Podcasts about mitme

Eine Bundesrätin, die einen Topf Gold findet, nach-uns-die-Sintflut-Mentalität und Probleme, die alle wie Nägel aussehen. Proloflo nimmt sich heute Viola Amherds Geheimpläne vor - es geht um viel Geld und die Entwicklung des Bundesbudgets in den nächsten 20 Jahren.

Ilmumas on raamat "Andres Mustonen.

Tänases Digisaates teeme ülevaate USA suurima tehnoloogiamessi CES uudistest ning saate teises pooles räägime WiFi ja 5G tulevikust. Saate teemad: Mitme ekraaniga sülearvutid Telerimaailma uuendused CESil Tervisetehnoloogiad CESil Kas 5G asendab WiFi? Kuidas WiFi edasi areneb? Mida toovad meile kosmoseinternet ja UWB ning kunas? Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Meelis Väljamäe. Külas Toomas Kadarpik 3KGroupist. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Laupäevases "Keskpäevatunnis" arutavad Madis Kimmel, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar selle üle, mitme Eesti vahel me märtsis valida saame ja tahame. Kaks erakonda – EKRE ja Reformierakond on selgelt vastandunud, ülejäänud on pigem ettevaatlikumad. "Keskpäevatund" räägib ka naiste osakaalust poliitikas ja peapiiskop Urmas Viilma arvamusest, et muuseumid peaksid kirikutele tagastama nende vara.

Laupäevases "Keskpäevatunnis" arutavad Madis Kimmel, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar selle üle, mitme Eesti vahel me märtsis valida saame ja tahame. Kaks erakonda – EKRE ja Reformierakond on selgelt vastandunud, ülejäänud on pigem ettevaatlikumad. "Keskpäevatund" räägib ka naiste osakaalust poliitikas ja peapiiskop Urmas Viilma arvamusest, et muuseumid peaksid kirikutele tagastama nende vara.

Mitme Kriisi Õppetunnid by Arvamusfestival

„Ma ei suutnud pooleteistaastasele Emilile selgeks teha, et kui sa astud väiksele Jete-Liisale peale, siis see võib väga nukralt lõppeda. Mul oli korraga kaks inimest, kes ei saanud asjadest aru ja üks oli neist märgatavamalt tugevam kui teine,“ räägib Pere ja Kodu peatoimetaja Elin Järvsaar esimesi kuid kolme lapse emana.

