Podcasts about inglise

James Rebanks "Inglise pastoraal" Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala "Järjejutt" jutustab loo, kuidas üks minevikust juhinduv talupidaja asub päästma killukest Inglismaad, mis nüüd kuulub talle. Ta teeb kõik, mis suudab, et taastada kadunud elu ja jätta endast pärand tulevastele.

"Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Inglismaal arutatakse Premier League'i klubidele revolutsioonilise kulude ülempiiri kehtestamist, mille peamine eesmärk on liiga konkurentsivõime ühtlustamine. Ees seisab tuline debatt: rikkamad on mõistagi ettepaneku vastu ja väetimad poolt. Tänavune Inglise liiga tiitel jääb aga ilmselt Manchester City ja Londoni Arsenali jagada, sest Liverpool on end suurest mängust ise eemaldanud. Vutikohtu saatejuhid on Otte Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

  Seekordne podcast Austraalia uurija John Le Boniga, mis sai salvestatud novembris 2023, kui ta väisas Tallinnat Telegrami konverentsi “Tuleviku Foorum” raames, on filosoofilisemat laadi. Räägime muu hulgas JLB Redditi leheküljest conspiracy NOPOL ehk poliitikavaba vandenõu Redditist, kus on üle 60 000 jälgija. Ja jutustame teemadel: Mis on epistemoloogia? Miks õpetavad koolid 12 aastat mingeid mudeleid, mis pole reaalsus, kuid ei õpetata seda, mis on õppimine ja ei julgusta mõtlema selle üle, mis on teadmised. Mida tähendab midagi teada? Mis on objektiivne reaalsus? PS. Kuula/vaata ka samal päeval salvestatud eelmist podcasti Johniga: “Mis on NPC-teooria?”.   Käesolevas podcastis tuleb juttu ka sellest, et: miks JLB ei usu, et aatomid on olemas; mis vahe on reaalsusel ja mudelil; miks inimesed usuvad muinasjutte tuumarelvadest; miks isegi näiliselt ärkvel inimesed ei suuda tutvuda ideega sellest, et tuumarelvi pole päriselt olemas; jne Le Bon on välja töötanud epistemoloogilise raamistiku, mida ta kirjeldab kui “tõelist skeptitsismi”, mille kohaselt hinnatakse ümber isegi kõige fundamentaalsemaid “tõdesid”, mida enamik inimesi üldiselt enesestmõistetavaks peavad. Seda siis empiirilisel ja loogilisel alusel ning ühtki uurimisvaldkonda ei peeta tabuks. Selles raamistikus on kesksel kohal kontseptsioon “esmaallika uurimismetoodika”, mille kohta saad lugeda siit. Selgub, et väga vähe sellest, mida kool, televisioon ja ühiskond laiemalt on meid uskuma pannud, põhineb algallikatel, empirismil või loogikal… JLB lõpetas 2011. aastal Monashi ülikoolis (Melbourne'is) kunstide bakalaureusekraadi filosoofia erialal, kusjuures kõrvalerialaks oli hiina keel. Omal käel on ta põhjalikult tudeerinud ka reaalteadusi ning enne vabakutseliseks uurijaks hakkamist töötas ta näiteks eduka kindlustusagendina (mille käigus ta avastaski esimesed inimestele peale surutud valed). Igasse teemasse süveneb John põhjalikult ja võib kuude viisi teadusuuringutes, raamatutes ja isegi sündmuspaikadel kohapeal tuhnida, enne kui oma värsked teadmised artiklisse või videosse valab. Oleme mitmeid neist avaldanud eestikeelsena ka Telegram.ee-s ning meie 2022. aasta suvine podcast “Kas 200 aastat tagasi toimus restart?” Johniga oli üks aasta vaadatumaid. JLB jagab mõningaid oma töid ka Youtube'i kanalil, kuid kodulehelt johnlebon.com leiab põhjalikumaid artikleid ja videoid, mis on mõeldud valdavalt tellijatele ehk siseringile, kellest on aastate jooksul välja kogunenud ühtehoidev (uurijate) kogukond. TÄISPIKK SAADE: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-88-epistemoloogia-muinasjutud-ja-tuumapomm-kulas-john-le-bon  

Möödunud aasta novembris esines Telegrami konverentsil “Tuleviku Foorum” teiste hulgas ka Austraalia uurija John Le Bon, kellega mõned päevad enne konverentsi salvestasime 2 erineva temaatikaga podcasti. Neist esimene – “Mis on NPC-teooria?” – on nüüd teie ees. Le Bon lõpetas 2011. aastal Monashi ülikoolis (Melbourne'is) kunstide bakalaureusekraadi filosoofia erialal, kusjuures kõrvalerialaks oli hiina keel. Omal käel on ta põhjalikult tudeerinud ka reaalteadusi ning enne vabakutseliseks uurijaks hakkamist töötas ta näiteks eduka kindlustusagendina (mille käigus ta avastaski esimesed inimestele peale surutud valed). Igasse teemasse süveneb John põhjalikult ja võib kuude viisi teadusuuringutes, raamatutes ja isegi sündmuspaikadel kohapeal tuhnida, enne kui oma värsked teadmised artiklisse või videosse valab. Oleme mitmeid neist avaldanud eestikeelsena ka Telegram.ee-s ning meie 2022. aasta suvine podcast “Kas 200 aastat tagasi toimus restart?” Johniga oli üks aasta vaadatumaid.   JLB jagab mõningaid oma töid ka Youtube'i kanalil, kuid kodulehelt johnlebon.com leiab põhjalikumaid artikleid ja videoid, mis on mõeldud valdavalt tellijatele ehk siseringile, kellest on aastate jooksul välja kogunenud ühtehoidev (uurijate) kogukond. Lisaks veab ta Redditis populaarset sub-Redditit “Conspiracy NOPOL” (poliitikavaba vandenõukanal), kus on üle 60 000 liikme.   Värskes podcastis räägime Johniga NPC (non player character/tühimängija) teooriast: Kas valdav enamus inimkonnast üldse omab omi mõtteid või liiguvad nad ringi kui programmeeritud robotid. Mida ütleb teadus? Mida räägivad objektiivsed faktid? Mida on meil õppida plaandeemiast? Kui valitsused ütleksid, et Valge Maja kohal on nähtamatu UFO ja tulnukad on kohal… Sina neid ei näe, aga “eksperdid“ ja “teadlased“ näevad… Kas massid jääksid seda uskuma? Kui NPC teooria vastab tõele, siis mida me saame selle teadmisega peale hakata?   Täispikk saade TELEGRAMI tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-85-mis-on-npc-teooria-kulas-john-le-bon  

