnuse ja möödunud aastal Sirbi laureaadiks valitud Mikael Raihhelgauzi. Meie vestlus tõukuski ülaltoodud Ilmar Vene tsitaadist. Sealt jõudsime edasi ilmaliku kristluse kõikvõimalike sektideni, jõudsime rääkida hierarhiatest, võrdsusest, Paretost, Iiobist ja paljust muust. Verbaalne paljude käänakutega uitamine lõppes Ketsemani aias, kus mujal?H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Audio salvestus koosolekult

Pisut enam kui 50 aastat tagasi siirati Tartu Maarjamõisa haiglas esimene neer. Sealt algab Baltimaade elundisiirdamise ajalugu. Praegu elab Eestis 520 neerusiirikuga inimest. 12. veebruari saade «Vahetund Tartu Postimehega» ongi pühendatud elundisiirdamisele. Saatejuht Aime Jõgi kutsel on stuudios neerusiidaja Peeter Dmitriev ning juba enam kui 20 aastat neerusiirikuga toime tulnud Riina Gailit. Elundisiirdamine on eelkõige meeskonnatöö ja siiratud inimese elu ei ole enam kunagi seesama, mis see oli varem – sellest räägitaksegi. Elundisiirdamine puudutab teisigi elundeid. Näiteks maksasiirdamise algusest saab Tartus mööda 20 aastat ja kopsusiirdamisi on tehtud ülikooli kliinikumis kümme aastat.

See saade on ilmselt kõige lähedasemas suguluses kevadhooajal eetris olnud vestlusega "Ainukesed rahvad"*, kus mu vestluspartneriteks olid Raivo Mänd ja Margus Punab. Seekord olid stuudios Tarmo Jüristo ja Martin Ehala ning me alustasime juttu viimase kevadel ilmunud raamatust "Identiteedimärgid". Sealt jõudsime aga õige pea sugudevaheliste erinevusteni, kategoriseerimise vajalikkuseni ning võimalikkuseni ning paljude muude päevakajaliste küsimusteni. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Äripäeva pikaaegne juht Igor Rõtov. Oma 26-aastase Äripäevas töötamise kogemuse jooksul on Igori sõnul muutused olnud peadpööritavad. Ettevõte on muutunud tagasihoidlikust ajalehe toimetusest 200-pealiseks professionaalseks ja mitmekesiseks juhtidele suunatud infopakkujaks – seda nii ajalehtede, ajakirjade, raamatute, konverentside kui ka raadio vahendusel. Ettevõtte arengu tempot näitab seegi, et täna moodustab ajalehe Äripäev osakaal kogu firma teenus- ja tooteportfellist vaid 20-30%. Igoriga räägimegi, mida tema juhi töös oluliseks peab ning milline on tema enda juhtimisbränd. “Minu jaoks on kõige olulisemad juhina inimesed. Juhtimine tähendab ikkagi inimesi. Kui sa arvad, et juhtimine on Exceli tabel, kuhu sa paned numbrid ritta ja arvutad välja, et tulud ületaksid kulud ning hakkad siis seda realiseerima – no see ei ole juhtimine. Meie tüüpi ettevõtte puhul tuleb endale aru anda, et väärtust luuakse ikkagi ainult inimeste poolt, kõik muu äriga seotu on iseenesest teisejärguline. Tähtis on see, et sa suudaksid enda ümber koondada inimesed, kellel on samad väärtused, kes on andekad, suudavad koos töötada ja kes siin ka püsivad. Sealt see väärtus tekib, ega teda kuskilt mujalt ei tule. Meil on ettevõttes kuskil 30 inimest, kes on üle organisatsiooni erinevates kohtades võtmerollis. Neil ei pruugi olla üldse sellist formaalset kõlavat positsiooni, aga ma olen endale väga selgelt aru andnud, et need on need inimesed, kelle ettevõtlikkusest, koostööst ja üksteisemõistmisest meie edukus väga suurel määral sõltub. Ehk et kui see saavutada, siis oleme ka edukad kõikides numbrites ja finantsnäitajates.” – Igor Rõtov Kuulake ikka ...