28. veebruaril on vene-eesti semiootiku ja kirjandusteadlase Juri Lotmani (1922-1993) 100. sünniaastapäev. Semiootikud Merit Rickberg ja Timo Maran räägivad Lotmani ideedest ja vaimsest pärandist. Saatejuht on Kaisa Ling.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas mulluste maanteesõidu maailmameistrivõistluste juunioride grupisõidu pronks Madis Mihkels. Räägime eelmise hooaja sõitudest ja võitudest ning ees ootavast profileerist. Teadupärast on 18-aastane tartlane sõlminud lepingu nii koduse profitiimiga Ampler-Tartu 2024 kui ka Belgia World Touri meeskonnaga Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux. Mis puudutab pealkirja, siis jutt on ülekilodest. Madis annab endale aru, et soov spordis läbi lüüa, tähendab üha kindlamaid piiranguid ja üha suuremat professionaalsust. Kõiges, mitte ainult ampsude lugemises. Vähe teada on fakt, et juba kaks aastat on ta treeninud itaallasest juhendaja plaanide järgi. „Mind viis itaallasega kokku Eesti juunioride koondise treener Alo Jakin. Rääkisin oma Eesti treeneri Caspar Austaga läbi ja tundus hea variant. Minu jaoks muutus peaaegu kõik. Ma ei olnud kunagi nii spetsiifilisi lõike ja asju teinud. Professionaalsust tuli palju juurde, ja läbi selle ka arenguhüpe.“ Kuulajad saavad teada kui kiirelt pärast MM-i medalivõitu hakkas tiimidelt kõnesid peale tulema? Milliste tiimidega ta juba varem suhtles, pärast võite Ungaris Rahvuste Karika velotuuril? Mitme aastast lepingut Intermarche pakkus ja kuidas kõik lõpuks sobilikult lukku sai. Ühtlasi ütleb Madis, et detsembri laager Intermarche'ga oli väga kainestav. „Tiimi laager tõi mind maa peale. Sain aru, et ma olen täiesti tavaline rattur, kes läheb World Touri ja peab seal ennast tõestama hakkama. Kellestki pea jagu üle ma pole.“ Jõuame juttudega ka sinnamaani, et mullu oli õhus veel teinegi tiitlivõistluste medal. Euroopa meistrivõistlustel, kus Madis Mihkels oli tegemas elu parimat eraldistarti, aga... Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Salvestasime 16. augustil juba teise podcasti viroloogi, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professori ja valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukoja juhi Irja Lutsariga. Kui esimene, juuni alguses salvestatud intervjuu sai pisut pehmem, siis sel korral leppisime kokku, et asume teravamalt asja kallale ja saade tuli ligi kahe tunni pikkune!    Sel korral võtsime muu hulgas ette ka vaktsineerimise teema. Professor on vaktsineerimise andunud fänn ja kahjustuste rohkust ta uskuda ei suuda. Lutsari sõnul on ta siiski selle poolt, et meil oleks vaktsiinikahjustuste fond ning teemast on ta rääkinud ka valitsusega. Lisaks oleks professori sõnul väga kerge välja selgitada, millised sel aastal surnud inimestest on eelnevalt saanud koroonavaktsiini – kust seda infot aga leida, päris täpselt teada ei saanudki. Tekib küsimus – kui see nii kerge on, siis miks need andmed avalikud pole? Uurisime ka, mida teab teadusnõukoha juht lekkinud Pfizeri lepingutest ja kas ka Eestil on midagi sarnast sõlmitud. Mitme teema juures Lutsar muutis oma seisukohta ja jäi mulje, et suuremal osal teadusnõukojas ja valitsuses tehtavatest otsustest ei ole mitte mingit pistmist reaalsusega ja meie peal tehakse sotsiaalseid, meditsiinilisi ja majanduslikke katseid lihtsalt selle pärast, et oleks millegagi tegeleda. Kas teadusnõukojas ei peaks olema inimesed, kes suudavad kõiki erinevaid küsimusi ja teemasid arvesse võtta (ilma teemat mujale juhtimata), et tehtaks päriselt teaduspõhised ja laiapõhjalisel infol põhinevad otsused? Täispikk saade kuulatav/vaadatav MINU TELEGRAMI tellijatele: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-54-votame-koroonapettuse-pihtide-vahele-kulas-irja-lutsar  

On aeg meie kõige esimeseks live podcastiks!

Mitme lapsega üksikemad, üksikud naised, varasemate maksehäiretega, välismaal elanud ja töötanud inimesed, väga vanad või ka noored laenusoovijad – need sageli nö erilisteks peetud laenukliendid ei erine tegelikult panga silmis kuidagi teistest. Alati ja iga inimese puhul määrab laenu saamise ära tema sissetulek, tagatis ja võime laenu pikaajaliselt teenindada. www.cooppank.ee

Don't miss out on the next #womenintech podcast episode, get notified by signing up here http://womenintechshow.com. Be featured in the Women in Tech Community by creating your profile here http://womenintechvip.com/“Remix: Lisa Moyle, Marta Kobzevaite, and Yekaterina Zvorykina”#womenintech Show is a WeAreTech.fm production.To support the Women in Tech podcast go to https://www.patreon.com/womenintechTo be featured on the podcast go to http://womenintechshow.com/featureHost, Espree Devorahttps://twitter.com/espreedevorahttps://www.linkedin.com/in/espreeGuest,Lisa Moylehttps://www.linkedin.com/in/lisa-moyle-438b3129Guest, Marta Kobzevaitehttps://www.linkedin.com/in/marta-kobzevaite/Guest,Yekaterina Zvorykinahttps://www.linkedin.com/in/yekaterina-zvorykina/Be featured in the Women in Tech Community by creating your profile here http://womenintechvip.com/In LA? Here’s some awesome resources for you to become immersed in the LA Tech scene -For a calendar of all LA Startup events go to, http://WeAreLATech.comGet Podcast Listeners, http://getpodcastlisteners.com/Resources Mentioned:VC Innovations, https://www.vcinnovations.co.uk/Fintech Inn, https://www.fintechinn.lt/Ellongevity, https://www.ellongevity.com/Biohackers Lithuania, https://www.instagram.com/biohacker.lt/,Headspace, https://www.headspace.comBaltic Sandbox - https://balticsandbox.eu/MATLAB - https://www.mathworks.com/products/matlab.htmlCoursera - https://www.coursera.org/Credits:Produced and Hosted by Espree Devora, http://espreedevora.comStory Produced, Edited and Mastered by Cory Jennings, https://www.coryjennings.com/Production and Voiceover by Adam Carroll, http://www.ariacreative.ca/Team support by Janice GeronimoMusic by Jay Huffman, https://soundcloud.com/jayhuffmanShort Title: Lisa Moyle, Marta Kobzevaite, Yekaterina Zvorykina

