Podcasts about helsingis

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.

Meie saatekülalised Anne Ribelus-Jokela ja Elina Heikkila Kopperoinen, annavad ülevaate: Kuidas toimib õpe Helsingi kakskeelses koolis Mis on Latokartano mudel Mis teeb Soome haridussüsteemist maailma parima Mida soovib Soomes töötav õpetaja Hea kuulaja, jaga meiega oma mõtteid ning pane kasvama uus idee, andes kätte suuna, kuhu ja kellele peaks taskuhääling “Õpime koos” järgmisena külla minema. Saade on salvestatud 10.jaanuail 2023 Saate ilmumist rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium ning toetas Integratsiooni Sihtasutus. www.integratsioon.ee/ kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppimise ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta. "Õpime koos" www.opimekoos.ee Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka hariduse häälekandja püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Möödunud sügisel pisaraterohkes lahkumismängus Laver Cupil tennisekarjäärie punkti pannud Roger Federerist võiks rääkida tunde ja päevi, kuid piirdume „Matšpalli“ saates ühe tunniajase pühendusega. Saatejuhtide Gunnar Leheste ja Riho Kalluse külalisteks on tennisekommentaator Toomas Kuum ja treener Alo Ojassalu, kellest üks on viibinud šveitslasega lausa Helsingis ühes õhtusöögilauas ning näinud kõigi aegade üht suurimat spordimeest ka väga inimlikes situatsioonides. Just inimlikkus ongi märksõna, mis 20-kordsest suure slämmi võitjast nii armastusväärse atleedi on teinud. Selles saates ei keskendugi me nii väga tema rekorditele, mida võibki loetlema jääda, vaid emotsioonidele ja lugudele, mis seda meest hästi kirjeldavad. Erinevad mälestused ja lood on Federerist rääkida kõigil saate tegijatel. Saatesse mahuvad ka päevakajalisemad teemad Laura Rahneli turniirivõidust ja Oliver Ojakääru finaalikohast Mark Lajali Challengeri poolfinaalini ja selja taha jäänud Billie Jean King Cupi turniirini välja. Kuulame ka värsket intervjuud Lajaliga, kellest sai Mehhiko saavutuse järel elektroonilise edetabeli ajastu Eesti läbi aegade kolmas meesmängija (ATP 298.). Kõik „Matšpalli“ saated on leitavad erinevatest podcasti rakendustest nagu Spotify ja Google Podcast ning Delfi Tasku keskkonnast, millel on ka äpp - lae see alla Google Play'st või Apple Store'ist!

Seekordses saates on külas ettevõtja ja investor Lauri Meidla. Räägime, kuidas mõjutas investoreid keeruline 2022. aasta. Mis kergitabTallinna kinnisvarahindasid ja kas siinsed korterid võiksid tulevikus olla kallimad kui üle lahe Helsingis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisime tänases saates koos Lauriga vastuseid. Saadet juhtis LHV vanemmaakler Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Seekordses saates on külas ettevõtja ja investor Lauri Meidla. Räägime, kuidas mõjutas investoreid keeruline 2022. aasta. Mis kergitabTallinna kinnisvarahindasid ja kas siinsed korterid võiksid tulevikus olla kallimad kui üle lahe Helsingis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisime tänases saates koos Lauriga vastuseid. Saadet juhtis LHV vanemmaakler Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Nordic Business Forumi värske juht Priit Liiv. Helsingis toimuv siinse piirkonna suurim juhtimiskonverents Nordic Business Forum on olnud juba aastaid Eesti juhtide ja juhtimisvaldkonnast huvitatute meelis kogunemiskohaks. Parimatel aastatel on konverentsil Eestist osalejaid ligemale tuhatkond. Priit on erinevates rollides NBFiga olnud seotud juba kümmekond aastat ning hiljuti valitigi ta maailma tipptasemel juhtimiskonverentsi korraldava organisatsiooni eestvedajaks. Priiduga räägime nii tema juhiks kasvamise teekonnast, NBFi korraldamise telgitagustest kui ka üldse laiemalt tuleviku juhtimistrendidest. “Ma arvan, et Nordic Business Forumi juhiks valiti mind tänu usaldusväärsusele, aastatega tekkinud usaldusele. See sisaldab esiteks nii-öelda väärtuspõhist kooskõla. Ehk mida iganes see inimene, keda sa usaldad, ka ei teeks, sa tead, et see on kantud samadest väärtustest. Ja teine pool on, ma arvan, kompetentside põhine usaldus. Mis tähendab siis, et ta saab selles rollis edukalt hakkama. Ja eks mul oli algselt ka kohusetäitja periood, kus oli võimalik seda usaldust siis testida – kas usaldus on õigustatud või mitte?” – Priit Liiv Kuulake ikka ...

