Podcasts about otsime

Eestis on vaja vägistamise tõendamiseks näidata, et ohver oli abitus seisundis või tema tahte murdmiseks kasutati vägivalda. Kas olukorda parandaks nõusoleku põhimõtte lisamine seadusesse, mille järgi on igasugune tahtevastane seksuaalakt kuritegu? Kas Eesti õiguskorda sobib põhimõte, et vaikimine pole nõusolek? Otsime lahendusi ohvrite toetamiseks, seksuaalvägivalla juhtumite lahendamiseks ja ennetamiseks. Arutelus osalejad: Toomas Liiva (endine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör), Tuuli Lepp (justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitsja) Arutelujuht: Helen Haamer (Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuse tudeng, EÕÜL-i liige) Arutelu korraldaja: Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL)

Kuidas teha rohkem vähemate ressurssidega? Vaatame ühes ekspertide ja tudengitega otsa vaimsele tervisele kõrgkooli keskkonnas. Otsime üheskoos publikuga lahendusi ning viise, kuidas iga indiviid saab vaimselt tugevama kõrgkooli tekkimisse panustada. Arutelus osalejad: Artem Melnikov (rahvusvaheline tudeng), Katariina Järve (Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht), Karoliina Rebane (TalTechi üliõpilasesinduse juhatuse liige hariduse valdkonnas), Anna Helena Ursula Malkovskaja (Katriito Kliiniku tegevjuht Kõrgkooli psühholoog) Arutelujuht: Lennart Mathias Männik (Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit

Tarmol vedas ning sai minna uue Toyota Camryga sõitma... Californiasse. Aga nii kaugele paariks päevaks ju normaalne inimene ei lenda, seega Tarmo maandus kolm päeva varem ja täitis need taas bensiinilõhnaga. Aga mitte ainult, ka elektriautod on teema. Ta käis näiteks elektriautode kogunemisel, kus oli 20 Cybertrucki ja kohal Tesla peadisainer Franz von Holzahausen. Käis ka hiiglaslikul hot rod'i festivalil, rentis lahtise Porsche ja sai tänu sellele Los Angeles'i autokultuuri jälle seestpoolt näha. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.  

Streik sai 5,5 miljonilise plaastriga kinni kleebitud ning õpetajad tööle ja lapsed kooli tagasi! Uurime, kas streigist on ka pikemalt tolku ja millised on streigi poliitilised tagajärjed? Otsime ka majanduse lootuskiirt ning võluvitsa riigieelarve hiiglaslike aukude täitmiseks. Elame kaasa ka Jüri Ratase poliitilise elutee järsule käänakule. Saates osalevad Külli Taro, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Tänases saates on külas reklaamiekspert Brit Mesipuu. Otsime vastust küsimusele, kas hiljuti välja kuulutatud Facebooki ja Instagrami tasulised paketid tähendavad, et peame nüüd nende teenuste eest maksma hakkama või vaatame vanaviisi reklaame edasi ja midagi ei muutu?  Räägime sellest, mida põnevat toovad kaasa Apple'i uued arvutid.  Vaatame üle, millist õhuniisutit tasub talviseks kütteperioodiks koju osta. Saate teemad: • 01:05 Facebooki ja Instagrami tasulised tellimused on peagi kohal, mida see meile tähendab? • 18:12 Apple näitas „Scary Fast“ tooteesitlusel uusi kiireid ja säästlikke M3 kiipe ja neid kasutavaid arvuteid. • 31:46 Glen testis 12 erinevat õhuniisutit ja räägib oma muljetest pikemalt. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Külas on Brit Mesipuu reklaamiagentuurist Milos   Tunnusmuusika Glen Pilvre, Paul Oja

Arutelus osalejad: Janne Laik-Lõhmus (HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor), Nele Normak (Coca-Cola valitsussuhete ja jätkusuutlikkuse direktor Poolas, Baltikumis, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias), Rainer Pesti (Ragn Sells äriarendusjuht), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristo Elias (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: META Advisory Maks plastile või alternatiivid ja innovatsioon? Otsime ühiskonnana pikaajalisi lahendusi, mis loovad muutust inimeste tarbimises ja mõtteviisis, aga ka tootja ja tööstuse tegevuses. Näpuga võiks näidata mitme osapoole suunas. Kui süüdlase otsimine kõrvale jätta ja rakendada tänaseid teadmisi, oskuseid ja arendada uusi, võime teoretiseerida, milline on toidu- ja joogitööstus 10 aasta pärast.