Milline istekoht lennukis on kõige ohutum? Taani järgmine kuninganna Mary ja Inglise printsess Kate - kaasaegsete kroonitud peade uued etalonid. Miki Hiir sai vabaks ja sattus kohe õudusfilmi. Kultuuripealinn Tartu 2024 seto-aktsendiga. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Seekord vaatame üle mere Inglismaale ja uurime ühelt asjaosaliselt, kuidas elavad inglise eakad.

Albumil kõlab ilmalik koorimuusika Inglise tippheliloojatelt, Gerald Finzi ja Vaughan Williamsi teosed.

Bravissimo.

Räägime Inglise ajaloo ühest kuulsamast nõiaprotsessist ja seal osalenud nõidadest. Veel räägime imelikest juhtumitest pendlimäel ja pendlinõidade kummitustest. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

Sopran Carolyn Sampson ja lautomängija Matthew Wadsworthi uuel albumil põimuvad Inglise rahvalaulud nüüdismuusikaga.

Budapesti MMi kümnevõistlus, kus Karel Tilga, Janek Õiglane ja Johannes Erm püstitasid isiklikud rekordid, täitsid Pariisi OM-normi ja saavutasid vastavalt 4., 6. ja 9. koha, raiutakse uhkelt Eesti spordilukku, sest meie oskame 10-võistlust armastada, jälgida, ja nautida. Aga kas muu maailm ka oskab? Kergejõustikurubriigis ka Rasmus Mägi järjekordne õnnestumine, MMi suurimad staarid ja väljakualad vs jooksualad konflikt. Teemadeks veel: meeste võrkpalli MMi eelvaade ja naiste võrkpalli EMi kokkuvõte, Jüri Vips tagasi võidusõidurajal, Peeter Olesk olümpial, Tomingas vs Tattar, sülitamise sobivus palliplatsil, Inglise jalgpallikohtunike lühike süütenöör ja korvpalli MM, kus Läti hiilgas ja Soome põrus. Saatejuhid Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Daphne du Maurier, „Rebecca“. Inglise keelest tõlkinud Virve Krimm. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Noor, varanduse ja väljavaadeteta naine tutvub jõuka leskmehe Maxim de Winteriga. Põgusa tutvuse järel paar abiellub ja kolib elama mehe luksuslikku Manderley mõisa. Värske proua de Winter mõistab peagi, et tal tuleb silmitsi seista liigagi elusa mälestusega maja eelmisest perenaisest. Veetleva ja mõistatusliku Rebecca saatusest abikaasa vaikib, kuid talle on endist viisi tulihingeliselt truu majapidajanna proua Danvers. Manderley saladus vallutab üha kindlamini uue proua de Winteri meeled ning teda hakkab painama halva eelaimuse jäine haare.

Eesti keeles on ilmunud üks Euroopa kirjanduse omapärasemaid teoseid Inglise valgustusajast, Laurence Sterne'i "Tristram Shandy elu ja arvamused".

Daphne du Maurier, „Rebecca“. Inglise keelest tõlkinud Virve Krimm. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Noor, varanduse ja väljavaadeteta naine tutvub jõuka leskmehe Maxim de Winteriga. Põgusa tutvuse järel paar abiellub ja kolib elama mehe luksuslikku Manderley mõisa. Värske proua de Winter mõistab peagi, et tal tuleb silmitsi seista liigagi elusa mälestusega maja eelmisest perenaisest. Veetleva ja mõistatusliku Rebecca saatusest abikaasa vaikib, kuid talle on endist viisi tulihingeliselt truu majapidajanna proua Danvers. Manderley saladus vallutab üha kindlamini uue proua de Winteri meeled ning teda hakkab painama halva eelaimuse jäine haare ...

Edward St Aubyn, „Pimekatse“. Postimehe kirjastuselt. Inglise keelest tõlkinud Inna Feldbach. Loeb Priit Rand. Selle nädala järjejutt viib kuulaja rahvarohkesse Londonisse, asuursinisesse merre ulatuva Cap d'Antibes'i neemele, looduskaunile Big Suri rannikule ja Sussexi maakonna metsastatud nurgakesesse, kus ökoloogiat, psühhoanalüüsi, geneetikat ja neuroloogiat puudutavaid küsimusi lahkavad teadmisjanused tegelased leiavad end üha sagedamini juurdlemas armastuse, hirmu ja vapruse üle ning püüavad saada aru, miks me mõnikord põgeneme selle eest, mida iseendast ja oma lähedastest teame.

