Podcasts about eestlane

Festival kannab pealkirja "Eestlane igas sadamas".

Läinud kuul avati ajaloomuuseumis näitus "Mina, eestlane!", mis portreteerib teiselt maalt pärit inimesi, kes kutsuvad Eestit oma kodumaaks.

Tänase saate külaline on maakler Carol Ojasoo, kes tegeleb Hispaania lõunarannikul Marbellas luksuskinnisvara müümisega. Caroli sõnul tahab tüüpiline Eesti klient osta Hispaanias maja või korterit, mis asub merele suhteliselt lähedal. Eestlane soovib paar kuud aastas seal viibida ja ülejäänud aja kinnisvara välja rentida. Investeeringu tasuvuse protsent ehk ROI on sealjuures kopsakad 5-20% aastas. Muuseas, enamasti ei osta eestlased Hispaania kinnisvara pangalaenuga. Huvi sealse kinnisvara vastu on suurenenud märgatavalt pärast Ukraina sõja algust. Kes soovib Marbellas ja selle läheduses maja-korterit osta, peab arvestama sellega, et hinnad on kõrgemad. Kes aga igatseb mõnusalt Hispaanias elada ning mere lähedus pole tähtis, võib soetada maja ka näiteks 80 000 euro eest. Saates on juttu sellest, kui palju tuleb maksta turismiväärtusliku kinnisvara eest, miks on alati hädavajalik remonti teha, kui suured on Hispaanias ostu- ja müügimaksud, milliseid ämbreid kinnisvara ostmisel tuleks vältida (ja mida jälgida), miks ei tasu ise maja ehitama hakata, mis põhjusel on mõistlik kasutada kogenud maaklerite abi, kust taotleda vajadusel pangalaenu ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Adrian Virginius oli märter, aga kindlasti on esile tõsta palju olulist, mida ta tegi eesti kirjakeele, raamatute ja kooli ja kultuuri heaks! See on asi, mida peaks põhjalikult uurima, Adrian Virginus ja tema isa ja sõbrad vääriksid üht toekat monograafiat."

Keeleteadlane Martin Ehala: "Tuleb ennast nügida, et räägiksime eesti keeles ja tuleb poliitikuid nügida muutma seadust, et meil oleks kindlam vundament, mille pealt me nügime iseennast teistega eesti keeles rääkima."

Arutelus osalejad: Grupiarutelusid ohjavad: Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor), Veiko Belials (Luua Metsanduskooli metsandusõpetaja), Meelis Kall (Luua Metsanduskooli metsamasinaõppe juht) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Luua Metsanduskool Eestlane peab end metsarahvaks. Kas me metsarahvana teame piisavalt, mis metsas toimub, et selle üle kaasa rääkida ning teha tarku otsuseid? Kas metsas toimuva üle otsustades piisab sellest, kui „kusagilt kuulsin“ ja „midagi tunnetan“ või on vaja kindlust, et „seda ma tean“ või „seda ma oskan“? Mis moel, kellele ja kuidas me peaksime metsa õpetama, et jätkuvalt targa metsarahvana püsida? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Korvpallipodcast „Pihtas põhjas“ peab oma järjekordse koosoleku ning stuudios laua taga istuvad Gert Kullamäe, Janar Talts ning Ivar Jurtšenko. Kõigil kolmel üsna värskelt seljataga Leedu reis, mille peamiseks sihtpunktiks, nii nagu veel paaril tuhandel eestlasel oli Kaunas ja sealne Žalgirio arena, kus pea 15 000 pealtvaataja ees peeti Euroliiga kohtumine Žalgirise ja Baskonia vahel. Leedu muljetest on saates pikemalt juttu ning Kullamäe esineb üsna emotsionaalse avaldusega. PAF Eesti-Läti liigas peatume pikemalt Viimsi/Sportlandi ja Keila KK mängul, sõna saavad nii meeskondade abitreenerid kui ka peatreenerid. See on kohtumine, kus Keila juhendaja pidi viimasel veerandajal väljakult lahkuma. Sealt jõuame sujuvalt kohtunike teemani, mille ümber on viimasel ajal päris palju vahtu klopitud. Sel nädalal said kokku meistriliiga klubide esindajad ja kohtunike esindajad. Millest räägiti ja kuidas saaks omavahelist koostööd paremaks? Ühtlasi toome näite Leedu meistriliigast, kus vilemeestega seonduv info tuuakse jõuliselt avalikkuse ette ning keegi ei peida eksimuste korral pead liiva alla. Kõvasti kiitust jagub BC Kalev/Cramole ja Heiko Rannulale, kes murdis eurosarjas kaheksa parema hulka. Tartu Ülikool/Rock ja Gert Kullamäe suutsid sama hooajal 2013/2014. Tartu jäi toona kaheksa hulka pidama, loodetavasti suudab Cramo sammu edasi teha. Lihtne see loomulikult olema ei saa, vastas on traditsioonidega Saksamaa klubi Brose Bamberg. Korralikuks madinaks läheb stuudios korvpalliliiga NBA arutelude juures. Põrkuvad vana kool versus tänapäevane meelelahutus. Kas LeBron Jamesi punktirekordi sündi võinuks või pidanuks esitlema kuidagi teisiti? Kas spordis ei olegi enam kõige tähtsam võit? Viskame pilgu peale ka NBA viimase hetke üleminekutele ja vahetustehingutele. Kohvrid pakkisid nii Kyrie Irving, Kevin Durant kui ka Russell Westbrook. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis fortuuna soosingul Ilmar Freimann. Palju õnne! Võtame võitjaga ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kas Baskonia on käesoleva saate ajaks jätkuvalt Euroliigas play-off kohal ehk kaheksa hulgas?“ Õige vastus on „Jah“. Laekus 54 vastust, neist õigeks osutus 46. Eestlane ikkagi jagab seda korvpalli asja! Käesoleva saate PAF-i auhinnamängu küsimus puudutab NBA-d: „Mitu punkti viskas LeBron James mängus, millega ta tõusis NBA kõigi aegade edukaimaks punktiviskajaks?“ Ehk siis ootame ühe konkreetse mängu punktisummat. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Uue aasta esimeses EKRE naiste saates „Elust ja poliitikast“ tuleb jutuks Saaremaa elektrikahjude hüvitamine, olukord meditsiinivaldkonnas ning EKRE uus rahvastikuprogramm.Saates räägitakse, kui ebaõiglaselt käitub Reformierakonna valitsus oma inimestega, jättes elektrikatkestusest tingitud kahjud hüvitamata.Elektriga varustatus on ikkagi riigi, mitte eraisikute ülesanne. Selleks ju makse makstaksegi. Reformierakonna plaanid Elektrilevi erastamiseks teevad murelikuks. Küsitakse, kas Reformierakond plaanib teha järjekordset „10 miljoni dollari afääri“?EKRE naised annavad ülevaate erakonna uuest rahvastikuprogrammist. Sündimuse kasvatamiseks tahab EKRE tõsta peretoetusi ja vanemahüvitisi, vähendada lasteaia kohatasu, siduda pension selgemalt laste arvuga, vähendada iga alaealise lapse pealt last kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra. Oluliseks peetakse seda, et perehüvitiste puhul rakendataks ka paiksuse nõuet. Muidu võib hakata see immigratsiooni soodustama.Räägitakse ka arstiabi kättesaadavusest ning perearstide puudusest. Juba praegu on puudu 18 perearsti ning probleem süveneb. Järjest valede otsuste tegemine viib allakäiguspiraalini. Kas orwellik meetod Haigekassa Tervisekassaks nimetamisega ongi valitsuse lahendus kõigile muredele?EKRE naised rõhutavad, et Riigikogu valimistel otsustatakse Eesti saatus ning kõik, kes ei ole Eesti tuleviku suhtes ükskõiksed, peaksid 5. märtsil valimiskastide juurde minema.Stuudios on Helle-Moonika Helme, Merle Kivest ja Evelin Poolamets. 

