Podcasts about euroopast

Meedias on hakanud levima väited, et USA kavatseb Euroopast välja viia kuni 10 000 sõdurit. Kas see võib tõesti nii juhtuda ja kuidas me sellisel juhul hakkama saame, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed ja ühtlasi ka Euroopa Liidu Asjade Komisjoni liikmed Anti Poolamets ja Rain Epler nendest jaburustest, mida Euroopast meile peale surutakse, eriti seda, mis puudutab kliimahulkust. 

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Habsburgide dünastia. Selle suguvõsa jäetud kultuurikiht on tänini nähtav kõikjal Kesk-Euroopas ja paljudes linnades olla trahterites ülal ka keiser Franz Josephi pildid, märgib Tiido.

Täna räägime Eesti elektriautode laadimistaristust, milline on selle seis, kus on turul jõujooned ja kas Eesti turg on meie naaberriikidest kuidagi ka erinev? Kui palju peaks Eestis olema elektriautosid, et turu haaramise faasist saaks päriselt ka äri ja millal see võiks juhtuda? Saates on külas Eleporti Eesti turu juht Kaupo Eerme ja Enefit Volti ärijuht Kert Pääbo. Saatejuht on Martin Mets.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Ivo Krustok. Juttu tuleb peamiselt energeetikast ja sellest, kuidas meie energeetika tulevikku uus kliimaseaduse eelnõu näeb. Lisaks ka Euroopa Liidu suuremad väljakutsed ja see, kas Ukrainas on mõtet praegu rohepööret teha. Saatejuht on Mart Valner.

"Politiikaguru" lennutab eetrisse hooaja viimase saate enne väikest suvepausi. Analüüsime Brüsseli koridoridest immitseva suitsu värvi ning Kaja Kallase järgmiste sammude mõju Reformierakonnale, valitsusele ja kodumaisele poliitikale. Ühtlasi tõmbame käsipidurit automaksule ja elame kaasa ERKi nime kandva uue parteikese sünnile. Ja lõpetuseks hindame Trumpi ja Bideni debatti! Saadet veavad Liisa Past, Annika Arras ja Tõnis Leht.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Hans Kundnani abil vaatluse all Euroopa ja eurooplased. Oma raamatuga püüab Kundnani veenda eurooplasi, et vaja on praegusest erinevat Euroopat, märgib Tiido.

Riigikaitselises saates "Si Vis pacem..." tuleb seekord juttu Eesti Kaitseväe juhataja kandidaadist ja kuidas riigikogu riigikaitsekomisjonis opositsioon ja koalitsioon üksmeelele jõudsid.Räägitakse sõjaväejuhtide vahetustest laiemalt, ka sõdiv Ukraina vahetas oma kaitseväe ülemjuhatajat. Kas Eesti riigipiirile on vaja oma Maginot' liini? Kas Euroopa Liit vajab oma sõjaväge – NATO paralleelstruktuuri – lisakindlustuspoliisi, nagu mõned supereurooplased seda nimetavad? Kes tahavad ameeriklasi Euroopast välja ajada? Räägime ka NATO 2% nõudest ja Donald Trumpi hiljutise avalduse sügavamast mõttest.Küsimustele vastab riigikogu EKRE fraktsiooni liige, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, brigaadikindral reservis Alar Laneman. Saatejuht on Erik Boltowski.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" jätkub Martin Rady abil Kesk-Euroopa tutvustamine. Sõda Ukrainas on väljakutse seisukohale, et Kesk-Euroopa kaart on nüüd lõplik, märgib Tiido.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Martin Rady abil vaatluse all Kesk-Euroopa ajalugu. Kesk-Euroopa on olnud kahe ilmasõja alguspiirkond ja üleüldse on see üks segasevõitu paik, märgib Tiido.

Separatism ei piirdu ainult terrorirünnakute või rahvusromantilise vabadusvõitlusega rõhuva emamaa vastu. See võib olla ka rahumeelne ja demokraatlik protsess prii enesemääramise suunas. Või hoopis naaberriigi mahitusel ülespuhutud dispuut. Seda leiab nii Lähis-Idast, Aafrikast, teiselt poolt Atlandi kui Lääne-Euroopast. Kuidas separatismi mõista ja end selle suhtes meelestada? Mida teada separatismist aastal 2023?  Sellest ja paljust muust räägivad saatekülalised Torm ja Aleksander. Vestlust suunab Richard. Saate lõikas kokku Tõnn.

