Podcasts about enamik

Selles #332 episoodis on külaliseks inspireeriv juhtimiscoach, joogaterapeut ja personalijuht Kaire Parve, kellega sukeldume sügavatesse teemadesse nagu vaimne vastupidavus, mõtete juhtimine, potentsiaali avastamine ja sisemine tasakaal. Räägime, miks on negatiivsed mõtted tihti tugevamad kui positiivsed, kuidas tulla toime muutustega, milline mõju on joogateraapial ja miks tuleb tõelist rõõmu ja rahu otsida enda seest. Kaire jagab praktilisi soovitusi, teravaid taipamisi ja elulisi kogemusi, mis puudutavad nii juhtimist kui isiklikku arengut. Kuula saadet ja saa teada, miks “givers give” ja kuidas “mitte teadmisest algab tegelikult õppimine.” Rohkem infot leiad: www.kaireparve.com

Kas kolmesaja kuuekümne kaheksa karikatuuriga saab kümne aasta ajalugu kokku võtta? Jah ja ei. Selle nädala raamatusse on neid igatahes just nii palju kogutud. Rohkem ei mahtunud ja vähem ei saanud. Enamik kümne aasta poliitilisi tähtsündmusi on nende kaante vahel ära märgitud.

Tänase saate külaline Mari-Leen Treimann jutustab, kuidas siis ikkagi on üheskoos lastega haagissuvilas reisida. Mari-Leen tunnistab, et on suur muretseja ja pabistanud enne reise kõiksuguste asjade pärast. Enamik nendest asjadest pole õnneks siiski realiseerunud. Reaalne mure on olnud laste tervis, sest haiglakogemusi on neil aastate jooksul küllalt kogunenud. Ühe haiglakogemuse taga oli ka Poolas metsmarjade söömine... Juttu tuleb veel näiteks sellest, kuidas leida sobivad ööbimiskohad, toitumisest, millist tegevust lastele autos leida ja palju muud. Mari-Leenul ilus hiljuti ka raamat „Meie Arvi”.

Tänase saate külalised Liis Klein ja Marju Soonets on pisikeste kaksikute emad. Kui Liisi pojad olid 10kuused, läks pere kaheks kuuks Taisse. Marju tütred olid aga 9kuused, kui võeti suund Hispaaniasse ning veedeti seal umbes kuu. Nii Liis kui Marju tunnistavad, et lastega reisimise osas oli mitmeid hirme. Enamik neist hirmudest õnneks siiski ei realiseerunud. Küll aga on näiteks Liisil rääkida lugu, kuidas käis poistega haiglas. Ka Marju tütred ei jäänud haigusest täitsa puutumata. Juttu on veel sellest, kas parem on minna reisile lennuki või oma autoga, kui palju kraami on vaja kaasa pakkida, miks lapsed lennukis röökisid, kui suurt tuge pakkusid nende mõlema enda emad (kes olid vahepeal reisil kaasas), mida lastega välismaal peale hakata ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Facebookis on käimas loosimäng Kristeli online kursusele, mille võitja saab endale ise valida. Selleks, et osaleda ja võita, KLIKKA SIIA: https://www.facebook.com/chriskalapodcast/posts/pfbid0tRYyTiwXj5JBGerNKkJkKsNLb3NZX58Asq9RMybjwGZc1CRmHX7Fz96HgM1n4J56l Lisaks saad soetada endale soetada Kristeli e-poest minikalendri hinnaga vaid 9.90€, millega tuleb tasuta kaasa uhiuus Kristeli poolt loodud 4-osaline online kursus nimega "Kuidas looduse rütmide ja kuu faasidega kooskõlas elades kogeda edu, küllust, head enesetunnet, õnnelikkust ja terviklikke suhteid." OSTA KALENDER SIIT: https://kuutempel.ee/uus-sonumikalender-maagiline-ja-elujaatav-2023-365-inspiratsioonisonumit/ Tänase saate külaline on Kristel Treier, kes tegutseb inspiratsioonikoolitajana, enesearengu treenerina, elustiili coachina, ettevõtjana ja visionäärina. Kristel peab end õnnelikuks naiseks ja elab enda loodud elu kui igapäevast rituaali, armastades igat hetke sellest. Austades sügavalt kõike elavat, on ta pühendunud naiste inspireerimisele, enesekindluse, elujõu ja enesearengu toetamisele nii vaimsel kui füüsilisel teekonnal.  “Õnnelik olemine on meie loomulik seisund ja meil on kõik selleks vajalik alati olemas.”, ütleb Kristel. Kristeli enda minevikus on kogenud depressiooni, kaotusi, lootusetust, füüsilist ja vaimset valu, loobumisi ja põgenemisi. Elu sügavamatest varjudest läbi tulemine on teda inspireerinud iga päev võtma vastutuse oma elu eest ja elama siin ja praegu sellisena nagu ta on.