Ooperigurmaanide rõõmuks jõuavad alates laupäevast taas Eesti kinodesse otseülekanded Metropolitan Operast ja Inglise Kuninglikust ooperist.

Loeme ette kirja Piigalt, kes on pahuksis olukorraga, kus ei tea, mida kutiga ette võtta - kas liigutada ta sõbratsooni või kaduda tema elust täielikult. Inglise keeles on selleks toredad terminid nagu friendzone ja ghostimine. Ega's midagi, kui võtame selle olukorra pulkadeks lahti ning jagame ka oma tagasihoidlike, kuid valusaid, kogemusi. Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Tallinnast on läbisõidul kaks imelist raagamuusikut Inglismaalt ja sel puhul saadakse 23.

Seekordne "Huvitaja" puudutab eesti keele elujõulisust ning inglise keele rolli meie keeleruumis.

John Fante, „Oota kevadeni, Bandini“. Inglise keelest tõlkinud Lauri Saaber. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Moodsa ameerika kirjanduse meistriteos „Oota kevadeni, Bandini“ on värvikate tegelastega poeetiline ja liigutav lugu rõhuvast vaesusest, frustreeritud maskuliinsusest, traagilistest armusuhetest ja tormilise noorukiea katsumustest.

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon  

Samantha Silva, „Armastus ja raev. Mary Wollstonecrafti lugu“. Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. On lämbe suvelõpp Londonis aastal 1797. Õhus on õunapiruka lõhna ja kogenud ämmaemand mrs B on veendunud, et kohe-kohe sünnib siia maailma veel üks tüdruk. Ent siis ei lähe kõik päris nii, nagu peaks. Äsjast sünnitajat raputavad üha tugevamad palavikuhood ja hääbuv ema jutustab oma vastsündinud tütrele – linnupojale – mõne päeva jooksul enda eluloo. See ema on Mary Wollstonecraft, Briti kirjanik ja filosoof, üks esimesi, kes võttis avalikkuses sõna naiste õiguste kaitseks. Last, kes tema kõrval päev-päevalt kosus, tunneme nüüd kui Mary Shelleyt, „Frankensteini“ autorit.

Orlando Figes, „Eurooplased. Kolm elu ja kosmopoliitse kultuuri sünd“. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Inglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi mahukas ja detailne teos on haarav jutustus 19. sajandi rahvusvahelisest kõrgseltskonnast, kunstist ja kapitalist. Kuidas sai alguse selline kultuurielu, nagu me tänapäeval endastmõistetavaks peame? Nagu Figes märgib, on peaaegu kõik tsivilisatsiooni suured edusammud toimunud kosmopoliitsuse kõrgperioodidel – ajal, mil inimesed, ideed ja kunstilooming liiguvad rahvaste vahel vabalt.

Tänane külaline on Elu24 peatoimetaja ja Kuuuurija saatejuht - Katrin Lust Ta on tipp-teleajakirjanik, kes juba keskkoolis oli oma gümnaasiumi ajalehe Tamme-Press peatoimetaja. Ta on raamatu 'Seks, Valed ja Eneseusk' autor. Õppinud on ta Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja eriti on teda huvitanud Inglise tabloid. 2004 aastal ta ka Inglismaale läks, kus ta sai praktika koha Daily Mirroris. Aastaid hiljem Eesti tagasi tulles, hakkas ta tegelema tele-ajakirjandusega, kus ta sai väga palju kriitikat ja sõimata. Tänaseks on ta juhtinud mitut tuntud saadet ja iga nädal vaatab teda kaks lauluväljakutäit inimest (200K).   Katrini tegemised leiad: https://www.instagram.com/katrinlust/ https://www.facebook.com/katrin.buchanan  

