Podcasts about ukrainat

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Pekka Toveri abil vaatluse all Venemaa ja Ukraina sõda. Venemaa infokampaania on Toveri arvates üks suurimaid ohte, kuna võib polariseerida lääne elanikkonda ja vähendada selle valmisolekut Ukrainat abistada, märgib Tiido.

Vestlussaate „Kahe vahel“ külaline on Ukrainat toetava mittetulundusühingu Herojam Slava kaasasutaja ning aastaid Ukraina valitsust nõustanud Jaanika Merilo, kes valiti ka Eesti Välissuhete Nõukoja uueks liikmeks. Jaanika Merilo räägib olukorrast Ukrainas ja Ukraina ümber, sellele riigile antavast abist ning Venemaale küüditatud laste koju tagasitoomisest. Saadet juhivad Madis Kimmel ja Ainar Ruussaar.

Pöörane nädal on taaskord mööda saanud ning isegi kui tahaks, siis lihtsalt ei saa praeguste sündmuste valguses ükski nädal läbi ilma Trumpita. Peamised teemad tänases saates:Eesti majandus hakkas kasvama, kuid seda teevad ka hinnadEuroala inflatsioonEuroopa Liit algatas 800 miljardi eurose kaitsepaketi - mis seda ajendas ja kust tuleb raha?Kaitsetööstuse aktsiad said veelgi hoogu juurdeUSA ei toeta enam Ukrainat - arutame, kes on seni enim Ukrainat toetanudMehhiko, Kanada ja Hiina tariifid läksid täistuuridel tööleKrüptoreservid USA-s ning krüptovaimustuse kadumine El SalvadorisSaate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Pöörane nädal on taaskord mööda saanud ning isegi kui tahaks, siis lihtsalt ei saa praeguste sündmuste valguses ükski nädal läbi ilma Trumpita. Peamised teemad tänases saates: Eesti majandus hakkas kasvama, kuid seda teevad ka hinnad Euroala inflatsioon Euroopa Liit algatas 800 miljardi eurose kaitsepaketi - mis seda ajendas ja kust tuleb raha? Kaitsetööstuse aktsiad said veelgi hoogu juurde USA ei toeta enam Ukrainat - arutame, kes on seni enim Ukrainat toetanud Mehhiko, Kanada ja Hiina tariifid läksid täistuuridel tööle Krüptoreservid USA-s ning krüptovaimustuse kadumine El Salvadoris Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

USA presidendivalimistel on juhtunud lühikese ajaga mitmeid ootamatuid sündmusi. Kuidas mõjutab see Ukrainat ja mis toimub rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. Saatejuht on Ulla Länts.

8. aprilli "Mehed ei nuta" peateemad: - Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora kapten, integratsioonisaadik Konstantin Vassiljev ei paindunud väljendama, et Ukrainat laastavas sõjas on Venemaa agressor ja seal toimuv peab iga hinna eest lõppema Ukraina võiduga, vallandades veel suurema eestlaste pahameele kui pildiskandaali ajal sarnaseid "mitte kellegi poolt" mõtteid väljendades. Kas ta väärib koondise kaptenipaela? Või üldse koondisekohta? Või kuhu need piirid ikkagi tõmmata, kellelt, mis ametis ja kuidas nõuda resoluutselt ja järeleandmatult sõjas poole valimist? - Uljas samm: Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskond vallandas Eesti-Läti liiga play-off'is väljalangemise järel peatreener Gundars Vetra ning tõi tagasi Priit Vene ja Toomas Kandimaa tandemi. Samm, mis päästab Tartu hooaja? - Eesti parimale meesvehklejale Sten Priinitsale määrati poolteise aasta pikkune võistluskeeldu, kuna sai kirja kolm "andmata dopinguproovi". Ühest küljest tundub, et justkui inimlikud apsakad ja liiga karm karistus? Teisalt - reeglid on ju reeglid? - Koduse jalgpalliliiga algus tõotab FCI Levadia võidumarssi: viis mängu, viis võitu, väravad 21:1. Kalju ründaja Alex Matthias Tamm: Eesti kõrgliigades mängides ei ole ma nii head meeskonda veel näinud. - Hyundai WRC-tiimi juht Cyril Abiteboul: oleme näinud hooaja algul suurt Thierry'd, aga Ott peab oma taset tõstma. Kõvad sõnad?

