Podcasts about austraaliast

“Kinnisvarajutud” podcasti 213. osas on meil külas mikroarendaja ja renoveerimisentusiast Martin Eek, kellega räägime nii Tallinna kui Ida-Virumaa üürikinnisvarast. Aga teekonnal põikame läbi ka näiteks Austraaliast, kus Martin nupuvajutajana töötades kunagi "rahamasina" kontseptsiooni peale üldsegi mõtlema hakkas. Martini kinnisvarateekonna alguses mängisid olulist rolli väiksemad puitmajad ning korterid, kus tuli korralikult endal käed külge panna. Suurepärane on see, et saates käib Martin peaaegu iga tema käest läbi käinud objekti kohta välja mõne õppetunni, mille ta on enda jaoks kaasa võtnud ning millest kindlasti ka meie kuulajatele abi on. Üheks läbivaks jooneks on Martinil olnud eriline suhe laudpõrandatega, kus kehtib hästi vanasõna, et armastusest vihkamiseni (ja vastupidi) on vaid üks samm. Kuna viimased peaaegu viis aastat on Martin suuresti tegutsenud Jõhvis, siis saame taas väga hea sissevaate Ida-Virumaa kinnisvaraturule, mis vähemalt kõrvalt vaadates tundub endiselt olema üks päris kuum koht. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Jänkud saadavad tervitusi Austraaliast. Sorri et uue episoodiga nii kaua on läinud. Väike puhkus kulus ära. PS: Däni soolokas Häbitu on nüüd kõigile 9 eurtsi eest vaatamiseks nähtav SIIT : https://blurbay.com/profile/danielveinbergs

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon  

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon

Taskuhääling "Õpime koos" otsustas uurida, kuidas hoitakse eesti keelt ja kultuuri erinevates Euroopa riikides ning kuidas toimivad sealsed Eesti koolid. Integratsiooni Sihtasutuse toel asusimegi ringreisile ning saatesarja “Õpime koos Euroopas” jooksul saame läbi persoonilugude teada igaühe Eesti lugu ning saame aimu, kuidas toimib kohalik elu ja koolisüsteem. Tänane saade jõuab sinuni Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning kohvilaua taga saime tuttavaks Riina Kiviga. Saates kuuleme Riina pere lugu, mis saab alguse 2013. aastal, mil ta kolis koos mehe ja 9aastase Henri ning 5aastase Joosepiga Sydneysse, ning miks ja kuidas jõudsid nad edasi Prantsusmaale. Lisaks kuuled: *Miks peab Austraalias kooli vastuvõtmiseks esitama esmalt elektrilepingu? *Mille vastu lapsevanemad Austraalia koolis protestivad? *Millist kaustikut Austraalia poodidest ei leia? *Millised on lapsevanemale enim emotsioone tekitanud koolikogemused Eestist, Austraaliast ja Prantsusmaalt? *Kuidas suurendada võimalust, et lapsed jääksid eesti keelt rääkima Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppe ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta: https://www.integratsioon.ee/ "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: bit.ly/327qt5V Spotify: spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist. Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra. Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal. Selles saates räägime Lapsepõlvest ja õppimisest Esimesest külaskäigust Eestisse Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga? Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa. Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik. Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

Maailmas on kokku 195 ÜRO poolt tunnustatud riiki, Mart Altsoo on käinud neist rohkem kui kolmveerandis ehk 159-s. Hendrik Relve ja Mart Altsoo vestlevad saates maailmas reisimise üle üldisemalt ning meenutavad rännuseiku Austraaliast, Okeaaniast ja Aasiast.

