Podcast appearances and mentions of marina kaljurand

Juba tuleval laupäeval toimub Paide Arvamusfestivalil RSRi korraldatud arutelu "Komm või pomm? - Julgeolek heaoluühiskonnas", kus osalevad EP saadik Marina Kaljurand, Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Tartu Ülikooli militaarsotsioloog Tiia-Triin Truusa. Arutlusele tuleb julgeolek-heaolu teemade vastandumine ning mõlema saavutamise keerulisus. Euroopa ühiskonnad ei mõista julgeolekut üheselt ning see tekitab hõõrdumist ja püstitab takistusi ühise julgeolekupoliitika kujundamisele. Sissejuhatuse Arvamusfestivalile tegid Annabel, Siim ja Tõnn. Saate lõikas kokku Richard.

Esmaspäeva hommikuks on selge, kes on need seitse poliitikut, kes esindavad Eestit europarlamendis järgmised viis aastat. Miks toetasid Eesti inimesed just neid, kui täpselt valimistulemust prognoositi ja kuidas sujus hääletamine, sellest räägivad Postimehe erisaates Tallinna valimiskomisjoni esimees Priit Lello, politoloog Tõnis Leht ja poliitikud Marina Kaljurand ning Jüri Ratas. Brüsselis toimuvat vahendab Evelyn Kaldoja. Saatejuht on Ulla Länts.

Sel reedel, ilusal naistepäeval on Kuku stuudios saatejuhtide vahel Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand. Juttu tuleb naistest poliitikas kui ühiskonna küpsuse tunnismärgist ning mõistagi Euroopas ja Eestis aetavast poliitikast. Saatejuhid on Brita-Maria Alas ja Timo Tarve.

Kas Euroopa suudab leppida kokku Vene kodanikele turismipiirangute kehtestamise ja jätkata ka teiste sanktsioonidega või hakkab sõda meie jaoks tavaliseks muutuma. Kui levinud on Euroopas arvamus, et sõda peetakse Ukrainas ja teised riigid ei peaks kartma, sellest räägime Postimehe otsesaates Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljurannaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Venemaa sõda Ukraina vastu käib juba rohkem kui kaks kuud. Esialgu oli EL kiire ja otsustav Putini režiimi pitsitamise alustamisega. EKRE eurosaadik Jaak Madison märkis, et ta oli lausa meeldivalt üllatunud. Kuid mida aeg edasi, seda aeglasemalt asjad lähevad. „Naftaembargo peaks täna juba kehtima ja me peaks rääkima gaasiembargost!“ põrutas sotside ridadest europarlamenti kuuluv Marina Kaljurand. Reformierakonna saadik Andrus Ansip aga kaitseb Saksamaad terava kriitika eest ja rääkis, kuidas seal on kiiresti Vene kütuste tarbimist sanktsioonidetagi vähendatud. Delfi „Euroopa Erisaate“ stuudios olid kolm Eesti eurosaadikut ja saatejuht Raimo Poom.

7:35 Strasbourgis algasid sel nädalal Euroopa Parlamendi täiskogu istungid. Millist tähelepanu ja otsuseid võib sealt oodata seoses Ukraina pinnal toimuva Vene agressiooniga, küsime Euroopa Parlamendi liikmelt Marina Kaljurannalt kell 7.35.

Välismäärajas võtavad aasta kokku Eesti saadikud Euroopa parlamendis. Mida nemad on suutnud maailmas ja Euroopas muuta? Marina Kaljurand, Urmas Paet, Riho Terras ja Jaak Madisson pühapäeval kl 11. Saadet juhib Neeme Raud.

