Podcasts about stockholmi

Suvine maiuspala: Tallinkiga kruiisile Stockholmi. Jaapan ägab liigsete turistide all. Eesti esimene pornopilt nüüd näitusel. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

Tallinna ja Stockholmi vahel ühendust pidav parvlaev Baltic Queen oli septembris korralises hoolduses, mille käigus tehti tavapäraseid kerepuhastus- ja hooldustöid ning uuendati laeva sisustust. Meretunnis räägib Tallink Grupi Laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik, millist tulu on tõusnud laeva kütusekulu vähendamiseks ette võetud tehnilistest uuendustest. Eesti meremuuseumi teadurid Priit Lätti ja Lisette Reinvars annavad ülevaate muuseumi tänavusel teaduskonverentsil kõneldust. Selle konverentsi keskmes olid Läänemere piirkonna keskaegsed laevad ja teema ajendiks mõne aasta Eesti Tallinnast leitud laevavrakk – selle päritolu, ehituslikud iseärasused ja säilitamine. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

"Buumil" on külas Loodus BioSpa juht Kairi Ustav, kellelt uurime nii SPA-äri tuleviku kui meie juhtide-ettevõtjate terviseteadlikkuse kohta. Uudisteplokis võtame ette Rootsi Kuningriigi, kus Stockholmi külje alla plaanitakse ehitada tervet puidust linna. Lisaks uurime seda, miks me kuuleme nõnda vähe Läänest pärit küber-rünnakutest. Vaatame sisse ka maailma fossiilkütuseid tootvate firmade raskekahurväe kinnitusele, et gaas jääb kuumaks kaubaks kindlasti aastakümneteks. Suvele kohaselt pakume ka valikut vallatuid majandusuudiseid. Nii on Euroopas näiteks liiga palju veini, kuna tarbimist pärsib kõrge hind. Apple suudab peagi teie häält järgi teha, seda peale 15-minutilist õppimist. Ja Eva nimeline pererestoran Los Angeleses pakub klientidele, kes suudavad ilma telefonis olemata süüa, 5-protendilist allahindlust. Saatejuhid on Raivo Vare ja Ott Pärna.

Rootsi ootusi NATO-ga liitumisele ja Läänemere julgeolekuolukorda kommenteerib Stockholmi saatkonna asejuht Mikael Laidre. Laienemise ja sisemiste reformidega seotud väljakutseid Euroopa Liidu jaoks analüüsib Tartu Ülikooli teadur Piret Ehin. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Möödunud aasta oktoobris lendas RSR Stockholmi. Viimased vana aasta niidid on aeg kokku tõmmata selle mega-episoodiga RSRi seiklustest Rootsis. Juttu tuleb nii kohtumistest Eesti Suurssaatkonnas kui Stockholmi Eesti majas ning samuti RSRi atropoloogilistest välivaatlustest Stockholmi pubides ning tänavatel. Lisaks stuudios salvestatud meenustustele, viivad naaberriigis salvestatud otsereportaažid meid ka Stockholmi kohapeale. Episoodi lõikas kokku Saskia Lehtsalu.

Eesti Meremuuseumi järjekordne rahvusvaheline konverents keskendus merepärandi populariseerimisele muuseumide kaudu. Konverentsi partneriks oli Stockholmi vrakimuuseum. Meretunnis kõnelevad meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen, teadur Priit Lätti ja teadusjuht Hele Kiimann. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

TÜ kaasprofessor Enn Küng: "Rootsi kuningad valitsesid Läänemere provintse mitte kuningate, vaid hertsogitena: Erik XIV tituleeris end Liivimaa isandaks, ka Liivimaa eestlaste isandaks; Johan III lisas oma tiitlitele Liivimaa eestlaste hertsog ja oli hiljem Eestimaa hertsog. Samas kirjad, mis provintsist Stockholmi saadeti, olid adresseeritud Tema Kuninglikule Majesteedile, mitte hertsogile!"