Viimastel aastatel on noored kliimaaktivistid esitanud riigi ja ettevõtete vastu sadu hagisid. Nüüd peavad kohtud hindama, kas saastamisega samal moel jätkamine rikub tulevaste põlvede õigusi. Eestis on noorte algatatud juriidiline võitlus veel pooleli, aga Hollandis ja Saksamaal on kliimateemaliste hagidega õnnestunud kliimapoliitikat juba karmistada. See lugu ilmub koostöös Soome väljaandega Long Play. Artikli autor Karoliina Paananen on Helsingis elav toimetaja. Varem on ta Long Playle kirjutanud näiteks venelasest toimetaja Arkadi Babtšenko lavastatud mõrvast.Autor: Karoliina Paananen/Long PlayIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Kadri OkasToimetaja: Heido OtsAudiolugu loeb: Inga SalurandSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Dr. Piret Paal on palliatiivsele ravile keskendunud teadlane, Salzburgis asuva Maailma Terviseorganisatsiooni koostöökeskuse direktor ja palliatiivse ravi magistriõppe programmi teadusjuht. Ta on olnud Euroopa Palliatiivravi Liidu (EAPC) liige aastast 2011. Tema peamised teadustööd on seotud palliatiivse ravi ja tervishoiutöötajate vastavate teadmiste edendamisega. Palliatiivne ravi on terviklik aktiivne ravi patsientidele, kellel on elu ohustav ja elukvaliteeti halvendav tervislik seisund nagu rasked kroonilised haigused, traumajärgsed seisundid, erinevad sünnipatoloogiad jt. Palliatiivne ravi muutub üha olulisemaks, sest vananevas ühiskonnas kasvab eakate osakaal ühiskonnas, mistõttu kasvab ka kroonilisi haiguseid põdevate inimeste arv. Piret on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja soome-urgi filoloogiat, kus 2004. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Tema magistritöö käsitles halltõve ehk malaariaga seotud kujutelmi eesti ja soome-karjala rahvapärimuses. 2011. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktoritöö, mis käsitles Soome vähipatsientide kogemusi. Varem on ta töötanud teadlasena Tartus, Turus, Helsingis ja Münchenis. Selles saates räägime Pireti õpingutest ja karjäärist nii Eestis kui välismaal Palliatiivse ravi minevikust, olevikust ja tulevikust Hospiitsravi erinevatest nüanssidest nii haigele kui lähedastele Mida on ta õppinud palliatiivset ravi uurides selle kohta kuidas elada kui oled terve? Mitmekeelsuse võlust ja valust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Rahvusvahelise projekti SENsationalSTEM eestvedaja Meelis Joost räägib meie igakuises taskuhäälingu saates, kuidas hariduslike erivajadustega õpilased Eestist käisid novembrikuus Helsingi Haaga-Heelia Ülikoolis õpilasfirmasid looma. SENsationalSTEM projekti eesmärk on aidata andekatel erivajadustega noortel leida oma koht ühiskonnas, alustada ettevõtlusega ning koostööd partnerriikide noortega leida oma võimetele vastav ning oskusi toetav tegevus. Projekti partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda; SUSTENTO Läti puuetega inimeste katusorganisatsioon; Haaga-Helia rakenduskõrgkool Helsingis ning SA Eesti Agrenska Fond. Loe lisa projekti koduleheküljelt: https://sensationalstem.eu/ Podcasti saatejuht on Jakob Rosin. 

