Podcasts about rumeenia

Rumeenia keelpillikvartett Arcadia on spetsialiseerunud peamiselt Ida-Euroopa muusikale ja on üks piirkonna tähelepanuväärsemaid kammeransambleid. Rumeenia rahvusvahelisel uue muusika nädalal kõlab kvarteti esituses teiste seas Eesti helilooja Helena Tulve looming.

Mõjutuskampaania TikTokis tõi varem tundmatule kandidaadile Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus enim hääli. Saksa kantsler Olaf Scholz hoiatas uusaastakõnes, et Saksa valimistulemuse peavad otsustama valijad, mitte sotsiaalmeediamogulid, vihjates Saksa võimude poolt ekstremistlikuks kuulutatud AfD toetamisele üles kutsunud Elon Muskile, kellele kuulub X (endine Twitter).

Poliitikaguru elab seekord kaasa Eesti riigi ponnistustele panna majandus kasvama ning istutada nutitelefoni riigiäpp. Põhjalikult vaatame otsa ka Venemaa mõjutustegevusele ja sekkumisele Rumeenia valimistesse.Saates löövad kaasa Liisa Past, Taavi Linnamäe ja Tõnis Leht.

Seekord on saade täis väga erinevaid teemasurtse - nimetamiskomitee, elektrivärk, maamiinid, hübriidsõda, alkoaktsiis, Rumeenia valimised ja kindlasti üht-teist veel! Saadet veavad Tarmo Jüristo, Piret Kergandberg ja Tõnis Leht.

Ivo Tšetõrkin & Merilin Toming

Ivo Tšetõrkin, Anu Despan

FK370! Meil on sel korral väga eriline külaline. Korraks sünnimaale käima tulnud filmikunstnik Merje Veski, kelle käe all on valmis meisterdatud sarja “The Bear” nii räpane võileivabaar kui Michelini tärni jahtiv tipprestoran. Mida võib oodata sarja 3. hooajalt ja kuidas Eestist pärit naine 90ndatel Chicagos filmimaailma murdis, kuulete saates. Uudistenurga täidavad “Nobody 2”, “Freaky Friday 2”, “Downton Abbey 3” jpm. Kinokavadesse lisanduvad “Ärge oodake maailma lõpust liiga palju”, “Girl You Know It's True: Milli Vanilli lugu”, “Horizon: Ameerika saaga - 1. peatükk”, “Kena vaikne kohake: esimene päev”. Sisukord: 10:13 Kirjad 16:57 Edetabel 23:27 Uudised 35:26 Intervjuu: Merje Veski 1:20:44 Ärge oodake maailma lõpust liiga palju (Rumeenia) 1:24:42 Girl You Know It's True: Milli Vanilli lugu 1:31:56 Horizon: Ameerika saaga - 1. peatükk 1:37:51 Kena vaikne kohake: esimene päev 1:41:42 Telekava

Kätte on jõudnud Eurovisioon! Malmösse on sõitnud Eestit esindama Puuluup & 5miinust, Iisrael saab siiski osaleda ja Rumeenia asemel on sel aastal peale pikka pausi võistlustules tagasi Luksemburg. See aga pole kaugeltki kõik, mida võiks tänavuse lauluvõistluse kohta teada. Värskes saates jutustavad Anastasia Isabella Poole ja Anna Gerda Nurmetalo, saatejuhi rollis on Mari Lepp ning puldis Sten Marcus Mesila.

15. augusti "Mehed ei nuta" peateemad: - Mis jäi Eesti korvpallikoondisel Tšehhi vastu puudu, et olümpiavalikturniirilt edasipääs oleks juba tagatud? Kas Iisraeli vastu suudetakse end rehabiliteerida? - Eesti naiste naiste võrkpallikoondis alustab kodust EM-finaalturniiri. Kas alagrupist edasipääs on realistlik? - Audentese spordiklubist lahkusid päevapealt ligi pooled treenerid. Kui suur probleem see on? - Algab kergejõustiku MM. Millega Peep ja co koju naaseb? - FC Flora kaotas võõrsil Rumeenia meistrile 0 : 3 ja eurohooaeg on Eesti jalgpallil ilmselt läbi. Aeg kodusel jalgpallil karmilt peeglisse vaadata?