Eneseotsingutega seoses on üha populaarsemaks saanud ayahuasca-rännakud – iidse Lõuna-Ameerika taimejoogi tarbimine koos šamaaniga, kes on psühhedeelses kogemuses inimesele ankruks. DMT on laias laastus seesama ainekombinatsioon, ainult et kristalsel kujul. Ära jääb oksendamine, kõhulahtisus ja rännak kestab tundide asemel vaid 15 minutit. Seekordses saates „Eesti eso“ käis külas rahvakunstnik ja lüürik Andreas Altmäe, kes rääkis oma kogemusest DMT-ga. Lugu algabki justkui anekdoot: eestlane, soomlane ja sakslane said ühel õhtul kokku ja otsustasid teistesse dimensioonidesse piiluda. Mis Andreasega siis täpsemalt juhtus ja kuidas see tema perspektiivi muutis?

Eestlane on aegade jooksul harjunud igas asjas tonti nägema. Erandiks pole ka Tele2 ülikiire interneti pakkumine äriklientidele, mille puhul võib hinnad võrreldes konkurentidega rõõmsalt kahega jagada, kaotamata kvaliteedis või kiiruses. Loomulikult võib kohe hakata otsima mingit konksu näiteks peidetud tasude, tähtajaliste lepingute või röövellike hindadega seadmete rendi puhul. Jääb vaid soovida head otsimist, sest konksu lihtsalt polegi ja Tele2 on võtnud ette järjekordse revolutsiooni - sel korral äriklientidele mõeldud internetilahenduse hinnastuse ja kvaliteedi osas.