Kristelil on selja taga edukas karjäär juhi ja ettevõtjana finants-, meedia-, kultuurikinnisvara, produktsiooni ja teatri maastikul. Vaimsed eneseleidmised taotantra, kriya jooga, reiki koolkondadest ja budismi, hinduismi, shamanismi iidsetest teadmistest ning praktikatest koos Eesti loodusrahva tarkuste ja maagiliste teadmistega. Ta on avardanud oma kogemusi reisides ja tegutsedes Indias, Lõuna-ja Põhja-Ameerikas, Balil ja teistes Kagu-Aasia riikides.  Üle 10 aasta on ta loonud inspireerivaid meeskonnakoolitusi, igakuiseid naisteringe, inspiratsioonipäevi, enesearengu koolitusi ja enesekindluse ning naiseliku väe laagreid Eestis ja Balil jt sündmusi. Reiki meistrina energiatöö ja elustiili õpetused "Maagiline reiki naistele" ja "Maagiline naiselikkus”. Lisaks on Kristel ka loonud podcasti “Maagilised naistejutud”. Seekordses saates räägime Kristeliga sellistel teemadel nagu mõtteviis ja ellu suhtumine, enesearengust kui lõputust teekonnast ja tema taipamistest sellel teel olles, enesekindluse kasvatamisest, tasakaalust elus eneses, armastavast suhtest, edukast karjäärist ja ettevõtluses ning eneseteostusest naisena. HEAD MÕTTED SAATEST: - Kui hommikuid alustada positiivselt, heade mõtete ning afirmatsioonidega, siis on mul hiljem erinevate päeva jooksul ette tulevate takistustega oluliselt lihtsam toime tulla ja hakkama saada. - Meil on kaks rütmi, mis meie elu mõjutavad: päikese tsükkel ja kuutsükkel; - Üks viis on see, et sa õpid trikke, mille abil hakkama saama erinevate olukordadega aga teine tee on see, et kuidas õppida olemaks koguaeg paremas ja mõnusamas kohas; - Rõõmu tundmist ei saa meile keegi anda, me peame seda ise õppima ja selle rõõmu tundmise kogemise endale tekitama; - Naudingute tundmine ja nautimine on üks samm tavalisest meeldimisest edasi; - Enamik inimesi kahjuks oma tundeid eirab sellest tuleb väga palju jama; - Endaga on vaja igapäev tegeleda, võtta aega ja tegeleda, mitte teha seda vaid kuskil kursustel osaledes umbes pool tundi; - Kergust elus peetakse ikkagi veidi totakaks; - Sa võid proovida elus olla normaalselt negatiivne, kuid see ei pruugi olla see, kes sa oled ja mida päriselt soovid; - Enda elujõudu raiskame me väga kergekäeliselt ära nii teiste inimeste, olukordade kui ka emotsioonide peale aga kas need on alati seda väärt - meie elujõudu…enamasti ei ole; - Enda vajadusi on tarvis endale tunnistada; - Väga okei on midagi vahel tõestada aga finish tuleb paika panna, me peame ära kaardistama selle tõestamise lõpu;

Detsembrikuus läheb „Järgmine peatus“ jõululainele! Kuu esimene külaline on Liis Janusauskas, kes räägib jõulupühadest Floridas. Enamik inimesi alustab Ameerika Ühendriikides kodude dekoreerimist pärast tänupühi novembri lõpus, kuid on neidki, kes panevad kaunistused üles juba peale Halloweeni. Kuna Liis elab sooja kliimaga Floridas, siis ta teab, et kaunistatakse ka palmipuid ja kaktusi! Loomulikult uurime, kuidas end soojas kliimas jõulumeeleolusse viia. Liis leiab, varajane jõulumeeleolu on positiivne, sest see muudab inimesed lahkemaks. Tema sõnul on USAs palju pealiskaudsust, aga jõulude eel ollakse päriselt siirad ja lahked. Juttu tuleb ka USA materiaalsusest ja massilisest kinkide tegemisest. Liis toob välja, et on üsnagi šokeeriv näha, kuidas inimesed kahmavad jõulude eel kaubanduskeskustes kinke ning kui pangakaart ei peaks maksmisel läbi minema, pannakse tagasi näiteks munad või piim. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Katre Kulbok müüs kodumaal oma isiklikud asjad ja äri maha ning otsustas Balil uut elu alustada. Katre tunnistab, et Bali puhul võlub teda lihtsus – sa saad olla sina ise, ilma et keegi jagaks hinnanguid. Küll aga on märksa maisemaid ja praktilisemaid probleeme, millega Balil rinda pista – näiteks elukoha leidmine. Enamik omanikke küsib renti ette pool aastat või isegi terve aasta, niisiis on Katre pidanud kodu päris palju vahetama. Täna tunneb Katre aga Balil olles end kodusemalt kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Inflatsioon, energiahinnad, sõda, rahvusvaheliste suhete muutumine - need on ajakirjanduse igapäevased teemad juba kuude kaupa. Enamik neist jõuab kokku ühte punkti – Putini algatatud täiemahuline sõda Ukrainas.

