Podcasts about missugused

Täna me liigume Lõuna-Aaasia piirkonda ning muljetame Pakistanis ja Indias toimuvast. Ühel riigil on olukord "parem kui kunagi varem", samal ajal kui teise riigi poliitikat saab võrrelda "seebiooperiga". Miks lükkusid Pakistani üldvalimised edasi? Kust üldse algas Pakistani ja India konfilkt ning kuhu see on tänaseni jõudnud? Missugused on mõlema riigid suhted ülejäänud maailamaga. Vastuste leidmiseks oleme kutsunud oma ringi spetsialistid – Richard ja Mari. Saadet juhib Anastasia ja puldis on Ruth.

Arutelus osalejad: Vahur-Peeter Liin (Tartu Ringkonnakohtu kohtunik), Evelyn Eichhorst (võlanõustaja), Siim Tammer (Finantsinspektsiooni juhatuse liige), Keskmine võlgnik. Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik) Arutelu korraldaja: Eesti Kohtud Võlakeerisesse sattunute arv suureneb. Teadlikkus sellest, kuidas ennast aidata aga väheneb. Miks ometi? Arutelul võtame luubi alla küsimused, miks võlad kuhjuvad? Missugused on tüüpilisemad juhtumid? Mis ajahetkel jõuaks veel liikuvat rongi peatada? Kas varade arest on ainuke „ärataja“? Millal jõutakse kohtusse? Miks inimene pigem pigistab silma kinni, kui tegeleb probleemiga.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #34 "Kinnisvarajutud" podcasti 34. osa võib taas nimetada enneolematuks, kui esmakordselt on meil stuudios korduv külaline. Kutsusime tagasi ka meie 8. episoodis rääkimas käinud ehitusspetsialisti Marko Sultsi Ehituskaitse Büroost, kuna toona jäid paljud teemad katmata. Seekordne saade on jagatud laias plaanis kaheks, kus esimeses pooles räägime uusarenduste korteritest ja nende garantiiperioodidest ning teises pooles vaatame vanemate majade suunas. Kuna Marko toob välja mitmeid väga konkreetseid punkte, mida jälgida ja arendajalt/müüjalt küsida, siis on meie hinnangul sellest osast kasu nii kodu ostjal kui ka ükskõik mis tasemel investoril. Hea jutuvestjana on Markol loomulikult taas pakkuda ka mitmeid huvitavaid lugusid päris elust, mis tal laial tööpõllul ette on tulnud. Saate sisukord: 1. Garantiiperioodi lõpp korterid, majad, ridamajad, korterelamud. 1.1. Kulukad probleemid märgades ruumides (dušinurgad, kalded, trapid, klaasseinad). 1.2. Aluspõrandate ebatasasused ja sellest tulenevad parketikahjustused ning toimingud parandustöödel). 1.3. Ulatuslikud praod seintes ja lagedes – mis põhjused ja milline on likvideerimisprotsess. 1.4. Tumeda kattega aknaprofiilid. 1.5. Majade sadeveesüsteemid (puuduv torustiku küttekaabeldus lamekatustel, vundamendi kõrvale immutatavad sadeveed, tamburite/trepikodade uksed). 2. Vanade majade müügieelne kontroll – miks ja kuidas? 2.1 Maja ehitatud mitmel kümnendil ja dokumendid puudu ning omaniku info puudulik. 2.2 Missugused on müüja suurimad riskid ja kuidas neid maandada? 2.3 Kui müüja hinnangul on tehnosüsteemid töökorras, kuid tegelik olukord on erinev – mida teha? 2.4 Kuidas saab maakler müüjale abiks olla?

Missugused naised kannavad leopardimustriga hilpe? Miks nad komöödiaetendusi rikuvad? Selgub uues episoodis! Danieli (17.12.20) ja Rogeri (18.12.20) stand-up soolokate previewde piletid: pood.comedyestonia.com

Ussikeeled kratsivad oma harulist keelt kõige peal – juttu jagub seksist supini välja! Missugused teemad ei keerleks tänapäeval ja eriti praeguses kriisiolukorras kahe ema, naise ja sõnaka ajakirjaniku maailmas? Andra ja Manona lausuvad oma teravate keeltega need ka kuulajate jaoks arusaadavaks. Need naised oskavad ussisõnu!

