Podcasts about esialgu

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Raadiosaates „Räägime asjast“ räägivad Mart ja Martin Helme esmalt sots Lauri Läänemetsa plaanist viia sisse valimiste eelne meelsuskontroll. Esialgu siin elavatele venelastele, aga kellel siis järgmisena?Teise teemana võetakse üles 5. novembril toimuvad presidendi valimised Ameerikas. Lahatakse Ameerika valimissüsteemi ning võimalusi valimispettust korraldada. Saate kolmas ja viimane osa keskendub Gruusia valimistele ning kuidas Eesti globalistid neisse sekkuvad.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

"Alex Polari on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" atmosfäärifüüsik Marko Kaasik. Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast. Head kuulamist! H.

"Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.Head kuulamist!H.—————————————[1] • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality... [2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...[4] • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "See on kindlasti minu ajaloolase elu üks tähthetki. Esialgu muidugi see segadus ja jahmatus, kui sa lappad saksakeelseid, ladinakeelseid, rootsikeelseid kirju ja siis tuleb ette tekst, millest sa järsku aru ei saa ja siis hakkad aru saama, et oot-oot, see on ju eesti keel!"

Inga armastus Tartu vastu ei löönud lõkkele esimesest silmapilgust. Esialgu ei mõistnud naine eriti üldse, miks peaks keegi seal elama. Kuidas Inga siis ise sinna sattus ja nüüdseks armsaks saanud linnaosast lausa raamatu kirjutas?

Seekordses saates saame pikemalt rääkida keskmise kiiruse mõõtmisest kaameratega, mis mitte ainult ideena, vaid ka väga praktiliselt juba eelmine nädal meieni jõudis. Esialgu veel trahve ei teha, aga mis üldse sellest kõigest arvata. Muidugi räägime ka automaksust ning Mini Cooperist ja Teslast. Saatejuhid on Martin Mets ja Gregor Sibold.

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas kulturismiga tegelev karnivoor Kevin Sarapuu. Esialgu võib ainult loomse toidu tarbimine tunduda ekstreemsena – kas tõesti ei saa enam kartulit, riisi, leiba, makarone või muid süsivesikuid sisaldavaid toite süüa?

Korvpalli üle arutlev „Pihtas Põhjas“ podcast pidas oktoobri esimese koosoleku, stuudios nagu ikka Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Alustuseks hekseldatakse (mitte ei menetleta) läbi Euroliiga esimene voor, mis pakkus Eesti korvpallipublikule väärt elamuse. Maik-Kalev Kotsar tegi Baskonia eest niivõrd särava debüüdi, et tunnistati mängu parimaks ja perfomance index reitingu järgi oli tema esitus väärt vooru MVP tiitlit. Kas keegi on debüütmängus MVP tiitlit varem saanud!? Räägime Leedu treeneritest, rahadest, liiga ees seisvatest väljakutsetest ja jõuame jutuga sinna, et õhku tõuseb küsimus, kes on PAF Eesti-Läti liigas eestlastest kõige kõrgema palgaga mängija? Kes teab, võib julgelt vihjata või lihtsalt omapoolse pakkumise teha e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee. Loosisime välja saate peatoetaja PAF-i auhinna. Eelmises saates esitatud küsimusele: „Kas BC Kalev/Cramo jõuab FIBA Europe Cup sarjas alagrupiturniirile?“ laekus üheksa õiget vastust. Loomulikult oli õigus neil, kes vastasid „Jah“. Kaasa mängijaid oli 20 ehk enam kui pooled suhtusid liiga pessimistlikult. Olgem koduse korvpalli osas positiivsemad! Loosi tahtel võitis auhinna Marten Mägi. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust. Pärnu Sadam ja Kalev/Cramo alustavad eeloleval kolmapäeval eurosarjas alagrupimänge, Pärnu võõrustab FC Portot ja Cramo hollandlaste Gröningeni. Viskasime õhku küsimuse: „Kumb Eesti klubidest jõuab eurosarjas kaugemale?“ Mängige kaasa, vastata on aega 18. oktoobrini. Kirjapaunaks ikka pihtaspohjas@delfi.ee. Auhind on vägev, kes vaatab või kuulab saadet, saab teada. PAF Eesti-Läti liiga mängude arutelu juures võeti laua alt välja saag... Esialgu sümboolselt. Korvpallihuvilised juba aimavad, et lahkama hakati Keila ja Pärnu kohtumist, kus valitsev Eesti meister tuli suurte raskustega trammi alt välja. Millised mõtted Kullamäel mängu ajal pähe tikkusid? Miks saab riielda Keila peatreener Peep Pahv? Jõudes Liepaja üllatusvõitude juurde tõusevad ülesse murenoodid. Puhtalt lätlastest koosnev meeskond tuleb ja võidab Kalev/Cramot, kus mängib 4-5 välismaalast. Kas me oleme mingis mõttes oma tegemistega ikkagi ummikus? Piltlikult, tulevad mingid x-lätlased ja võidavad. Samas, võib-olla me ei ürita piisavalt, et ehitada ainult eestlaste baasil meeskond või meeskondi. Äkki see on ikkagi võimalik, sarnaselt lõunanaabritele? Ja võib-olla osad klubid peakski keskenduma Eesti korvpalli arendamisele, mitte niivõrd tulemusele. Aga, kes selle kinni maksab? Kes lätlastel maksab või neil lihtsalt ei olegi raha ja omadega mängimine on sundkäik? Kuna Jurtšenko peres tehti kõrgliiga debüüt, siis Kullamäe ja Talts meenutavad oma kunagist debüüti. Kui lihtne või keeruline esimesi samme kõrgseltskonnas teha on? Kullamäe pajatab meeleoluka loo 35-aasta tagustest aegadest. Oh jeerum, ürginimene. Klubikorvpalli vaates põigatakse veel Leedu, Poola, Iisraeli ja Itaalia väljakutele. Kuidas on läinud hooaja algus Eesti koondise liikmetel? Kiire kokkuvõte tehakse ka Austraalias lõppenud naiste korvpalli maailmameistrivõistlustele, kus USA ülemvõim oli rohkem kui mäekõrgune. Euroopa korvpall on kaugel maas.