Cfarë kanë të përbashkët Stockholmi, Gjeneva dhe New York-u? Për Anian dhe Diogjenin këto janë gurë kilometrikë në rrugëtimin e tyre si brezi i tretë i delegatëve rinorë në Kombet e Bashkuara. Ne ju ftojmë të dëgjoni episodin më të ri të "What you(th) doing?" për të mësuar më shumë mbi prapaskenat, historitë qesharake dhe mbi të gjitha se kur do të hapet thirrja për brezin e katërt të delegatëve. Tani në Spotify dhe Apple Podcast, vetëm një klikim larg.

Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadlasena, Tallinna Polütehnilise Instituudi professorina, Stockholmi Ülikooli professorina ja emeriitprofessorina uuris ajaloolane Enn Tarvel (31.07.1932–22.09.2021) oma pika ajalooteadlase karjääri jooksul Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Enn Tarveli erakordselt laia ampluaad, mõtteerksust, kaasahaaravat jutustamisoskust, täpset ja kujundlikku eesti keelt saab nautida Vikerraadio varamust.

Den här veckan får vi en mycket speciell gäst på "Karmels Hage".Under fyra avsnitt, som kommer att sändas i maj, pratar Anne Samuelsen med Hans eminens Anders kardinal Arborelius OCD biskop av StockholmI den första delen får vi en nära konversation som främst handlar om den Helige Ande.Avsnitten sänds på St Rita Radio på torsdagar kl. 17.30 och kommer att finnas som podcast.https://www.stritaradio.no/blog/categories/karmels-hage

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega. “Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektoritega tulla erinevatel teemadel alati rääkima. Akadeemilised organisatsioonid on reeglina pigem konservatiivsed, kus nt rektorit või akadeemilist personali tuleb kõnetada kui professor see ja teine või rektor see ja teine, mitte kui Tiit või Priit või Katrin või Eve. Tallinna Ülikoolis aga on see kultuur pigem ikkagi avatum ja omavahelist mitteformaalset suhtlust soosivam. Ja ma usun, et kui Tallinna Ülikooli peaks tulema uus rektor, kes sooviks juhtimiskultuuri muuta hierarhilisemaks, siis see rektor ei saaks kindlasti olema populaarne. See on organisatsioonikultuuri küsimus ja inimesed tunnetavad seda, kas õhkkond on heas mõttes vaba või mitte. Kuigi iga professor on teinud tohutult tööd ja näinud vaeva, et professoriks saada, siis päeva lõpuks oleme me kõik ikkagi inimesed. Lõpuks võiks veel välja tuua, et mind on kirjeldatud ka kui tantsulõvi. Tallinna Ülikooli kõikide töötajate sügispeod olid korralikud tantsupeod, kus rektor koos prorektoritega olid ikka varmalt peo lõpuni.” – Tiit Land Kuulake ikka ...

Stockholmi Saksofonikvarteti kontsert "NELI" festivalil Eesti Muusika Päevad.