  TARMO VIRK Tänase saate kangelane on Tarmo Virki. Tarmo on isa, ajakirjanik ja ettevõtja. Uudishimu maailma ja õppimise vastu käib Tarmoga endiselt käsikäes. 23 aastat ajakirjandusmaailmas tegutsenud Tarmo, on nüüdseks pannud aluse Saaremaal džinni tootmisele „Lahhentagge“ kaubamärgi all. „Iga noore inimese, kes tahab kuskil ettevõttes karjääri teha, põhi A ja O on, et mine välja ja sind pannakse tähele, kui sa midagi tarka teed.“ Erinevad ettevõtted ja meediavaldkonnas toimetamine, on juhatanud Tarmo loomulikul teel ettevõtlusmaailmasse. Ühendades oma abikaasaga jõud, pandi üheskoos püsti 3 aastat tagasi joogiäri. Tänaseks on Lahhenataggel nii oma džinn, toonik kui ka mittealkohoolne džinn. Tänases saates: Kuidas sündis Lahhentagge? 05:00 Mida meeles pidada, kui soovid hakata ajakirjanikuks? 11:30 Kuidas ajakirjanikuna nagiveerida tänapäeva meeletus infos? 14:40 Kuidas kirjutada tekste nii, et need oleksid huvitavad? 17:20 Kuidas sai Tarmo Reutersisse? 20:34 Missugused on head küsimused? 27:00 Kuidas sai Tarmo ettevõtjaks? 43:55 Kuressaare jõulukuusest tooniku tootmine. 1:17:56 „Ma ei tea, kas negatiivsed uudised müüvad paremini, aga negatiivsed asjad on uudised  - see on see probleem.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Tarmole küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!     New Template New Template

Vormsi kiriku 800. aastapäevale pühendatud teises saates on pikemalt juttu sellest, kuidas käis Vormsi talupoegade käsi Rootsi ajal ja kuidas Tsaari-Venemaa ajal. Missugused olid rootslastest vabade talupoegade suhted Rootsiga Vene võimu ajal?

Vormsi kiriku 800. aastapäevale pühendatud teises saates on pikemalt juttu sellest, kuidas käis Vormsi talupoegade käsi Rootsi ajal ja kuidas Tsaari-Venemaa ajal. Missugused olid rootslastest vabade talupoegade suhted Rootsiga Vene võimu ajal?

Missugused käitumismustrid on otsetee lahkuminekuni? Kas seda on võimalik enneteda? Kui lahutus on käes, siis kuidas lapsi säästa Saatejuht Tanel Jäppinen räägib pereterapeut Marlen Tammsaar- Ojametsaga lahutusest, pikalt ja põhjalikult.

Koos ajaga ja arengutega ühiskonnas on muutumises ka Eesti lasteaed. Iga päev puutuvad lasteaednikud kokku erinevate olukordadega, kus on määravaks avatus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, koostööoskus ja meeskonnatöö. Meie koolieelikud on tublid akadeemilistes oskustes, kuid sotsiaalne koolivalmidus jääb vajaka. Miks? Kas ja mil moel peaks Eesti lasteaed muutuma? Missugused on tulevikuoskused, mida ootame lasteaiast kooli astujalt. Mida ootab ja vajab ühiskond? Milline roll on tuleviku lasteaias õpetajal. Mida ootab kool? Mida peaks lasteaias muutma, et paraneks meie koolieelikute sotsiaalne koolivalmidus. Arutelu juht: Anneli Adermann Osalejad: Katrin Helendi (Tartu lasteaed “Terake” direktor), Jaana Koger (Tartu lasteaed “Terake” õpetaja), Maie Roos (MLA Viimsi Lasteaiad direktor), Eda-Mai Tammiste, (Anija Valla Lasteaiad direktor), Anneli Laamann (Teelahkme Lasteaia direktor), Mailis Reps ja Kaidi Maask (HTM-i esindajad) Korraldaja: Eesti Lasteaednike Liit Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikul Jarmo Jagomäel külas Alar Varrak. Reedel, 9. augustil lõppes Varraku umbes aasta pikkune töö Eesti korvpalliliidu spordidirektorina. Kuidas ta selle perioodi kokku võtab? Millised oli raskemad väljakutsed? Kui oluline see ametikoht on? Mis jäi tegemata? Teisipäeval lendab Varrak Jekaterinburgi, naastes treeneriametisse. Kuidas ta Urali meeskonda sattus? Kust tunti tema vastu huvi enne seda pakkumist? Millise õppetunni võtab ta Leedus oldud ajast kaasa? Missugused tuttavad mängijad teda Jekaterinburgi ees ootavad? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele saab vastuse saatest. Lisaks tuleb juttu Eesti noorte korvpallist ja järgmisest koondise peatreenerist. Head kuulamist!