Venemaa süüdistab Moskva kontserdimajas toimunus Ukrainat ja selle luureteenistusi. Kas see võib muuta venelaste tegutsemist Ukrainas, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. Saatejuht on Ulla Länts.

Postimehes ilmus 13. veebruaril artikkel pealkirjaga “Kas oled reservist?! Kui jah, siis võib kaitseväel valmiv plaan ka sind puudutada“, kus toodi välja Eesti kaitseväe strateegia uus suund, mis viitab reservväelaste aktiivsele kaasamisele Ukraina konfliktis. Telegram.ee võttis artiklist välja vaid mõned Ukraina kohta käivad laused paljudest ning avaldasime Postimehe artikli lühitutvustuse 16. veebruaril pealkirjaga “Eesti tööealised mehed ja naised päriselt sõtta? Kaitseväes kaalutakse reservväelaste Ukrainasse rindele saatmist“. Kuna Postimehe artikkel oli tasuline, siis Telegrami minikokkuvõtte tasuta versioon läks sotsiaalmeedias hästi levima. Et mitte rikkuda autoriõiguseid, ei kopeerinud Telegram tervet pikka artiklit, vaid tõepooles võtsime välja vaid mõned kõnekamad laused. Kahjuks selgub, et terve artikli mitte kopeerimine oli seekord suur viga. Nimelt avaldas 19. veebruaril Delfi/Päevaleht omakorda “faktikontrolli” artikli “Kaitsevägi ei plaani eestlasi Ukrainasse rindele saata“, kus kirjutatakse, et “artiklis viidatud Postimehe loos ei ole kordagi mainitud Ukrainat – räägitakse hoopis teistest välisoperatsioonidest.” ning ““Telegrami artiklis esitatu on pahatahtlik valeinfo,” kommenteeris artiklis väidetut kaitseväe pressijaoskonna juht kapten Taavi Laasik.” LOE PIKEMALT: https://www.telegram.ee/eesti/faktikontroll-faktikontrollile-postimees-kustutab-delfi-ja-kaitsevagi-valetavad-ning-telegram-ee-paljastab-toe  

Aasta esimeses vestlussaates ”Elust ja poliitikast” kommenteerivad EKRE poliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vladimõr Zelenski külaskäiku ning rõhutavad Ukraina presidendi ühte olulisemat sõnumit, millest on ka EKRE korduvalt rääkinud, et mobilisatsiooniealised mehed peavad olema Ukrainas ja abistama Ukrainat. Eestis on siseministeeriumi hinnangul üle 7000 teenistusealise Ukraina mehe. Ukraina president rääkis ka sanktsioonidest Venemaale ja pole usutav, et ta ei ole teadlik peaministri Kaja Kallase veneärist.Teise teemana arutletakse õpetajate streigi üle ja leitakse, et õpetajate streik on igati õigustatud, kuna õpetajad on ülekoormatud ja valitsus pole täitnud oma lubadusi. Õpetajatele soovitakse jõudu ja meelekindlust oma õiguste eest seismisel.

Ukrainat tabasid aastavahetusel ulatuslikud õhurünnakud. Kiievis ja selle ümbruses jäid seetõttu elektrita sajad tuhanded inimesed. Kui palju on venelastel sarnasteks rünnakuteks veel jõudu, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» vaatleja Raivo Varega. Saatejuht on Ulla Länts.

Riigikaitsesaates "Si Vis Pacem..." (nr. 105 , salvestus: 08. november 2023) räägitakse Euroopa keskel möllavast sõjast, mis olevat jõudnud operatiivtaktikalisse ummikusse. Talv on ees ja venelased hakkavad taas ründama Ukraina energeetikataristut. Kas liitlaste sõjatüdimus võib saada Ukrainale saatuslikuks?Kuidas Iisrael võiks saada jagu Hamasi terroristidest Gaza sektoris, kes on rajanud oma juhtimiskeskused ja relvalaod tsiviilobjektide ja haiglate alla. Kui juudid Hamasi võidavad, kas nad hakkavad siis ka Ukrainat toetama?Saatel on külas Riigikogu liige, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas (EKRE). Saatejuht on Erik Boltowski

"Välistund" arutleb selle üle, mida mõtleb Euroopa Liit, kui ütleb, et toetab Ukrainat seni, kuni vaja.