Seekord alustame Ameerika Ühendriikidest - 4. juuli on neil teadagi oluline päev ning muuhulgas koostatakse ka kõige patriootlikumate brändide edetabel. Juba 20ndat aastat järjest on esikohal üks autofirma - kes? Eestis kukkus juuni esimeses pooles kütusemüük 10%. Arutame seega, kas oleme kütusehinna tõttu oma sõiduharjumusi muutnud ning panustame samuti selle 10% hulka. Euroopast aga on suuri uudiseid - "Eesmärk 55" paketti puudutavad vaidlused on loodetavasti mõneks ajaks läbi. Õhk Euroopas saab kindlasti puhtamaks - mida siis läbirääkimistel välja pakuti? Tesla avalikustas oma kvartali müügitulemused, Berliini tehases tuleb aga tootmist koomale tõmmata. Elon Musk aga murdis oma kümnepäevase Twitteritsölibaadi - miks? Nädala ideeautod on Jaguari kolm uut täiselektrilist mudelit (mis kõik on - üllatus - linnamaasturid), Hyundai Ioniq6 ja Ssangyong Torres. Nädala kadunuke on BMW i3. Nädala proovisõiduauto on Toyota bZ4X, mida Indrek Kopenhaagenis proovimas käis. Kas robustne välimus õigustab ennast? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Ei ole jalgpallikultuuri ilma jalgpalliklubideta. Ja kogu jalgpallikultuur pole Premium liiga, vaid tugevaid, iseseisvaid ja ägedaid klubisid teeb tööd ka jalgpallipüramiidi alumistel astmetel. Jaanipäeva eel keskendus Õhtulehe vutisaade „Kolmas poolaeg” Tartu Welcole ehk ühele Eesti kõige omanäolisemale jalgpallipüramiidi osale. Welco sai alguse ligi 15 aasta eest Tartus. Esialgu toksisid sõbrad üheskood liigas vutti oma lõbuks, aga üsna kiirelt saadi aru, et sellest jääb väheks. Asjal võiks olla taga mingi laiem mõte ja nii pandi paika visioon, et 20 aastaga tuleb saada Eesti spordi kõige tuntumaks brändiks. Nüüd ollakse ca poolel teel. Terve aja klubi juures möllanud Mart Raamat tuli külla ja andis aru, kuidas on läinud ja kas ollakse kursil. Mõned aastad tagasi, vahetult koroonapandeemia eel, otsustas Welco hakata Eesti Rahva Muuseumi juurde ehitama iseenda staadionit. „Ainult lollid hakkavad enne maailmasõda staadionit ehitama,” teatas Raamat paari aasta eest. Toona pidas ta küll silmas pandeemiat, aga praegu maailmas toimuvat arvestades ... Staadion on nüüd vähemalt nii palju valmis, et juba ammu saavad seal lapsed teha trenni. Raamat räägib veel ka Welco legendaarsest fänlusest, mis viimastel aastatel ära on kippunud kaduma. Meenutame tippaegu ja arutleme üheskoos, kuidas seda tagasi saada. Kuivõrd Raamat on ka Eesti Õliühingu tegevjuht, siis saate alguses annab ta kiirkorras aru kütusehindade teemal. Head kuulamist!

Kui noortekoondiste tulemusi vaadata, siis on Eesti jalgpalli tulevik pigem tume. Siiski on meil õnneks alt peale tulemas noormängijaid, kes sisendavad optimismi. Üheks selliseks on Hollandi kõrgliigas platsil käinud Rocco Robert Shein, kes äsja ka Eesti koondises debüüdi tegi. Shein liitus Utrechtiga jaanuaris. Esialgu laenas Hollandi klubi mängija Floralt pooleks hooajaks, aga maikuus osteti tema mängijaõigused välja ning sõlmiti eestlasega kolmeaastane leping. Shein rääkis „Kolmanda poolaja” taskuhäälingus lähemalt, kuidas tema sisseelamine läks, kui kiirelt ta esiliigas mänginud duubelmeeskonnas põhimeheks kerkis ja kuidas ta esinduse juurde jõudis. Samuti rääkis Shein Eesti koondise debüüdist ja noortekoondiste kehvast käekäigust. Enesekindla ja sirgjoonelise noormehena käis ta lauda ka enda arvamuse, mis me seni valesti oleme teinud ning millele peaks rohkem rõhku pöörama. Lisaks saime teada, millist kuulsat Eesti räpplaulu ta koondisedebüüdi järel esitas ja millise pala järel Utrechti debüüdi järel jalga keerutas. Loomulikult räägime Sheiniga ka tema lapsepõlvest, läbinisti spordiperes kasvamisest ja paljust muust. Head kuulamist!

