Podcasts about paljude

Aasta viimases saates arutlevad Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Lääneranna vallavolikogu liige Eeva Helme kahel väga olulisel teemal, mis mõjutavad märkimisväärselt Eesti elu: tuuleparkide massiline rajamine maapiirkondadesse ja üleminek eestikeelsele õppele.Eestisse planeeritakse tuhandeid Tallinna teletorni kõrguseid tuulikuid. Selline massiline rajamine muudab Eesti üheks suureks elektrijaamaks, mida läbib ämblikuvõrguna kulgev kõrgepingeliinide ja ühendusteede rägastik. Eriti murettekitav on hiiglaslike tuulikute tekitatav infraheli, mille kahjulik mõju inimeste tervisele on tõestatud nii laborikatsetuste kui ka reaalsete mõõtmistega. Infraheli mõju inimorganismile on laastav ja seda ei tohiks alahinnata.Üleminek eestikeelsele haridusele on samuti tekitanud palju küsimusi. Eestikeelse hariduse sildi all on eesti lastelt võetud võimalus suuremas osas päevast eesti keelt kuulda. Muukeelsed lapsed on paigutatud ilma ettevalmistuseta eesti koolidesse koos eesti keelt kõnelevate lastega. Paljude lapsevanemate ja õpetajate hinnangul on koolid muutunud kontrollimatult segakoolideks, kus puudub tegelik üleminek eestikeelsusele, vaid toimub sulaselge venestamine.

Tänasesse saatesse jagus palju põnevaid teemasid. Esiteks räägime järgmisel nädalal algavast "Börsihai" aktsiamängust, millest on kavanud Eesti investorkogukonna oluline osa ja mille võitja teenib 5000 eurot. Arutleme, kui kehvas seisus Euroopa majandus ikkagi on ja milline on selle konkurentsivõime. Käime üle USA pankade majandustulemused ja räägime krediitkaardi tagasimaksete pärast muretsevatest ameeriklastest. Kirgi kütavad Tesla Robotakso ja humanoid, kes paistab atraktiivne koduabiline igaühele. Neil ja paljudel teistel olulistel teemadel arutlevad LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Tänasesse saatesse jagus palju põnevaid teemasid. Esiteks räägime järgmisel nädalal algavast "Börsihai" aktsiamängust, millest on kavanud Eesti investorkogukonna oluline osa ja mille võitja teenib 5000 eurot. Arutleme, kui kehvas seisus Euroopa majandus ikkagi on ja milline on selle konkurentsivõime. Käime üle USA pankade majandustulemused ja räägime krediitkaardi tagasimaksete pärast muretsevatest ameeriklastest. Kirgi kütavad Tesla Robotakso ja humanoid, kes paistab atraktiivne koduabiline igaühele. Neil ja paljudel teistel olulistel teemadel arutlevad LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Eestisse on aastate jooksul tulnud elama ja tööle inimesi nii lähemalt kui ka kaugemalt. Paljude siia jõudnute jaoks on see olnud hüpe tundmatusse, kus ainus teadaolev fakt on olnud tööleping ja sellega seotud väljakutsed ja võimalused.

Paljude auhindadega pärjatud Mondrian Ensemble Šveitšist tähistas oma 20. sünnipäeva kontserdiga, mis kõrvutab ja võrdleb romantismiajastu kammermuusikat nüüdisaegsete, kuid eri generatsioonist pärit heliloojate loominguga.

Kolm korvpallitarka jälle koos – Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Paljude lemmikpodcast „Pihtas põhjas“. Seekord jõutakse teemadeni, millega igaüks end seostada ei oska ja nii kulmineerub saade kahe mehega laua taga. Aga pole hullu, kaks meest on ikka parem kui üks. Pikalt ja põhjalikult räägitakse Hispaania kõrgliigast, kus mõni aeg tagasi, 5. voorus tegi nädala mängija tiitlit väärinud esituse Kristian Kullamäe. Juhtumisi istub Kullamäe seenior stuudios ja räägib taustajutte. Mida sellised mängud ikkagi tähendavad? Kas telefonid on kohe kuumad ja suurte agentuuride inimesed hakkavad mesijuttu ajama? Või lihtsalt üks õnnestunud mäng ja kogu lugu. Argipäev veereb edasi, nagu seni. Podcasti toimekalt kollektiivilt Kristian Kullamäele eraldi tänud, saatejuhtide kolmik näeb uues vormis eriti kompu välja. FIBA Europe Cupi algus BC Kalev/Cramo vaatest ja ka nende välisklubide vaatest, kus mängivad eestlased – Botevgrad Balkan, Bilbao Basket, Wloclaweki Anwil, Brindisi. Lisaks mõned tähelepanekud veel, mida annab seostada Eestiga. Brindisi puhul on eraldi teemaks ebaõnnestunud hooaja algus ja peatreeneri vahetus. Koduses liigas on meeskond endiselt võiduta ning ka eurosarjas ollakse kahe vooru järel nulli peal. Ei ole lihtne olukord, aga püssi ei tohi põssasse visata, tuleb hakkama saada. Joonas Riismaale jaksu ja jõudu. Euroliigaga seonduvalt tehakse juttu peatreeneri vahetustest – kolm vangerdust on juba toimunud (Bologna Virtus, Villeurbanne'i Asvel, Belgradi Crvena Zvezda) ja pole välistatud, et oktoobris nähakse neljandat „jalgade saagimist“ veel. Ohus on Baskonia peatreeneri Joan Penarroya töökoht. Sedavõrd innukad pole Euroliiga klubid peatreenerite vallandamisel varem olnud. Mis võib olla selle taga? Kas tõesti on liiga tase sedavõrd ühtlane, et paar järjestikust kaotust võivad tekitada üleüldise närvilisuse? Või on see ikkagi ülereageerimine. Lisaks tuuakse näide Leedu kõrgliigast, kus vallandati Kalev/Cramo endine peatreener Roberts Stelmahers. PAF Eesti-Läti liigas vaadatakse otsa tabeliseisule ning meenutatakse momente viimaste nädalate mängudest. Suurimad üllatajad on seni olnud Tal Tech/Optibet ja liiga uustulnuk Rigas Zelli. Tähelepanu pälvib ka Põhja-Euroopa liiga (ENBL), kus pärast pikka ootust pääses lõpuks väljakule Eesti klubi. Keila Coolbet tegi koduväljakul kuulsusetu debüüdi rumeenlaste Voluntari vastu, aga pikas vaates on kahtlemata tegu õige sammuga. Podcast „Pihtas põhjas“ on vaadatav ja kuulatav Delfi Taskust, Spotifyst, Apple podcasts'ist ja Soundcloudist. Ammutage tarkust ja olge mõnusad!