Milles Donald Trumpi nüüd ikkagi süüdistatakse ja miks see kohtuskäik nii tõsine on? Itaalia parempoolne peaminister ei ole riiki järsult paremale pööranud. Eesti toetab Ukrainat, aga tegeleb jätkuvalt ka Aafrika probleemidega. Miks? Saate paneb kokku Neeme Raud.

Serhi Plohhi, "Euroopa väravad. Ukraina ajalugu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Rooma impeerium, Kolmas Reich ja Nõukogude Liit – kõik need suurriigid on kasutanud Ukrainat ida ja lääne vahelise strateegilise värava ning lahinguväljana. Praegune konflikt on ajaloo traagiline kordumine Ukraina pikas võitluses oma tuleviku pärast.

Venemaa süüdistas eile Ukrainat droonirünnaku katses, mille eesmärk oli tappa president Vladimir Putin. Väidetavalt Kremli kohale jõudnud kahe drooni otseseks sihtmärgiks peetakse Venemaa presidenti, teatas Vene riiklik uudisteagentuur RIA. Millised võivad olla Venemaa edasised käigud nende süüdistuste valguses? Mis on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi eesmärgid seoses visiitidega Soome ja Hollandisse? Milline on hetkeolukord rindel? Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Kui halb on siis Eesti teatri seis - nagu aruteludest kõlama võib jääda? Mis selgus Beethoveni juuksesalgu DNAst? Nädala huvitamad leiud Eesti näitusesaalidest. Leida Laius 100. Ning: kuidas Ukrainat abistada nii, et sekeldustesse ei satuks. Ja mälestuspäev Eestis. Neeme Raud Siin. Laupäeval 10-12ni.

Venemaa täiemahulisest sõjategevuse algusest Ukrainas möödub varsti aasta. Kuidas on Ukraina ründamine muutnud Euroopa julgeolekuhinnanguid, kuidas saame Ukrainat veelgi rohkem aidata?

"Si Vis Pacem..." nr. 91  (19. jaanuar 2023)Riigikaitselises saates "Si vis pacem..." on seekord stuudios Riigikogu liige Anti Poolamets, kes saatis oma MTÜ "Ukraina eest!" kaudu teele järjekordne suure kaubiku abiga. Poolamets on Riigikogu Ukraina sõprusrühma liige ning on Ukrainas viimase aasta jooksul käinud mitu korda. Sestap teab ta isiklikest kontaktidest, millest Ukraina võitlejatel oleks kõige rohkem abi. Saates räägitaksegi Ukraina aitamisest, aga jutt jõuab otsapidi ka kodumaiste asjade ja poliitikani. Saatejuht on Erik Boltowski.

Aasta tagasi hoiatasid Suurbritannia ja USA luureteenistused avalikult, et Venemaa valmistub Ukrainat sõjaliselt ründama. Kreml esitas samal ajal lääneriikidele ultimaatumeid arusaamatuteks julgeolekugarantiideks.

335. Jukuraadio saate köögilauas kõlgutab jalgu ja pruugib suud Eesti Vabariigi välisminister Urmas Reinsalu. Venemaa ähvardab Urmast kriminaalasjaga, kuna tema Ukrainat toetavad avaldused on “terrorismi õhutavad”. Sellest kõigest räägime me vähe, pigem keskendume olulisele – millise kivikese taga asub elevant, mis ei luba mitte kuidagi läänel ühtselt Venemaa genotsiidile vastata. Kammime väheke ajalugu, aga põhiliselt räägime puhtalt tänasest, mil meie kõigi poolt soovitud sõja lõpp on paraku absoluutselt mittelähedal. Mõtiskleme selle üle, miks on lääs skisofreeniline – Ukraina võitu tahavad ilmselt kõik, kuid kas meie oma kodune Euroopa suudaks leppida ka Venemaa kaotusega? Üks on selge: see sõda saab otsa alles siis, kui Vene kurjategijad on sõjatribunali all. Tõsi, mitte keegi ei kujuta ette, kuidas püüda kinni Putin, ent Nürnbergi-laadset suhtumist oleks vaja juba kasvõi seepärast, et kogu maailmale märku anda värdjaliku diktaatorluse mõttetusest.

