Podcasts about kevad

Kevad on lähedal. Saime Töökojas jälle kokku ja heitsime särgid seljast, et jälle väga olulistest asjadest rääkida. LUGUSTIK: 1.Original Headz - P.P.T. (ft Si-K) 2.Hanf Kung - Blazeidup (prod. Ingmar Gailit) 3.Loodikud - Ühiskond Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos NB! Saade on väljamõeldis, palun võtta seda täie tõsidusega

"Hommikumaa vägevate" VIII hooaeg on mässajate ja ülestõusude päralt. Kümnenda saate teema on aastatel 2010-2012 islamimaailmas aset leidnud jada sündmusi, mida nimetatakse araabia kevadeks.

Kevad on käes ning lume sulades on tänavatele lisaks jalakäijatele ja autojuhtidele oodata senisest rohkem kergliiklejaid.

Aias on algamas ilusam, huvitavam ja samas ka kiirem aeg.

Seekordses saates on külas LHV maakleritegevuse juht Sander Pikkel, kellega paljastame Balti kinnisvarafondide käekäigu. Vaatame, kas kevade saabudes hakkab õitsema ka Balti kinnisvaraturg, millised tuuled puhuvad peale ajaloolist otsust Jaapanis ning kuhu suundub USA dollar. Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja maaklertegevuse juht Sander Pikkel. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Seekordses saates on külas LHV maakleritegevuse juht Sander Pikkel, kellega paljastame Balti kinnisvarafondide käekäigu. Vaatame, kas kevade saabudes hakkab õitsema ka Balti kinnisvaraturg, millised tuuled puhuvad peale ajaloolist otsust Jaapanis ning kuhu suundub USA dollar. Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja maaklertegevuse juht Sander Pikkel.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Saatekülaline on kooridirigent Õnne-Ann Roosvee, kelle käe all tegutseb Nõmmel naiskoor Kevad.

Kevad on käes ja selleaastane Eurovisiooni lauluvõistlus juba aset leidnud. Värvikas muusikapidu ei ole aga aegade jooksul jäänud ka välispoliitikast puudutamata, mistõttu võttis Ringjoon selle vastuolulise teema ette. Muusika üle arutasid Anastasia ja Anna Gerda, saadet juhtis Mari ning puldi taga istus Polina. 

Kevad pole hobiaednikke just hellitanud ja jahedad ilmad on pisut hoogu pidurdanud.

Kevad laseb kevadkuul end veel oodata. Ka teisel laupäeval. Küll aga ei lase ennast oodata Tarkade Klubi vanad head tuttavad. Sel korral ristavad oma lõbusas äraolemises taas teadmised Tartu Ülikooli geograafid Taavi Pae ja Jaan Pärn ning Postimehe ajakirjanikud Marek Strandberg ja Erkki Bahovski. Saadet ja mängu juhib Timo Tarve.

“Kinosaade” on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. Hakka meie toetajaks läbi Patreoni: www.patreon.com/kinosaade “Kinosaate” 190. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (The Last of Us, The Age of Shadows, Salem jpm!) Lisaks anname ülevaate ka uutest kinofilmidest: "Kaka, kevad ja teised" Vaata seda episoodi Youtube'is: https://www.youtube.com/watch?v=p5j3D1_jWCw&ab_channel=Kinosaade Sisukord 0:00 Sissejuhatus 01:50 Mis filme ja seriaale on Raiko, Henryk ja Ragnar kodus vaadanud? Raiko: The Last of Us (2023– ) Henryk: Unbreakable (2000), The Last of Us (2023– ), The Age of Shadows (2016), The Anchor (2022) Ragnar: The Last of Us (2023– ), Salem (2014 - 2017), The Age of Shadows (2016), The Anchor (2022) 1:24:03 Anname ülevaate uutest kinofilmidest: "Kaka, kevad ja teised" Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Apple Podcasts, Spotify ja kõikides teistes podcasti rakendustes. Lisaks leiab meid veel Facebookist, YouTubest ja Twitchist Kinosaade nime alt. Facebook: www.facebook.com/kinosaade YouTube: www.youtube.com/channel/UCeBOcl_yALcrk-U7Ou5BQCw Twitch: www.twitch.tv/kinosaade Kodulehekülg: kinosaade.ee/ Discord: discord.gg/B2zbCWPCc3 Patreon: www.patreon.com/kinosaade

Täna jõuab kinodesse film "Kaka, kevad ja teised".