Josh Gold on küberjulgeolekupoliitika ekspert, kes on sündinud 1996. aastal Torontos ning on ema poolt teise põlvkonna eestlane ja isa poolt juudi päritolu kanadalane. Joshil, või Jukul nagu eestlased teda kutsuvad, on bakalaureusekraad Toronto ülikoolist, kus ta õppis rahu ja konflikti uuringuid ning Euroopa uuringuid. Oma lõputööga keskendus ta aga küberjulgeolekule, uurides 2007. aasta küberrünnakuid Eestis ning sellest tulenenud küberturvalisuse arenguid. Juku on elanud ka lühikest aega Eestis, kui tegi suvepraktikat Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöö oivakeskuses, mis oligi alguspunktiks tema tööle küberkaitse ja küberpoliitika valdkonnas. Sellest ajast alates on Juku olnud seotud erinevate uurimistöödega küberkaitse, -diplomaatia, -konflikti, internetihalduse, ja muudel sarnastel teemadel nii Toronto ülikooli kodanikulabori juures kui konsultandina Eesti välisministeeriumi küberpoliitika osakonnas, keskendudes ÜRO küberteemadele. Ta on olnud ka aktiivne Kanada ja üleilmse Eesti kogukonna tegevustes, ning on praegu juhatuse liige Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning ka MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikus. Akadeemiliselt kuulub Juku korporatsioon Rotalia Toronto koondisesse. Juku on esindanud ujujana ka Eesti koondist 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Selles saates räägime Mitmekeelsest perekonnast, kus eestlus oli alati aukohal. Eesti vanaisa memuaaridest, mis panid Joshi mõistma, kuidas ajalugu ei ole kunagi mustvalge. Kuidas kutse NATO küberkaitse ümarlauda on mõjutanud tema järgnevat elukäiku. Eesti rollist küberjulgeoleku teemadel ning küberturvalisuse tulevikust. Enda tulevikuplaanidest, kus loodab kord ka pikemalt Eestis elada ja töötada. Joshi mõjutanud raamatutest. Muide, Josh ootab huviga ka soovitusi eesti kirjandusele, mida ta võiks kindlasti lugeda. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Ellen Valter on Kanadas sündinud eestlane, kes on äriõiguse jurist, panga Northern Birch Credit Union (endise nimega Toronto Eesti Ühispank) nõukogu esinaine ning Torontosse rajatava uue Eesti Keskuse juhtkomitee esinaine. Ta tuli esimest korda Eestisse 1986. aastal ning alustas 1988. aastal õpinguid lavakunstikateedri 15. lennuga. Ta on õppinud audiitoriks, kuid vahetanud eriala ning lõpetas hoopis õigusteaduse, olles nüüdseks edukas äriõiguse jurist. Ta on kirglik eestluse edendaja Põhja-Ameerikas ning veab uue Eesti Keskuse rajamist Torontosse, luues kogukonnamajale uut kontseptsiooni, et ühendada Kanada Eesti ning Kodu-Eesti. Selles saates räägime Kanada eestlaskonna arengust. Kuidas väljast nähti ja toetati Eestit taasiseseisvumisel? Esimestest külastusest välismaalt Nõukogude Eestisse. Toronto Eesti Ühispanga ajaloost ning Northern Birch Credit Unioni olevikust ja tulevikust. Uue Eesti Keskuse kontseptsioonist Torontos - https://www.estoniancentre.ca/. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

"Mehed ei nuta" peateemad 11. jaanuaril: - Kas meeslaskesuusatajad suudavad viimase hetke spurdiga end olümpiale pressida? - Kristjan Ilves MK-etapil neljas, pisut rahul ja pisut rahulolematu. Kas tänavu tuleb ka poodiumikoht? - Kelly Sildaru on siiski pargisõidus maailma parim, sest võitis USA-s MK-etapi. Või on parim ikkagi hiinlanna Eileen Gu? - Mida oodata Tallinnas toimuvalt iluuisutamise EM-ilt? (TARMO) - Delfi ja Päevalehe sporditoimetus valis mulluseks parimaks võistkonnaalade tegijaks Robert Rooba. Või äkki oleks pidanud see siiski olema Maik Kalev Kotsar? - Eesti võrkpallikoondis sai uue peatreener: itaallane Fabio Soli. Aga miks mitte Eesti mees? - Kas Austraalia kiusab Novak Djokovici või Novak Djokovicil oleks aeg mõistusele tulla?

Saates "Ma olen mees" räägiti seekord teemast, mis puudutab sõna otseses mõttes kõiki. Ja puudutab intiimsest piirkonnast! Külla tulid Kadi ja Marko erootikapoest Kiusatus. Kes läheb esimesena sekspoodi – mees või naine? Mis asi on vedel vibraator? Kuidas töötab peenise suurendamise geel? Kuidas tuli Kadil ja Markol mõte Saaremaal erootikapood avada ja kuidas saarlased selle vastu on võtnud? Milliste trikkidega saab mees voodis kauem vastu pidada? Need ja paljud teised huvitavad teemad võetakse saates arutlusse. Lisaks saavad kõik kasutada sooduskoodi MEES, millega saab kiusatus.ee e-poest soetada tooteid soodusega -15%!

Found in Estonia taskuhäälingu eestikeelne erisaade number #32 Aili Vahtlaga, kes kasvas üles väliseestlasena Ameerika Ühendriikides. Ja on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat elanud Eestis. Selles osas suhtleme eesti keeles, järgmises ka inglise keeles. Aili elas justkui topelt elu - nädalavahetuseti ta reisis ta erinevate osariikide vahel, et tegeleda kõigega, mis on Eestile iseloomulik ja nädala sees nautis hoopis kohaliku ameeriklase elu! Rääkisime tema taustast! Miks ta tahtis hoopis Kanadasse kolida? Kuidas ta Eestisse ära armus? Millised on Eesti eelised, millest ameeriklased ainult unistavad? ja palju palju muud! * See saade on erisaade eesti keelsete külalistega sarjast Found in Estonia inglise keelses taskuhäälingus. Tavapäraselt on igas saates külas mõni välismaalane, kellega jutustame inglise keeles - kuula ka neid! Kui sa tead veel kedagi, kes sobiks selle saatesarja külaliseks, anna märku, kirjutades email aadressile: podcast@foundinestonia.ee * Found in Estonia podcasti ja meie tegemiste kohta, uuri lähemalt: www.foundinestonia.ee

Eestlane tahab uut. Ja siis kindlasti naabrist mitu korda paremat. Olgu jutt autost, telefonist või saunamajast. Kui aga rääkida arvutitest, siis täiesti arvestatav võimalus on osta arvuti teiselt ringilt. Garantiiga ja selleks spetsiaalselt mõeldud kauplusest. Seekordses saates avab Ants Õnne, kes just sellise äriga tegelebki, telgitaguseid ja räägib, miks kasutatud arvuti on teine kord isegi parem kui uus ja läikiv.

