Podcasts about viimati

Nõmme Unitedi jalgpalliklubi looja ja juht Mart Poom vaatab tagasi esimesele hooajale koduses meistriliigas, tunnistab tehtud vigu, aga valutab südant ka laiemate hoiakute pärast. Väravavahina Inglismaa liigas särava karjääri teinud Eesti jalgpallilegend tunnistas: mängijana on isiklike eesmärkide poole püüelda märksa kergem kui Eestis klubi juhtides. „Mängijana sõltub su karjäär suuresti ikka sellest, palju sa ise eesmärkide poole püüeldes panustad ja ohverdad. Jalgpallikooli või -klubi vedades on kõrvalisi tegureid ja mõjutajaid märksa rohkem. Liiga palju,“ rääkis Poom. „Ma ei ütle, et need asjad mul masti maha võtavad, aga kui mõtlen suuremalt.... Jah, teeb ikka küll meele kurvaks, kui näen ja kuulen, kui palju on Eestis lahkhelisid ja kadedust. Viimati näiteks olümpiakomitee presidendi valimistel, kust kostus hoiak: jalgpalliklubid ja -treenerid on halvad, sest võtavad kõik lapsed endale. Mu küsimus on lihtne: millega teised spordialad tegelevad? Miks nemad ei käi koolides või lasteaedades? Teine asi: meil siin Eestis peetakse iseenesest mõistetavaks, et jalgpalliklubid peavad ise endale staadionid ja muud baasid ehitama. Mulle tõesti ei mahu see pähe! Spordirahastus on laiem teema, aga väga palju asju võiks olla teisiti. Kõige kurvemaks teeb see, et jääme suurematest jalgpalliriikidest aina enam maha. Jääme maha, sest teised panevad kogu aeg juurde. Mujal on jalgpall ühiskonnas väga kõrgel positsioonil ning igal tasandil – nii riigi, omavalituste kui mujal – saadakse aru, kui tähtis on jalgpalli investeerimine. Meie siin Eestis tegeleme samal ajal peaga vastu seina jooksmisega.“ Kaua sa jaksad, Mart? „Ei teagi. Sel aastal lõi juba 52 ette. Järgmisel aastal ootab veel üks uus roll – saan vanaisaks,“ naeris Poom ja lisas tõsinedes: „Jalgpall on mu armastus. Olen võtnud seda tõsiselt nii mängija, treeneri kui klubijuhina. Selge see, et meil kõigil on päevas ainult 24 tundi ja energiaressursid ei ole piiramatud. Aga praegu tunnen, et tahan ja jaksan veel panustada.“

Tiit Lääne, “Pariis 1924”. Kirjastus ”Stopper. Pariis võõrustas äsja lõppenud olümpiamänge juba kolmandat korda. Viimati tehti seda enne tänavust täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas need mängud siis välja nägid, kes olid toonased sporditähed ja kuidas läks Eesti sportlastel, saab lugeda trükivärskest olümpiaraamatust ”Pariis 1924”. Sajanditagused sündmused koostas kaante vahele Tiit Lääne. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Paari kuu eest Thomas Häberlilt Eesti koondise pealiku ameti üle võtnud ja seejärel Balti turniiri võitnud Jürgen Henni leping kätkeb ka eesmärki säilitada koht rahvuste liiga kolmandas tugevusgrupis ning seal on eraldi ära märgitud EM-finaalturniirile jõudmine. Kui jõukohane on tolle kõrgeima eesmärgi püüdmine? „Reaalsuses kindlasti väga-väga raske. Aga ma pean uskuma. Ma usun. Ma tahan uskuda. Kui meil õnnestub olulisteks kohtumisteks saada kokku parimad mängijad - nii et nad on terved, saanud klubides mänguaega ja kokku mänginud -, võib meie löögirusikas olla tugev. Minus kõnelevad lootus, unistus ja soov, mis annavad energiat selle meeskonnaga nende eesmärkide nimel töötada," rääkis Henn. Külastades äsja EM-finaalturniiri Saksamaal, ega ta tabanud end mõttelt: ma tahaks ise ka treenerina siin olla? „Jah, tabasin. Visualiseerisin isegi seda. Sellistest asjadest tuleb unistada,“ tunnistas Henn. Viimati eelmisel hooajal Tallinna FC Flora Eesti meistriks tüürinud Henn hindas enda eelmise tööandja 0 : 5 kaotust Sloveenia tšempionile Celjele ja sellele järgnenud treenerivahetust: „Üllatav, sest üldiselt ei toimu asjad Floras nii kiiresti ja tormiliselt. Nii suur tasemevahe ja lagunemine oli ootamatu, aga arvestades Eesti liigas näidatud mängupilti, siis olid korralikud ohu märgid õhus.“ Samuti tuli jutuks, mida arvab Henn Flora ainult eestlastele suunatud visioonist, millised on koondise peatreeneri päevad, kas ta kavatseb oma mängujoonises jääda sama ühehülbaliseks kui Häberli, kas ta väljendaks end teatud küsimustes samamoodi nagu eelkäija ning ka see, miks kipume eeldama, et välistreeneritel on meile rohkem pakkuda kui oma juhendajatel. Head kuulamist!