Lõimumine Eestis pole mitte ainult oleviku-, vaid ka tulevikumure. Värske Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kohaselt tunneb umbes kolmandik siin elavatest teistest rahvustest inimestest, et nad on Eesti ühiskonnas teisejärgulised või ei ole siin teretulnud. Meie venekeelseid noori võetakse välismaal - nii Moskvas, Helsingis kui New Yorgis - paremini vastu kui Tallinnas-Tartus. Samal ajal on meil arvel iga noor, iga töötaja, iga helge pea. Mis see on, mis muu emakeelega noored Eestist välja ajab? Kuidas saaksime luua eneseteostuse võimalusi kõigile eestlastele ja Eestis elavatele inimestele? Arutelujuht: Maria Sakarias (lõimumisvaldkonna programmijuht) Arutelus osalejad: Aleksei Jašin, Mikhail Mogutov, Irene Käosaar, Kristi Ockba Arutelu korraldaja: Peace Action Community Estonia

Saade küsib, kuidas läheb praegu eesti kultuuril teistes riikides? Kultuurikoostööst uutes oludes räägivad Eesti kultuuriesindajad Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Moskvas, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Saade on eetris laupäeval 13. märtsil kell 9 ja pühapäeval 14. märtsil kell 12. Toimetaja on Johanna Mängel.

Neljakümne kolmas imeline külaline on Murel Murakas. Murel avastas jooga enda jaoks San Franciscos elades. Oma esimest joogatundi külastas Murel enam kui 15 aastat tagasi. Ta külastas erinevaid joogastuudioid ning proovis erinevaid jooga stiile, kuid miski ei meeldinud talle nii nagu bikram jooga. Bikram jooga oli 100% see, mida ta otsinud oli — see sobitus hästi tema kiiresse igapäevaellu. Peale 5 aastat regulaarseid treeninguid pere ja töö kõrvalt läks Murel 2012. aastal bikram jooga õpetajakoolitusele Los Angeleses. Peale koolituse läbimist suundus Murel tagasi Eestisse kindla plaaniga avada bikram jooga stuudio Tallinnas. Plaan sai teoks 2015. aasta kevadel. Murel on bikram joogat praktiseerinud üle maailma rohkem kui 25-s erinevas stuudios ning on tunde õpetanud Riias, Helsingis, Viinis, Dubais, San Franciscos ning Hollandis külalisõpetajana. Tema õpetamisstiil on detailne, kuid mitte üleliia tõsine. "Pinguta, higista, hinga ja naudi — pärast pooltteist tundi oled nagu uuesti sündinud!", arvab Murel. Bikram jooga on Mureli jaoks ideaalne viis, kuidas end füüsiliselt ning vaimselt tasakaalus hoida ning olla õnnelik igas eluvaldkonnas. Lisainfo: https://bikramyogatallinn.com/