Valgevene piiril lahvatanud migratsioonikriis on teravdanud siin piirkonnas taas hirme sisserändajate ees. Näiteks ajaloolane ja EKRE liige Jaak Valge kirjutas oma artiklis, et eks süüdi on EL-i lõtv sisserändepoliitika. Äsja ilmus meil Päevalehe veebis ka usutlus Taani kirjaniku Lars Hedegaardiga, kes ütleb, et moslemite jaoks pole naised enamat sünnitusmasinatest. Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tuli just Pakistanist, kus nägi afgaanide põgenikelaagrites tohutut kasutamata inimpotentsiaali: tuhandeid kõrgelt haritud afgaane, kes kohe kindlasti Talibani võimu alla naasta ei saa, aga keda Euroopa Liit ka vastu võtta ei taha. Tema sõnul on aga üks hullemaid nähtusi põgenike käsitemine mitte inimeste, vaid massina – nagu praegu Valgevene piiril. „Mulle tundub, et uus pööre on lisatud sellisele dehumaniseerivale ja varjupaigavastasele hoiakule läbi selle, et me käsitleme neid inimesi hübriidohuna,“ tõi ta näite. Kommenteerides Päevalehe artikleid, tõstab ta esile Jaak Valge puhul, et kaugelt kõige suurem osa 37-st miljonist välispäritolu elanikest Euroopa Liidus pärineb hoopiski Austraaliast. „Varjupaigarändega on tulnud Euroopa Liitu neli protsenti inimestest!“ paneb ta asju proportsiooni. „See on ju pisku!“ Hedegaardi puhul toob ta aga kiire paralleeli: „ma olen vist samu pealkirju näinud siin selle kohta, et Eestis on ka erakondi, kes näevad naisi sünnitusmasinatena. Võib-olla me ei olegi nii erinevad,“ lisab ta poolirooniliselt. Saates veel Milline olnuks korrektne käitumine Euroopa Liidu piirile saabunud migrantidega? Mis võiks olla nende reaalne šanss saada varjupaika? (vihjena: väga kõrge) Kas eitava vastuse saanud rändajate kiire tagasisaatmine aitaks populistide retoorikat tõrjuda? Miks just on moslemite osas suusad Euroopas nii risti läinud? Kus on tegelikult kõige haavatavamad inimesed ja kuidas neid toetada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Telegram FB-live: Austraaliast, jaburatest olukordadest, julgusest ja uuest Balti ketist   29. juulil tegime Facebooki live´i, kus vaatasime olukorda maailmas ja Eestis ning arutasime, et miks USA juba Austraaliasse demokraatiat viima ei tõtta, mida tähendab oranž riskitase, kes ja kus peavad hakkama esmaspäevast maski kandma ja milline saab olema sel aastal Eesti-Läti-Leedu uus ühine Balti kett.   Kuidas saada julgust selleks, et elada oma tões? Ega muud moodi seda teha ei saagi, kui lihtsalt otsustad, et nüüd julged. Ja siis julgedki. Vaata videot järgi siit: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegram-fb-live-austraaliast-jaburatest-olukordadest-julgusest-ja-uuest-balti-ketist  

Joogisaade “Vala välja!” võtab oma järjekordses “Veinikool: viinamarjad” salvestuses lähivaatluse alla marja nimega Shiraz/Syrah. Mis marjaga on täpsemalt tegemist ja mis peitub marja erinevate nimekujude taga? Sellest kõigest räägib kahele “suurele kõrvale” – saatejuhid Martin ja Keiu – Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, koolitaja ja veinikaupmees Igor Sööt. Suur suvi on küll käes, ent me ei pelga sel puhul vahelduseks valgetele viinamarjadele rääkida ka ühest tummisest punasest. Vanas Maailmas tuntakse seda marja enamasti kui Syrah' ja Uues-Maailmas aga hoopis Shirazi nime all. Mõnikord läheb marja nimetamine ka stiilipidi. Kuidas need jaotused täpsemalt käivad, sellest räägib Igor Sööt juba saates lähemalt. Nagu ka kahes varasemas saates palusime ka Igoril tuua välja kolm lõbusat fakti meie saate peategelase kohta: 1. Shiraz, räägime siinkohal Austraaliast, on üks vähestest punastest viinamarjasortidest, millest tehakse traditsioonilisel meetodil punast vahuveini. Sparkling Shiraz tuleb Barossa Valley'st ja on saadavad ka Eestis. See on ühtlasi populaarne vein austraallaste jõululaual. 2. Kaks legendaarset Syrah' kasvatamise kohta Prantsusmaal on Rhone'i orus asuvad Côte Rôtie ja Hermitage. Kui Bordeaux's oli 18. sajandi lõpul külmem periood, kus sealsed klaretid ehk punased veinid tulid kehvakesed, hakkasid veinitegijad just Põhja-Rhone'i poole kiikama. Nii osteti Hermitage'ist Syrah veini, segati kohalikuga ja müüdi ikka Bordeaux' nime all. Seda hakati nimetama hermitažeerimiseks. Kui pättus välja tuli, oli tegemist muidugi skandaaliga, ent tegelikult armastavad garaaživeinide valmistajad taolisi segusid siiani. Lihtsalt neid veine saab nüüd müüa oluliselt ausama näoga ja Vin de France'i nime all. 3. Üks isiklikum lugu ka. Enne, kui Igor veinimaailma põhjalikumalt sukeldus, sattus ta Shiraziga kokku küll, ainult et Austraaliast pärit Yellow Tail'i ja BIN 555 kujul. Toona tundus igati kena kraam. Nüüd tundub, et alustamiseks ongi ehk hea kraam, aga tõeliselt maitsev vein tuleb ikkagi mujalt. (Võib juhtuda, et saate käigus saab selles osas lähemat selgust.) Veinid, mida saates mekkisime (iga veini kõrvale soovitab Igor saates ka sobilikke sööke): · Tardieu-Laurent Saint-Joseph Vieilles Vignes, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2013 – Vins de France (https://vinsdefrance.ee/tardieu-laurent-rouge-saint-joseph-vieilles-vignes-2013-tardieup16.html) · Gabriel Meffre Côtes du Rhône Villages, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2016 – Pernod Ricard Estonia (https://webshop.pernod-ricard-estonia.com/pood/gabriel-meffre-laurus-cotes-du-rhone-village-14-5-0-75l-2016-800406) · Chateau Ste. Michelle Syrah Columbia Valley, Washington State, USA, 2014 – Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/chateau-ste-michelle-syrah/) · Peter Lehmann Stonewell Shiraz, Barossa Valley, South Australia, 2013 – Tridens (https://tridens.ee/toode/peter-lehmann-stonewell-shiraz/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Igor Sööt, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Esimene salvestus meie kõigi isiklikes kodudes, sest noh, olukord. Triin on oma riidekapis, Madis ja Barbara oma tubades, vein on klaasides ning helikvaliteet on kehv nagu isamaa ilm. Aga pokaal olgu üle kahe nädala lõpuks olla! Täna jõid kõik kolm erinevat veini. Triin jõi Tommasi Valpolicella’t Itaaliast. Madis jõi Jim’s Creek Chardonnay’d Austraaliast. Barbara jõi […]