Seekordse ZenCleanz Eesti podcasti saate külaliseks on autor, spiiker, sisu looja, antropoloog ja biohäkker Siim Land. Ta on kirjutanud mitmeid raamatud “Metaboolne autofaagia” ja “Stressist tugevamaks” ning inglise keeles on samuti ilmunud raamatud "The Mineral Fix" ja "The Immunity Fix". Siim ise kasutab enda töö kirjeldamisel üsna tihti sloganit “Body Mind Empowerment”, mis viitab füüsilise ja vaimse tervise edendamisele. Siim Land toodab Inglise keelset sisu Youtube kanalis, kus teda jälgib üle +115 000 inimese ja tema instagramis jälgib teda üle +50 000 inimese. Teemad, mille ümber ta oma loomingut jagab on seotud paljuski just inimese vaimse ja füüsilise tervisega, puudutades selliseid teemasid nagu stress, vananemine, kohanemine, biohäkkimine, immuunsus, külma ja kuuma omavaheline suhe, psühholoogia ja filosoofia, füüsilise treeningu olulisus, vastupidavus ja ka keerulisemad terminid nagu intervallpaastumine, metabolism, fütotoitained, autofaagia jne. Tänases saates paneme rõhu kolmele peamisele valdkonnale, milleks on toitumine, treening, seedimine ja toidulisandid kui biohäkkimise üks tööriistadest. Saatest saad teada: miks kohvi on kasulik kuidas üle 10h magamise juures kasvab suremuse risk ligikaudu 30% kuidas biohäkkimine aitab olla võimalikult noore bioloogilise vanusega miks lihasmassi on lihtsam hoida kui kasvatada miks on oluline paastuda mis asi on intervallpaastumine ja mida see endas kujutab kuidas tekib organite vaheline rasv kuidas tekivad harjumused ja mustrid kumb on olulisem, kas makrod ja mikrod või kalorid mis asjad on ketoonid ja mis roll neil meie kehas on millised on üks kord päevas söömise kasutegurid ZenCleanz podcast keskendub rahulolevale, rõõmsale, tasakaalukale, õnnelikule, positiivsele, täisväärtuslikule ja erksameelsele eluviisile, tuues sinuni põnevat kuulamist läbi saatejuhtide ja külaliste kogemuste ning mõtete. Podcastis räägitakse toitumise, organismi puhastuse, psühholoogia, füüsilise aktiivsuse, teaduspõhiste uuringute ja veel mitmete tervisega seotud teemadel otse ja keerutamata, lihtsas ning arusaadavas keeles. Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.zencleanz.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Käes on juubelisaade, kus tähistame koos saatekülalisega #200 episoodi täitumist! Tänase 200-nda episoodi külaliseks on autor, spiiker, sisu looja, antropoloog ja biohäkker Siim Land. Siim on kirjutanud mitmeid raamatuid inimkeha optimisatsionist, soorituse parandamisest, toitumisest ja biohäkkimisest. Ta on ka rahvusvaheline kõneleja ja uurija. Tema raamatud “Metaboolne autofaagia” ja “Stressist tugevamaks” on harivad ja väärtuspakkuvat teaduslikku informatsiooni täis olevad teosed, millega mul õnnestus saate ettevalmistusperioodil ka lugeda. Siim Land toodab Inglise keelset sisu Youtube kanalis, kus teda jälgib üle 100 000 inimese ja tema instagramis jälgib teda üle 35 000 inimese. Siimu ennast on alati huvitanud erinevad küsimused nagu nt “kuidas olla parim versioon endast”, tema teekond enesearenguni sai alguse vahetult peale kaitseväge, kui teda hakkas huvitama antropoloogia ja biohäkkimine. Teemad, mille ümber ta oma loomingut jagab on seotud paljuski just inimese vaimse ja füüsilise tervisega, puudutades selliseid teemasid nagu stress, vananemine, kohanemine, biohäkkimine, immuunsus, külma ja kuuma omavaheline suhe, psühholoogia ja filosoofia, füüsilise treeningu olulisus, vastupidavus ja ka keerulisemad terminid nagu intervallpaastumine, metabolism, fütotoitained, ksenohormees, amügdala, autofaagia, IGF-1 protokoll jne. Head mõtted saatest: “Biohäkkimine on enda keha, vaimu ja keskkonna optimiseerimine teatud tulemuse saavutamiseks.” “Hormees on selline nähtus, mille alusel suudame aru saada, kas meie keha hakkab stressile reageerima positiivselt või negatiivselt.” “Stressi taluvuse piire tõstavad näiteks trenn, Saunad, külma Veega karastamine, intervallpaastumine, fütotoitained - need sunnivad kehal sisse lülitama kaitsemehhanisme.” “Biohäkkimine õpetab, kuidas olla inimene!” “Tehnoloogia ja biohäkingu maailmas on inimesi, kes usuvad, et aastaks 2045 me saavutame inimestena seisundi, kus oleme võimelised vananemist täielikult peatama. See toimib nii, et me kasutame tehnoloogiat, mis muudab ja lõikab meie geene ümber. Kasutada saab näiteks tüviraku teraapiat jne, see on täna kõik teooria aga see on võimalik.” “Paastumine ei tähenda nälgimist.” “Kui öelda inimestele, et sa pead 1/3 vähem toitu sööma, et kauem elada. See ei ole see, mida inimesed tahaksid.” “Paastumine imiteerib samu efekte, mis leiavad aset kalorite piiramise ajal, aga paastudes ei pea sa enda kaloreid piirama, lihtsalt sinu söömisaken on palju väiksem.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Siim Landi tegemisi: www.facebook.com/thesiimland www.youtube.com/channel/UCAohrrjG-3gEp5QF1WlM9_w www.instagram.com/siimland/

Margaret Atwood, "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Loomingu Raamatukogult. Inglise keelest tõlkinud Maarja Pärtna. Loeb Kristi Aule. Tuntud Kanada kirjaniku raamat põhineb Cambridge'i ülikoolis peetud loengutel, milles ta kõneles kirjutamisest ja kirjanik olemisest. Oma kogemuste kõrval toob Atwood ohtralt näiteid väga paljude kirjanike loomingust. Kes siis ikkagi kirjutab ja kellele kirjutatakse, sellest kuulete selle nädala järjejutuminutites.

Vokaalansambli The Swingle Singers album Inglise, Afgaani, Sardiinia, Filipiinide, Portugali, Hiina, Bulgaaria/India, Vene, Tansaania/Keenia ja Ameerika folkloori seadetega.

Inglise keeles on hea väljend “ If there's a will, there's a way”! Just sedasi oleks kõige õigem kirjeldada tänase külalise ellusuhtumist. Millise templi jättis puukborrelioosi põdemine ühe noore naise unistustele? Kuidas sai profikorvpallurist hoopis mesinik, ettevõtja ja Youtuber? Tegus ja ettevõtlik Hiiumaa väikeettevõtjate eestvedaja jagab inspireerivaid mõtteid, mis on aidanud teda iseseisvalt uusi oskuseid omandama, et oma unistusi täita! Lemmena talu koduleht: www.lemmena.ee Hiiumaa Veebipoe koduleht: pood.hiiumaa.ee Viive-Kai Rebane Youtube kanal: Viive-Kai Rebane Jälgi ELU Podcast Facebook ja Instagram Mõnusat kuulamist!

