Podcasts about helsingi

Alanud on uus kontserdisari "Music Talsinki", mille eesmärk on ühendada Helsingi ja Tallinna muusikaelu.

24.-27.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Soome välispoliitika instituudi raport. Välispoliitika instituudi eksperdid arvavad, et tuleks muuta Euroopa julgeolekualase mõtlemise keskendatust Venemaa julgeolekuhuvidele, märgib Tiido.

Tänavu möödub 50 aastat Läänemere kaitse Helsingi konventsiooni allkirjastamisest. HELCOM-i ehk Helsingi komisjoni on nimetatud ka teerajajaks rahvusvahelises keskkonnakaitses. Meretunnis räägivad komisjoni tegevusest Helcomi Eesti delegatsiooni juht Liis Kikas ja mereteadlane Urmas Lips. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

On kuulajate lugude aeg! Aga natuke teistmoodi, kui tavaliselt - enamik tänaseid lugusid on just teie poolt saadetud või soovitatud. Daki räägib Anti Sakist, kes 1994. aastal tappis Pärnu politseijaoskonnas kaitseliitlase, haavas rängalt taksojuhti ning lasi läbi ühe politseiniku jalad, enne kui põgenes Tartu kaudu Venemaale. Kätte ta saadi ja kinni pandi, kuid... Tartust lähme aga tagasi Pärnusse, sest Heidil on väga õõvastav krimilugu ühest üsna jubedate tegudega hakkama saanud emast, Tartu põikega jõuame ka Helsingisse tunnistama ühe naise tragöödiat. Õnneks on boonusosas lood lustakamad ja helgemad - Türi vetsuvaim ja armsad märgid teispoolsusest. Meie merch: kikimoorid.ee. NB! Uus merch! Minge kaege perra! Meie patreon: patreon.com/kikimoorid Youtube.com/@kikimoorid Tiktok.com/@kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Mõne aasta eest heaks kiidetud seaduste ehk nn laevanduspaketi eesmärk oli kaubalaevade toomine Eesti lipu alla. Soovitud eesmärki paraku ei saavutatud. Kas ka reisilaevad võivad Eesti lipu alt lahkuda? Kliimaministeeriumis on ettevalmistamisel seadusemuudatused. Meretund vahendab mõtteid arutelult „Laevad Eesti lipu alla – reaalsus või ulme“, kus sõna said kliimaministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus, merendusnõukoja president Tarmo Kõuts ja Tallinki juht Paavo Nõgene. Uuest robotlaevast Heli kõnelevad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa ja ettevõtte MindChip tegevjuht Heigo Mõlder ning Soome lahe rohekoridori ideest räägib Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

FK332! Külas on “vahvad poisid” Kaspar Velberg ja Pääru Oja. Ikka selleks, et rääkida uuest komöödiast “Vigased pruudid”. Nudimata versioonis võõrustame taas Timo Dienerit, et muljetada Helsingi filmifestivalist “Armastus & Anarhia”. Uudistesnurgas oleme endiselt uudiste ootel. Lootust on, sest ka näitlejate streik näitab mõningaid lahenemise märke. Kinno tulevad sel nädalal “Vigased pruudid”, “Armastuse piirid”, “Kapslibeebide põlvkond”, “Vaimude väljaajaja: usklik” ja “Päikeseaeg”. Natukene teeme juttu ka John Carney värskest filmist “Flora and son”, mille leiab Apple TV+'ist. Sisukord: 02:28 Intervjuu: Timo Diener “Armastus & Anarhia” festivalist 33:00 Edetabel 41:29 Uudised 51:20 Intervjuu: Kaspar Velberg ja Pääru Oja 1:14:54 Vigased pruudid (Eesti) 1:19:04 Armastuse piirid (Prantsusmaa) 1:22:07 Kapslibeebide põlvkond 1:26:43 Vaimude väljaajaja: usklik 1:32:35 Päikeseaeg (Eesti) 1:35:45 Flora and son (Apple TV+) 1:39:16 Telekava

Väikesest Eesti külast Helsingi tänavatele. Põhjast otse Burj Khalifasse. Rolls-Royced, Ferrarid ja Lambod. Kuidas end täielikult p*rse mänginud kasiinosõltlasest sai majanduslikult edukas ja vaimselt heas kohas olev mees. Alfa hingeelusse piiludes. Külas käis Ormet.Videopildiga LEGE PODCAST on saadaval Youtubes!

