Podcasts about saksamaale

17. septembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Kodune korvpallihooaeg sai avalöögi. Kas BC Kalev/Cramole võib kulla kaela riputada? Mis peale Keila sisemadina hakkab kõneainet tekitama? Ja muidugi: kas Stefan Vaaks näitas hooaja avamängus Peep Pahvile, miks koondisesuve on okei ka individuaalset trenni teha? - Madis Mihkels teenis esimese Eesti ratturina täiskasvanute tiitlivõistlustel medali, EM-pronksi. Ja ta on kõigest 21. See tulevik on ilmselgelt helge? - Johannes Erm pani Talence'is 8589 punktiga hooajale väärika pitseri. Nutta taga olümpial teivashüpperingi kadunud medalit või rõõmustada positiivse inimesena tohutu edasimineku üle sel aastal? - EOK presidendivalimistel said kolm kandidaati vajalikud toetushääled kokku. Kersti Kaljulaid pani rivaalidele pika puuga – aga kas see midagi ka päriselt tähendab? - Artti Aigro sai suusahüpete suvisel GP-l kaks teist kohta. Martin Himma rullsuusa MM-il pronksi, õed Kaasikud hõbeda ja pronksi. Mis sellest talvehooaega edasi kandub? - Eesti U21 jalgpallikoondis kaotas Saksamaale 1:10 - seejuures nõnda, et väravavaht oli Eesti parim mängija. Midagi on väga valesti?

Selles Autotunnis räägib Margus Pipar oma unistuste reisist Saksamaale, kus külastas mitmeid tehnikamuuseume ning pääses ka kohtadesse, kuhu tavainimest ei lasta. Lisaks oli ta mingil põhjusel nõus istuma Stefan Arandi kõrvalistmel F2 demopaadis ning sõitma üle Harku järve ebainimliku kiirusega ning mitte ainult otse. Tarmo räägib uue Mazda MX-5 sõidukogemusest ja Margus jagab vanemate versioonide mälestusi.

Tsau! Tänane lugu viib meid järjekordselt Saksamaale. Aga sel puhul ei ole see koht üldse oluline, täna on fookuses lugu ise ja paneb järele mõtlema üle sellele, mis ühiskonnas me elame ja kuidas me üritame kõike kuskile kastidesse ja normidesse suruda ja kui kurvalt see kõik lõppeda võib. Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Tsau! Täna räägin teile Jens Söringu loo, kes süüdistatuna dopeltmõrvas õigluse eest võitles. 33 aastat kestis tema võitlus, aastal 2019 saadeti ta vaba mehena kodumaale Saksamaale tagasi. Kuid kas see lugu on nii üheselt mõistetav ja kas Jens tõepoolest on süütu, sellel teemal arutlen järgmises kaheosalises episoodis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Tsau! Täna räägin teile Jens Söringu loo, kes süüdistatuna dopeltmõrvas õigluse eest võitles. 33 aastat kestis tema võitlus, aastal 2019 saadeti ta vaba mehena kodumaale Saksamaale tagasi. Kuid kas see lugu on nii üheselt mõistetav ja kas Jens tõepoolest on süütu, sellel teemal arutlen järgmises kaheosalises episoodis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

5. septembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Eesti meeste võrkpallikoondis alustas EM-finaalturniiri kindlate kaotustega Saksamaale ja Itaaliale ning raske 3:2 võiduga Šveitsi üle. Kui realistlik on sellise mänguga Belgiat võita ja alagrupist edasi pääseda? Kas Šveitsi alistamise järel võinuks kõlada rohkem enesekriitikat? - Pöörane nädal korvpalli MM-il. Kust lätlased-leedulased sellised vägevad esitused välja võtavad? Millega näitab Läti erakordne edu? Keda pidada turniiri kullasoosikuks pärast seda, kui Prantsusmaa ja Austraalia on pudenenud, USA ja Kanada korra libastunud ning Leedu ja Saksamaa on ainsana kaotuseta? - Kristin Tattar krooniti taas kettagolfi maailmameistriks. Kuhu tal veel jõuda? - Huvitav (ja põhimõtteline) vaidlus: noorte saavutuskorvpall lahkus spordiklubist Nord ja lõi oma klubi Sokud, sest multispordi-süsteem ei sobinud. Kus siin tõde? - Kas Ott Tänak võidab Kreeka ralli?

Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on mees, kes peab oma sportlastee tähetunniks 1988. aasta Baltic Sea Friendship Race velotuuri, mis tõi Eestis ja Tallinnas raja äärde kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Oli ärkamise aeg ning Eesti jalgrattakoondise võimas esitus ja Liidu koondise alistamine puges rahvale hinge. Andres Lauk oli toona üks kuuest sangarist, kes pedaale tallates Eesti rahva eneseväärikust ja iseseisvuspüüdlust soojade tunnetega poputas. Mälestusrikkast Balti mere maade velotuurist tuleb saates juttu üsna põhjalikult, lisaks meenutame seiku 1989. aasta võidusõidust. Sealt edasi jõuame juttudega välismaale. Alates 1991. aastast sõitis Lauk kümme hooaega erinevates amatöörklubides Ungaris, Prantsusmaal, Sloveenias ja Soomes. Õnnestus päris palju maailmas ringi rännata ning profiratturite koorekihiga eksootilistel velotuuridel rinda pista. Meenutame Mehhiko velotuuri etapivõitu ja meeleolukat vuntside pügamist. Alates 1993. aastast kuni Atlanta olümpiani oli Lauk kindel tiitlivõistluste mees, alati Eesti koondisega kaasas. Suuremat sorti sähvatus võinuks tulla 1994. aastal Sitsiilias peetud MM-il, ent vahetult enne maailmameistrivõistlusi Lauk haigestus. Võistles eelnevalt 21 päeva jutti, ilma puhkepäevadeta ja organism ei talunud seda ära. Saate külaline arvab, et kui tal mingis aspektis andekust oli, siis väljendus see raudses tervises. Aga kolm nädalat järjepanu „kühveldamist“ oli ka raudmehele liig. Huvitaval kombel annab Andres Lauku kõrvutada Eesti läbi aegade ühe säravama spordisangari, tõstja Jaan Taltsiga. Mõlemad on õppinud ja sportlaseks kasvanud läbi Tihemetsa tehnikumi. Küll paarikümneaastase vahega, aga ikkagi. Meenutame Tihemetsa aegu, mis olelusvõitluse vaates olid kohati väga karmid – kolmandalt korruselt pea alaspidi alla rippumine, moosikontroll, kettide ja piitsadega võitlus Kilingi-Nõmme tüüpidega. Samas, on olnud ka ilusamaid aegu. 1991. aasta ülemaailmsetel Väikesaarte mängudel koges Lauk ülevoolavat naerupahvakat, meeskonnasõidu käigus. Päris naljakas lugu, ehkki üks mees liikus sel momendil silmamunade peal. Saate viimases osas räägime pisut Lauk juuniorist ehk Karl Patrick Laugust, kes ameti mõttes läks isa jälgedes, aga on jõudnud veel kaugemale, profileeri välja. Kui palju on meestes sarnasust ja erinevusi, silmas pidades eelkõige võidusõitja tüpaaže. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Michael Pärt on töötanud nii produtsendi kui mängufilmide muusika toimetajana ning teinud koostööd selliste Oscari ja Grammy artistidega-suurnimedega nagu Francis Ford Coppola, Björk, režissöör Peter Jackson, helilooja Howard Shore, jt. Ta on Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees. Michael on sündinud 1977. aastal Tallinnas, kuid emigreerus 1980ndal aastal koos perega Austriasse, kust suunduti edasi Saksamaale. Ta on lõpetanud kiitusega Londoni Kingstoni ülikooli filmi- ja telemuusika magistriprogrammi ning tema tööd nii filmi- kui plaadimuusika taustajõuna on viinud teda maailma eri paikadesse, riigist riiki. Ta on elanud, õppinud ja töötanud nii Saksamaal, Inglismaal, Islandil, USAs, Taimaal kui Uus-Meremaal. Aastal 2008. naasis ta Eestisse, et aidata arhiveerida ning korrastada isa Arvo Pärdi loomingut. 2013. aastal sai alguse keskuse teekond uue majani, mille protsessis on Michael nõukogu esindajana aktiivselt osalenud. Peale keskuse avamist avalikkusele 2018. aastal on tema eesmärk olnud luua tihedamaid koostöösuhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning leida keskusele rohkem toetajaid ka erasektorist. Selles saates räägime Lapsepõlvest Saksamaal ja esimesest külaskäigust Eestisse, Kuulmise järgi klaveri õppimisest, Ülikooliaja aktiivsusest ning teekonnast filmimuusikani, Muusikamaailma suurimate tähtedega koos töötamisest, Eesti muusika ainulaadsusest ning Arvo Pärdi Keskuse ideest kuni rajamise, haldamise ja jätkusuutlikuks tegemiseni. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eesti korvpallikoondis kaotas MM-valikmängud Saksamaale ja Iisraelile kokku 50 punktiga, mis ehmatas kohalikku korvpalliringkonda korralikult, sest EM-finaalturniir on kõigest kahe kuu kaugusel ja seis ebameeldivalt ebakindel. Reaktsioonid Jüri Vipsi juhtumile – miks reageerisid Red Bull, F1, F2, Vipsi rivaalid ja Eesti spordiajakirjandus just täpselt nii nagu nad reageerisid? Teemadeks veel Wimbledon, Levadia peatreenerite lahkumine, külgkorvikross ning Tour de France'i võlu ja valu. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Tuleb välja,et mehed, kes otsustavad terve oma perekonna kustutada, sest neil ei ole enda arvates enam mingisugust pääseteed, ei ole mingi suur erand. Täna läheme Saksamaale ja ma räägin Stefani, Yvonni, Kierani ja Kayleigh loo. Lugu sellest, kuidas pereisa oma fassaadi enam hoida ei jaksanud ja täiusliku plaani perekonna kustutamiseks välja mõtles. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