Esimene salvestus meie kõigi isiklikes kodudes, sest noh, olukord. Triin on oma riidekapis, Madis ja Barbara oma tubades, vein on klaasides ning helikvaliteet on kehv nagu isamaa ilm. Aga pokaal olgu üle kahe nädala lõpuks olla! Täna jõid kõik kolm erinevat veini. Triin jõi Tommasi Valpolicella't Itaaliast. Madis jõi Jim's Creek Chardonnay'd Austraaliast. Barbara jõi Laroche Sauvignon Blanc'i Prantsusmaalt. Kus on pokaalikud praegu? Miks saadet kaks nädalat ei ilmunud? Kuidas koroona ja kodukontorid meid kohtlevad? Kellel pole saate salvestamise ajal aluspesu seljas? Uudised, millest muuhulgas juttu tuleb, on Kolumbia pornonäitleja kodune trennirežiim, ärajäänud Eurovisioon, Soome elustiil kalsarikänni, mis praeguses karantiinis väga sobiv on ning Tallinna loomaaia ilveste pulmamängud.

Esimene salvestus meie kõigi isiklikes kodudes, sest noh, olukord. Triin on oma riidekapis, Madis ja Barbara oma tubades, vein on klaasides ning helikvaliteet on kehv nagu isamaa ilm. Aga pokaal olgu üle kahe nädala lõpuks olla! Täna jõid kõik kolm erinevat veini. Triin jõi Tommasi Valpolicella't Itaaliast. Madis jõi Jim's Creek Chardonnay'd Austraaliast. Barbara jõi Laroche Sauvignon Blanc'i Prantsusmaalt. Kus on pokaalikud praegu? Miks saadet kaks nädalat ei ilmunud? Kuidas koroona ja kodukontorid meid kohtlevad? Kellel pole saate salvestamise ajal aluspesu seljas? Uudised, millest muuhulgas juttu tuleb, on Kolumbia pornonäitleja kodune trennirežiim, ärajäänud Eurovisioon, Soome elustiil kalsarikänni, mis praeguses karantiinis väga sobiv on ning Tallinna loomaaia ilveste pulmamängud.

Maarja Merivoo-Parro sobrab kultuuris, ajas ja ruumis.

Maarja Merivoo-Parro sobrab kultuuris, ajas ja ruumis.

Tänase saate külaline, 18-aastane Ella Scott kolis aastaks Sydneyst Tallinna lähedale ning armastab seda elu! Kuigi Ella on elanud terve elu väliseestlasena Austraalias, peab ta end südames siiski tõeliseks eestlaseks. Näiteks on ta Sydneys Eesti majas aktiivne ning tegutseb hea meelega eestlusega seotud ettevõtmiste juures. Praegu elab ta Kiili vallas ning õpib sealses koolis. Oma lemmikaineks peab ta matemaatikat, sest see on tema jaoks kõige lihtsam – on seal ju numbrid, mitte sõnad. Samuti jutustab Ella, mis on tema jaoks Eesti elus kõige tüütum, kuidas on siinne maailm teda muutnud ning kas ta tuleks ka kunagi Eestisse päriselt elama. Kuula Ella võluvat eesti keelt!