Kolmanda hooaja avasaates vestleme me piloodi ja ettevõtjaga Eesti eralennunduse kommuuni tegemisest ning uurime, mida kujutab endast organisatsioonina Eesti Erapilootide Liit. Otsime vastuseid küsimustele, milline teekond tuleks eelnevalt läbida, et üldse erapiloodiks saada, kui suure eelarvega peab sellisel juhul arvestama ja milliseid hüvesid pakub erapiloodiks olemine.Saates on külas Ken Koort, erapiloot, Eesti Erapilootide Liidu liige ja ärilennundusettevõtte Diamond Sky omanik.Koostööpakkumised ning edasi- ja tagasiside on lahkesti oodatud aadressile lennurada03@eava.ee.Mõnusat kuulamist!

Arutelus osalejad: Meelis Seedre (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (metsakonsulent), Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juhataja), Tõnu Juhanson (erametsaomanik), Marek Metslaid (PhD metsandus, EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi direktor) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga ning omakorda pool sellest on eraomanduses. Seega on erametsaomanikel väga oluline roll meie tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks väärtuslikku metsa. Otsime vastuseid kuidas mõjutavad kliimamuutused istutatavate puude valikut, kui pika vaatega üldse peaks metsaomanik otsuseid tegema ja milline näeb meie mets välja järgmisel sajandil?

Jukuraadio 430. saates on köögilaua äärde kogunenud vabariigi õiguskantsler Ülle Madise. Räägime lääne demokraatia pahupoolest, mis on tegelikult täiesti välditav, kui ennast kokku võtta – poliitkorrektsus, mustvalge suhtumine, sildistamine ja muu säärane mürgitab läänemaist elu. Kui maski ei kanna, oled vaenlane. Kui vaktsineerida ei taha, siis ühiskonnale surmavalt ohtlik antivaktser. Kui ümmargust poliitkorrektset plära ei aja, “solvad” sellega “vähemusi”. Mis kuradi maailm see on? Otsime Üllega vastust, täiesti ilma poliitkorrektsuseta, aga selle eest naljaga ning lustlikult.

Unity juht püüab edaspidi paremini… Fall Guysi arendaja jagas “peeniseid” laiali. Steam Deck sobib mängimiseks vaid põhjamaades? Mojangile ei meeldi plokid, küll aga meeldivad plokid Square Enixile ja Atarile. Vaatame mis mänge edasi lükati ja mida meile tulevikus lubatakse. Otsime taga God of War Ragnaröki komplekte ja Nintendo Directi. NB! Otsesaate kuulajad/vaatajad teenivad omale ka […]

Saate „Kahe vahel“ külaline on riigikogu esimees ja Keskerakonna juht Jüri Ratas. Otsime vastust küsimusele, kas lisaks kõigile kriisidele on nüüd ka valitsuskriis? Saatejuhid Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Esimene NBA play-off'ide ohver selgus 26. aprilli varahommikul, kui Nets kaotas neljandat korda Boston Celticsile. Miks nad põrusid? Hooaja eel paigutas enamik NBA fänne, kihlveokontoreid ja eksperte - sealhulgas mitmed Kuuenda Vea toimetuse liikmed, kuulake meie hooajaeelseid saateid kui viitsite - Netsi NBA toiduahela tippu. Nad olid paberil ja 2021 play-off'is nähtu põhjal kõige ohtlikumad konkurendid tiitlikaitsjatele Milwaukee Bucksile. Neil oli Kevin Durant, olümpialgi pidurdamatu USA koondise liider. 2022 kevadeks on Nets esimene tiim, kes langeb välja NBA play-off'idest. Kellele otsa vaadata, et see kaotus lõpuks nii veenev oli? Mida arvata Boston Celticsist, kes Netsi paika pani? Otsime neile küsimustele pikalt vastuseid, ja käime läbi ka ülejäänud seitse esimese raundi play-off-seeriat, millest vähemalt kolm või neli pakuvad veel fännidele närvikõdi. Lisaks arutame Eesti parimate NBA baaride teemal, võtame lahti NBA Uustulnuka ja Enim Arenenud Mängija laureaadid ning anname aru Optibeti seisust, kus Otto kaotas palju ja Ardo võitis kõvasti. --- Mis on “Kuues Viga”? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saatejuhtideks on Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra ja Erki Saksing.