Stockholmi Saksofonikvarteti kontsert "NELI" festivalil Eesti Muusika Päevad.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muusikaterapeut ja loovuskoolitaja Dali Kask. Märksõnad, mis Dalit iseloomustavad, on muusika, psühholoogia, teraapia ja loovuse valdkond laiemalt. Ta on õppinud Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist, psühholoogiat Stockholmi Ülikoolis, muusikapsühholoogiat Uppsala Ülikoolis, muusikateraapiat Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis, kunstiteraapiat Tallinna Ülikoolis. Täna viib Dali läbi loovuskoolitusi, samuti juhtide ja meeskondade arenguprogramme. Mind on ikka ja jälle paelunud loovuse rakendamine juhtimises ja seetõttu oli hea meel istuda Daliga maha ning põrgatada mõtteid, kuidas juhid saaksid paremini kasutada oma meeskonna loovat potentsiaali leidmaks erinevatele probleemolukordadele parimaid lahendusi. “Loovuse uurijad ja ajuteadlased on leidnud, et need spetsiifilised keskused ajus, kust loovad impulsid käivituvad, toimivad ikkagi kõige paremini rahuseisundis. Kui meie aju on rahulik, siis liigub ajutegevus alfalainete peale ning aktiveerub selline aju osa, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. See on see koht neuroloogilisel tasandil, kus ilmnevad uued ideed, ilmutuvad uued lahenduskombinatsioonid ja inimestel tekib võimekus hakata nägema alternatiivseid võimalusi situatsioonides, mis esmasel pilgul tunduvad raskesti lahendatavad olemasolevate ressursside ja valikute juures. Seetõttu on oluline aju limbilise süsteemi aktiivsust nö treenida ja toita, et laiendada oma võimaluste nägemise võimet. Kui lapseeas on meie maailmapilt oma mängulisuses väga fantaasiarikas, siis täiskasvanuikka jõudes on meie mõttemustrid oluliselt jäigemaks ja kitsamaks kristalliseerunud. Küsimus nüüd ongi selles, et kuidas me siis täiskasvanuna saaksime seda limbilist süsteemi turgutada ja virgutada? Loovuse seisukohalt mõjub ajutegevusele väga hästi näiteks füüsiline aktiivsus ja sportimine, mille tagajärjel käivituvad teised ajukeskused, mitte niivõrd analüütilised ja ratsionaalsed mõtteoperatsioonid. Samuti soodustab loovuse avaldumist erinevate loominguliste teoste ja kunsti nautimine ning humanitaarvaldkond laiemalt, sest see kõik aitab vaigistada ja rahustada domineerivaid mõtteprotsesse ning aktiveerida meie kujutlusvõimet. Juhtide roll meeskonnas loovuse soodustamisel seisneb eelkõige psühholoogiliselt turvalise ja avatud keskkonna kujundamises, kus inimestel on nende tööks vajalikud baasvajadused rahuldatud ning neile on antud ka piisavalt vabadust ja iseseisvust erinevate lahendusteede välja töötamiseks ja rakendamiseks.” – Dali Kask Kuulake ikka ...

Rootsi hoiab koroonakriisis kangekaelselt hoopis leebemaid piiranguid kui naaberriigid. Kuningas ja kroonprintsess peavad rahvale rahustavaid kõnesid, aga statistilised arvud on kurvad. Millises meeleolus läheb kuningriik vastu suvele? Kell 7.35 helistame Stockholmi ja meie küsimustele vastab rahvatervise ekspert Ülla-Karin Nurm. Küsivad Romi Hasa ja Sten Teppan.

Rootsi hoiab koroonakriisis kangekaelselt hoopis leebemaid piiranguid kui naaberriigid. Kuningas ja kroonprintsess peavad rahvale rahustavaid kõnesid, aga statistilised arvud on kurvad. Millises meeleolus läheb kuningriik vastu suvele? Kell 7.35 helistame Stockholmi ja meie küsimustele vastab rahvatervise ekspert Ülla-Karin Nurm. Küsivad Romi Hasa ja Sten Teppan.

Henning Mankell: „ITAALIA KINGAD“ kirjastuselt Varrak. Stockholmi saarestiku ühel saarel elab Fredrik oma elusügisel suures vaikuses, seltsiks ainult koer, kass ja sipelgapesa elutoas. Üks tume saladus, saatuslik eksimus on teinud temast inimpelgliku eraku. Ühel hommikul seisab jääl Harriet, kelle ta üle kolmekümne aasta tagasi sõnagi lausumata alatult maha jättis. Nüüd on Harriet suremas haige ja nõuab Fredrikult ühe lubaduse täitmist. Henning Mankelli ühtaegu lõbus ja nukker romaan „Itaalia kingad” räägib nii surmast ja valust kui ka rõõmust ja elutahtest. Loeb Rando Tammik.

Stockholmi äärelinnas Tenstas leiab eest innovaatilised ideed, parima India restorani ja Rootsit muutvad inimesed. Sealses õppe- ja disainikeskuses on iga kunstitöö taga oma lugu sidudes saatuseid, rännakuid ja maailmavaateid. Uurime üht silmapaistvat hoonet Tallinna Pikal tänaval ja heidame pilgu Rootsi ajalukku koos kuulsuste ja kummitustega.