Ajaloolane Triin Kröönström: "Venemaa tolliprotseduurid erinesid 17. sajandil väga palju Euroopa omadest, Venemaa oli vägagi ksenofoobne ega tahtnud kedagi endale naljalt sisse lubada."

Eesti teadlaskond on saanud märkmisväärse rahasüsti Euroopast, et aidata veelgi paremaid jalgu alla siinsele sünteetilisele bioloogiale. Kuidas pärmide ümberõpetamisega toota liha ja piimaavalke? Milliseid materjale saab veel valmistada ümber kujundatud bakterite, pärmide ja vetikate abil? Saate ka teada, kuidas kunstlikult loodud õllepärm parimad degustaatorid ära tüssas – heas mõttes! Ja kõige lõpuks räägime ka NASA poolt taas käivitatud tulnukateuuringust – mida meil siis ikka päriselt karta on? Külas on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Saatejuht Marek Strandberg.

Saates "Elust ja poliitikast" selgitavad Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, EKRE volikogu esimees Evelin Poolamets ning Tartu volikogu liige Merle Kivest, kuidas EKRE aitas läbi suruda perehüvitiste tõusu.Analüüsitakse uue koalitsiooni ministrite võimekusi. Mida oodata revolutsioonilise madruse tiitli välja teeninud Lauri Läänemetsalt või fanaatiliselt rohepöörajalt Riina Sikkutilt? Kas eestikeelsele haridusele ülemineku jutt on bluff ning tegelikult luuakse segalasteaiad ja -koolid?Saates arutletakse, kuidas tulla toime energiahindadega. Euroopast tulnud käsu kohaselt peab kogu Euroopa kokku hoidma, sest Saksamaa on kogu energiamajanduse üles ehitanud vene gaasile. Selleks, et neile jätkuks energiat, peavad eestlased hakkama aknaid tihendama, käima ringi käima triikimata riietega, avama vähem külmkapi ust ning jahedas toas kampsuneid ja kasukaid selga tõmbama.Saate lõpus avavad EKRE naised nipirubriigi, kuidas Kaja Kallase valitsuse ajal talv üle elada. Käes on aeg, mil pööningutelt üles otsida vanaemade majapidamismasinad, mis said hakkama elektrita.Saatesari “Elust ja poliitikast” on koht, kus rahvuskonservatiivsed naised võtavad sõna erinevatel igapäevaelu ja poliitikat puudutavatel teemadel.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Seekord alustame Ameerika Ühendriikidest - 4. juuli on neil teadagi oluline päev ning muuhulgas koostatakse ka kõige patriootlikumate brändide edetabel. Juba 20ndat aastat järjest on esikohal üks autofirma - kes? Eestis kukkus juuni esimeses pooles kütusemüük 10%. Arutame seega, kas oleme kütusehinna tõttu oma sõiduharjumusi muutnud ning panustame samuti selle 10% hulka. Euroopast aga on suuri uudiseid - "Eesmärk 55" paketti puudutavad vaidlused on loodetavasti mõneks ajaks läbi. Õhk Euroopas saab kindlasti puhtamaks - mida siis läbirääkimistel välja pakuti? Tesla avalikustas oma kvartali müügitulemused, Berliini tehases tuleb aga tootmist koomale tõmmata. Elon Musk aga murdis oma kümnepäevase Twitteritsölibaadi - miks? Nädala ideeautod on Jaguari kolm uut täiselektrilist mudelit (mis kõik on - üllatus - linnamaasturid), Hyundai Ioniq6 ja Ssangyong Torres. Nädala kadunuke on BMW i3. Nädala proovisõiduauto on Toyota bZ4X, mida Indrek Kopenhaagenis proovimas käis. Kas robustne välimus õigustab ennast? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Igor Skalkin töötas seitse aastat Eesti Kaitseväes ohvitserina ja seejärel tegi viis aastat karjääri tippjuhina logistika valdkonnas. Kiire elutempo ja suured eesmärgid viis ta aga läbipõlemiseni ning ta põgenes maale elama. Maal elades võttis ta aega iseendale ja läbis suure muutuse. Nüüd kutsub ta ennast looduslapseks ehk Igor Earthchildiks. Selle nime sai ta endale kui elas paar kuud täiesti üksi dzunglis. Tänasel päeval õpetab Igor peamiselt tantrat ja suhete tervendamist. Ta on õppinud tantrat, joogat ja massaazi erinevatelt õpetajatelt Eestist, Venemaalt, Ameerikast, Euroopast ja Taist. Lisaks sellele on tema suureks kireks ka lühifilmide tegemine. Saates rääkisime Läbi põlemisest ja kõrgest ametikohast loobumisest Maal elamisest Džunglis elamisest Tantrast Kas kõigele peab anda tähenduse? Igor Earthchild Insta: https://www.instagram.com/earthchild.me/ veeb: https://earthchild.me/ Learn2touch: https://learn2touch.com/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Igor Skalkin töötas seitse aastat Eesti Kaitseväes ohvitserina ja seejärel tegi viis aastat karjääri tippjuhina logistika valdkonnas. Kiire elutempo ja suured eesmärgid viis ta aga läbipõlemiseni ning ta põgenes maale elama. Maal elades võttis ta aega iseendale ja läbis suure muutuse. Nüüd kutsub ta ennast looduslapseks ehk Igor Earthchildiks. Selle nime sai ta endale kui elas paar kuud täiesti üksi dzunglis.Tänasel päeval õpetab Igor peamiselt tantrat ja suhete tervendamist. Ta on õppinud tantrat, joogat ja massaazi erinevatelt õpetajatelt Eestist, Venemaalt, Ameerikast, Euroopast ja Taist. Lisaks sellele on tema suureks kireks ka lühifilmide tegemine.  Saates rääkisimeLäbi põlemisest ja kõrgest ametikohast loobumisestMaal elamisestDžunglis elamisestTantrastKas kõigele peab anda tähenduse?Igor EarthchildInsta: https://www.instagram.com/earthchild.me/ veeb: https://earthchild.me/Learn2touch: https://learn2touch.com/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkisSupport the show (https://www.patreon.com/taitsapekkis)