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Toni Stenströmi abil vaatluse all Valgevene minevik. Paljude valgevenelaste jaoks on taas tekkinud oma ajalugu, mis omakorda on oma identiteedi aluseks, märgib Tiido.

Klubikorvpalli hooaeg on läbi, vähemalt Eestimaal. Tarkade klubi ehk podcasti „Pihtas põhjas“ saatejuhid võtavad kokku viimased jutud ja hõikavad välja Korvpalli Herbert 2023 laureaadi. Stuudios tavapärane kolmik – Gert Kullmaäe, Janar Talts, Ivar Jurtšenko. Hooga võetakse kokku medalite jagamine PAF korvpalli meistriliigas. Kaks meest istuvad laua taga medal kaelas, kolmas ootab kuldset autasu BC Kalev/Cramolt. Lauale pannakse teooria, et finaalseeria otsustati juba enne mängude algust. Piisas ühest intervjuust, mis kruttis Cramo mängijad ülesse ning ülejäänu oli juba tehnika küsimus. Talts teooriaga ei nõustu, aga... Fakt on see, et Tartu Ülikool/Maks&Moorits mängis teist aastat järjest finaalis ja teist aastat järjest finaalseerias ühtegi võitu ei saadud. Küll on Tartu ridadest üks mees lennanud järgmiseks hooajaks juba oluliselt kõrgemale, teinud lepingu Prometey meeskonnaga. Räägime nii Andrii Voinalovychist kui ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks tunnistatud Oleksandr Kovliarist. Pärnu Sadama ja Viimsi/Sportlandi pronksiseeriast imbub lagedale nii mõndagi õpetlikku. Enda ja mängijate motiveerimine, tervisemured, finaalseeria eitamine. Kullamäe räägib asjadest, mis seni jäänud eesriide varju. Rahvusvahelistest sarjadest peatutakse pikemalt FIBA Meistrite liigal, Euroliigal ja NBA-l. Jurtšenko viskab õhku küsimuse, kas Talts ja Kullamäe tahavad Madridi Reali peatreenerilt Chus Mateolt vabandust paluda? Huvitav, mille eest? Korvpalli Herbert 2023 on Kalle Põder. Seekord otsustati esile tõsta ja tunnustada inimest, kes aidanud sportlasi ja eelkõige korvpallureid erinevate tervisemurede ning vigastuste ravil. Paljude tublide spordiarstide ja füsioterapeutide seast langes valik Kalle Põdrale, kes tervelt 20 aastat toimetas ka Eesti meeste korvpallikoondise taustajõudude hulgas. Hooaja viimase PAF-i auhinnamängu võitis loosi tahtel Urmas Teppo. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kes Eesti peatreeneritest, enne Heiko Rannulat, tuli viimati kahel aastal järjest Eesti korvpallimeistriks?“ Õige vastus on teadagi Alar Varrak, kes võitis Eesti liiga võidutrofee Kalev/Cramoga aastatel 2016 ja 2017. Õigeid vastuseid laekus 36. Tubli töö! Tänud kõigile, kes pika hooaja jooksul meie auhinnamängus kaasa lõid. Mõnusat suvepuhkust ja olge tegusad! Suvi on nautimiseks.

Tantsunädal on nädalapikkune tantsukunsti propaganda, mille jooksul valatakse Viljandimaa üle erinevate tantsu ilmingute ja võimalustega. Tantsu jagub igaühele, kel huvi tantsu näha, vaadata, kuulda, selle üle arutleda ning loomulikult - tantsida. Tantsunädal toimub 2023. aastal 18. korda. Räägivad korraldajad Johhanna Anett Toomel ja Anu Sööt. Jaan Riet sündis 27. märtsil 1873 Abja vallas. Tema fotoäri sai Viljandis tegutseda pool sajandit. Paljude kvaliteetsete fotodega levis kaubamärgi "J. Riet" tuntus üle Eesti. Selle edu taga oli suuresti ateljee töökas naispere. Kondase keskuse väljapanek tutvustabki Rieti perekonna nelja naist, nende elu ja loomingut. Räägib Kondase keskuse juhataja Mari Vallikivi. Saadet juhib Peep Maasik.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme räägivad valitsuse suutmatusest kaitsta Eesti huve ja tagada Eestile LNG-gaasiga varustatus ning EKRE kohta libauudiste süsteemsest levitamisest. Sõjandusekspert ekspert Leo Kunnasega räägitakse Eesti kaitsevõime arendamisest ja sellest, kes vastutab riigikaitse varasema õõnestamise eest. 