Stockholmi Metsakalmistul on ligi 2000 eestlase kalmud. Rootsi Eestlaste Liidu arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim: " Peavad olema väga mõjuvad põhjused, miks inimesi ümber matta ja kui on avalik huvi, siis peavad põhjused olema eriti mõjuvad". Samas on mure, kes hoolitsevad meie suurkujude kalmude eest, kui lähedasi ei ole hoolitsemas. Jüri Karl Seimi meelest peaks selle murega tegelema Eesti riik.

Stockholmi Metsakalmistul on ligi 2000 eestlase kalmud. Rootsi Eestlaste Liidu arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim: " Peavad olema väga mõjuvad põhjused, miks inimesi ümber matta ja kui on avalik huvi, siis peavad põhjused olema eriti mõjuvad". Samas on mure, kes hoolitsevad meie suurkujude kalmude eest, kui lähedasi ei ole hoolitsemas. Jüri Karl Seimi meelest peaks selle murega tegelema Eesti riik.

Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu Stockholmi lõunaosas. See kalmistu on tähtis ka eestlaste kultuuriloos, sest seal puhkab ligi 2000 eestlast, teiste seas tuntud kultuuri- ja ühiskonnaelutegelased. REL arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim juhib seltskonna eestlasi Tallinnast ja Stockholmist läbi Eesti kultuuriloo. (avapildiks 9889).

Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu Stockholmi lõunaosas. See kalmistu on tähtis ka eestlaste kultuuriloos, sest seal puhkab ligi 2000 eestlast, teiste seas tuntud kultuuri- ja ühiskonnaelutegelased. REL arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim juhib seltskonna eestlasi Tallinnast ja Stockholmist läbi Eesti kultuuriloo. (avapildiks 9889).

Urmas Vadi: Aasta algus on ikka väga jube. Jaanuaris plahvatab 17 kilomeetri kõrgusel Cap Canaverali neeme kohal USA kosmosesüstik Challenger. Seda plahvatust näevad oma kodudes kümned tuhanded televaatajad. Hukkub seitse meeskonnaliiget. Veebruaris mõrvatakse Stockholmi kesklinnas Rootsi peaminister Olof Palme. Palme oli just käinud kinos naisega, aga ilma ihukaitsjata. Aprillis toimub Ukraina-Valgevene piiril katastroof Tšernobõli aatomielektrijaamas. Milline on selle katastroofi mõju Eestile, selle kohta liigub erinevaid jutte.

Urmas Vadi: Aasta algus on ikka väga jube. Jaanuaris plahvatab 17 kilomeetri kõrgusel Cap Canaverali neeme kohal USA kosmosesüstik Challenger. Seda plahvatust näevad oma kodudes kümned tuhanded televaatajad. Hukkub seitse meeskonnaliiget. Veebruaris mõrvatakse Stockholmi kesklinnas Rootsi peaminister Olof Palme. Palme oli just käinud kinos naisega, aga ilma ihukaitsjata. Aprillis toimub Ukraina-Valgevene piiril katastroof Tšernobõli aatomielektrijaamas. Milline on selle katastroofi mõju Eestile, selle kohta liigub erinevaid jutte.