Venemaa sõda Ukraina vastu käib juba rohkem kui kaks kuud. Esialgu oli EL kiire ja otsustav Putini režiimi pitsitamise alustamisega. EKRE eurosaadik Jaak Madison märkis, et ta oli lausa meeldivalt üllatunud. Kuid mida aeg edasi, seda aeglasemalt asjad lähevad. „Naftaembargo peaks täna juba kehtima ja me peaks rääkima gaasiembargost!“ põrutas sotside ridadest europarlamenti kuuluv Marina Kaljurand. Reformierakonna saadik Andrus Ansip aga kaitseb Saksamaad terava kriitika eest ja rääkis, kuidas seal on kiiresti Vene kütuste tarbimist sanktsioonidetagi vähendatud. Delfi „Euroopa Erisaate“ stuudios olid kolm Eesti eurosaadikut ja saatejuht Raimo Poom.

Amanda on seiklushuviline noor naine ja juba pikalt on tema unistuseks olnud veidi aega Itaalias elada ja Itaalia keelt õppida. Selle unistuse täidab ta aastal 2007 kui ta läheb vahetusüliõpilaseks väikesesse Itaalia linna Perugia. Esialgu on kõik suurepärane, ta naudib Itaalia kultuuri, sööke ja käib palju pidudel ja isegi saab tuttavaks ühe noormehega, kellesse ta armub. Aga juba viis nädalat peale Itaaliasse jõudmist on ta trellide taga. Ta mõisteti eluks ajaks vangi. Mis juhtus, sellest kuulete uues osas. Head kuulamist! Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

Türkiissinine meri, liivarannad, palmid, soe merevesi. Koh Tao saar Tai kuningriigis on tuntud kui paradiisisaar, seda saart külastab igal aastal üle miljoni turisti, enamus neist noored seljakotituristid, kes saarel sooja ilma naudivad ja loomilikult pidutseda soovivad. 15. septembri hommikul, aastal 2014 leitakse Sairee liivarannast kahe Suurbritanniast pärit isiku surnukehad. Esialgu on kahtulsaluseid palju, kuid lõpuks leitakse tänavakaamerate salvestusi üle vaadates ka süüdlased. Kuid kas nad tõesti on kaks noort inimest tapnud ja kas Koh Tao ikka on nii paradiisilik kui temast alati kirjutatakse, sellest kuulete tänases osas. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

JUKU Raadio 378. köögilaud on võtnud kätte kirjaoskuse teema. Köögilauda kogunes Berk Vaher, Kirjanike Liidu Tartu puhveti juhataja, sest 20-25 september toimub Emajõe Minskis kirjandusfestar “Prima vista” – mitte kusagil kirjanike maja keldris ja salaja, vaid kõikjal üle linna. Üldse – äkki on Eestis kirjutajaid rohkem kui lugejaid! Festival keskendub teemale “maailma väiksus”. Festivali patroon, Norra kirjanik Øyvind Rangøy mõtiskleb: "Kolmkümmend aastat tagasi jõudis tuhandetesse kodudesse esimene erakanal ja uudne nähtus: telereklaam! Esialgu lausa ootasime seda. „Kuule, reklaam!“ võisin hüüda – ja õed-vennad ruttasid huviga uudistama. Üks reklaamide sari jäi eriti meelde. Tutvusime põnevates klippides erinevate kultuuride eksootilise kulinaariaga. Siis näidati pajaroa kuivainega kotti, mis peaks meile seda pakkuma ja lõpetati soovitusega: „Maailm on suur. Maitse teda.“ Ent maakera on imepisike nööpnõelapea kosmoses, mis omakorda olevat väga suur, aga kes seda suudab hoomata? Kolmkümmend aastat hiljem olen maailma natuke maitsnud. Ta on vähemalt Eesti võrra laienenud, kus mul on omad väikesed maailmad Tartus, Tallinnas, Põltsamaal – aga suhtlen inimestega igal pool maailmas, ja huvitavate seoste ilmnemisel öeldakse tähendusliku ilmega käepärases keeles: on ikka väike maailm!"

JUKU Raadio 378. köögilaud on võtnud kätte kirjaoskuse teema. Köögilauda kogunes Berk Vaher, Kirjanike Liidu Tartu puhveti juhataja, sest 20-25 september toimub Emajõe Minskis kirjandusfestar “Prima vista” – mitte kusagil kirjanike maja keldris ja salaja, vaid kõikjal üle linna. Üldse – äkki on Eestis kirjutajaid rohkem kui lugejaid! Festival keskendub teemale “maailma väiksus”. Festivali patroon, Norra kirjanik Øyvind Rangøy mõtiskleb: "Kolmkümmend aastat tagasi jõudis tuhandetesse kodudesse esimene erakanal ja uudne nähtus: telereklaam! Esialgu lausa ootasime seda. „Kuule, reklaam!“ võisin hüüda – ja õed-vennad ruttasid huviga uudistama. Üks reklaamide sari jäi eriti meelde. Tutvusime põnevates klippides erinevate kultuuride eksootilise kulinaariaga. Siis näidati pajaroa kuivainega kotti, mis peaks meile seda pakkuma ja lõpetati soovitusega: „Maailm on suur. Maitse teda.“ Ent maakera on imepisike nööpnõelapea kosmoses, mis omakorda olevat väga suur, aga kes seda suudab hoomata? Kolmkümmend aastat hiljem olen maailma natuke maitsnud. Ta on vähemalt Eesti võrra laienenud, kus mul on omad väikesed maailmad Tartus, Tallinnas, Põltsamaal – aga suhtlen inimestega igal pool maailmas, ja huvitavate seoste ilmnemisel öeldakse tähendusliku ilmega käepärases keeles: on ikka väike maailm!"