Meie saatekülalised Anne Ribelus-Jokela ja Elina Heikkila Kopperoinen, annavad ülevaate: Kuidas toimib õpe Helsingi kakskeelses koolis Mis on Latokartano mudel Mis teeb Soome haridussüsteemist maailma parima Mida soovib Soomes töötav õpetaja Hea kuulaja, jaga meiega oma mõtteid ning pane kasvama uus idee, andes kätte suuna, kuhu ja kellele peaks taskuhääling “Õpime koos” järgmisena külla minema. Saade on salvestatud 10.jaanuail 2023 Saate ilmumist rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium ning toetas Integratsiooni Sihtasutus. www.integratsioon.ee/ kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppimise ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta. "Õpime koos" www.opimekoos.ee Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka hariduse häälekandja püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Seekordses saates on külas ettevõtja ja investor Lauri Meidla. Räägime, kuidas mõjutas investoreid keeruline 2022. aasta. Mis kergitabTallinna kinnisvarahindasid ja kas siinsed korterid võiksid tulevikus olla kallimad kui üle lahe Helsingis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisime tänases saates koos Lauriga vastuseid. Saadet juhtis LHV vanemmaakler Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Ilmi Villacis (Luhats) on Soome Kirjanike Liidu esinaine, kes on 1969. aastal Tartus sündinud ning 1983. aastast Soomes elanud eestlane. Ta on pika kogemusega kultuurivaldkonna juht nii kirjanduse, hariduse kui kunsti vallas, kes on töötanud nii Soome kui Eesti välisministeeriumite ning erinevate avalike kui kolmanda sektorite organisatsioonide heaks, sh Soome Lugemiskeskuse juhatajana ning Soome kultuuri- ja teadusinstituutide koostööliidu juhatajana. Ta on esinenud arvukates raadio-, tele- ning trükimeedia väljannetes, et mõtestada keele ning kirjanduse olulisust kultuuri ning empaatia arendamisel. 2019. aastal oli Ilmi Finlandia kirjandusauhinna ilukirjanduse kategooria eelzürii juhataja. Ilmi on lõpetanud Helsingi ülikooli magistrikraadiga filosoofias folkloristika erialal ning täiendanud end Helsingi ärikolledžis juhtimise erialal. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Tallinnas Nõukogude Eestist Soome kolimisest 1984. aastal Huvist ja õpingutest kultuurikunsti vastu Mälestustest ajalooliste momentide juures olemisest Karjäärist Soome välisministeeriumist Soome Kirjanike Liidu juhiks saamisest Lugemisest, lugemusest ja lugemise olulisusest Soomes ja Eestis Kirjanduse, kirjanike ja raamatumüügi olevikust ja tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eelmisel nädalal toimus Helsingi raamatumess.