Endine välisminister, suursaadik Moskvas ning praegune Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand leiab, et Tšehhil pole ühtse Euroopa toetuse küsimiseks piisavalt poliitilist kapitali. „Küsimus on selles, kuidas riik suudab veenda, et tal on õigus,“ märkis ta kahtlustuse kohta, et Vrbětices korraldasid laskemoonalao plahvatuse kaks GRU agenti. „Selles osas ei ole tšehhid kindlasti hästi hakkama saanud. Kui veel eelmisel nädalal näis pilt olevat selge, et GRO osales plahvatuses, neid on nähtud, siis nädalavahetusel läks asi päris segaseks, kui president Miloš Zeman hakkas rääkima hoopis muud.“ Nimelt tegi Zeman pöördumise, kus ütles, et tegelikult on uurimises kaks versiooni – nii sabotaaž kui ka õnnetusjuhtum. Tšehhi valitsus eesotsas peaminister Andrej Babišiga lükkas aga presidendi väited ümber, öeldes, et keskendutakse üksnes GRU versioonile. Kaljuranna sõnul pole muu maailma jaoks väga tähtis, et Zeman tunneb Venemaa suhtes sümpaatiat. „Ta on riigipea. Ta on riigi president ning tema sõna kuulatakse.“ Nõnda ongi praegu saatnud solidaarsusest Tšehhiga Vene diplomaate välja vaid Balti riigid, Slovakkia ja Rumeenia. See on suur vahe olukorraga, kus samad agendid mürgitasid Salisburys ärahüpanud agendi Sergei Skripali ning tema naise – ja valdav enamus EL-i liikmesriike (peale 5 riigi) vastas Vene diplomaatide väljasaatmisega. „Nüüd Venemaa vaatab, mis on lubatud Ida-Euroopa riigis, millel on Vene-sõbralik president,“ sõnas ta. „Vaatab ja itsitab, kuidas Euroopa Liidus püütakse ühtsust saavutada – tulevad avaldused siit ja sealt, aga ühtset hukkamõistu pole.“ Kaljurand märkis, et omalt poolt Tšehhile solidaarsust näidanud Eesti peaks nüüd ka omalt poolt püüdma lääneriike veenda vastusammudega ühinema. Saates veel Mida üldse annab diplomaatide väljasaatmine peale sümboolse hukkamõistu? Kui tõenäoliselt on väljasaadetavate näol tegu spioonidega? Miks Kaljurand ise Kremli soovituse peale 2007. aastal koju ei sõitnud? Tšehhi sündmustest sõltumatult on saatnud lähiajal Vene diplomaate välja ka Poola, Bulgaaria, USA. Neist viimane kehtestas ka sanktsioonid. Millised neist eriti haiget teevad? Mille eest on üldse õige sanktsioone kehtestada – kui eri kaalukaussidel asuvad Krimm ning Navalnõi? Mida teha Türgiga, kelle ärrituseks on sarnaselt USA presidendile Joe Bidenile ka meie riigipea Arnold Rüütel nimetanud armeenlaste tapatalgusid 1915. aastal genotsiidiks? Kas peaksime toetama teise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut keelata Vene kodanikel (peale erandjuhtumite) sisenemine Euroopa Liitu? Kuulake Krister Parise erisaadet Marina Kaljurannaga siit!

Discussion with MEP Marina Kaljurand, former Estonian Foreign Minister with interests in cybersecurity, transatlantic cooperation and digitalisation on all levels.What you'll hear:Estonia as an e-nation:  “nobody has so far proved that online voting services are less secure than offline.” Estonia is the only country in the world that gives its citizens rights to vote online.The digital revolution has come to stay, smart ones are taking advantage and facing challenges. The majority of international law was written before the IT revolution but still, there are principles that should apply also to the digital cyber and online world.For centuries the state was the only one dealing with security (nuclear, chemical and conventional weapons) but cyber is different. The private sector owns critical infrastructure, is providing online services, and has the brightest IT geeks. We are at a stage where the government has to work with others.The topic of cybersecurity has come out of the basement. And there are more and more politicians who have overcome the stereotypes and are ready to accept that that's our new reality. We can't escape it. We don't write “internet” with a capital “I” anymore, that's a sign!Europe's investment into R&D: “No regulation is better than bad regulation, and less regulation is better than more regulation”  How will transatlantic cooperation change with Biden? “We are natural partners. it's in the European DNA and in the US DNA to cooperate. Yes, we are competitors, like all good neighbours, but it's a positive competition, so I think that together we can be much stronger facing the new challenges, for example coming from China.”UN Digital Roadmap: I hope the roadmap will be a push and I hope that at some point we will come to a better organisation for digital cooperation globally. And it has to be on all levels, global, regional, state-to-state. Last year we celebrated 75 years of the UN and for the first time, the declaration included digital cooperation and cybersecurity. The UN security council is still stuck in 1945, it does not reflect today's international affairs, but that's the only thing we have todayWill COVID help build trust between sectors?: I would argue that the government has all the tools, all the opportunities to provide that they do care about people and they do bring digital into people's lives with best intentions doing it responsibly and respecting all their fundamental and human rights. The chance is there, whether governments will take advantage or not.Marina Kaljurand is a member of the European Parliament, served as Estonian Foreign Minister, and Ambassador to several countries, including Russia during the cyber attack on Estonia in 2007 and to the United States, during the 2013 Snowden leak of highly-classified information from the NSA. She has played an important role as expert and negotiator in the accession negotiations of Estonia to the European Union and to the OECD.Marina is a member of the UN Group of Governmental Experts on Developments in the Field of Information and Telecommunications in the Context of International Security, and Member of the UN high-level panel on digital cooperation.GARI is a research institute that uses advanced technology, such as AI with Big Data, to visualise, understand and create the ability to manage globalisation.