Viiekümne teine imeline külaline on Kristel Paimla. "Jooga tuli minu igapäevaellu 2010. aastal, kui ootasin oma kolmandat last. Esialgu käisin vaid kord nädalas rasedate jooga tunnis Mehhikost pärit imelise õpetaja Sukhdev Kaur Khalsa juures, et rahustada oma meelt, mis sumises nagu üks supersuur herilasepesa; et toetada oma kõhubeebi arengut; ja et minna väärikalt läbi kõikvõimalikest väljakutsetest, mida elu mulle tol perioodil suurima mõnuga kinkis. Kuna sain nende õppetundidega päris kenasti hakkama, sealjuures kogedes tavapärase ohvrirolli asemel hoopis julgust, õnne, sisemist rahu, turvalisust, tasakaalu kui ka iseenda lõputust, siis tekkis minus tohutu suur austus kundalini jooga vastu. Ühtlasi ka sügavam huvi selle vastu, et kuidas üks kriya ja meditatsioon saavad muuta nii kiiresti mu olemust, mõtteid, tundeid ja tervist tervikuna." Lisainfo: https://lastejooga.ee/

Suured lapsed, suured mured, väiksed lapsed, väiksed mured. Seda ütlust on kuulnud ilmselt paljud, ent tegelikult pole neil sõnadel suuremat tõepõhja all. Väikse inimese jaoks on tema mure just kõige suurem. Aga mis võib tänapäeval last kõige rohkem vaevata? On see koolikiusamine? Või hoopis sotsiaalmeedias toimuv küberkiusamine? Pereprobleemid? Miks saab öelda, et esimese klassi lapsel on depressioon või ärevushäired? Esialgu kõlab see ju jahmatavalt, kuna neid seostame eelkõige ikkagi täiskasvanutega. Kõikidele neile küsimustele annab saates vastuse koolipsühholoog Marko. Lisaks annab noor mees ka soovitusi, kuidas vanemad võiksid oma lapsi kasvatada nii, et laps ei peakski psühholoogi juurde sattuma. Kuula saatest lähemalt!

Neljakümne kaheksas imeline külaline on Anu-Kadi Soa. "Arvan, et mind on elus üsna paljude asjade juurde viinud uudishimu. Nii jõudsin 13 aasta eest esimest korda ka joogatundi. Tegelesin mõnda aega üsna aktiivselt ashtanga joogaga, lisaks nautisin bodybalance treeninguid, mängisin rahvaliiga tasemel võrkpalli ning laulsin naiskooris. Sellesse perioodi jääb veel ka personalialane töö finantsvaldkonnas. Aktiivne elustiil läks aga ühel hetkel pausile - sain 4 aasta jooksul 3 korda emaks ja mu energia kulus perele. Kui sain taas rohkem tähelepanu iseendale pöörata, avastasin yin jooga. Esialgu oli see harjumatu, aga niisugune rahulik ja lõdvestav praktika oli minu argiste tegemiste juures väga hea tasakaalustav jõud. Järgnes mitu aastat järjepidevat yin joogatamist. Ühel hetkel tekkis huvi kaevuda sügavamale ja otsustasin osaleda yin jooga algajate koolitusel. Minu õpetaja Pille Eikner tegi mulle siis ettepaneku hakata yin jooga tunde juhendama ja kõigest paar päeva pärast kursuse lõpetamist seda esmakordselt tegingi. Sellest saab peagi 2 aastat. Nüüdseks olen läbinud ka yin jooga edasijõudnute koolituse ning stuudios praktikate läbiviimisele on lisandunud online tundide juhendamine. Minu jaoks ei seisne (yin) jooga väljakutse selles, kui "hästi" suudan üht või teist asendit sooritada. Pigem õpetab see mind loobuma vastupanust ning leidma rahulikkus ja tasakaal ka siis, kui tunnen end ebamugavalt. Jooga on minu varjupaik."

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #24 "Kinnisvarajutud" podcasti 24. osas on meil stuudios esmakordselt külaliseks profisportlane, kui oma toimetamistest üürikinnisvara maailmas räägib jalgpallur Albert Prosa. Eesti koondises 7 mängu pidanud ja Rootsi vastu ka ühe värava löönud Prosa jaoks on Tallinna kinnisvaraturul lemmikasukohaks Lasnamägi, millest meie senises saates põhjendamatult vähe oleme rääkinud. Nüüd parandame selle vea. Juba jalgpallurikarjääri algusaastatest suutis Prosa rahatargalt elades kapitali koguda, et ühel hetkel osta oma esimesed korterid. Sellest, kuidas eeldatavast kodust sai üürikorter ja vastupidi, räägib Prosa saates ülimalt humoorikas võtmes loo, kust selgub, mis juhtub siis, kui kuulutuses panna teadmatusest turuhinnast oluliselt madalam üürihind. Ühtlasi koorub saatest välja ka huvitav põhimõte, et Prosa üürikorterite puhul on sisuliselt alati tekkinud huviliste vahel väike enampakkumine ja lõplik üürisumma kujuneb suuremaks kui on kirjas kuulutuses. Muuhulgas küsisime Albertilt: Kuidas ja millal jõudsid investeerimise juurde ja millistest varaklassidest Sinu teekond alguse sai? Millal tegid oma esimese kinnisvarainvesteeringu? Mis Sind motiveeris investeerimisega alustama? Välismaa tippjalgpallurite palgad on sellised, et võib vabalt erinevates maailma paikades kinnisvara kokku osta. Kuidas on aga Eestis? Mis oli Sinu esimene objekt ja milline on Sinu kinnisvaraportfell tänasel päeval? Kuidas seda ostu finantseerisid ja milline täna Sinu finantseerimismudel on? Kus suunas oled tegelenud ja mis on Sinu lemmik - pikaajaline üüriäri, lühiajaline rent, flippimine? Kuidas Sa objekte leiad, millised on kriteeriumid ja tootlusootus? On Sul lemmik piirkond, kus kõige rohkem tegutsed või tulevikus tahaksid hakata tegutsema? On Sul jagada mõni huvitav või naljakas lugu seniselt investeerimisteekonnalt? On Sul teada, kui palju Eesti jalgpallureid investeerimisega tegeleb? Tead veel kedagi lisaks endale? Oled käinud mängimas ka välisklubides Soomes ja Maltal, kas välismaal kinnisvarasse investeerimisele oled ka mõelnud? Kas jalgpallurikarjääri lõppedes plaanidki edasi tegutseda kinnisvaravaldkonnas? Lõpetuseks, mida soovitaksid neile, kes soovivad kinnisvarasse investeerima hakata? NB! Albert oli lahkesti nõus lisaks põhisaate juttudele võtma täpsemalt lahti ka ühe oma üüriobjekti Kristiines. Boonusosa pakume lähiajal kuulamiseks ja vaatamiseks “Kinnisvarajutud” toetajatele. Vaata lähemalt: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."