Tagantjärele on Nikita Hruštšovi süüdistatud selles, et ta rikkus suhted Rumeenia juhtkonnaga, soovides kontrollida Rumeenia siseasju ning tuues kaasa pingeid kahe riigi läbisaamises.

Tagantjärele on Nikita Hruštšovi süüdistatud selles, et ta rikkus suhted Rumeenia juhtkonnaga, soovides kontrollida Rumeenia siseasju ning tuues kaasa pingeid kahe riigi läbisaamises.

„Matšpalli“ tennisepodcasti 103. episoodis käisid külas 1970-ndatel Nõukogude Liidu paremikku kuulunud Elena Lapimaa ja tema poeg Uno, kel oli uhke karjäär noorteklassides, kuid kelle suurem tähelend jäi tulemata tülika seljavigastuse tõttu. Mõlemad saatekülalised töötavad täna Tallinnas tennisetreeneritena. Lapimaade puhul saab rääkida põhimõtteliselt juba tennisedünastiast. Omaaegne tippmängija oli ka Elena abikaasa Villem Lapimaa (meistersportlane, NL-i noortemeister, Eesti meister paarismängus, endine Eesti koondise liige). Täna hoiab Lapimaade nime au sees tüdrukute U16 edetabelis teist kohta hoidev Marie Johanna Lapimaa. Suuremal või vähemal määral on oma elus reketit käes hoidnud kõik perekonda kuuluvad lapsed ja täiskasvanud. Möödunud reedel 70. juubelit tähistanud Elena Lapimaa vaatab saates tagasi oma edukale karjäärile, mis tõi talle muu hulgas kaks Eesti üksikmängu meistritiitlit ja 15 kodust kulda paarismängudes, medaleid eri mänguliikides Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt ning ühe põnevamalt kõlavama tiitli Nigeeria lahtistelt meistrivõistlustelt. Välisreisidest on Elenale eredalt meelde jäänud - erinevate matšide nüansse meenutab ta tänase päevani hämmastava detailsusega - üks kohtumine Rumeenia noortevõistlustel. „Ma olin siis 15-aastane. Seal oli individuaalne noorteturniir. Mängisin seal ühe kohaliku väikest kasvu ja kõhnakese tüdrukuga. Ma ei teadnud ta vanust. Õnnestus võita teda 6 : 0, 6 : 0. Peale mängu tuleb minu juurde tema treener, patsutab mulle õlale ja ütleb: „Küll sa olid tubli. Sa võitsid meie tulevikulootust.“ Kellega oli tegu, kuuleb juba saatest! Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Riho Kallus. Saate meiliaadress tennis@delfi.ee ootab kuulajate küsimusi, ettepanekuid või lihtsalt konstruktsiivset tagasisisdet.

Tänase saate külaline Tiina Sööt on elanud juba viis aastat Rumeenias. Iga kuues rumeenlane pageb oma riigist ning vanemad räägivad võsukestele juba maast madalast, et tasub proovida välismaale kolida. Tiina sõnul on see Rumeenias justkui edu mõõdupuu. Ja ometi otsustas meie saatekülaline kolida Rumeeniasse ning just seal oma elu elada… Ta nendib, et vaatamata lagunenud majadele, vaesusele, reostusele, korruptsioonile ja bürokraatiale on Rumeenia tema jaoks sobiv elukoht. Väga meeldivad talle ka rumeenlased! Tiinal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Rumeenia“, mille alapealkiri on „Absurdi armunud“ – saatekülaline tunnistab, et absurdi kohtab sealmail tõepoolest igal sammul. Olgu selleks regulaarselt toimuvad soojakatkestused, ettevaatamatus potentsiaalse maavärina suhtes, kirikuõpetaja andmas poliitilist nõu, riik soovimas nõidade tegevust maksustada või midagi muud. Rumeenlased on usklik rahvas, kuid tegelikult on religioon ja nõiakunst väga tugevalt põimunud. Juttu teeme näiteks Nõidade Tiigist; surnutest, kes tulevad elavaid kimbutama ja loomulikult Draculast. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tiina Sööt, „Minu Rumeenia. Absurdi armunud“. Kirjastuselt Petrone Print. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viivad Kuku raadio järjejutuminutid teid Rumeeniasse. Objektiivselt võttes on Rumeenias kõik halvasti: vaesus, reostus, häbitu korruptsioon ja absurdne bürokraatia. Samas on seal vabadust, siirust, ehedust ja elujõudu, millest mujal võib puudust tunda.