Keskpäevatund alustab sellest, et „viisnurk paistab jälle meie aknasse“ ajal, mil Venemaa ründab Ukrainat. Pangalenud lähevad kallimaks, energia läheb kallimaks, gaasi hind on tõusnud ja tõuseb veel. Keskpäevatunni stuudios on Marek Strandberg, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar.

Keskpäevatund alustab sellest, et „viisnurk paistab jälle meie aknasse“ ajal, mil Venemaa ründab Ukrainat. Pangalenud lähevad kallimaks, energia läheb kallimaks, gaasi hind on tõusnud ja tõuseb veel. Keskpäevatunni stuudios on Marek Strandberg, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar.

Kui Euroopa Liit toetab Putini agressiooni all kannatavat Ukrainat otse nii majanduslikult kui sõjaliselt, ja annab lootust riigile liidu liikmeks saamise jaoks. Kuid vähem tähtsad pole olnud riburada Brüsselist tulnud otsused piirata sanktsioonidega Putini võimet Ukraina vastast sõda pidada. Eesti suursaadik EL-is, Aivo Orav on kõige lähemalt näinud sanktsioonipakettide kokku leppimist 27 EL-i riigi vahel ja räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas need on sündinud ja mis on neist tähtsamad. Ta nendib, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sammud on taganud, et riigid said Putini rünnaku järel kiiresti sanktsioonide kehtestamisega alustada ja jätkata nende peale kruvimisega isegi siis, kui tekkis juba teatud väsimus. Orav ütleb tulevikku vaadates, et ei näe isegi sõja lõppemise korral, et keegi tahaks EL-is enam Vene gaasi ja nafta ostmise juurde tagasi minna. „See rong on läinud.“ Saatejuht on Raimo Poom.

Euroopa komisjon annab alanud nädalal oma soovituse selle kohta, kas Ukrainale võiks anda Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Kas Euroopa on valmis Ukrainat vastu võtma, sellest räägime Postimehe otsesaates europarlamendi saadikute Urmas Paeti (RE) ja Sven Mikseriga (SDE).

Enne kui see teadmine liigselt settib, siis täpsustan, et käisin (mina vormi kasutab siin kohas Martin - toimetus) Transkarpaatias ja olin kolmandaks autojuhiks ekipaažis, kuhu kuulusid mõlemad Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Mehed, kes juba aastaid on kastidega eestlastele veine müünud nägid võimalust pakkuda Ukraina veinitootjatele (asendus)turgu, kuhu oma veini müüa, et teenida sellest tulu, mida investeerida järgmise aasta toodangusse, et toota imelisi veine, mida müüa ja teenida tulu, et ... Lisaks kaubanduse edendamisele kahe riigi vahel saadetakse kogu veinimüügist teenitud tulu 100%-liselt tagasi Ukrainasse. Win-win-win ja Slava Ukraini! Pikemalt saab meie kolme seiklusest Transkarpaatias kuulda juba joogisaatest, kuid lugeda ka ajakirjade Gurmaan ja Staatus uutest numbritest. Kuid olulisem sellest kõigest on neid imelisi veine ise maitsta: kas olete kunagi proovinud Ukraina Pinotage'i või imelist segu Riesling ja Chardonnay marjadest või veine, mille tootjaks on Ukraina kuulsaim, parim tennisist Sergei Stakhovski. Või teadsite, et Odessa lähistel kattis viis aastat tagasi väätide külge jäänud marju botrytis ja pudelisse sai ülimõnus väärishallitusega Chardonnay. Või, et kõik Stakhovski Winery veinid küpsevad Bordeaux'st toodud vaatides. Või, et nendesse veiniaedadesse seal Odessa külje all langesid sõja alguses ka pommid. Raskustest hoolimata küntakse veinipõldu edasi. Nägime kohapeal, kui kirglikult need inimesed oma veinidest räägivad, neid toodavad, kui eksimatult oma asja ajavad ja veinivärki edasi arendavad. Ning tulemused on äärmiselt mõnusad ja kinnitavad, et Ukraina on tõsiseltvõetav veinimaa. Ning veinid ise on üllatavalt "kõvad" ja iseloomustavad piirkond suurepäraselt. Kohalikud väiketootjad ei plaaninud oma veine müüa väljaspool Ukrainat ehk siis hetkel on unikaalne võimalus saada pilt ette üliväiksest osast Ukraina veinidest. Maitsmiseks minge www.veiniekspress.ee ja tõstke veinikastid ostukorvi! Saadet juhtis Martin Hanson, üksinda … nii üksinda ... Külalisteks olid Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu reageeris Venemaa agressioonile Ukraina vastu esialgu ehk kõige kiiremini ja otsustavalt. Ei saa olla kohta sellises organisatsioonis Putini agressorrežiimile ja Venemaa heideti pikema jututa ning kiiresti Euroopa Nõukogust välja. Kuid sabad jäid nö ukse vahele – mis saab edasi Vene kodanike kohtuasjadest Euroopa inimõiguste kohtus; kas Vene kodanikest ametnikud saavad edasi töötada Euroopa Nõukogu struktuurides? Eesti suursaadik Strasbourgis asuva Euroopa Nõukogu juures, Rasmus Lumi, rääkis Delfi „Erisaates“, mis küsimused vajavad lahendamist nüüd. Samuti sellest, kuidas Euroopa Nõukogu saab Ukrainat aidata ja sõja laiemate mõjudega tegeleda. Saatejuht on Raimo Poom.