Europarlamendi liige ning endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) leiab, et oleks sügavalt ebamoraalne survestada Ukrainat oma territooriumi loovutama. Midagi sellist saaks nõuda üksnes riik, kes on valmis ise oma maad Venemaale kinkima. Kui käisin hiljuti ise Ukrainas, väljendasid paljud kartust, et sõjast hullemaks võivad kujuneda läbirääkimised, kus iga hinna eest rahu sooviv lääs sunnib Kiievit olulistele järeleandmistele. „Kui keegi tahab anda Venemaale tema rahustamiseks territooriumi, miks peaks see siis olema Ukraina, mitte mõni teine riik,“ küsib Mikser retooriliselt. „Teisest küljest jällegi, kuna meie siin läänes pole valmis vahetult Ukraina sõjategevuses osalema, siis me kindlasti ei saa sundida ukrainlasi võitlema viimase meheni. See otsus peab olema väga rangelt ukrainlaste enda teha.“ Mis puutub lääne sekkumist tervikuna, siis on Venemaa ähvardanud korduvalt, et võib „ülemäärast“ abi võtta konfliktipooleks asumisena ja vastavalt läänt rünnata. Niisamuti on kõlanud ähvardused kasutada taktikalist tuumarelva. Ent asjal on ka teine pool. Nii näiteks Venemaa üksnes ähvardab rünnata NATO relvastust tarnivaid konvoisid, kuid pole selleni seni veel jõudnud. „Kui NATO-s peljatakse, et alliansi lennukite lähetamine Ukraina õhuruumi turvama ja potentsiaalseid Vene agressoreid alla tulistama võib viia vahetu sõjalise kokkupõrkeni NATO ja Venemaa vahe, siis pelgab ka Venemaa, et NATO riikidest lähtuvate konvoide ründamine võib viia Venemaa jaoks tagajärgedeni, mis pole neile kuidagipidi soodsad,“ hindas Mikser. Saates veel Euroopa parlament nõuab täielikku energiakandjate impordi peatamist. Liikmesriigid vingerdavad täiega. Kas europarlamendi saadikud saavad ikka aru, et nende soovi täitumine pole praegu kuigi reaalne? Mis hinnang anda Saksamaale, kes küll on tohutu sammuna valmis tarnima Ukrainale relvi, kuid seab ikkagi majanduse esiplaanile? Kui suur on oht, et sõjaraskused toovadki mõnes lääneriigis võimule populistide valitsuse, kes hakkab ühist rinnet murdma? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Meistrite liigas 1/8-finaali jõudnud võistkondade nimekirja vaadates torkab silma, et kui Inglismaa esines maru kindlalt (kõik 4 klubi jõudsid kindlalt edasi), siis Hispaania ja Itaalia kehvemalt ja Saksamaa täitsa hädiselt. Ainsa nende esindajana jõudis 16 parema sekka Müncheni Bayern, kõik teised pudenesid. Miks oli FCI Levadia meistritiitel Eesti jalgpallile hea? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Meistrite liigas 1/8-finaali jõudnud võistkondade nimekirja vaadates torkab silma, et kui Inglismaa esines maru kindlalt (kõik 4 klubi jõudsid kindlalt edasi), siis Hispaania ja Itaalia kehvemalt ja Saksamaa täitsa hädiselt. Ainsa nende esindajana jõudis 16 parema sekka Müncheni Bayern, kõik teised pudenesid. Miks oli FCI Levadia meistritiitel Eesti jalgpallile hea? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Elektriliste kastirataste tootja Hagen Bikes laseb veel sel aastal oma aktsiad noteerida Tallinna börsi alternatiivturul First North. Ettevõtte asutaja Kaspar Peeki sõnul on täpsemate tingimuste avaldamine päevade kui mitte tundide küsimus. Peek avab saates, millised on Hagen Bikesi eelised Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa turgudel ning nendib, et seal on kastirattad saanud autode asemel uueks normaalsuseks. Tekkinud on reaalne turg, mida täna püüavad täita mitmed jalgrataste tootjad.  Samuti tuleb juttu Hagen Bikesi konkurentsieelistest nimetatud turgudel ning sellest, et kui tooteid müüakse väljapoole, miks otsustati raha kaasata siiski kodusest Tallinnast. Ühtlasi räägib Peek, et Taani, Saksamaale ja Prantsusmaale on jalgrattamajanduse ümber tekkimas justkui omaette klaster. See tähendab, et rohetrendist saavad soovi korral osa ka kõik teised jalgratastega seotud ärisuunad. Olgu nendeks siis varuosade tootmine, hooldus või midagi muud.  Veel avab Peek ambitsioonikaid plaane, mida kaasatavate vahendite abil rahastatakse ning räägib eksportturgude ja välismaale müümise eripäradest. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Sõjapõgenikuna Saksamaale jäänud eesti tenor Naan Põld (19.10.1921 – 27.01.1998) oli Hamburgi muusikaülikooli lauluprofessor ning rahvusvaheliselt hinnatud laulja, eelkõige suurvormide solistina.