Veiko Valkiainen ja Indrek Põldvee „Mitte ükski inimene ei ole tavaline!“ Tänane saade on väga eriline, sest ühe podcasteri asemel on neid lausa kaks! Oma inspireerivate tegemiste telgitagustest jagavad tänase loo kangelased Veiko Valkiainen ja Indrek Põldvee. Veiko Valkiainen on juhtimiskonsultant ja –koolitaja. Tänaseks on Veiko olnud peaaegu  kolm aastat oma juhtmisblogi ja –saadete autoriks. Peamised kolm sihtrühma on Veikol tegevjuhid, koolitajad/coachid ja tippsportlased. Just viimastelt on Veiko sõnul meil kõigil ülimalt palju õppida, eelkõige eesmärgistamisel. Veiko põhifookuseks viimasel ajal on olnud enesejuhtimine ehk teemad: „Kuidas ennast juhtida?“ ja „Kuidas ise veel paremaks saada?“. „Keegi ei saa sinu storyt rääkida. Inimesed tahavad kuulda just sinu perspektiivist. Miks sina oled saavutanud selle, mille oled saavutad?! Ja see ongi oluline!“ Indrek Põldvee, varsti juba kaheaastase podcastide tegemise kogemusega, toob välja oma saateid läbiva teema, milleks on ettevõtlikkus ja vaimsus. Saadete salvestamine ei ole Indreku jaoks mitte ainult inimeste tundma õppimine ja hea energia saamine. Veel olulisem – see on teraapiline protsess ka saate külalisele. Julgustust alustada podcastide tegemisega saab just tänasest humoorikast saatest! „Podcast on minult filtri eest ära võtnud. Kõik asjad, mida teeme, teeme enda jaoks. Miks ma peaks valetama, et mul läheb kõik hästi, kui mul ei lähe.“ Tänases saates: Kuidas Indrek ja Veiko alustasid podcasti tegemisega? Missugused kartused kaasnevad podcastidega alustamisel? Mis on peamised hüved podcasti tegemisel? Mille põhjal valivad Indrek ja Veiko saate külalisi? Kus kohas salvestavad Indrek ja Veiko oma saateid? Kuidas küsida ja küsimusi moodustada? „Kõik ei ole sündinud ettevõtjateks. Kõik ei peagi olema ettevõtjad. Aga kõik saavad olla ettevõtlikud.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Veikole küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Madis Müür Halvad ajad on tervislikud! Tänase loo kangelane on Madis Müür. Professionaalne pokkerimängija Madis on olnud täiskohaga investor juba paar viimast aastat. Madis on veendunud, et Nõukogude aegne suhtumine „üksi keset metsa peab hakkama saama“ 21. sajandil edu ei too. „Vanakooli lähenemine, et kõik hoiavad teadmised endale ja kõik on kõigi konkurendid, ei toimi.“ Eesti edukaim pokkerimängija Madis Müür investeerib nüüd aktiivselt Eesti kasvuettevõtetesse. Saavutuspsühholoogia, mindset ja suhtumine on tema jaoks olulisemaid teemasid. Madis on väga teadlik oma õppimisprotsessist. Meisterlikkuse saavutamiseks soovitab Madis üles leida oma valdkonnas 2-3 kõige olulisemat oskust, mis toovad põhilised tulemused ning keskenduda nendele. Sealjuures mitte halada, vaid jõuda lahendusteni. Samuti ei tasu karta coach’i teenuseid, sest jalgratast leiutada ei ole mõtet! Võta eeskuju Madiselt ning tutvu tema inspireeriva mõttemaailma ja põnevate tegemistega tema blogipostitustes http://www.rahaasjad.ee/ . „20 dollarilise raamatu läbilugemine andis mulle võimaluse oma teenistust tõsta rohkem kui 20 000 võrra!“ „Tee neid väheseid tegevusi, mis toovad suure enamus tulemusest, väga hästi!“ Tänases saates: Kuidas sai Madis investoriks? Missugused omadused on heal investoril? Mis tegi Madisest Eesti parima pokkerimängija? Kuidas network’ida? Klienditeenindusest; Läbipõlemisest; Saavutuspsühholoogiast. „Nii nagu investeerimisel, tasub ka enda tegemisi hajutada vältimaks läbipõlemist.“ „Tänapäeval hea kliendikogemus ei ole enam eelis, vaid on vajalik eeltingimus, et üldse tegutseda.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Madisele küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Helena Kõivsaar "Mida armastus teeks?" Tänase väga põneva saate peategelane on Helena Kõivsaar. Inspireerituna tervislikust eluviisist on ettevõtlik, aktiivne ja loova hingega Helena oma 21 eluaasta jooksul kogenud ja teinud erakordselt palju! Nii nagu Helena ka väidab, on tema põnev teekond kinnituseks sellele, et julgus proovida on kõige võti! Väljakutseid armastav Helena on noorest peale aktiivselt tegutsenud. Pidevad väljakutsed ja saavutamissoov on aidanud Helenal kogeda ja õppida väga kiiresti. Tema huvitav teekond, kuhu mahub nii retseptiraamatu kirjutamine, 27 kilo langetamine, maratoni jooksmine, Eesti Parima Pudrumeistri 2015 tiitel ning toidukaravani loomine, on ta nüüdseks juhatanud iseendani. Holistika Instituuti õppima asudes said Helena tegemised sügavama tähenduse. Praegu esitab Helena endale järgmisi küsimusi: "Kuidas vaim ja keha on omavahel seotud?", "Miks ma päriselt aitan?", "Kas minu otsused on tehtud armastuse pealt?" "Kui ma iseenda peal hakkasin enda vaimu ravima, nägin, et inimesed minu ümber ka muutusid." "Iga mõte loob järgmist sammu Sinu elus!" Tänases saates: Kuidas jõudis Helena holistilise teraapiani? Mis on holistilise regressiooni teraapia põhimõte? Miks sai Helenast hall hiir, kui ta läks Tallinnasse keskkooli? Kuidas sai Helena Fitlapi jälgijaskonna? Missugused olid Heleni suurimad õpingud raamatu koostamisel? Kuidas leida see, mis Sind käivitab? "Kui oled kahe vahel mõne otsusega, siis alati küsi iseendalt, mida armastus teeks. Ja sa saad sealt õige vastuse." "Leia see, mis sind päriselt käivitab!"   Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Helenale küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Kuidas kasvatada last, kui ta teeb täpselt vastupidi sellele, mida sina soovid, et ta teeks? Missugused on võimuga kasvamise varjuküljed ja kuidas leida just sinu lapsele sobiv lähenemine? Õnne Aas-Udam on Gordoni perekooli koolitaja, psühholoogiline nõustaja ja loovterapeut, kes koos saatejuht Tanel Jäppineniga arutleb ja toob näiteid, kuidas lapsega konflikte lahendada.