Europarlamendi liige ning endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) leiab, et oleks sügavalt ebamoraalne survestada Ukrainat oma territooriumi loovutama. Midagi sellist saaks nõuda üksnes riik, kes on valmis ise oma maad Venemaale kinkima. Kui käisin hiljuti ise Ukrainas, väljendasid paljud kartust, et sõjast hullemaks võivad kujuneda läbirääkimised, kus iga hinna eest rahu sooviv lääs sunnib Kiievit olulistele järeleandmistele. „Kui keegi tahab anda Venemaale tema rahustamiseks territooriumi, miks peaks see siis olema Ukraina, mitte mõni teine riik,“ küsib Mikser retooriliselt. „Teisest küljest jällegi, kuna meie siin läänes pole valmis vahetult Ukraina sõjategevuses osalema, siis me kindlasti ei saa sundida ukrainlasi võitlema viimase meheni. See otsus peab olema väga rangelt ukrainlaste enda teha.“ Mis puutub lääne sekkumist tervikuna, siis on Venemaa ähvardanud korduvalt, et võib „ülemäärast“ abi võtta konfliktipooleks asumisena ja vastavalt läänt rünnata. Niisamuti on kõlanud ähvardused kasutada taktikalist tuumarelva. Ent asjal on ka teine pool. Nii näiteks Venemaa üksnes ähvardab rünnata NATO relvastust tarnivaid konvoisid, kuid pole selleni seni veel jõudnud. „Kui NATO-s peljatakse, et alliansi lennukite lähetamine Ukraina õhuruumi turvama ja potentsiaalseid Vene agressoreid alla tulistama võib viia vahetu sõjalise kokkupõrkeni NATO ja Venemaa vahe, siis pelgab ka Venemaa, et NATO riikidest lähtuvate konvoide ründamine võib viia Venemaa jaoks tagajärgedeni, mis pole neile kuidagipidi soodsad,“ hindas Mikser. Saates veel Euroopa parlament nõuab täielikku energiakandjate impordi peatamist. Liikmesriigid vingerdavad täiega. Kas europarlamendi saadikud saavad ikka aru, et nende soovi täitumine pole praegu kuigi reaalne? Mis hinnang anda Saksamaale, kes küll on tohutu sammuna valmis tarnima Ukrainale relvi, kuid seab ikkagi majanduse esiplaanile? Kui suur on oht, et sõjaraskused toovadki mõnes lääneriigis võimule populistide valitsuse, kes hakkab ühist rinnet murdma? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad täna, 2. aprillil 2022. Kuidas me vaenuliku sümboolikaga võitleme? Karistusseadustiku muudatused on Riigikogus. Asjaga on põhjust tegeleda, sest 9. mai on tulekul, ajakirjanduses on kirjutatud: Ukraina lipuga aknasse kiviga sisse visatud, konflikt Lääne- Tallinna haiglas, mitu lugu sellest, kuidas Ukraina lipuga autodel on rehvid läbi torgitud... Seadusemuudatusi on mitmeid, näiteks välismaalaste seadus, millised neist aga vastu võetakse? Immigratsioon - kas oleme valmis selleks, kui Venemaalt hakkavad tulema inimesed, kes tahavad parema elu peale. Sellest juba räägitakse! Kui palju neid on, kust nad tulevad, kuidas me selleks valmis oleme? Kas riik on ikka traadiga ümbritsetud korralikult? Kuidas Eesti võiks kaitsetööstust kohe arendama hakata, et Ukrainat aidata? Kas LNG terminal Paldiskisse tuleb või ei tule? Maskikandmine on homsest lõppenud. Mihhail Kõlvarti mainekahju peale ilmus kohe nunnu lugu tema abiellumisest.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad täna, 2. aprillil 2022. Kuidas me vaenuliku sümboolikaga võitleme? Karistusseadustiku muudatused on Riigikogus. Asjaga on põhjust tegeleda, sest 9. mai on tulekul, ajakirjanduses on kirjutatud: Ukraina lipuga aknasse kiviga sisse visatud, konflikt Lääne- Tallinna haiglas, mitu lugu sellest, kuidas Ukraina lipuga autodel on rehvid läbi torgitud... Seadusemuudatusi on mitmeid, näiteks välismaalaste seadus, millised neist aga vastu võetakse? Immigratsioon - kas oleme valmis selleks, kui Venemaalt hakkavad tulema inimesed, kes tahavad parema elu peale. Sellest juba räägitakse! Kui palju neid on, kust nad tulevad, kuidas me selleks valmis oleme? Kas riik on ikka traadiga ümbritsetud korralikult? Kuidas Eesti võiks kaitsetööstust kohe arendama hakata, et Ukrainat aidata? Kas LNG terminal Paldiskisse tuleb või ei tule? Maskikandmine on homsest lõppenud. Mihhail Kõlvarti mainekahju peale ilmus kohe nunnu lugu tema abiellumisest.

