Podcasts about brasiilias

Vormel 1 MM-sarja liider Max Verstappen tegi Brasiilias, Interlagose ringrajal hullumeelse sõidu, kui tõusis 17. kohalt võitjaks. Kas see sõit võis olla selle hooaja otsustav hetk, kui kolm etappi on veel sõita? Lando Norris tegi oma seitsmenda kohaga asja Verstappeni jaoks üsna lihtsaks. Teeme kokkuvõte hooaja ühest põnevamast võidusõidust. Saatejuht on Margus Kiiver.

1. aprillil eetrisse läinud võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" keskendus oma 154. osas treeneriameti eripäradele, kuid ette võeti ka Eesti meistrivõistluste finaalseeriad ning muud päevakajalised teemad. Saates lõi lisaks püsiliikmetele ehk Taavi Nõmmistule, Mihkel Uibolehele ja Karl Rinaldole kaasa ka valitseva Eesti ja Balti meistri TalTech/Selveri ning Eesti naiste koondise peatreener Andres Toobal. "Kui palju meil klubivõrkpallis ringleb sellist positiivset energiat, et sponsorid meid nii väga tahaksid toetada?" küsis Toobal. "Me räägime kogu aeg, kui vähe klubisid meil on, kui halb on, kui vigased me oleme. Ja kui midagi hästi tehakse, siis tõmmatakse mingi muu asjaga sopp peale. Kuidas me nii lähme selle sama jutuga sponsorit meelitama? Mul on kahju ka Balti liiga finaalturniirist. Minule küll head maiku see ei jätnud. Finaal kujunes lõpuks tuliseks 3:2 mänguks, aga mingit maitset sellest ei jäänud." "Me oleme juba aastaid rääkinud sellest, kuidas me ellu jääme, mitte sellest, et me teeme midagi ägedat. Me pole tekitanud enda ümber sellist energiat, et me müüksime seda (võrkpalli)," lisas Toobal. Valik seekordseid teemasid: *Teistmoodi sissejuhatus; *Kui palju jätavad treenerid timeoutide ajal mikrofonisse ütlemata? *Andres tunnistab: mängijakarjääri varajane lõpp teeb tänaseni haiget;  *Kuivõrd sarnased või erinevad on naiste ja meeste võrkpall? *Pisarad käivad naiste võrkpalliga käsikäes, mehed jätavad rohkem enda sisse; *Miks ei jätnud Balti liiga võit Andresele head maiku? *Kuidas Toobal tänavust Selveri meeskonda komplekteeris? *Millised mehed on Tristan Täht, Marx Aru ja Keith Pupart? *Võru VK Barrus ja Tartu Bigbank pakkusid ühe aegade erilisema poolfinaalseeria; *Võrus üle 800 ja Tartus üle 1000 pealtvaataja saalis; *Mida on seni näidanud naiste ja meeste finaalseeriad? *Heleene Hollas ja Liisa Remmelg tegid Brasiilias kõva tulemuse; *Kas Ardo Kreegi karjäär on läbi?