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on heas mõttes rattahull. Noorsportlasena Eestis võisteldes, jõudis ta mõtteni, et siin on paremad võimalused tippsportlaseks sirguda kui enda kodumaal. Vähemalt jalgrattaspordis. Ta õppis ära eesti keele ning sai koha Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Tänasel päeval sõidab ta Eesti profitiimis Ampler Development Team. Kogu eelnev mõistujutt käib 22-aastase soomlase Antti-Jussi Juntuneni kohta, kes on valitsev Soome meister grupisõidus. Pärit Helsingi lähistelt, üdini sportlikust perest, ja nagu soomlasele kohane tõmbas päris noorena kõigepealt jalga uisud ning hakkas jääl litrit taga ajama. Aga seal suurt edu ei paistnud ja kuna isa on jalgrattatreener tekkis hokimängu kõrvale veel teinegi sportlik harrastus. Edasisest räägib Antti-Jussi vestlusaates juba ise. Lisaks tema enda käekäigule ja ambitsioonidele uurime Soome jalgrattaspordi kohta laiemalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Vaheplokina oli saates Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus mõistagi esitasime ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele tuli 37 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andre Roosile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Seekordses "Eesti esos" käis külas kirjanik Andrus Kivirähk, kes heitis valgust "Rehepapi" ja teiste hitt-teoste sünnilugudele. Muuhulgas rääkis mees, kas ta ise nõidustesse, krattidesse ja tontidesse-kuraditesse ka usub. Teatavasti on kratt justkui vanadest tööriistadest valmistatud nurisünnitis, kellele puhub hinge sisse vanapagan ise. Kurat ootab krati eest tasuks kolme tilka verd ja hinge, kuid tihtipeale saab kavala eestlase käest ainult sõstratilku. Rahvapärimuses tuntud kratt on eestlase isiklik varas! Kuidas Andrus Kivirähk "Rehepapini" jõudis ja miks meeldib kirjanikule inspiratsiooni koguda just kohalikest muinasjuttudest ja rahvalugudest? Kas mees on ka ise ebausklik? Kas ta julgeb toas vilistada? Täpsemalt selgub juba saadet kuulates! Lisaks teevad mehed juttu ka kirjutamisprotsessist üldisemalt – kuidas Andrus igapäevaselt tööd teeb? Mis on kirjanikuelu plussid ja miinused? Kas kirjutamisega on üleüldse võimalik ära elada – kuidas on seisud rahaga? Kuula põnevat intervjuud kirjanikuga!

Helsingi börsil noteeritud ja ka Kuressaares tootmisüksust omav elekroonikaettevõte Incap rõõmustas oma investoreid eelmisel koroona- ja suletuse aastal aktsia enam kui kahekordse tõusuga. Ettevõtte käibe- ja kasuminumbrid kasvavad ning sellel ei paista piiri olevat. Mis on edu võti ka kõige raskematel aegadel ning kuidas börsiettevõtet koroonakriisis juhitakse, selgitab tänases saates seda tüüriv eestlane, möödunud aasta parim ettevõtja Otto Richard Pukk. Juttu tuleb Incapi laienemisplaanidest ning palume Pukkil ka hinnata, kuhu võib börsifirma aktsia tulevikus välja kasvada. Rahvusvahelist kontserni juhtides võrdleb Pukk muuhulgas oma tegutsemisturge Hiinat, Soomet, Slovakkiat, Suurbritanniat ja Eestit koroonakriisi ohjeldamisel ning jagab näpunäiteid, milliseid vigu siin vältida. Veel avab Pukk, milliste inimestega ta end edukas olemise eesmärgil ümbritseb. Lisaks tuli Pukkiga juttu maailmas levivast inflatsiooniootusest ning Incapi kiire kasvuga seotud suurimatest riskidest. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Kerged ja kiiresti paigaldatavad plastkatused on tulnud selleks, et jääda. Taaskasutatud plastist toodetud katusematerjal ei pruugi küll sobida kõigile või igale hoonele, kuid kindlasti ei tasu uut materjali karta või eirata. Mida aga tegelikult kujutab endast Tšehhist pärit plastkatus, millisel kujul seda materjali saada on ja kuidas plastkatust paigaldatakse? Juba seitse aastat toob Tanel Kuningas Eestisse Tšehhis toodetud plastkatuseid. Kui algus oli keeruline ja inimestele plastist katusematerjali eeliseid raske selgeks teha, siis nüüd pannakse aastas umbes kümnele majale autotööstuses tekkinud plastijääkidest katused. Eestlane on plastkatuse omaks võtnud. „Peamiselt müüme Eestis laastukatust, mis sobib põhiliselt ikkagi maamajadele ja suvilatele. Kaugelt vaadates ei oska küll keegi arvata, et katusel on plast. Lisaks sellele, et katus näeb hea välja, on see vastupidav ja kerge ega ole kindlasti kallim muudest sama klassi materjalidest. Lisaks on plastkatuse paigaldus kiire ega erine tavalise laastukatuse majale löömisest,” selgitab Kuningas. Plastkatuse brändi looja täpsustab, et nemad on keskendunud ikkagi peamiselt täislahenduse pakkumisele – vana katuse lammutus, materjali tarne ja uue katuse ehitus. Kuningas ütleb, et kuigi plastist katuse ehitamises ei ole midagi keerulist, siis kiiremini saab katuse tehtud, kui usaldada see professionaalide hoolde. „Ise võib kulutada palju aega, lugedes manuaale ja uurides tehase soovitusi materjali õigeks kasutamiseks. Meie paneme uue katuse – olenevalt muidugi suurusest ja keerukusest – majale peale nii kümne päevaga,” selgitab Kuningas ning soovitab täpsema info, piltide ja pakkumise saamiseks pöörduda nende kodulehele www.plastkatus.ee. Saate „Ehitame maja” uusim salvestus keskendub katustele. Saates rääkis katusematerjalidest ja tulevikuplaanidest Plastkatuse brändi looja ning Tšehhis toodetud katusematerjali maaletooja Tanel Kuningas. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Korvpallitarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko on ühise laua taha istunud, et kuulajateni tuua podcasti "Pihtas Põhjas" 56. saade. Peatähelepanu all on Euroopa meistrivõistluste valiksari, mis Eesti koondisele lõppes meeliülendavalt - finaalturniiri pääsmega. Lahkame nii häid kui ka halvemaid momente, mida valiktsükkel koondise vaatevinklist pakkus. Rõõmu teeb noorte meeste jõuline pealekasv ja nende suur roll, teisest küljest maksti kogenematuse tõttu lõivu kõikides mängudes. Neljandad veerandajad kaotati keskmiselt 10 punktiga... Mõistagi räägime lätlastest ja leedulastest, kelle saatuse määras üks vise. Leedu võitis ja suutis katastroofi vältida, Läti seevastu kaotas ning langes kaelani mudasse. Peatreener Roberts Štelmahers tituleeriti ühe nädalaga targast treenerist purulolliks spetsialistiks. Kullamäe tõdeb, et peatreeneri amet on nii tänamatu kui üldse olla saab. Põgusalt räägime ka Aafrika ja Ameerika valiksarjadest, neist ühes leiame väga tähelepanuväärse seose ka Eestiga. Varraku endine hoolealune mängis USA koondises! Sellist asja ei juhtu iga päev. Kalev/Cramol tuleb VTB Ühisliigas väga tihe kuu, juba homme mängitakse võõrsil BC Astanaga. Noore lätlase Arturs Zagarsi teenetest loobuti, kuna mängija sai vigastada. Kiirkorras otsitakse uut meest, üleminekute tähtajad on kohe-kohe kukkumas. Üleminekute tähtajad läksid juba lukku Euroliigas ja juhtus see, mida varasemalt spekuleeriti - Barcelonaga ühines 40-aastane Pau Gasol. Euroliigas on hoogu kogumas Istanbuli Anadolu Efes, üllatusi serveerib Villeurbanne´i ASVEL ning tasapisi hakkab Baskonias mänguaega saama Sander Raieste. Päris lõpus peatume ka NBA teemadel - turniiritabeli tippu on tõusnud Utah Jazz, kes kummutab müüti, et kolmestega mänge ei võida. Võidab ja kuidas veel! Head kuulamist.