“Elu tuleb mõnuga võtta!” STELLA SOOMLAIS Meil on rõõm tutvustada Teile nahast kottide ja aksessuaaride disainerit Stella Soomlaisi. Stella unikaalne disain on loodud põhimõtetel nagu kvaliteetne nahk, efektiivne materjali kasutus, keskkonnasäästlikkus ning ringluspõhimõte. Teadlik ja kestlik materjalikasutus on Stella töös üks olulisemaid lähtepunkte. Nähes laiemat pilti ja investeerides käsitööna valminud nahkkottidesse ei säästa sellega ainult raha, vaid ka keskkonda enda ümber! “Eestlase teadlikkus disainis kui ka keskkonnasäästlikkuses on tohutult kasvanud!“ 10 aastat tagasi oma soovide visualiseerimine, stuudiost unistamine, töökus ning teadlik aja maha võtmine on Stella viinud suurte saavutusteni. Aastaks 2020 on Stella oma tiimiga täielikul ringdisainil. See tähendab, et nende tooted on 95% taaskasutatavad, et jäätmeid oleks veelgi vähem. Täpsemalt infot Global Fashion Agenda kodulehel. Tundes aukartust ja vastutust kasutatava materjali ees on iga Stella tiimi poolt tehtud samm sõna otseses mõttes 9 korda mõõdetud ja 1 kord lõigatud! Nii nagu Stella ütleb: “Tuleb mõelda, mis on parim toode konkreetsest nahast.”. “Niikaua kui inimesed söövad liha, on meil jääkprodukt nahk. Igati keskkonnateadlik on see ka materjaliks teha.” Tänase saate teemad: Valearusaamad looma naha kasutamisest; Stella Soomlaisi disaini unikaalsus; Naha taaskasutus; Naha hooldamine ja selle olulisus; Läbipõlemine; Keskkonnasäästlikkus; Missugused õppetunnid on Stella saanud kottide disainimisel? Miks peavad inimesed tiimis olema erinevad? Elu tuleb mõnuga võtta! Ole kriitiline paljude teema suhtes, aga lahendada need sõbralikult! Üleskutse: Kui keegi soovib kasutada nahajääke, võtke ühendust Stellaga! Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Stellale küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Meil on külas Henn Rebane, kes räägib Peterburi akordionistide festivalist, mis toimus 34. korda. Kuidas on aja jooksul akordionimäng muutunud? Missugused on akordionistidele olulisemad konkursid? Henn Rebane tutvustab noort Moldova akordionisti Radu Ratsoid.