Mitme minutiga saab organism kätte vajaliku koguse D-vitamiini ning mida võib tähendada lapsepõlves kogetud päikesepõletus? Kõigile neile ja paljudele teistele päevitamisega seotud küsimustele vastab Mariana Džaniašvili Südameapteegist.

Mitme eksiga ma suhtlen? Kuidas kodukontoris elukaaslasega mitte tülli minna? Mis elukutsete puhul on okei näotätoveeringuid omada? Saatke oma pohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan

Today we get to know Yekaterina Zvorykina, Founder of MitMe; Optimizing Performance Through Mitochondrial Health. To support the Women in Tech podcast go to https://www.patreon.com/womenintech - tweet @womenintechshow and @EspreeDevora. Since you love our show, we think you'll also enjoy the Command Line Heroes Podcast. Check them out here, https://www.redhat.com/en/command-line-heroes Special Thanks to Baltic Sandbox Accelerator http://twitter.com/womenintechshow https://twitter.com/espreedevora Be featured in the Women in Tech Community by creating your profile here http://womenintechvip.com/

Stuudios on külas Katrin Jaaska, kelle mitmekesine ja eriilmeline töö hõlmab lisaks kõigele muule ka disainerite ja moebrändide turundust.Katrini InstagramKadri Kruusi koduleht"Podcast Ilusatest Asjadest" teised osad

Võib vaid kujutleda, mida sisaldasid keskaegse "Haiguste ravi" köited. Mitme sajandi vältel ravib pool Euroopat end põhjaliku traktaadi "Trotula" järgi. Alles 1985. aastal tehakse kindlaks selle tegelik autor, kelleks on itaallannast ämmaemand, naistearst ja ravitseja Trota.

FK95! Külas on mees, kellel kulus oma esimese nukufilmi tegemisest 7 aastat. Aga nüüd on see Eesti kalleim film ja rahvusvaheliseim koostööprojekt valmis ning autor ja lavastaja Kaspar Jancis räägib, kuidas selle kõigega on seotud näiteks B-kategooria õudukate meister Roger Corman. Uudiseid on Nolani, Gunni ja Park Chan-Wooki värskeimate kohta. Mitme uue filmi puhul tuleb taskurätt kinno kaasa võtta- näiteks vaid kolmel korral näitamisele tulev "Capernaum" või soe ja südamlik "Kiirperekond". Õudukafännide aasta üks oodatuimaid hekti on samuti käes - Jordan Peele'i värskeim "Meie" on kinodes. Ja kindlasti ei tohi maha magada parima dokumentaalfilmi Oscari võitnud filmi "Eirates gravitatsiooni", mida National Geographic näitab 24. märtsil. PS! Vabandame ka mõnigate tehniliste viperuste osas. Tavapärasest erinev stuudio otsustas mäkra mängida. Pidage vastu!

Riik toetab oma poliitikaga järjestikku lapsi saama. Paljud pered tunnevad, et üheaegselt kahe väikelapsega hakkamasaamine on stressirikas. Mitme väikelapse kasvatamise plusse, miinuseid, väljakutseid ja hüvesid selgitab psühholoog Kei Salura.

Mitme kilogrammi küünaldega saab endale luua hygge olemise? Kuidas vaadata maailmale nurga alt KOLEILUS? Ning kuidas õnnestub kõige kuulsamal rootslasel nooreks jääda, tähistades oma saja aastast juubelit koos Eesti 100ga. REISIRADA pühapäeval kell 4. Saatejuht Thea Karin.

Õhtulehe korvpallisaadet "Viies veerandaeg" külastas BC Kalev/Cramo meeskonna abitreener Indrek Reinbok, kes võttis kokku hooaja kahe esimese kuu tegemised ja praeguse hetkeseisu. Vaatluse all on meeskonda tabanud vigastustelaine ja iga laatsaretis oleva mängija seisund, klubi plaanid olukorrast väljatulekuks - võimalik on mitme uue mängija värbamine. Juttu tuleb Ühisliiga tabeliseisust, sellest, miks on Riia VEF Kalevile ebamugav vastane, samuti eraldi mitmest mängijast ning põnevatest käikudest treeneritepingil. Nagu alati, on saates ka Coolbeti panustamisrubriik.