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Mulle tundus, et siia aasta lõppu, ja veel sellise erakordse aasta lõppu, sobib teemana imehästi positiivsuse üle arutelu. Arutlen valjult, miks on oluline kasvatada iseendas positiivsuse musklit ja annan selleks ka ühe praktilise harjutuse, mida saad kohe iseenda peal katsetada. “Psühholoogid on välja peilinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Markantne seejuures aga on, et lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Eestlasena tundub mulle eriti, et meie mõttemustrites ja kõnepruugis on sõna 'muretsemine' kesksel kohal. Eestlane muretseb kogu elu ja kõige pärast. Kes muretseb maja, kes auto, kes muretseb lapse, jne. Muud nagu polekski kui ainult kogu elu üks suur muretsemine. Võiks öelda, et murelikkus on paljuski meie loomulik seisund. See sõna sobib igasse päeva ja olukorda, nii heas kui halvas. Aga ma kutsuks üles korra otsa vaatama, kas murelikkus on ikka see seisund, mis toetab meid? Kas pidev muretsemine, mis meile on nii harjumuspärane, aitab ikka kaasa sellele, et meie subjektiivne heaolu ja õnnelikkuse tase oleksid kõrged? Mis saaks hoopis siis, kui me lõpetaks muretsemise? Mulle meeldib mõelda nii, et me ise aitame paljuski oma sisemiste mõtete, ootuste ja uskumustega kaasa sellele, millises maailmas me tajume ennast elavat. See toimib natuke nagu isetäituv ennustus, kus meie mingi sisemine veendumus või ootus, olgu see siis põhjendatud või mitte, kujundabki reaalselt päriselu olukorda tänu sellele, et see omaksvõetud veendumus või ootus mõjutab ju meie käitumist. Seepärast kutsungi sind üles proovima negatiivsete mõtete dieeti, seda kasvõi ainult ühe päeva. Proovi, kuidas on loobuda mingiks ajaks kõikidest negatiivsetest mõtetest. Juba see ise, et sa hakkad tähele panema oma murest kantud sisekõne – kuidas sa teistest, endast ja maailmast laiemalt mõtled – aitab kaasa positiivsuse muskli kasvatamisele.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Ütlemata ebaharilikul ajal, 20. oktoobril, stardib suurtuur Vuelta. Eestlasi on joonel kaks, mõlemad debütandi rollis - Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) ja Martin Laas (Bora-Hansgrohe). Kui Mihkel Räim teadis juba varasemalt aimata, et Vuelta võib plaanidesse mahtuda, siis Martin Laas sai suurtuurile minekust teada nädalapäevad enne tuuri algust. Naljatades võib öelda, et suurtuurile otse seenemetsast. Laas oli kodus ja valmistus Belgia ühepäevasõitudeks kui äkki sadas selga välk selgest taevast. Eestlane võeti sprinterite rongi, mis peab finišite eel suurepärasele positsioonile viima tiimi liidri Pascal Ackermanni. Kui Laas peab pigem aitama, siis Räim võib saada võimaluse enda peale sõita, vähemalt osadel etappidel. Plaan on peas paigas, eks lähinädalad näitavad, kuidas see plaan õnnestub ka ellu viia. Kas jalgu on või ei ole? Räägime saates ka mõlema mehe lepingutest, sest nii Laasil kui Räimel on praeguse seisuga töökoht olemas hooaja lõpuni. Mis saab edasi ja kui palju võib tulevikku mõjutada Vueltal toimuv? Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Septembri esimestel päevadel tabas eesti spordimeediat üsnagi ootamatu uudispomm. Kui kõik rääkisid ja mõtlesid kiivalt autoralli maailmameistrivõistluste etapi Rally Estonia nädalavahetusele, selgus ühtäkki, et Tour de France´il esindatud Prantsusmaa jalgratta tipptiim Arkea-Samsic on enda ridadesse palganud 19-aastase eestlase Markus Pajuri. Kuidas nii? Siinkohal tuleb selgitustega appi podcast "Jalgrattapalavik". Vestluses Markus Pajuri ja Rene Mandriga saame üksikasjalikult teada, kuidas Tartu2024/BalticChainCycling.com U23 tiimi mees klubilises plaanis suure sammu edasi tegi. Võin julgelt ette ära lubada - see on põnev ja taustainfost pungil kuulamine. Pajuri ja Mandriga vestlesime skype´i vahendusel, kuna mõlemad mehed viibivad Euroopa meistrivõistluste järgselt võistlusturneel Poolas. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Olgu lisatud, et "Jalgrattapalavik" hakkab alates septembrist Delfi taskuhäälingu keskkonnas kuulajaid rõõmustama kaks korda kuus.