Kuidas saada rikkaks? Seda küsimust aitasid lahata kaks Eesti investeerimismaastikul tuntud inimest - Peeter Pärtel ja Jaak Roosaare. Peeter on tuntud kui Cashflow mängu Eestisse toomisega, kui ka Robert Kiyosaky õpetuste edasi kandjana Eestis. Sealt edasi kinnisvarakoolituste ja maksukoolituste korraldajana. Jaak on tuntud, kui väikeinvestor, kes töötas ennast finantsilise vabaduseni ning peale seda on oma tarkusi lahkelt jaganud kümnete tuhandtete, kui mitte sadade tuhandete eestlastega. Arutasime koos Peeteri ja Jaaguga: - Mida tähendab rikkus? - Milliseid mõtteid tekitas Miljonäri kiirtee raamat? - Kas see muutis sinu jaoks jõukuse/rikkuse arusaama? - Mitme aastaga on võimalik saavutada kiirtee rikkus? - Kas inimene peab tegema valiku - kas aeglane tee või kiirtee? Või on need teed omavahel kombineeritud? - Iga valikuga elus saame vaadata potentsiaali ja riski - Mis on aeglase tee potentisaal? Mis on risk? - Mis on kiirtee potentsiaal? Mis on risk? - Küsimus - Kuidas siis rikkaks saada? Aeg: 23. oktoober, 2017 Koht: Bliss Maja, 3. korrus. Mustamäe tee 17, Tallinn Leia meid: Kodulehelt - http://www.investeerimisklubi.ee Facebookis - http://www.facebook.com/Investeerimisklubi Instagramis - http://www.instagram.com/investeerimisklubi

Kihnu uudiste reporter Kase Kai ja toimetaja Kase Mark on ligi 300-aastase, Eesti vanima õunapuu all Karksis, Õuna-Oti talus. Sealt läkski eetrise 27.augusti kihnu- ja mulgikeelne uudistesaade.Foto: Raili Leas

Kihnu uudiste reporter Kase Kai ja toimetaja Kase Mark on ligi 300-aastase, Eesti vanima õunapuu all Karksis, Õuna-Oti talus. Sealt läkski eetrise 27.augusti kihnu- ja mulgikeelne uudistesaade.Foto: Raili Leas

Malist pärit Samba Cissé on juba kümme aastat elanud ja töötanud Prantsusmaal. Kui ta läheb elamisluba taotlema saab mees teada, et ta on otsustatud riigist välja saata. Sambal pannakse käed raudu ja ta viiakse väljasaatmiskeskusesse. Sealt õnnestub tal siiski pääseda, kuid nüüdsest peale pole miski enam endine – ta ei saa enam kasutada oma nime ning Pariisis ellujäämiseks tuleb kõvasti pingutada. Samba seikluste kaudu joonistub välja ka mitme teise inimese saatused. Nad kõik püüavad raskuste kiuste oma eluga hakkama saada. (Delphine Coulin. Samba Prantsusmaal. Loeb Rando Tammik.)

Vaatame kõigele jalgpalliteemadele läbi bratwursti ja Oktoberfesti ehk Saksamaa vaatenurga. Meistrite liigas oli kõva andmine, kus Müncheni Bayern andis käest 2:0 eduseisu Juventuse vastu (1.30). Kuid kas see oli kõige üllatavam tulemus ja kohamängude avavoor pääses suuremast jalgpalli alustalade raputusest? Seejärel keskendume natuke rohkem Saksamaa liigale ja analüüsime, kas nende liiga teeks näiteks Inglismaa meistriliigale tuupi (21.20). Saate teise poole juhatame sisse Artur Pika teemaga (27.20) ja sealgi kerkib küsimus, kas Borisovi BATE on kõvem tegija kui sakslaste FC Augsburg? Sealt ongi mõistlik liikuda veebruarikuu spordisündmuseni number üks ehk just Augsburgi mängule Liverpooliga (35.05). Saate lõpetuseks soovib Ott Järvela aga koefitsientide koostajalt Rainer Lipandilt teada, kuidas on võimalik, et Manchester Unitedi koduvõidu koefitsiendiks Arsenali vastu on 3,0 ehk raha makstaks tagasi kolmekordselt. Saatejuht oli Ott Järvela ning saatekülalised Bundesliga fänn, kihlveospetsialist ja Eesti Discgolfi Liidu juhatuse liige Rainer Lipand ning Õhtulehe ajakirjanik Mart Treial.

Ott Järvela, Mart Treial ja Viljar Voog räägivad Manchester Unitedi lootsi Louis van Gaali saatusest (2.10) ja toovad kiiresti sisse Jose Mourinho (5.40), keda pakutakse järgmiseks peatreeneriks. Samuti puudutatakse põgusalt Chelsea (7.45) ja Arsenali (9.00) olukorda – kas Chelsea võidab Meistrite liiga ja Arsenal liigatiitli? Kuid mis saab Liverpoolist (14.20)? Sealt liigutakse edasi Saksamaale ja vaadeldakse Augsburgi ning Ragnar Klavani head hoogu (18.50). Lõpuks pakutakse välja võlurohi, kuidas muuta klubide MM lõpuks ometi huvitavaks (25.00) ning antakse kolm panustamissoovitust (30.05), (üks) vaatamissoovitus (32.40) ja käiakse välja üks huvitav fakt (34.10).