POPULARITY
6 episodes with audentese
3 episodes with audentese
3 episodes with audentese
3 episodes with audentese
22 episodes with audentese
4 episodes with audentese
3 episodes with audentese
2 episodes with audentese
2 episodes with audentese
26. septembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Päevad, mis ajasid segadusse ehk räägime selgeks: millised sündmused viisid Peebu vallandamiseni Keila peatreeneri kohalt ja kuidas värskelt lõppenud lepituskoosolekul jõuti kompromissini, mis ta ametisse tagasi tõi? Räägime lahti taustad, räägime, kuidas tunneb end elu suurimasse emotsioonide-karusselli sattunud Peep. - Audentese spordiklubi ei lase lahkunud kergejõustukutreenereid ja nende õpilasi oma baasides treenida vaid võttis uued üürnikud ja aegu pole. Kelle poolel on tõde, kelle poolel õigus? - Maadluse MM-il kaotas Epp Mäe avaringis, Heiki Nabi medalimatšini ei jõudnud, eestlastel jäid olümpiakohad teenimata. Kas olümpialootust on veel jäänud? Mis on juhtunud Epp Mäega? Kas esikaheksasse tulek tähendab, et Heiki Nabi võib veel kauemgi areenile jääda kui ainult olümpiatsükkel? - BC Kalev/Cramo kaotas Meistrite Liiga eelringis Rootsi meistrile Norrköpingile ja peab Meistrite Liigast suu puhtaks pühkima. Mida ütlevad hooaja esimesed märgid Kalevi, aga ka teiste juba tules käinud Eesti meeskondade kohta? - Kas Ott Tänak võidab Tšiili ralli?
15. augusti "Mehed ei nuta" peateemad: - Mis jäi Eesti korvpallikoondisel Tšehhi vastu puudu, et olümpiavalikturniirilt edasipääs oleks juba tagatud? Kas Iisraeli vastu suudetakse end rehabiliteerida? - Eesti naiste naiste võrkpallikoondis alustab kodust EM-finaalturniiri. Kas alagrupist edasipääs on realistlik? - Audentese spordiklubist lahkusid päevapealt ligi pooled treenerid. Kui suur probleem see on? - Algab kergejõustiku MM. Millega Peep ja co koju naaseb? - FC Flora kaotas võõrsil Rumeenia meistrile 0 : 3 ja eurohooaeg on Eesti jalgpallil ilmselt läbi. Aeg kodusel jalgpallil karmilt peeglisse vaadata?
Toon teieni ühe podcasti loo ja arvan, et see on heaks inspiratsiooniks nendele, kes soovivad luua oma podcasti. Saatekülaline on Kristel Kiens, Audentese podcasti saatejuht. Audentese podcast on leitav siit: https://audentes.ee/podcast/
Audentese koolis läks õpilaste ja õpetajate konflikt nii kaugele, et õpilased pandi aulasse kinni ja õpetajad kontrollisid kõigi laste telefonidest, milliseid sotsiaalmeediakontosid nad jälgivad. Miski ei õigusta seda, et lapsed oma kooli suhtes austuseta käituvad, kuid kaugelt veel uskumatum tundub see, kui arusaamatult ja laste privaatsust austamata hoopis täiskasvanud selles situatsioonis käituda otsustasid. Saate teemad: Twitter ei kukkunud reedeks kokku, aga kas ta siis varsti ikka kukub või puhkeb hoopis õitsele? Mis toimub Mastodonis? Audentese kooli kivipallurid õpilasi kiusamas Kaks niiöelda digiboksi: Chromecast 4K with Google TV vs Fire Stick GoPro-l on jälle uus kaamera ja sellest on isegi põhjust rääkida Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.
Kuidas satub üks eestlane Suurbritannias baseeruva maailma kõige rahakama rattatiimi palgale? Kes kuulab, saab teada. Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Ineos Grenadiers profitiimi mehaanik Martti Alesmaa. Vanust vaid 31. Võiks veel vabalt ise sõita, aga sätib hoopis rattaid, maailma ässadele – Tom Pidcock, Filippo Ganna, Dylan van Baarle, Ben Swift jt. Hinnatud ja nõutud. Pärit Rapla maakonnast, Teenuse külast. Sõprade ja isa eeskujul sai rattapisiku külge ning 2003. aasta sügisel kui Tallinnasse loodi Jaan Kirsipuu rattakool (CFC Spordiklubi) otsustas liituda pealinnas baseeruva klubiga. Nädala sees oli kodukülas, käis koolis ja tegi omal käel trenni ning kõik nädalavahetused Tallinnas. Kõva tahtmine. 2006. aasta sügisel asus Martti õppima ja treenima Audentese gümnaasiumi Otepää filiaali, tegi sporti kuni U23 vanuseklassi lõpuni. Kahel hooajal kuulus Läti tiimi Alpha Baltic – Unitymarathons.com hingekirja. Sellest kõigest räägime. Kuidas aga hakkas hargnema niidiots, mis viis Eesti mehe Ineos Grenadiers palgale? 2017. aasta suvel tuli ootamatu telefonikõne, mille järel hakkas juhtuma. Üks asi viis teiseni ning kolm aastat hiljem oli Martti unistuste paigas kohal. Küll ta noorena mõtles, et kunagi võiks jõuda tõeliselt suurde meeskonda ja jõudiski, mis sest, et mehaaniku, mitte sõitjana. Ikkagi muinasjutuline lugu. Mehaanikuid on maailma rikkaima rattatiimi palgal tervelt 13! Seda on rohkem kui Ampler-Tartu2024 kogu tiimi isikkoosseis kokku. Kuidas see suur masinavärk toimib? Kus on tiimi peakorter, kuidas saavad paika tööjaotused jne. Martti on tänavu sattunud mõlemale suurtuurile, Giro d'Italiale ja Tour de France'ile. Mis on suurtuuride juures kõige meeldivam, kas see kui meeskonnal läheb hästi ja laekuvad boonused või midagi muud? Töö on iseenesest ju ropp, ülipikad päevad, vähe unetunde ning pidev rekkades ja saateautodes istumine. Ja kelle numbreid võib leida Martti telefoniraamatust! Mine kadedusest roheliseks... Head kuulamist!
Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külas kaugema kandi mees. Belgiast, Brüsseli lähistelt jõudis kodukamarale puhkama Andrus Rikkas, kes 30 aastat tagasi oli Eesti üks paremaid trekisprintereid. 1980ndate lõpp ja 1990ndate algus oli aeg kui trekisprinterid eesotsas kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäega tegid suuri tegusid. Ka mehed olid pildil – Teet Laaneots, Urmo Valter, Sven Lill, Andrei Nardjužev, Andrus Rikkas – kõik NSV Liidu noortesüsteemi karastusega. Rikkas asus 13-aastasena (1987) TSIK-i ehk praegusesse Audentese spordigümnaasiumisse õppima ja kõigest kaks aastat hiljem (1989) võitis ta Liidu noorte meistrivõistlustelt trekisprindis pronksi. Räägime, mis oli kiire arengu taga ning kuidas treener Mati Taburi juhendamisel suurepäraste tulemusteni jõuti. Eesti taasiseseisvumise järel pääses Rikkas 1992. aasta septembris juunioride trekisõidu maailmameistrivõistlustele. Sama aasta Eesti täiskasvanute meistrivõistluste finaalis kohtus ta Barcelona olümpiakandidaadi Laaneotsaga ning kaotas sõitudega 1-2. Ateenas aset leidnud MM-ile läks vastu suurte ootustega, aga paraku jäi see noore mehe sportlasteel viimaseks suuremaks võistluseks. Miks nii? Alates 2006. aastast on Rikkas elanud Belgias. Kui vähegi võimalik käib ta taustajõuna abiks Eesti juunioride ja U23 koondisel, keda võistluskarussell hooaja jooksul reeglina mitmel korral madalmaade regiooni lennutab. On lähedalt ära näinud nii Eesti juunioride meeskondliku esikoha Pariis-Roubaix'l kui ka Rait Ärmi medalivõidu U23 Euroopa meistrivõistlustel. Räägime Belgia rattasõidu kultuurist ning ühtlasi saame teada kui suured staarid rattamehed Flandrias ja Valloonias on. Head kuulamist!
Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade „Staadionijutud“ ärkab talveunest, et rääkida Audentese spordigümnaasiumis aastate jooksul tehtud muudatustest ja hetkeseisust. Audentese spordigümnaasiumis õpib täna 28 kergejõustiklast, keda juhendab kolm treenerit: Tõnu Kaukis, Mikk-Mihkel Arro ja Andrei Nazarov. Neist kaks esimest ehk Kaukis ja Arro ongi seekord Karl Rinaldo juhitavas saates mikrofonide taga, et Audenteses toimuvat iseloomustada. 3. märtsil salvestatud saates tuleb muuhulgas jutuks: *Miks treenivad Audentese spordigümnaasiumis kõiki kergejõustiklasi just kolm endist mitmevõistlejat, mitte n-ö erialaspetsialistid nagu varem? *Kas Audentese spordigümnaasium ja Audentese klubi on sama asi? *Kui palju kergejõustikutreenerid omavahel asju arutavad ja nõu peavad? *Mil moel on spordikooli õpilaste treeningtingimused viimastel aastatel muutunud? *Kas Audentesesse loodetakse igal aastal tuua kõik Eesti paremad noored või pole see eesmärk? *Kas nutitelefone tohivad noored treeningute ajal kasutada? *Milline kergejõustiklane tegi koos sõbraga Audenteses oma podcasti? *Sise-MM Belgradis: Eesti läheb suurvõistlusele rekordilise koondisega. Millises seisus on meie viis atleeti? *Küsimusmängus selgub eelmise saate võitja ja esitatakse uus küsimus.
Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on seekord külalise rollis alaliidu president Hanno Pevkur, kes hindab Eesti võrkpalli hetkeseisu ning avab taustu spordisõpru paeluvatel teemadel. Saadet veavad Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo, kes on ühes kuulajatega valmistanud Pevkurile ette kümneid küsimusi. Ent juttu tuleb ka viimase nädala tähtsamatel teemadel ehk naiste karikafinaalil ja TalTechi eurosarjas kaheksa parema hulka jõudmisel. Muuhulgas tuleb teemaks: *Kas praegusel suurel kriisiajal üldse leidub poliitikul aega võrkpallile? *Kuidas TalTech Saaremaa asemel eurosarja viidi? *Elu nagu Freddie Mercuryl. *Meeste EM-finaalturniiri järelkajad ja naiste EM-finaalturniiri eeljutud. *Statistikanurk: kui paljud Audentese spordigümnaasiumi lõpetanud võrkpallurid on siirdunud 20 aasta jooksul mängima välismaale? *Kuidas hoida naiste koondise põhitegijaid enne kodust EM-i professionaalse spordi juures? *Karikavõitjaks krooniti Tartu Ülikool/Bigbank. Millised olid kullamängu eripärad ja keda valida parimaks? *Viljandi Metalli neli olulist täiendust - kes on selle uudise valguses suurim tiitlipretendent? *Pafi ennustusrubriigis panustatakse võrkpallile ja tennisele. *Mis saab nelja klubiga Eesti meeste liigast? Uksele on koputamas uued klubid. *Miks ei võiks Saaremaa VK meistriliigasse lähiajal naasta? *Kuulajate küsimused Pevkurile. *Hullumeelsed euromängud TalTechi temporündaja Mihkel Tanila vaatenurgast.