Kolmekümne üheksas imeline külaline on Gerli Järv. "Sündinud ja kasvanud olen Vana-Vigalas. Siit edasi läksin Noarootsi Gümnaasiumi ja hiljem õppisin Tallinna Ülikoolis Reklaami ja meediat. Töötasin pea 10 aastat Eesti Päevalehe reklaami osakonnas, algul müüjana ja hiljem seda juhtides. See teadmine sõi mind sisemiselt juba pikemalt, et olen vales kohas, teen valet asja, aga mul puudus igasugune äratundmine, et mis see nn minu tee võiks olla. Venitasin kummi pea 2 aastat, kuni lõpuks tõusin lihtsalt püsti, andsin lahkumisavalduse ja müüsin kõik maha, et lubada endal mõnda aega lihtsalt olla. Tekitasin vaakumi, et miski uus saaks mu ellu tulla. Ma olin raamatu järgi selleks ajaks juba natuke joogat teinud. Õde kinkis selle ja nägin, et see aitas mul tööstressiga natuke paremini toime tulla. Juhtus nii, et täpselt järgmisel päeval peale EPList lahkumist, läksime õe ja emaga Ashtanga jooga tutvustavale päevale. Sealt sai alguse igapäevane jooga rutiin. Sellest sain kohe aru, et see praktika mulle sobib, aga ma ei arvanud, et siit saab alguse minu uus elu. Ma lihtsalt lootsin, et jooga abil saan aru, mida mina olen tulnud siia ellu tegema. Kuna ma olen alati olnud pigem eraklik, siis ma soovisin oma praktikat sedavõrd täiustada, et saaksin kodus joogatada. Siit tekkis mõte minna jooga õpetaja koolitusele. Elu sättis nii, et sattusime Ereliga Larry Schultzi (keda teatakse ka kui The bad man of Ashtanga Yoga ) Ashtanga Vinyasa koolitusele Tais. Kohtumine temaga oli elumuutev kogemus ja siiani täidab mind tohutu tänutunne, et me temaga kokku sattusime. Ta lahkus siit ilmast mõned kuud peale seda koolitust, aga tema toetust tunnen siiani. Isegi sealt koolituselt tagasi koju saabudes ei olnud mul tunnet, et hakkan oma jooga kogemust teistega jagama. Kui Ereli ei oleks initsieerinud tasakesi teistele oma teadmiste jagamisega, siis ma oleks kindlasti vähemalt esialgu valinud ainult omaette joogatamise. 2011 suvel tegime Tallinna pargis üle 40 tasuta joogatunni, lihtsalt soovides oma joogarõõmu teistega jagada ja samas sain nii ise aru, et ma tahangi päriselt seda teha. Ja kui pargis enam joogatada ei saanud, siis avasime pargis käinute soovil Joogaruumi siseruumides. Seega täitub meil sel aastal 10 aastat. Kümme aastat täis hingamist, asana praktikat, meditatsiooni, toitumise kohandamist oma kehale sobilikuks, lahti laskmist, kohalolekut kui ka teadlikku tunnete vaatlemist. Ma siiani täiega naudin seda teekonda ja seepärast jätkan ka jagamist. Ja matil jagan vaid seda, mida ise praktiseerin. Jagan oma kogemust. Lisaks Vinyasa joogale juhendan üle 7 aasta ka Yin jooga tunde. Minu jaoks täiendavad need kaks joogastiili nii hästi teineteist, aitavad meil luua sügavamat ja teadlikumat kontakti oma sisemise nais- ja meesaspektiga, olemise ja liikumisega, inspiratsiooni ja loomisega. Viimased 5 aastat olen kulgenud rohkem Yin energias, võimalik, et see on olnud ettevalmistus vast alanud Veevalaja ajastule. Pole pikalt tundnud kõige vähematki soovi teha asju väljapoole. Esialgu see muutis mu pisut rahutuks ja ärevaks, sest ma tundusin iseendalegi ääretult passiivne, aga keha ütles, et see peab nii olema ja sellest tekkis usaldus, et ju see vaikuse aeg on vajalik. Ja kuigi mu praktika matil on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum kui varem, sest ma sain vahepeal 2 tütart, siis väljapool matti on olnud mul sellevõrra intensiivsem joogatamise aeg. Pragu näib nii, et tasakesi lubatakse pilku taas väljapoole pöörata ja olen elevil, mida see endaga kaasa toob." https://joogaruum.ee/