Räägime värsketest võbelustest sisepoliitikas ja lisaeelarve plaanidest. Analüüsime sõja majandusmõjusid ning reaalseid võimalusi Vene gaasikraanide sulgemiseks. Otsime mõistlikku lahendust sõjapõgenike koolitee jätkamiseks ning paneme näpu peale valimistele Ungaris. Saates löövad kaasa Maris Hellrand, Keit Kasemets ja Tõnis Leht.

Erik Moora, Tõnu Runnel ja Keit Kasemets otsivad taga kadunud sotside valijaid, arutavad kas Keskerakonna koroonapassi kaotamise nõue oli sisuline või ettekääne valitsuse vahetuseks mis ei õnnestunud ja püüavad vastata küsimusele kas selle nädala arvukad diplomaatilised pingutused suudavad Venemaa sissetungi Ukrainasse ära hoida.

See, et ka Eestis on olemas pika ajalooga – lausa 150-aastase ajalooga – raudteetransport, tuleb meile sageli meelde alles siis, kui jääme raudteeülekäigukohas punase tule taha seisma ja näeme mitmekümne vaguniga kaubarongi endast möödumas. Rahvusvaheline raudteelogistikaettevõte Operail annab tööd ligi 600 raudteelasele ja otsib uusi turge, kuhu enda kand veel kinnitada. „Oleme tõepoolest muutunud rahvusvaheliseks ettevõtteks, kuna lisaks Eestile tegutseme ka Soomes. Veame seal kaupa ja rendime klientidele meile kuuluvaid vaguneid. Vagunirendiäri laiemalt on üks meie kolmest põhilisest ärisuunast kaubavedude ja vedurite ehitamise ning veeremiremondi kõrval. Olgugi et raudteel on Eestis pikk ajalugu, siis Operail on pidevalt arenev ja moderniseeruv ettevõte,” räägib ettevõtte personali- ja turundusjuht Jane Etverk. Operaili Eestis veetud kaubamaht ulatus 2020. aastal üle 11 miljoni tonni. Mööda rööpaid liiguvad nii transiitveod kui ka Eesti-sisesed kaubaveod. Ettevõtte vaguniparki kuulub üle 3000 vaguni, millest enam kui 2200 on renditud rahvusvahelistele klientidele ning need teenindavad muuhulgas ka Hiina ja Euroopa vahelist kaubavedu. Vedurite ehitamine ja moderniseerimine on aga ehk kõige põnevam uus suund, millega Operail tegeleb. „Väga lühidalt ja lihtsalt öeldes monteerime vanad vedurid veermikuni puhtaks ja ehitame uutest moodulitest veduri jälle üles, nüüd juba tänapäevaselt. Otsime ka uusi, keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Näiteks oleme valmis ehitanud veduri, mis kasutab kütusena LNG-d. Plaanid on ka esimese vesinikuveduri ehitamiseks olemas. Olgugi et raudteetransport on siiani kogu maailmas kõige väiksema keskkonnamõjuga, saab ka siin veelgi puhtamalt ja keskkonda säästvamalt kaupa vedada. Oleme seda ka Operailis väga oluliselt silmas pidamas,” nendib Etverk. Ühtegi uuendust ei saa aga käima tõmmata ilma inimesteta ja Etverk nimetab Operailis töötavaid inimesi uhkusega raudteelasteks. „Meie töötajate keskmine tööstaaž ettevõttes on 17 aastat, see on meeletu lojaalsus ja armastus oma valdkonna vastu. Võib öelda, et raudteelaseks olemine on identiteet, mitte lihtsalt amet. Ja uued inimesed, kes raudteele tulevad, võetakse soojalt vastu. Raudteelogistika valdkond Eestis on täna uues arenguetapis, siin saab mõelda, lahendada probleeme, luua, ehitada ja jätta oma jälje selle vana ning mõnes mõttes konservatiivse valdkonna kasvamisse. Seetõttu on meie valdkonnas põnev töötada,” lisab personali- ja turundusjuht. Stuudios vestlesid tänapäevasest raudteelogistikast ja raudtee tulevikust ettevõtte Operail personali- ja turundusjuht Jane Etverk ning ajakirjanik Martin Hanson.