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki. Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi. Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis… Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata. Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis. „Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“ Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite. Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist. Saates veel Milline on üldse valmisolek reegleid järgida? Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt? Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Podcast stand-upist, tussisöömisest ja muust elulisest.  Saatejuhtideks koomikud Ari Matti Mustonen ning Mikael Meema.  Liitu meiega @ https://twitter.com/tussisoojad  Instagram: tussisööjad Kirjuta saatele: tussisoojad@gmail.com  Lindistatud Tussisööjate stuudios 15.09.2021 Biit: sangar ja hans Toeta meid ja liitu armeega: https://www.patreon.com/tussisoojad See omnystudio.com/listener for privacy information.

FK214! Sel korral on DeLoreani juhtpuldile trükitud aasta 2006. Millised suvefilmid tähistavad sel aastal 15. sünnipäeva, kuulete saates. Uudistes rõõmustame Eesti filmide üle, mis said Eurimages'ist toetust ja mõistatame, milline oleks The Rock jõuluvanana ja Wakanda ilma T'Challata. Lisaks on leitud uus Lumivalgeke. Teie täehelepanu eest heitlevad 9 uut filmi. “Oihh, seiklus jätkub”, “Spirit: taltsutamatu”, “Kohatu kepp ehk meeletu porno”, “Täiuslik patsient”, “Kuller”, “Lansky. Ameerika vägevaim gängster”, “Heidikud”, “Jäätee” ja “Igavene patupuhastus”. Sisukord: 03:06 Kiri 11:13 Eesti kinotabel 19:26 Uudised 33:42 Kinosuvi 2006 1:01:38 Spirit: taltsutamatu 1:04:09 Kohatu kepp ehk meeletu porno (Rumeenia) 1:08:59 Täiuslik patsient (Rootsi) 1:11:50 Kuller 1:14:14 Lansky. Ameerika vägevaim gängster 1:17:37 Heidikud 1:24:10 Jäätee 1:33:42 Igavene patupuhastus 1:41:34 Telekava Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Endine välisminister, suursaadik Moskvas ning praegune Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand leiab, et Tšehhil pole ühtse Euroopa toetuse küsimiseks piisavalt poliitilist kapitali. „Küsimus on selles, kuidas riik suudab veenda, et tal on õigus,“ märkis ta kahtlustuse kohta, et Vrbětices korraldasid laskemoonalao plahvatuse kaks GRU agenti. „Selles osas ei ole tšehhid kindlasti hästi hakkama saanud. Kui veel eelmisel nädalal näis pilt olevat selge, et GRO osales plahvatuses, neid on nähtud, siis nädalavahetusel läks asi päris segaseks, kui president Miloš Zeman hakkas rääkima hoopis muud.“ Nimelt tegi Zeman pöördumise, kus ütles, et tegelikult on uurimises kaks versiooni – nii sabotaaž kui ka õnnetusjuhtum. Tšehhi valitsus eesotsas peaminister Andrej Babišiga lükkas aga presidendi väited ümber, öeldes, et keskendutakse üksnes GRU versioonile. Kaljuranna sõnul pole muu maailma jaoks väga tähtis, et Zeman tunneb Venemaa suhtes sümpaatiat. „Ta on riigipea. Ta on riigi president ning tema sõna kuulatakse.“ Nõnda ongi praegu saatnud solidaarsusest Tšehhiga Vene diplomaate välja vaid Balti riigid, Slovakkia ja Rumeenia. See on suur vahe olukorraga, kus samad agendid mürgitasid Salisburys ärahüpanud agendi Sergei Skripali ning tema naise – ja valdav enamus EL-i liikmesriike (peale 5 riigi) vastas Vene diplomaatide väljasaatmisega. „Nüüd Venemaa vaatab, mis on lubatud Ida-Euroopa riigis, millel on Vene-sõbralik president,“ sõnas ta. „Vaatab ja itsitab, kuidas Euroopa Liidus püütakse ühtsust saavutada – tulevad avaldused siit ja sealt, aga ühtset hukkamõistu pole.“ Kaljurand märkis, et omalt poolt Tšehhile solidaarsust näidanud Eesti peaks nüüd ka omalt poolt püüdma lääneriike veenda vastusammudega ühinema. Saates veel Mida üldse annab diplomaatide väljasaatmine peale sümboolse hukkamõistu? Kui tõenäoliselt on väljasaadetavate näol tegu spioonidega? Miks Kaljurand ise Kremli soovituse peale 2007. aastal koju ei sõitnud? Tšehhi sündmustest sõltumatult on saatnud lähiajal Vene diplomaate välja ka Poola, Bulgaaria, USA. Neist viimane kehtestas ka sanktsioonid. Millised neist eriti haiget teevad? Mille eest on üldse õige sanktsioone kehtestada – kui eri kaalukaussidel asuvad Krimm ning Navalnõi? Mida teha Türgiga, kelle ärrituseks on sarnaselt USA presidendile Joe Bidenile ka meie riigipea Arnold Rüütel nimetanud armeenlaste tapatalgusid 1915. aastal genotsiidiks? Kas peaksime toetama teise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut keelata Vene kodanikel (peale erandjuhtumite) sisenemine Euroopa Liitu? Kuulake Krister Parise erisaadet Marina Kaljurannaga siit!

Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost". Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi."Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.Peatse kohtumiseni!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Raivo Alla ja Erki Lind. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Mircea Eliadest. Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost". Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi." Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.

Saatekülalised Raivo Alla ja Erki Lind. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Mircea Eliadest. Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas “Jaaniöö”, Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad” jne “Uurimus usundiloost”. Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: “Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas […]

Saatekülalised Raivo Alla ja Erki Lind. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Mircea Eliadest. Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost". Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi." Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.

Viimases Tre-raadio saates „Räägime asjast“ seadsid isa-poega Helmed nüüd Eesti liitlastest kahtluse alla ka Rumeenia valimiste tulemused. Aga vaat, mis päriselt juhtus. Kui valimiste suurim võitja oli apaatsus – rekordiliselt vähe, vaid 32 protsenti rumeenlastest suvatses valimiskastide juurde tulla – siis suurima üllatajana esines parempopulistlik Rumeenlaste ühtsuse liit (AUR). Ikka väga üksikud uskusid, et vandenõuteooriaid levitav, tugevalt rahvuslik, Moldova ühendamist nõudev erakond võiks üldse parlamenti saada. Tegelikult võtsid nad seal üle kümnendiku kohtadest. Nii et võimalik, et seda Eesti rahandusminister Martin Helme silmas pidaski, kui ütles, et Rumeenias ei läinud „süvariigil“ õnneks. Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel sõnas, et Rumeenia meediasse pole Helmede väljaütlemine jõudud. „Küll aga loomulikult paneb seda tähele Rumeenia saatkond Tallinnas“. Konkreetselt valimiste suurüllatajast rääkides märkis Kressel, et nende tulemus on mõneti selgitatav sama fenomeniga, mis madal osavõtprotsentki – paljud suhtusid viirusesse ettevaatlikult, küll aga tulid välja need, kes viirust ei karda. Samal ajal on pandeemia rõhunud rumeenlasi teistest rängemaltki, sest märtsis kehtestatud piirangud olid naabritega võrreldes karmimad ning suvi tõi leevendusi vaid üürikeseks. Suursaadik tõstab samas esile, et valitsuse kommunikatsioon on olnud võrdlemisi järjekindel ning hea – ja praegu on Eesti oma nakatumisnäitajate poolest Rumeeniast mööda läinud. Konkreetselt on praegu Rumeenias moodustamisel aga n-ö läänemeelne koalitsioon. Ning EKRE lemmik istub parlamendis omaette nurgas – ei taha teised temaga tegemist teha ning kui aus olla, ei taha teisedki. Kuula seda, kui edukas on tegelikult Rumeenia „süvariik“, Krister Parise intervjuust siit!

