Podcasts about tavaliselt

Tänase saate külalisi on kaks: Birgit Kalmus ja Eevi Sööt. Juttu tuleb vanaema-lapselapse ühistest reisimistest. Vanaema Eevi ei ole alati armastanud reisida, kuid pisukese kavalusega meelitasid pereliikmed ta Islandile. Nüüd käib proua juba meeleldi erinevaid paiku avastamas. Tavaliselt reisitakse suurema seltskonnaga ning Eevi kiidab, et ta tunneb end alati hoitult. Saates räägime näiteks, kuidas pensionär saab palju reisida, kui palju võib vanaema reisiplaani osas sõna sekka öelda, kuidas ta kord Islandil saapatalla ära kaotas, autopagasnikus istus ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

“Paljud ettevõtted ostavad oma ettevõttele jõulukingituseks etenduse. Tavaliselt ollakse näitlejate suhtes väga helded - korvid, kus on veinid, juustud, oliivid ja šokolaadid. Kord oli ka üks suur ettevõte saalis ja me juba mõtlesime, et mida me sel korral saame? Ja siis andsidki nad meile kaks kotikest ja mis seal sees oli?” meenutab näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere meeleolukat seika, mis talle on lavale saadetud.

Kuna kõik räägivad “Forspokeni” uuest treilerist, siis ei saa me kuidagi kehvemad olla ja räägime kah. Samal ajal kaklevad Sony ja Microsoft “Call of Duty” pärast. Sony kardab, et “Call of Duty” ostmine ja selle Game Passi lisamine kahjustab nende äri. Microsoft väidab, et Sony maksab arendajatele, et nad oma mänge Xbox Game Passi ei […]

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks“. Tänases osas on meil külas 21aastane Annabel, kes räägib avameelselt oma keerulisest võitlusest piirialase isiksusehäirega. Annabel räägib, et piirialane (borderline) isiksusehäire on diagnoos, mis hõlmab paljusid sümptomeid – sealjuures tujude kõikumist ja impulsiivsust. Tihti aetakse neid sümptomeid segi bipolaarse häirega. „Algul pandigi mulle bipolaarsuse diagnoos, ent mida rohkem teste mulle tehti, mida rohkem arstid ja psühholoogid mind kõrvalt jälgisid, saadi aru, et see pole õige diagnoos,“ räägib Annabel. Piirialase isiksusehäire diagnoosi sai Annabel olles vaid 19aastane. „Tavaliselt nii noortele isiksusehäire diagnoose ei panda, sest isiksus areneb välja alles pärast 20. eluaastat. Tavaliselt oodatakse sellega. Kuna mul olid aga sümptomid juba niivõrd selged ja tugevad, pandi mulle see diagnoos.“ „Mul olidki tugevad tujude kõikumised, mis ei allunud üldse ravile ega millelegi. Impulssiivsus. Ma tegin impulssiivsuse käigus hästi suuri, elumuutvaid ja raskeid otsuseid. Näiteks võtsin hästi suuri laene. Või olin seksuaalvahekorras tundmatuga, tegin pidudel rumalusi või kulutasin hästi suure summa raha asjade peale, mida mul võib-olla tegelikult vaja ei läinud,“ räägib Annabel. Praeguseks on naine oma võitlust isiksusehäirega võitmas ja saavutanud oma elu üle kontrolli. Seda tänu regulaarsele ravile ja ka suurele soovile terveneda.

EBSi podcasti värskes episoodis kirjeldavad pika staažiga tippjuhid Piret Mürk-Dubout ja Merle Viirmaa, mida annab ettevõttele see, kui turundusjuhti kaasatakse tippjuhtkonda ning turundust nähakse osana strateegilisest juhtimisest. Muuhulgas tuleb juttu ka sellest, miks häid näiteid tasub uhkusega kopeerida. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Itaalias algasid presidendivalimised. Uurime Daniele Monticellilt, Tallinna Ülikooli professorilt, kuidas mõista ja mõtestada itaallasi ja Itaalias toimuvat. Täpsemalt kell 9.15.