Meie seitsmenda saate külaliseks on põneva taustaga tehnoloogiainvestor ja ettevõtja Marek Kiisa, kes oma n-ö eelmises elus on olnud nii vormelisõitja kui ka sisepõlemismootorite insener. Ka meie tänane saade on mõnevõrra eriline. See on salvestatud 2016. aasta juuli keskel Loode-Itaalia ning Lõuna-Prantsusmaa kiirteedel. Marek istub Fiat 500 roolis, mina oma helisalvestusega kõrvalistmel, ja mu pere kuulab vaikselt tagaistmel pealt. Mareku lugu kardisõitjast vormelisõitjani on Eesti autospordi ajaloohuviliste jaoks kullafondi väärtusega. Lisaks saame teada, kuidas sündis vormel Estonia, mida Tallinnas Hobujaama tänaval toodeti kokku üle 1300 eksemplari; ning mida see kõik tähendas nii autospordile, inseneriharidusele kui ka temale endale. Kui motosport huvi ei paku, ei tasu heituda – siin leidub ka muud huvitavat. Marek räägib, kuidas sai temast kui autoinsenerist Rootsis üleöö Eesti riigiametnik; ning kuidas sai temast rahvusvaheline ettevõtja ning tehnoloogiainvestor, kes sõitab täna Tallinna, Stockholmi ja San Francisco vahet. Selles episoodis räägime Mida mõtleb üks sisepõlemismootorite insener ning FIAs Põhjalat esindav inimene elektriautodest? Kuidas on noorte huvi autode vastu jahtunud ning mis seda asendab? Mis paralleele näeb ta ettevõtjatel ning sportlastel? Kuhu on tema juhendatavad Eesti kardisõitjad ja mehaanikud tänaseks jõudnud? Mida hindab ta alustavate ettevõtete puhul (kui ta hindab neid kui võimalikku investeeringut)? Mis juhtuks kui Eesti õpetajate palk oleks konkurentsivõimeline Skandinaaviamaadega? Miks peab Marek oma Valget Raamatut ja mis asi see on? Mis on algatus “Minu Lugu”? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie seitsmenda saate külaliseks sarjas "Globaalsed eestlased" on põneva taustaga tehnoloogiainvestor ja ettevõtja Marek Kiisa, kes oma eelmises elus on olnud nii vormelisõitja kui ka sisepõlemismootorite insener. Ka meie tänane saade on mõnevõrra eriline. See on salvestatud 2016.a. juuli keskel Loode-Itaalia ning Lõuna-Prantsusmaa kiirteedel. Marek istub Fiat 500 roolis, mina oma helisalvestusega kõrvalistmel, ja mu pere kuulab vaikselt tagaistmel pealt. Mareku lugu kardisõitjast vormelisõitjani on Eesti autospordi ajaloohuviliste jaoks kullafondi väärtusega. Lisaks saame teada, kuidas sündis vormel Estonia, mida Tallinnas Hobujaama tänaval toodeti kokku üle 1300 eksemplari; ning mida see kõik tähendas nii autospordile, inseneriharidusele kui ka temale endale. Kui motosport huvi ei paku, ei tasu heituda – siin leidub ka muud huvitavat. Marek räägib, kuidas sai temast kui autoinsenerist Rootsis üleöö Eesti riigiametnik; ning kuidas sai temast rahvusvaheline ettevõtja ning tehnoloogiainvestor, kes sõitab täna Tallinna, Stockholmi ja San Francisco vahet. Lisaks räägime Marekuga: mida mõtleb üks sisepõlemismootorite insener ning FIAs Põhjalat esindav inimene elektriautodest? kuidas on noorte huvi autode vastu jahtunud ning mis seda asendab? mis paralleele näeb ta ettevõtjatel ning sportlastel? kuhu on tema juhendatavad Eesti kardisõitjad ja mehaanikud tänaseks jõudnud? mida hindab ta alustavate ettevõtete puhul (kui ta hindab neid kui võimalikku investeeringut)? mis juhtuks kui Eesti õpetajate palk oleks konkurentsivõimeline Skandinaaviariikidega? miks peab Marek oma Valget Raamatut ja mis asi see on? mis on algatus “Minu Lugu”? Siin on minu vestlus kiirusel 110 km/h globaalse eestlase Marek Kiisaga. Head kuulamist! Kõik saatetutvustused koos märkmete ja viidetega on leitavad veebis aadressil memokraat.ee/category/podcast Jälgige meid Twitteris @GlobaalneEesti Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours" (www.petejosef.com), plaadifirma Sonar Kollektiv (@sonar-kollektiv). Kõik õigused kaitstud.