Podcast "Jalgrattapalavik" läheneb märgilisele tähisele - poolsada saadet. Seekord on kuuldeulatuses jutuajamine number 49 ja külaliseks kunagine supertalent, kes sattus valel ajal valesse keskkonda ning sinna see roosa unistus läks. Andri Lebedev teab, mida tähendab juunioride aastatel võistelda MM-i medalitele. Ta suutis maanteesõidu maailmameistrivõistlustel kõrges mängus olla kahel aastal järjest (1999, 2000). Konkurentideks hilisemad suurnimed Fabian Cancellara, Damiano Cunego, Filippo Pozzato, Aleksandr Kolobnev jne. Lebedev püünele ei jõudnud. Saame selgeks, miks? Lahkame paarikümne aasta taguseid aegu pikalt ja põhjalikult ning jõuame Prantsusmaa ööklubidesse... Räägime ka värskest maanteesõidu MM-ist, kus Madis Mihkels võitis juunioride grupisõidus pronksi ning kaks noormeest mahtus veel 20 parema hulka. Niivõrd kõva tase üsna kesise harrastajaskonna pealt. Sama seis on tegelikult ka naisjuunioridega, kus tippude tase on meil maailmaklass. Kuidas on see võimalik? Lebedev kiidab Eesti rattatreenereid, kes teevad tema hinnangul väga head tööd. Ta ise on juba kümmekond aastat treeneriametis Audentese spordigümnaasiumis. On suunanud nii Oskar Nisu, Rait Ärmi, Markus Pajurit, soomlast Antti-Jussi Juntuneni kui ka palju teisi. Arutleme, mille arvelt saab veel juurde panna ja kus peituvad võimalikud ohud. Loosisime saates välja ka auhinna! Shimano plokis esitasime eelmisel korral küsimuse ning vastuseid ootasime e-mailile jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga, mille juurde kuulub veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele (Kes ja mis aastal kindlustas Shimano groupsetile esimese Tour de France'i võidu?) laekus 15 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andrus Rikkasele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õige vastus oli Alberto Contador, aastal 2007. Lance Armstrongi võidud ei läinud arvesse, kuna tema esikohad on dopingureeglite rikkumise tõttu tühistatud. Head kuulamist! Vestlust Andri Lebedeviga veab Ivar Jurtšenko.
Õhtulehe taskuringhäälingus „Tugitoolis sportlane“ käis seekord külas mullu Eesti parimaks naisvõrkpalluriks valitud Kertu Laak, kes rääkis lisaks vollele ka oma ajakirjanduslembusest. 23aastane Laak meenutas, kuidas ta kolis juba 7. klassis Kohilast Tallinnasse ja asus õppima Audentese spordikoolis, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Seni piiri taga Soomes ja Itaalias pallinud diagonaalründaja selgitas ka seda, miks ta noorteklassi sidemängija positsiooni ümber vahetas ja millised on olnud esimestest mängudest kuni siiani kõige eredamad mälestused koondisega. Samuti jutustas Laak sellest, kuidas noorena tõmbas teda ajakirjandusõpingute poole ja miks ning kuidas lööb ta praegu kaasa portaali võrkpall24.ee tegemistes. Oma karjäärivaliku kohta sõnas Laak, et kuigi oleks olnud ka lihtsamaid valikud, siis senist asjade käiku ta ei kahtse: „Eks ikka on perioode, kui võite ei tule või need kukuvad käest, ja siis tekib tunne, miks ma üldse proovin. Palju lihtsam oleks käia ülikoolis ja elada normaalse inimese elu, aga tegelikult kaaluvad ägedad hetked kõik raskused üles.“ Sellest kõigest pikemalt ja paljustki veel saad kuulata juba taskuringhäälingust! Head kuulamist!
Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on heas mõttes rattahull. Noorsportlasena Eestis võisteldes, jõudis ta mõtteni, et siin on paremad võimalused tippsportlaseks sirguda kui enda kodumaal. Vähemalt jalgrattaspordis. Ta õppis ära eesti keele ning sai koha Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Tänasel päeval sõidab ta Eesti profitiimis Ampler Development Team. Kogu eelnev mõistujutt käib 22-aastase soomlase Antti-Jussi Juntuneni kohta, kes on valitsev Soome meister grupisõidus. Pärit Helsingi lähistelt, üdini sportlikust perest, ja nagu soomlasele kohane tõmbas päris noorena kõigepealt jalga uisud ning hakkas jääl litrit taga ajama. Aga seal suurt edu ei paistnud ja kuna isa on jalgrattatreener tekkis hokimängu kõrvale veel teinegi sportlik harrastus. Edasisest räägib Antti-Jussi vestlusaates juba ise. Lisaks tema enda käekäigule ja ambitsioonidele uurime Soome jalgrattaspordi kohta laiemalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Vaheplokina oli saates Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus mõistagi esitasime ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele tuli 37 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andre Roosile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.