See lugu juhtus siis, kui Lotte oli üheaastane. Väike Lotte oskas juba endale juuksetutti siduda ja leiutajast isa Oskari töökuuris haamriga väiksemaid naelu lauajupi sisse toksida. Kui Oskaril ei olnud aega lõunale tulla, viis Lotte talle söögi kuuri. Tavaliselt vastas Oskar, et kohe-kohe, ja askeldas leiutise kallal edasi. Lotte teadis, mis nüüd tuli teha: ta tatsas toiduga isa juurde ja hakkas teda lusikaga toitma. Pudruga tuli see päris hästi välja, aga supp kippus mõnikord põrandale tilkuma. Autor: Janno Põldmaa

Seekordses saates: Hamilton vs Verstappen; Verstappen vs Hamilton; Perez vs Hamilton; Red Bull vs Mercedes vs Michael Masi. Head kuulamist! Oled Facebookis? Liitu Eesti Vormel 1 fännide grupiga ja viska Motoorsele Rahutusele pöial!

Politsei tõi möödunud nädalavahetusel metsast välja sinna eksinud 17 seenelist. Mida metsa minnes silmas pidada, et mitte eksida, räägib Politsei- ja Piirivalveameti politseimajor Ottomar Virk kell 8.15.

Head sõbrad, seekord on jälle natuke teistmoodi episood. Nimelt, istusime kevadel maha koos suhte- ja pereterapeudi Kärt Kasega ning rääkisime veebikoolituse raames, kuidas luua ja olla pikaajalises õnnelikus suhtes. Täna toon selle koolituse parimad palad ka teile siin podcasti episoodi näol kuulata. Jah, meie jutt keerles küll paljuski paarisuhete valdkonna ümber, kuid kõike seda, millest vestlesime, on edukalt võimalik üle kanda ja rakendada ka tööalastes suhetes. Kärt on ilmatuma suure kogemusega inimsuhete ekspert. Ta on pereterapeudi kvalifikatsiooniga psühholoog, õppinud veel perelepitust, tunnetekeskset teraapiat, Imago dialoogi ning läbinud ka ärksameelsuse kursuse. Lisaks on jõudnud Kärt panna kirja ka kolm raamatut: 'Suhteaudit: käsiraamat paaridele'; teine raamat 'Kuidas hoida armastust?' ja tema kõige uuem, kolmas raamat 'Miks petetakse?'. Selles mõttepõrgatuses oli nii head energiat kui ka palju sügavust. Kindlasti kumab meie vestlusest läbi ka meie ühine soov tuua maailma rohkem usalduslikke ja tähendusrikkaid inimsuhteid, mis, ma rõhutaks, on eelduseks, et olla juhina õnnelik ja edukas. “Inimestel on imeline võime mitte olla suhtes reaalse inimesega. Mingis mõttes võib öelda, et me loome endale fantaasiaid ja kujutluspilte oma olulistest kaaslastest elus. Ja siis oleme suhtes paljuski just nende fantaasiatega, mitte reaalsete inimestega. Meil on peas loodud enda jaoks ettekujutused oma erinevatest inimsuhetest ja need elavad täiesti oma elu olenemata sellest, kuidas meil tegelikult inimsuhete vallas läheb. Ja mis teeb asja keerukaks ongi see, et me ei teadvusta endale, et need inimesed, kes meie elus olulist rolli mängivad, ei olegi tegelikult täpselt sellised nagu nad meie peades elavad. Me tahame maailma ja teisi inimesi enda ümber näha just sellistena nagu me neist vaimusilmas endale pildid oleme loonud, kuid see ei pruugi üldse nii olla. Inimsuhete probleemid ja konfliktid saavadki alguse sellest hetkest, kui päriselu ja meie fantaasiad ei lähe enam piisavalt hästi kokku. Tavaliselt tekkivad need teadlikkuse momendid mõnel kriisihetkel või tavapärasest keerukamas elusituatsioonis, kus siis nö eesriie langeb, silmad avanevad ja sa järsku tabad seda teist inimest sellisena nagu ta tegelikult on. Kuigi terapeudi jaoks võib see olla võidurõõmus sündmus, siis konkreetse inimese jaoks võib see aga olla tohutult ehmatav ja hirmutav kogemus.” – Kärt Kase Kuulake ikka ...