Abordidebattide üks levinumaid postulaate - justkui raseduse katkestamine on suuremalt jaolt raske ja traumeeriv otsus - õigusteadlase Liiri Oja silmis ei päde. „Emotsionaalselt ja psühholoogiliselt võib otsus tulla hästi kergelt ja pigem olla kergendus,“ märkis ta Delfi erisaates.

Seekord räägime lastest – kuidas katkestada ahel, et enda probleeme mitte järeltulevatele põlvedele edasi anda. Kuidas suhelda lastele nii, et neist kasvaksid võimalikult terved isendid? Paljude oluliste ja valusate näidetega saade!

Saates "Tööelu" käisid seekord külas Brit ja Tarmo reisikorraldusettevõttest Hurtigruten. Pika ajalooga ettevõte sai alguse Norrast ning on nüüdseks laienenud globaalse ulatusega valdkonna turuliidriks, kontor on olemas ka Eestis. Paljude jaoks on nimi Hurtigruten võib-olla võõras, sest peamiselt tulevad kliendid reisima välismaalt. Millega ettevõte siis täpsemalt tegeleb ning kuidas on tekkinud side Eestiga? Neile küsimustele vastavad Brit ja Tarmo saates lähemalt. Maalilised ja lausa elumuutvad ekspeditsioonid saavad alguse inimese unistuste ja vajaduste mõistmisest. Kes aga Hurtigrutenis töötavad? Ja milliseid inimesi ettevõttes otsitakse? Millised on karjäärivõimalused? Need ja mitmed teised teemad arutatakse saates põhjalikult läbi.

ERR-i uudistejuht Anvar Samost annab kell 8.15 teada, mida on oodata alanud nädalalt uudismeedias.

Paljude autorite aastatepikkuse ühistööna on sündinud esimene raamat "Keskused ja kandjad" kaheksaosalisest sarjast "Balti kirjakultuuri ajalugu." Tartu stuudios on külas Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi võrdleva kirjandusteaduse professor ja maailmakirjanduse õppetooli juhataja Liina Lukas, kes on sarja peatoimetaja ja koostaja.

Paljude inimeste jaoks on erameditsiin muutunud elu tavapäraseks osaks, mida kinnitab ka tõsiasi, et Eesti erameditsiini lipulaeval Qvalitas Arstikeskusel on üle Eesti kaheksa kliinikut, lisaks veel viis ratastel arstikeskust ja nüüd ka digikliinik. Tehnoloogiate jõudsa arendamise kõrval on Qvalitase töötajad viimased poolteist aastat olnud ka koroonaepideemia eesliinil: igapäevaselt testinud ja vaktsineerinud. „Ma ei pelga öelda, et meil töötavad Eesti parimad spetsialistid. Meie arstikeskuste kõige olulisem väärtus on kindlasti see, et arstidel, õdedel ja teenindaval personalil on meie juures hea, mugav ja turvaline töötada. Qvalitas Arstikeskuse eesmärk on kvaliteeti luua nii meie juures töötavale personalile kui ka meid külastavale patsiendile,” räägib Qvalitas Arstikeskuse personalijuht Kätriin Kade. Personalijuht lisab, et meeleldi ollakse tööandjaks nii alustavatele kui ka suurema kogemusega spetsialistidele ning uute ja tublide kolleegide suhtes hoitakse alati silmad lahti. Pakutavate teenuste hulga laiendamine soosib uute töökohtade loomist, mistõttu täieneb meeskond järjekindlalt. Kui meditsiinibusse on inimesed linnapildis sageli näinud, siis täiesti uus suund on Qvalitase digikliinik. „Digikliinikut tutvustasime esmakordselt juunis, et pakkuda kiiret, operatiivset ja laiapõhjalist meditsiiniteenust, mis on kättesaadav olenemata patsiendi asukohast. Mõte esmatasandi meditsiinis sageli esinevate küsimuste lahendamisest ilma aega broneerimata on hästi vastu võetud,” lisab arstikeskuse turundusspetsialist Maarja Pehme ja märgib, et digikliinikus pakutavate teenuste nimistu täieneb tulevikus veelgi. „Läbi kaamerapildi saab nõustavale arstile oma vaevuse esimesi sümptomeid lisaks kirjeldamisele ka näidata, et mureallika kaardistamine oleks veelgi tõhusam ja toetaks diagnoosi määramist.” Meditsiiniteenuste kättesaadavus ja personaalne lähenemine pakub vaieldamatult vajalikku tuge tõsisemate tervisemurede ennetamisel ja õigeaegsel ravil. „Aina enam süveneb ka Eestis arusaam, et tervis on iga inimese enda vastutus. Meie tuleme siin inimestele appi,” mainib arstikeskuse personalijuht. Vaata erinevaid Qvalitas Arstikeskuse tööpakkumisi siit: www.qvalitas.ee/toopakkumised Stuudios rääkisid Eesti erameditsiini lipulaeva tegemistest Qvalitas Arstikeskuse personalijuht Kätriin Kade ja turundusspetsialist Maarja Pehme. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaridega pöörduge meie poole kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Kuidas lastega rahast rääkida? Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud arutelu teemal "Lapsed ja investeerimine: portfelli ehitamisest heade rahaharjumusteni". Paljude investeerimisteemade kõrval räägiti festivalil ka lastest ja rahast ehk kuidas anda edasi rahatarkust ning häid harjumusi eluks ettevalmistusel. Räägiti, millest alustada, kuidas teha rahast rääkimist mänguliseks ning kuidas anda lapsele vastutust rahaasjade juures. Nendest teemadest kõnelesid Wise'i esimene töötaja, investeerimisportaali Grünfin asutaja Triin Hertmann, investor ja koolitaja Evelin Hübner ja raamatu „Tom õpib rahamängu“ autor Riin Tuttelberg. Paneeli modereeris rahatarkuse edendaja Liisi Kirch. Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. InvesteerimisFestival 2021