Dr. Piret Paal on palliatiivsele ravile keskendunud teadlane, Salzburgis asuva Maailma Terviseorganisatsiooni koostöökeskuse direktor ja palliatiivse ravi magistriõppe programmi teadusjuht. Ta on olnud Euroopa Palliatiivravi Liidu (EAPC) liige aastast 2011. Tema peamised teadustööd on seotud palliatiivse ravi ja tervishoiutöötajate vastavate teadmiste edendamisega. Palliatiivne ravi on terviklik aktiivne ravi patsientidele, kellel on elu ohustav ja elukvaliteeti halvendav tervislik seisund nagu rasked kroonilised haigused, traumajärgsed seisundid, erinevad sünnipatoloogiad jt. Palliatiivne ravi muutub üha olulisemaks, sest vananevas ühiskonnas kasvab eakate osakaal ühiskonnas, mistõttu kasvab ka kroonilisi haiguseid põdevate inimeste arv. Piret on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja soome-urgi filoloogiat, kus 2004. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Tema magistritöö käsitles halltõve ehk malaariaga seotud kujutelmi eesti ja soome-karjala rahvapärimuses. 2011. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktoritöö, mis käsitles Soome vähipatsientide kogemusi. Varem on ta töötanud teadlasena Tartus, Turus, Helsingis ja Münchenis. Selles saates räägime Pireti õpingutest ja karjäärist nii Eestis kui välismaal Palliatiivse ravi minevikust, olevikust ja tulevikust Hospiitsravi erinevatest nüanssidest nii haigele kui lähedastele Mida on ta õppinud palliatiivset ravi uurides selle kohta kuidas elada kui oled terve? Mitmekeelsuse võlust ja valust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Tutvustus: Möödunud poolteist aastat näitas nii meil kui kõikjal mujal Euroopas ja maailmas, kuivõrd habras võib kriisis olla naabritevaheline suhtlus ning kuivõrd olulised sealjuures riikidevahelised ühendused, suhtlus ja avatus. Arutleme, kuidas tagada kestlikud ühendused heanaaberlikus konkurentsis, kus samaaegselt on võimalik nii võita kui kaotada. Otsime vastust küsimusele, kas on piisav kui Eesti ja Läti ehitavad Rail Balticat või peaks selle põhjapoolseim punkt olema hoopis Helsingi? Kas ja kellele on vajalikud Soome lahe tunnel või laevaühendus või mõlemad? Kes on ühenduste loomises võitjad, kes kaotajad ning milline on ühenduste mõju riigi arengule ning naabersuhetele AD2021. Arutelu juht: Tea Danilov (Arenguseire keskuse juhataja) Arutelus osalevad: Veiko Spolitis (Endine ajakirjanik, Läti poliitik ja politoloog, Helsingi ülikool); Tõnu Grünberg (RB Estonia juht), Eva Killar (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist), Timo Kantola (Soome suursaadik Eestis), Rain Kooli (ERR korrespondent Soomes), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Taastamise ja vastupanuvõime rakkerühm (RECOVER). Arutelu korraldaja: Rail Baltic Estonia

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on heas mõttes rattahull. Noorsportlasena Eestis võisteldes, jõudis ta mõtteni, et siin on paremad võimalused tippsportlaseks sirguda kui enda kodumaal. Vähemalt jalgrattaspordis. Ta õppis ära eesti keele ning sai koha Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Tänasel päeval sõidab ta Eesti profitiimis Ampler Development Team. Kogu eelnev mõistujutt käib 22-aastase soomlase Antti-Jussi Juntuneni kohta, kes on valitsev Soome meister grupisõidus. Pärit Helsingi lähistelt, üdini sportlikust perest, ja nagu soomlasele kohane tõmbas päris noorena kõigepealt jalga uisud ning hakkas jääl litrit taga ajama. Aga seal suurt edu ei paistnud ja kuna isa on jalgrattatreener tekkis hokimängu kõrvale veel teinegi sportlik harrastus. Edasisest räägib Antti-Jussi vestlusaates juba ise. Lisaks tema enda käekäigule ja ambitsioonidele uurime Soome jalgrattaspordi kohta laiemalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Vaheplokina oli saates Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus mõistagi esitasime ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele tuli 37 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andre Roosile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Helsingi börsil noteeritud ja ka Kuressaares tootmisüksust omav elekroonikaettevõte Incap rõõmustas oma investoreid eelmisel koroona- ja suletuse aastal aktsia enam kui kahekordse tõusuga. Ettevõtte käibe- ja kasuminumbrid kasvavad ning sellel ei paista piiri olevat. Mis on edu võti ka kõige raskematel aegadel ning kuidas börsiettevõtet koroonakriisis juhitakse, selgitab tänases saates seda tüüriv eestlane, möödunud aasta parim ettevõtja Otto Richard Pukk. Juttu tuleb Incapi laienemisplaanidest ning palume Pukkil ka hinnata, kuhu võib börsifirma aktsia tulevikus välja kasvada. Rahvusvahelist kontserni juhtides võrdleb Pukk muuhulgas oma tegutsemisturge Hiinat, Soomet, Slovakkiat, Suurbritanniat ja Eestit koroonakriisi ohjeldamisel ning jagab näpunäiteid, milliseid vigu siin vältida. Veel avab Pukk, milliste inimestega ta end edukas olemise eesmärgil ümbritseb. Lisaks tuli Pukkiga juttu maailmas levivast inflatsiooniootusest ning Incapi kiire kasvuga seotud suurimatest riskidest. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Soome saatkonna pressiesindaja Sanna Immanen selgitas, et Helsingi ja Uusimaa uutest juhtumitest on 2/3 muundunud Briti tüvega, mistap oli oluline kehtestada rangemaid piiranguid, et viiruse levik ei kiireneks.