Juku Raadio 377. saatesse on kogunenud David Vsevjov. Et äsja ilmus briti professori Orlando Figese raamat “Nataša tants”, mis räägib Venemaa kultuuriloost, otsustasime samuti sellele keskenduda. "Nataša tantsu" pealkiri on küll otsene vihje Tolstoi "Sõjale ja rahule", kus aristokraadiplika Nataša hakkab tammuma nagu talupoeg – kraabi venelast ja välja tuleb tatarlane, ütles Napoleon –, aga jumala pärast, kuna venelastel on üldse kokku 6 eesnime, siis võib "tantsija" olla igaüks. Tavaliselt on see karu. Vene karutantsitajad panid mõmmari kuumale metallplaadile seisma ja seal ta siis tammus, sest tema käppadel oli kuuma metallplaadi peal halb olla. Juku-Kalle ja David keskenduvad veel ühele teemale, nn. "vene hing”. "Vene hinge otsingud" on suurema osa sealsete kirjanike, kunstnike, muusikute, poliitikute, torumeeste, trammijuhtide, tsaaride, parteisekretäride, litside, luuletajate, õpetajate, kurjategijate, lasteaialaste, vanguvalvurite, kokkade, kelnerite ning sunnitööliste meelisteema. "Vene hing" peaks olema midagi erilist, suurt, ainukordset, ülejäänud nõmedale ning materiaalsele maailmale ülevalt vastanduvat, ainult et kus ta asetseb ja kuidas seda täpselt kirjeldada, ei oska keegi. Otsing läheb alati esimese kolme minutiga rappa ning lõppeb juustekatkumisega, silmadepööritamisega ja "noh, teate ju küll!" karjumisega.

Juku Raadio 377. saatesse on kogunenud David Vsevjov. Et äsja ilmus briti professori Orlando Figese raamat “Nataša tants”, mis räägib Venemaa kultuuriloost, otsustasime samuti sellele keskenduda. "Nataša tantsu" pealkiri on küll otsene vihje Tolstoi "Sõjale ja rahule", kus aristokraadiplika Nataša hakkab tammuma nagu talupoeg – kraabi venelast ja välja tuleb tatarlane, ütles Napoleon –, aga jumala pärast, kuna venelastel on üldse kokku 6 eesnime, siis võib "tantsija" olla igaüks. Tavaliselt on see karu. Vene karutantsitajad panid mõmmari kuumale metallplaadile seisma ja seal ta siis tammus, sest tema käppadel oli kuuma metallplaadi peal halb olla. Juku-Kalle ja David keskenduvad veel ühele teemale, nn. "vene hing”. "Vene hinge otsingud" on suurema osa sealsete kirjanike, kunstnike, muusikute, poliitikute, torumeeste, trammijuhtide, tsaaride, parteisekretäride, litside, luuletajate, õpetajate, kurjategijate, lasteaialaste, vanguvalvurite, kokkade, kelnerite ning sunnitööliste meelisteema. "Vene hing" peaks olema midagi erilist, suurt, ainukordset, ülejäänud nõmedale ning materiaalsele maailmale ülevalt vastanduvat, ainult et kus ta asetseb ja kuidas seda täpselt kirjeldada, ei oska keegi. Otsing läheb alati esimese kolme minutiga rappa ning lõppeb juustekatkumisega, silmadepööritamisega ja "noh, teate ju küll!" karjumisega.

Tavaliselt on igasugused valimised, eriti aga just presidendivalimised ühiskondlikus mõttes aktiivsed - käivad debatid, toimuvad miitingud kellegi poolt ja kellegi vastu. Meil on aga natüürmort ehk vaikelu - kuskil nagu midagi oleks, aga ei ole ka; oleks nagu valimised, aga valijaid pole või on suuremal seltskonnal juba ammu ükskõik. Mis asi on üldse presidentaalsus, milleks ta vajalik on ja kuivõrd on selline süsteem end laiemalt õigustanud? Neil teemadel vahetavad mõtteid diakon ja õigusteadlane Igor Gräzin ja ajakirjanik Andres Raid.