Märt Lume on ettevõtja, mängudisainer ning haridusinvestor. Ta oli esimene töötaja Stewart Butterfieldi mängu “Glitch” juures, mille arenduse kõrvalproduktina loodi kommunikatsioonitööriist, millest kasvas välja Slack. Slackist sai maailma üks kõige kiiremini kasvav majandustarkvara. See on üks 2010ndate märkimisväärsemaid ettevõtte arendamise lugusid, kus ühest läbikukkunud ideest sai üks edukamaid ettevõtteid. Märt Lumel on kirev teekond, kes on jäänud truuks oma mänguarenduse kirele, kuid on samuti hakanud ka hariduse toetajaks ning praegu ehitab haridustehnoloogia ettevõtet Futuclass, mille eesmärk õpetada põhikooliastmele keemia ja füüsika põhialuseid, kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogiat. Ta on eri aegadel elanud Lätis, USAs, Kanadas, Brasiilias, Ukrainas ja Saksamaal. Saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Miina Härma Gümnaasiumi kogukonnast Õpingutest Riia Majanduskoolis, millele järgnes lühike karjäär USA-s pangas töötades Puusepa tööst USA idarannikul Kuhu jõuavad tulevikus mängude maailm ja kuidas luua kasulikku sisu? Burning mani kogukonnast ja selle kümnest põhimõttest Kogemustest tipptasemel meeskondades töötamisest Kas me elame ise ka simulatsioonis? Isiklikest eesmärkidest ja kümnest suurest reisist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" jätkab kevadistel erisaadete radadel kulgemist, võttes seekord päevakajaliste võrkpalliteemade kõrval põhjalikult luubi alla Eesti spordiajakirjanduse. Saates lööb kaasa nelik meestest, kes on kõik tugevalt spordiajakirjandusega seotud. Lisaks saate tavapärastele liikmetele ehk Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Mihkel Uibolehele ja saatejuht Karl Rinaldole on Kodu tänava hubases stuudios istet võtnud ka Eesti Rahvushäälingus töötavad spordiajakirjanikud Tarmo Tiisler ja Johannes Vedru. Kumbki seekordsetest külalistest ilmselt pikemalt tutvustamist ei vaja. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Kui Von Dorpati solist Johannes kirjutaks spordist laulu, siis milline see olla võiks? *Milline on Tarmo suhe Instagramiga? *Mihkel kommenteeris otseülekannet, mis ei olnud otseülekanne. *Kusti Nõlvaku ja Mart Tiisaare eriline ja märgiline edulugu Brasiilias. *Mis hakkab uues meistriliigaklubis Võru VK/Barruses uuel hooajal uue peatreeneriga juhtuma? *Selgusid meeste ja naiste koondise nimekirjad, kust joonistuvad välja selged mustrid. *Pafi ennustusmängus kütab kirgi snuuker. *Kuulajate mitmekülgsed ja ausad küsimused ehitavad üles saate põhiteema. *Saates osalejate kõige erilisemad hetked võrkpallis - intervjuus tekkinud pisaratest kuni üksinda tühjas ruumis tehtud öise telemängu rõõmuhõigeteni. *Kriitika Eesti Rahvusringhäälingu suunas viimase laialt meedias kajastust saanud teema näitel. *Kus on Eesti spordimeedias kõrgemad palgad - kas erakanalites või ERR-is? *Aare Alba eriküsimus: kas spordiajakirjanikuks sünnitakse ja kelleks üldse tänase saate osalejad soovisid saada? *Vasakukäeline sidemängija nõelab heade küsimustega. *Miks kasutatakse spordimeedias vahel vanu fotosid, kus on peal vana toetaja logo? *Kui palju saab alaliit või spordiorganisatsioon oma hea tööga mõjutada seda, mida õhtustes spordiuudistes näidatakse? *Millised on Eesti spordiajakirjanduse nõrgad kohad ja millest need on tekkinud? *Millised apsakad on ülekandeid tehes juhtunud ja millised vastuseid oodatakse sportlastelt?

Martin Lazarev on graafiline disainer, tootedisainer ning illustraator. 2008. kolis ta Brasiiliasse ning hakkas muu hulgas aktiivselt tegelema tänavafotograafiaga, jäädvustades sealset kohalikku elu. Tema veebipõhises Flickri fotoalbumis on kesksel kohal inimene ja tema ehedad emotsioonid – Rio karnevalilt, tööpostilt, tänavalt, rannast, ja kõikvõimalikest muudest argistest hetkedest. Tema tööd on ilmunud ka Brasiilia fotoajakirjade esikaantel. Martin on sündinud Tartus ja lõpetanud Tartu Kunstikooli kujundusgraafika eriala, kuid õppinud ka nii klassikalist joonistamist kui mööblidisaini ja -restaureerimist. Fotograafiat õppis ta peamiselt omal käel praktika käigus. Lisaks fotograafiale on Lazarev tuntud ka disaineri ning illustraatorina, tema loomingut leidub kõikjal meie ümber, teiste seas on tema loodud kino Artis, Raadio 2, Eestimaa Looduse Fondi, Proto avastustehase jpt. logod. Ta on kujundanud raamatute esikaasi, loonud plakateid ning leiutanud +ID kaardi lugeja. Selles saates räägime Magusast ja lõbusast kasvamisest Tartus, Pärnus ja Abja-Paluojas Vanemate mõjust disaineriks kasvamisele ja esimest erialasest tööst tänu neile Tema mitmetest esimestest Tartu Kunstikoolis 90ndate Tartust ja hip-hop pidude korraldamisest Enesearengust juurde õppides ja tööd tehes Eestist Brasiiliast vaadatuna ja Brasiiliast Eestist vaadatuna Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Räägime Sille Brasiilia reisist ja sellest, kuidas ta enese teadmata armukolmnurka sattus. Oleme igalpool, spotifys ja mujal. Kirjuta meile tissident@ekspressmeedia.ee Teised ägedad podcastid tasku.delfi.ee