PARE 30. hooaja 2. saade on pisut teistmoodi. Saade on salvestatud hooaja avaüritusel ning toome selle teieni koostöös juhtimiscoachi Veiko Valkianeni ja tema podcastide sarjaga “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”.Saates heidame pilgu inimeste juhtimise tulevikku. Teejuhtideks tulevikuradadel on 4 juhtimisvaldkonna eksperti: Brainbase'i inimeste ja kultuuri valdkonna juht Sirli Spelman,  PARE juhatuse esimees ja Välisministeeriumi personalidirektor  Maria Kütt, Coop Panga juht Margus Rink ja Proeksperdi kultuuri ja inimeste suuna eestvedaja Tiina Seeman. Saatekülalised arutlevad selle üle, millised on inimeste juhtimise trendid, milline on edukas tulevikujuht ja millised oskused on juhile vajalikud, et turbulentses maailmas kohaneda. Kas tulevikus võiksid olla kõik organisatsioonid juhtideta? Mis on sel juhul juhi roll? Aga personalijuhi roll tulevikus? Otsime vastust küsimusele, millised mõtteviisi muutused personajuhtimises on olulised ning kuidas on muutumas personalijuhtimise ja personalijuhi nimetus keeleliselt.Saatejuht: Jaanika Siiroja Arutelujuht: Veiko ValkiainenTehniline tugi: TokTok.ee / Veljo PoomKuula sissejuhatuses mainitud intervjuud Veiko ja Margusega siit: soundcloud.com/veiko-valkiainen/margus-rink-juhti-on-vaja-selleks-et-viia-ettevote-punktist-a-punkti-b/recommended

Tutvustus: Möödunud poolteist aastat näitas nii meil kui kõikjal mujal Euroopas ja maailmas, kuivõrd habras võib kriisis olla naabritevaheline suhtlus ning kuivõrd olulised sealjuures riikidevahelised ühendused, suhtlus ja avatus. Arutleme, kuidas tagada kestlikud ühendused heanaaberlikus konkurentsis, kus samaaegselt on võimalik nii võita kui kaotada. Otsime vastust küsimusele, kas on piisav kui Eesti ja Läti ehitavad Rail Balticat või peaks selle põhjapoolseim punkt olema hoopis Helsingi? Kas ja kellele on vajalikud Soome lahe tunnel või laevaühendus või mõlemad? Kes on ühenduste loomises võitjad, kes kaotajad ning milline on ühenduste mõju riigi arengule ning naabersuhetele AD2021. Arutelu juht: Tea Danilov (Arenguseire keskuse juhataja) Arutelus osalevad: Veiko Spolitis (Endine ajakirjanik, Läti poliitik ja politoloog, Helsingi ülikool); Tõnu Grünberg (RB Estonia juht), Eva Killar (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist), Timo Kantola (Soome suursaadik Eestis), Rain Kooli (ERR korrespondent Soomes), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Taastamise ja vastupanuvõime rakkerühm (RECOVER). Arutelu korraldaja: Rail Baltic Estonia

Täna saates: Märk maas: Eestis tehakse uut koroonaäppi. Miks on hea, et Twitteris saab varsti oma vanu postitusi ära peita? Hiina keelab alaealistel üle 3 tunni nädalas arvutimänge mängida. Otsime kasu riiklikust ilmaäpist ja elektrikatkestuse äpist. Pikem lugu: kuidas läbi Eestis mobiilirakenduste musta äri ajati. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Martin Laine Eesti Ekspressist.

Täna saates: Märk maas: Eestis tehakse uut koroonaäppi. Miks on hea, et Twitteris saab varsti oma vanu postitusi ära peita? Hiina keelab alaealistel üle 3 tunni nädalas arvutimänge mängida. Otsime kasu riiklikust ilmaäpist ja elektrikatkestuse äpist. Pikem lugu: kuidas läbi Eestis mobiilirakenduste musta äri ajati. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Martin Laine Eesti Ekspressist.

Poliitikaguru käärib käised ülesse ja aitab valitsusel riigieelarvest kärpida laste liigseid treeninguid, ülemääraseid suurtükke ja muud ebavajalikku. Otsime valitsuse rahaplaanidest ka rohepöörde märke, aitame võidelda koroonaga ning tutvume Isamaa uute liikmetega. Saates löövad kaasa Helen Sooväli-Sepping, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru käärib käised ülesse ja aitab valitsusel riigieelarvest kärpida laste liigseid treeninguid, ülemääraseid suurtükke ja muud ebavajalikku. Otsime valitsuse rahaplaanidest ka rohepöörde märke, aitame võidelda koroonaga ning tutvume Isamaa uute liikmetega. Saates löövad kaasa Helen Sooväli-Sepping, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru käärib käised ülesse ja aitab valitsusel riigieelarvest kärpida laste liigseid treeninguid, ülemääraseid suurtükke ja muud ebavajalikku. Otsime valitsuse rahaplaanidest ka rohepöörde märke, aitame võidelda koroonaga ning tutvume Isamaa uute liikmetega. Saates löövad kaasa Helen Sooväli-Sepping, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.