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" seekordne külaline on äsja 20. korda kõrgushüppes Eesti meistriks kroonitud Karl Lumi. 35-aastane ettevõtjast spordifanatt kuulub kahtlemata Eesti kergejõustikupere huvitavamate persoonide hulka, kelle isa Vello Lumi absoluutne tippmark on tänaseni ei vähem ega rohkem kui ühe sentimeetri võrra pojast parem (vastavalt 2.23 ja 2.22). Karl Lumi on olnud läbi karjääri tuntud kui väga tihti ja stabiilselt võistlev sportlane, kes on alistanud kõrguse 2.10 tänaseks juba 18 (!) järjestikusel aastal.  "Tahaks saada kokku sellise arvu Eesti meistrivõistluste medaleid, mida mitte keegi kunagi üle lüüa ei suudaks," muigab Lumi. "Mulle lihtsalt väga meeldib kõrgushüpe. Vahet pole, kas ma olen valmis või mitte, võistlus on ikkagi täielik nauding. Selle nimel ma sporti teengi, et saaksin võistelda ja end proovile panna. Võistlus on ka hea trenni eest, sest suudan end seal paremini kokku võtta. Pealegi on jube mõnus, kui kohtunikud sinu eest latti tõstavad - ei pea ise seda tegema." Hiljuti koduõuele kõrgushüppesektori ehitada lasknud Lumi toob saates välja mitmeid huvitavaid nüansse, mis on aidanud tal spordis kaugemale ja kõrgemale jõuda. Muuhulgas käib ta alati - ka suvel - enne etteasteid solaariumis ja võtab mõne lonksu veini, et võistluseelset närvi vähendada. "Paljud ei tea seda, aga isegi võistlushobused käivad solaariumis. Ja ma ei tea, et nad tahaksid pruuniks saada. On teadlikult tõestatud, et väikeses koguses UVA või UVB-kiirgust toniseerib lihaseid ja teeb need soojaks. Miks muidu lõunamaalased nii head ja kiired on - päike mõjutab omal määral. Inimesed vaatavad ka, et ma olen pooletoobine, kui käin suvel Pärnus enne õhtust võistlust solaariumis, kuigi väljas on 30 kraadi. Kui päev läbi rannas päikese käes vedeleks, siis oleks efekt vastupidine - see teeks uimaseks," põhjendab Lumi. "Kui inimene on lapsepõlvest saati teinud sporti, hoiab elustiili heal tasemel ja toitub korralikult, võib ka 40-aastasena hüpata väga kõrgele. Hea näide on Saint-Kitts ja Nevise sprinter Kim Collins, kes tegi 40-aastasena 60 meetris elu kiiremad jooksud. Tänapäeva inimene ei vanane nii kiiresti, kuigi, jah, meil pole plahvatuslikel aladel väga palju näiteid nendest, kes oleksid väga kaua sporti teinud. Üritan seda müüti murda," lisab Lumi. Saates tuleb muuhulgas juttu sellest, miks Lumi juba 2005. aastal 20-aastase noorukina Helsingis kergejõustiku MM-iga seonduvalt Soome meediale intervjuusid käis andmas, millise loogika alusel usub ta olevat võimeline praegu kaks korda nädalas tõsiselt treenides veel enda ja isa rekordit murdma, kui palju muutis tema elu tütre sünd ning mis teeb kõrgushüppe sedavõrd nauditavaks spordialaks. Saate lõpus kuuleb eelmises osas esitatud küsimuse õiget vastust ning selgub seekordne võitja. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Õhtuleht avaldas hiljuti kirjutistesarja valmisolekust sõjaks. Stroomi keskuse kõrval oleva bussipeatuse reklaamipinnal oli Päästeameti üleskutse hoida kodus nädalast toidu- ja joogivaru. Kui olin veel Helsingis tööl, siis ka seal jooksis meedias läbi üleskutse tagada isiklikul ja perekondlikul tasandil kriisivalmidus. Niisiis räägime kriisist ja selleks valmistumisest.

Ametimehed on Eesti-Läti piiripunktidest küll läinud, aga valvamine käib lõunapiiril edasi teiste võtetega. Mida teevad Eesti piirivalvurid Helsingis? Kuidas hakkab elu käima Eesti uues, eraldiseisvas piirivalves? Räägime sellest kõigest PPA peadirektori asetäitja Egert Belitševiga.

Saates tuleb juttu Nõukogude Liidu ja Soome suhetest 1930. aastate lõpus ja Helsingis 1938. aasta aprillis toimunud salajastest läbirääkimistest.

Saates tuleb juttu Nõukogude Liidu ja Soome suhetest 1930. aastate lõpus ja Helsingis 1938. aasta aprillis toimunud salajastest läbirääkimistest.

Saates tuleb juttu Nõukogude Liidu ja Soome suhetest 1930. aastate lõpus ja Helsingis 1938. aasta aprillis toimunud salajastest läbirääkimistest.

Saates tuleb juttu Nõukogude Liidu ja Soome suhetest 1930. aastate lõpus ja Helsingis 1938. aasta aprillis toimunud salajastest läbirääkimistest.

Soomes kütab kirgi kiriku osalemine seksuaalvähemuste paraadil Helsingis. Kuidas on Soomes muutunud vaimulike suhtumine samasooliste abieludesse ning miks on luterlik kirik pride'i ametlik koostööpartner, selgitab Soome Instituudi juhataja, teoloog Anu Heinonen.