Käesolevas episoodis istun laua taga kahe ambitsioonika ja tegusa noormehega Martin Sillandi ja Janar Suleimanoviga. Janar Suleimanov (26) ja Martin Sillandi (27) on keharaskusega treeningu sportlased ja selle valdkonna ettevõtjad. Ühiste treeningute ja sõpruse tulemusel tahtsid mehed luua midagi teistsugust, mida tolajal Eestis ei olnud. Martin ja Janar on Jõulinnakute asutajad - mille peamiseks tegevusalaks on treeningväljakute projekteerimine ja paigaldus. Ühtlasi on nad Esthenics Spordiklubi asutajad, kus arendatakse keharaskusega treeningkommuuni ja treeningklubi, ühtlasi ka calisthenics brändi esindajad ja arendajad Eestis. Korraldanud on nad koos calisthenics ehk teisisõnu streetworkout rahvusvahelisi meistrivõistluseid Eesti kaubanduskeskustes. Meeste eesmärk on tuua meie rahvale paralleel jõusaalitreeningu kõrvale, näidates, et on ka täiesti teine võimalus ennast tippvormi treenida ja lihast kasvatada. Head mõtted saatest: Martin: “Elus ei ole vaja asju või tegemisi välja mõelda. Need ideed tulevad ise meieni. Tavaliselt tulevad need just enda vajadustest lähtuvalt.” Martin: “Kaitsevägi oli minu jaoks kui lihtsalt üks pikemat sorti spordilaager tasuta söögi, hunniku koristamise, metsarännakute ja muu jamaga.” Martin: “Kui sa veel ei tea, mda teha tahad, siis ei ole vaja otseselt “pushida”, ei ole vaja teha ainult sellepärast, et midagi lihtsalt teha. Tegevused, mis sa teed, võiksid olla mõtestatud. Tee endale tegevuskava, mõtesta see endale lahti, tee plaan ja siis pane täisaur sinna taha.” Janar: “Ideed, mida teha tahad, pane endale kirja. Teiseks ümbritse end inimestega, kes juba teevad midagi ja tegutsevad.” Janar: “Raskemate keharaskusega harjutuste sooritamine võtab aega, nagu iga muu asi siin elus ja maailmas. Erinevate harjutuste või uute oskuste omandamine sõltub sinu intensiivsusest ja loomulikult järjepidevusest.” Janar: “Tehnika on iga treenimise juures sada protenti number üks. Kui sa ei tee algusest lõpuni Õigel kujul soorituskäiku, siis see areng saab olema poolik. Ilma õige tehnikata on ka võimalik jõuda kuskile, aga mingist hetkest mingite kindlate harjutuste juures valesti õpitud tehnika võib saada takistuseks sinu arengul.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Esthenics kutte jälgi siit: https://www.instagram.com/godzillandi/ https://www.instagram.com/janarsul/ https://www.instagram.com/esthenics/ https://www.facebook.com/EsthenicsGlobal

Enamus noori alustab oma iseseisvat elu elamispinda üürides. Tavaliselt on selleks korter või tuba korteris, vahel ka maja. Pank võib soovitada esmalt üürimist ja alles siis ostmist. Miks? www.cooppank.ee

Ebaõnne tänaval, majas number 13 elavad Mart ja Max. Vahel käivad neil külalised. Vahel nad vestlevad nendega. Vahel lähevad riidu. Tavaliselt lõppeb kõik hästi. Ebaõnne 13 on paroodiline improv huumori podcast/taskuhääling. Saadet juhivad Mart-Matteus Kampus ja Max Sommer.

Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks "Puuduta mind" saate külaliseks on konstellöör Kadri Riisik. Saates arutleme muu hulgas, kuidas saab konstellatsiooniga inimeste probleeme lahendada ja miks kanname me põlvest põlve endas esivanemate käitumismustreid. Tavaliselt püütakse konstellatsiooniga minna probleemi juurte juurde, seega ajas tagasi. Aga kas saab ka ettepoole vaadata?