Täna saates: Toomas Annusest, Kaja Kallasest, nimetust ametnikust, kes lubab Eesti vetes naftat pumbata, aga ka koroonavaktsiinist ja Haapsalu raudteest ja Helsingi tunnelist.

Täna saates: Toomas Annusest, Kaja Kallasest, nimetust ametnikust, kes lubab Eesti vetes naftat pumbata, aga ka koroonavaktsiinist ja Haapsalu raudteest ja Helsingi tunnelist.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 16. osas võtab Manta Maja stuudios istet 11-kordne tiitlivõistluste medalist, Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter. Nagu meie saates juba tavaks on saanud, jätkub olümpiavõitjatega juttu kauemaks. Sarnaselt Erki Noolele õnnestub ka Kanteriga leida üles teemad, millest ta seni oma kümnetes ja sadades intervjuudes pole veel põhjalikumalt rääkinud. Muuhulgas võtame läbi kettaheitja karjääri raskemad momendid, suuremad vead, Team75+'i rolli ning suhted pere ja ajas muutunud meediaga. "Meedia tegi minu sportlaskarjääri ajal, 2000-2018, väga suure hüppe. Kirjutavast meediast sai online meedia ja hästi selgelt tuli pilti klikimajandus. Selles mõttes oli see mingil hetkel päris keeruline. Aga meediaga olin ma üldiselt sõber. Tänu Rauli (Rebane) heale taustale ja koolitusele läks see sujuvalt. Aga jah, viimastel aastatel oli ka hetki, kus tekkis teatud pelgus. Häda on nimelt selles, et ka see tänane podcast ei jää ainult siia stuudiosse, vaid sellest tehakse võib-olla kaks-kolm eraldi täiesti kontekstivälist uudist. See on kindlasti tänapäeva klikimajanduse ajastul hästi keeruline, sest palju tiritakse lauseid kontekstist välja," sõnab Kanter, kes lisab, et on elu jooksul teatud intervjuudest ka loobunud. Kanter võitis tiitlivõistlustelt esimese medali alles 26-aastasena, kuigi oli juba mitu aastat varem kerkinud üheks maailma tugevamaks kettaheitjaks. Täna usub pea kahemeetrine mees, et jõudis lõpuks nii kaugele just tänu algusaasta õppetundidele. "Tagasilöök sundis teatud asju ümber vaatama. 2004. aasta Ateena olümpia ebaõnnestumise järel arusaamad ja treeningud muutusid. Sain aru, et mul võib küll tiim ümber olla, aga ringis pean ma suutma ise otsuseid vastu võtma. Seda pinget ja adrenaliini, mis olulisel hetkel kehasse tekib, tuleb osata kontrollida. Sellest tulenevalt muutsime minu tehnika veel lihtsamaks ja riskivabamaks. Ja järgmisel suvel tegime treeningutel üheksa kvalifikatsiooni imitatsiooni. Need asjad kokku aitasid mind läbilöögini. Ma usun, et seda oli vaja. Teisalt olime me surutud ka nii selgelt vastu seina, sest kogu tiim eesotsas Rauliga oli käinud ja rääkinud, et siin on üks andekas kutt, kes kohe-kohe hakkab tegusid tegema. Poleks ka 2005. aasta Helsingi MM-il seda läbilööki tulnud, pidanuks vist küll pillid kotti panema," tunnistab Kanter. Eraldi pooltund on täna planeeritud Kanteri tehnika analüüsimisele, alustades heite algfaasis ketta seljataha viimisest ja lõpetades momendiga, mil heitevahend käest lendu läheb. Olümpiavõitja jagab siinkohal enda näitel soovitusi, kuidas kõige tavapärasemaid vigu vältida. Veel tuleb saates juttu Kanteri 6-aastase poja Kristjani olemusest, Armin Karu karile sõitnud jahist, väga hilja kettaheitele spetsialiseerumisest, maailmarekordi jahtimisest, meeletutest jõunäitajatest, oma endisest hoolealusest Martin Kupperist, praegustest juhendatavatest, poolakatest Robert Urbanekist ja Piotr Malachowskist ning värskest tööalasest väljakutsest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marica Lillemets. Keskpäevatunni teemad täna, 5, septembril: Rally Estonia käib täies hoos, maailma tähelepanu all on Lõuna-Eestil! Koroona on taas tõusuteel – Tallinna Tehnikaülikoolis nakatumised, Helsingi koolis suurnakatumine, Tallinna tänavatel väntavad jalgratturid; Reisimine muutub taas keeruliseks, mis saab edasi? Riik aitab tugevaid – Tallink ja Porto Franco. Tallinki koondamised […]