Heiki Nabi dopingujuhtum, Andrus Veerpalule määratud tegutsemiskeeld ja Seefeldi dopinguskandaali järeltõuked on Eesti spordimaastikul pidevalt väga nähtaval kohal. Kas see tähendab, et Eesti spordis on suur probleem dopinguga või see siiski nii ei ole? Miks on jalgpalli Superliiga amoraalne ja miks poleks pidanud kanepit tarvitanud sportlasi Audentese spordigümnaasiumist välja viskama? Saatejuhid on Joosep Susi ja […]
Heiki Nabi dopingujuhtum, Andrus Veerpalule määratud tegutsemiskeeld ja Seefeldi dopinguskandaali järeltõuked on Eesti spordimaastikul pidevalt väga nähtaval kohal. Kas see tähendab, et Eesti spordis on suur probleem dopinguga või see siiski nii ei ole? Miks on jalgpalli Superliiga amoraalne ja miks poleks pidanud kanepit tarvitanud sportlasi Audentese spordigümnaasiumist välja viskama? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).
"Mehed ei nuta" peateemad 20. aprillil: - Spordikohus mõistis Andrus Veerpalu lõplikult süüdi Seefeldi dopinguskandaalis Alaveri ja Co abilisena. President võttis temalt riiklikud aumärgid, kuid olümpiavõitja toetus ja tulevane pension jäävad. Või kas peaksid jääma? - Kas noorsportlaste väljaheitmine Audentese spordigümnaasiumist kanepisuitsetamise tõttu on õigustatud? - Kas jalgpallimaailm pööratakse pea peale ja sünnib Euroopa Superliiga? Poolt või vastu? - Kas Ott Tänak võidab Horvaatia ralli?
Lissi Kubrest (18) sai märtsis seitsmes WTA edetabelikohaga Eesti naistennisist. Sharm el Sheikhis viis turniiri järjest mänginud Audentese spordikooli abiturient ootab kannatamatult kooli lõppu, et siis kõik panused ühele kaardile panna: keskenduda ainult tennisele ning vaadata, kui kaugele tiivad kannavad. Pärnust pärit Märt Kivirähu õpilane rääkis "Matšpallile" oma tennisistiks sirgumise loo, vaatas tagasi Egiptuse turniiridele ning analüüsis oma tugevusi ja nõrkusi, rääkides ka sellest, mis ta juba pikalt enda selja taga sosistatud juttude kohta ühe teatud mänguelemendi teemal välja on tahtnud prahvatada.
Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on seekord külaliseks Ameerika Ühendriikides treeniv kümnevõistleja, Eesti kõigi aegade 12. tulemuse autor, Londoni MM-i 13. mees ja olümpialane Karl Robert Saluri. "Seda võin ma ausalt öelda, et emata poleks ma olümpiale jõudnud. Tema oli see, kes mind Kose spordikooli viis. Tema sai aru, et see poiss tahab sporti teha. See oli number üks. Kogu see tee, mis me koos oleme läbinud... Ema on nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt mind väga palju aidanud," räägib Saluri, kelle ema Iris on kasvatanud üksinda üles neli last ja pidanud poja sportlaskarjääri ajal populaarset blogi "Kuimetsa kuld". "Meie perekond on hoidnud alati tugevalt kokku," jätkab Saluri. "Kui vanemal vennal tekkis natukene parem rahaline seis, siis ta hakkas mind toetama. Mäletan, et ta andis mulle 500 eurot, et ma saaksin laagrisse minna. Teadsin, et tal pole nii palju raha, et visata 500 eurot siia ja sinna, aga ta tegi seda, sest teadis, et see on seda väärt." Eelmisel kevadel planeeris Saluri karjääri lõpetada ja sügisest teisel pool ookeani treeneritööle keskenduda, ent koroonaviirusega seotud eriolukorra tõttu ei õnnestunud Kuimetsast pärit spordimehel tööviisat saada. Nii tekkis tal hoopis võimalus tõsiselt sporditegemist jätkata. "Janek Õiglase Ameerikasse tulekul oli ka oluline roll (minu jätkamises). Oleme Janekuga koos võistelnud ja see oli lahe. Ma tahtsin temaga treenimise võimalust kogeda. Tahan sel viisil aidata kaasa Eesti spordile, et olla talle treeningutel toeks ja teda õpetada nii palju, kui oskan. Ma loodan, et Eesti kümnevõistluse niigi kõva tase muutub sedasi veelgi kõvemaks," ütleb 27-aastane Saluri, kes hindab treeningkaaslastest eriti kõrgelt Karel Tilga talenti. "Olen näinud Tilgat USA-s trennis. Tema tegemisi on väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et ta näeb välja justkui Kalevipoeg, sest ta on nagu koljat. Ta lihtsalt läheb ja teeb kõike, mis tahab. Võimed on nii head!" Lisaks Salurile, Õiglasele ja Tilgale treenib täna Georgia osariigis Petros Kyprianou käe all veel Johannes Erm. Lisaks käib vahel Athensis harjutamas ka meie hetke parim mitmevõistleja, Georgia ülikooli vilistlane Maicel Uibo. Saluri sõnul harjutavad kõik Eesti kümnevõistlejad USA-s sarnase treeningkava järgi. "Meil võib olla sama plaan, aga see ei tähenda, et me teeme kõike sama palju. Võib juhtuda, et näiteks Johannes (Erm) teeb kolm hüpet ja talle sellest piisab, aga minul on vaja teha antud trennis seitset hüpet. Sealt tuleb vahe. Aga lõigutrennides ei loe vahel see, mis aeg meile treeningplaani on kirjutatud. Seal läheb üksteisele ärapanemiseks," muigab Saluri, kelle sõnul on 400 meetri jooks Kyprianou treeningmudeli üks olulisemaid alasid. Saluri lähedaseim sõber on tänaseni Uibo, kellega tekkis hea läbisaamine kümmekond aastat tagasi Audentese spordigümnaasiumis õppides ja treenides. Esimene mälestus Uibost pärineb Saluril aga varasemastki ajast, mil kumbki polnud veel kümnevõistlejana suurt edu saavutanud. "Olin vaatamas üht kõrgushüppevõistlust, kus võistles Gerret Kivirand, keda ma tundsin. Tema oli pärit Kanepist ehk sarnaselt Maicelile Põlvamaalt. Mäletan, et Maicel tegi vist Gerretile napilt ära. Tal olid toona pikad juuksed ja ta tundus tõeline metsamees. See on esimene mälestus Maicelist. Suhtlus ja sõprus algas aga Audentesest. Tegime kooli ajal kõike koos. Isegi suvel tegime kõike koos, mitte ei läinud oma kodukanti," meenutab Eesti kõigi aegade kiiremate meeste hulka kuuluv Saluri. Põhjalikus usutluses räägib Saluri siiralt muuhulgas oma ema olulisest rollist nii tema kasvamise kui ka sporditegemise teel, elu raskeimast aastast, sprinditehnika õppimisest ja muutmisest, pisara silma toonud rekordist, raskustest kõrgushüppes, seljaprobleemile lahenduse otsimisest, ideest Eesti kümnevõistluse osas ja 2021. aasta plaanidest. Saadet juhib Karl Rinaldo.