Hooaja avasaates on juttu Austraalia mandri eripäradest. Rännumees Hendrik Relve kõneleb sellest, kuidas manner endale kunagi nime sai ja mille poolest ta erineb teistest maakera mandritest.

Hooaja avasaates on juttu Austraalia mandri eripäradest. Rännumees Hendrik Relve kõneleb sellest, kuidas manner endale kunagi nime sai ja mille poolest ta erineb teistest maakera mandritest.

Tere armsad kuulajad! Käes on reede ja on aeg uue episoodi jaoks Emotsionaalsed Mehed saate repertuaarist. Eelmises saates rääkisime Austraaliast, reisimisest ja sellest, kuidas me kahekesti koos Austraalias elu avastasime. Meie teekonnad olid erinevad ja saadud kogemused samuti. Kui soovid Austraaliasse reisida, lihtsalt maailma avastada ning soovid teada, kuidas on mujal peale Eesti elada, siis emotsioonidest tulvil olev reisi saade ootab sind! Seekordne saade keskendub suures laastus Martinile ja tema kirele, milleks on enda keha liigutamine ja enda füüsiliste võimete piiride ületamine. Martin tegutseb personaaltreenerina, töötades hetkel kahes klubis andes eratrenne ja rühmatrenne. Räägime saates treenimisest kehakaaluga, eelistest jõusaali ees, keha mitmekülgsest liigutamisest, toitumisest, lühiajalisest paastumisest ja üleüldse elust! Sa asud kuulama podcasti Emotsionaalsed Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada!! Soovi korral hoia emotsionaalsetel meestel silma ka sotsiaalmeedias peal. Facebook: www.facebook.com/podcastemotsionaalsedmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/emotsionaalsedmehed/ www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Head kuulamist!

Tänase saate külaline Mari Luud naasis äsja Austraaliast, kus veetis veidi üle aasta. Mari räägib kummalistest juhtumitest nagu kängurule otsa sõitmine ja kuidas bürokraatia tõttu nõuti temalt kui seljakotirändurilt lauatelefoni numbrit. Samuti annab saatekülaline praktilist nõu, kuidas tööd leida, kus elada, milliseid farmitöid vältida ning kuidas viisa saamise protsess välja näeb. Lõpetuseks räägib Mari ka Austraalia jõuludest, mis erinevad Eesti omadest kui öö ja päev.

Novembrit on hakatud Austraaliast pärit movember'i kampaania eeskujul ka Eestis nimetama meeste- või vuntsikuuks, et pöörata tähelepanu meeste tervisele. Täna on stuudios Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab, et rääkida meeste eesnäärmeprobleemidest: millised on eesnäärmevähi ennetamise ja varajase diagnoosimise võimalused, kuivõrd usaldada meestehädade puhul perearste ja millised on kaasajal üldse eesnäärmevähi ravivõimalused.

Novembrit on hakatud Austraaliast pärit movember'i kampaania eeskujul ka Eestis nimetama meeste- või vuntsikuuks, et pöörata tähelepanu meeste tervisele. Täna on stuudios Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab, et rääkida meeste eesnäärmeprobleemidest: millised on eesnäärmevähi ennetamise ja varajase diagnoosimise võimalused, kuivõrd usaldada meestehädade puhul perearste ja millised on kaasajal üldse eesnäärmevähi ravivõimalused.

Tänase saate külaliseks on blogija ja kirjanik Chris Kala, kes jutustab meile paljude lemmikmaast Austraaliast. Chris räägib saates nii enda kogemusest Austraalias kui ka sinna mineku praktilisest poolest. Muuhulgas selgitab ta, milline on Austraalia töökultuur (kuidas boss vaatab alluvale ülalt alla), missugune farmitöö on lihtsam ning kuidas on kujunenud eestlaste maine. Samuti meenutab Chris oma kogemust sealse haiglaraviga. Kõik maksab ning ilma korraliku kindlustuseta jäetakse arstikabineti ukse taha.

See toob meieni kõigi maailmajagude põnevad muinaslood aegade hämarusest kuni tänapäevani. Selles kuldraamatus on muinasjutte, muistendeid ja legende Aafrikast, Aasiast, Austraaliast, Ameerikast ning Euroopast. Neis lugudes avaneb meile maailma eri rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka mitmeti erinev. Raamat pakub oma kultuurikirevusega tõelise lugemiselamise nii väikestele kui ka suurtele ja avardab meie kõigi silmaringi. (Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat.)