Soomes kütab kirgi kiriku osalemine seksuaalvähemuste paraadil Helsingis. Kuidas on Soomes muutunud vaimulike suhtumine samasooliste abieludesse ning miks on luterlik kirik pride'i ametlik koostööpartner, selgitab Soome Instituudi juhataja, teoloog Anu Heinonen.

25 aastat tagasi, jaanuaris 1994 sai Eesti tagasi oma ajaloolise saatkonna hoone Helsingis. See oli üldse esimene saatkonnahoone, mille Eesti Vabariik oma ajaloos rajas, valmimisaasta oli 1933.

25 aastat tagasi, jaanuaris 1994 sai Eesti tagasi oma ajaloolise saatkonna hoone Helsingis. See oli üldse esimene saatkonnahoone, mille Eesti Vabariik oma ajaloos rajas, valmimisaasta oli 1933.

Saade viib meid Soome Helsingisse, kus tutvume sealse eestikeelse kogudusetööga.

Saade viib meid Soome Helsingisse, kus tutvume sealse eestikeelse kogudusetööga.

Antti Häkli sündis küll Helsingis, ent õige pea kolis pere maale, Sipoosse. Kõik helged lapsepõlvemälestused seostuvad soomlasel just selle paigaga. Kodus räägiti ikka, et kõik alustatud tööd tuleb lõpule viia ning jagati muidki elutarkusi. Hea huumorisoonega vanaisa ja hell vanaema aitasid omalt poolt poisi kujunemisele kaasa.Ent onu oli see, kes soovitas õepojal Eestisse õppima tulla ja nii Antti tegigi - 2006.aastal sai temast Balti Filmi-ja Meediakooli tudeng.

Antti Häkli sündis küll Helsingis, ent õige pea kolis pere maale, Sipoosse. Kõik helged lapsepõlvemälestused seostuvad soomlasel just selle paigaga. Kodus räägiti ikka, et kõik alustatud tööd tuleb lõpule viia ning jagati muidki elutarkusi. Hea huumorisoonega vanaisa ja hell vanaema aitasid omalt poolt poisi kujunemisele kaasa.Ent onu oli see, kes soovitas õepojal Eestisse õppima tulla ja nii Antti tegigi - 2006.aastal sai temast Balti Filmi-ja Meediakooli tudeng.

Külastasime jaanipäeva eel Rauma linna lähedal Kodiksami külas elavat Soome tuntuimat murdeluuletajat, tõlkijat ja estofiili Heli Laaksoneni. Kuuleme tema mõtteid eestlaste ja soomalste vahelistest suhetest, sarnasustest ja erinevustest, aga räägime ka tema loomingust ja elust maal.Tunni lõpus teeme juttu eestikeelsest haridusest Soomes, täpsemalt räägime Helsingis asuvast Latokartano koolist.Saatejuhid on Krista Taim ja Meelis Süld. Kuulake 23. juunil kell 11.05.

Külastasime jaanipäeva eel Rauma linna lähedal Kodiksami külas elavat Soome tuntuimat murdeluuletajat, tõlkijat ja estofiili Heli Laaksoneni. Kuuleme tema mõtteid eestlaste ja soomalste vahelistest suhetest, sarnasustest ja erinevustest, aga räägime ka tema loomingust ja elust maal.Tunni lõpus teeme juttu eestikeelsest haridusest Soomes, täpsemalt räägime Helsingis asuvast Latokartano koolist.Saatejuhid on Krista Taim ja Meelis Süld. Kuulake 23. juunil kell 11.05.

"Huvitaja" saade läheb jaaninädalal eetrisse põhjanaabrite juurest, kus tähistatakse suurejooneliselt Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Krista Taim ja Meelis Süld uurivad, mida Soomes vaadata, mida uut avastada, kuhu ja kuidas minna ning mismoodi soomlased valget aega pühitsevad. Käime Helsingis eestlaste jälgedes, punaste tellistega Tamperes ning väikses Laitila linnas, ajame juttu Soomes elavate eestlastega ja soomlastega, kes Eestiga tihedates sidemetes.