FK366! Jätkame Cannes'i lainel. Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lavastatud lühifilm “Sannapäiv” linastus seal kriitikute programmis. Viimati oli Eesti film Cannes'is 17 aastat tagasi. Meil on külas Rasmus Kaljujärv ja Tushar Prakash, kes jagavad oma Cannes'i muljeid. Uudistes rõõmustame Benoit Blanci naasmise üle ja spekuleerime, mis teemal võiks olla Steven Spielbergi järgmine film. Uutest filmidest tulevad jutuks “Järgmisel aastal samal ajal”, “Yannick”, “Võõrad: 1. peatükk” ja “Hit Man”. Sisukord: 08:35 Kiri 16:06 Edetabel 23:39 Uudised 34:44 Intervjuu: Rasmus Kaljujärv ja Tushar Prakash 1:15:23 Järgmisel aastal samal ajal 1:19:07 Yannick (Prantsusmaa) 1:22:27 Võõrad: 1. peatükk 1:24:53 Hit Man 1:33:20 Telekava

FK366! Jätkame Cannes'i lainel. Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lavastatud lühifilm “Sannapäiv” linastus seal kriitikute programmis. Viimati oli Eesti film Cannes'is 17 aastat tagasi. Meil on külas Rasmus Kaljujärv ja Tushar Prakash, kes jagavad oma Cannes'i muljeid. Uudistes rõõmustame Benoit Blanci naasmise üle ja spekuleerime, mis teemal võiks olla Steven Spielbergi järgmine film. Uutest filmidest tulevad jutuks “Yannick”, “Võõrad: 1. peatükk” ja “Hit Man”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Kodune jalgpallihooaeg on ukse ees ja Õhtulehe jalgpallipodcast „Kolmas poolaeg“ pärast puhkust tagasi eetris. Seisusele kohaselt saab esimese sõna õiguse tiitlikaitsja FC Flora uus-vana peatreener Norbert Hurt. Viimati kaheksa aasta eest Florat tüürinud ning seejärel spordidirektori ja abitreeneri rolle täitnud Hurt avab saates tagamaid, kuidas suhtub nii personaalsesse kui klubile osaks saanud kriitikasse, mõtestab lahti võitmise kultuuri ning kuivõrd on peatreenerile vajalik usalduskrediit. Pikemalt peatume Hurda kui treeneri kasvamisel ja muutumisel. Samuti avab ta täpsemalt, mil moel on teda mõjutanud Arno Pijpers („Temast sai mulle eeskuju.“) ja Aivar Pohlak („Ta on inimene, kelle sügavus on niivõrd suur.“) ning kas ta näeb end tulevikus pigem treeneri või näiteks jalgpalliliidu presidendina. „Kolmas poolaeg“ jõuab edaspidi eetrisse kaks korda kuus. Käesoleva osa saatejuht on Andres Vaher. Head kuulamist!