Eesti kui Euroopa piiririigi jaoks on oluline, et naabruskonnas oleksid arengud rahumeelsed. Kuid sel sügisel on ikka vastupidi läinud. Varasematele rasketele konfliktidele nn idapartnerluse riikides nagu Ukraina või Gruusia lisandus kõigepealt rahva ja võimust kinni hoidva režiimi vastuolud Valgevenes, millele järgnes nüüd kaua külmunud Armeenia-Aserbaidžaani kaua külmunud sõjalise konflikti üleskuumutamine Mägi-Karabahhis. Endistest välisministritest eurosaadikud Urmas Paet ja Marina Kaljurand arutavad Delfi „Euroopa erisaates“, mismoodi peaks ja saaks Euroopa neisse sündmustesse suhtuda.

Eurosaadikud Urmas Paet ja Marina Kaljurand räägivad Mart Helme skandaali taustal, et edaspidi seotakse eurorahade andmine liikmesriigile palju rangemalt õigusriigi põhimõtete austamisega.

Koroonakriis on tõstnud jälle päevakorda Euroopa Liidu majandusliku, digitaalse, julgeoleku ja energeetika alase sõltumatuse küsimused, seda eriti Venemaa ja Hiina pahatahtliku tegevuse valguses, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand podcastis "Maailm taskus".

Koroonakriis on tõstnud jälle päevakorda Euroopa Liidu majandusliku, digitaalse, julgeoleku ja energeetika alase sõltumatuse küsimused, seda eriti Venemaa ja Hiina pahatahtliku tegevuse valguses, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand podcastis “Maailm taskus”.

Delfi „Euroopa erisaate“ liinil on vahetult enne 9. mai ehk Euroopa päeva kätte jõudmist eurosaadik Marina Kaljurand. Kaljurannaga tuleb saate alguses juttu Euroopa päeva tähistamisest, mis jääb tihti pronkssõdurile lillede asetamise uudiste varju. Kaljurand usub, et küll Euroopa päev olulisemaks saab. Ta leiab, et koroonakriis oli hea meeldetuletus, mis saaks siis, kui Euroopa Liitu poleks olemas ning aitas EL-i tähendust ehk paremini esile tuua. Aga ka Euroopas arutatakse piirangute mahavõtmist ja kuidas sellele võiks kaasa aidata digilahendused ning kas piirid suudetakse korrapäraselt avada taas. Kaljurand ütleb, et piiride avamine on tõehetk, sest peame kuini vaktsiini leidmiseni viirusega elama harjuma ega saa olla pikalt suletud. Saate teises pooles on aga juttu huvitavatest arengutest Euroopa sees, kus Kaljurand viitab, et aina rohkem võidakse riikide mõjutamiseks võtta kasutusele rahakotirauad. Olgu näiteks Ungari suhtes demokraatia kärbumise tõttu või nende riikide suhtes, kes vabatahtlikult põgenikke ümber paigutada ei aita. Kaljurand kutsub Eesti valitsust humaansusele ja kristlikkusele ja võtma vastu saatjata lapspõgenikke Kreekast. Saatejuht on Raimo Poom.

Euroopa päeva eel on Nädala tegija stuudios europarlamendi saadik Marina Kaljurand. Kui tõhusalt võitleb Euroopa Liit koroonakriisiga ja kui oluline on selles võitluses euroopalike väärtuste säilimine, sellest me saates räägime. Küsib Ulla Länts.