Külas on Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Ukraina sõja 30. päeval räägime diplomaatiast, mis kipub Euroopa Liidu ja NATO vaatest sõja lahendamisel hanguma. Kuhu see sõda võib kulgeda ja kui palju ohvreid veel nõuda? Milline on meie võimekus Ukrainat abistada täna ja pärast sõda? Saatejuhid Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Kuidas aidata Ukrainat? Kuidas peatada Putini Venemaa? Mil moel tulla toime Putini vallandatud sõja majandusmõjudega Eestis? Kas vajame lisaeelarvet, et tugevdada Eesti kaitsevõimet, tulla toime Ukrainast saabunud sõjapõgenikega ning toetada inimesi kõrgete energiahindade ja tõusva elukalliduse tingimustes?

Podcast „Pihtas Põhjas“ on tagasi eetris, pärast kuu pikkust pausi. Covid-19 viirus tegi laastamistööd, ent nüüd sai korvpallitarkade klubi taas koguneda. Ikka koosseisus Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Sõjategevusest Ukrainas ei saa üle ega ümber. Räägime mõjudest ning pähe potsatavatest mõtetest, kiidame leedulaste suurklubi Kaunase Žalgirist, kes on väga sirgjooneliselt ja väljendusrikkalt hukka mõistnud Venemaa agressiooni. „Pihtas Põhjas“ kolmik kutsub omalt poolt kõiki kuulajaid osalema oksjonil, mille tulu läheb Ukraina abistamiseks, sihipäraselt MTÜ-le Eesti Pagulasabi. Oksjonile on pandud komplekt – rariteetne Janar Taltsi Eesti koondise mängusärk, podcasti tegijate autogrammidega (särk tehtud Taltsi viimaseks koondisemänguks Serbiaga), PAF Eesti-Läti korvpalliliiga sini-must-valge mängupall, autogrammidega ja raamat „Eesti korvpall. Esimene sada 1920-2020“, autogrammidega. Pakkumisi ootame e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee. Teeme koos toetusavalduse Ukrainale! Gregg Popovichist sai NBA kõigi aegade kõige kõvem treener. Või kas ikka sai? Mitu tiitlit tal on? LeBron James tahab teha Valmo Kriisat, Brooklyn Nets sattus hämmastaval kombel peksupoisi rolli. Venemaa klubide kõrvaldamine Euroliigast pöörab tabeliseisu mõnede klubide osas täiesti kiiva. Osad klubid, mis varem olid joone all on ühtäkki play-offi tiimid ja vastupidi. Sander Raieste suurpärane esitus tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efesi vastu. Kuidas on võimalik, et Shane Larkin jäi Euroliiga mängus nullile? Gert Kullamäe meenutab imetabast kohtumist legendaarse naiskorvpalluri Uljana Semjonovaga. Moskvas. Liftis. Mis segastel asjaoludel see kõik toimus? Aasta oli siis 1986. Janar Talts & Co näitavad Eesti esiliigas klassi ning lasevad seeläbi ülepaisutatud kiidulaulust õhku välja. Esiliiga tasemel on veel tõusta küll ja küll. Eeloleval nädalal stardib USA üliõpilasliiga finaalturniir ehk märtsihullus (March Madness). Eestlastel on omad lootused, eelkõige seotud Arizona (Kerr Kriisa), Saint Mary's (Matthias Tass, Leemet Böckler) ja Wisconsini (Markus Ilver) ülikooliga. Head kuulamist ja aitame Ukrainat!