Viies osa viib meid Saksamaale, Hamburgi ja ma räägin loo seitsme aastasest Jessicast, kelle elu viimased aastad olid olnud tõeline piin. Mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastMuusika: zapsplat.com

Meie Saksa korrespondent on taaskord meiega stuudios ning teeme ülevaate Saksamaal toimuvast. Nii rööking kui ka muusika on suuremalt jaolt just Saksamaalt. Sõnumid Saksamaale, kuidas sebida marihaani, digiabi, närvilisus, Merkel vs Kallas, netikiirus, fusball, mehed ja prouad, distantsõpe, haridus, sakslased armastavad eestlasi jne. Kuula eelmist Deutche saadet siit: https://soundcloud.com/sabkamaci/unser-deutscher-kamerad Playlist: 1. ABOVEGROUND SESSION 10 - KWAM.E UND TOM HENGST - Real OG's 2. Noy Riches - „Blender“ produziert von Soulmade 3. Snoop Doggy Dogg - Serial Killa 4. Skinny Pit - Peeps (Onkel Jobska vanakoolirubriiiiiik) 5. snares - quacksalber [86] (Instrumentaaliminutid) 6. TOM HENGST FT. KWAM.E - OHNE VERTRÄGE (prod. Mr Gees) 7. JakeGHNM - Swampy Intro feat. Terfak (w/ CORC) 8. Ulysse - 761 9.BAF feat Warpath - Rand (prod by Raz-One) Toeta meid Patreonis: www.patreon.com/sabkajamaci Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos @TÖÖKODA