"Olen näinud ka 7000 eurot kuus teenivaid inimesi, kes tulevad vaevu ots-otsaga kokku, aga ka miinimumpalka saavaid üksikemasid, kes suudavad säästa," räägib Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare

Mägi-Karabahhis ning tema ümbruses jätkusid täna öösel ägedad kokkupõrked. Raketid tabasid nii pealinna Stepanakerti kui väidetavalt ka Bakuu-Ceyhani naftajuhet. "Vihka, vihka, vihka vaenlasi," laulavad propagandaklipis Karabahhi vabastamisele üles kutsuvad poplauljad Narmin Kerimbeyova ja Ceyhun Zeynalov. Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg tõstab esile, et kumbki pool kasutab praeguse võitluse kontekstis propagndavahendina mõneti üllatuslikult mitte Nõukokogude Liidu lagunemisele järgnenud vastastikkust etnilist puhastust, aga 20. sajandi algusperioodi sündmusi, kus põimusid armeenlaste genotsiid ning Lenini ja Atatürki sõprus. Bergi hinnangul soovib Türgi sõda õhutades, et Kaukaasia saatust määraks just tema koos Venemaaga ning lääneriigid hoiaksid sealt eemale. Paljude aserite lootused Mägi-Karabahhi tagasivallutamisele pole küll ilmselt määratud täituma. Türgi aktiivsuse kõrval on samas väga tähelepanuväärne Armeeniale julgeolekugarantii andnud Venemaa vaikimine. Lasebki ta nii lihtsalt oma positsioonid maha mängida? Saates veel: Kas selles sõjas saab üldse öelda, kes on "hea"? Kas Armeenia poolel oli üldse mingit põhjust praegu sõda algatada? Mis suhtes on omavahel konkreetsemalt Jerevan ja Stepanakert? Aserbaidžaanil oleks väike võidukas sõda ju igati kasulik, aga... tuleks ta väike ja võidukas? Miks pole seda siis 30 aasta jooksul ette võetud? Kui palju on rahvas ette valmistatud kasvõi väikeseks võimaluseks, et sõda lõpeb kompromissiga? Eiki Bergiga vestles Krister Paris.

Kahekümne kolmas imeline külaline on Andres Adamson. Keskendume joogateraapiale. Kui keegi on joogaterapeut, siis kes ta täpsemalt on? Milline näeb välja joogateraapia seanss? Milline on olnud Andrese teekond praegusesse hetke ning millised on tema mõttemallid? 1970ndatel veel koolipoisina alguse saanud joogahuvi viis Andres Adamsoni 2000te algul Tallinna joogaühingu joogaõpetajate koolitusele. 2012 jõudis lõpule KHYF 500 tunnine joogaõpetajate koolitus. Paljude lisakoolitustega kokku tuleb tal enam kui 1000 tundi õppimisi. Joogat õpetab pidevalt viimased 21 aastat ja õpib joogateraapiat. Paralleelselt õpib Andres Tiibeti meditsiini ja tegeleb selle pärimuse väliste teraapiatega (massaazid jm). http://joogakool.ee/

Käesoleva episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult selle üle, kuidas coachingu toel kujundada (ümber) enesemääratlus, mis aitab elada täisväärtuslikku elu. “Paljude meie jaoks on jäänud unistused – see soovitud tulevik, ihaldatud reaalsus – saavutamata seetõttu, et me oleme ise ennast defineerinud teatud moel. Ühelt poolt me toimetame siin elus viisil, mis ei paku alati meile rahuldust, me ei ole liiga õnnelikud sellega, mis meie elus toimub, me tahaks teatud asju muuta oma elus – ükskõik, mis elu valdkondi see ka siis ei puuduta. Ja me saame ka aru, et selleks, et oma ellu muutusi kutsuda, peame me hakkama oma käitumist muutma. Aga me jääme sellel muutuste teekonnal kinni sinna, et me oleme ise ennast määratlenud teatud piiravate uskumuste kaudu; me oleme alateadlikult iseendale sildi külge pannud, iseennast kitsasse kasti löönud, nö raami pannud. See on kõik see, mida me iseendale ütleme sisekõnena iseenda kohta. See puudutab seda, kuidas me iseennast tajume ja näeme, mis on see identiteet, mille me oleme ise endale loonud ning mis meid seeläbi ka hoiab selles kitsas elurütmis ja käitumismustris. Ja mis kõige olulisem – sellega oleme iseendalt ära võtnud ka võimaluse liikuda soovitud tuleviku suunas. Kui ma ütlen iseendale, et ma olen seda tüüpi inimene või määratlen ennast teatud isikuomaduste kaudu ning toimetan sellest tulenevalt teatud mulle omasel viisil, siis elan ma täpselt seda elu ja saavutan täpselt neid tulemusi, mis ongi kooskõlas minu enesepildiga. Nüüd, selleks, et sellest ahelast välja tulla, peame hakkama iseennast defineerima ja nägema teistmoodi. Sel hetkel, kui me hakkame tõsiselt küsima iseendalt, kas minu tänane enesemääratlus toetab mind elamaks täisväärtuslikku elu või mitte, avaneb meile tohutu võimaluste maailm luua iseendale soovitud tulevikku toetav mina-pilt.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Stuudios on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur ja paljude pärimusmuusikute õpetaja Janika Oras.