Kristjan Otsmann on isa, qigongi harjutaja, mootorrattur, viljandlane ja enesejuhtimise ning projektijuhtimise koolitaja. Selles vestluses uurin Kristjanilt, kuidas luua elu, mis on hästi elatud. Möödunud sajandi lõpus oli Kristjan Postimehes peatoimetaja asetäitja, kus tema tööpäevad olid väga pikad ja pingelised. Soov teha asju targemini viis ta David Alleni “Getting things done” raamatuni. Proovis. Toimis. Proovis veel mõningaid meetodeid ja suutis muuta enda tööpäevad efektiivsemaks. Varsti avastas end nõu andmas ka teistele ning sealt edasi liikus teekond koolitaja rolli. Kristjan püüab olla nagu Fred Jüssi, kes ei jää kinni eesmärkidesse ja põhimõtetesse, vaid tunnetab enda sihti või suunda. Teda innustab tegutsema mõte, et kui ta saab tekitada inimestes mõtteid, mis aitavad neid neile olulisi asju paremini ära teha, siis see on suur asi. Mitme lapse isana maksimeerib Kristjan eraelulist aega – mida rohkem, seda uhkem. Töö ja eraelu vahel piiri hoidmine aitab hoida asju korras. Ta tunnistab, et armastab väga enda tööd ja kui puuduks selge piir töö ja eraelu vahel, siis võtaksid üle tõsised töönarkomaanlikud kalduvused. Eriti oluline on olla enda laste jaoks olemas esimestel aastatel, sest sel perioodil luuakse baasturvalisus. Mida rohkem oleme enda laste juures, seda turvalisem on nende keskkond. Viimased aastad on Kristjan töötanud 4 päeva nädalas. See tähendab, et tööaega tuleb nutikamalt kasutada ja osa “kena oleks” asju ära jätta. Kuna tegevustel on kalduvus täita neile ettenähtud aeg ja seda ületada, siis aitab piiride sättimine ohjata enda ajakasutust. Suurem osa ajajuhtimise koolitustel osalejatest käivad auditit tegemas – vaatavad eemalt peale, kuidas asjad töötavad ning “tuunivad” enda praktikaid. Mõned otsivad ühte imevahendit, mis lahendaks kõik probleemid, ent pigem saab leida 1-2 konkreetset tööriista, mida praktiseerida. Vanemas eas otsitakse ka rohkem moodusi, kuidas enda elu mõtestada. Neid osalejaid võib kõnetada Viktor Frankl´i logoteraapia, kus küsitakse endalt 3 küsimust: Kuidas Sa veedaksid eesootava päeva, kui Sul poleks mitte ühtegi kohustust? Mida kavatsed kasvõi natuke nautida eesoleval päeval? Mis Su elu mõte on täna – miks Sa oled täna? Elu mõte on dünaamiline, see muutub ajas. Kuidas aga distsiplineerida end tegema neid asju, mida on vaja teha? On inimesi, kellele distsipliin ei sobigi. Kõige olulisem on tabada ära, milline on Sinu töövahend, mis toimib. Oluline märksõna on pidev parendus – pidevalt muutuda natuke paremaks. Kristjani jaoks töötab hästi pomodoro tehnika – taimer 25 minutiks tööle ja keskendunult konkreetset ülesannet tegema. Midagi muud vahele ei võta. Kui 25 minutit on täis, võtab pausi ja pärast seda võtad järgmise pomodoro tsükli. Pärast 4 tsüklit võtab pikema pausi. Veel mõned põhimõtted, mis toimivad Kristjani enda jaoks hästi: Olulised asjad esimesena. Hommikuti nupukam. Mõttekaardilik mõtlemine ja visualiseerimine ning kritseldamine. Mida aeg edasi, seda vähem vidinaid. Qigongi praktikad tervise hoidmise jaoks. Kui tahad vähendada aega raiskavaid tegevusi (näiteks Facebooki scrollimine), siis aitab see, kui leiad head asendustegevused ja täidad vajalikud eeldused. Näiteks pooleli olev põnev raamat käepärast. Mõnikord tasub leida aega, et molutada sihipäraselt. Teha aktiivselt mitte midagi. Olla omaette. Saate märkmed ja salvestus: http://www.inspiratsioon.ee/kristjan-otsmann-ole-ise