Laupäeval on "Rahva teenrites" põhiteemaks sõda Ukrainas. Vene väed ei ole saanud soovitud edu, kuid seda julmemalt on nad käitunud tsiviilelanikega. Küsime, kas Lääs on piisavalt Ukrainat toetanud või on näha märke solidaarsuse lagunemisest.

Mis suunas Venemaa oma agressiooni Ukainas tüürib? Millised on Ukraina võimalused ellu jääda? Kas lääneriigid on sanktsioonide ja sõjalise abiga Ukrainat piisavalt toetanud? Mida teha Venemaa energiaekspordiga? Kuidas mõjutab sõda Eesti majandust ja politiikat? Asjade keerulist seisu analüüsivad Lavly Perling, Tõnis Leht ja Andreas Kaju.

Sisetülisid Isamaa erakonnas selgitab parempoolsete juht Lavly Perling. Ukrainat justiitsküsimustes nõustanud õiguseksperdi Perlingu käest uurime ka ukrainlaste erakordse vapruse tagamaad. Täpsemalt kell 7.35.

Juku raadio 402. saade kõnnib ringi Ukraina aegruumis. Päevauudistest me köögilauas ei pajata, neid oskab igaüks lugeda niigi. Köögilauas on hoopis Jaanika Merilo, tütarlaps, kelles saavad kokku Eesti ning Ukraina ning kes on kodus mõlemas maailmas. Ukraina valitsuse nõunikuna räägib ta aga hoopis sellest, kuidas Ukrainat tajuda, mis seda maad iseloomustab ning millised on eri regioonide mentaliteedid ja kultuur. Juttu on päevalilleväljadest, mustmullavööndi kõikjal lokkavast korruptsioonist, läänest ja idast ning mosaiigikildudest, mis üksteisega justkui ei sobi, aga mis ometi moodustavad ühtse Ukraina. Vähemalt moodustavad nüüd ja tulevikus – suuresti tänu Punn Mutinile.

“Kinnisvarajutud” podcasti 74. osa on kindlasti meie ajaloo üks laiapindsemaid ning tõsisemaid, kui külas on ennast vaatlejaks nimetav Raivo Vare. Omaaegne Eesti riigiminister ja teede- ja sideminister Vare aitab majanduseksperdi ja Venemaa ajaloo huvilisena tõlgendada Ukrainas toimuvat sõda ning selle tõenäolisi järelmeid maailma majanduses. Pärast seda, kui Venemaa Eesti Vabariigi aastapäeval Ukrainat ründas, pole maailm enam endine. Palume Raivol selgitada, mis seisus maailm hetkel on, kuidas ja millal Ukraina sõda võiks lõppeda ning kui suur reaalne sõjaline oht valitseb Eestile? Kahjuks ei saanud Raivolt küsimata jätta, kas Uuralites pesitsev hullumeelne võib ühel hetkel vajutada ka tuumanuppu. Keskendume Raivo abil loomulikult peamiselt käimasoleva sõja majanduslikule poolele ehk kuidas mõjutavad kokku lepitud sanktsioonid Venemaa majandust ja sealsete tavaliste inimeste igapäevaelu, kui palju saab Euroopa oma sanktsioonidest peegeldusena ise kahju ning mida see kõik tähendab Eestile? Kinnisvarainvestoritele suunatud saatena üritasime loomulikult analüüsida ka seda, kuidas hakkab olukord pikas plaanis mõjutama kohalikku kinnisvara, aga kuna akuutse kriisi keskel on veel keeruline teha konkreetseid järeldusi, siis käis Raivo välja mõned stsenaariumid, mis erinevate tingimuste täitumisel võiks olla kõige reaalsemad. NB! Kuna olukord tõepoolest muutub tundide ja päevadega, siis otsustasime selle osa avaldamisega mitte oodata tavapäraselt esmaspäevani, vaid tuleme erandkorras välja kohe salvestamisele järgneval päeval. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Eesti ukrainlaste organisatsioonid ja Eesti kodanikuühendused korraldasid eile Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavalduse toetamaks Ukraina rahvast, kes peab sõda iseseisvuse ja vabaduse eest agressorriik Venemaaga. Enne meeleavalduse algust leidis Ruslan Trochynskyi hetke, et rääkida "Vikerhommikule", millised on ta emotsioonid ja kuidas saavad eestlased Ukrainat aidata. Täpsemalt kell 8.30.