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab küberturvalisuse ekspert, endine RIA asejuht Toomas Vaks, kuidas riigi tegevusetus küberjulgeoleku tagamisel võib viimaks seisata elutähtsat teenused tervikuna. Oleme siis tõesti nii piiri peal? Siseministeeriumi IT- ja arenduskeskuse infoturbe juht Liisa Past märgib, et ühed kõige ohtlikumad ründed võivad tulla nn nullkliki pahalastelt. Need on programmid, mis tungivad su arvutisse või telefoni ka siis, kui sa ise ühtegi liigutust ei tee. „Enamik pahavara, näiteks krüptolockerid, eeldavad, et inimene on oma meilboksis või internetis mingi lingi lahti teinud,“ selgitas ta. „Aga kõige potentsiaalselt ohtlikumad, aga kõige vähem levinumad, sest nad nõuavad kasutamiseks potentsiaalset ressurssi, on just need.“ Algselt sai maailm nullkliki pahalastest teada tänu Edward Snowdenile, nüüd aga tuli hiljutises skandaalis välja, et sarnast tarkvara pakub turul müügiks ka Iisraeli firma NSO – ja kes teab, palju võib seda veel turul olla. Past tõstis probleemina esile, et ka märksa vähem võimekate rünnakute vastu raskendab võitlust Eesti infosüsteemide eripära. Nad ehitati üles piltlikult „tati, tahte, pulga ja paelaga.“ Aga kuidas tagada, et süsteemid töötavad edasi ka siis, kui ülesehitajad on kas läinud või miks mitte poolt vahetanud? Saates veel Mis siis, kui piltide allalaadimise asemel oleks keegi nad näiteks ära vahetanud? Miks meid üldse rünnatakse, mis on peamine siht? Mida tähendab oma haavatavuse tunnistamine üleriigilise biomeetria andmekogu ABIS raames? Kuulake Krister Parise saadet Liisa Pastiga siit!

Enamik poliitilisi ideoloogiaid on sooküsimuse suhtes lootusetult balansist väljas. Mõnikord tehakse sellest suur number täiesti tühja koha pealt. Siis jälle eiratakse seal, kus see vajaks tõsist tähelepanu. Just võimu ja poliitika kontekstis käivad soopimedus ja soopaanika lahutamatult koos nagu siiami kaksikud.