Sel korral räägime Kuku Ilmaparandaja saates keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD valmimisest Keskkonnaministeeriumi eelarve ja strateegiaosakonna juhataja Andrus Pirsoga. Samuti tuleb juttu sel nädalal Tallinnas aset leidnud ÜRO veekonventsiooni 30. aastapäeva konverentsist, ÜRO veekonventsiooni töö ja büroo juhi Harry Liiviga. Saadet juhib Rein Pärn.

Ongi aeg tõmmata joon all Eesti mängude kuule, ja seda teeme koos lausa kolme külalisega! Mishura gamesist liituvad meiega Anna Semjonova, Vadim Shved ja Aleksei Nehoroshkin, kes räägivad oma uuest mängust Immortal: And The Death That Follows ning puutume korraks ka Aeon Must Die skandaali. Uudistes saame jätkata Eesti teemadega ning räägime Ropzist kes võitis ühe suurima CS:GO turniiri. Rein aga saab rõõmustada, sest tundub, et PS5 eksklusiiv Returnal jõuab arvutile, ning PlayStation VR saab vähemalt 20 mängu väljatuleku ajaks. Rainer aga on närvis, sest PS1 mängud PS5 peal ei ole kaugeltki nii head kui võiks. Kevad on uute mängude poolt aeglane, seega jätkame ikka Rougue Legacy 2 ja Elden Ringi ning Haiku, The Roboti radadel. Soovituseks Steami automängude pakk ja BioShocki kogumik Epicus. https://www.mishura-games.com https://diktor.geenius.ee/rubriik/e-sport/robin-ropz-kool-ja-faze-voitsid-csgo-suurturniiri-ja-viivad-koju-pool-miljonit-dollarit/ https://www.eurogamer.net/looks-like-ps5-exclusive-returnal-is-headed-to-pc https://www.videogameschronicle.com/news/sony-says-playstation-vr-2-will-have-over-20-launch-games/ https://www.eurogamer.net/ps-plus-is-using-pal-versions-of-first-party-ps1-games https://www.eurogamer.net/gsc-game-world-resumes-stalker-2-development https://www.eurogamer.net/the-lord-of-the-rings-gollum-releases-this-september https://web.archive.org/web/20120529233037/http://raadio1.ee/2012/05/25-mai-puhata-ja-mangida-max-payne-3-esmamuljed/

Selle nädala „Futboliit“ räägib kõigest, mis jalgpallis hetkel oluline ja aktuaalne. Teemadeks on täna Premium liiga, Eesti koondis, MM-valiksari, Meistrite liiga ja Premier League. Eesti koondise kahe ülitähtsa mängu eel Küprosega hinnatakse meeskonna seisu ja ennustatakse algkoosseisu. Kas Konstantin Vassiljevi muutunud roll FC Floras mõjutab ka tema esitusi koondises? Meistrite liigas on nüüd selgunud kõik veerandfinalistid ning ka see, millised näevad välja veerandfinaalid. Traditsiooniliselt koostatakse taas „Futboliidi“ Meistrite liiga power rankingsi edetabel, kus hinnatakse seda, milline meeskond kõige tõenäolisemalt kevade lõpus Pariisis karika enda pea kohale tõstab. Nagu eelmisel nädalal lubatud, heidetakse pilk peale ka MM-valiksaria otsustavatele mängudele üle maailma – kõige põnevamad lahingud peetakse aga siinsamas Euroopas. Puudutamata ei jää ka Premier League, kus eelmise nädalaga tiitlivõitlus õige tõsiselt käima läks. Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Joel Remmel Trio albumil “Kevad” kõlab peamiselt Joel Remmeli originaallooming, mis on värskekõlaline ja eriilmeline, jazzmuusikale omaselt saab nautida särtsakaid improvisatsioone ja mahedaid gruuve.

Raul Saaremets & kriitikud Tõnis Kahu ja Valner Valme

Käes on meie viies fookusteemaga episood.