USA-s elav eestlasest neuroteadlane Allan-Hermann Pool kirjeldab olukorda riigis ja ennustab, et üleriigilised meeleavaldused raugevad tõenäoliselt nädala pärast.

"Istmesoojenduse" podcastis räägime sel korral Kantari uuringust, kust paljastuvad eestlaste lemmikautomargid ja ka see, milliseid ajameid eelistatakse. Räägime ka Venemaa autoturu viimastest viljadest, täpsemalt sportlikumast Lada Vesta Spordist ja SW-st. Müügiargumendid idanaabri juures on siiani naljakad, näiteks rõhutatakse reguleeritavat roolisammast või multifunktsionaalset rooli. Võtame vaatluse alla ka Toyota Highlanderi, maasturi, mis lähitulevikus ka Eesti turule jõuab ning segmenteerub kuhugi RAV4 ja Land Cruiseri vahele. Seitse inimest mahutav sõiduk jõuab meie turule aga siiski pisut teistsugusena, kui seda näiteks USA-s müüakse. Proovisõiduautoks oli Jeep Cherokee, sõidumasin, mis annab väga hästi edasi keskmise ameeriklase kogemust. Aga milleks seda autot tegelikult Eestis kasutada? Kas sobib see linna või maastikule? See on küsimust, mis vajab tegelikult vastust. Nipinurgas räägib Veli põhjakaitsest, täpsemalt Raptorist, mis hiljuti tema Toyota MR-2 põhjale kantud sai. Millised on põhjakaitse variandid Eestis, kaua nende peale kandmine aega võtab ning mida ta veel selle kaalujale soovitab, kuula saatest!

Milliseid looduslikke taimi käivad endale ja teistele toiduks korjamas Võru- ja Setumaa põlisasukad? Kuidas on tavasid mõjutanud metsade mahavõtt ja Setumaa lõhestatus?

Milliseid looduslikke taimi käivad endale ja teistele toiduks korjamas Võru- ja Setumaa põlisasukad? Kuidas on tavasid mõjutanud metsade mahavõtt ja Setumaa lõhestatus?