Tänase saate külaline Sabina Sägi räägib õpetajatööst Bulgaarias. Sabina sattus ühte Bulgaaria väikelinna inglise ja saksa keelt õpetama. Saades oma taotlusele positiivse vastuse, jäi Sabina siiski hetkeks mõttesse – kõhklused ei kestnud aga kaua, sest teda köitis võimalus minna sinna, kuhu enamik eestlasi ei lähe. Saates jutustab Sabina õpetamisest ilma kohalikku keelt oskamata, enda bulgaaria keele õpingutest ja praktiseerimisest, sealsest eluolust, miks oli paras väljakutse mööda riiki reisida, milliste võlunippide bussipiletite hinnad madalamaks läksid ja palju muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Roosa nukukööginurk, mida vanemad keeldusid ostmast. Autoaknast nähtud lõputud palmiistandused. Zeitgeisti dokumentaalfilmide triloogia. Kuidas sirgutakse kliimanooreks?117 nädalat järjest on seltskond noori igal reedel nõudnud Eesti riigijuhtidelt, et need kliimakriisi lahendamiseks midagi ette võtaksid. “Meil pole planeeti B”, “Iga päev on kliimakriis”, “No more excuses”, “Miks sa põletad oma laste tulevikku?” – selliste plagudega üritatakse kõnetada möödakäijaid, ajakirjanikke ja otsustajaid. Enamik neist noortest on teismelised, kelle argipäev koosneb tunnikontrollidest, kohustuslikust kirjandusest, nõudlikest õpsidest, Snapchatist ja Instagramist. Aga sellesama plakatitega seltskonna argipäeva lahutamatuks osaks on saanud ka kliimaraportite lugemine, intervjuude andmine, pressiteadete koostamine ning viimasel ajal isegi kohtudokumentide ettevalmistamine. Nende noorte elu on tundmatuseni muutunud, sest nad on mures oma tuleviku pärast. Nad ei ole veel täisikka jõudnud, kuid juba on neis süvenenud veendumus, et just neil tuleb silmitsi seista keskkonnaprobleemidega, mille on põhjustanud eelnevate põlvkondade liiga priiskav elustiil. Saage tuttavaks Eesti kliimanoortega.Tekst: Henri KõivFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Marian HeinatHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kuidas seletada püksirihma koomale tõmbamist inimesele, kes ei saa aru, et kliimaga on lood halvasti? Teisisõnu, kuidas seda seletada eestlasele?117 nädalat järjest on seltskond noori igal reedel nõudnud Eesti riigijuhtidelt, et need kliimakriisi lahendamiseks midagi ette võtaksid. “Meil pole planeeti B”, “Iga päev on kliimakriis”, “No more excuses”, “Miks sa põletad oma laste tulevikku?” – selliste plagudega üritatakse kõnetada möödakäijaid, ajakirjanikke ja otsustajaid. Enamik neist noortest on teismelised, kelle argipäev koosneb tunnikontrollidest, kohustuslikust kirjandusest, nõudlikest õpsidest, Snapchatist ja Instagramist. Aga sellesama plakatitega seltskonna argipäeva lahutamatuks osaks on saanud ka kliimaraportite lugemine, intervjuude andmine, pressiteadete koostamine ning viimasel ajal isegi kohtudokumentide ettevalmistamine. Nende noorte elu on tundmatuseni muutunud, sest nad on mures oma tuleviku pärast. Nad ei ole veel täisikka jõudnud, kuid juba on neis süvenenud veendumus, et just neil tuleb silmitsi seista keskkonnaprobleemidega, mille on põhjustanud eelnevate põlvkondade liiga priiskav elustiil. Saage tuttavaks Eesti kliimanoortega.Tekst: Henri KõivFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Marian HeinatHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Siin on teile innovatsioon - põlevkiviõlitehas. Noored räägivad, miks nad tehnoloogilistesse päästerõngastesse ei usu.117 nädalat järjest on seltskond noori igal reedel nõudnud Eesti riigijuhtidelt, et need kliimakriisi lahendamiseks midagi ette võtaksid. “Meil pole planeeti B”, “Iga päev on kliimakriis”, “No more excuses”, “Miks sa põletad oma laste tulevikku?” – selliste plagudega üritatakse kõnetada möödakäijaid, ajakirjanikke ja otsustajaid. Enamik neist noortest on teismelised, kelle argipäev koosneb tunnikontrollidest, kohustuslikust kirjandusest, nõudlikest õpsidest, Snapchatist ja Instagramist. Aga sellesama plakatitega seltskonna argipäeva lahutamatuks osaks on saanud ka kliimaraportite lugemine, intervjuude andmine, pressiteadete koostamine ning viimasel ajal isegi kohtudokumentide ettevalmistamine. Nende noorte elu on tundmatuseni muutunud, sest nad on mures oma tuleviku pärast. Nad ei ole veel täisikka jõudnud, kuid juba on neis süvenenud veendumus, et just neil tuleb silmitsi seista keskkonnaprobleemidega, mille on põhjustanud eelnevate põlvkondade liiga priiskav elustiil. Saage tuttavaks Eesti kliimanoortega.Tekst: Henri KõivFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Marian HeinatHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kas kliimanoored on radikaalsed? Mida nad arvavad poliitikast? Kui kaua nad veel jaksavad?117 nädalat järjest on seltskond noori igal reedel nõudnud Eesti riigijuhtidelt, et need kliimakriisi lahendamiseks midagi ette võtaksid. “Meil pole planeeti B”, “Iga päev on kliimakriis”, “No more excuses”, “Miks sa põletad oma laste tulevikku?” – selliste plagudega üritatakse kõnetada möödakäijaid, ajakirjanikke ja otsustajaid. Enamik neist noortest on teismelised, kelle argipäev koosneb tunnikontrollidest, kohustuslikust kirjandusest, nõudlikest õpsidest, Snapchatist ja Instagramist. Aga sellesama plakatitega seltskonna argipäeva lahutamatuks osaks on saanud ka kliimaraportite lugemine, intervjuude andmine, pressiteadete koostamine ning viimasel ajal isegi kohtudokumentide ettevalmistamine. Nende noorte elu on tundmatuseni muutunud, sest nad on mures oma tuleviku pärast. Nad ei ole veel täisikka jõudnud, kuid juba on neis süvenenud veendumus, et just neil tuleb silmitsi seista keskkonnaprobleemidega, mille on põhjustanud eelnevate põlvkondade liiga priiskav elustiil. Saage tuttavaks Eesti kliimanoortega.Tekst: Henri KõivFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Marian HeinatHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Linnatänavatele üles rivistunud kliimanoored kehastavad justkui piksevardaid, kes tõmbavad ligi igat masti kritiseerijaid, tänitajaid ja targutajaid.117 nädalat järjest on seltskond noori igal reedel nõudnud Eesti riigijuhtidelt, et need kliimakriisi lahendamiseks midagi ette võtaksid. “Meil pole planeeti B”, “Iga päev on kliimakriis”, “No more excuses”, “Miks sa põletad oma laste tulevikku?” – selliste plagudega üritatakse kõnetada möödakäijaid, ajakirjanikke ja otsustajaid. Enamik neist noortest on teismelised, kelle argipäev koosneb tunnikontrollidest, kohustuslikust kirjandusest, nõudlikest õpsidest, Snapchatist ja Instagramist. Aga sellesama plakatitega seltskonna argipäeva lahutamatuks osaks on saanud ka kliimaraportite lugemine, intervjuude andmine, pressiteadete koostamine ning viimasel ajal isegi kohtudokumentide ettevalmistamine. Nende noorte elu on tundmatuseni muutunud, sest nad on mures oma tuleviku pärast. Nad ei ole veel täisikka jõudnud, kuid juba on neis süvenenud veendumus, et just neil tuleb silmitsi seista keskkonnaprobleemidega, mille on põhjustanud eelnevate põlvkondade liiga priiskav elustiil. Saage tuttavaks Eesti kliimanoortega.Tekst: Henri KõivFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Marian HeinatHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Enamik meist on viimase aasta jooksul osalenud veebikoosolekutel. Kuidas aga veebikoosolekuid kavandada ja millele võiks tähelepanupöörata sellest saates räägimegi.