"Huvitaja" saade läheb jaaninädalal eetrisse põhjanaabrite juurest, kus tähistatakse suurejooneliselt Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Krista Taim ja Meelis Süld uurivad, mida Soomes vaadata, mida uut avastada, kuhu ja kuidas minna ning mismoodi soomlased valget aega pühitsevad. Käime Helsingis eestlaste jälgedes, punaste tellistega Tamperes ning väikses Laitila linnas, ajame juttu Soomes elavate eestlastega ja soomlastega, kes Eestiga tihedates sidemetes.

"Huvitaja" saade läheb jaaninädalal eetrisse põhjanaabrite juurest, kus tähistatakse suurejooneliselt Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Krista Taim ja Meelis Süld uurivad, mida Soomes vaadata, mida uut avastada, kuhu ja kuidas minna ning mismoodi soomlased valget aega pühitsevad. Käime Helsingis eestlaste jälgedes, punaste tellistega Tamperes ning väikses Laitila linnas, ajame juttu Soomes elavate eestlastega ja soomlastega, kes Eestiga tihedates sidemetes.

"Huvitaja" saade läheb jaaninädalal eetrisse põhjanaabrite juurest, kus tähistatakse suurejooneliselt Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. Krista Taim ja Meelis Süld uurivad, mida Soomes vaadata, mida uut avastada, kuhu ja kuidas minna ning mismoodi soomlased valget aega pühitsevad. Käime Helsingis eestlaste jälgedes, punaste tellistega Tamperes ning väikses Laitila linnas, ajame juttu Soomes elavate eestlastega ja soomlastega, kes Eestiga tihedates sidemetes.

Nädalpäevad tagasi külastas Soome luteri kiriku peapiiskop Kari Mäkinen koos teiste kirikuvalitsuse liikmetega Tallinna, et valmistada ette Eesti ja Soome kirikute vahelist koostöölepingut. Tänases saates räägime ühest olulisest koostöövaldkonnast, milleks on Eesti inimeste kiriklik teenimine Soomes - praegu Helsingis alalist eesti õpetajat polegi. Teiseks teemaks on sooneutraalse abieluseaduse rakendumine Soomes, mis paneb ka kiriku valiku ette - kas laulatada samasoolisi paare või mitte. Teemasid aitab selgitada Soome kirikus töötav eesti vaimulik Raigo Liiman.

Nädalpäevad tagasi külastas Soome luteri kiriku peapiiskop Kari Mäkinen koos teiste kirikuvalitsuse liikmetega Tallinna, et valmistada ette Eesti ja Soome kirikute vahelist koostöölepingut. Tänases saates räägime ühest olulisest koostöövaldkonnast, milleks on Eesti inimeste kiriklik teenimine Soomes - praegu Helsingis alalist eesti õpetajat polegi. Teiseks teemaks on sooneutraalse abieluseaduse rakendumine Soomes, mis paneb ka kiriku valiku ette - kas laulatada samasoolisi paare või mitte. Teemasid aitab selgitada Soome kirikus töötav eesti vaimulik Raigo Liiman.

Urmas Vadi: "Ilmuma hakkab ajakiri "Teater. Muusika. Kino". 13. oktoobri öösel puhkeb salapärastel asjaoludel Tallinnas Niguliste kirikus tulekahju. Soomlased valivad endale presidendiks Mauno Koivisto ja avavad Helsingis metroo. Toimub Falklandi sõda. 2. aprillil okupeerivad Argentina väed Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia saadab oma väed saari tagasi vallutama. Sõda kestab 74 päeva ja lõpeb Argentina vägede alistumisega. Londonis sünnib prints William. Ajakiri Time annab sel aastal oma aasta inimese tiitli sel korral mitte inimesele, vaid kompuutrile. 

Urmas Vadi: "Ilmuma hakkab ajakiri "Teater. Muusika. Kino". 13. oktoobri öösel puhkeb salapärastel asjaoludel Tallinnas Niguliste kirikus tulekahju. Soomlased valivad endale presidendiks Mauno Koivisto ja avavad Helsingis metroo. Toimub Falklandi sõda. 2. aprillil okupeerivad Argentina väed Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia saadab oma väed saari tagasi vallutama. Sõda kestab 74 päeva ja lõpeb Argentina vägede alistumisega. Londonis sünnib prints William. Ajakiri Time annab sel aastal oma aasta inimese tiitli sel korral mitte inimesele, vaid kompuutrile. 