Facebooki emafirma Meta aktsiad kaotavad sära, sest kasutajate arv langeb. Teisalt ähvardab Mark Zuckerberg eurooplased oma ettevõtte teenusest ilma jätta. Olukorda aitab selgitada tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa kell 7.35.

Head uut ralliaastat kõigile Powerstage Podcast sõpradele ja tere tulemast kuulama uue hübriidajastu esimest saadet. Kuna kahe hooaja vahel on palju muutunud, siis jätkus 2022 avasaates Raunol ja Gustavil juttu kauemaks, mille tulemusel valmis Powerstage viie aasta ajaloo pikim saade. Saate teises pooles liitusid meiega stuudios FIA Tehnilise Delegaadi abi Karmo Uusmaa ja WRC Rally Estonia korraldusmeeskonna liige Urmas Roosimaa, kellega arutasime detailselt uut hübriidajastut. Monte-Carlo ja WRC hooaja 2022 eelvaade teemad *Mida pakub Powerstage rallisõpradele sel hooajal lisaks Podcastile? *MM-hooaja 2022 suuremad muudatused? *FIA-l ajaloo esimene mitte Euroopast pärit president *Monte-Carlo ajalugu ja 2022 katsete tutvutus *Toyota Gazoo Racing WRT meeskonna tutvustus *Hyundai Motorsport WRT meeskonna tutvutus *M-Sport Ford WRT meeskonna tutvustus *Põnevad heitlused tulemas ka Rally2 autode arvestuses *Räägime Karmo Uusmaa ja Urmas Roosimaaga iga nurga alt uutest hübriidautodest Head kuulamist!