Sandra Alliksaar on noor positiivust ja teotahet täis neiu. Tegutseb kinnisvara maaklerina, meeldivad autod ja nende tuunimine ning on loonud enda riidebrändi. Enamik teab Sandrat Instagramist, kus tal on kogunenud suur jälgiaskond nind ta naudib seda kui enda blogi pidamist. Sandra Instagram: @sannualliksaar Saade on salvestatud 35MM-fotostuudios Saatejuhi email: karel@hakkametegutsema.ee või kirjuta @HakkameTegutsema Facebooki.

Saatekülalised Jaan Kivistik ja Piret Kuusk. Saatejuht on Hardo Pajula. Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Burtt kirjutab kohe alguses: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist." Ma uurisingi kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas ta (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju, kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati ja kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki." "Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, ei teinud ka Newton uusaega... Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks juba tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmis keskkonda, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomase kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti." Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum"", selgitas Jaan (36. minut), "vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks." Meie tänase epistemoloogilise kriisi taustal on eriti oluline, Descartes kerkib esile laias laastus samasuguses olukorras. "Usuline kriis muidugi oli," rääkis Piret (59. minut), "kirik oli lagunenud, vaateid oli palju, kõiki ketsereid polnud enam võimalik tuleriidale saata." Briti ajaloolane Niall Ferguson väidab, et personaalarvuti ja internet on muutnud avalikku sfääri sama murranguliselt kui Gutenbergi leiutis reformatsiooni eelõhtul. "Enamik meist alahindab seda muutust, eriti need, kes ammutavad informatsiooni vanadest allikatest, eriti paberile trükitud ajalehtedest" [4]. Sellega olen ma väga nõus. Head kuulamist! Hardo ------------------- [1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3 [2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38 [3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 [4] https://www.youtube.com/watch?v=yLiPPtxKRAA&t=196s