Stuudios on Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur ja paljude pärimusmuusikute õpetaja Janika Oras.

Stuudios on Arko Olesk ja Riin Tamm.

Joogisaate “Vala välja” 27. osas on külas Liviko joogiarhitekt Hanna Kaur. Uurime, millised tööülesanded sellise tiitli taga peituvad. Hanna töövilju mekime mõistagi ka ja need viljad on sedapuhku õige värsked, sest Vana Tallinna nime alt on hiljuti välja tulnud… viin. Ja see ei ole veel kõik: proovime saates ära ka džinnitootmise jääkidest valmistatud (karastus)joogid. Hanna Kauriga jutlemiseks põhjusi jagub, ent neist esimeste seas on Liviko uus jook: Vana Tallinn Vodka. Nii et esmalt paar sammu ajas tagasi. Vana Tallinna likööri ajalugu ulatub 1962. aastasse. Juba aastaid on see üks esimesi jooke, mis välismaale minnes külakostiks haaratakse. Paljude jaoks seostuvad sellega erinevad paremad ja halvemad mälestused (mõnel neist on ilmselt kaaslaseks ka Sovetskoje Šampanskoje...). Vana Tallinna retseptiga tuli omal ajal välja legendaarne Liviko liköörikunstnik Ilse Maar ja ehkki üldjoontes me joogi sisu teame, hoitakse täpset retsepti tänini rangelt saladuses. Erinevaid Vana Tallinna versioone on aastate jooksul loodud nii- ja naasuguseid, ent nüüd on põhjust tõeliselt kõrvu kikitada: areenile astub Vana Tallinn Vodka. Liviko Distillery Editioni toote baas on liköör Vana Tallinn, tootmistehnoloogia London Dry stiilis destilleeritud džinni traditsiooniline meetod ja liigitub see maitsestatud viinaks. Võime kinnitada, et mitte ainult kirjeldus, vaid ka jook ise ajas saatejuhtide pead korralikult huugama. Eelkõige maitse- ja lõhnaomaduste, mitte kanguse või koguse tõttu, muide. Mõelge nüüd ise: lõhnab nagu Vana Tallinn, järelmaitse on nagu Vanal Tallinnal, aga ise on hoopis viin. Lähemalt nagu ikka, saates. Juhuks, kui kodus järele proovida tahame, lisame siiski juba siin paar võimalust serveerimiseks: a) klassikalise viinana pitsist puhtalt ja jahutatuna, b) toatemperatuuril likööriklaasist, et ka lõhnad kenasti mekkijani jõuaksid. Ent sellega ablaste saatejuhtide huvi veel ei piirdu, kuivõrd Hanna Kauri tegemiste nimekirja mahub veel palju huvitavat. Muu hulgas on ta välja töötanud keskkonnateadliku tootmislahenduse, kus karastusjoogi tooraine saadakse džinni tootmisest üle jäänud kraamist. Nii proovime kohapeal ära ka Re-Crafted Crafter’s Junibeeri alkoholiga ja alkoholita versioonid, räägime, kuidas tundub ja uurime, kuidas seda kõike ikkagi täpsemalt tehakse. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Paljude inimeste muret kiirlaenudega kinnitab riigi toel tasuta õigusabi pakkuv Eesti õigusbüroo. Milliseid kahtlasi võtteid laenupakkujad kasutavad ja missugused on inimeste võimalused nõiaringist välja tulla, selgitab jurist Merike Roosileht.