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marica Lillemets. Keskpäevatunni teemad täna, 5, septembril: Rally Estonia käib täies hoos, maailma tähelepanu all on Lõuna-Eestil! Koroona on taas tõusuteel – Tallinna Tehnikaülikoolis nakatumised, Helsingi koolis suurnakatumine, Tallinna tänavatel väntavad jalgratturid; Reisimine muutub taas keeruliseks, mis saab edasi? Riik aitab tugevaid – Tallink ja Porto Franco. Tallinki koondamised […]

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marica Lillemets. Keskpäevatunni teemad täna, 5, septembril: Rally Estonia käib täies hoos, maailma tähelepanu all on Lõuna-Eestil! Koroona on taas tõusuteel - Tallinna Tehnikaülikoolis nakatumised, Helsingi koolis suurnakatumine, Tallinna tänavatel väntavad jalgratturid; Reisimine muutub taas keeruliseks, mis saab edasi? Riik aitab tugevaid - Tallink ja Porto Franco. Tallinki koondamised ja kuidas aidata neid, kes jäävad ilma oma tööst. Kultuurikomisjoni ees seisab vajadus määrata üle olulised kultuuriobjektid, mis hakkavad saama Kultuurkapitalilt ehitus- ja renoveerimistoetust. Kas Hoia äpp on kasulik?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marica Lillemets. Keskpäevatunni teemad täna, 5, septembril: Rally Estonia käib täies hoos, maailma tähelepanu all on Lõuna-Eestil! Koroona on taas tõusuteel - Tallinna Tehnikaülikoolis nakatumised, Helsingi koolis suurnakatumine, Tallinna tänavatel väntavad jalgratturid; Reisimine muutub taas keeruliseks, mis saab edasi? Riik aitab tugevaid - Tallink ja Porto Franco. Tallinki koondamised ja kuidas aidata neid, kes jäävad ilma oma tööst. Kultuurikomisjoni ees seisab vajadus määrata üle olulised kultuuriobjektid, mis hakkavad saama Kultuurkapitalilt ehitus- ja renoveerimistoetust. Kas Hoia äpp on kasulik?

Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud intervjuud Alar Ojastuga, mis leidis aset Redgate Capital EdulooLaval. InvesteerimisFestival toimus mullu juulis viiendat korda ja osa võttis üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Alar Ojastu on sügavalt uudishimulik õppija, juhtimisinnovaator, arengukoolitaja ja inspiratsioonikõneleja. Alar on nõustanud sadu organisatsioone nii Eestis, mujal Euroopas kui ka Aasias ja Venemaal. Suureks auks ja tööalaseks õnnestumiseks peab ta Aasta koolitaja tiitlit aastal 2018, mis antakse välja Äripäeva Personaliuudiste portaali ja Pärnu Konverentside korraldatud rahvaküsitluse põhjal. Alar on oodatud kõneleja, kes annab külalisloenguid ka Helsingi ning Peterburi ülikoolides. Alar on äsja kirjutanud ka raamatu “Ratsionaalne emotsionaalsus. Tugevad tulemused pehmetest tegudest”. See on ennekõike raamat tulevikku vaatavale juhile ja ettevõtjale, kuid on ühtlasi kasulik lugemine kõigile, keda huvitab, kuhu organisatsioonid liiguvad ja kuidas iga üksikisiku heaolu on seotud kogu kollektiivi kasuga. Viide raamatule: https://www.alarojastu.com/raamat/ Festivali intervjuu viib läbi Investeerimisklubi kaasasutaja Tõnis-Denis Merkuljev. Intervjuu teemadeks tuleb Kuidas turu keskmisest 14 korda rohkem teenida? Miks ei toeta maailma suurim investeerimisfirma enam kasumile fokuseeritud ettevõtteid? Kuidas kasvatada käivet 6 aastaga 100 korda? Milline on raha mõju koostööle Nobeli laureaadi uurimistöö järgi? InvesteerimisFestival 2019 Toimus 12.–14. juulil Harjumaal Padisel Tõi kokku ligi 700 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus Esines ligi 40 oma ala tippu: Markus Villig, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus, Eda-Ines Etti, Alar Ojastu, Krista Teearu jpt Toetajad ja partnerid: LHV, Admiral Markets, Crowdestate, EstateGuru, Redgate Capital, Nasdaq Tallinna börs, Argeld, Tavid, Tallinna Vesi, Belief Energy Water, Õhtuleht, Delovõje Vedomosti jpt Investeerimisfestivali korraldavad Investeerimisklubi ja Investor Toomas Meeskond: Marko Oolo, Tõnis-Denis Merkuljev, Ahti Kaskpeit Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt. Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti

Milline on meie taimekasvatuse seis ja tulevik? Mida näitavad katsed ning räägivad teadlased? Millega läksid meie toidutootjad Helsingi messile? Kuidas käib viiruseohus koolitöö? Mida näitab Hiiumaa eakate küsitlus ning kuidas tugevdada tervist? Küsib Madis Ligi.

Milline on meie taimekasvatuse seis ja tulevik? Mida näitavad katsed ning räägivad teadlased? Millega läksid meie toidutootjad Helsingi messile? Kuidas käib viiruseohus koolitöö? Mida näitab Hiiumaa eakate küsitlus ning kuidas tugevdada tervist? Küsib Madis Ligi.

Milline on meie taimekasvatuse seis ja tulevik? Mida näitavad katsed ning räägivad teadlased? Millega läksid meie toidutootjad Helsingi messile? Kuidas käib viiruseohus koolitöö? Mida näitab Hiiumaa eakate küsitlus ning kuidas tugevdada tervist? Küsib Madis Ligi.

Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori ja Helsingi akadeemilise meeskoori Akademiska Sångföreningen ühiskontsert toimub homme kell 19 Tartu Jaani kirikus.

Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori ja Helsingi akadeemilise meeskoori Akademiska Sångföreningen ühiskontsert toimub homme kell 19 Tartu Jaani kirikus.

“Vahetund Postimehega” pöörab pilgu soome-ugri konfliktile, mis väljendub Budapesti süüdistuses Helsingi suunal. Milles tüli seisneb, arutlevad Postimehe ajakirjanikud Patrik Hytönen ja Indrek Lepik.

Soomes kütab kirgi kiriku osalemine seksuaalvähemuste paraadil Helsingis. Kuidas on Soomes muutunud vaimulike suhtumine samasooliste abieludesse ning miks on luterlik kirik pride'i ametlik koostööpartner, selgitab Soome Instituudi juhataja, teoloog Anu Heinonen.

Soomes kütab kirgi kiriku osalemine seksuaalvähemuste paraadil Helsingis. Kuidas on Soomes muutunud vaimulike suhtumine samasooliste abieludesse ning miks on luterlik kirik pride'i ametlik koostööpartner, selgitab Soome Instituudi juhataja, teoloog Anu Heinonen.