Euroopa päeva eel on Nädala tegija stuudios europarlamendi saadik Marina Kaljurand. Kui tõhusalt võitleb Euroopa Liit koroonakriisiga ja kui oluline on selles võitluses euroopalike väärtuste säilimine, sellest me saates räägime. Küsib Ulla Länts.

Delfi eriolukorra „Erisaates“ on pühapäeva hommikul külas videosilla vahendusel eurosaadik Marina Kaljurand, kes on juba kümnendat päeva iseendale kehtestatud karantiinis. Saates annab ta nõu, kuidas leida kuju sunnitult eluks õige rütm ja muidugi erinevatest Euroopa asjadest. Kuidas europarlament juba teeb kaugistungeid, miks pole kuulda Euroopa Liidu häält selles kriisis ja kas ühendus üldse ellu jääb? Saadet juhib Raimo Poom.

Samal päeval, kui Eesti taastas iseseisvuse, kaotas Marina Kaljurand õnnetuses poja. Traagiline sündmus pani otsima elu mõtet. Ei tea, mis oleks saanud, kui poleks olnud tütar Kaisat ja abikaasa Kallet, nendib Marina Kaljurand.

Samal päeval, kui Eesti taastas iseseisvuse, kaotas Marina Kaljurand õnnetuses poja. Traagiline sündmus pani otsima elu mõtet. Ei tea, mis oleks saanud, kui poleks olnud tütar Kaisat ja abikaasa Kallet, nendib Marina Kaljurand.

What are the biggest global challenges to the stability of cyberspace today? To what extent can norms and policy development guide responsible state and non-state behavior in cyberspace? And what are the best arenas for producing such norms and guidance? Marina Kaljurand, former minister of foreign affairs in Estonia and currently chair for the Global Commission on the Stability of Cyberspace visited NUPI on 8 December 2017 to give a talk on these issues. Chair and introductory remarks: Niels Nagelhus Schia, Senior Research Fellow, NUPI.

What are the biggest global challenges to the stability of cyberspace today? To what extent can norms and policy development guide responsible state and non-state behavior in cyberspace? And what are the best arenas for producing such norms and guidance?Marina Kaljurand, former minister of foreign affairs in Estonia and currently chair for the Global Commission on the Stability of Cyberspace visited NUPI on 8 December 2017 to give a talk on these issues. Chair and introductory remarks: Niels Nagelhus Schia, Senior Research Fellow, NUPI. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Minu vestluskaaslane meie kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka räägime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016. aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Selles episoodis räägime Pronksiöö rahutuste lahendamisest Moskvas. Konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades. Tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015. aastal. Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest. Tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel. Keda peab Marina tugevaks inimeseks? Kas diplomaatias saab endale lubada pikalt viha pidamist? Eesti presidendivalimistest ja valimiste korrast. Mis vahe on heal ja halval diplomaadil? Kuidas tuleb ta toime stressiga? Mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslane kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka räägime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016 aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Me räägime Marinaga huvitavatel teemadel: Pronksiöö rahutuste lahendamisest Moskvas; konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades, tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015a; Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest; tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel; keda peab Marina tugevaks inimeseks? kas diplomaatias saab endale lubada pikalt viha pidamist? Eesti presidendivalimistest ja valimiste korrast; mis vahe on heal ja halval diplomaadil? kuidas tuleb ta toime stressiga? ning mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 30. detsembril 2016. aastal üle Facetime’i, seega vabandan juba ette mõningaste ühendusest tulenevate heliprobleemide tõttu. Siin on minu vestlus globaalse eestlase Marina Kaljurannaga. Head kuulamist! Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.  

Sel nädalal jätkame presidendikandidaatide põhjalike usutluste seeriat. Esmaspäeval oli stuudios Mart Helme, teisipäeval kell 14 on stuudios Marina Kaljurand. Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Varasemad saated kandidaatidega on järelkuulatavad Vikerraadio "Reporteritunni" veebiküljelt.

Sel nädalal jätkame presidendikandidaatide põhjalike usutluste seeriat. Esmaspäeval oli stuudios Mart Helme, teisipäeval kell 14 on stuudios Marina Kaljurand. Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Varasemad saated kandidaatidega on järelkuulatavad Vikerraadio "Reporteritunni" veebiküljelt.