Tänase saate külaline on kuulajatele tuttav – nimelt on see „Järgmise peatuse“ saatejuht ise, Liina Metsküla. Liina räägib saates peamiselt kolmest riigist, kus reisimisest on tal väga tugevad ja ka vastuolulised emotsioonid. Näiteks kõneleb ta Põhja-Korea propagandast, viisaavalduses luiskamisest (sest kartis mitte riiki pääseda), hallidest tänavatest ning põhjakorealastest. Siis on juttu Rio de Janeiro ohtlikkusest – Liina ööbis favelas, kus nägi nii mõnigi kord relvastatud narkodiilereid ja kuulis tulistamist. Lõpetuseks läheme ka orkaanijärgsele Dominica saarele (mitte ajada sassi Dominikaani Vabariigiga), kus oli olukord üsnagi nukker – paljud majad olid varemetes, elektrit saadi generaatori peal paar tundi päevas… Kõikidest nendest seiklustest saad lugeda ka Liina uues reisiraamatus „Jälle maailma peal ripakil“. Vestlust juhib Sten Kohlmann.

Tänase saate külaline Andre Põlm räägib ettevõtja elust ja katsumustest Rio de Janeiros. Andre tunnistab, et oma teenust Brasiiliasse viies oli hirm, et see on keeruline ja bürokraatlik turg – kahjuks sedamoodi läkski. Andre kõneleb saates, milliste napakate probleemidega nad silmitsi seisid ning kas ja kui palju respekteeritakse välismaalasest ettevõtjat. Rio de Janeiro puhul ei saa üle ega ümber kuritegevusest. Niisiis toob Andre näite oma kõige esimesest töötajast, kes ei jõudnud esimesel tööpäeval kohale, sest ta rööviti tee peal paljaks. Välismaal elamine ja töötamine on Andret inspireerinud kirjutama raamatut – hetkel kogub ta Hooandjas raha selle välja andmiseks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Anna-Liisa Palatu on noor ettevõtlik neiu, kes mõtleb väljaspool kasti. Ta on aastate jooksul asutanud rohkem kui 10 ettevõttet, millest üks neist on Woola. Nad valmistavad lambavillast ümbrike ning mullivilla. Tema suurimaks hirmuks on minna palgatööle. Lisaks ettevõtlusele on Anna-Liisa suur seikleja. Ta on elanud erinevates riikides, näiteks Hollandis, Poolas, Indias, Brasiilias, Lõuna-Euroopas.Anna-Liisa LinkedInWoola.ioTäitsa Pekkis Saadelinktr.ee/taitsapekkissaade

Tänase saate külaline Margarita Oja jutustab elust Brasiilia linna Fortaleza ühes favelas ehk vaestepiirkonnas. Margarita töötas Brasiilias vabatahtlikuna ning tema koduks sai üks Fortaleza linna faveladest. Taolisi vaestepiirkondi tuntakse üsna ohtlike paikadena, kuid Margarita kogemuse järgi sõltub kõik sellest, kas sind tuntakse või mitte. Oma inimesi hoitakse, kogukond on tõeliselt ühtne. Samas, tõdeb Margarita, väärtuslike ehetega ringi jalutada ei maksa ning hinnalist mobiili ka mitte lehvitada. Lõpetuseks annab Margarita mõned soovitused ja ideed, miks külastada Brasiiliat.