Meil on külas Henn Rebane, kes räägib Peterburi akordionistide festivalist, mis toimus 34. korda. Kuidas on aja jooksul akordionimäng muutunud? Missugused on akordionistidele olulisemad konkursid? Henn Rebane tutvustab noort Moldova akordionisti Radu Ratsoid.

Missugused on masintõlke puudused ja missugused voorused ja neurotõlke puudused ja voorused? Mida tõlgib masin valesti ja mida tõlgib inimene valesti?

Missugused on masintõlke puudused ja missugused voorused ja neurotõlke puudused ja voorused? Mida tõlgib masin valesti ja mida tõlgib inimene valesti?

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib korteriostuks võetud laenust. Kes võib anda tagatise? Mis võib juhtuda, kui laenuvõtja ei suuda laenu maksta? Missugused kohutused on tagatise andjal?

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna räägib korteriostuks võetud laenust. Kes võib anda tagatise? Mis võib juhtuda, kui laenuvõtja ei suuda laenu maksta? Missugused kohutused on tagatise andjal?

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli Õhtulehe ajakirjanikel Jarmo Jagomäel ja Ats Kuldkepil külas treener Marko Parkonen. Suvel on Parkonen ametis U16 noormeeste koondisega, keda ootab ees EM Serbias, kus heidelda tuleb kõige tugevamas seltskonnas. Kuidas on ettevalmistused sujunud? Kui palju tööd on veel turniiri eel teha? Millised on meeskonna tugevused ja nõrkused? Missugused kujud tiimis mängivad? Need ja paljud teised küsimused saavad põhjalikud vastused. Lisaks tuleb juttu ka talendikatest Henri Drellist ning Marten Maidest, kes just Parkoneni käe all tuule tiibadesse said ja laia maailma lendasid. Muul ajal tegutseb Parkonen ka õrnema sugupoolega. Treener tunnistab, et naiste korvpalli seis pole kiita, kuid käib kõva töö selle parandamiseks. Kuidas ja milliste vahenditega olukorda muuta? Head kuulamist!

Missugused olid baltisakslaste võimalused ja valikud 100 aastat tagasi sakslastena eestlaste maal vene hirmu ees ja mida tähendas 1918. aasta Saksa okupatsioon eestlastele? Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk: "Eestlased said 1918. aasta suvel selgeks, mis oleks alternatiiv Eesti riigile. See oleks riik kellegi rüpes."