Paljude inimeste muret kiirlaenudega kinnitab riigi toel tasuta õigusabi pakkuv Eesti õigusbüroo. Milliseid kahtlasi võtteid laenupakkujad kasutavad ja missugused on inimeste võimalused nõiaringist välja tulla, selgitab jurist Merike Roosileht.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli sel korral Jarmo Jagomäel ja Henry Läänel külas noormängija Kaspar Kitsing. Ülehomme 18. sünnipäeva tähistav Kitsing läks Itaaliasse korvpalliharidust omandama juba neli aastat tagasi. Kuidas ta tee Saapamaale leidis? Kui raske oli uues keskkonnas kohaneda? Millist võitlust tuli koha eest päikese all pidada? Missuguse kogemuse pakkus Trento esindusmeeskonnaga treenimine ja mängimine? Miks ta meistriliiga klubist lahkus? Tuleval hooajal pallib Kitsing Itaalia esiliigas Forlis. Miks valik just selle klubi kasuks langes? Milliste ootustega ta hooajale vastu läheb? Kui suurt rolli talle lubati? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele saab vastus saatest! Muuhulgas tuleb juttu sellest, miks Kitsing jalgpallile korvpalli eelistas ning millest noormees unistab. Head kuulamist!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on biohäkker Siim Land. Siimu näol on tegemist igapäevaselt tervislikke eluviise praktiseeriva, end nii kehaliselt kui ka vaimselt arendava noore saare mehega. Ta tegeleb enesearengu kursuste välja töötamisega, veab podcast’i ja toimetab youtube’erina; samuti on tema sulest sündinud mitmed raamatud, mis kõik ühel või teisel moel käsitlevad seda, kuidas kõige paremini rakendada kogu meis peituvat inimpotentsiaali optimeerides oma keha, meele ja keskkonna koostoimivust erinevate teaduslike ja looduslike meetoditega. Siimuga räägime une, toitumise, liikumise ja stressi mõjust nii juhtide kui ka meie kõigi töövõimekusele ning kuidas luua nö parim versioon endast ‘häkkides’ oma vaimset ja füüsilist tervist. “Uni on asi, mida enamus inimesi võtavad iseenesestmõistetavana ja tihtipeale on see just, mis meie elutempo ja –harjumuste juures kannatab kõige rohkem. Kui enamus inimesi teavad, et nad peaksid sööma tervislikult ja võiksid ennast füüsiliselt aktiivsena hoida, siis une peale ei mõelda tihtipeale peaaegu üldse. Aga kui vaadata neid funktsioone, mis unel on, siis absoluutselt kõik on sellega seotud ning meie võimekus ja heaolu on suuresti sõltuv just une kvaliteedist. Võtame näiteks ajutegevuse, meie tõhususe ja produktiivsuse, emotsionaalse stabiilsuse (sh depressioon ja üleüldine stressi tase), keha ainevahetuse ja veresuhkru stabiilsuse, immuunsussüsteemi tugevuse, jne. – kõik need asjad on seotud suuremal või vähemal määral une kvaliteediga. Paljud unehäired saavad alguse inimeste keha kronobioloogia häiretest ehk siis sellest, et meie päeva ja öö rütmid on millegipärast paigast ära nihkunud. Paljude inimeste puhul on olukord selline, et kui nad tegelikult peaksid öösel sügavalt magama, siis nende keha on paljuski ärkvelseisundis või isegi stressiseisundis, mis ei lase meil laskuda nendesse sügavamatesse uneseisunditesse, kus tegelikult toimub keha taastumine, paranemine ja kasvamine. Seetõttu tulekski alustada oma sooritusedukuse kasvatamist just une kvaliteedi parandamisest.” – Siim Land Kuulake ikka ...

Seekordne "Spordipühapäev" võtab luubi alla spordifotograafia. Paljude teiste valdkondadega võrreldes on spordifotograafias "sättimise ruumi" vähe, kuid vaatamata sellele tuleb õige emotsioon pildile saada.

Seekordne "Spordipühapäev" võtab luubi alla spordifotograafia. Paljude teiste valdkondadega võrreldes on spordifotograafias "sättimise ruumi" vähe, kuid vaatamata sellele tuleb õige emotsioon pildile saada.

Toidulisandite globaalne turg on äärmiselt mitmekesine, kontroll nende tootmise ja turustamise üle on aga väga nõrk. Paljude toidulisandite väidetavalt kasulike omaduste kohta puudub igasugune tõenduspõhine alus. Seetõttu kaasnevad toidulisandite tarbimisega teatud riskid. Üks olulisemaid neist on see, et pakendil olev informatsioon toote koostise kohta ei pruugi vastata tegelikkusele.

“Elu tuleb mõnuga võtta!” STELLA SOOMLAIS Meil on rõõm tutvustada Teile nahast kottide ja aksessuaaride disainerit Stella Soomlaisi. Stella unikaalne disain on loodud põhimõtetel nagu kvaliteetne nahk, efektiivne materjali kasutus, keskkonnasäästlikkus ning ringluspõhimõte. Teadlik ja kestlik materjalikasutus on Stella töös üks olulisemaid lähtepunkte. Nähes laiemat pilti ja investeerides käsitööna valminud nahkkottidesse ei säästa sellega ainult raha, vaid ka keskkonda enda ümber! “Eestlase teadlikkus disainis kui ka keskkonnasäästlikkuses on tohutult kasvanud!“ 10 aastat tagasi oma soovide visualiseerimine, stuudiost unistamine, töökus ning teadlik aja maha võtmine on Stella viinud suurte saavutusteni. Aastaks 2020 on Stella oma tiimiga täielikul ringdisainil. See tähendab, et nende tooted on 95% taaskasutatavad, et jäätmeid oleks veelgi vähem. Täpsemalt infot Global Fashion Agenda kodulehel. Tundes aukartust ja vastutust kasutatava materjali ees on iga Stella tiimi poolt tehtud samm sõna otseses mõttes 9 korda mõõdetud ja 1 kord lõigatud! Nii nagu Stella ütleb: “Tuleb mõelda, mis on parim toode konkreetsest nahast.”. “Niikaua kui inimesed söövad liha, on meil jääkprodukt nahk. Igati keskkonnateadlik on see ka materjaliks teha.” Tänase saate teemad: Valearusaamad looma naha kasutamisest; Stella Soomlaisi disaini unikaalsus; Naha taaskasutus; Naha hooldamine ja selle olulisus; Läbipõlemine; Keskkonnasäästlikkus; Missugused õppetunnid on Stella saanud kottide disainimisel? Miks peavad inimesed tiimis olema erinevad? Elu tuleb mõnuga võtta! Ole kriitiline paljude teema suhtes, aga lahendada need sõbralikult! Üleskutse: Kui keegi soovib kasutada nahajääke, võtke ühendust Stellaga! Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Stellale küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Meil on külas muusika ja tetariga seotud ema ja tütar, Kaari ja Janika Sillamaa. Paljude lemmiklaulude sõnad kirjutanud Kaunite Kunstide Kooli juht Kaari kirjeldab keerulisi olukordi suhetes, kui sinu väljavalitu ei ole ema arvates tütrele piisavalt hea.