Seekord valime Riigikogule spiikrit ja vabariigile presidenti. Otsime võimalusi nakkuskõvera allapoole surumiseks ja vaktsiinikommunikatsiooni parandamiseks. Arutame ka seksuaalelu alampiiri küsimust. Ühiskonda kalibreerivad Lavly Perling, Maris Hellrand ja Tõnis Leht.

Seekord valime Riigikogule spiikrit ja vabariigile presidenti. Otsime võimalusi nakkuskõvera allapoole surumiseks ja vaktsiinikommunikatsiooni parandamiseks. Arutame ka seksuaalelu alampiiri küsimust. Ühiskonda kalibreerivad Lavly Perling, Maris Hellrand ja Tõnis Leht.

Seekord valime Riigikogule spiikrit ja vabariigile presidenti. Otsime võimalusi nakkuskõvera allapoole surumiseks ja vaktsiinikommunikatsiooni parandamiseks. Arutame ka seksuaalelu alampiiri küsimust. Ühiskonda kalibreerivad Lavly Perling, Maris Hellrand ja Tõnis Leht.

"Katsed oma ajalugu ümber mõtestada on omased murrangulistele aegadele," ütleb eeskätt kunsti ajaloole pühendunud Linda Kaljundi, kui arutame uusi lähenemisi Eesti alade vanemale kihistusele.

Seekordses episoodis opereerime üksikasjadeni lahti ühe piiga loo, kes kurdab paranoilise ja armukadeda suhtumise üle enda armusuhtes. Otsime tagamaid, kust jookseb psühhopiir ja kas vastaspoolele võib see mingites kogustes isegi meeldida? Head kuulamist ja ootame jätkuvalt Sinu lugu: https://forms.gle/KJyoTmvH12N5NwZS6 Sinu Jutupiigad.

Kuidas areneb Tallinn? Otsime vastuseid sirvides 2021. aasta linnaeelarve eelnõu ja arendusstrateegiat "Tallinn 2035". Stuudios on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja opositsiooniliider, linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal. Saatejuht on Arp Müller.

Kuidas areneb Tallinn? Otsime vastuseid sirvides 2021. aasta linnaeelarve eelnõu ja arendusstrateegiat "Tallinn 2035". Stuudios on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja opositsiooniliider, linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal. Saatejuht on Arp Müller.

Kas Keskerakond loobub Tederi annetusest? Kas Nordica on 30 miljonit eurot väärt? Millal abielu mõiste rahvahääletusele pannakse? Miks Linnamäe Vene Lütseumi direktorit kiusatakse? Otsime häid sõnu Taavi Rõivase kohta. Stuudios Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja.

Kas Keskerakond loobub Tederi annetusest? Kas Nordica on 30 miljonit eurot väärt? Millal abielu mõiste rahvahääletusele pannakse? Miks Linnamäe Vene Lütseumi direktorit kiusatakse? Otsime häid sõnu Taavi Rõivase kohta. Stuudios Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja.

Otsime vastust küsimusele, millised on tänaste noorte TOP 10 kõige eelistatumat ametit. Teiselt poolt vastavad tööandjad, millised on nende vajadused 10 aasta pärast, mida silmas pidades tänased noored võiksid oma suuna valida? Millised on uued töökohad ja tuleviku töö? Kas erinevad põlvkonnad näevad seda erinevalt. Kuidas meie tänane haridussüsteem muutusi tööturul toetab? Kui noor tahab saada tulevikus professionaalseks e-sportlaseks, kas vanem peaks tema valikut toetama või on tegemist mängusõltuvuse õigustamisega? Arutelu juht: Eva K. Ponomarjov (Telia tööandja brändi ja mitmekesisuse juht ) Osalejad: Karl Anton (Telia Head of Baltic TV Content & Product), Piret Luts (Nortal värbamistiimi juht), Laura-Liis Järvela (Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane), Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht ning haridusidufirma Clanbeat partner) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Uut hooaega avavas episoodis räägime tandemiteks kasvamisest läbi paari juhtumi. Otsime, kuidas käitub õnnelikkuse ja tandemite seos, väärtusruum, tegemiste tähenduslikkus ja mõju.