Tänases "Kirikuelu" saates tuleb juttu välis-eesti koguduste teenimisest Soome ja Kanada näitel. Õpetaja Tuuli Raamat on olnud eestlaste vaimulikuks Helsingis terve kümnendi vältel ja saanud selle eest tunnustuseks hiljuti EELK koostöömedali. Viimasel paaril aastal on Tuuli Raamat külastanud ka Montreali eestlasi ning jõudnud nüüd tagasi kodumaale Eestisse. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 5. juunil kell 19.05.

Tänases "Kirikuelu" saates tuleb juttu välis-eesti koguduste teenimisest Soome ja Kanada näitel. Õpetaja Tuuli Raamat on olnud eestlaste vaimulikuks Helsingis terve kümnendi vältel ja saanud selle eest tunnustuseks hiljuti EELK koostöömedali. Viimasel paaril aastal on Tuuli Raamat külastanud ka Montreali eestlasi ning jõudnud nüüd tagasi kodumaale Eestisse. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 5. juunil kell 19.05.

Helsingis toimus Euroopa Liidu Läänemereäärsete liikmesriikide kalanduspoliitika koostööfoorum. Tallinnas toimus rahvusvaheline konverents - Kalandus täna ja homme. Missugused on Läänemere ökosüsteemide muutused 40. aasta jooksul. BLRT grupp ja Tallinna Tehnikaülikool sõlmisid koostööleppe. (Hubert Veldermann)

Eesti Mereakadeemias toimus rektor Heiki Lindperele ametiketi üleandmise talitus. Sel laupäeval algab Helsingis rahvusvaheline paadimess - Vene 11. Viimsi Rannarahva Koda on enda ümber koondanud rannarahva aktivistid üle Eesti. Eesti Mereakadeemias tähistati kauaaegse õppejõu, külmatehnika õppetooli juhataja ja mereajaloolase Rein Albri juubelit. (Hubert Veldermann)

Eesti kirjanik Imbi Paju, kes juba aastaid elab Soomes esitles sel nädalal Helsingis ja Tallinnas oma uut ajaloolist dokumentaalfilmi “Soome lahe õed”. Selle filmi vastuvõtt oli mõlemal pool lahte palju parem, kui eelmise filmi “Tõrjutud mälestused”. Miks aga on ajalooliste dokumentaalfilmide tegemine Imbi Pajule oluline ja milliste raskustega tal tuli kokku puutuda, sest ajaloo paineid on nii seal kui siin pool lahte kõnelemata meie ühisest naabrist idas. Saatejuht Janek Luts. (Janek Luts)

Tallink tõi Tallinn-Helsingi liinile Helsingis ehitatud uue moodsa liinilaeva või ristluslaeva Baltic Printsess. Eesti piirivalvelaev Maru ja lennusalga kopter I-8 osalesid Vene Föderatsiooni vetes rahvusvahelisel merepäästeõppusel, kus tegutsesid koos kolme riigi - Eesti, Soome ja Vene - alused ning kopterid. Laupäeval lõpeb Tallinna reidil Roomassaarest alanud ja nädal aega kestnud Muhu väina regatt. (Hubert Veldermann)

Eesti Merevägi sai 88-aastaseks. Helsingis lasti vette Tallinki tellimusel ehitatav uut tüüpi jääklassiga kiire reisilaev. Haridus- ja Teadusministeerium ostab Tallinna Tehnikaülikoolilt Eesti Mereakadeemia jaoks Kopli õppehoone. Uppunud kaubalaevast Runner 4 on kütus välja pumbatud ja tööde arve esitatakse reederile. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Vaindlo saare lähistel uppus Dominikaani lipu all sõitev kaubalaev Runner 4, mis tekitas ulatusliku naftareostusohu. Eesti Mereakadeemia uuendab oma pikaajalist arenguprogrammi. Helsingis toimus XXI merenduse teemapäev. Noortele tutvustatakse Pärnus meremehe elukutseid. Saatejuht on Hubert Veldermann (Hubert Veldermann)