Kahekümne esimene imeline külaline on Kristine Põldver, kes kirjeldab end järgnevalt: Jooga tuli minu ellu juba pea 10a tagasi ja seda esialgu Kundalini jooga näol. Hiljem jõudsin Yin joogani ja asusin seda ka õppima. Esialgu selleks, et ise lapse kõrvalt kodus joogat teha, kuid elu suunas mind joogaõpetust ka jagama. Astusin mõned aastad tagasi suure sammu lähemale oma unistusele. Leidsin keset Eestit maal ühe vana maja, tegin selle korda ja asusin koos pojaga siia Väe talusse elama. Annan siin joogatunde lastele ja suurtele, korraldan jooga- ja looduslaagreid ning lihtsalt heaolemisi. Tunnen, et mul ja Väel on, mida jagada. IG: @vaetalu või @kristinepoldver

Teatavasti hüpnotiseeriti noort Mike Tysonit, kelle sisendati, et ta peab oma vastased hävitama. Tulemused olid fenomenaalsed – 80ndate lõpus-90ndate alguses polnud talle poksiringis vastast. Ka Ants on palju töötanud sportlastega. Tema sõnul on hüpnoosi abil tõepoolest võimalik sportlaste tulemusi tõsta. Lisaks saab saatest teada hüpnoosi teistestki võimalustest. Kindlasti on paljud kas või teleekraanil näinud, kuidas hüpnoosi viidud inimesed lambana määgima või kanana nokkima hakkavad. „See on šõuhüpnoos, mida tuleb teraapilisest hüpnoosist rangelt eraldada,” selgitab Hüpnotisöör Ants. Antsul tuleb töös ette ka kurioossemaid juhtumisi. Nimelt juhtus ühe kliendiga nii, et tema seksuaalne orientatsioon muutus – geimehest sai hetero. Esialgu oli klient Antsu peale hirmus vihane – ta läks ju oma partnerist lahku –, ent kui pool aastat hiljem naise leidis, tänas ta hüpnotisööri kogu südamest. Saates tuli jutuks ka, miks mõned inimesed hüpnoosile ei allu või kui kiirelt kogu protsess aset leiab. Lisaks selgitas Ants, kuidas ta massihüpnoosi läbi viib. Loomulikult on hüpnoosiga võimalik ravida ka foobiaid – näiteks arahnefoobiat ehk ämblikukartust – ja isegi sõltuvusi, ent mida aeg edasi, seda rohkem Ants sellest hoidub. „Probleemi puhul tuleb vaadata ikkagi juurpõhjust ning selle avastamiseks kasutan peale hüpnoosi muid võtteid.” Ta viib läbi teraapiasessioone, mida nimetab perekonnapsühhoteraapiaks. Samuti võiks neid nimetada läbielamisteraapiaks. Enne saadet tegi Ants teraapiasessiooni ka saatejuhile, kes elas läbi oma lapsepõlvetraumasid, rääkis enda väikse mina ja surnud sugulastega ning ütles kõva häälega välja asju, millele igapäevaselt võib-olla ei mõtlegi. Ants jõudis hüpnoosi juurde tegelikult läbi enda vajaduse. Varasemalt eduka müügimehena töötanud mees on aga nüüdseks keskendunud täielikult terapeudiametile ning järjekorrad tema vastuvõtule on veninud kuudepikkuseks. Ta on läbi viinud üle 3000 sessiooni ja seetõttu tunneb eestlase hingeelu rohkem kui keskmine inimene. Eestlase põhiprobleem pole midagi üllatavad – ikka suhted, suhted, suhted. Ants selgitab, kuidas inimesed suhetesse oma vanemate traumasid kaasa võtavad. Ja mitte ainult vanemate – ka eelnevate põlvkondade. Kuidas näiteks vanavanemate küüditamiskogemused meid tänapäeval mõjutavad? Või miks saab Ants tapmisähvardusi? Või kuidas on töötada koos palgamõrvariga? Täpsemalt kuula juba saatest! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Kuueteistkümnes imeline külaline on Kerstin Laidmäe, kes kirjeldab end järgnevalt: Minu ellu tuli jooga küll kõigest 4 ja pool aastat tagasi, tuli sedasi vaikselt, hiilivalt, aga nii piisavalt kindlalt, et jääda. Ma ei usu, et ta kuidagi enam lahkub, sest on osa minust igal hetkel. Õppetunnid talletuvad ja tuletavad end meelde igapäevaelus. Mul oli ilmselt puhtjuhuslik (või mittejuhuslik, kes teab) õnn sattuda oma toonases töökohas 2016. aastal Piret Laasiku juhendamisel toimuvatesse joogatundidesse. Ilmselgelt on see Pireti teene, et minus tekkis sügavam huvi, ja soov alguses ausaltöeldes lausa ahnitseda endasse kõike, mida jooga kaasa tõi. Küllap oli mu elu just sellises faasis, et seda vaja oli. Ise olen väikesest tüdrukust peale liikumisega tegelenud küll, aga ei midagi nii erilist, et end kuidagiviisi sportlikuks tituleerida. Rühmavõimlemine väiksemana ja põhikoolieas, hilisemad aeroobikatreeningud olid küll tõesti regulaarsed ja see muusika rütmis tantsimise pisik on kindlasti päris tugevalt minu sees. Enne joogat olin üsna andunud zumbafänn, jooksmas meeldis käia nii siis kui ka praegu. Peale Pireti tundide käisin vahepeal ka MyFitnessi ja sCity Yoga stuudio tundides, sain erinevate juhendajate käekirja kogeda. Koguaeg oli tunne, et see väline pool on vaid jääkirme suure järve peal ja seal kirme all on palju huvitavat peidus. Tahtsin teada pooside mõju, mõtet ja mida ma suudan. Esialgu ikka üsna enesekeskne mõtteviis, mis teha. Seega tuli õppima asuda. Olen õppinud Yin joogat juhendama, nii level I kui II kursuse läbinud Pille Eikneri juures ning Vinyasa joogaõpetaja 200h koolituse läbisin Infra jooga stuudios. Loen jõudumööda ise juurde, mu joogaraamatute riiulis on nii anatoomiat kui filosoofiat, eks ka kergemaid kirjutisi, mis just alguses rohkem aitasid. Kõige rohkem õpetavad aga õpilased ise. Nende tagasiside on kõige parem õppimise allikas. Sügav huvi jooga vastu ei ole kao kuskile. See ei ole nii, et proovisin, tehtud ja aitab. Ikka aina süveneb, juurdub kuskile peentasandile välja. Kuidas praktiseerida, end tundma õppida. Kuidas juhendada nii, et aidata teisi, kuid mitte liiga peale tükkida oma tõekspidamistega. Kuidas võimaldada, kuid mitte suruda; kuulata, mitte lobiseda; jälgida, kuid mitte hinnanguid anda.