Otsime tagaust koroonakriisist väljumiseks ning tähistame valitsuse esimest sünnipäeva! Järjekordse tunnikese eriolukorda aitavad analüütilises võtmes mööda saata Tõnu Runnel, Kaspar Oja ja Tõnis Leht.

Otsime tagaust koroonakriisist väljumiseks ning tähistame valitsuse esimest sünnipäeva! Järjekordse tunnikese eriolukorda aitavad analüütilises võtmes mööda saata Tõnu Runnel, Kaspar Oja ja Tõnis Leht.

Juhhuuu! Poolsada saadet on purgis ja teekond on olnud super! 50 juubeli puhul teeme kiire tagasivaate ja meenutame, kuidas kõik sai alguse ning mis ja kui palju on viimaste aastatega muutunud. Otsime vastuseid küsimustele nagu: mis on meid teinud selliseks nagu oleme täna? kas unistada või mitte? kui palju teha tööd? kuidas olla päriselt kohal? Kõik saates mainitud viited, soovitused ja muud vajalikud lingid leiad 7Blaze blogist: https://7blaze.com/podcast-50-mis-on-elus-koige-tahtsam/ Põnevat kuulamist!

Hea noor! Kas Sinu arvates on noorte valimisõigus piisav, et rääkida kaasa kodukoha arengus? Mida sooviksid Sina kodukohas muuta, et pärast õpinguid sinna tagasi pöörduda? Otsime üheskoos lahendusi, kuidas muuta väiksemates regioonides elukeskkond selliseks, kus on hea töötada, ettevõtlusega tegeleda ning pere luua! Tule ja räägi kaasa! Ideejahile on oodatud kõik teemast huvitatud inimesed, et head ideed ja sõnumid omavalitsusteni viia. Arutelu juht: Muusik Teele Viira Osalejad: Maailmakohvikut modereerib muusik Teele Viira, laudkonna juhtideks on Järva valla vallavanem Rait Pihelgas, Cleveroni turunduse projektijuht Reelika Maranik, Hargla Kooli kohaloo õpetaja Rasmus Onkel ja Pärnu linna noore stipendiumi saaja Geili Pais. Korraldaja: Maakondlikud Arenduskeskused, Ettevõtlik Kool ja Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima, millele mõtlema. Arutelu juht: Toomas Kärner Osalejad: Tiit Hallas (LHV infoturbe juht), Merle Liivak (ajakirja EMA peatoimetaja), Liisa Tallinn (SpectX turundusjuht), Kristjan Port (Tallinna Ülikooli õppejõud) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Seekord on meil saates Jennifer Pavlov, kellega me arutame taaskord suhteteemasid. Veel räägime meeste ja naiste käitumisest, mis on Remsi ja Oskari põhipunktid naistes ja miks "nice guy" meestüüp läbi ei löö. 

Me kõik tarbime erinevaid keskkonnahüvesid, mõnda teadlikult, teisi endalegi teadvustamata. Metsaalal arutame nii paneelis osalejatega kui gruppides, milliseid metsa pakutud hüvesid me kasutame, kas neil on oma hind ja kui kõrge. Kas üksikisikud, organisatsioonid või kogu ühiskond nende hüvede tarbijatena maksavad õiglast hinda? Otsime koos lahendusi, kuidas metsa hüvesid ja teenuseid õiglasemalt hinnata ja ühiskonnana kulusid katta. Arutelu juht: Anu Välba Osalejad: Ando Eelmaa (erametsaomanik), Lauri Klein (ekspert), Maie Kiisel ühiskonna- ja meediateadlane) Korraldaja: Eesti Erametsaliit, arpo.kullerkupp@erametsaliit.ee Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Arutelu keskendub sellele, mida üldse tähendab privaatsus tänases tehnoloogia- ja digimaailmas ning milliste uute tavade, võimaluste ja ohtudega inimesed igapäevaselt arvestama peaks. Pakub ju üha enam digitaliseeruv maailm hulgaliselt uusi võimalusi, kuid ka kuhjaga erinevaid ohte. Milliseid jälgi me igapäevaselt internetiavarustusse maha jätame, kellele kuuluvad minu andmed ja kas selle pärast peaks muretsema? Kus ja kuidas minu kui eraisiku andmeid kasutatakse? Milliseid andmeid ettevõtted mu kohta teavad ja mida nendega teha saavad? Otsime vastuseid ka sellele, miks käituvad inimesed erinevates keskkondades erinevalt ehk miks erineb inimese käitumine füüsilises maailmas sellest, kuidas ta käitub digimaailmas (internetis). Arutelu juht: Henrik Roonemaa Osalejad: Elmar Vaher – Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Karen Burns –CGI Eesti äriarenduse direktor Tarmo Kärsna – Telia Eesti ärikliendiüksuse juht Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Täna arutavad «Naistejuttude» stuudios Dagmar Lamp, Kristina Herodes ja Heidi Ruul selle üle, millised on erinevad petjatüübid. Võtame ette Arteris ilmunud suure Eesti petjatüüpide välimääraja ning püüame aru saada, millised petjatüübid oleksime me ise ning kes üldse petavad. Miks kõrvalsuhted tekivad? Kas on olukordi, kus ei tasuks neid jäigalt hukka mõista? Kas monogaamia on parim võimalik lahendus? Mida kõrvalsuhe üldse sinuga teeb: mida võtab, mida juurde annab? Ja kui juba petmine on aset leidnud, kuidas tuleks käituda - kas minna ja patud ausalt üles tunnistada? Otsime vastuseid ja lahendusi ning jagame oma kogemusi. Kuula saadet ja leia meid ka Facebookist!