Stuudios on külas džässpianist Joel-Rasmus Remmel, kelle trio uus plaat "Kevad" ilmub homme, rahvusvahelisel džässipäeval.

Koos soojade ilmadega on ka meie minek vähe teistsugune. Kuidagi elavam tundub. Ja lisaks sellele on meil täna stuudios abiline, kes hoiab vibe üleval ja annab omapoolse panusa. Ei pommita teda terve saade küsimustega, kuid mõned erialased tulevad sellegipoolest. Täna saates: Elevandid toas, mootorrattad, miniseelikud, underground teadus, BudmurdaQ, hõng, Jobska ema on melomaan, Hitler, sport ja blablabla. kaptenfantastilinenelik@gmail.com Playlist: 1. Conrad Mundy - Always home alone 2.Timeless (Jobska ei teadnud esitajat) 3. Meistermauri - Marii Johanna 4. BudmurdaQ & BoomYks - Võtmed 5. Kapten Fantastiline Nelik ja Ruutmeeter - demo 6. Masta Ace & Marco Polo - Count Em Up (feat Lil Fame) 7. Phatheadz - Puttin' heads to bed (Onu Jobska Vanakoolirubriik/95+-2) 8. YAGE - Illusion (Instrumentaaliminutid) 9. Masta Killa - OGs Told Me ft. Boy Backs, Moe Roc 10. Tapehead- Artifacts Chat Toeta meid Patreonis: www.patreon.com/sabkajamaci Sabka, Maci & Onu Jobska Töökoja eri #001(b-side) NFT: https://opensea.io/assets/0x495f947276749ce646f68ac8c248420045cb7b5e/221224046340201396510059050486156802058995107081383673565023020617870344193 Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos BudmurdaQ @TÖÖKODA

Kõik sai alguse piparmündist. Ja vihmasest ilmast ning vestlusest stuudio diivanil. Peale kevadet lahkame põhjalikult kaka-teemat ning sukeldume korraks kirjandusse. Toeta meie podcasti valmimist ja saa ligipääs erisaadetele: patreon.com/armastusest Jälgi meid: Instagram: instagram.com/podcastarmastusest Facebook: facebook.com/podcastarmastusest Twitter: twitter.com/armastusest Kuula meie Spotify muusikanimekirja.

Etioopia peaminister Ahmed pälvis 2019. aastal Nobeli rahupreemia. jee! kas tänaseks on nooblist mehest midagi säilinud? ei! Ahmed flirdib pikaaegse vaenlase Eritreaga ja sõdib koos temaga Tigray vastu. lisaks nooblitele meestele hävitavad inimelusid veel rohutirtsud. mis saab Aafrika Sarvel edasi? stuudios õitsevad saatekülalised Paula Kägu, Solveig Niitra ja saatejuht Helena Eglit. kuigi teema on morbiidne, pahvatavad saatetegijad mitmel korral naerma. miks? ülemeelikkus, vist. ja kevad südames.

Kevad on saabunud, ilmad soojenevad ning inimesed ootavad pikisilmi koroonapiirangute leevenemist. Millal võiks terviseameti hinnangul praeguseid piiranguid ohutult leevendada? Kui keeruline on hetkel olukord haiglates? Kui edukalt aitab olukorra paranemisele kaasa meie vaktsineerimistempo? Kui reaalne oleks praegu ellu viia Krista Fischeri idee korraldada Tallinnas masstestimine?

Kevad on saabunud, ilmad soojenevad ning inimesed ootavad pikisilmi koroonapiirangute leevenemist. Millal võiks terviseameti hinnangul praeguseid piiranguid ohutult leevendada? Kui keeruline on hetkel olukord haiglates? Kui edukalt aitab olukorra paranemisele kaasa meie vaktsineerimistempo? Kui reaalne oleks praegu ellu viia Krista Fischeri idee korraldada Tallinnas masstestimine?