Kui tavaliselt on detsembri alguses aktsiaturud tõusnud, siis praegu vaatab nii USA-st kui Euroopast vastu langustrend. "Jõulutrall võib seekord ära jääda," hoiatab Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov tänases saates. Juttu tuleb nii USA, Euroopa kui Suurbritannia keskpankade rahapoliitikast. Uurime, kuidas mõjutab Ühendkuningriigi otsus intressimäärasid tõsta, eestlastele südamelähedast Wise'i aktsiat. Seda olukorras, kus jäme ots liigub üha tugevamalt väärtusaktsiate kätte. Skvortsovil on ka üks väga konkreetne regioon, kuhu ta soovitab täna investeeringute osas vaadata - Hiina. Miks, selgub saatest. Käime üle ka trendid krüptoturul ning järgmist aastat mõjutavad hoovused maailmas. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Kõrged elektri ja energia hinnad pole suureks probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Millest see tingitud on? Yana Toom (Keskerakond) ja Sven Mikser (SDE) rääkisid Delfi „Euroopa erisaates“, kuidas seda seletada. Toom tegi kriitikas Nord Pooli elektribörsi aadressil, kus ta võrdles praegusi hindasid justkui olukorraga, kui elektrit tehtaks juba roosiõitest. „Miks ei ole võimalik sellest väljuda?“ palus ta omale asja seletada. Mikser vastas aga, et enda lahtiühendamine maailmast ja Euroopast ei töötaks, lahendused on vaja koos välja mõelda. Saade algas aga küsimusest, kas koroona vastu vaktsineerimine võib muutuda Euroopas kohustuslikuks? Saatejuht oli Raimo Poom.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

Kriis pole veel läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu. Aga on ka edulugusid, meditsiinitöötajad on teinud vapustavat tööd. Samuti õpetajad. IT-sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kriisid on selleks, et neist õppida. Arutame selle üle, milliseid muutusi Euroopa vajab. Eestlased leiavad, et tervishoid on olulisim teema nii Euroopas kui ka Eestis. Kas see on valdkond, kus sooviksime Euroopast rohkem tuge? Mida tuleb teha kriisist väljumiseks nii, et Euroopa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, suudaks ohjata kliimamuutusi ja käia kaasas digitaalse arenguga? Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Kersti Kaljulaid (EV president), Triin Hertman (Grünfin asutaja), Henrik Hololei (Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor), Maarja Kruusmaa (TalTechi teadusprorektor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor). Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Läinud reedel kui Eesti pidas iseseisvuse taastamise 30.ndat pidupäeva, austas meie riiki visiidiga sel tähtsal päeval ka Euroopa Parlamendi president David-Maria Sassoli. Euroopa Parlamendi president oli tegelikult Balti riikides pikemal visiidil ning külastas selle raames näiteks ka Leedu-Valgevene piiri ning sai ülevaate Valgevene mahitatud immigratsiooni-rünnakust oma naabrite vastu. KUKU raadio vestles Sassoliga nii möödunud pidupäevast, kriisidega silmitsi seisvast Euroopast ning Euroopa Parlamendi rollist.

Juku Raadio 372. köögilaud kolis 300 meetri kaugusele idapiirist – Narva Vabasse Lavasse, kuhu kogunesid Vabalava asutajad Märt Meos ja Allan Kaldoja. Me uurime, kuidas on terminist "vabadus" saadud aru – läbi ajaloo, tänaseni välja. Ja mispärast tsensuurikäärid, sisetsensuur, pugemine ja vabadusest eemaldumine maailmas üha enam laiutab. Just Narva Vabas Lavas toimub 17-21 augustil Vabaduse Festival. Näha saab väiketeatreid riikidest, kus vabadusega probleeme ja kus vastupunnijaid korralikult kiusatakse. Tegemist pole vaid idariikide probleemiga, markantseid näiteid on võtta ka siitsamast Euroopast, kus tsensuur mõjutab üha rohkem vaba loomingut. Ent tegu pole üldse vaid teatriürituse (ja teatrisaatega). Tegelikult tahavad tegijad kutsuda üles mõtlema käestlibisevatele väärtustele ja neid hoidma. Sihuke riik nagu Eesti on küll mõningaste plekkidega paradiis, aga vabadus ei ole siiski endastmõistetav.