Eesti ettevõtete personalijutte ajav saade “Tööelu” vaatab oma uues lindistuses otsa kahele vastvalminud uuringule: esiteks sellele, milline on Eesti firmades töötavate inimeste vaimne tervis, stressitase ja sellest tulev efektiivsus ning teiseks sellele, kui mitmel töökohal Eesti inimesed korraga töötavad. Vaimse tervise teemalises küsitluses osales ühtekokku pea 500 inimest ja tulemustest selgus, et positiivsemalt hinnatakse organisatsiooni üldist pilti (üldine kultuur, inimeste vaimne ja füüsiline tervis), kus keskmiselt pooled hindavad olukord heaks või väga heaks. Kuid mitu töökohta on eestlasel? Eraisikute poolt uuringuküsimustele antud vastustest selgus, et suisa 43% inimeste sissetulek laekub erinevatelt tööandjatelt. Peamiste põhjustena mitut töökohta pidada tõi 41% mõjuva põhjusena välja suurema sissetuleku, 17% enesearengu läbi mitme töö ning üllatuslikult 15% oskamatuse öelda “ei”. Pikemalt saab kummagi teema kohta aga kuulata juba saatest. Saate “Tööelu” stuudios on enda poolt älbi viidud uuringuid kommenteerimas ja selgitamas CV-Online’i turundusjuht Maris Viires. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli sel korral fookuses esimese eestlasena Austrias mängiv Saimon Sutt. Ajakirjanikud Henry Lääne ja Jarmo Jagomägi olid palluriga ühenduses läbi Skype´i. Kuidas Saimon tee Oberwarti Gunnersisse leidis? Kuidas ta seal vastu võeti? Millise ennekuulmatu kaitsetaktikaga üllatas peatreener? Miks on hooaja algus raskelt läinud? Millega on hädas nii eestlane kui ka kogu meeskond? Kuidas meie mees esimeste kuude järel rahul on? Nendel ja paljudele teistele küsimustele saab vastu saatest! Lisaks tuleb juttu Saimoni aastatest Pärnus ja Tartus. Selgub ka põhjus, miks pallur aastaid tagasi USA ülikooli ei läinud, kuigi kohvrid olid juba sisuliselt pakitud. Kavas on ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" üheksandas osas oli saatejuhtidel külas Poola meisterklubi Belchatowi Skra diagonaalründaja Renee Teppan. Seekordses saates vaatasime 25-aastase Teppani senisele karjäärile põhjalikult tagasi. Kuidas juhtus üldse nii, et Pärnumaalt paarisaja elanikuga Selja külast pärit poiss jalgpalli- ja korvpallimängu kõrvalt äkitselt võrkpalli juurde sattus ning sinna jäigi. Muuseas saame teada, kuidas sündis Teppani sõprus teise Eesti koondise põhimehe Robert Tähega ning milliseid julgustükke nad aastate eest Audentese spordigümnaasiumis koos tegid. Teppan räägib saates ka oma iseloomust ning tunnistab, et emotsionaalsus ja otsekohesus on aastate jooksul toonud talle võrkpallurina nii kasu kui ka omajagu kahju. Ühtlasi saame teada, kuidas maailma tippklubides Trentinos ja Belchatowis asjaajamine käib ning millised on Itaalia ja Poola liiga suuremad vahed. Aga juttu tuleb mõistagi ka Eesti koondisest, Oliver Vennoga mänguaja jagamisest ning Eesti klubidest, kus Teppan karjääri algusaastatel mängis. Muud teemad: *Robert Täht Türgi liiga finaalseerias. Eestlane on ühe võidu kaugusel saavutusest, milleni pole pärast Eesti taasiseseisvumist jõudnud ükski Eesti võrkpallur. *Markkus Keel Austria meister. Kas Kert Toobalile on sirgumas viimaks väärt asendusmees? *Tartu Ülikool/Bigbanki naiskond kaitses edukalt Eesti meistritiitlit. Töö ja kooli kõrvalt spordiga tegelevad naised väärivad kahtlemata kiitust. *Eesti noortekoondiste võrdlemisi kahvatu esinemine EM-valikturniiridel. Millised on Eesti võrkpalli järelkasvu suuremad murekohad? Saatejuhtidena osalesid vestluses Karl Rinaldo, Uku Rummi ja Rivo Vesik. Võrkpall24.ee podcast valmis koostöös Credit24, Paf.ee, Sportlandi, Manta Maja ja Delfiga.

Restardis on külas Mart Ambur, kes on karjääri jooksul pidanud mitmeid olulisi ameteid, kuid on nüüd tõusnud ühe maailma suurima logistikafirma Kuehne + Nagel tippjuhtkonda. Mis toimub logistikas ehk milline IT peab olema selle taga, et üks pakk jõuaks Ameerikast Eestisse ja miks seal endiselt nii palju asju katki on? Mida Mart ja mitusada inimest Ülemistel teevad, et need üldse kunagi korda saaksid? Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ja Taavi Kotka.

"Ristitud eestlane" on kirikuloolase Riho Saardi uus ülevaade kristlusest Eestis alates keskajast tänapäevani.

"Ristitud eestlane" on kirikuloolase Riho Saardi uus ülevaade kristlusest Eestis alates keskajast tänapäevani.

Tänase saate külaline Rain Urbsalu veetis kaheksa kuud Kuubal ning avaldas hiljuti raamatu "Minu Kuuba". Rain jutustab põhjalikult kuubalaste eluolust, kohati omapärasest välimusest ning mõttemaailmast. Näiteks tundub kohalike jaoks välismaalane olevat rahakassa, kelle kaudu saab parema elu peale. Kuubalaste palk on paraku minimaalne. Suureks abiks hakkama saamisel on see, kui sugulased elavad välismaal või perekonnal on tuba, mida turistidele välja üürida. Muide, väga tavapärane on, et perekond ise kolib konkusse, et anda tuba turistile. Muuhulgas peatume ka intetneti (olemasolu) teemal, räägime revolutsioonihõngulistest loosungitest, talongisüsteemist ning miks on Kuubal kaks valuutat.