Neljateistkümnes imeline külaline on Liisianne Kruusmägi, kes kirjeldab end järgnevalt: Tervist väärtustav ja terviklik elustiil on olnud minu elu lahutamatuks osaks. Joogat hakkasin aga praktiseerima umbes 10 aastat tagasi, spordiklubis. Enne seda tegelesin 16 aastat võistlustasemel rühmvõimlemisega ning olin kogenud, milliseid negatiivseid tulemusi võib anda intensiivne ja mitteteadlik treening. Vajadus järjepideva joogapraktika, kui keha ja meele tervendaja järele, tekkis aga peale esimese lapse sündi. Tahtsin füüsiliselt liikuda, kuid ka meel vajas puhkust. Sõbranna soovitusel alustasin koduste joogatundidega interneti vahendusel ajal, mil laps magas. Sellest hetkest mõned aastad edasi liikudes jõudsin soovini hakata ise joogat edasi andma. 2015. aasta septembris läbisin oma esimese Yoga Therapy (Yin jooga) kursuse Brasiilias kogenud õpetajate David Lurey ja Mirjam Wagneri juhendamisel. 2016. aasta märtsis tegin Vinyasa Yoga 200 RYTT joogaõpetajate baaskursuse samade õpetajate juures. Nende läbitud kursustega täitus minu pikaaegne unistus ning täiustus visioon joogaõpetajana. Jooga edasi andmine on minu jaoks missioonipõhine ülesanne. Kuna tegemist on väga mitmekülgse keha-meele tööriistaga, mille mõju olen kogenud ise ning mida olen näinud ka oma õpilastes, ei kahtle ma selle efektiivsuses hetkegi. Jooga on muidugi ka elustiil, mille sisuks on elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu. LÄBITUD KURSUSED: september 2015 // Yoga Therapy Yin Yoga 150RYT/ I part of 300RYT märts 2016 // Vinyasa Yoga Teacher Training 200 RYT august-sept 2018 // YIN Advance Teacher Training 50h aprill ja november 2019 // Yoga and BioMechanics - 25h Vaata lisaks Instagramist @cinnamon_yoga

Tänase saate külaline Marili Milt on elanud ligi kuus aastat Brasiilias. Mis pidi olema ajutine faas elus, on muutunud: ta on abielus brasiillasega ning neil on väike poeg. Veelgi enam, Marili kurdab, et ei räägi nüüdseks eesti keelt enam nii ladusalt kui varem. Marili on Brasiilias mitu korda kolinud ning seda peaasjalikult mehe töö tõttu. Kui mõnes linnas elamist on ta väga nautinud, siis praeguses kohas mitte nii väga. Guaira linn on Marili sõnul küll üsna igav (pole kino, vähe toidukohti jne), kuid see-eest ohutum kui enamik Brasiilia piirkondi. Samas koos lapsega ta parki jalutama minna ei julgeks, kui juba hämarduma hakkab. Marili räägib saates brasiillastest, nende peredest ja kommetest, sealmail äri ajamisest ning oma juutuuberi ametist. Marili YouTube’i kanal kannab nime Europeia no Brasil (Eurooplanna Brasiilias), mille populaarsemad videod on saanud lausa 160 000 vaataja kanti. Marili kinnitab, et paljud brasiillased tunnevad huvi nii Euroopa, Eesti kui ka eesti keele õppimise vastu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kuna riigis valitseb eriolukord, on ka „Järgmisel peatusel“ erisaade. Saatekülalisi on täna kolm, nad kõik on oma kodudes ja salvestus toimub Skype’i vahendusel. Saatekülalised Manona Paris, Geidi Raud ja Karoliina Vasli pidid olema praegu välismaal (vastavalt Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias), kuid kõigi reisid jäid ära koroonaviiruse tõttu. Manona Paris lootis oma juubelihommikul ärgata Roomas. Kuigi levima olid hakanud lood koroonaviirusest, uskus Manona, et tal siiski õnnestub reisile minna. Oli tema siht ju Rooma ning haiguskolle asus mitusada kilomeetrit põhjapool. Alles siis, kui Rooma naistepäeva paiku tühjenema hakkas, jõudis Manonale kohale, et ta ei pruugi igavesse linna jõuda… „Ma tunneksin end suhteliselt rumalana, kui oleksin ikkagi sinna lennanud,“ tõdeb ta. Geidi Raud peaks aga saate eetrisse mineku ajal lendama New Yorki. Veel paar päeva enne lendu mõtles Geidi koos elukaaslasega, et äkki ikka riskiks ja läheks. Argumendiks oli see, et nad on noored ning oht tõsiselt haigestuda oleks madal. Rohkem mõtlema pani neid see, kui elukaaslase töökohas viidati, et pärast reisi tuleks kaks nädalat kodus püsida. Nüüd on ta igal juhul rõõmus, et neil ei õnnestunud New Yorki lennata. „Olen näinud, mis toimub lennujaamades… see on kaos,“ ohkab Geidi. Karoliina Vasli oli aga pikka aega üsna kindel, et tema reis Brasiiliasse toimub. Nüüd toonitab ta, et pole hetkekski kahetsenud otsust mitte minna. „Reisida jõuab terve elu – praegu tuleb lihtsalt kohaneda uue reaalsusega ja loota, et see saab peagi läbi,“ leiab ta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