20. detsembril toimub Tartu Jaani kirikus Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsert. Kontserdil esitatakse nii Mozarti kui Tšaikovski loomingut, samuti Eesti autorite: Olav Ehala, Hendrik Sal-Salleri, Tõnu Kõrvitsa ja Martin J. Sildose teoseid. Saates on külas dirigent Martin Sildos, kes tutvustab advendikontserdi kava ning räägib pikemalt ühest autorist – Inglise heliloojast Ralph Vaughan Williamsist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

20. detsembril toimub Tartu Jaani kirikus Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsert. Kontserdil esitatakse nii Mozarti kui Tšaikovski loomingut, samuti Eesti autorite: Olav Ehala, Hendrik Sal-Salleri, Tõnu Kõrvitsa ja Martin J. Sildose teoseid. Saates on külas dirigent Martin Sildos, kes tutvustab advendikontserdi kava ning räägib pikemalt ühest autorist – Inglise heliloojast Ralph Vaughan Williamsist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

20. detsembril toimub Tartu Jaani kirikus Vanemuise sümfooniaorkestri advendikontsert. Kontserdil esitatakse nii Mozarti kui Tšaikovski loomingut, samuti Eesti autorite: Olav Ehala, Hendrik Sal-Salleri, Tõnu Kõrvitsa ja Martin J. Sildose teoseid. Saates on külas dirigent Martin Sildos, kes tutvustab advendikontserdi kava ning räägib pikemalt ühest autorist – Inglise heliloojast Ralph Vaughan Williamsist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Venemaa ei ole seni tunnustanud Joe Bideni valimisvõitu USAs. John Lennoni mõrvamisest möödub 40. aastat. Näpunäited, kuidas Zoomi-ajastul netikaamera ees hea välja näha. Psühhiaater analüüsib poplaulu vaimsesse segadusse sattunud naisest. Inglise kolledž 80. Saadet juhib Neeme Raud.

Venemaa ei ole seni tunnustanud Joe Bideni valimisvõitu USAs. John Lennoni mõrvamisest möödub 40. aastat. Näpunäited, kuidas Zoomi-ajastul netikaamera ees hea välja näha. Psühhiaater analüüsib poplaulu vaimsesse segadusse sattunud naisest. Inglise kolledž 80. Saadet juhib Neeme Raud.

Festivali Présences avakontsert Inglise dirigendi ja helilooja Sir George Benjaminiga, kes tänavu tähistas oma 60. sünnipäeva.

Festivali Présences avakontsert Inglise dirigendi ja helilooja Sir George Benjaminiga, kes tänavu tähistas oma 60. sünnipäeva.

"Ma mäletan oma põnnipõlvest sügavat vastuolu kahe seisundi vahel. Üks neist on see, kus kõik on elus ja kõik on koos, ja teine on see, kus sa oled kõledas maailmaruumis üksi ja see maailm, kuhu sa sattunud oled, on väga võõras ja väga kummaline. Need mõlemad hoiakud on rööbiti siiamaani minus olemas," ütles Jaak Johanson oma avasõnas (15. minut).Septembri lõpus Tartus salvestatud keskustelu teemaks oli animism ja selle tagasitulek panpsühhistlikus kuues. "Panpsühhism ei ole uus filosoofia," selgitab Inglise bioloog ja moodsa teaduse kriitik Rupert Sheldrake*, "see on loodusfilosoofia, mida enamasti nimetatakse animismiks, see on idee looduses olevast teadvusest või vaimust või hingest. Seda kohtab kõikides pärimuskultuurides, kõikides šamanistlikes kultuurides, seda oli keskaja Euroopas kristliku animismina, mis põhines Aquino Thomase tõlgendusel Aristotelesest. See on see, mille teadusrevolutsiooni hülgas. Aga see on tagasi tulemas ning on seejuures võtnud väga huvitava ja rafineeritud vormi."Esimese tunni lõpus viisingi ma jutu animismilt panpsühhismile. "Sheldrake on väga sümpaatne," kostis selle peale teine stuudiokülaline Hasso Krull, "ma arvan, et tema mõtlemine on osa sellisest suuremast voolust, mis kannab meid potentsiaalse metamorfoosi poole."Ülejäänud saates kõnelesimegi peaasjalikult sellest, mida kõnealune metamorfoos endast kujutada võiks. Siin jäid mulle meelde Hasso sõnad (62. minut): "Väga palju 20. sajandi modernistlikust mõtlemisest oli üles ehitatud sellele, et kuivõrd need inimesed [proletariaat, H.] on nüüd niivõrd lagedad, et neil pole midagi, siis muutuvad nad järjest ratsionaalsemateks olenditeks ja hakkavad käituma järjest arukamalt. Neil ei ole mingit teispoolsust, mingit jumalat, mingeid segavaid hallutsinatsioone, ettekujutusi või müüte. Nad marsivad edasi ja ehitavad lõpuks lihtsalt uue maailma – aga nii lihtsalt see asi ei käi... Ühesõnaga, on tõesti nii, et mingisugune kogemus on kaotsi läinud ja uus inimkond, kes võiks pärast seda metamorfoosi olemas olla, peab ilmselt kuidagi deproletariseeruma, senine proletaarne lagedus jääb ilmselt selja taha ja unustatakse ära, sest et sellest ei tule midagi head, inimene muutub paratamatult jälle mitmekihilisemaks."Head metamorfoosi!H.P.S. Lisan siia ka lingi** meie vestlusringi alguses jutuks tulnud Hasso "Plekktrummi" saatele. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