George Enescu (1881-1955) on üks tuntumaid Rumeenia muusikuid: helilooja, viiuldaja, pianist ja dirigent. Suur osa tema loomingust oli mõjutatud rumeenia rahvamuusikast.

George Enescu (1881-1955) on üks tuntumaid Rumeenia muusikuid: helilooja, viiuldaja, pianist ja dirigent. Suur osa tema loomingust oli mõjutatud rumeenia rahvamuusikast.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” on juubeliosas ehk 60. saates külas juunioride EM ja MM-kuld rannavolles ning Eesti parim mängija eelmisel EM-finaalturniiril saalivõrkpallis, tartlane Kristo Kollo. 30-aastane nurgaründaja tuli tänavusel pooleli jäänud hooajal ainsa Eesti võrkpallurina riigi meistriks, võites Galati Arcada ridades Rumeenia liigas esikoha. Kollo on samuti ainus eestlane, kes on osalenud nii täiskasvanute saali- kui ka rannavolle EM-finaalturniiril. Saadet veavad Karl Rinaldo ja Andres Toobal. Seekord tuleb juttu muuhulgas järgnevatel teemadel: *kuidas Kristo väikse poisina Kert Toobalit esmakordselt mängimas nägi; *millise tänase Eesti koondislasega sattus Kristo kokku juba elu esimeses võrkpallitrennis; *mis tõi Kristole ja Oliver Vennole järjestikustel aastatel rannavolles EM-i ja MM-i kulla; *miks andekas vollepaar ei jätkanud koos tippu pürgimist; *miks ei õnnestunud Kristol ja Rivo Vesikul ühiseid eesmärke täita; *Kristo plaanib tõsisel tasemel rannavõrkpalli juurde naasta tulevikus; *TeamShieldi küsimusmäng puudutab üht omalaadset “eriolukorda” Kristo noorusest; *Kristo pea vs Andrese blokk. Meenutame Eesti võrkpalli viimase kümnendi kuulsaimat puudet; *Imelik aasta Itaalias: põhiturniiri võidu järel oli klubi juhtidel meeskonna käekäigust äkitselt ükskõik; *Rumeenia võrkpalli kuvand pole kuigi hea, kuid tase üllatab; *Juhuslik serviäss eurosarjas – kuidas Venno kogemata Kollole pihta sai; *Kas Eesti koondise treeningutel käib sama kõva andmine nagu 1992. aastal USA korvpallikoondises; *Miks on Robert Täht teistest Eesti nurgaründajatest parem; *Kas Kristo jätkab karjääri välismaal või naaseb koju; *Kuidas Kristo tänu Gheorghe Cretule iseendaga rahu tegi; *Miks peaks Eesti koondise esimesi treeninguid sel suvel kaameraga filmima minema.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk räägib, miks tasub Rumeenias ette võtta üks lahe road trip ehk autoreis. Kui tihti üldse minnakse Rumeeniasse reisima? Võib öelda, et keskmisest harvemini ning seetõttu nimetabki Johanna-Kadri Rumeeniat Euroopa avastamata pärliks. Tema võttis koos elukaaslasega seal ette autoreisi ning üllatus meeldivalt, sest mõnevõrra tundmatul riigil on tõeliselt palju pakkuda. Johanna-Kadri jutustab saates Rumeenia võluvast pealinnast, karmist ajaloost, Dracula vibe'ist, looduse mitmekesisusest, mustlastest, veinitamisest ning probleemidest, millega tuli rinda pista. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tallinnas toimuval võrkpalli MM valikturniiril jätkab Eesti täiseduga. Kolmapäeval alanud turniiril on alistatud juba Rumeenia, Kosovo, Montenegro ja Ungari. Täna õhtul seisab ees kõige raskem vastane - Venemaa. Tänases saates lahkame Eesti koondise esitust koos Sten Esnaga.Põhjust on rääkida ka sõudmisest. Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis Racices võitis Eesti neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo B-finaali ehk lõpetas võistluse seitsmenda kohaga.Saatejuht on Ragnar Kaasik. Kuulake 28. mail kell 18.15.