Meil on külas muusika ja tetariga seotud ema ja tütar, Kaari ja Janika Sillamaa. Paljude lemmiklaulude sõnad kirjutanud Kaunite Kunstide Kooli juht Kaari kirjeldab keerulisi olukordi suhetes, kui sinu väljavalitu ei ole ema arvates tütrele piisavalt hea.

Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind“, kus külalisteks alternatiivse maailmavaate ja tegevusväljaga inimesed. Jutustame müstilisi lugusid, arutleme, viskame õhku küsimusi, ennustame ja spekuleerime, kuid ei paku lõplikku tõde. Täna õhtul on saatekülaliseks tervendaja Andres Saks, kelle sõnul on väga suure hulga haiguste põhjused hingelist laadi.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" käis ajakirjanikel Jarmo Jagomäel ja Ats Kuldkepil külas koondislane Tanel Kurbas. Ääremängijaga tuli juttu tema senisest karjäärist. Milliseid uksi avas Slovakkia liiga võit? Millise mulje on jätnud uus koduklubi Poolas? Miks jõudis ta välisklubisse alles 2016. aastal? Millest julgeb 30aastane pallur veel unistada? Mida ootab meeskonna vanim mängija koondisematšidest? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele saab vastu saatest! Lisaks on kavas Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Selle nädala raamatud on Eero Epneri „Konrad Mägi” ja “Rõõm linna südames” kirjastuselt Sperare. Konrad Mägi elulooline raamat annab ülevaate kunstniku elust ning loomingust, tutvustades laiemalt 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Paljude raamatus mainitud kunstnike teoseid saab praegu näha Tallinna Raekojas näitusel “Rõõm linna südames”. Tutvustab Küllo Arjakas.

Tänase saate külaline Mai Brit Vardja elas kaks aastat Dubais – kosmoliitses paigas, mida ta ise nimetab rassistlikuks ning kus on niivõrd lihtne raha laristada. Mai Brit läks Dubaisse tühja lehena ning hakkas seal tutvusi koguma, tänu millele ka viimaks töö leidis. Paljude teemade hulgas räägib ta oma kodust pilvelõhkujas (ning selle hinnast), maksude puudumisest, meeletutest ületundidest tööl, alkoholivabast pidutsemisest ning loomulikult sellest, kuidas raha kõik mured lahendab. „Kui midagi juhtub, maksa. Kui tahad midagi saada, maksa,“ teatab Mai Brit.

Seekord on minu vestluskaaslaseks Raul Rebane. Teda teab rahvas eelkõige spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Kuid tema kogemustepagasisse kuulub ka töö konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana kommunikatsiooni/ meedia valdkonnas. Sel aastal sai Raul ka Postimehe aasta arvamusliidri tiitli omanikuks. Mind paelub Rauli tegemiste juures aga eelkõige tema töö Gerd Kanteriga tiimis 75Plus. Mis olid need peamised edu toonud praktikad ja printsiibid, mis kujundasid Gerdist olümpiavõitja? Sportlasarengu põhimõtted on Raul kokku võtnud oma 2014. aastal ilmunud raamatus “Võimalik!”. Seal tõi ta käibele ka uue sõna “saavutuskorraldus”, ehk võtted, kuidas organiseerida edu. Sellest temaga räägimegi. “Ma tahan kohe ühe asja selgeks teha — mitte mingit vahet ei ole põhimõttelistes strateegilistes printsiipides — võidavad ikka ja jälle sarnast tüüpi inimesed. Vahet pole, kas nad heidavad ketast, mängivad tšellot või leiutavad viljatera; inimesed, kellel on saavutusvajadus sellega tegeleda, sisemine sund ja põlemine, võime totaalselt pühendada oma aega ja energiat mingi suure eesmärgi saavutamisele — need võidavad lõppkokkuvõttes ikka, ja seda sõltumata valdkonnast. Kui nad ei tegeleks parasjagu just sellega, siis nad võidaksid mõnes teises valdkonnas. Andekus on väga ebaühtlaselt jaotatud maavara, kuid olenemata sellest ja tulenevalt meie sissejuurdunud talupojakultuurist on edu baasiks ikkagi töötegemise kirg. Las ma toon näite, mis eristab tavalist inimest ja olümpiavõitjat: Gerdil ei jäänud ca tosina aasta vältel ära mitte ühtegi treeningut sotsiaalsetel põhjustel, see isegi ei tulnud kunagi arutluse alla. Paljude jaoks võib see tunduda ebainimlik, ikka peaks nagu midagi muud ka elus tegema —, aga ei, seda küsimust ei olnud. Suur edu on alati seotud totaalse pühendumisega.” — Raul Rebane Kuulake kindlasti …

See on raamat, mis aitab meil kohaneda uute ohtudega, vaadeldes kui kergesti võib inimene internetis tehtud nalja või vale liigutuse tõttu kaotada kõik. Paljude näidete varal saab selgeks kuivõrd metsik võib olla tagakiusamine, mis sunnib kolima kaugele, vahetama nime või sulguma maailmale täielikult. Tutvustab Küllo Arjakas.