Kas perekond on endiselt ühiskonna alustala (kui jah, siis milline perekond)? Kuivõrd tähenduslik on abielu tänapäeva inimese jaoks? Kas pikaajalisest õnnelikust abielust üldse sobib enam rääkida? Milline perekond oleks lapse jaoks parim kasvukeskkond? Palju ning emotsionaalselt on räägitud rikastavatest erinevustest. Nüüd tundub, et esimene vaimustus on möödas ja erinevused kipuvad normideks. Kas eilsed normid on tänased lahknevused? Arutelu korraldajad usuvad, et need küsimused puudutavad igaüht, ning on veendunud, et igaühel on ka õigus oma seisukoha väärikaks väljendamiseks. Kas abielu on oma aja ära elanud? Kas abielu on sooline või kultuuriline fenomen? Kui vana on nn traditsiooniline abielu? Kas põhiseadus kaitseb abielu? Arutelu juht: Karmen Maikalu Osalejad: Kaia Kapsta-Forrester, Priit Sibul, Urmas Viilma, Triin Käpp, Dagmar Lamp Korraldaja: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kirikute Nõukogu Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikel Ville Arikesel ja Jarmo Jagomäel külas endine mängija ning praegune treener Howard Frier. USAs Virginias üles kasvanud Frier meenutab oma lapsepõlve ning selgitab, miks ta Ameerika jalgpalli asemel korvpalli valis. Lisaks jutustab ta põnevalt oma ülikooli ajast Colorados, kus ta oli kõva kaitselõvi ning võttis teiste seas rajalt maha nii Vince Carter´i kui ka Paul Pierce´i. Temaga ühes meeskonnas mängis Chauncey Billups, kellelt ta tulevaseks karjääriks nii mõndagi kaasa sai. Saate teises pooles meenutab Frier, kuidas ta Eestisse jõudis, millised mälestused tal Ehitustööriista ja Kalevi aegadest on ning miks ta otsustas Maarjamaale paikses jääda. Samuti tuleb arutluse alla Eesti korvpalli üldine seis. Kui andekad meie praegused noored on? Milline omadus Frierile Eesti treenerite puhul ei meeldi? Mille negatiivsega üllatas ameeriklast Rauno Nurger? Nendele ja paljudele teisele küsimustele saab vastuse saatest. Head kuulamist!

Ahto Kaasik.

Ahto Kaasik.

"Eestlane oma väikekodanliku ja talupoegliku päritolu tõttu ei saagi olla meelestatud kuigivõrd parempoolselt."

"Eestlane oma väikekodanliku ja talupoegliku päritolu tõttu ei saagi olla meelestatud kuigivõrd parempoolselt."

Eestlane saab tänapäeval olla väga mitut moodi, arvab etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson teises saates eestlase identiteedist. Eelmises saates rääkis Aivar Jürgenson sellest, kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel. Uues saates on juttu sellest, kuidas eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad.

Eestlane saab tänapäeval olla väga mitut moodi, arvab etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson teises saates eestlase identiteedist. Eelmises saates rääkis Aivar Jürgenson sellest, kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel. Uues saates on juttu sellest, kuidas eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad.

Vikerraadios kestab Saksa nädal.Neljapäeval ajab meiega juttu Ardi Ravalepik, kes elab Hesseni Liidumaal, Frankfurdis ja töötab Euroopa keskpangas ja töötab IT-alal, kuuleme tema muljeid elust, olust.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 7. aprillil kell 10.05.

Vikerraadios kestab Saksa nädal.Neljapäeval ajab meiega juttu Ardi Ravalepik, kes elab Hesseni Liidumaal, Frankfurdis ja töötab Euroopa keskpangas ja töötab IT-alal, kuuleme tema muljeid elust, olust.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 7. aprillil kell 10.05.

BC Kalev/Cramo mänedžer Kaarel Sibul räägib Euroliiga tulevikust ja Meistrite Liiga ideest (00.50) ning sellega seotud raskustest, mängijaturult pallurite leidmisest ja sellega seotud probleemidest (15.40) ning naljakatest juhtumitest (18.30). Samuti räägime Kalev/Cramo (eba)edust Ühisliigas (21.55) ja sellest, et miks eestlased välismaale ei siirdu (24.30). Saate teises pooles räägime sellest, mis toimub Raplas (25.20), kiirtules räägime peamiselt NBA tähtede mängust ja sellest, miks sellist üritust enam Eestis pole (27.55). Lõpetuseks proovime aru saada, kas Stephen Curry on muutnud arusaama korvpallist (ka Eesti jaoks) ja kas tegemist on juba praegu Kuulsuste Halli väärilise mängijaga (34.40). Saadet juhtisid Henry Rull ja Ville Arike.

Valdur Mikita nn ulguvate rehade triloogia uskumatu lugejamenu põhjal on püütud autorit liigitada küll avangardistiks, küll aburdistiks, küll kultuskirjanikuks. Valdur Mikita ise peab end pigem üksiklaseks ja on enesehinnangutes tagasihoidlik.Eestlase iseloomu ja olemuse kirjeldamiseks on ta leidnud näiteid lapsepõlve lihtsatest asjadest, lisanud neile üldistusjõudu ja tähendust ning tulemus läheb väga paljudele lugejatele korda.Valdur Mikita on Kaja Kärneri saates laupäeval kell 12.05.

Valdur Mikita nn ulguvate rehade triloogia uskumatu lugejamenu põhjal on püütud autorit liigitada küll avangardistiks, küll aburdistiks, küll kultuskirjanikuks. Valdur Mikita ise peab end pigem üksiklaseks ja on enesehinnangutes tagasihoidlik.Eestlase iseloomu ja olemuse kirjeldamiseks on ta leidnud näiteid lapsepõlve lihtsatest asjadest, lisanud neile üldistusjõudu ja tähendust ning tulemus läheb väga paljudele lugejatele korda.Valdur Mikita on Kaja Kärneri saates laupäeval kell 12.05.

  “Hea kaup müüb ennast ise,” arvavad osad ning põlastavad müügimehi. “Eestlane ei oska müüa!” pareerivad teised ning ironiseerivad, et Eesti müügimehe jaoks tähendab aktiivne müük seda, et ta läheb hommikul kontorisse ja hakkab aktiivselt klienti ootama. Tänase saatekülalise Olle Tischler’i, Oracle Eesti juhi ja Tehnopoli mentori arvates on müüki raske ületähtsustada – müük toob nii raha majja kui aitab […]

Eestlane ja luterlus 2

Eestlane ja luterlus 2

Eestlane ja luterlus 1

Eestlane ja luterlus 1