Tallinnas toimuval võrkpalli MM valikturniiril jätkab Eesti täiseduga. Kolmapäeval alanud turniiril on alistatud juba Rumeenia, Kosovo, Montenegro ja Ungari. Täna õhtul seisab ees kõige raskem vastane - Venemaa. Tänases saates lahkame Eesti koondise esitust koos Sten Esnaga.Põhjust on rääkida ka sõudmisest. Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis Racices võitis Eesti neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo B-finaali ehk lõpetas võistluse seitsmenda kohaga.Saatejuht on Ragnar Kaasik. Kuulake 28. mail kell 18.15.

Peeter Helme: "1. jaanuaril teostub Euroopa Liidu järjekordne laienemisvoor: värsketeks ühinejateks on Rumeenia ja Bulgaaria. Sloveenia võtab samal päeval kasutusele euro. Jaanuaris otsustatakse Eestis ühendada Eesti Raadio ja Eesti Televisioon Eesti Rahvusringhäälinguks, praktikas saab see teoks pool aastat hiljem, suvel. 2007. aasta on Eesti jaoks muidugi ka riigikogu valimiste ja pronksiöö aasta, aga eks neist sündmustest ole räägitud juba piisavalt.

Peeter Helme: "1. jaanuaril teostub Euroopa Liidu järjekordne laienemisvoor: värsketeks ühinejateks on Rumeenia ja Bulgaaria. Sloveenia võtab samal päeval kasutusele euro. Jaanuaris otsustatakse Eestis ühendada Eesti Raadio ja Eesti Televisioon Eesti Rahvusringhäälinguks, praktikas saab see teoks pool aastat hiljem, suvel. 2007. aasta on Eesti jaoks muidugi ka riigikogu valimiste ja pronksiöö aasta, aga eks neist sündmustest ole räägitud juba piisavalt.

Ekspressi podcast: Eesti muslimid ei tee kaitsepolitseiga koostööd Iganädalases Eesti Ekspressi podcastis käis sel korral külas kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp, kes muuhulgas rääkis, kuidas ära tunda radikaliseerunud inimest. Puusepa sõnul käib interneti teel radikaliseerumine üha kiiremini, mistõttu on seda väga keeruline märgata. Väga ei taha koostööd teha ka kohalikud islamiautoriteedid. Küll leidub inimesi, kes teatavad kaitsepolitseid enda sugulastest, kelle puhul võib karta, et inimene on toetamas radikaalseid terroriorganisatsioone. Saate teises pooles on külas ajakirjanik Krister Kivi, kes tõelise sarilendajana kirjutas Nordica ülivanadest lennukitest. Jutuks tuleb, et milline on Kristeri (ja ka saatejuhtide) kõige ekstreemsemad lennukogemused ja kuhu meeldivuse edetabelis Nordica platseerub. Kõige lõpuks leidis Krister, et välisinvestorite silmis me head muljet kindlasti ei jäta, kui me neid Eestisse 26 aastat vana Rumeenia rondiga toome. Saatejuhid on Dannar Leitmaa ja Toomas Vabamäe.

Geoloog Kalle Kirsimäe tõdeb teadlase kommentaaris, et meie muutuvas maailmas ei taga teadmiste suur hulk veel nende teadmiste piisavust. Etnobotaanik Renata Sõukand räägib sellest, kuidas Karpaatides elavat hutsuuli väikerahvast lõhestav riigipiir on mõjutanud taimekasutustavasid tänase Ukraina ja Rumeenia poolel. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab George Gamowi 1962. aastal ilmunud populaarteaduslikku raamatut "Gravity". Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 3. aprillil kell 17.05.

Geoloog Kalle Kirsimäe tõdeb teadlase kommentaaris, et meie muutuvas maailmas ei taga teadmiste suur hulk veel nende teadmiste piisavust. Etnobotaanik Renata Sõukand räägib sellest, kuidas Karpaatides elavat hutsuuli väikerahvast lõhestav riigipiir on mõjutanud taimekasutustavasid tänase Ukraina ja Rumeenia poolel. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab George Gamowi 1962. aastal ilmunud populaarteaduslikku raamatut "Gravity". Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 3. aprillil kell 17.05.