Jalgpallisaadet „Kolmas poolaeg“ väisas särav vasakujalgne koondislane Siim Luts, kelle elu ja karjääri kohta küsis ajakirjanik Kaarel Täll. Jutuks tulid kõik 30aastase Lutsu vutiteed saatnud tõusud ja mõõnad. Saab teada, kuidas Karel Voolaid aastate eest tema karjääri võis päästa. Lisaks selgitab ründav poolkaitsja, milliste raskustega seistakse silmitsi välismaa klubide juures. Kuidas aga juhtus, et parimas eas jalgpallur ikkagi kodupaiga ehk Paide tiimi naasis ja nendega niivõrd pika lepingu sõlmis. Luts tunnistab, et unistab endiselt suurelt, ning usub, et kui Paidega Eesti meistriks tulla, on hulk uksi taas avatud. Põnevat kuulamist!

Tänases episoodis räägime sotsiaalmeedia tegelikkusest - mis peitub selle pealtnäha täiuslikku elu taga, mida sotsiaalmeedias kuvatakse, mida see nõuab sisuloojatelt ja milline mõju on sellise sisu tootmisel nende "influencer'ite" jälgijatele.Kuula episoodi YouTube'is, Spotify’s või iTunes’is.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline juhtimiskonsultant ja –koolitaja Jari Kukkonen. Jaril on üle paarikümne aasta rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Tema olulisemad koolitus- ja konsultatsioonivaldkonnad on seotud eestvedamise ja enesejuhtimisoskustega, protsesside tõhustamise ja efektiivsusega juhtimises, samuti strateegilise juhtimise ja tootlikkuse arendamisega. Jariga oli väga äge põrgatada mõtteid juhtimise olemuse üle erinevatest vaatenurkadest. “Nii nagu ma olen ka mõnede juhtide käest kuulnud, proovivad nad teha ennast mittevajalikuks. Mida see tähendab? Oma juhtimisefektiivsust käsitlevatel koolitustel annan sageli osalejatele sellise ülesande, et nad mõtleksid, milliseid küsimusi neilt juhtidena pidevalt küsitakse, milliseid otsuseid juhtidena nad peavad vastu võtma ja milliste muredega inimesed üldse nende poole pöörduvad. Vastustest koorub tavaliselt välja mitmeid asju, kus peitub võimalusi efektiivsemaks igapäevajuhtimiseks. Võtmeteema on, kuidas korraldada oma ettevõttes või tiimis asjad nii, et sinu kui juhi käest ei oleks vaja kõike küsida? Et inimesed oleksid iseseisvamad ja juhinduksid oma tegevuses oma parimast äranägemisest? Juhina on oluline teadvustada, et sina ei pea kõiki otsuseid langetama; sinu inimesed on täiesti võimelised paljusid otsuseid ise vastu võtma. Tavaliselt tähendab otsuse saamine kellegi juhi käest mõttetut ootamisaega: saada kõigepealt vastava juhi tähelepanu, anda talle siis edasi kogu info, lasta tal seda infot seedida, oodata ära tema otsus ning siis ka näha, et see otsus päriselt rakenduks. Lisaks tähendab see ka riski, et kui otsustamine läheb mitu tasandit ülespoole, siis võib teema adekvaatseks mõistmiseks vajaliku info liikumises esineda kadusid või moonutusi. Samuti olen näinud ka mitmeid juhuseid, kus otsuse tegemise tasandil ei ole seda vajalikku kompetentsi, et tark otsus langetada – see oskusteave asub hoopis sealsamas madalamal juhtimistasemel, kus seda otsust oodatakse ja vajatakse. Efektiivsus juhtimises tähendabki otsustusvastutuse andmist sinna, kus on vastav info ja kompetents. Niiet eelnevast tulenevalt on üks oluline juhi ülesanne teha ennast mittevajalikuks, kus organisatsioon toimiks ja protsessid töötaksid ka ilma juhi pideva sekkumiseta.” – Jari Kukkonen Kuulake ikka …