Missugused olid baltisakslaste võimalused ja valikud 100 aastat tagasi sakslastena eestlaste maal vene hirmu ees ja mida tähendas 1918. aasta Saksa okupatsioon eestlastele? Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk: "Eestlased said 1918. aasta suvel selgeks, mis oleks alternatiiv Eesti riigile. See oleks riik kellegi rüpes."

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Missugused õiguskeele terminid mõtles välja keeleuuendaja Johannes Aavik? Kui natuke mõelda, siis tuleb mõni kindlasti meelde, näiteks mõrvama. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib saates õiguskeele loojatest, meestest, kes riiki ülesehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda . Kes need mehed olid ja kuidas nad õiguskeelt rajasid?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 22. oktoobril kell 15.05.

Missugused õiguskeele terminid mõtles välja keeleuuendaja Johannes Aavik? Kui natuke mõelda, siis tuleb mõni kindlasti meelde, näiteks mõrvama. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib saates õiguskeele loojatest, meestest, kes riiki ülesehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda . Kes need mehed olid ja kuidas nad õiguskeelt rajasid?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 22. oktoobril kell 15.05.

Kui räägime eestlastest maailmas, siis räägime ka eesti luuletajast, maarahva laulikust, kes sündis ja suri Riias - Kristjan Jaak Petersonist. Tema mälestuseks ja auks võtsime ette teekonna Tartust Riiga. Missugused olid 19. sajandi Tartu ja Riia ja teed ja rajad nende kahe linna vahel, mida nägid Kristjan Jaagu silmad?

Kui räägime eestlastest maailmas, siis räägime ka eesti luuletajast, maarahva laulikust, kes sündis ja suri Riias - Kristjan Jaak Petersonist. Tema mälestuseks ja auks võtsime ette teekonna Tartust Riiga. Missugused olid 19. sajandi Tartu ja Riia ja teed ja rajad nende kahe linna vahel, mida nägid Kristjan Jaagu silmad?

Eestikeelseid lehti hakati väljaspool Eestit välja andma juba läinud sajandi alguses, sajandi teises pooles ilmus eestikeelseid lehti poole tuhande kanti. Missugused on olnud olulisemad väljaanded, kes on olnud hinnatumad ajakirjanikud ja muidugi ka raadiojaamadest „Vaba Euroopa” ja „Ameerika Hääl”, räägib ajakirjanik ja ajakirjanduse uurija Jüri Estam.

Eestikeelseid lehti hakati väljaspool Eestit välja andma juba läinud sajandi alguses, sajandi teises pooles ilmus eestikeelseid lehti poole tuhande kanti. Missugused on olnud olulisemad väljaanded, kes on olnud hinnatumad ajakirjanikud ja muidugi ka raadiojaamadest „Vaba Euroopa” ja „Ameerika Hääl”, räägib ajakirjanik ja ajakirjanduse uurija Jüri Estam.

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 14. mail kell 15.05.

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 14. mail kell 15.05.

Sel pühapäeval avavad end Vikerraadio kuulajatele jalgpallijuht Aivar Pohlak ja tema tütar Anni Rahula. Perekond Pohlaku loosse mahub nii eufooriat kui ka totaalset masendust. Missugused on õppetunnid, ja kuidas mõista kreedot "Meie lollustega ei tegele!", sellest pühapäeval kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.

Sel pühapäeval avavad end Vikerraadio kuulajatele jalgpallijuht Aivar Pohlak ja tema tütar Anni Rahula. Perekond Pohlaku loosse mahub nii eufooriat kui ka totaalset masendust. Missugused on õppetunnid, ja kuidas mõista kreedot "Meie lollustega ei tegele!", sellest pühapäeval kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.

Missugused on laste ja noorte lugemisharjumused ja millised tegurid mõjutavad lugemisoskust, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi koolipedagoogika lektor Helin Puksand. Tunni teises pooles vestleme Sash Uusjärvega laste ulme- ja fantaasiakirjandusest. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 13. aprillil kell 10.05.

Missugused on laste ja noorte lugemisharjumused ja millised tegurid mõjutavad lugemisoskust, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi koolipedagoogika lektor Helin Puksand. Tunni teises pooles vestleme Sash Uusjärvega laste ulme- ja fantaasiakirjandusest. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 13. aprillil kell 10.05.

Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid. Juttu on ülakoma kasutamisest nii võõrpärisnimedes, tsitaatsõnadest kui ka meie omaenda perekonnanimede käänamisel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 8. jaanuaril kell 15.05.

Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid. Juttu on ülakoma kasutamisest nii võõrpärisnimedes, tsitaatsõnadest kui ka meie omaenda perekonnanimede käänamisel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 8. jaanuaril kell 15.05.

Kuidas teenida juhutöödega lisaraha? MIlliseid võimalusi pakub töövahenduskeskkond GoWorkaBit, selgitab portaali asutaja Kei Karlson. Missugused on Töötukassa kaudu pakutavad juhutööd ja milliseid töökäsi Eestis igal hetkel tarvis läheb, kõneleb teenusejuht Elizabeth Grünbaum. Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake neljapäeval kell 10.05.

Kuidas teenida juhutöödega lisaraha? MIlliseid võimalusi pakub töövahenduskeskkond GoWorkaBit, selgitab portaali asutaja Kei Karlson. Missugused on Töötukassa kaudu pakutavad juhutööd ja milliseid töökäsi Eestis igal hetkel tarvis läheb, kõneleb teenusejuht Elizabeth Grünbaum. Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake neljapäeval kell 10.05.

Kuidas võiks ülikiire internet jõuda üle Eesti kõikide soovijateni? Missugused eeldused loob fiiberoptiliste kaablite paigaldamise projekt EstWin, milline osa on võrguoperaatoril ja lõpptarbijal endal? Stuudios selgitavad olukorda Eesti Lairiba Arenduse SA juht Priit Soom ja Levira esimees Tiit Tammiste. Saate teises pooles räägime interneti sisu piirangutest Hiinas. Shanghais elav arhitekt Tõnis Kimmel jagab kogemusi oma elust ilma Facebooki ja Google'ita.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake reedel kell 10.05.

Kuidas võiks ülikiire internet jõuda üle Eesti kõikide soovijateni? Missugused eeldused loob fiiberoptiliste kaablite paigaldamise projekt EstWin, milline osa on võrguoperaatoril ja lõpptarbijal endal? Stuudios selgitavad olukorda Eesti Lairiba Arenduse SA juht Priit Soom ja Levira esimees Tiit Tammiste. Saate teises pooles räägime interneti sisu piirangutest Hiinas. Shanghais elav arhitekt Tõnis Kimmel jagab kogemusi oma elust ilma Facebooki ja Google'ita.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake reedel kell 10.05.

Etnoloog Aivar Jürgenson: "Võõra rahva keskel elades oled sa kogu aeg mingisuguse assimilatsiooni surve all. Oma keelt saad sa kasutada ja oma kultuuri edendada ikkagi väga piiratult. Siis sa mõtled kindlasti selle peale rohkem, kui sa elad iseenesest mõistetavas keskkonnas."Missugused tegurid mõjutavad seda, kuidas ja kellena eestlane ennast võõraste keskel tunneb, kas 19. sajandi väljarändajad läksid siit eestlastena või kasvasid hoopis Venemaal eestlasteks, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Jürgenson (pildil).

Etnoloog Aivar Jürgenson: "Võõra rahva keskel elades oled sa kogu aeg mingisuguse assimilatsiooni surve all. Oma keelt saad sa kasutada ja oma kultuuri edendada ikkagi väga piiratult. Siis sa mõtled kindlasti selle peale rohkem, kui sa elad iseenesest mõistetavas keskkonnas."Missugused tegurid mõjutavad seda, kuidas ja kellena eestlane ennast võõraste keskel tunneb, kas 19. sajandi väljarändajad läksid siit eestlastena või kasvasid hoopis Venemaal eestlasteks, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Jürgenson (pildil).

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Tuhandetest Eesti soodest ja rabadest on sellesse raamatusse mahtunud vaid kaheksakümmend, kuid valida on püütud nii, et esile tuleksid meie soode rikkus ja mitmekesisus. Missugused taimed soos kasvavad, milline on sealne loomastik, kas soo on ligipääsetav ka matkajale – neile ja paljudele teistele küsimustele leiab siit raamatust vastuse. Iga soo on illustreeritud fotodega, samuti leiab kaante vahelt Eesti kaardi, millel raamatus käsitletud sood on ära märgitud. (Kai Kimmel. Eesti sood.)