FK128! Kutsusime külla komöödiafilmiga “Ühemeheshow” seotud naised. Filmi produtsendi Aet Laigu ja peategelase Chucki tüdruksõpra kehastava Marta Laane. Kuidas film üldse alguse sai ja miks tahaks Marta filmile järge, kuulete saatest. Nudimata versiooni kuulajatele on boonuseks ilmselt Eesti esimene ülevaade Apple TV+ voogedastusteenuse sarjadest, mille suurimaks eeliseks teiste sarnaste välismaiste teenuste ees on eestikeelsed subtiitrid. Uudistes on jutuks jabur soov digitaalselt taaselustada James Dean, “Fantastiliste elukate” järg läheb võttesse Brasiilias ja Bee Gees'ist rääkiv film on saanud omale väärika stsenaristi. Sekka ka värskeid sõnumeid Batmani ja Sipelgamehe filmide kohta. Uutest filmidest tulevad jutuks “Midway lahing”, “Sõnum”, “Üheksas ohver”, “Lõbustuspark” ja “Doktor Uni”.

Mario on 34-aastane mees, kes ühel hetkel loobus palgatööst ning ostis üheotsa pileti Lõuna-Ameerikasse. Üheks tema unistuseks oli saada oma isa eeskujul rekkajuhiks. Seda ametit pidas ta seni, kuni esimene kõvem masu tal töökoha käest võttis. Mingist hetkest hakkas Mario tundma tugevat huvi aga investeerimise ja finantsvabaduse saavutamise vastu ja ta keskendus igal võimalikul vabal hetkel raha teenimisele. See viis aga selleni, et inimesed, kellest ta tegelikult hoolis, olid mingist hetkest läinud. Pikaajalise suhte lõppemine oma tolleaegse elukaaslasega viis Mario enesetapu äärele. Kuid, hulljulge nagu ka tollal üheotsa pileti ostmise korral, otsustas Mario ka seekord pöörata uue lehe ja end sellest pasast välja kaevata. Mario loobus igasugusest meelelahutusest, hakkas end harima ja käima erinevatel üritustel, kus oli võimalus kohtuda endaga sarnaselt mõtlevate inimestega. Reisipalavik nakatas teda korralikult ja Mariol on olnud võimalus väga palju reisida maailma erinevates paikades nagu näiteks Dubai, Grand Canyon, Mallorca, Argentiinas ja Brasiilias. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Kuula seda saadet ka mujalt: Delfi Taskust - https://tasku.delfi.ee/ausadmehed Spotify - https://open.spotify.com/show/6Ohs4fCrk5UsLt49PVLyRI

Tänase saate külaline Heini Räämet tegi midagi märkimisväärset: sõitis jalgrattaga ümber maailma. Selle teekonna pikkus oli 487 päeva, 61 320 kilomeetrit (sellest jalgrattal 31 765), läbitud riike 41 ja tunde rattasadulas 2292. Heini räägib saates, kuidas ta jõudis selleni, et minna niimoodi jalgrattaga rändama, kuidas enda ohutuse kindlustas, kui palju see teekond maksma läks. Samuti vestab Heini põnevatest ja ohtlikest seiklustest teel: tulistamise Türgis, ohtlikud liiklushetked Brasiilias, politseieskort Tais, üisõbralikud aserid ja palju muud. Muide, sel ajal, kui Heini oli poolteist aastat reisil, ootas teda kodus naine. "Mul on väga vedanud," kinnitab Heini, viidates mõistvale kaasale.