Ühiskonnas on võimu võtmas feministid, rassistid, folkoristid, tankistid ja igast muud -istid. Tavaliselt on meil saates listid, täna on -istid. Küsimustele vastuseid leida aitab stuudiokülaline Vilbur Nunnapildur – staarkonservatiiv, imeliku häälega tüüp ja tõenäoliselt mingist asutusest põgenik. Lõpus ka luulenurk poeesia sõpradele.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskonsultant, koolitaja ja executive coach Marko Rillo, kelle põhiteemadeks on strateegia, innovatsioon ja mängulisuse rakendamine juhtimises. ​Tal on kogemused konsultandina nii EY-st, KPMG-st kui ka PricewaterhouseCoopers-st. Täna töötab Marko nii iseseisva juhtimiseksperdi kui ka EBS-i õppejõuna. Ise nimetab ta ennast veel 'paberitega legomängijaks' ehk ta on Eesti esimene sertifitseeritud rühmaarutelude moderaator LEGO© SERIOUS PLAY© meetodil. Samuti tegutseb ta sertifitseeritud (ICF) executive coach'ina. Ta on ka kahe raamatu autor: (1) 'Strategy Making During Ambidexterity Cycles' (doktoritöö) ja (2) 'Serious Work. How to Facilitate Meetings and Workshops with LEGO Serious Play method?'. Markoga räägimegi, kuidas mängu abil juhtimises edukam olla. “Mäng on kommunikatsioonivahend. Tavaliselt oleme harjunud sellega, et me kommunikeerime üksteisega sõnade abil, et me saame väljendada ennast verbaalselt. Lisaks vaatame veel üksteisele otsa ja kommunikeerime ka kinesteetilisel tasandil — mida kehakeel üksteisele ütleb. Selleks, et sõnum võimalikult hästi pärale jõuaks, kasutame sageli ka visuaalset kommunikatsiooni: esitlusmaterjale, informatiivseid graafikuid ja kujundlikke illustratsioone. Ja kui me nüüd toome siia juurde sellesamase mängu, siis tegelikult on mängus kõik need kommunikatsioonivormid üheskoos korraga olemas. Kui ma näiteks palun ühe tiimi kõikidel liikmetel meisterdada lego klotside abil enda arusaam, mismoodi konkreetne tiim tänasel hetkel koos tegutseb, siis suure tõenäosusega kasvab sellest 'mängust' sügavam üksteisemõistmine. Kõigepealt annan aega kõigil individuaalselt klotside abil meisterdada enda arusaam tiimi toimivusest. Seejärel annan igaühele võimaluse jagada oma arusaama teistega ning aitan elavdada arutelu tulemuste üle. Sellise infovahetuse käigus on suhtlemine palju sügavam ja tiimiliikmed saavad üksteise mõtetest oluliselt rohkem teada, sest lego klotsidega meisterdavad nad justkui nagu enda mõttekaarte, mida neil muidu oleks väga raske üksteisele väljendada ja selgitada. Kui inimene kirjeldab midagi lihtsalt kõlavate märksõnade abil, siis võib sõnumi sisu jääda pealiskaudseks; aga kui ta näiteks meisterdab legodest sümboolse meeskonna, mängib klotsidega läbi sealse dünaamika ning räägib sinna juurde ka isikliku loo, siis puudutab see kõiki osalejaid palju sügavamal tasemel.” — Marko Rillo Kuulake ikka …

Oma ebakindluse ja hirmu tōttu, mida teised vōivad arvata, on meil kõigil olnud läbikukkumise päevi. Tavaliselt tahame minna tagasi selle juurde, mida me minevikus teadsime, kuna see on mugav. Aga Jumala teenimine tõukab sind pidevalt tagant. Ja kuigi see ei pruugi alati mugav olla, on sellel alati tasu.

Arvestades sellega, kui pikk on koerapidamise ajalugu ja kui levinud on koer koduloomana, võiks loota, et neist teatakse kõike ning erilisi probleeme ei tohiks esineda. Kahjuks see aga pole nii. Paljud inimesed on koera võttes lootnud tuua oma ellu lisaväärtust, kuid selle asemel saanud hoopis juurde muresid ja probleeme. Tavaliselt tekivad probleemid seetõttu, et teadmistes on lüngad. Käesoleva raamatu eesmärk ongi nende lünkade täitmine. (Aivo Oblikas. Nõuandeid koeraomanikule. Kutsika valikust koera vanaduspõlveni.)