Viimati väisas vene saate tiim Generaadio ruume eelmisel semestril. Sel korral on kampa võetud aga värsked näod ning proovile pannakse end hoopis mälumängus. Saatejuht ei halastanud: küsimused nõudsid korralikku mõttetööd ning panid vaimu proovile! Võitlusesse asuvad Roman Zolotarjov, Polina Bargan, Patricia Suimets ning Klim Klimenko. Mängu juhib Iljas Abubakarov. Puldis oli Anastasia Poole ning saate lõikas kokku Jana Kotšnova. Последний раз студию Generaadio русская команда навещала в прошлом семестре. На этот раз, однако, в команду были набраны свежие лица, и им предстояло пройти испытание в виде викторины. Ведущий не проявил милосердия: вопросы требовали серьезных размышлений и проверяли на прочность дух! В викторине приняли участие Roman Zolotarjov, Polina Bargan, Patricia Suimets и Klim Klimenko. Ведущим игры был Iljas Abubakarov. На пульте была Anastasia Poole, редактором передачи стала Jana Kotšnova.

Ussimaarjapäeva järgne "Tarkade klubi" toob stuudiosse puhanud ja rännanud helged klassikud. Suvel seitsme maa ja mere tagant tarkusi ammutanud Tartu Ülikooli geograafid Taavi Pae ja Jaan Pärna ning Tallinnas kogenud erudiidid Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla. Viimati kohtusid paarid omavahel 21 nädalat tagasi "Tarkade klubi" juubelimängul ja siis lõppes mäng viigiga. Kuidas läheb nüüd? Mängu ja saadet juhib Timo Tarve.

Ave Kongol on külas Grete Kull, kes tegutseb noorte heaks aktiivselt mitmel rindel: ta juhib taskuhäälingut «Noorteaken», on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik ning organiseerib vaimse tervise klubi. Viimati osales ta Paide arvamusfestivali noortealal arutelus inforeostuse ja eneseteostuse üle. Noorte vaimne tervis oligi Gretele südamelähedane teema, mida saates üksipulgi lahti võeti.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tõenäoliselt Eesti kuulsaim unetehnoloog, raamatu 'Hea une teejuht' autor Kene Vernik. Ta on professionaalselt tegelenud unetervisega üle 15. aasta, töötades Tartu psühhiaatriakliinikus ja Hea Une Keskuses. Kene on vaid üks kolmest Eestis, kes omab Euroopa Unemeditsiini unetehnoloogi kutsetunnistust. Oma töös kasutab ta aktiivselt ka kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia tehnikaid, samuti teadveloleku tehnikaid ja skeemiteraapia tehnikaid. Unekvaliteedi teema on hakanud mulle aastatega üha rohkem korda minema. Kunagi, kui sai Kristjan Pordiga podcast tehtud, siis sealt jäi kõlama mõte, et juhtimiskvaliteedi seisukohalt on sama oluline “teha tööd ja näha vaeva” hea unekvaliteedi nimel kui päevasel ajal pingutada oma tööalaste eesmärkide saavutamiseks. Viimati lugesin IKEA uneuuringust, et 55% Eesti elanikest tunneb vähemalt osalist rahulolematust oma elu, töö ja une tasakaaluga. Samas tuleb endale teadvustada, et korralik taastumine tagab täisväärtusliku elukvaliteedi, toetab arengut ja on kindlasti üks edu aluseid ka juhtimises. “Ma tooksin välja ühe unehügieeni komponendi, mis on ääretult oluline. Inimestena on meil kalduvus uputada ennast muremõtetesse, mis kipuvad esile kerkima just uinumisele eelnevalt. Kui me nüüd ei tegele nende mure- või negatiivsete mõtetega, siis nad kipuvad kuhjuma ja muutuvad ajapikku automaatmõteteks, mis pidevalt meid saadavad ning meie emotsionaalset seisundit tugevalt mõjutavad. Seetõttu soovitan võtta teadlikult iga päev endale kindel «muretsemise aeg». Võtke ca 10-15 minutit ja pange oma ärevust tekitavad muremõtted paberile kirja. Nii saate need und segavad mõtted oma peast välja enne, kui õhtul voodisse lähete. Kui need mõtted on visuaalselt paberi peal kirjas ja sa vaatad sellele must-valgel olevale tekstile otsa, siis see nö mure võib oma intensiivsuselt juba iseenesest muutuda teistsuguseks. Esitage endale küsimus: mis on kõige hullem asi, mis saab juhtuda (mis iganes ärevust tekitav mõte see ka teie elus siis ei oleks)? Lisaks esitage endale vähemalt seitse korda (!) küsimus – ja mis siis saab, ja mis siis saab, ja mis siis saab jne? Nii jätkates jõuate lõpuks selle päris alateadliku hirmuni, mis teis neid automaatmõtteid käivitab. Seejärel olete ka valmis endalt küsima: kui tõenäoline see on, et see murettekitav mõte päriselt realiseerub? Nii saate hinnata, kas tegemist on ratsionaalse või pigem irratsionaalse hirmuga. Kui võtta igapäevaselt see «aeg muretsemiseks» ning praktiseerida päevasel ajal oma ärevusega silmitsi seismist, siis on suure tõenäosusega ka parem uni kergem tulema.” – Kene Vernik Kuulake ikka ...