Inflatsiooniootus on USA börsiindeksid kõikuma löönud ning selle valguses uurime Kawe Kapitali San Franciscos elavalt partnerilt Kristjan Hännilt, kui hull olukord kohapeal tegelikult on. Hänni räägib, kuidas on Kawe Kapital oma portfelli turbulentsetel turgudel ümber mänginud ning annab ühe väga konkreetse investeerimissoovituse Euroopast. Juttu tuleb ka sellest, miks leiab täna Kawe Kapitali portfellist Tallinki ja Novaturase aktsiad, kuid mitte Coop Panga, LHV Groupi või Šiauliu Bankase väärtpabereid. Hänni ennustab muuhulgas, millal võiks Tallinkilt saada taas dividendi. Veel räägime Hänniga, kas kinnisvara ostmiseks on viimane aeg täna ning sügisel jääb tõesti ilma ning milline on Elon Muski tviitide meelevallas krüptoturu väljavaade. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Septembris toimub Tallinnas rahvusvaheline džässikonverents European Jazz Conference 2021, mis toob Eestisse üle 300 olulise džässivaldkonna eestvedaja Euroopast ja mujalt.

Kerge on tõmmata jäätmeteemalistele diskussiioonidele kriips peale. Inimesed ei sorteeri ja kõik, harigu ennast ning siis vaatame edasi. Kuid ka teadlike valikute tegijaid tõmmatakse tihti lihtsalt haneks. Nii loeme tänasest Päevalehest, kuidas teadlikult keskkonda säästev poeskäija võib biolagunevaid kotte ostes loodusele pigem karuteene teha. „See on ikka poeketi enda vastutus korraldada nii, et biolagunevad kotid ka tõesti lagunevad oleksid, mitte ei laguneks mingisuguseks mikroplastiks, mis on keskkonnale kahjulik, vaid et need oleksidki tehtud taimede baasil ja laguneksid päriselt,“ kinnitas erakonna Eestimaa rohelised juht Züleyxa Izmailova. Just vastutuse puudumises seisneb tema hinnangul peamine probleem ka viimase paari kuu jooksul avalikkuse ette jõudnud skandaalses „prügikäitlemises“, kus inimeste poolt hoolikalt sorteeritud pakendid lõppevad (paremal juhul) Iru põletusjaamas. Izmailova teab ka praeguseks kujunenud olukorra põhjuseid: 2014. aastal Reformierakonna mahitusel vastu võetud seadust, mis andis prügiveo korraldamise kohalike omavalitsuste asemel üksnes kulude optimeerimisest huvitatud erakapitalile. „Kui me vaatame neid riike, kus jäätmeid aastaid hästi sorditakse, siis neil on igal pool kasutusel omavalitsuskeskne mudel. Oleme ainuke riik Euroopas, kus see on keelatud!“ Izmailova on ka nördinud, kuidas ise kõik tegemata jätnud riik näitab alati esimesena näpuga inimeste peale. „Kogu aeg on keskkonnaministeerium jõuliselt viibutanud näppu tarbijate suunal, et miks te ei sorteeri, aga nüüd tuleb välja, et mis sellest sortimisest siis üldse kasu oli?“ kirjeldas ta. „Me kõik ju teame ja järgime neid soovitusi, kuidas sorteerida või kuidas poes säästlikult osta. Oleme olnud väga tublid. Nüüd on aeg riigil järgi tulla.“ Izmailova rõhutas, et jäätmete sorteerimist ei tohiks nüüd lõpetada, vaid pigem isegi tõhusamalt teha, et survet suurendada. „Sordime meelega edasi ning vaatame siis, mis seisus oleme aasta pärast!“ Saates veel Oleks meil vaja jõulisemalt rusikaga lauale löövaid keskkonnaministreid? Mis oleks variant naabritega seljad kokku panna? Kes on valmis töötlema teiste prügi? Kui nüüd saabub Euroopast suur rohelise hinnalipikuga rahalaev, siis kust otsast kõigepealt kinni haarata? Ja veel tähtsam, kust mitte… Kuulake Krister Parise saadet Züleyxa Izmailovaga siit!