Täna saates: Juba arutatakse, millal saab normnaalse elu juurde tagasi pöörduda... kuid vara veel. Eestit tabas maskihullus, aga samal ajal staarperearst soovitab tervetel maske mitte kanda. Kooliteema on üha olulisem - nüüd on teada vähemalt see, kuidas põhikooli ja gümnaasiumi lõpetada saab. Aga kodused tööd aina kuhjuvad. Bolt tahab saada 50 miljonit riigi abi, aga sai hoopis kõva kriitikat vastu. Saaremaa silla eriplaneering läheb töösse. Esialgu ei saa küll kuhugi sõita. Õiguskantsler noomib ja saadab rahustavaid sõnumeid. Usklikud käivad zuumikirikutes - ja asi toimib! Stuudios Priit Hõbemägi, Urmas Jaagant ja Ainar Ruussaar.

Täna saates: Juba arutatakse, millal saab normnaalse elu juurde tagasi pöörduda... kuid vara veel. Eestit tabas maskihullus, aga samal ajal staarperearst soovitab tervetel maske mitte kanda. Kooliteema on üha olulisem - nüüd on teada vähemalt see, kuidas põhikooli ja gümnaasiumi lõpetada saab. Aga kodused tööd aina kuhjuvad. Bolt tahab saada 50 miljonit riigi abi, aga sai hoopis kõva kriitikat vastu. Saaremaa silla eriplaneering läheb töösse. Esialgu ei saa küll kuhugi sõita. Õiguskantsler noomib ja saadab rahustavaid sõnumeid. Usklikud käivad zuumikirikutes - ja asi toimib! Stuudios Priit Hõbemägi, Urmas Jaagant ja Ainar Ruussaar.

Täna rääkisime VHK teatrikatsetest, mida seal teha, mida mitte teha, kuidas kogu see tohuvabohu samm sammult üldse välja näeb. Teistest katsetest kah. Külas oli meil VHK teatriklassi õpilane Iris Pähn, kes paljastas meile, lihtsurelikele, nii lahkesti teatriklassi telgitaguseid ja pajatas enda mõtetest ning tunnetest teatrikatsete ajal. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :) Koduleht:http://esialgunimetapodcast.libsyn.com/

Räägime ja täpsustame seda pillide teemat, mis üleelmine kord segaseks jäi, saame vastuse küsimusele miks on Krönnil ratastool ja kuidas sellega Tallinnas liiklemine välja näeb. Lõpuks räägime äsjatoimunud õpilasfirma laadast ja üldse müümisest ja kliendiga manipuleerimisest müügitöös. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :) Meie koduleht:http://esialgunimetapodcast.libsyn.com/

Krönn ja Rems räägivad talveintsikurmust, Rimi soojaletist, sellest kuidas Krönn Itaaliasse profijalgpalluriks kutsuti ja veel paljust muust huvitavast. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :) P.S. Ma panen siia alla veel kõik kohad, kus meid kuulata võib, sest see on vist professionaalne. Itunes: https://itunes.apple.com/ee/podcast/esialgu-nimeta-podcast/id1450196990 Stitcher: ​​https://www.stitcher.com/s?fid=359457&refid=stpr RSS feed: https://esialgunimetapodcast.libsyn.com/rss

Viimaks on jõudnud kätte ka see päev, kus me räägime suhetest. Muljetame, mis tunne on olla 18-aastane ja kuidas oli esimest korda purjus olla. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :)

Kõnelesime mardisantidest, Eesti jalgpallifännide kultuursest ja teistsugusest käitumisest ja mingil põhjusel jälle vanglast. Teistest kultuuridest kah. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :)

Eik on noor räppar ja muusik, kes ilmselt tutvustamist ei vaja. Räägime temaga tänapäeva räpist, tema viimasest albumist ja sellest kas Hopsini "Ill Mind of Hopsin 5" on hea või mitte. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :) EiKi uus album: https://eikluuletab.bandcamp.com/

Seekord räägime dieeditamisest, heast unest, sellest kust nüüdsest peale meie podcasti kuulata saab ja kust ei saa (soundcloudist ei saa). Veel sellest kui palju peaksid õpetajad koolis õpilastele halastama ning mis hetkest peaks asi karmiks minema. Podcasti aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :)

Seekord on meil külas VHK teatriklassi õpilane ja noor modell Jens- Patrik Rand. Räägime väikeste laste internetis surfamise ohtlikkusest, erinevatest mängudest mida selle asemel mängida ja lõpuks teeme Jensule küsimuste lightning roundi.