Funderbeami platvormil kauplev Huum on pakkunud oma investoritele kaheksakordset tootlust ning ainuüksi aastaga oma esimese kvartali käibe viiekordistanud. Ettevõtte tegevjuht Siim Nellis räägib saates, et nii kodused kui väliskliendid tulevad ise nende juurde. Samal ajal müüakse oma tooteid nii Skandinaaviasse, USA-sse, kui Saksamaale. Selleks, kuidas välisturge vallutada, on Nellisel vaid üks nipp, mille ta saates avaldab. Juttu tuleb ka Huumile osaks langenud rahvusvahelisest tunnustusest disainiauhinna Red Dot pälvimisel. Uurime Nelliselt, kuivõrd on auhind ettevõtet turunduses aidanud ning kas õigustatud on kriitika, just kui oleks auhind liialt devalveerunud ning rahakeskseks muutunud. Nellis räägib ka ettevõtte kõige suuremast riskist, milleks on kasvu kiirenemine ning vastab küsimusele, kas ja millal võiks Huum jõuda börsile. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

1991. aastal Saksamaale emigreerunud endine maailma 81. reket Andres Võsand rääkis Zoomi vahendusel "Matšpalli" podcastile nii oma tänapäeva tegemistest Stuttgarti tenniseklubis, maalikunstis kui ka heategevuses, ning meenutas mängijakarjääri tipphetki ja värvikamaid seikasid, sealhulgas mälestusväärseid 1987. aasta NSVL-i meistrivõistlusi Kadriorus, kus publik skandeeris tema matši ajal "Eesti! Eesti!"

Tänase saate külaline, jalgpallur Kevin Rääbis, sõlmis aasta algul Saksamaa tugevuselt viiendas liigas mängiva SV Donaustaufiga lepingu. Paraku sai ta vaid kuus nädalat meeskonnaga treenida, sest siis saabus koroonapandeemia ning hooaeg tühistati. Kevin jutustab saate esimeses pooles jalgpallurite maailmast ning klubidesse värbamise telgitagustest. Ta tõdeb, et välismaale mängima pääsemiseks peab olema andekas… samas on vaja ropult õnne! Piisavalt õnne polnud tal aga praeguse hooaja osas, sest see tühistati koroonapandeemia pärast kõigest kolm päeva enne algust. Kevin tegi aga kannapöörde – ta on Saksamaal ajutiselt ehitusmees. Hakkaja noormees räägib sealsest tööst, kooselust erinevast rahvusest poistega, mida sakslane koroonaviirusest arvab ja paljud muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Õhtulehe jalgpallitaskuhääling „Kolmas poolaeg“ kutsus sel nädalal külla Eesti koondise ja FC Flora paremkaitsja Gert Kamsi, kellega räägiti nii koondise- kui ka klubijutte. Saatejuht Mart Treial uuris Kamsilt muuhulgas, mis tujuga ta koondiselaagrist pärast 0:0 viiki Valgevenega ja 0:3 kaotust Saksamaale koju läks. Miks kaks mängu Saksamaaga niivõrd erinevad olid? Kuidas selgitada kindlat allajäämist ühemehelises vähemuses Saksamaale? Kas Eesti koondis on võimeline palli valdama nagu Karel Voolaid soovib? Miks meie rünnakud tulemust ei too? Mis on mängueelsete videoanalüüside kasutegur? Kas Voolaid peaks teenima uue lepingu? Kui Flora võidab pühapäeval Hiiu staadionil Nõmme Kaljut, on meistritiitel nende. Kas šampus on juba külmas? Mis on eduka hooaja põhjused? Kuidas Konstantin Vassiljev Floras noori kasvatab? Kas jalgpall tipptasemel on üldse lõbus? Kas Kams vaatab vahel kodus oma ilusamaid väravaid üle kah? Miks ta pidevalt Andres Sõpra tsiteerib? Vastuse saavad need ja paljud muud põnevad küsimused. Hüva kuulamist!