Eestlaste asundused tekkisid Brasiilias enne I maailmasõda Sao Paulo ja Minas Geraisi osariigis. II maailmasõja järel lisandus sinna veel eestlasi. Paljud eestlased on olnud edukad. Üks edukamatest on kahtlemata maailmas tuntud moelooja Oskar Metsavaht (pildil).

Eestlaste asundused tekkisid Brasiilias enne I maailmasõda Sao Paulo ja Minas Geraisi osariigis. II maailmasõja järel lisandus sinna veel eestlasi. Paljud eestlased on olnud edukad. Üks edukamatest on kahtlemata maailmas tuntud moelooja Oskar Metsavaht (pildil).

See rong viis Brasiiliasse saabunud eestlased Santose sadamast Sao Paulosse. Praegu on rong Sao Paulo osariigi immigratsiooni ajaloo muuseumis. (Foto Sander Jürisson).1920. aastatel rändasid eestlased hulga kaupa Brasiiliasse tõotatud maale õnne ja paremat elu otsima. Kes olid need mehed ja naised, kes pika teekonna ette võtsid? Millal jõudis esimene eestlane Brasiiliasse, kes oli esimene eestlane, kes Brasiilias paikseks jäi, kui palju eestlasi põgenes Brasiiliasse pärast II maailmasõda, räägib Tallinna Ülikooli doktoraant Sander Jürisson.

See rong viis Brasiiliasse saabunud eestlased Santose sadamast Sao Paulosse. Praegu on rong Sao Paulo osariigi immigratsiooni ajaloo muuseumis. (Foto Sander Jürisson).1920. aastatel rändasid eestlased hulga kaupa Brasiiliasse tõotatud maale õnne ja paremat elu otsima. Kes olid need mehed ja naised, kes pika teekonna ette võtsid? Millal jõudis esimene eestlane Brasiiliasse, kes oli esimene eestlane, kes Brasiilias paikseks jäi, kui palju eestlasi põgenes Brasiiliasse pärast II maailmasõda, räägib Tallinna Ülikooli doktoraant Sander Jürisson.

Mida arvavad maaelust endised põllumajandusministrid, kellest valmis film ning praegune maaeluminister, mida näitas Vigala valla ühinemisalane küsitlus, kui palju taimemürke jõuab mulda, vette ja inimeste toidulauale, kes ning kelle jälgi käis ajamas Brasiilias ja millal ning kui palju juua vett. (Madis Ligi.)

Martin Lazarev - graafiline disainer, foto- ja elukunstnik. Juured kõvasti Eesti mullas, elab ja töötab Martin juba kuus aastat Brasiilias.

Martin Lazarev - graafiline disainer, foto- ja elukunstnik. Juured kõvasti Eesti mullas, elab ja töötab Martin juba kuus aastat Brasiilias.

Liblika tiivalöök Brasiilias võivat vallandada katastroofi teisel pool maakera. Pan Am lennu 103 katastroofiga sünnitas terrorismivõrgustik iseendale surmaohu -- andeka ja aruka, tabamatu kui liblika vihmametsades... Šotimaal Lockerbie kohal lennukis plahvatama pandud pomm on võtnud superagent Mitch Rappilt elu armastuse. Mitch Rapp mõtleb. Palju. Ja kui tegutseb, siis ei eksi. Teda imetlevad ja vihkavad nii tipp-poliitikud kui ka tema tähtsaim õpetaja -- ta on terroristide õudus, talumatult täpne ja hea. Superagent saadetakse Beirutisse. Sündmuste keeris haarab jäägitult nii Mitch Rappi kui lugeja, kes saab pilku heita eriagentide koolitamise karmi maailma, pankurite kodudesse nii siin- kui sealpool hea ja halva piiri, terrorivõrgustike tegelikule tugisüsteemile ja taplustest laastatud Beirutisse. Kui elu ja armastust enam ei ole, jääb surm. Ajakirjade Kirjastus. Loeb Rando Tammik. (Vince Flynn. Ameerika agent.)