Täna arutavad «Naistejuttude» sünnipäevasaates Heidi Ruul ja Kristina Herodes Dakiga sellest, kuidas erinevad Eesti mehed välismaa meestest. Kas välismaa mehed armastavad tundelisemalt? Kas Eesti mees on tõepoolest stereotüüpselt tuim tükk? Milliste riikide meestel on kõige suuremad meheaud? Otsime välja statistika ning kaevume teemasse! Kuula saadet ja saa teada!

Saatesari "Meloodika" võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi. Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.

Saatesari "Meloodika" võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi. Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.

Saatesari "Meloodika" võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi. Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.

Saatesari "Meloodika" võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi. Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.

Saatesari "Meloodika" võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi. Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.

Saatesari "Meloodika" võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi. Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.

Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg" vaagisid Eesti klubide euromängude tulemusi ajakirjanikud Siim Kera, Henry Rull ning Dannar Leitmaa. Neljast võistlustulle karanud klubist on esimese vastase järel konkurentsis vaid üks - Nõmme Kalju. Miks Infonet Malta meistri vastu nii mannetu oli? (4.34) Mida arvata nende poolt Soccernet.ee portaalile antud staadionikeelust? (20.40) Kuidas Nõmme Kalju ikka ja jälle eurokastanid välja toob? (15.22) Jututeemasid ning nalja jätkus. Head kuulamist!

Meloodika võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi ... Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.Seekordses saates jätkame kaunite operetimeloodiatega ning kuuleme laulmas Estonia teatri soliste alates 1960-ndatest aastatest läbi paari aastakümne.

Meloodika võtab koos raadiokuulajaga ette rännakuid opereti, muusikali ja filmimuusika maailma. Aga võib juhtuda, et veidi laiemalt ja kaugemalegi ... Otsime muusikaajaloost üles need tuntud ja tänaseks ehk juba veidi ununenudki meloodiad ja nende esitajad läbi aegade nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Kindlasti saab meeldivat äratundmisrõõmu kõigile.Seekordses saates jätkame kaunite operetimeloodiatega ning kuuleme laulmas Estonia teatri soliste alates 1960-ndatest aastatest läbi paari aastakümne.

Otsime teistmoodi kingitusi ja vaateid jõuludele, elule ja olule. Oleme külas Tallinnas Art Space galeriis, et ajada juttu kunstnike Jaak Visnapi ja Ado Lillega.Teeme juttu uuest dokumentaalfilmist "Gorillamajandus", mis viib meid Rwandasse, filmi saamisloo räägib autor Reimo Sildvee. Saatejuhid Krista Taim ja Meelis Süld. Kuula 21. detsembril kell 10.05.

Otsime teistmoodi kingitusi ja vaateid jõuludele, elule ja olule. Oleme külas Tallinnas Art Space galeriis, et ajada juttu kunstnike Jaak Visnapi ja Ado Lillega.Teeme juttu uuest dokumentaalfilmist "Gorillamajandus", mis viib meid Rwandasse, filmi saamisloo räägib autor Reimo Sildvee. Saatejuhid Krista Taim ja Meelis Süld. Kuula 21. detsembril kell 10.05.