Viimati 2013. aastal toimunud Sõduripäevadel selgitatakse terve Eesti peale välja parim jagu ajateenijaid. Tulge kaasa Remniku puhkekeskusesse Peipsi põhjakaldal ning tutvuge tublimate, tragimate ning nupukamate sõduritega.

Külas on Tallinn Kingsi president/QB Martti Poom, kellega räägime Eesti Ameerika jalgpallist ja Tallinn Kingsi eelseisvast hooajast Soome teises divisjonis. Viimati mängis Eesti meeskond teispool lahte Ameerika jalgpalli 5 aastat tagasi.

Saatekülalised Jaan Kivistik ja Piret Kuusk. Saatejuht on Hardo Pajula. Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Burtt kirjutab kohe alguses: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist." Ma uurisingi kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas ta (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju, kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati ja kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki." "Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, ei teinud ka Newton uusaega... Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks juba tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmis keskkonda, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomase kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti." Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum"", selgitas Jaan (36. minut), "vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks." Meie tänase epistemoloogilise kriisi taustal on eriti oluline, Descartes kerkib esile laias laastus samasuguses olukorras. "Usuline kriis muidugi oli," rääkis Piret (59. minut), "kirik oli lagunenud, vaateid oli palju, kõiki ketsereid polnud enam võimalik tuleriidale saata." Briti ajaloolane Niall Ferguson väidab, et personaalarvuti ja internet on muutnud avalikku sfääri sama murranguliselt kui Gutenbergi leiutis reformatsiooni eelõhtul. "Enamik meist alahindab seda muutust, eriti need, kes ammutavad informatsiooni vanadest allikatest, eriti paberile trükitud ajalehtedest" [4]. Sellega olen ma väga nõus. Head kuulamist! Hardo ------------------- [1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3 [2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38 [3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 [4] https://www.youtube.com/watch?v=yLiPPtxKRAA&t=196s

Maailmas on palju kuulsaid inimesi, aga vähe superstaare.Sel korral võtame ühe neist ette. Kanye West on oma muusikaauhindade kuhja, 1,3 miljardi dollarise varade netoväärtusega ja "0 sh*ts given" suhtumisega meelelahutusmaailma juba 15 aastat raputanud. Viimati kuulsime, et ta oleks peaaegu USA presidendiks kandideerinud ja et tal olevat bipolaarne häire.Kas oled kunagi mõelnud, kuidas tema lugu alguse sai? Missugune oli Kanye lapsepõlv, miks ta vahepeal Hiinas elas ja kuidas pani tema karjäärile avapaugu peaaegu fataalne autoavarii?Kirjuta meile, kas oled ise Ye fänn ja mis oli esimene tema lugu, mida kuulsid?Kellest/millest tahaksid järgmises saates kuulda? Kirjuta meile instas/FBs!

Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga.Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere.Eessõna alguses kirjutab Burtt: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle inglise mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist."Pärast ligi kahekümneminutilist sissejuhatust küsisingi ma kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas Piret (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati, kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika nii palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja -argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki.""Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, vaid ta introdutseeriti siis, kui keskaeg oli juba täies hoos... Newtoniga oli sama lugu. Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks jubat tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmiskeskkond, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomas kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti."Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Lõppkokkuvõttes on meile vahetult antud ainult meie mõistus ja kõik muu on sellest tulenev.------------[1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3[2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38[3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Delfi „Erisaates“ räägib riigikogus Isamaa ridadesse kuuluv Andres Metsoja, et kui koalitsioonileppe kokkulepped ei pea saabub varem või hiljem hetk seda ka partnerile öelda. Mitu nädalat on olukord, kus EKRE käib välja uusi sihtmärke ja teised koalitsioonipartnerid peavad sellega tegelema. Viimati tegeletakse maasikakasvatajatega. Kuid see pole esimene teema, koroonakriisis võeti ette Rail Balticu küsimus, kus ei saanudki lõpuni selgeks koalitsioonierakondade vahel, kas edendatakse projekti ühiselt või veab keegi jalgu järel. Eelmise nädalal esines Isamaa riigikogu saadik Andres Metsoja esines väga tugeva sõnavõtuga, et on raske olla koalitsioonis partneriga, kes ei toeta nii olulist projekti nagu Rail Baltic. Raimo Poom uurib Delfi saates Metsojalt, kui lähedal on koalitsiooni katkemise piir Isamaale? Juttu tuleb ka maasikakasvatajatega tekkinud tülist, Erakondade järelevalve komisjoni (ERJK) küsimuse ajastamisest ning natuke ka riigikaitsekulude tulevikust.

Viimati nähti alla euro maksvat diislikütuse liitrihinda Eestimaa tanklates neli aastat tagasi. Aktsiisilangetus tegi selle taas võimalikuks. Millised on hinnalangetuse mõjud, prognoosib Olerexi logistikajuht Anton Šavrostin kell 8.10.

Viimati nähti alla euro maksvat diislikütuse liitrihinda Eestimaa tanklates neli aastat tagasi. Aktsiisilangetus tegi selle taas võimalikuks. Millised on hinnalangetuse mõjud, prognoosib Olerexi logistikajuht Anton Šavrostin kell 8.10.

Mind on alati huvitanud filmide tõlkimine. Olen sageli kinos subtiitreid lugenud ja mõelnud, et kurat, nii leidlikult tõlgitud. Viimati kinos käies küpseski minus valmis kindel arusaamine: tahan rääkida elukutselise tõlkijaga. Saatus ulatas käe ja sain vestelda hinnatud tõlkija Mart Rummoga. Milline on hea tõlge? Kuidas filmitõlge valmib? Millised on tõlkimise tõelised pähklid ning mis rõõme ja muresid see amet veel pakub? Lisaks räägime eestlastest kui subtiitrirahvast ja globaalse hittsõna „f..ck“ tõlkimisest. Väga mõnus vestlus sai ja Mart kutsus mind pärast saadet enda juurde vanu mustvalgeid Chaplini filme vaatama. Head kuulamist, sõbrad, ja pead püsti! Kui mina saan eluga hakkama, saate teie ka. ... Saated kuulatavad ka Spotify ja iTunes