Missugused olid erinevatel aegadel Eestist (või Venemaalt ) Kanadasse väljarännanud eestlaste lahkumise põhjused ja kuidas vanaeestlased, põgenikud ja uuseestlased Kanadas omavahel läbi saavad? Kanada eestlastest räägib Tallinna Ülikooli doktorant Jane Kalajärv (foto: rahvakultuur.ee).

Missugused olid erinevatel aegadel Eestist (või Venemaalt ) Kanadasse väljarännanud eestlaste lahkumise põhjused ja kuidas vanaeestlased, põgenikud ja uuseestlased Kanadas omavahel läbi saavad? Kanada eestlastest räägib Tallinna Ülikooli doktorant Jane Kalajärv (foto: rahvakultuur.ee).

Kaug-Ida suurim linn Vladivostok rajati 1860.aastal. Eestlased jõudsid Jaapani mere äärde mõnikümmend aastat hiljem Liivimaalt ja Eestimaalt. Missugused külad ja kuhu eestlased oma külad rajasid, räägib EKI teadlane Jüri Viikberg.

Kaug-Ida suurim linn Vladivostok rajati 1860.aastal. Eestlased jõudsid Jaapani mere äärde mõnikümmend aastat hiljem Liivimaalt ja Eestimaalt. Missugused külad ja kuhu eestlased oma külad rajasid, räägib EKI teadlane Jüri Viikberg.

Mis saladusi peidab endas kvantfüüsika? Missugused teaduskatsed võivad rabada ka tegijaid endeid? Mis jääb telesaate Rakett 69 kaadri taha? Selles kõigest räägib füüsik ja Rakett 69 saatejuht, ülesannete väljamõtleja ning peakohtunik Aigar Vaigu.

Mis saladusi peidab endas kvantfüüsika? Missugused teaduskatsed võivad rabada ka tegijaid endeid? Mis jääb telesaate Rakett 69 kaadri taha? Selles kõigest räägib füüsik ja Rakett 69 saatejuht, ülesannete väljamõtleja ning peakohtunik Aigar Vaigu.

Pidulikus õhkkonnas võeti Hundipea sadamas teenistusse Veeteede Ameti uus hüdrograafia laev Jakob Prei. Missugused võõrliigid elavad Eesti merevetes. Saaremaal Nasva sadamas veeskati Ruhnu liinile ehitatud katamaraan Runö. Tallinna Vanasadam võttis vastu esimese suure kruiisilaeva paarituhande turistiga. Sellel aastal külastab Tallinna sadamat 79 lõbusõidulaeva. (Hubert Veldermann.)

Helsingis toimus Euroopa Liidu Läänemereäärsete liikmesriikide kalanduspoliitika koostööfoorum. Tallinnas toimus rahvusvaheline konverents - Kalandus täna ja homme. Missugused on Läänemere ökosüsteemide muutused 40. aasta jooksul. BLRT grupp ja Tallinna Tehnikaülikool sõlmisid koostööleppe. (Hubert Veldermann)

Poolas toimus Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia aasta foorum. Missugused on Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika reformi suhtes. Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli juhatajal Rein Albril valmis õpik Külmatehnika. Väikelaevaehitaja Nordtenwest sai valmis esimese paadi, mis mõeldud Eesti turule. (Hubert Veldermann)

Veeteede Amet kuulutas välja riigihanke kahe jääklassiga parvlaeva ehituseks, mis hakkavad teenindama Kihnu ja Vormsi elanikke. Pärnus toimus foorum tuuleenergia kasutamisest, kus teadlased andsid ülevaate ka tuule- ja jäätingimustest Liivi lahel. Haapsalus peeti Politsei- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti ühist teabepäeva – Teadlik kalur. Missugused olid ja on meremehe kevadpühad. (Hubert Veldermann)

Eesti Lootsi aasta oli mitmepalgelisem kui esialgu plaaniti. Eesti Laevaomanike Liit usub Eesti merenduse tõusu. Jäämurdmine Eesti vetes on alanud. Missugused on meremehe jõulud? (Hubert Veldermann)