Miks on tähtis toidu geograafiline tähis, mida pakkusid meie tootjad Helsingi musta toidu festivalil ja millised on nende muljed,kui palju praktika- ja töökohti oli maaülikooli karjäärimessil,kes ning kus pani sead vitriini ja tähistas karjalaskepäeva ning mis on iseloomulik Parima toiduaine konkursi piimatoodetele?

„Akvarellid Engeli linnast” on Revalis karjääri alustanud Helsingi linnaarhitekti Johan Carl Ludvig Engeli fiktiivne päevaraamat aastatest 1816‒1840. Ainult kuus aastat, lubas Engel oma naisele Charlottele. Kumbki ei osanud aimata, et Helsingist saab arhitekti elutöö. Ja kõigel on oma hind. Kirjastuselt Post Factum. Loeb Rando Tammik.

Värvikaid paavste ajaloos meenutab EELK Usuteaduse instituudi kirikuloo professor dr Riho Saard ning katoliku kiriku pedofiiliaskandaalidest räägib Helsingi Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppejõud dr Mikko Ketola.

Värvikaid paavste ajaloos meenutab EELK Usuteaduse instituudi kirikuloo professor dr Riho Saard ning katoliku kiriku pedofiiliaskandaalidest räägib Helsingi Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppejõud dr Mikko Ketola.

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Elina Hirvonen: "KUI AEG SAAB OTSA" kirjastuselt Varrak. Noor mees tulistab Helsingi kesklinnas maja katuselt inimesi. Heausklik ema peab silmitsi seisma kohutava stsenaariumiga ja Õel ei ole muud võimalust, kui jälgida sündmusi eemalt. Noormees ei ole aga ainus, kes täna relvaga katusel on. Ta on rahvusvahelise rühmituse liige, kes on otsustanud peatada keskkonnakatastroofi, tappes võimalikult palju inimesi. See lugu räägib tänapäevasest maailmast, mis on hävingu äärel, ja lootuse leidmisest meeleheite palge ees. Loeb Kristi Aule.

Mia Kankimäki: „ASJAD, MIS PANEVAD SÜDAME KIIREMINI PÕKSUMA“ kirjastuselt Varrak. Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses ja sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei jälgi ajama. Ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub imetlusväärselt kaasaegne ning tema mõtisklused ja tähelepanekud elust on otsekui blogisissekanded ja võiksid kuuluda kas või Virginia Woolfile. Mia taipab Jaapanis oma imetletud õuedaami jälgi ajades sedagi, mida ta ise elult tahab. Loeb Kristi Aule.

Nii tormilist kuud, kui on lõppema hakkav jaanuar, pole Eesti sisepoliitikas olnud juba ammu. Kahe ministri umbusaldamise protsess ja rahulolematud töötavad pensionärid on vaid mõned suurt tähelepanu saanud teemad. Räägime opositsioonipoliitikute Andres Ammase, Kristen Michali ja Martin Helmega ka valitsusasutuste Tallinnast väljakolimisest ning Saaremaa sillast ning Helsingi tunnelist. Mirko Ojakivi juhitav saade algab kell 14.05 ja kordub kell 19.05.

Nii tormilist kuud, kui on lõppema hakkav jaanuar, pole Eesti sisepoliitikas olnud juba ammu. Kahe ministri umbusaldamise protsess ja rahulolematud töötavad pensionärid on vaid mõned suurt tähelepanu saanud teemad. Räägime opositsioonipoliitikute Andres Ammase, Kristen Michali ja Martin Helmega ka valitsusasutuste Tallinnast väljakolimisest ning Saaremaa sillast ning Helsingi tunnelist. Mirko Ojakivi juhitav saade algab kell 14.05 ja kordub kell 19.05.

  Restardile andis pika intervjuu Peter Vesterbacka ehk mees, kes tahab ehitada Helsingi ja Tallinna vahele tunneli. Kas see plaan on päris ja kuidas ta kavatseb seda teha? Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas portaalist Geenius.ee.

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu.Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. aprillil kell 17.05.

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu.Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. aprillil kell 17.05.