1982. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu "Uus eluteadus"*. "Selleks ajaks olin ma Cambridge'i Ülikooli õppejõu ja Kuningliku Seltsi teadusliku kaastöötajana uurinud aastaid taimede arengut... Ma tulin selle ideega lagedale pärast mitut aastat järelemõtlemist, sest ma nägin ette, et see võib põhjustada tuliseid vaidlusi."**Esialgne vastuvõtt oli siiski üllatavalt rahulik. Teadusmaailmas ja Briti meedias algas tõsine arutelu. Kolm kuud pärast raamatu ilmumist avaldas aga ajakirja "Nature" toimetaja John Maddox – kes oli Sheldrake'i sõnul "sõjakas ateist ja dogmaatiline materialist" – nimetatud žurnaali esilehel artikli "Põletamist vääriv raamat".*** "See oli uskumatult emotsionaalne rünnak mu raamatu vastu. Ta pidas seda hullemaks teoseks kui Hitleri "Mein Kampf"! Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, kui ma seda lugesin – see oli nii kohutavalt vaenulik," räägib Sheldrake ligi 40 aastat hiljem**. Pärast Maddoxi rünnakut algas Sheldrake'i elu diskrediteeritud teadlase ja menuka autorina.Ta ei öelnud oma ideedest lahti, vaid on sealt alates pühendanud oma karjääri nende nähtuste uurimisele, mida kaasaja teaduse järgi üleüldse ei eksisteerigi. Nii juhtis ta aastatel 2005–2010 Cambridge'i Ülikooli Trinity College'i rahastatud Perrot-Warricki projekti, mis uuris inimeste ja loomade selgitamatuid võimeid. Suuresti tänu sellele jooksevad talle pühendatud Wikipedia artikli avalõigust kohe läbi sõnad "parapsühholoogia" ja "pseudoteadus".Pärast "Uut eluteadust" on tema sulest ilmunud kaheksa raamatut ning ta olnud kaasautoriks veel kuue juures. 2012. aastal nägi trükivalgust "The Science Delusion", mis ilmus eesti keeles Andres Tamme tõlkes kaks aastat hiljem pealkirja all "Dogmadeta teadus"****. Autori sõnul seab ta selles raamatus küsimuse alla teaduse kümme dogmat või eeldust ja uurib, kuidas nad teadusliku uurimise all vastu peavad. "Mitte ükski neist ei pea eriti hästi," ütleb ta oma TED konverentsil peetud põlu alla pandud kõnes*****.Suve alul kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" 2. hooaja viimasesse vestlusringi Sheldrake'i eelnimetatud raamatust rääkima teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja teoloog Toomas Pauli. Jutuajamise alguses rääkisime dogmadest, ühelt poolt nende möödapääsmatusest, aga teiselt poolt ka nende ümbervaatamise vajadusest. "Kreeka keelest tuleb ta sõnast "dokeo" – dogma, see on arvamus," selgitas Toomas Paul meile termini päritolu (8. minut), "seda kasutatakse niisuguste arvamuste kohta, mille suhtes ollakse üksmeelel."Järgnevalt võtsime ette Sheldrake'i esimeses peatükis "Kas loodus on mehaaniline?" käsitletud arvamuse. Siin läks jutt õige pea paratamatult René Descartes'ini. "Mehaaniliseks läheb asi alates 17. sajandist, kui inimene võrdsustatakse masinaga," rääkis Toomas (20. minut), "praegu on kasutusel pigem arvutimetafoor, kus võrdluspunkt on ka mehaaniline, aga mitte päris aurumasin."Sellest saateosast jäi vast kõige enam meelde Tooma arutlus kristluse rollist kartesiaanliku maailmapildi tekkes (36. minut): "Maailm ei alga Descartes'ist. Ma läheksin ajas paar tuhat aastat tagasi. Tollal oli peamiseks usundiks animism... oli enesest mõistetav, et tähed on elus ja kogu loodus on hingestatud." Tooma sõnul pagendas kristlus mitmete sajandite jooksul kogu selle haldajate väe ja lõi seega eelduse Descartes'i mehhanitsistlikuks pöördeks. Ent maailmas käib kõik ringi ning James Lovelocki Gaia hüpotees on planeedile jälle elu sisse puhumas.Umbes poole vestluse peal (44. minut) jõudsime ettearvatult Thomas Kuhnini****** ja sealt omakorda Kurt Gödelini. "Teadus areneb ju ka rütmiliselt ja tsükliliselt," kõneles Tarmo, "Thomas Kuhni järgi on olemas mingid alused, mida arvatakse olema õiged, nimetatagu neid siis dogmadeks, kokkulepeteks või arusaamadeks." Teadlaste uudishimu on aga lõpmatu ja pidevalt tegelikkust torkides jõuavad nad varem või hiljem tulemusteni, mis ei ole kehtiva arusaamaga kooskõlas. Gödel ütleb seda, et ükskõik kui hästi me maailma mõistame, saame paraku alati esitada sisuka väite, mida me ei saa olemasoleva süsteemi raames tõeks pidada, ega valeks tunnistada. Nende samade sisukate, ent mittetõestatavate väidete olemasolu loob Tarmo sõnul pinna kiuslikeks küsimusteks, mille liigselt jäärapäise esitamise eest on nii mõnedki lõpetanud tuleriidal.Head kuulamist!Hardo------------* https://www.amazon.com/New-Science-Li...** https://www.youtube.com/watch?v=xiIYI...*** https://www.theguardian.com/science/2...**** https://www.apollo.ee/catalogsearch/r...***** https://www.youtube.com/watch?v=yLONZ...****** https://www.apollo.ee/teadusrevolutsi... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Inglise tippkoori The Sixteen'i plaati "Spirit, Strenght & Sorrow" annab aega järelemõtlemiseks ja pöörab tähelepanu kannatusaja mõttele.