Kõneleme kõrvitsatest ja viljadest, mida veel saaks hoidistada. Otsime häid ideid, mida teha kõrvitsast, mida ülevalminud suvikõrvitsast, kuidas kasutada veel viimaseid tomateid või kurke. Stuudios on mitmete hoidiste ja retseptiraamatute autor Tiina Lebane. Oodatud on ka kuulajate retseptid.Kõneleme eesti toodetest, täpsemalt kodumaistest krõpsudest ja krõbinatest, mis valmivad Balsnackis.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 5. oktoobril kell 10.05.

Kõneleme kõrvitsatest ja viljadest, mida veel saaks hoidistada. Otsime häid ideid, mida teha kõrvitsast, mida ülevalminud suvikõrvitsast, kuidas kasutada veel viimaseid tomateid või kurke. Stuudios on mitmete hoidiste ja retseptiraamatute autor Tiina Lebane. Oodatud on ka kuulajate retseptid.Kõneleme eesti toodetest, täpsemalt kodumaistest krõpsudest ja krõbinatest, mis valmivad Balsnackis.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 5. oktoobril kell 10.05.

Saates räägime kanepist, sest taime on aastatuhandeid kasutatud nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. Otsime vastust küsimusele, kas tööstuslik kanep, ravikanep ja n-ö narkootiline kanep on kolm eraldiseisvat kanepi liiki. Või on tegemist ühe taime erinevate nimetustega?Külas on MTÜ Ravikanepi esindaja Mart Kalvet ja mahepõllumajandust viljeleva osaühingu Tootsi Peenar juhataja Marko Toots.Saatejuht on Jane Saluorg. Kuula 22. augustil kell 10.05.

Saates räägime kanepist, sest taime on aastatuhandeid kasutatud nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. Otsime vastust küsimusele, kas tööstuslik kanep, ravikanep ja n-ö narkootiline kanep on kolm eraldiseisvat kanepi liiki. Või on tegemist ühe taime erinevate nimetustega?Külas on MTÜ Ravikanepi esindaja Mart Kalvet ja mahepõllumajandust viljeleva osaühingu Tootsi Peenar juhataja Marko Toots.Saatejuht on Jane Saluorg. Kuula 22. augustil kell 10.05.

Oleme Vaba Mikrofoniga jõudnud oma esimese juubelini, ehk viienda episoodini. Nüüd on paras hetk heita pilk minevikku, õppida tehtud vigadest ja rõõmustada kordaminekute üle. Selleks aga vajame me teie, meie kallite kuulajate abi. Andke meile tagasisidet, kuidas teile meie podcast meeldib, milliseid teemasid kuulda sooviksite ja mida arvate meie saatepeast ehk sellest kõllist, mis saate alguses kostub. Teie tagasisidet loevad ja võtavad isegi ka arvesse nagu ikka, Gregor Sibold, Ronald Liive ja Jakob Rosin Tänased teemad: * Otsime kuulajate tagasisidet: kuidas teile meeldib meie saatepea/intro? Kuidas me peaksime ennast tutvustama, kas eesnime või täisnimega? * Arvate, et ajakirjaniku töö on lihtne? Ei ole * Mängumaailm: Kui kaugel oleme Pokémonis jõudnud? * Kuidas Pokémonis kiirelt leveleid koguda? * Jakob avastas Facebooki Messengerist peidetud sõnumite kausta ja sealt ühe ehmatava sõnumi * Netflixi Flixtape - kas ise koostatud filmikassetid on digitaalsel kujul tagasi? * Olümpiasportlased saavad endale Galaxy S7 * Räägime veidi ka Kickstarterist * Kriitikanooli meedia suunal: Miks kajastas meedia Nizza ohvrite lugu nii halvasti Push teated - ajal mil Türgis, Prantsusmaal ja Jerevanis toimuvad erinevad tragöödiad, saatis Õhtuleht hommikul push teate, et möödus 2 aastat MH17 lennukatastroofist Soovituste rubriigis räägime traditsiooniliselt sarjadest, kuid nüüd ka veidikene raamatutest.

Ronivad ilmaparandajad Päikese peale, et uurida, kas idee elektritootmine kosmosesse viia on utoopia või tegelikkus? Otsime sugulussidemeid inimese ja sipelga vahel ning vaatame, kuidas püüavad meie teadlased taimede lummuse päeval lihtsate sõnadega lahti seletada oma padutõsised taimeteaduslikud tööd. (Kadri Valner.)