Täna on mul saates laua vastas istumas kaks meest Alo Tammsalu ja Toomas Väli, kes koos oma sõprade Eve Kaunis ja Riin Bonderiga veavad kirjastust Million Mindset, mis on ühtlasi ka mõnda aega juba Ausad mehed podcasti koostööpartner, toetades meie külalisi nende poolt kirjastatud väärtuslikke raamatutega. Alo Tammsalu kirjeldab ennast tasakaalu ja harmoonia loojana, samal ajal suur vaatleja. Kui ta varem kuulas rohkem mõistust, siis täna pigem südant. Enamik tema tegevusi ja otsuseid läbi elu on tuginenud sarnastele väärtustele. Alo edu valemiks on läbi omakasupüüdmatu, austava ja tunnustava suhtlemise tuua teistes välja nende väärtused, tugevused ja motivatsioon. Alo kaotas mõlemad oma vanemad üsna noores eas. Ülikooli ajal töötas mitu aastat vabatahtlikuna päästjana, sest ta oli selle ameti suur fänn, mis viis selleni, et kooli lõpetades sai temast päästekommando pealik. 27-aastasena kutsuti teda Vabariigi Päästeameti Peadirektori asetäitjaks vastutama kõikide reageerivate valdkondade ja kommunikatsiooni eest (nagu nt tuletõrje- ja päästetööd, demineerimine, sõjaväestatud päästeüksused ja häirekeskus). Karjääri jooksul on teda autasustatud pääste kõrgeima autasuga „Suur kuldrist“ ning samuti presidendi poolt „Eesti Punase risti III klassi“ ordeniga. Kes ei tea, siis selle orderni puhul on tegemist päästevaldonna inimestest ühe kõrgeima saavutusega. Mingist hetkest mõistis Alo, et selliselt ainult teistele elada ei ole võimalik ja hakkas tegelema enesearenguga. Lahkus palgatöölt, astus välja esimesest abielust ning rajas Eesti Toitumisnõustamiskeskuse. Sellele järgnes lõpuks koos sõpradega Million Mindset kirjastuse rajamine. —- Tänane teine saatekülaline Toomas Väli on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Töökogemusi on ta saanud Estonian Airis, Balti Logistikas, Lux Expressis. Läbivalt oma elus panustanud karjäärialaslt müüki ja turundusse. Alates 2009 aastast sukeldus ettevõtlusesse. Ta lõi oma esimese ettevõtte ja alustas kaubandusega. Toomas on viimased 5 aastat Paradise Finest Foods OÜ eestvedaja. Peamisteks oskusteks hindab Toomas endal müüki ja läbirääkimisoskust. Ta on loonud müügivõrgustiku, kus nende tooteid müüb ca 300 poodi üle Eesti. Peamine isiklik väljakutse Toomas jaoks on see, kuidas jagada end töö ja pere vahel. Aastal 2015 koos Aloga sai rajatud ka kirjastus Million Mindset, mille eesmärgiks on anda välja enesearengu raamatuid, mis tõstavad inimeste oskuseid ja teadmisi, et viia nende elu järgmisele tasemele. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Alolt ja Toomaselt: Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala Jälgi Alo ja Toomas tegemisi: https://www.facebook.com/alo.tammsalu https://www.facebook.com/toomas.vali.1 https://www.facebook.com/millionmindset.ee/ https://million.ee

Enamik lapsi viibib praegu hommikust õhtuni kodus ning seetõttu on kindlat päevarežiimi raskem hoida. Aga hammastele meeldib just rutiin. Suukool.ee koordinaator ja hambaarst dr Kati Vald jagab nippe, kuidas saavutada selline päevarežiim, mis hammastele meeldiks.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Enamik inimestest satub elu jooksul olukordadesse, mis teeb neid ärevaks. Viimane aeg, mil nähtamatu viirus toonud suuri muutusi argipäeva, on muretsemisest saanud igapäeva osa ning ärevus aina süvenenud. Sellest kõnelevad paljude muude asjade seas näiteks igaõhtused raskused magama jäämisel, südame kloppimine ja keskendumisraskused. Mis on ärevus, millal abi otsida ja kuidas end aidata, räägib tänases saates Ambromed kliiniku paari- ja pereterapeut, psühholoog Piret Evert.

Oma kodust unistavad paljud. Enamik inimesi eelistab elada endale kuuluvas korteris või majas, mitte eluaset üürida. Oma kodu ostmiseks peavad aga paljud pangast laenu võtma ning see võib tunduda esmapilgul väga keeruline protsess. Millest peaks alustama? Mida silmas pidada vara valimisel? Saates jagab nõuandeid 20-aastase panganduskogemusega Anne Pärgma, kes on Swedbankis eluasemelaenude valdkonnajuht.