Räägime brošüüris avaldatud seisukohtadest, mis nägid ette liidus Inglismaa ja Prantsusmaaga kallaletungimist hitlerlikule Saksamaale.

Räägime brošüüris avaldatud seisukohtadest, mis nägid ette liidus Inglismaa ja Prantsusmaaga kallaletungimist hitlerlikule Saksamaale.

Räägime brošüüris avaldatud seisukohtadest, mis nägid ette liidus Inglismaa ja Prantsusmaaga kallaletungimist hitlerlikule Saksamaale.

Räägime brošüüris avaldatud seisukohtadest, mis nägid ette liidus Inglismaa ja Prantsusmaaga kallaletungimist hitlerlikule Saksamaale.

"Mehed ei nuta" peateemad 18. juunil: - Eesti jalgpallikoondis kaotas Saksamaale 0:8, kogu treeneritestaap eesotsas Martin Reimiga astus tagasi. Kas probleem oli Reimis või on hoopis laiem? - Kas Eesti võrkpallikoondis kosub Euroopa Kuldliiga finaalturniiriks? - Murdmaasuusatamine on kadunud – pole koondist, peatreenerit, hooldetiimi, alajuhti ega raha. Kes on süüdi? - BC Kalev/Cramo lasi peatreener Donaldas Kairysel minna? - Ott Tänak kaotas Sardiinias roolivõimu purunemise tõttu võidetud ralli, aga on ikkagi tiitlisoosik number üks?

Eesti jalgpallikoondis on EM-valiksarjas saanud kaks valusat kaotust: kodus jäime 1:2 alla Põhja-Iirimaale, võõrsil 0:8 Saksamaale. Raul Ojassaar ja Joel Indermitte arutavad kõige olulise üle. Miks läks nii, aga mitte naa? Millised mängijad tuleks koondises välja vahetada? Kas see ongi meie tase? Kui jõuline tuleks olla noorenduskuuriga? Mis saab Martin Reimist ning milline on kõige selle juures jalgpalliliidu osa? Liskas selgitatakse, miks tuleks kuni 2021. aastani vutikoondise puhul tulemused seada teisejärguliseks prioriteediks. Head kuulamist!

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" rääkisid ajakirjanikud Ville Arike, Jarmo Jagomägi ja Ats Kuldkepp Eesti koondise MM-valikmängudest. Vastavalt 43 ja 26punktilised allajäämised Saksamaale ja Serbiale on juba korralikult tähelepanu saanud, aga milliseid taktikalisi ja ideoloogilisi vigu viimastel nädalatel tehti? Kõige põnevam teema on aga endiselt järgmiste MM-valikmängude akende koosseis. Siin pole saatejuhtide hinnangul mingit küsimust: korvpalliliit peaks senisele süsteemitusele punkti panema ja tegema maksku, mis maksab, et parimad mängijad kohale saada. (Andekate) noorte arengut see ei pärsi, pigem tuleb kasuks. Loomulikult ei puudunud saatest ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Tartu lasteaednike õppereis Saksamaale, kaasav eelarve, 5 riigi õpilasprojekt ning Happy Big Band Weekend. (Madis Ligi)

Kus Lutherit ei tunta, seal tuntakse Bachi, kuid et Bachi mõista, tasub ka Lutherit tundma õppida. Reisirada reformatsioonist, 500 aastast, reisimisest Saksamaale, kirikulaulu revolutsioneerimisest ja Lutherist ning tema ja Johan Sebastian Bachi muusikast.

Elin Toona Gottschalk „PAGULUSSE. Lugu elust, sõjast ja rahust“ tõlkinud Kersti Unt, kirjastuselt Varrak. 1944. aastal sai Elin Toonast paadipõgenik nagu paljudest eestlastest. Raamat kõnelebki lapsepõlvest Haapsalus, teekonnast üle mere, jõudmisest Saksamaale, sõja viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ja ohte ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ränka tööd ning võideldes vaesusega. See on karm ja aus, samas südamlik ja liigutav lugu neist rasketest aastatest, teise põlvkonna pagulaste probleemidest võõrsil ja lõpuks ka koju tagasi jõudmisest. Tutvustab Küllo Arjakas.