Jaanika Merilo on teinud Ukrainas muljetavaldavat karjääri – ta on olnud Dnipro endine linnapea, erinevate ministrite nõunik ning valitud mõjukuselt 42. naiseks Ukrainas. Praegu on ta Ukraina digiministri nõunik. Jaanika tunnistab, et uute digiharjumuste juurutamine ei ole olnud kerge. Seda enam, et ei ole võimalik nõuda midagi, mida ei osata. Kuigi alguses oli digiriigi loomine keeruline ning vastu töötati nii tavainimeste tasemel kui ka kõrgemalt, siis on tagasiside olnud positiivne. Jaanika toob näiteks 80-ndates vanapaari, kes tuli teda tänama digilahenduste eest! Mis puutub kõrgemalt poolt digiriigile vastu töötamisse, siis selle taga on korruptsioon. E-riik kaotab ju korruptsiooni ning mõned tähtsad ninad on sellele vägagi vastu. Saates jutustab Jaanika suure karjääri tegemisest Ukrainas, kuidas suhtutakse tema Eesti tausta, miks on IT kujunenud kolmandaks majanduse eksportartikliks ning millist Ukrainat soovib ta tulevikus näha. Jaanikal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Ukraina“.

Homseni on Ukrainas visiidil USA abivälisminister Euroopa ja Euraasia teemadel. Kas see võib tuua oodatud pingete vähenemise Venemaa-Ukraina suhetes, räägib kell 8.15 Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik.

JUKU RAADIO 352. köögilaud oli 18. märtsil Tallinnas Pikk tn. 30 Odessa perekonna restorantšikus "Odessa" koos Raivo Raidamiga, kel on olnud Ukrainaga väga tihedad suhted üle 40 aasta, Krimmiga alates 2004, kes on õigupoolest isiklikult läbi ja üle elanud normaalsuse lagunemisel sõprus- ning inimsuhetes keeva "keemiavanni", mis juhtus "Euromaidani" järel ning tegelikult veel ammu enne. Eilne pilt oli morn, tänane on ka. Raivo aitab väheke Ukrainat lahti muukida, isegi kui äsab.

"Mis Muss On?" on Õhtulehe muusikasaade, mis lahkab lisaks tavapärasele mussijutule ka artisti mõtteid tavaelust. Õhtulehe produtsendi Märt Niidassoo sellekordse saate külaliseks on mees, kellele vaatab enamik Eesti muusikamaastikku alt üles - reket. Muuhulgas rääkis reket uue plaadi “Kulutuli“ loomeprotsessist, mis saab edasi ning mis põhjusel sai sel suvel Ukrainat külastatud. Välireportaažis toob Sten Kohlmann välja mõned punktid, kuidas pikemat kasvu inimeste elu võib teistest erineda.

Kuidas saame Ukrainat aidata, milline on meie põllumajanduslik kaubavahetus, mida nägi ja kuulis visiidil käinud minister, kes ning mida pakuvad suure laulupeo Eesti toidu väljakul, mida panid setod näitusele ja kuidas edeneb muuseumil talu taastamine, mida lavastab ooperilaulja näitlejate ning harrastajatega taluõuel ja kas kali ajab janu ära. (Madis Ligi.)