Inglise tippkoori The Sixteen'i plaati "Spirit, Strenght & Sorrow" annab aega järelemõtlemiseks ja pöörab tähelepanu kannatusaja mõttele.

Inglise keelne episood. Lindistatud Tallinn-Helsingi laeval, seega kuulda mõnusat laevamüra. Saates on Phil Nichol, kes on Stand Upi teinud kauem kui Karl ja Ardo on elus olnud. Räägime sõnade tähtsusest, solvumisest, kultuurist ja miks osasi asju ei tohiks öelda.

Tagasi inglise keelse osaga. Külas Oli ja Karl Hans! //Hunnik Ju Ju is back with an english episode. Guests – Oli & Karl Hans! Ärge siis unustage mängust osa võtta, pange mängu vastused siia: hunnikjuttujasuitsevveip@gmail.com Dont forget to take part in the raffle, send your answers here: hunnikjuttujasuitsevveip@gmail.com

Täna jutustab kirjanik Epp Petrone unejutuks Inglise muinasloo ühest tüdrukust ja tema teekonnast taevatähtede poole. Jutu leiab ka Epp Petrone ja Kristi Kangilaski muinasjuturaamatust "Elas kord..." www.petroneprint.ee/raamatud/elas-kord/ Epu muinasjutte leiab veel raamatutest: www.petroneprint.ee/raamatud/volusonad/ www.petroneprint.ee/raamatud/muinasjutud-armastusest/ *** Saate alguses ja lõpus kõlab "Unelaul": sõnad Epp Petrone, viis Justin Petrone, seade Toomas Lunge, laulab Laura Rosenthal. *** Hommikul ärka koos meiega! Kuula www.hommikujutt.ee!

Juttu tuleb Baltimaade suurimast kunstifestivalist ja Adam Christensen esitab otse-eetris akkordioniga kunstiteose!

Armastatud check my demo sessioon on kolinud konverentsilt avalikku ruumi. Raadio 2 õhtuse vööndi juht Raul Saaremets juhib rahvusvahelist ajakirjanike, produtsentide ja DJde paneeldiskussiooni, mis läheb Raadio 2 otse-eetrisse Biit Me plaadipoest. Inglise keeles toimuvast vestlusest võtavad osa saatejuht Raul Saaremets, kriitik Siim Nestor ja Abbie Gobeli (US. DJ raadiojaamas KEXP), John Rogers, (IS. Mänedžer ja esindaja), Cai Trefor, (UK. Gigwise’i toimetaja), Lauren Down, (UK. The Line of Best Fit).

Armastatud check my demo sessioon on kolinud konverentsilt avalikku ruumi. Raadio 2 õhtuse vööndi juht Raul Saaremets juhib rahvusvahelist ajakirjanike, produtsentide ja DJde paneeldiskussiooni, mis läheb Raadio 2 otse-eetrisse Biit Me plaadipoest. Inglise keeles toimuvast vestlusest võtavad osa saatejuht Raul Saaremets, kriitik Siim Nestor ja Abbie Gobeli (US. DJ raadiojaamas KEXP), John Rogers, (IS. Mänedžer ja esindaja), Cai Trefor, (UK. Gigwise’i toimetaja), Lauren Down, (UK. The Line of Best Fit).

Kaasaskantav tualetitarvete, näputöö või pisiesemete kotike või kohvrike.Inglise keeles tuntud ka kui “vanity case” ehk edevuspaunake. Mõne keigari kapist võib meile ehk ka nessessäär vastu vaadata.

Kaasaskantav tualetitarvete, näputöö või pisiesemete kotike või kohvrike.Inglise keeles tuntud ka kui “vanity case” ehk edevuspaunake. Mõne keigari kapist võib meile ehk ka nessessäär vastu vaadata.

"Mehed ei nuta" 2. jaanuaril: - Aasta algas vägevalt: Ragnar Klavan lõi Inglise liigad võiduvärava. Kas haip selle ümber ületas kõik piirid? - Miks üldse üritatakse jaanuari algul Otepääl MK-etappi korraldada? - Tartust ei olnud BC Kalev/Cramole vastast. Selle aasta tiitel klaar? - Suur 2018. aasta ennustusvõistlus: 1. Kas Ott Tänak tuleb maailmameistriks? 2. Kas mõni Eesti sportlane pääseb Pyeongchangi olümpial 15 parema hulka? Kui jah, siis kes? 3. Kumb lõpetab aasta kõrgemal kohal, kas Kontaveit või Kanepi? Mitmendas kümnes? 4. Kas Eesti vehklejad võidavad tiitlivõistlustel kokku vähemalt 3 medalit? 5. Kas kergejõustiku EM-ilt tuleb medal? 6. Kas Mart Seim parandab rebimises on rekordit vähemalt 5 kg võrra? 7. Kas Eesti võrkpall pääseb EM-finaalturniirile? Lisaküsimus: mehed või naised? 8. Kas Eesti neljapaat võidab MMil parema medali kui pronksi? 9. Kas jalgpalli maailmameistriks tuleb Euroopa riigi koondis? 10. Kas Eesti korvpallikoondis pääseb MM-valikturniiril järgmisse ringi?