Jätkame Eesti Looduse juuni-juulinumbri tutvustust. Lihhenoloog Inga Jüriado kes töötab praegu Helsingi ülikoolis räägib samblikest: mida need endast kujutavad, milliseid kasvuolusid vajavad ning kuidas käib samblike käsi Eesti puisniitudel. Inga Jüriado on koos Ede Ojaga Tartu Ülikoolist kirjutanud sellesse ajakirjanumbrisse artikli Puisniidusamblikud vajavad valgust. (Toomas Jüriado.)

Kymmeneltä lauantaisin Nuutin Tuumaustunti. Perussuomalaisten kansanedustajaehdokas, puolueen Helsingi piirin puheenjohtaja Nuutti Hyttinen käsittelee eri keskustelijoiden kanssa vaaliteemojaan sekä yhteiskuntaa.

Kymmeneltä lauantaisin Nuutin Tuumaustunti. Perussuomalaisten kansanedustajaehdokas, puolueen Helsingi piirin puheenjohtaja Nuutti Hyttinen käsittelee eri keskustelijoiden kanssa vaaliteemojaan sekä yhteiskuntaa.

Kas Berliini toidumessi pandud miljon tuleb tagasi, millised on eksministri, põllumeeste ja talunike juhtide ning rukkikuninga muljed, kas Soome turistid toovad tulu ka meie maapiirkondadele ja kuidas läks eestlastel Helsingi turismimessil, mis rahuldab kõige paremini inimese valguvajaduse. (Madis Ligi.)

20. sajandi algul tegutses Helsingis Eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise varjupaiga, vabaduse maa. Käesolev raamat maalib köitva pildi Helsingi eestlaste kogukonna ajaloost ja tegevusest. (Seppo Zetterberg. Kultuurisillad ja revolutsioonituuled. Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses. Toimetab Küllo Arjakas.)

Milleta pole maaelu, kuidas kasvatada talude jätkusuutlikkust, millega käisid harjumaalased Helsingi mardilaadal ja kuidas neil läks, keda märkasid valgamaalased, kes sai auhinna selle eest, et ta on liiga hea, et olla tõsi, kui tihedalt sõidavad teatribussid ning miks süüa sealiha. (Madis Ligi.)

Helsingi paadimessil keeb tõeline mereelu ka keset põhjamaa talve. Eestlased viisid Soome näitusele oma kõige paremad paadid. Saarlaste paadi kuju on sada aastat vana, sees tuksub aga elektrisüda. Kuidas sündisid eesti meresõnaraamatud. (Küllike Rooväli.)

Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Anu Kiviloo selgitab, millal algab Kultuurikatla ehitus. Abilinnapea Deniss Boroditš räägib, kuidas rahastatakse eeloleval talvel linna puhastamist. Pikemalt tuleb juttu Tallinna ja Helsingi ühisest inforuumist. Saatejuht Ulla Länts. TARTU LINNATUND: Milliseid mõtteid tekitas osavõtjates ja korraldajates Tartu Rattamaraton, mida on linn teinud ja tahab teha kergliiklusteede rajamiseks ning mida näitas rae istung jalgratastel. Ratturite, jooksjate, uisutajate, korraldajate ja linnavalitsejate arvamused seob saateks Madis Ligi. (Ulla Länts)

Kuidas elavad kohalikke kütuseid kasutavad soojatootjad käredate külmade ja riigikogus kuumade vaidluste aegu ning mida arvavad taastuvenergia toetusest, kes loodab turiste meelitada propuskitega ja kuidas läks neil Helsingi turismimessil, kuidas proovitakse petta pisikesi maapoode ja teisi ning mida soovitab politsei, milline külateater pälvis kultuurkapitali aastapreemia ning kui sageli nad käivad püüne peal. (Madis Ligi)

Helsinki-Tallinn Euregio tegevjuht Merle Kriguliga tuleb juttu sellest, kas Helsingi ja Tallinna vaheline raudteetunnel võiks kuuluda vaid utoopia valdkonda või on sel ka tõetera sees. Tallinna volikogu aseesimees sotsiaaldemokraat Katrin Saksaga on kõneks uue volikogu töökorraldus ja jõuvahekorrad. (Ulla Länts)

Lauri Kettunen (1885 – 1963) oli Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli professor.

Lauri Kettunen (1885 – 1963) oli Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli professor.