„Isolatsioon ei ole Eesti Nokia“ -  Henrik Hololei.Piiride kinni panemisest Euroopas. Mis saab Euroopast võetud laenudest ja mida sellega Eestis võiks teha ja kuidas? Brexitist ja kriisikolletest maailmas. Isamaa ja moderne konservatism. Käesoleva aasta võtavad kokku Parempoolsete liikmed: Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ja liikmeühenduse aseesimees Mihkel Kübar.

Kas president Trumpi teisel ametiajal võib USA oma väed Euroopast üldse ära viia ja jätta võimaliku Eesti kaitsmise Venemaa vastu vaid Euroopa riikide õlule? Kiirpuhkus Kreekas. Tallinna uus kuum kunstikoht – endine kummikuvabrik Põhjala. Neeme Raud Siin. Laupäeval 9-11ni.

Kas president Trumpi teisel ametiajal võib USA oma väed Euroopast üldse ära viia ja jätta võimaliku Eesti kaitsmise Venemaa vastu vaid Euroopa riikide õlule? Kiirpuhkus Kreekas. Tallinna uus kuum kunstikoht - endine kummikuvabrik Põhjala. Neeme Raud Siin. Laupäeval 9-11ni.

Seekordne "Istmesoojendus" võtab vaatluse alla paar olulist muudatust, mis seoses koroonaviiruse ja muutunud majandusolukorraga automaailmas toimuvad. Üks autotootja tõmbub näiteks Euroopast üldse välja, teine keskendub praegusest sootuks teistsugustele sõidukitele. Lisaks räägime elektriautodest, täpsemalt ühest nende eripärast. Kuigi elektriauto hoolduskulud on madalamad kui sisepõlemismootoriga autodel, siis rehvid on neil omapärased ja see tähendab, et ka pisut kallimad. Kuidas täpselt elektriautole rehvi valida, sellest räägimegi. Proovisõiduautoks oli Honda Jazz, mis esmakordselt on saadaval hübriidajamiga. Tegemist on äärmiselt praktilise autoga, mille puhul olime väga üllatunud, et saime ligidale väljalubatud kütusekulule. Praktilisuse poolt on ka teisi suuri plusse, kuid ka üks väike mõttekoht, mis nina kirtsutama paneb. Nipinurgas räägime sellest, kuidas auto (varu)osi tellida, neid tuvastada ja valida. Räägime, kuidas saada ligipääsu autode remondimanuaalidele ja leida oma autole sobivaid tuuning-osi. Siinkohal on toeks Veli kogemus tema MR-2ga. Saatejuhtideks on Jan-Matthias Mandri ja Veli Rajasaar.

Tänase saate külaline Victoria Tääker elas pool aastat Aafrika riigis Ugandas, kus töötas erivajadusega naistega ning andis neile edasi teadmisi ettevõtluse alal. Loomulikult ei olnud asjad nii lihtsad, et tuleb keegi Euroopast ja hakkab Aafrika süsteeme ümber murdma. Victoria naerab, et tõepoolest oli see kohati hane selga vesi... Saates räägib Victoria nii oma askeetlikest elutingimustest (näiteks pesemisel olid abis ämber ja kopsik), miks inimesed teda jõllitasid ja kuidas temasse suhtuti, lõhest rikaste ja vaeste vahel, puuetega inimeste olukorrast ühiskonnas, kehtestatud sotsiaalmeedia maksust ning mida muutis tema jaoks pool aastat Ugandas. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Korvpall24.ee taskuhäälingusaates "Möödavise" oli sel korral külaliseks endine tippkorvpallur ning praegune Audentese Spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver. Saate esimese poole meenutasime Ilveri mängijakarjääri ning peamiselt seda, kuidas ta ühena esimestest siit USA ülikooli läks. Teises pooltunnis keskendusime 17-aastase Markus Ilveri tegemistele, kes nüüdseks samuti USA-s pallimas on ning rääkisime Audentese Spordigümnaasiumi teemadel. Saatejuhtide Siim Semiskari ja Marko Parkoneni vedamisel räägiti koos Ilveriga lähemalt muuhulgas: * Kuidas Ilveri mängijakarjäär alguse sai? * Millised olid tema tippaastad Eesti meistriliigas? * Millisel kummalisel viisil õnnestus Maarten van Gentil Ilver ja ühtlasi ka Tanel Tein USA-sse St. Francise ülikooli saada? * Miks Ilveri USA karjäär lõpuks tuult tiibadesse ei saanudki? * Kuidas Jeff Van Gundy USA-s Tanel Teinile silma peale pani. * Kuidas sattus Priidu poeg Markus USA-s Massanutteni sõjaväeakadeemiasse? * Kas sõjaväeakadeemia tähendabki igapäevast rividrilli ja karmi korda? * Kuidas tänapäeval Euroopast tulnud noormängijate jaoks USA süsteem välja näeb? * Mis rolli täidab Audentese Spordigümnaasium hetkel Eesti korvpallis? * Mis on Audenteses hästi ja mis on murekohad? * ja palju muud... Nädala tegija rubriigis lahkasime pikemalt nii Itaalias korralikult ennast käima saanud Henri Drelli tegemisi kui loomulikult ka Kalev/Cramo suurvõitu Euroliiga klubi Peterburi Zeniidi vastu. TeamShield'i küsimusmängus saime lisaks eelmise saate õigele vastusele ja võitjale teada ka mõningaid huvitavaid fakte meie eelmise külalise Indrek Reinboki ja seekordse külalise Priit Ilveri ühiste mängimiste kohta. Korvpall24.ee podcast valmib koostöös Optibeti, Manta Maja ja TeamShield.com'iga.