Saate peategelane on ajaleht Postimees, mille esimese numbri ilmumisest Perno Postimehe nime all saab kahe nädala pärast 160 aastat.Päris mitu selles lehes alustanut on nüüd tööl Rahvusringhäälingus, samas on ringhääling loovutanud oma paremaid poegi Postimehele. Paljude hulgast, kes lehetoimetusest ERR-i tulnud, kuulame Rasmus Kagge, Anvar Samosti, Erik Roose, Tiina Kaalepi ja Jaanus Lillenbergi meenutusi oma Postimehe-aegadest. See on küll Postimehe lähiminevik, aga väga ehedal kujul ja juhuslikult langeb kate ühelt 20 aastat hoolega hoitud saladuselt.

Saate peategelane on ajaleht Postimees, mille esimese numbri ilmumisest Perno Postimehe nime all saab kahe nädala pärast 160 aastat.Päris mitu selles lehes alustanut on nüüd tööl Rahvusringhäälingus, samas on ringhääling loovutanud oma paremaid poegi Postimehele. Paljude hulgast, kes lehetoimetusest ERR-i tulnud, kuulame Rasmus Kagge, Anvar Samosti, Erik Roose, Tiina Kaalepi ja Jaanus Lillenbergi meenutusi oma Postimehe-aegadest. See on küll Postimehe lähiminevik, aga väga ehedal kujul ja juhuslikult langeb kate ühelt 20 aastat hoolega hoitud saladuselt.

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Paljude teiste tegevuste kõrval on ka muusika kuulamisest saanud interneti ja arvutite maailma osa. Milliseid võimalusi pakuvad muusikasõpradele moodsad voogedastusteenused ning kuidas neid kõige mugavamalt kasutada, sellest räägib tehnoloogiaajakirjanik Daniel Leevik.Läheneva emakeelepäeva eel on paslik rääkida logopeedide tööst. Uurime Lea Kübaralt, kuidas aitab logopeedidel oma tööd senisest veelgi paremini teha uus kõneteraapia veebikeskkond.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 11. märtsil kell 10.05.

Paljude teiste tegevuste kõrval on ka muusika kuulamisest saanud interneti ja arvutite maailma osa. Milliseid võimalusi pakuvad muusikasõpradele moodsad voogedastusteenused ning kuidas neid kõige mugavamalt kasutada, sellest räägib tehnoloogiaajakirjanik Daniel Leevik.Läheneva emakeelepäeva eel on paslik rääkida logopeedide tööst. Uurime Lea Kübaralt, kuidas aitab logopeedidel oma tööd senisest veelgi paremini teha uus kõneteraapia veebikeskkond.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 11. märtsil kell 10.05.

Mis on kunsti ülesanne? Kas isa ja poja vahel saab olla lähedust? Kas mehe ja naise vahel saab olla lähedust? Mis jääb inimesest alles? Kas neile küsimustele saab, kas neile tuleks vastata? Öeldud on, et selles romaanis kõneleb küps ja rahunenud Houellebecq. Vahel isegi, et väsinud Houellebecq. Kuid ikka lisatakse, et ometi on ta selge ja terav nagu alati. Paljude arvates on see tema parim raamat. (Michel Houellebecq. Kaart ja territoorium. Loeb Rando Tammik.)

Täna räägime Restardis aja mõõtmisest ja konkreetselt Eesti firmast Toggl. Paljude jaoks on see nimi ilmselt tundmatu, kuid tegemist on oma valdkonna tipptegijaga. Päevas kasutab Toggl-i saidi ning mobiilrakendust 20 tuhat inimest, kellest 40% on maksvad kliendid; enamus nende klientidest elavad USA-s. Meie stuudios on Toggl-i kaasaasutaja ning arendusjuht Krister Haav. Õpime temalt, kuidas saab edukat firmat luua ilma investeeringute kaasamiseta ning arutleme, milline on mobiilrakenduste tulevik. (Andrei Korobeinik)

Asutava Kogu 1919. aastal vastu võetud Maaseadus võttis baltisaksa mõisnike käest maa ja andis selle eestlastele tagasi. Maareform tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu kaotamist Eestis. Paljude sajandeid siin püsinud suguvõsade esindajad püüdsid ka muutunud oludega kohaneda, mitmed jäid elama Eestisse, oma koju.

Asutava Kogu 1919. aastal vastu võetud Maaseadus võttis baltisaksa mõisnike käest maa ja andis selle eestlastele tagasi. Maareform tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu kaotamist Eestis. Paljude sajandeid siin püsinud suguvõsade esindajad püüdsid ka muutunud oludega kohaneda, mitmed jäid elama Eestisse, oma koju.