Kevad läheneb suure hooga, isegi kui hetkel õuest paistev vaade seda arvata ei lubaks. Kevad on aga parim aeg võtta ette uue terrassi ehitus või vana renoveerimine, et saaks suvel seda elutoa ja köögi pikendust täiel rinnal nautida. Aga kust pihta hakata, milline terrass endale ehitada? Saade „Ehitame maja” keskendub oma uusimas salvestuses just terrassidele, nende õigele ehitusele ja materjalivalikule. Räägime täpsemalt lahti selle, millal, millest ja kuidas oleks mõistlik meie kliimasse terrass ehitada. Lisaks süüvime filosoofiasse, mis see terrass üldse on, mis eesmärki kannab ja kellele on mõeldud. „Eesti niigi lühikest suve võiks nautida täiel rinnal ja terrass on kindlasti üks lahendus, mis lubab meil seda teha. Võttes arvesse praegust olukorda maailmas, siis annab terrass võimaluse olla õues just turvaliselt ja eraldatult,” ütleb Baltikumi suurima väärispuidu edasimüüja AS MASS esindaja Sven Kirsipuu, lisades, et just nüüd on parim aeg hakata endale unistuste terrassi planeerima, et jõuaks selle enne aasta parimate ilmade saabumist ka valmis ehitada. Kuigi AS MASS pakub vaid materjali terrasside ehituseks, oskab firma esindaja anda ka nõu, milline üks tänapäevane terrass olema peaks. Kirsipuu ütleb, et ühelt poolt tuleks terrassi kujundamisel lasta oma kujutlusvõimel lennata ja plaanida sellesse eluaseme suvisesse pikendusse kõik, mis tundub vajalik: basseinid, tünnisaunad, kööginurgad, istumisalad, katused, teerajad ja nii edasi. „Terrass ei pea olema maja küljes, samuti ei pea ta olema maja taga. Nüüd jõuamegi otsapidi planeerimise juurde, mis nõuab tehnilist lähenemist. Terrass peaks arvestama päikese liikumist, et püüda kinni võimalikult palju niigi defitsiitset päikest, samuti peaks vaatama, et terrass ei jääks tuulekoridori. Veel peaks tegema selgeks pinnase, kuhu terrass paigutatakse – kas see kannab raskeid objekte, ei vaju ja nii edasi. Planeerimise puhul on oluline, et kõik algab juba karkassist – aluskate, terrassilaak ja kandurite valik. Kui on teada, kuhu terass tuleb, siis selle järgi saab arvestada vajalikud kõrgused kuni kinnitussüsteemi ja laua paksuse valikuni välja. Planeerimist tuleks alustada justnimelt maapinnast,” selgitab Kirsipuu. Kui see kõik on tehtud, tulebki minna AS-i MASS lattu – praeguses olukorras nende kodulehele – ja leida terrassi jaoks sobilikud materjalid. Hetkel on terrassiehituses trend kasutada kõvapuitu, sest on aru saadud, et saar, lehis ja mänd, mida tavaliselt terrassi ehituses kasutatakse, on oma tiheduselt keskpärased ja jäävad vastupidavuselt alla kõvapuidust puiduliikidele, nagu ipe, cumaru ja garapa. Näiteks männi, lehise ja termosaare erikaal on ligi 300–600 kg/m3. Võrdluseks: tamm on ligi 600 kg/m3, eksootilised puiduliigid cumaru, ipe, garapa 900–1100 kg/m3. Samuti on trendiks eelistada looduslikke materjale. Sama oluline, nagu on terrassimaterjali valik, on ka kinnitussüsteem. Aeg on edasi läinud ja turule on jõudnud väga palju erinevaid häid terrassi kinnitussüsteeme, nagu klamberkinnitus, distantsvahe kinnitussüsteem ja nii edasi, seega komposiitmaterjalist terrassi enam nii palju ei eelistata. Kuigi terrassi ehitusega saab hakkama igaüks, kes elus natukene saagi ja haamrit käes on hoidnud, siis Kirsipuu soovitab keerulisemate terrassilahenduste puhul pöörduda ikkagi professionaalide poole. „Meilt saab osta maailma parimat terrassimaterjali, aga ka kõike muud vajalikku terrassi ehitamiseks. Kaasa arvatud soovitusi, kuidas ehitada endale parim terrass, et nautida tulevat suve täies hiilguses,” mainib Kirsipuu. Saates rääkis terrassiehitusest AS-i MASS esindaja Sven Kirsipuu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 81. saates arutavad Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud. Seejärel anname hinnangu uuele Eesti filmile "02" ja räägime kinos Artis toimunud JAFFi eriseansist "Kevad, suvi, sügis, talv ... ja taas kevad", kus oli kohal ka režissöör Kim Ki-duk. Lisaks võtavad Henryk ja Raiko läbi olulisemad filmiuudised meilt ja mujalt. Saate viimases osas jagatakse koduseid filmi - ja seriaalisoovitusi. Sisukord: 0:00 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? ("Raised by the Wolves", "God of High School", "Ted Lasso", "How to Get Away With Murder", "The Boys", "The Third Day", "Enola Holmes", "American Murder: The Family Next Door", "Hubie Halloween", "Ashfall", "OK! Madam") 2:01:51 Anname hinnangu uuele Eesti filmile "02" ja räägime kinos Artis toimunud JAFFi eriseansist "Kevad, suvi, sügis, talv ... ja taas kevad", kus oli kohal ka režissöör Kim Ki-duk. 2:43:40 Filmiuudised meilt ja mujalt. 3:06:22 Nädala filmi - ja seriaalisoovitused. Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: rrnovod@gmail.com Kõik saated on leitavad ka Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Meie tänase saate külaliseks on neiu, kelle julgus ja ettevõtlikkus võiks olla eeskujuks neile, kes tunnevad, et soov oleks muuta maailma - kasvõi natukene. Ta on saavutanud ja korraldanud oma 19-eluaasta jooksul rohkem, kui mõni meist suudab ära teha terve elu jooksul. Meid on ees ootamas vestlus ettevõtja, modelli ja biohäkkeri Kevad Belle Saareperaga. Tänases saates räägime me temaga, kuidas saada 14-aastaselt tegevjuhiks, millised on modellide eridieedid ja mis on üks oskus, mis muudab elu.