Covid 19 pandeemiast tingitud eriolukord on Eestis kestnud üle kolme nädala, paljud meist on isolatsioonis olnud kauemgi. Kolm-neli nädalat on just see intervall, mille järel on paljud harjunud külastama juuksuri- või ilusalongi. Enamik ilusalongidest on täna aga ooterežiimil, nagu ka väga paljud teised teenindusasutused. Millises seisus on on Eesti iluteenindussektor ja kuidas keerulisest olukorrast taas väljapääsu leida, tutvustab Eesti Juuksurite Ühenduse tegevjuht Kertti Viru.

Õhtulehe spordisaates „Tugitoolis sportlane“ käis külas 31aastane tenniseäss Jürgen Zopp. Mitmel korral maailma tipule väga lähedale jõudnud Zopp rääkis avameelselt tennisemaailma ilust ja valust. Sellest, kuidas paar tuhat meest võitlevad koha eest maailma edetabeli esisajas, mis tagaks lõpuks võimaluse probleemideta koos treeneriga turniirilt turniirile reisida. Milline olelusvõitlus toimub aga maailma edetabelis kohtadel 200-600? Teemade ring oli lai: pere loomine, üheotsapiletitega mööda laia ilma reisimine ja ise enda mänedžeriks olemine, ülipikk hooaeg ja tervisega riskimine, doping, kihlveopettused jne. Lisaks saab teada, kas suur kolmik ehk Rafael Nadal, Novak Djokovic ja Roger Federer on ikka lihast ja luust inimesed!

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Sõbrad! Lubage selgitada. Positiivne Mürk Podcasti formaat on tavaliselt klassikaline: mina, saatekülaline ja teema. Selle kõrvalt aga nokitsen vaikselt ka värskema projekti kallal nimega Helisegadus Podcast. Selles formaadis võtan ühe konkreetse loo või teema ning üritan end sellest filosoofiliselt läbi närida. Head kuulamist! ... Enamik on kuulnud midagi Charles Mansonist. Ka mina olin. Aga siis, kui hakkasin tema eluloos kahlama, sain aru, et see midagi oli tõesti ainult midagi. Mansoni elu oli nagu täiusliku krimifilmi stsenaarium. Sinna kuulusid seks, narkootikumid, suvi, maanteeseiklused, naised ja jõhkrad mõrvad. See on sedalaadi lugu, mis röövib tähelepanu ja paneb kätt popkornikarpi unustama. Mansoni lugu on ka sedalaadi lugu, mis tekitab ebameeldivat hirmu, kahtlusi ja segadust. Selle mehe olemuses elas mingi seletamatu šamaanlik kurat. Või vähemalt oli ta väga osav selle illusiooni tekitamises. Charles Manson oli Ameerika luupainaja. Ta oli kultusliider, kelle järgijad sooritasid aastal 1969 ajalukku läinud mõrvad. Aga enne mõrvu oli Charles Manson pikajuukseline hipi, kes tinistas kitarri ja unistas muusikukarjäärist. Tema malbe hääl ja kitarr on salvestatud plaatidele ja ripub kõigile kättesaadavas kauguses. Järgnevas episoodis: armastuse suvi, tapvalt hea muusika ja kuidas kuulata sarimõrvarit.  