Ühel novembrikuu reedeõhtul kukub ameeriklasest ajakirjanik alla Stockholmis asuva ühiselamu viieteistkümnendalt korruselt. Enesetapuna on tegu peaaegu ideaalse juhtumiga ja Stockholmi piirkonna politseinikul piisab põgusast pilgust olukorrale jõudmaks enesestmõistetava järelduseni, et juhtum tuleb lõpetada. Ent riigi kriminaalpolitsei komissar Lars Martin Johansson ei saa juhtumit kuidagi peast. Tavalise rutiinse juhtumina alguse saanud loost kujuneb veidraid teid pidi Rootsi läbi aegade suurim mõrvajuurdlus. (Leif G. W. Persson. Suveigatsuse ja talvekülma vahel. Loeb Rando Tammik.)

Stockholmi äärelinnas Tenstas leiab eest innovaatilised ideed, parima India restorani ja Rootsit muutvad inimesed. Sealses õppe- ja disainikeskuses on iga kunstitöö taga oma lugu sidudes saatuseid, rännakuid ja maailmavaateid. Uurime üht silmapaistvat hoonet Tallinna Pikal tänaval ja heidame pilgu Rootsi ajalukku koos kuulsuste ja kummitustega. (Thea Karin.)

Just täna, 08. Mail, avab uksed näitus GOOD EVENING EUROPE! Stockholmi ühes uusimas muuseumis. Seal rullub lahti 60 aastat Eurovisiooni ajalugu ning bändi ABBA isiklikum pool. Reisirada uurib mis on rootsi laulude edu taga ning vaatab mis on Abba fenomen mille Mamma Mia on läinud üle maailma ning mille alguses oli Waterloo. Reisirada pühapäeval Stockholmi Abba muuseumist. (Thea Karin.)

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas ja missuguseid otsuseid tegid teiste riikide juhid mujal Euroopas? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel räägib teiste Euroopa riikide ja Eesti valikutest 1930. aastate esimesel poolel ja pöördelisel aastal Eestis 1934. aastal. Miks mõnes riigis suudeti demokraatiat hoida, aga teistes mitte?

Tänaseks, kui jätame hüvasti alati päikeselise inimese Eri Klasiga, kogusime Reporteritundi muusikute mälestuskilde, aga ka valitud lõike Eri Klasi enda varasematest intervjuudest. Eri Klasi korraldatud Stockholmi-reisi meenutab estoonlane Urve Tauts,ühiseid arutelusid Tallinna Filharmoonia üle dirigent Risto Joost; popkooride laulupeol noorte huilgamise saatel dirigeerinud Eri Klasist räägib Ott Lepland ja Puudutuse-laulupeol Eri Klasilt dirigendikepi pärinud Hirvo Surva ütleb, et Maestro hoolitses ja muretses Estonia ooperimaja, laulupidude, Eesti muusikaelu pärast.

Tänaseks, kui jätame hüvasti alati päikeselise inimese Eri Klasiga, kogusime Reporteritundi muusikute mälestuskilde, aga ka valitud lõike Eri Klasi enda varasematest intervjuudest. Eri Klasi korraldatud Stockholmi-reisi meenutab estoonlane Urve Tauts,ühiseid arutelusid Tallinna Filharmoonia üle dirigent Risto Joost; popkooride laulupeol noorte huilgamise saatel dirigeerinud Eri Klasist räägib Ott Lepland ja Puudutuse-laulupeol Eri Klasilt dirigendikepi pärinud Hirvo Surva ütleb, et Maestro hoolitses ja muretses Estonia ooperimaja, laulupidude, Eesti muusikaelu pärast.

Külmal maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetu riskikapitalist ja endine Riigipäeva liige Ingemar Lerberg, keda on kõvasti piinatud. Tema naine on jäljetult kadunud. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saab ülesandeks juhtumist lugu kirjutada ja jõuka eeslinna klantsi pealispinna alt hakkab üha selgemalt välja paistma midagi väga musta ja võltsi. Raamat on kaasahaarav põnevik moodsa aja kärgperekondadest, meeleolukas sissevaade ajalehetoimetuse töösse ja pilguheit sellele, kuidas nüüdisaegsed sotsiaalsed suhted ja meediavõim meie elu mõjutavad. (Liza Marklund. Õnnelik tänav. Loeb Kristi Aule.)

Stockholmi Suurkirik

Stockholmi Suurkirik