Euroopa ja Eesti on jõudnud teelahkmele, sest maailm meie ümber on muutunud ja meie ise koos sellega. Millised väljakutsed on lähiajal Eesti välispoliitikal, mida oodata europarlamendi valimistest ja mida toob BREXIT?

Euroopa ja Eesti on jõudnud teelahkmele, sest maailm meie ümber on muutunud ja meie ise koos sellega. Millised väljakutsed on lähiajal Eesti välispoliitikal, mida oodata europarlamendi valimistest ja mida toob BREXIT?

Hiina piirab Euroopast ümbertöötlemiseks saabuvate jäätmete vastuvõttu, mistõttu kardetakse "vanas maailmas" vanapaberi- ja plastikuuputust. Meil lihtsalt pole piisavalt tööstuseid jäätmete materjalina ringlussevõtuks ega uute toodete tegemiseks. Mida tähendab see Eestile, kes me oleme niigi raskustes Euroopa Liidu jäätmete ringlusesse võtmise eesmärkide täitmisega?

Hiina piirab Euroopast ümbertöötlemiseks saabuvate jäätmete vastuvõttu, mistõttu kardetakse "vanas maailmas" vanapaberi- ja plastikuuputust. Meil lihtsalt pole piisavalt tööstuseid jäätmete materjalina ringlussevõtuks ega uute toodete tegemiseks. Mida tähendab see Eestile, kes me oleme niigi raskustes Euroopa Liidu jäätmete ringlusesse võtmise eesmärkide täitmisega?

Euroopa Liidu riikides elab nii palju vene emakeelega inimesi, et vabalt võib rääkida sellisest nähtusest nagu venekeelne Euroopa. Millised on venekeelse Euroopa väärtused ja identiteet? Kas Narva sobib venekeelse Euroopa näidiseks ja kas eestlased peaksid venekeelset Euroopat pelgama?

Euroopa Liidu riikides elab nii palju vene emakeelega inimesi, et vabalt võib rääkida sellisest nähtusest nagu venekeelne Euroopa. Millised on venekeelse Euroopa väärtused ja identiteet? Kas Narva sobib venekeelse Euroopa näidiseks ja kas eestlased peaksid venekeelset Euroopat pelgama?

2017. aasta oli maailmas eelkõige muutuste aeg. Ameerika Ühendriikides asus presidendiametisse Donald Trump, Prantsusmaal aga Emmanuel Macron. Kardetud populismilaine läks Euroopast justkui üle, samas pole Saksamaal siiani toimivat valitsust ning Brexiti kõnelusi pidav Suurbritannia ei suuda koduski kokku leppida, mida õigupoolest Euroopa Liidust lahkumisega saavutada tahetakse. Lõuna pool Euroopas tahab Kataloonia Hispaaniast koguni lahku lüüa.Mujal maailmas jätkuvad paljud kriisid nagu Põhja-Korea, Süüria, Jeemen, aga ka rohingjad Myanmaris ning arvukad looduskatastroofid.