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne koolitaja-coach-superviisor Piret Bristol, kelle tööks on klientide tunnetatud reaalsuse nihutamine julguse, tasakaalu, õnne, edukuse suunas. Piret on õppinud psühholoogiat ja gestaltteraapiat. Ta on töötanud õpetaja, koolipsühholoogi, koolijuhi, rahvusvahelise keelefirma direktorina. Kuskil sajandivahetuse paiku alustas ta oma koolitaja teekonda. Tänaseks on Piretil olnud võimalus ja au superviseerida ja coachida juhte ning võtmespetsialiste ligemale 1000 tundi. Viimased aastad on ta olnud International Supervision and Coaching Institute`i superviisorite/ coachide väljaõppe põhiõppejõud. Piretiga räägimegi, millised on eduka juhi mõningad tunnused ning kuidas ta juhte nende arenguteel toetab. “Kui me räägime juhtide toetamisest, siis minu jaoks on ikkagi kõige alus eneseteadlikkus. See on selgelt üks edukuse nurgakive. Eneseteadlikkuse all mõtlen siin just juhi võimekust selgelt mõista ja endale aru anda, milline mõju on tema emotsioonidel, sõnadel, käitumisel ja valikutel ülejäänud organisatsioonile. Ja kuna eneseteadlikkust ei saa üksi omaette olles kuigi hästi arendada, sest me oleme sotsiaalsed olendid ja toimetame sotsiaalses kontekstis, siis selleks on juhtidele vaja head peegeldajat. See kehtib eriti just juhtide kohta, kuna teatavasti võib juhi positsioon olla üpriski üksildane ning pahatihti nad ei kuulegi ümbritsevatelt seda päris adekvaatset ja objektiivset tagasisidet. Ei ole midagi uut selles, kui inimesed püüavad juhtidega teatud määral ikkagi ümber nurga suhelda; seda eriti, kui on tegemist selliste autoriteedi, hierarhia või lausa võimu teemadega, mis pigem avatud ja siirast kommunikatsiooni pärsivad. Ma ikka aeg-ajalt mõtlen, et kui inimeste teadlikkus sellest, kuidas nad mõjustavad enda ümber olevaid inimesi ja keskkonda, oleks suurem, siis me elaksime väga toredas maailmas. Enamik probleemide taust on see, et me ei saa päris hästi aru, milline mõju meil on ümbritsevale ning kuidas see doominoefektina tegelikult oluliselt suuremaid tagajärgi kaasa võib tuua. Kuidas minu üksik sõna võib olla liblika tiivalöök, mis paneb käima midagi, millest meil polnud isegi õrna aimu! See võib olla midagi suurepärast, kuid võib olla ka midagi katastroofilist. Ja kuna juhi mõjujõud on reeglina ikka väga suur, siis on juhi eneseteadlikkusel sedavõrd suur kaal organisatsiooni heaolule ja edukusele. Ja selleks ongi nö minusugune coach üpris heaks peegliks juhtidele. Aeg-ajalt ma isegi ütlen, et ma olen nagu kuninga narr – mul on vabadus juhtidele öelda avatult kõike, kuna ma ei ole juhi igapäevases süsteemis sees ja olen vaba jagama oma tagasisidet. Kui ma nüüd mõtlen siin mõnede edukate juhtide peale, siis nad vast eristuvadki ülejäänud massist selle poolest, et nad on suunatud enesearengule ja tööle iseendaga. Võib-olla võib isegi öelda, et nad esmajärjekorras ei arenda mitte oma organisatsiooni, vaid hoopis iseennast. Nad tõesti tahavad ise paremaks saada, sest nad teavad, et see on eeldus, et ka organisatsioon saaks kasvada.” – Piret Bristol Kuulake ikka ...

Enamik juhte toetub oma töös ja inimeste motiveerimises välisele motivatsioonile ehk nad siiralt usuvad, et töötajad pingutavad vaid sel juhul kui nad saavad sellest enda jaoks midagi väärtuslikku ehk töötajaid huvitab enamasti vaid palk, mitte nende töökeskkond, nende kolleegid, nende juht ega ka töö. Sisemine motivatsioon omalt poolt tähendab aga seda, et vähemalt osa töötaja […] The post TJ Lühikoolitus osa #5 Sisemine ja väline motivatsioon appeared first on Meeskonnakoolitused, motivatsioonikoolitused ja juhtimiskoolitused.

Costa Rica idarannikut uhub Kariibi meri, seal on teistmoodi kliima, loodus ja kultuur kui mujal riigis. Mägede asemel levib palju madalikualasid, vihma sajab rohkem ja taimestik on erakordselt lopsakas. Rahvas pärineb sageli Jamaicalt ja teistelt Kariibi mere saartelt. Enamik saabus siia ligi kaks sajandit tagasi, raudtee ja sadamalinna Limoni ehitamise käigus. Külastame ka banaaniistandust.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 14. veebruaril kell 14.05. Foto: Retkejuht Fernando, kelle suguvõsa juured on pärit Jamaicalt (pildistas Hendrik Relve).

Costa Rica idarannikut uhub Kariibi meri, seal on teistmoodi kliima, loodus ja kultuur kui mujal riigis. Mägede asemel levib palju madalikualasid, vihma sajab rohkem ja taimestik on erakordselt lopsakas. Rahvas pärineb sageli Jamaicalt ja teistelt Kariibi mere saartelt. Enamik saabus siia ligi kaks sajandit tagasi, raudtee ja sadamalinna Limoni ehitamise käigus. Külastame ka banaaniistandust.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 14. veebruaril kell 14.05. Foto: Retkejuht Fernando, kelle suguvõsa juured on pärit Jamaicalt (pildistas Hendrik Relve).