Enda esimeses podcastis räägime tänapäeva kinost ja teatrist, gümnaasiumi erialadega kaasnevatest stereotüüpidest ja veel sellest, kui tapvalt raske on stiilselt ja viisakalt hüvasti jätta.

Täna on meil külas VHK teatriklassi vilistlane Taavet Borovkov. Kuna Taavet on osaliselt venelane räägime eestlaste ja venelaste suhetest ja nende tulevikust Eestis.

Eesti metsamajandamine on teema, mida on viimase paari aasta jooksul saatnud kohati ootamatult kirglik osavõtt. Esialgu tehnilist laadi eriarvamustest lahvatanud mõõduvõtt sai kärmelt sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme ning tõi nähtavale Eesti kodanikuühiskonna mitmekülgsuse, animeerides olemasolevaid vabaühendusi ja inspireerides hulga uute ja häälekate tekkimist. Ei ole juhus, et Eesti arutelusaadete lipulaev, teledebatt "Suud puhtaks", valis eelmisel aastal oma avasaate teemaks just metsanduse. Suud said ehk küll puhtaks räägitud, ent olulised küsimused on endiselt õhus. Mil määral aitab kaasamine kaasa ning mil määral ahistab? Kas väärtuskonflikti ei ole põhimõtteliselt võimalik mõistlikult lahendada? Kuidas luua tõenduspõhist poliitikat, kui isegi alusfaktides ja -mõistetes ei suudeta ühel hetkel enam kokku leppida? Nüüd, kus on valmimas uus metsanduse arengukava aastateks 2021-2030, on ehk paras hetk analüüsida toimunut ning võtta kokku olulisimad õppetunnid kaasamisest ja poliitkommunikatsioonist Eesti metsanduse näitel. Arutelu juht: Anu Välba Osalejad: Kadri Lainas (sõnumiagentuuri Akkadian partner), Tarmo Tüür (ELF), Marku Lamp (Keskkonnaministeerium), Liina Gross (Eesti Metsaselts) Korraldaja: Citizen OS, Kady-Ann.Sutt@Envir.ee Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teater Varius sai 2017 aasta sügisel 30-aastaseks. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut. Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Asjaarmastajate asemel hakkasid üha rohkem esinema kutselised näitlejad. Varius on ühe naise teater - tema looja, dramaturg ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Teater Varius sai 2017 aasta sügisel 30-aastaseks. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut. Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Asjaarmastajate asemel hakkasid üha rohkem esinema kutselised näitlejad. Varius on ühe naise teater - tema looja, dramaturg ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Fantaasia ja seiklusjuttude autor Genevieve Cogmani „NÄHTAMATU RAAMATUKOGU“ kirjastuselt Varrak. Irene on raamatukoguhoidja maagilises Raamatukogus, mis asub paralleelmaailmade vahel. Tema töö sarnaneb pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on ükskõik millisel moel hankida raamatuid erinevatest maailmadest. Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel järjekordsele missioonile, kuid sihtmärgiks olev raamat on varastatud ja seda jahivad teisedki ohtlikud jõud.

Tänase saate külaliseks on Los Angeleses elav filmimees ja muusik Brad Jurjens, kes läks ligi 22 aastat tagasi Eestist Ameerika Ühendriikidesse õnne otsima. Praktiliselt kaks kätt taskus. Esialgu töötas Brad ehk eestipäraselt Priit nii hostelis kui ka näiteks ajaleheputkas. Kuna USA tööviisat tal toona polnud, hankis ta võltsitud rohelise kaardi ning sai sellega esimese palgalise töö. Bradi sõnul oli siis selline asi võimalik, tänapäeval nähakse seesugused võltsingud kohe läbi. Ehtsa rohelise kaardi sai mees aga abielludes. Täna on muusikuks olemine Bradi ainus amet. Tänu põnevale tööle on ta näiteks käinud õhtustamas näitleja Nicolas Cage'iga, pildistatud paparatsode poolt poolpimedaks ning lemmikbändi basskitarrist on pakkunud ise end Bradi plaadile mängima. Samuti räägime elust Los Angeleses - muuhulgas kuuleme, kui palju maksab korter Hollywoodi südames!

Teater Varius sai 30. aastaseks. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut. Oluline lavastus Variuse edaspidises töös oli “Arbujate aegu”, mis saavutas enneolematu menu. Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Asjaarmastajate asemel hakkasid üha rohkem esinema kutselised näitlejad. Varius on ühe naise teater - tema looja, dramaturg ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Teater Varius sai 30. aastaseks. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut. Oluline lavastus Variuse edaspidises töös oli “Arbujate aegu”, mis saavutas enneolematu menu. Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Asjaarmastajate asemel hakkasid üha rohkem esinema kutselised näitlejad. Varius on ühe naise teater - tema looja, dramaturg ja lavastaja on Heidi Sarapuu.

Judith (35 ja vallaline) kohtub supermarketis Hannesega, kes talle rahvahulgas kanna peale astub. Hannes (parimates aastates, vallaline, arhitekt) pole mitte ainult kõikide ämmade unelm, ka Judithi sõpruskond vaimustub temast jäägitult. Esialgu naudib Judith seda, et too sihikindel mees, kellel peale tema enam muud vist peas polegi, ta lausa troonile tõstab. Kuid pikkamisi hakkavad mehe pidevad armutõotused koormavaks muutuma, intensiivne andumus kipub lämmatama. Kõik katsed meest oma elust välja tõrjuda nurjuvad, Hannes järgneb talle unenägudessegi, ja kui Judith ärkab, ootab teda juba jälle, et teha talle meeldivaid üllatusi… (Daniel Glattauer. IGAVESTI SINU. Loeb Kristi Aule.)