2017. aasta oli maailmas eelkõige muutuste aeg. Ameerika Ühendriikides asus presidendiametisse Donald Trump, Prantsusmaal aga Emmanuel Macron. Kardetud populismilaine läks Euroopast justkui üle, samas pole Saksamaal siiani toimivat valitsust ning Brexiti kõnelusi pidav Suurbritannia ei suuda koduski kokku leppida, mida õigupoolest Euroopa Liidust lahkumisega saavutada tahetakse. Lõuna pool Euroopas tahab Kataloonia Hispaaniast koguni lahku lüüa.Mujal maailmas jätkuvad paljud kriisid nagu Põhja-Korea, Süüria, Jeemen, aga ka rohingjad Myanmaris ning arvukad looduskatastroofid.

Adolf Eichmann vastutas natsionaalsotsialistliku Saksamaa rassipoliitika ja inimsusevastaste kuritegude elluviimise eest. Pärast maailmasõja kaotust põgenes Eichmann Argentinasse. Noore juudiriigi luureasutused näitasid aga oma tipptaset tehes kindlaks Euroopast pagenud Eichmanni elukoha ja toimetasid seejärel salaja Iisraeli kus ta kohtu alla anti. Neal Bascomb kirjeldab neid sündmusi päeva ja minuti täpsusega. Ta jutustab lugu nii, et lugejal tekib tunne nagu loeks ta ülipõnevat spiooniromaani. (Neal Bascomb. Jaht Eichmannile.)

Eestlased rändasid Argentiinasse välja juba 20. sajandi algul. Ka pärast II maailmasõda kuulus Argentiina nende riikide hulka, kes Euroopast pagulasi vastu võtsid. Esimeses saates Argentiina eestlastest räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson Argentiina vanaeestlastest ehk neist, kes Argentiinasse rändasid välja 20. sajandi esimesel poolel.

Eestlased rändasid Argentiinasse välja juba 20. sajandi algul. Ka pärast II maailmasõda kuulus Argentiina nende riikide hulka, kes Euroopast pagulasi vastu võtsid. Esimeses saates Argentiina eestlastest räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson Argentiina vanaeestlastest ehk neist, kes Argentiinasse rändasid välja 20. sajandi esimesel poolel.

Euroopa komisjoni arvates võiks Türgi saada juba lähiajal viisavabaduse Euroopa liiduga. See oleks siis poliitiline otsus ja vastutulek selle eest, et Türgi aitab Euroopast eemal hoida Süüria sõjapõgenikke.Kas Türgile viisavabaduse andmine on hea mõte ja millised on selle otsuse mõjud, räägivad Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk, riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser (pildil) ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 5. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Euroopa komisjoni arvates võiks Türgi saada juba lähiajal viisavabaduse Euroopa liiduga. See oleks siis poliitiline otsus ja vastutulek selle eest, et Türgi aitab Euroopast eemal hoida Süüria sõjapõgenikke.Kas Türgile viisavabaduse andmine on hea mõte ja millised on selle otsuse mõjud, räägivad Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk, riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser (pildil) ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 5. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

See toob meieni kõigi maailmajagude põnevad muinaslood aegade hämarusest kuni tänapäevani. Selles kuldraamatus on muinasjutte, muistendeid ja legende Aafrikast, Aasiast, Austraaliast, Ameerikast ning Euroopast. Neis lugudes avaneb meile maailma eri rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka mitmeti erinev. Raamat pakub oma kultuurikirevusega tõelise lugemiselamise nii väikestele kui ka suurtele ja avardab meie kõigi silmaringi. (Maailma rahvaste muinasjuttude kuldraamat.)

Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi. Silmapaistev osa raamatust on pühendatud ka Ida-Euroopa ajaloole. Viimastes peatükkides käsitletakse kaht maailmasõda. Viimane peatükk sõjajärgsest Euroopast viib narratiivi välja 1989.?1991. aastani ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. (Norman Davies. Euroopa ajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)