Kuidas saada rikkaks? Seda küsimust aitasid lahata kaks Eesti investeerimismaastikul tuntud inimest - Peeter Pärtel ja Jaak Roosaare. Peeter on tuntud kui Cashflow mängu Eestisse toomisega, kui ka Robert Kiyosaky õpetuste edasi kandjana Eestis. Sealt edasi kinnisvarakoolituste ja maksukoolituste korraldajana. Jaak on tuntud, kui väikeinvestor, kes töötas ennast finantsilise vabaduseni ning peale seda on oma tarkusi lahkelt jaganud kümnete tuhandtete, kui mitte sadade tuhandete eestlastega. Arutasime koos Peeteri ja Jaaguga: - Mida tähendab rikkus? - Milliseid mõtteid tekitas Miljonäri kiirtee raamat? - Kas see muutis sinu jaoks jõukuse/rikkuse arusaama? - Mitme aastaga on võimalik saavutada kiirtee rikkus? - Kas inimene peab tegema valiku - kas aeglane tee või kiirtee? Või on need teed omavahel kombineeritud? - Iga valikuga elus saame vaadata potentsiaali ja riski - Mis on aeglase tee potentisaal? Mis on risk? - Mis on kiirtee potentsiaal? Mis on risk? - Küsimus - Kuidas siis rikkaks saada? Aeg: 23. oktoober, 2017 Koht: Bliss Maja, 3. korrus. Mustamäe tee 17, Tallinn Leia meid: Kodulehelt - http://www.investeerimisklubi.ee Facebookis - http://www.facebook.com/Investeerimisklubi Instagramis - http://www.instagram.com/investeerimisklubi

Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas Poolaeg" räägivad ajakirjanikud Mart Treial, Viljar Voog ja Ott Järvela hetke kuumimatest jalgpalliteemadest. Arutelu objekt number üks on otse loomulikult Eesti koondis, keda ootavad ees MM-valikmängud Gibraltari ja Kreekaga. (1.10) Kas on oodata väravatesadu? Kas Mattias Käit kuulub algkoosseisu?(13.08) Mitme kaitsjaga peatreener Martin Reim lahingusse läheb? Lisaks peatume põgusalt ka muudel MM-valikmängudel. (19.10) Saate lõpuks helistab Järvela Inglismaale ja räägib Manchesteris elava jalgpalli- ja spordisõbra Martti Relliga Man Unitedi olukorrast - kas patsiendil on lootust? (23.53)

Mitme silmapaistva ajalookäsitluse autor Orlando Figes vaatleb Vene revolutsiooni kui terve sajandi kestnud ajalootsüklit. Sellise tõlgenduse kohaselt sai Vene revolutsioon alguse 1891. aasta suure näljahäda ajal puhkenud rahutustest ja lõppes nõukogude režiimi kokkuvarisemisega. Aja jooksul revolutsiooni vorm ja iseloom küll muutusid, aga utoopilised sihid jäid samaks nii nagu ka erakordselt vägivaldsed vahendid, mida eesmärkide saavutamiseks rakendati. (Orlando Figes. Revolutsiooniline Venemaa 1891-1991. Toimetab Küllo Arjakas.)

See raamat on ränd Eestimaa rahvaallikatele, mille juurde viivad teed ei ole rohtunud. Raamat tugineb paljuski Gustav Vilbaste kogutud materjalile ning Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivile, kuhu on talletatud paljude eestlaste lood viimasest 150. aastast. Mitme aasta jooksul uurimistööd tehes on autor tuhandete allikate seast valinud raamatusse välja 80 niisugust lätet või allikat, mida inimesed kõige sagedamini külastavad. (Kristel Vilbaste. Eesti allikad. Toimetab Küllo Arjakas.)

Terve kolmandiku ajakirja Eesti Loodus veebruarinumbrist võtvad enda alla artiklid, mis pajatavad Tartu suusamaratonist: selle rajast, oludest ja osalejatest. Mitme kirjutise autorid on geograafid, nende seas avaloo „Tartu suusamaraton kulgeb kaunil maastikul“ kirjutanud Taavi Pae. Tosin korda maratonil käinud Pae räägib saates nii enda kui ka kolleegide sõidumuljetest ning mõnest paigast suusarajal ja selle kõrval. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)