"1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis.""See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.H.-------------------------[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kevad hakkab lõpule jõudma ja nii ka Ringjoone hooaeg. Sedakorda on saade mälumängu vormis, kus võetakse ette küsimused nii nuustakult kui ka laiast ilmast. Mida jagavad Sierra Leone, Haiti ja Libeeria lisaks kolonialismitaagale? Mis pull toimus meie naabritega Sochi olümpiamängude ajal? Kui mäng olnuks mõisa peale, siis kes oleksid Riiamäe häärberi uued omanikud? Pane klapid pähe, vajuta nuppu ja kuula! Mõõtu võtsid kaks raskekahurväge: ühelt poolt Carlos Kleimann, Johannes Vahe ja Karl-Gustav Kallasmaa ning teiselt Daniel Tamm, Hannes Hugo Urbla ja Carlotta Põdra. Küsimused panid kokku Hans Markus Kalmer, Fred Gregor Rahuoja ning saatejuht Helena Eglit.

Saatejuhid on Margus Kamlat & Bert Järvet

Saatejuhid on Margus Kamlat & Bert Järvet

"Looduse lainel" rubriik valmib koostöös Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute keskusega.

"Looduse lainel" rubriik valmib koostöös Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute keskusega.

"Looduse lainel" rubriik valmib koostöös Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute keskusega.

"Looduse lainel" rubriik valmib koostöös Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute keskusega.

Kell 7.15 võtame ühendust Hiiumaaga ja sellest, kuidas tuleb kohalik haigla toime koroonaviiruse mõjudega, räägib meile Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm. Küsib Brent Pere.

Kell 7.15 võtame ühendust Hiiumaaga ja sellest, kuidas tuleb kohalik haigla toime koroonaviiruse mõjudega, räägib meile Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm. Küsib Brent Pere.

Kevad on paras aeg tuulutada üksteise musta aluspesu. Üle kolme tunnises vestluses vajutavad sõbrad üksteise nuppe, klaarivad tüliõunu ja heietavad lugusid rajudest tuuridest.

Kevad eesti muusikas toob endaga kaasa mitu sümpaatset ja olulist albumit. Me tutvustame neid ka "Vikerhommikus". Täna näitab värske saagi ette Sibyl Vane. Külas on asutajaliikmed Helena Randleht ja Heiko Leesment.Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.