Valga kesklinnas Säde pargis on kirjanik August Gailiti mälestuseks Nipernaadi skulptuur. Kui palju selle vallatu seikleja hingest on just Lätist kaasa saadud? August Gailit ja Ivar Ivask on kaks eesti kirjanikku, kelle juured on otsapidi Lätimaal.Maailmamainega kirjandusteadlane Ivar Ivask on läti-eesti juurtega ja Toomas Nipernaadi kuju loonud August Gailitis on eesti, läti ja liivi verd. Gailit lahkus Eestist Rootsi, Ivask elas pärast Saksamaale lahkumist Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal. Lätilikkusest neist ja nende loomingus räägib kirjandusteadlane Livia Viitol.

Valga kesklinnas Säde pargis on kirjanik August Gailiti mälestuseks Nipernaadi skulptuur. Kui palju selle vallatu seikleja hingest on just Lätist kaasa saadud? August Gailit ja Ivar Ivask on kaks eesti kirjanikku, kelle juured on otsapidi Lätimaal.Maailmamainega kirjandusteadlane Ivar Ivask on läti-eesti juurtega ja Toomas Nipernaadi kuju loonud August Gailitis on eesti, läti ja liivi verd. Gailit lahkus Eestist Rootsi, Ivask elas pärast Saksamaale lahkumist Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal. Lätilikkusest neist ja nende loomingus räägib kirjandusteadlane Livia Viitol.

«Vahetund Postimehega» heidab sel nädalal pilgu Eestisse, Poola ja Saksamaale, et rääkida kohalikest valimistest, hulludest poliitikutest ja veel kord valimistest. Stuudios on Postimehe venekeelsete portaalide juht Olesja Lagašina, välisuudistetoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja, Arteri toimetaja Madis Vaikmaa ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Milline paistab Eesti siia rabade ja laidude vahele tulnud külalisele. Milliseid üllatusi leiab siit külaline marju korjates ja saunalaval, avastab minevikust ja eesti keele kohta. Reisirada reisib Saarnakile ja Saluveresse ning sellega koos ka Saksamaale ja Sveitsi. (Thea Karin.)

Tänase saate külaline on Elli Luud, kes tegi 17-aastaselt ootamatu sammu: ta kolis Saksamaale elama ja astus sisse sealsesse gümnaasiumisse. Millised on Saksamaa koolid võrreldes Eesti koolidega? Mida teevad õpetajad teistmoodi? Mis hetkel tekkisid loobumismõtted? Miks ta ei saanud enam Eesti kooli õppima tulla? Ja loomulikult - kuidas võtsid sellise suure otsuse vastu Elli vanemad?

Õllepudelid purunevad ja jalgpalli EM ongi jõudnud lõpusirgeni ning mängida on üks kohtumine - finaal. Kas Prantsusmaa on tõesti selge favoriit ja teekonnal 3:0 võiduni või suudab väga distsiplineeritult mänginud Portugal võtta veel ühe skalbi ning Cristiano Ronaldo tõusta Lionel Messist vähemalt koondisetasandil selgelt edukamaks palluriks? Mis sai aga saatuslikuks alati ohtlikule Saksamaale - kas Joachim Löw lõikas näppu, kui usaldas väljakule vanameister Bastian Schweinsteigeri, või tegi kõik õigesti ja Prantsusmaa oli vastasest lihtsalt üle? Kõigele sellele annavad vastuse Õhtulehe ajakirjanikud Ott Järvela, Mart Treial ja Martin Šmutov.

Saksamaale ja tehnikale mõeldes meenub enamikule meist esimesena autotööstus. Kuidas läheb sakslaste autotööstusel praegu, milline mõju on olnud Volkswageni heitmenäitude skandaalil ning milliseks võib kujuneda ühe maailma suurima autotööstuse tulevik, sellest räägib Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol.Saate teises pooles tuleb külla Kadrioru saksa gümnaasiumi saksa keele õpetaja Suviliis Sakk, kellega räägime saksa keele õppimisest ja õpitule praktilise väljundi leidmisest.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 8. aprillil kell 10.05.