Sel nädalal jätkame presidendikandidaatide põhjalike usutluste seeriat. Esmaspäeval kell 14 on stuudios Mart Helme, teisipäeval kell 14 on stuudios Marina Kaljurand. Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Varasemad saated kandidaatidega on järelkuulatavad Vikerraadio "Reporteritunni" veebiküljelt.

Sel nädalal jätkame presidendikandidaatide põhjalike usutluste seeriat. Esmaspäeval kell 14 on stuudios Mart Helme, teisipäeval kell 14 on stuudios Marina Kaljurand. Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Varasemad saated kandidaatidega on järelkuulatavad Vikerraadio "Reporteritunni" veebiküljelt.

http://pod.mittmedia.se/pod/filer/podd_72-14_.mp3 Podd72 kan även laddas ned från iTunes och Acast. Sommarpoddandet med Podd72 fortsätter. I det här avsnittet träffar vi två utrikesministrar och dessutom ett gästspel i Slite. Samtalen är inspelade på Gotland under Almedalsveckan. 1:30 Marina Kaljurand, Estlands utrikesminister 11:05 Edgars Rinkēvičs, Lettlands utrikesminister 18:50 Samtal om Nordstream. Maria Weimer (L), energipolitisk talesperson, & Stefan Olsson … Fortsätt läsa #14 Återvunnen självständighet firar 25 år och gasledningen som delar Europa Inlägget #14 Återvunnen självständighet firar 25 år och gasledningen som delar Europa dök först upp på Podd72.

Reporteritunni külaline on välisminister Marina Kaljurand. Arutlusel on kõik praeguse rahvusvahelise olukorra tulipunktid: Vene oht, NATO panus Baltimaade turvalisusse, Euroopa Liidu mured, USA välispoliitika tulevik. Saatejuht on Peeter Kaldre.Kuula 3. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Reporteritunni külaline on välisminister Marina Kaljurand. Arutlusel on kõik praeguse rahvusvahelise olukorra tulipunktid: Vene oht, NATO panus Baltimaade turvalisusse, Euroopa Liidu mured, USA välispoliitika tulevik. Saatejuht on Peeter Kaldre.Kuula 3. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kõige populaarsem presidendikandidaat hetkel on välisminister Marina Kaljurand. Milline president temast saada võiks ja kas tal jätkub jaksu üsna õelaks muutunud presidendiralli lõpuni kaasa teha, sellest saates Marina Kaljurannaga räägimegi. Saatejuht on Ulla Länts. (Ulla Länts.)

http://pod.mittmedia.se/pod/filer/2_Podd72.mp3 Podden kan även laddas ned från iTunes och Acast. Foto: Johan Nilsson / TT / I #2 Inleder vi med att småprata om ett axplock av allt som har hänt sedan sist. Därefter bjuder vi på Estlands utrikesminister Marina Kaljurand som pratar om Estlands säkerhetsfilosofi, aldrig mer ensam, och så avhandlar vi lite frågor som … Fortsätt läsa #2: ”Fixa strömavbrottet, så preppar Estland och hotar krig på Balkan?” Inlägget #2: ”Fixa strömavbrottet, så preppar Estland och hotar krig på Balkan?” dök först upp på Podd72.

Kuku Nädala Tegija külaliseks on välisminister Marina Kaljurand. Vabariigi valitsus otsustas esitada Riigikogule heakskiitmiseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu. Räägime võimalustest lepingutega seekord jõustumiseni jõuda ning kahe riigi vahelistest suhetest üldisemalt. (Meelis Atonen.)

Kuku raadio Nädala Tegija saates on külas äsja ametisse kinnitatud välisminister Marina Kaljurand. Saatejuht on Ulla Länts. (Ulla Länts.)

Järgmine nädal kujuneb Eesti jaoks välispoliitiliselt eriti oluliseks. Toimub nii USA presidendi Barack Obama visiit Eestisse kui ka NATO tippkohtumine. Visiidi turvalisusest on Nädala Tegija stuudios rääkimas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Obama visiidi tähtsuse ning Eesti ja USA suhete üle arutleb Välisministeeriumi asekantsler Eesti endine suursaadik USA-s Marina Kaljurand. Milanos Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel olev välisminister Urmas Paet annab Eesti ootuste kohta NATO tippkohtumisel ülevaate telefoniintervjuu kaudu. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)