Külma sõja lõppemine lõi enneolematud võimalused relvaäriks, mida tõttab ära kasutama võluvate maneeridega, kuid halastamatu Inglise härrasmees Richard Onslow Roper. Tema teele satub aga endine Briti armee sõdur Jonathan Pine, loeb Priit Rand.

Rohkem kui poole sajandi, täpsemalt 52 aasta jooksul(1892 – 1944), pidas Inglise kirjanduskorüfee William Somerset Maugham päevikut kuhu kirjutas üles märkmeid reisidelt, juhuslikult kuuldud lugusid, huvitavaid karaktereid, mõtteid, tähelepanekuid - mis osutusid hiljem paljude romaanide ja novellide algideedeks. Selle pika aja jooksul arenes 18-aastane häbelik Londoni meditsiiniüliõpilane oma kuulsuse tipul olevaks kogu maailmas tunnustatud kirjandusklassikuks. Ühe kirjaniku päevaraamat annab lugejale võimaluse heita vaimustavalt teravmeelse pilgu mitte ainult maestro vaimse maailma kujunemisse,loomingulisse protsessi ja isiklikku ellu, vaid ka muutustele mis langesid osaks kahest maailmasõjast räsitud Euroopa kirjandus- ja kultuurielule. (W. Somerset Maugham. Ühe kirjaniku päevaraamat.)

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Vineyard Tallinn - Jutlused/Sermons

Järjest enam kõrgkooli õppekavasid avatakse ingliskeelsetena, aina enam teadustöid kaitstakse inglise keeles. Kas eesti keel on Eesti ülikoolides ohus? Esmaspäeval diskuteerivad eesti keele rolli üle õppe ja teaduskeelena Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ning Eesti Keelenõukogu esimees, Tartu Ülikooli professor Birute Klaas. Saatejuht on Lauri Varik. Kuula 9. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05. Foto: ut.ee

Järjest enam kõrgkooli õppekavasid avatakse ingliskeelsetena, aina enam teadustöid kaitstakse inglise keeles. Kas eesti keel on Eesti ülikoolides ohus? Esmaspäeval diskuteerivad eesti keele rolli üle õppe ja teaduskeelena Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ning Eesti Keelenõukogu esimees, Tartu Ülikooli professor Birute Klaas. Saatejuht on Lauri Varik. Kuula 9. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05. Foto: ut.ee

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid. 1973. aastal algatas Uno Laur vastukaaluks venestamisele eesti merekeele terminoloogia komisjoni. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ja 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat".

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid. 1973. aastal algatas Uno Laur vastukaaluks venestamisele eesti merekeele terminoloogia komisjoni. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ja 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat".

Briti biograaf Mary S. Lovell on kirjutanud põneva raamatu Mitfordi õdedest, kes kõik omal moel maailmakuulsuse saavutasid. Need olid tagasihoidliku Inglise maa-aadliku kuus ilusat ja andekat tütart: Nancy, Pam, Diana, Unity, Decca ja Debo. Õed suhtlesid oma eluteel suure hulga maailma mastaabis oluliste 20. sajandi suurkujudega nagu Winston Churchill, Adolf Hitler, Paul Joseph Goebbels, Benito Mussolini, Hermann Göring, Windsori hertsog ja hertsoginna, John ja Robert Kennedy jt. kes kõik selles raamatus on koha leidnud. (Mary S. Lovell. Mitfordi tüdrukud. Loeb Kristi Aule.)

Inglise näitleja ja kirjaniku Sarah Winmani romaani minajutustajaks on tüdruk nimega Elly, keda ümbritseb kirev galerii kummalisi sugulasi ja tuttavaid. Kõik nad on kenad inimesed, kelle elu pole aga sugugi kerge. Humoorikas laadis kirjeldab Winman, kuidas sellise seltskonna suhterägastikes ellu jääda ja võib-olla koguni õnnelikuks saada. Romaan jutustab vennast ja õest, lapsepõlvest ja suureks saamisest, sõpradest ja perekonnast, võidurõõmust ja kaotuskurbusest ning kõigest, mis sinna vahele jääb. Ennekõike aga jutustab see raamat armastusest igal võimalikul kujul. (Sarah Winman. KUI JUMAL OLI JÄNES. Loeb Kristi Aule.)

Koputab Baierimaa pealinnas Münchenis ühele imelikule uksele ja uurib, kes oli see mees, kes ütles, et võõras on võõras ainult võõrsil. Vaatab kuidas on tulnud Hollywood BMW-maailma ja miks lähevad ameeriklased pisarsilmil mööda Baierimaad reisima ning heidab pilgu Inglise aeda ja Oktoberfesti muusikale. (Thea Karin.)

Inglise orientalisti Andrew Skiltoni käsitlus on asjaomastes ringkondades üks tunnustatumaid sissejuhatusi maailma mõjukamate hulka kuuluva idealistliku voolu – budismi – ajalukku. Raamatus antakse ülevaade Buddha elust ja õpetusest, budismi levikust ja arengust, budistlikest tekstidest ja nende tähendusest ning erinevatest budistlikest koolkondadest Indias ja muudes Aasia riikides. (Andrew Skilton. Budismi lühiajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)

Kalevipoeg inglise keeles

Kalevipoeg inglise keeles

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduspoliitika väljatöötamise töörühmades käib arutelu teemal “Mis on Eesti merenduspoliitika?” Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Andres Tolli kaitses doktoritööd. Merekeele nõukoda andis Veeteede Ameti egiidi all välja „Inglise-eesti meresõnaraamatu.” Eesti Mereakadeemia arengukava sai lõpuks ametliku kinnituse ministri allkirjaga. (Hubert Veldermann)