Saksamaale ja tehnikale mõeldes meenub enamikule meist esimesena autotööstus. Kuidas läheb sakslaste autotööstusel praegu, milline mõju on olnud Volkswageni heitmenäitude skandaalil ning milliseks võib kujuneda ühe maailma suurima autotööstuse tulevik, sellest räägib Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol.Saate teises pooles tuleb külla Kadrioru saksa gümnaasiumi saksa keele õpetaja Suviliis Sakk, kellega räägime saksa keele õppimisest ja õpitule praktilise väljundi leidmisest.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 8. aprillil kell 10.05.

Meespeatoimetajad tulid ja läksid, aga tema jäi ja küpses aastatega Postimehe toimetuse suureks lemmikuks. Nüüd siis läheb ka tema, Saksamaale kultuuridiplomaadiks. Üks väheseid vestlusi, mil Postimees Grupi juht Merit Kopli oma elust ja tööst rääkima on soostunud, jõuab eetrisse 28. veebruaril kell 10.10. Küsitleb Märt Treier.

Meespeatoimetajad tulid ja läksid, aga tema jäi ja küpses aastatega Postimehe toimetuse suureks lemmikuks. Nüüd siis läheb ka tema, Saksamaale kultuuridiplomaadiks. Üks väheseid vestlusi, mil Postimees Grupi juht Merit Kopli oma elust ja tööst rääkima on soostunud, jõuab eetrisse 28. veebruaril kell 10.10. Küsitleb Märt Treier.

Ott Järvela, Mart Treial ja Viljar Voog räägivad Manchester Unitedi lootsi Louis van Gaali saatusest (2.10) ja toovad kiiresti sisse Jose Mourinho (5.40), keda pakutakse järgmiseks peatreeneriks. Samuti puudutatakse põgusalt Chelsea (7.45) ja Arsenali (9.00) olukorda – kas Chelsea võidab Meistrite liiga ja Arsenal liigatiitli? Kuid mis saab Liverpoolist (14.20)? Sealt liigutakse edasi Saksamaale ja vaadeldakse Augsburgi ning Ragnar Klavani head hoogu (18.50). Lõpuks pakutakse välja võlurohi, kuidas muuta klubide MM lõpuks ometi huvitavaks (25.00) ning antakse kolm panustamissoovitust (30.05), (üks) vaatamissoovitus (32.40) ja käiakse välja üks huvitav fakt (34.10).

Erisaates võtame kokku jalgpalli EM-finaalturniiri alagruppide loosimise - vaatleme igat alagruppi ning ennustame, kes üllatab, kes pääseb ilma suurema vaevata edasi ning milline meeskond kaotab veerandfinaalis penaltitega Saksamaale.

Mida hindas sel nädalal põllumajandus-kaubanduskoda, mida õpetas Valgamaa põllumeestele õppereis Saksamaale, kuidas on mõjunud Vene sanktsioonid ja mida nad loodavad uuest kaubamärgist Eesti Piim, milline oli tänavu Energia talu teesaak, millised teesegud ning millal on enam nõutud ja kuidas elab talu ökospaa, miks on sel aastal tammedel marjad ja kui palju peaks sööma täisteratooteid. (Madis Ligi.)

Sarja viienda raamatu rännud viivad kahte lahutamatute ajaloosidemetega ühendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale. Külastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. Käime ära ka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille üle sakslased uhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaa pealinna Münchenisse, Kölni ning nukra saatusega Dresdenisse. Reisi lõpetame Berliinis legendaarsel Kurfürstendammil – ühel noist maailmalinnade tänavatest, mis iial ei maga. (Helgi Erilaid. Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa. Toimetab Küllo Arjakas.)

Lähme Lõuna-Saksamaale ja vaatame miks algab 11. novembril kell 11 ja 11 minutit saksamaal viies aastaaeg ja mis asjad on Waggis-Köpfe, Gugge-Töne ja Tschäddärä. (Thea Karin.)