"Staadionijutud" | Kergejõustikuaasta suur kokkuvõte Noole, Väädi ja Teigamäega Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade "Staadionijutud" läheb aasta eelviimasel päeval eetrisse oma 22. osaga, mis keskendub viimase 12 kuu põhitegijatele Eesti ja maailma kergejõustikus, ent võtab luubi alla ka ala suuremad valupunktid nii siin- kui ka sealpool riigipiire. Saates lööb tavapärase kahe asemel kaasa neli inimest, sest saatejuht Karl Rinaldo kõrval saavad sõna olümpiavõitjast treener ja omanimelise kergejõustikukooli vedaja Erki Nool, endine odaviskaja ja nüüdne treener Heiko Väät ning Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Millisel kergejõustikualal näitas Nool tänavu oluliselt paremat minekut kui mullu? *Kas maailma kergejõustikule tekkis tänavu sarnase suurusjärgu täht, nagu oli seda Usain Bolt? *Millest ja kellest sõltub mitmevõistluse populaarsus maailmas? *Kes on täna tuntuim Eesti kergejõustiklane maailmas? *Miks katsetab rahvusvaheline kergejõustikuliit Teemantliigas täiesti arulagedat võistlussüsteemi? *Mida tuleks maailma kergejõustikus muuta, et ala nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele paremaks muutuks? *Kas Eesti kergejõustiku uued tipud tekivad tänu laiapõhjalisele süsteemile või üksikutele fanattidele? *Kas Eesti kergejõustikuliidu prioriteet on tippsport või harrastussport? *Millised lahendused aitaksid suuremal protsendil edukatest noorsportlastest jätkata tippu pürgimist ka pärast keskkooli lõpetamist? *Audentese spordigümnaasiumis vahetati selle õppeaasta eel treenereid ja muudeti suunda. Miks palgati kolm mitmevõistluse treenerit ja kas selline mudel on põhjendatud? *Kes on täna Eesti spordisüsteemis selgelt paremas seisus - kas noored kehalise kasvatuse õpetajad või treenerid? *2020. aasta säravamad tulemused Eesti kergejõustikus, alustades Kati Ojaloost, Tiidrek Nurmest ja Rasmus Mägist ning lõpetades noorte rekorditüdrukutega. *Eesti kümnevõistluse uskumatult kõva hetketase. Kaheksa 8000 punkti meest on juba olemas, üheksaski koputab uksele. *Millised Eesti kümnevõistlejad on võimelised alistama OM-normi 8350 punkti ja kes pretendeerib Tokyos medalile? *Kas Hans-Christian Hausenbergist võib saada veel edukas kümnevõistleja? *Rõõmustavad uudises seoses Magnus Kirdi ettevalmistusega olümpiaks.
Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on teist korda järjest külas tituleeritud treener Andrei Ojamets. Kuna eelmises saates jäid pooled planeeritud teemad ajapuuduse tõttu käsitlemata, teeme täna vigade paranduse ja räägime pikemalt Eesti naiste võrkpalli järelkasvust, noorte õpetamisest, Eesti rahvusnaiskonna mängijatest ja Tartu Bigbanki möödunud hooaja võidukast meeskonnast. Rivo Vesik ja Andres Toobal olid täna hommikupoolikul tööga hõivatud ja naasevad kõigi eelduste kohaselt mikrofonide ette nädala pärast. Muuhulgas tuleb jutuks: *Mil moel erineb tüdrukute treenimine naistest? *Millise ideega asus Ojamets tänavu tööle Audentese spordigümnaasiumi tütarlaste treenerina? *Millises suunas peab meie naiste võrkpall liikuma? *Milles jäävad meie noored teistele riikidele alla? *Mida head on Ojamets esimese pooleteise kuu jooksul uues ametis täheldanud? *TeamShieldi küsimusmängus otsime vastust eelmise nädala küsimusele. *Eelmisel aastal esmakordselt EM-finaalturniiril osalenud Eesti rahvusnaiskond nimi-nime haaval. *Kes oli koondises parima hüppega, keda nimetab Ojamets naiskonna "Robert Täheks", kelle häält oli kolmandalt korruselt esimesele kuulda, kellega keerulisi olukordi tekkis ja kelle lõpetamisest on Ojametsal enim kahju? *Tartu Bigbanki möödunud hooaja võistkond ja põhitegijad. Kuivõrd kerge või raske oli nii erinevatest mängijatest koosnenud punti mängima panna?
Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas Kregor Hermet. 22aastane ja 204 cm pikkune mängija meenutas, kuidas ta noore poisina Alar Varraku käe alla sattus. „Õnneks olid mu vanemad mõlemad sportliku taustaga – ema korvpallur, isa võrkpallur. Niikuinii kaldusin spordisuunda. Aga kui olin väike, siis ma ei teadnud, kui pikaks kasvan. Väikese ja rumala ajuga mõtlesin, et võiks hoopis jalgpalli mängida. Jumal tänatud, et nii ei läinud. Ega ma ei suutnud otsustada. Panin lipikud lauale ja võtsin pimesi Varraku ja Audentese spordiklubi,“ meenutas Hermet. Lootustandev mängija rääkis ka sellest, miks ta keskkoolis Audentesest lahkus ja korraks Kohilat esindas. Kuidas jõudis Tallinna poiss Hispaaniasse ja miks ta sealt enne lepingu lõppu tagasi tuli. Lisaks selgitab Hermet, miks on tema suurimaks unistuseks just Euroliigasse pääsemine!
Korvpallipodcast "Pihtas Põhjas" tõmbab teisele hooajale joone alla. Rekordiliselt pika saatega. Stuudios on tagasi Gert Kullamäe, kes sai kuude kaupa mõtteid mõlgutada ja lõpuks ometi avanes võimalus kõik valla päästa... Juttu tuleb oi kui paljudest tahkudest, mis korvpalliga sobituvad - uue näoga koondis, Audentese spordikool, treeneritöö, TalTechist vallandamine, e-liiga, korvpallikodu, 3x3 koss, Eesti-Läti meistriliiga, Jordani dokumentaal, Kalev/Cramo, side Euroopaga, kunagised Ameerika turneed, Oostende Telindus ja kirsina tordil suure unistuse avaldamine. Saadet veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!
Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sel nädalal külas Eesti rahvusmeeskonna ja Maaseiki Greenyardi temporündaja Andri Aganits. Meeletute kehaliste parameetritega Aganits on 26 eluaasta jooksul näinud nii rohujuuretasandil kui ka tipptasemel võrkpalli. Ta sai nimelt võrkpallipisiku Võrumaal Venemaa piiri vahetus läheduses asuvas Orava külas, kus spordientusiast Vendu Suurmann otsustas trenne andma hakata. Viimastel aastatel on Aganits saanud aga kogeda maailma absoluutset tippvõrkpalli, mängides mitmel hooajal järjest Meistrite liigas. Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel: *Eesti naiste koondise esimene "kogunemine" leidis aset veebis. *Tütre sünd. Mil moel on Andril värske isana vedanud? *Kuidas muudab isaks saamine profisportlase mõtlemist? *Ootamatult edukas hooaeg Meistrite liigas. *Huvitav seik sellest, kuidas Renee Teppanist äkitselt Andri klubikaaslane sai. *Sidemängija rollist temporündaja pilgu läbi. *Kas temporündaja hanitab vaid hädaolukorras? *Karm konkurents maailma tipus servioskuse näitel. *Millise olukorra on tekitanud kooronaviirusest tingitud kriis mängijateturul? *Kas uuel hooajal on palgakärbe vältimatu? *TeamShieldi küsimumäng puudutab Andri koondisekarjääri. *Võrkpalli algtõdedest Orava kooli aulas Vendu Suurmanni õpetusel. *Kuidas kehva koordinatsiooniga nooruk jõudis Audentese spordigümnaasiumisse ja mil moel Raul Reiter talle võrkpalli ABC selgeks tegi. *Miks Andril süda koolis tugevamalt lööma hakkas? *Lõpetuseks perekonna suurest Opeli-kogust ja suvistest koondiseplaanide muutustest.
Taskuhäälingu "Pihtas Põhjas" aprillikuu esimese saate külaliseks on muhe Saaremaa mees Indrek Kajupank. Uurime, kuidas läheb sportlastel, kellel lõigati märtsi keskel justkui noaga nii tegemised kui teenistus. Kas ja kuidas saadakse hakkama? Teemasid on mõistagi veel - karastumine Audentese spordigümnaasiumis, tiitlid Kalev/Cramoga, särav esitus Belgradis, meistriliiga reformikava, selguse saabumine bussisõidul Iisraelis, Rapla usk ja välisliigadest loobumine. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!
Korvpallipodcasti "Pihtas Põhjas" 35.osa külaline on praegune Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver. Läbi ja lõhki korvpalli taustaga, isa Tiit tulnud Tartu Riikliku Ülikooli eest mängides neljal korral Eesti meistriks (andmed ESBL-ist). Priit sai tiitleid kolm, neist esimese keskkoolipoisina. Oli üks esimesi, kes põrutas Eestist USA-sse ülikoolikossu mängima. Tuli tagasi ja sai rahapakkidega vastu pead. Kohe nii, et valus hakkas... Audentese osas räägime dilemmast. Miks ei taha treenerid Audentese spordigümnaasiumisse tööle minna? Kandideerimisavaldusi laekub väga visalt. Hea tasemega õpilased, head baasid, aga treenerid ei taha tulla. Midagi justkui ei klapi. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.
Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" 40. osas oli Karl Rinaldol ja Rivo Vesikul Manta Maja stuudios külas Eesti rahvusmeeskonna kandidaat, hetkel Prantsusmaal Saint-Quentin'i meeskonnas esiliiga võidu eest heitlev Kevin Saar. "Ma ise tunnen, et mul on trennis justkui keskendumisraskused, kuna trenn on minu jaoks liiga fun. Mängus olen teine inimene. Seepärast ootangi huviga aega, mil saaksin Eesti koondises mängida mõne tugeva koondise vastu. Ka endal oleks huvitav vaadata, kuidas ma toime tuleksin. Tunnen, et olen selline inimene, kes ei suuda trennis oma potentsiaali näidata. Ka (Gheorghe) Cretuga jäi koondises nii, et ta ei usaldanud mind, sest ta vist nägi trennis, et mul ei tulnud eriti välja. Sellest tulenevalt ta mänguolukorras siis ei kasutanud mind. Mitte et ma tahaksin end õigustada või välja vabandada, aga nii lihtsalt tundub," avas saarlane Saar oma mõtteid. Sarnaseid põnevaid mõttekäike jagus saatesse rohkemgi. Muuhulgas arutasime järgnevate teemadel: *Millega paistis Anapas Venemaa rannavollekoondise laagris silma idanaabrite rahvusmeeskonna endine peatreener Šergei Šljapnikov? *Milline teenistus ootab noormängijat, kes tahab meistriliigas end proovile panna? *Mis oli amatöörklubi Rakvere 2017. aasta Balti liiga üllatusvõidu taga? *Mille poolest erinevad treeneritena Urmas Tali ja Avo Keel? *Kuidas on profispordis pidutsemise osakaal võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga muutunud? *Rivo hea lugu Audentese meistriliigaklubi päevilt. *Prantsusmaa esiliiga eripärad - pall muudab sooritust. *Blokis valel ajal vales kohas. *Kes oli eelmisel klubi- ja koondisehooajal Eesti parim naisvõrkpallur? Hääletuse tulemused + omapoolne arutelu. *Äkk-küsimuste voor: kas MacGyver või A-rühm? *TeamShieldi küsimusmäng - sel korral võib õnn naeratada ka kõige loomingulisemale vastajale.
Korvpall24.ee portaali taskuhäälingusaade "Möödavise" tõi teises ametlikus saates külaliseks Howard Frieriga, kes kunagi hullutas publikut otsustavate visetega ning nüüd on aastaid arendanud Eesti korvpalli. Koos regulaarsete jutupaunikute Karl Rinaldo, Marko Parkoneni ja Siim Semiskariga meenutati Frieri mängijakarjääri ning huvitavaid seikasid seoses treenerite Allan Dorbeku ja Aivar Kuusmaaga. Räägiti ameeriklase keeleõpingutest ning huvitavamatest seikadest seoses eesti keele oskamisega. Kuna Frier on värske Audentese Spordigümnaasiumi poiste osakonna treener ning Parkonen samas tüdrukute peatreener, siis analüüsisime Audentese olulisust ja kohta meie korvpallis. "Nädala tegija" rubriigis meenutasime Kerr Kriisa esitust Kaunase Žalgirise särgis BC Kalev/Cramo vastu ning Teamshield.com küsimusmängus andsime kuulajatele järgmise pähkli pureda. Mängijaprofiili rubriigis lahati sel korral Austraalia koondise üht staari Patty Millsi.
Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" tuleb välja erisaatega, mis on pühendatud täna algavale naiste EM-finaalturniirile. Saatejuht Karl Rinaldo tervitab seekord Manta maja stuudios kaht Eesti võrkpallinaiskonna endist peatreenerit: Euroopa karikasarja hõbemedalisti ja Eesti läbi aegade üht edukamat võrkpallurit Anu Karavajevat ning Audentese spordigümnaasiumi võrkpallitreenerit ja endist Soome koondise juhendajat Peeter Vahtrat. Põhjalikus eelvaates meenutame, mil moel Eesti lühikese aja jooksul tuhast Euroopa 24 parema sekka on kerkinud ning kes on meie edu taga. Võtame ükshaaval läbi nii koondise praegused treenerid kui ka mängijad. Ühtlasi analüüsime Eesti koondise tugevusi, nõrkusi ja edasipääsuvõimalusi eelseisval turniiril. Võrkpall24.ee podcast valmis koostöös Credit24, Manta Maja, MonkeySporti ja Delfiga.
Hiljuti anti kolmele treenerile kõrgeim ehk kaheksanda taseme kutsetunnistus. Saates Tugitoolis sportlane käis külas ujumistreener Siiri Põlluveer, keda nii kõrgelt tunnustati. Hämmastav, et ta on suutnud juba üle 50 aasta edukalt tööd teha. Praegu Audentese spordiklubis igapäevast leiba teenival naisel on igal kümnendil olnud väga häid õpilasi, kes on jõudnud kas NSV Liidu või Euroopa paremikku, rääkimata sellest, et tema kasvandikud on võitnud mitusada Eesti meistrivõistluste medalit. Praegu vingeid Eesti rekordeid püsititav Dmitri Kapelini õpilane Martin Allikvee harjutas Audentese spordikoolis just Põlluveeri näpunäidete järgi. Loomulikult tulid saates jutuks Põlluveeri värvikad reisid välismaale. Näiteks Rumeenias loobiti NSV Liidu esindajate bussi tomatitega. Põnevaid teemasid on palju. Põlluveeri küsitles Deivil Tserp.
Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" üheksandas osas oli saatejuhtidel külas Poola meisterklubi Belchatowi Skra diagonaalründaja Renee Teppan. Seekordses saates vaatasime 25-aastase Teppani senisele karjäärile põhjalikult tagasi. Kuidas juhtus üldse nii, et Pärnumaalt paarisaja elanikuga Selja külast pärit poiss jalgpalli- ja korvpallimängu kõrvalt äkitselt võrkpalli juurde sattus ning sinna jäigi. Muuseas saame teada, kuidas sündis Teppani sõprus teise Eesti koondise põhimehe Robert Tähega ning milliseid julgustükke nad aastate eest Audentese spordigümnaasiumis koos tegid. Teppan räägib saates ka oma iseloomust ning tunnistab, et emotsionaalsus ja otsekohesus on aastate jooksul toonud talle võrkpallurina nii kasu kui ka omajagu kahju. Ühtlasi saame teada, kuidas maailma tippklubides Trentinos ja Belchatowis asjaajamine käib ning millised on Itaalia ja Poola liiga suuremad vahed. Aga juttu tuleb mõistagi ka Eesti koondisest, Oliver Vennoga mänguaja jagamisest ning Eesti klubidest, kus Teppan karjääri algusaastatel mängis. Muud teemad: *Robert Täht Türgi liiga finaalseerias. Eestlane on ühe võidu kaugusel saavutusest, milleni pole pärast Eesti taasiseseisvumist jõudnud ükski Eesti võrkpallur. *Markkus Keel Austria meister. Kas Kert Toobalile on sirgumas viimaks väärt asendusmees? *Tartu Ülikool/Bigbanki naiskond kaitses edukalt Eesti meistritiitlit. Töö ja kooli kõrvalt spordiga tegelevad naised väärivad kahtlemata kiitust. *Eesti noortekoondiste võrdlemisi kahvatu esinemine EM-valikturniiridel. Millised on Eesti võrkpalli järelkasvu suuremad murekohad? Saatejuhtidena osalesid vestluses Karl Rinaldo, Uku Rummi ja Rivo Vesik. Võrkpall24.ee podcast valmis koostöös Credit24, Paf.ee, Sportlandi, Manta Maja ja Delfiga.
Lapsed kipuvad liiga palju aega veetma arvutite ja nutiseadmete seltsis. Millal saab harjumusest sõltuvus, millised ohumärgid probleemi olemasolu reedavad ja kuidas sõltuvuse tekkimist vältida? Arvutisõltuvuse ja internetiga on seotud ka hasartmängusõltuvus. Stuudios on Audentese erakooli psühholoog ja perenõustaja Triin-Ketlin Siska.Tubli kokk ja retseptide looja Anni Arro saab kritiseerijatelt jõudu ja ise peab kinni reeglist öelda iga päev kellelegi midagi ilusat. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 17. märtsil kell 10.05.
Lapsed kipuvad liiga palju aega veetma arvutite ja nutiseadmete seltsis. Millal saab harjumusest sõltuvus, millised ohumärgid probleemi olemasolu reedavad ja kuidas sõltuvuse tekkimist vältida? Arvutisõltuvuse ja internetiga on seotud ka hasartmängusõltuvus. Stuudios on Audentese erakooli psühholoog ja perenõustaja Triin-Ketlin Siska.Tubli kokk ja retseptide looja Anni Arro saab kritiseerijatelt jõudu ja ise peab kinni reeglist öelda iga päev kellelegi midagi ilusat. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 17. märtsil kell 10.05.
Millise arengu on aastatega läbi teinud tahvelarvutid? Kellel võiks tahvelarvuti olla ja mille järgi endale sobiv seade leida? Saatekülaline on tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe.Pühapäeval toimub Audentese spordihallis heategevuslik korvpallimäng, mille eesmärk on koguda raha hättasattunud loomade raviarvete tasumiseks. Üritust tutvustab Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsioonijuht Liisi Moosaar.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 12. veebruaril kell 10.05.
Kes peaks erakoolide majandus- ja tegevuskulud kinni maksma? Kas riik või omavalitsus? Erakoolid on mures toimetuleku pärast kui see jääb omavalitsuse suvaks, ministeerium leiab, et erakoolid on eelisrahastatud.Erakoolide seisukohti esindavad Audentese koolijuht Ahto Orav ja Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja Meelis Sügis, omavalitsuste arvamuse ütleb Kurmet Müürsepp, ministeeriumi esindab Mart Laidmets ja Riigikogu kultuurikomisjoni üks endisi haridusministreid Mailis Reps. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 2. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Kes peaks erakoolide majandus- ja tegevuskulud kinni maksma? Kas riik või omavalitsus? Erakoolid on mures toimetuleku pärast kui see jääb omavalitsuse suvaks, ministeerium leiab, et erakoolid on eelisrahastatud.Erakoolide seisukohti esindavad Audentese koolijuht Ahto Orav ja Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja Meelis Sügis, omavalitsuste arvamuse ütleb Kurmet Müürsepp, ministeeriumi esindab Mart Laidmets ja Riigikogu kultuurikomisjoni üks endisi haridusministreid Mailis Reps. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 2. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Märtsikuus purevad saatejuht Ivo Linna pakutud pähkleid Audentese Erakooli õpilased: Eva Maria Aru, Karl Tani Priilinn-Türk, Kirke Ilves, Janet Murumets ja Merilin Priilinn-Türk. Saated salvestas Külliki Valdma, toimetas Kadri Tiisel. Kommenteeri! Märtsikuus küsime kuulajatelt: vanadel eestlastel oli kombeks enne lahingusse minekut teha sõjakära. Mis oli selle eesmärk? Ootame kõigi laste vastuseid aadressil miniturniir@err.ee kuni 30. märtsini.
Märtsikuus purevad saatejuht Ivo Linna pakutud pähkleid Audentese Erakooli õpilased: Eva Maria Aru, Karl Tani Priilinn-Türk, Kirke Ilves, Janet Murumets ja Merilin Priilinn-Türk. Saated salvestas Külliki Valdma, toimetas Kadri Tiisel. Kommenteeri! Märtsikuus küsime kuulajatelt: vanadel eestlastel oli kombeks enne lahingusse minekut teha sõjakära. Mis oli selle eesmärk? Ootame kõigi laste vastuseid aadressil miniturniir@err.ee kuni 30. märtsini.
© 2020-2025 Ivy Podcast Discovery LLC