Taskuhäälingusaate "Kuldne geim" XIV osas on saatejuhtidel Rivo Vesikul ja Karl Rinaldol külas endine Eesti koondise libero Sten Esna. Esna ja Vesiku näol on tegu vanade sõpradega, kes kasvasid üles 1990ndate Pärnus. Koos on mehed ka mänginud rannavõrkpalli. Viimati tehti seda edukalt muide alles eelmisel suvel, kui Pärnumaa etapil alistati finaalis selline duo nagu Keith Pupart - Silver Maar. Sellest, mil moel "vanakestel" õnnestus tegevvõrkpallureid kahel korral nahutada, räägivad asjaosalised saates pikemalt. Põnevaid teemasid jagub saatesse aga mõistagi veel. Muuhulgas saame teada, kuidas Esna Prantsusmaa kõrgliigas tulevase maailma tipplibero Ženja Grebennikoviga mänguaja eest võitles, milline oli pärnaka läbisaamine koondises vend Asko Esnaga ja miks ta 31-aastasena karjääri tipul olles tippspordist loobus. Päevakajalistest teemadest võtsime luubi alla Eesti naiste koondise põneva hetkeseisu ja meeste koondise suure võidu Hollandi üle. Arutame nii koondiste üleüldise olukorra kui ka individuaalselt mitmete mängijate rolli ja taseme üle. Mõistagi kuuluvad saatesse taas ka Sportlandi küsimusmäng ja “Paf lööb pahviks” nädala tegija rubriik. Võrkpall24.ee podcast valmis koostöös Credit24, Paf.ee, Sportlandi, Manta Maja ja Delfiga.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks hommikusöögilauas on pankur Rain Lõhmus, kes on valitud kahel korral Äripäeva Aasta ärimeheks (aastatel 2011 ja 2016). Rain ilmselt suuremat sissejuhatust ei vaja, ta on olnud nii üks Hansapanga kui ka LHV asutajaid. Samuti on ta kirjutanud koos kõmukirjaniku Kaur Kenderiga raamatu „Raha". Viimati oli Rain Eesti rikaste edetabelis 80,1 miljoniga 28. kohal. Räägime Rainiga muuhulgas nii juhtimisest, vastutusest, usaldusest, omanikutundest kui ka edust laiemalt. “Mina pean hästi oluliseks seda, et juhid tekitaksid inimestes omanikutunnet. LHVs me ei mõtle seda mitte mingi ühekordse koolituse või ajupesuna kampaania vormis, vaid me mõtlemegi, et inimesed, kes on organisatsiooni jaoks kõige olulisemad, peakski riskiprofiili mõttes olema samasuguses olukorras nagu aktsionärid – neil on nii võita palju kui ka kaotada. Ma ise loodan, et meil õnnestub aja jooksul nende inimeste riskiprofiil üles ehitada nii, et neil on võita väga palju, kuid samal ajal ebaedu puhul on ka kaotada palju. Ehk et organisatsioon hakkaks rohkem mõtlema sirgjooneliselt – töötajate isiklik huvi oleks väga selgelt seotud organisatsiooni huvidega. Seda saavutada ei ole küll lihtne, kuid ma usun, et see on hästi oluline. Üritame sellist praktikat LHVs juurutada.” — Rain Lõhmus Kuulake ikka ...

Räägime Loodusajakirja püsiautori, metsamehe ja loodusretkejuhi Vahur Sepaga. Mitu Vahur Sepa kirjutist on ilmunud praeguseks paraku juba ilmumise lõpetanud Loodusesõbras; nüüd on Sepa lugusid igas Eesti Metsa numbris. Viimati kirjutas ta aasta loomast metskitsest. (Saatejuht on Toomas Jüriado.)

Usinamad perenaised on juba suure osa talvevarusid purki pannud, aga ootamas on veel viimased viljad, mis vajavad hoidistamist. Samuti uued retseptid, mis tahavad katsetamist. Uurimegi, mida veel purki panna ja millest moosi teha. Stuudios on mitmete kokaraamatute ja hoidisteraamatute autor Tiina Lebane. Viimati ilmus tema, Lia Virkuse ja Mari -Liis Iloveri sulest raamat" Moodsad moosid ja põnevad purgitäied igaks aastaajaks". Kuulemegi nõuandeid ja ootame ka kuulajate retsepte.Tunni lõpus teeme juttu Eesti toidukuust. Saatejuht on Krista Taim.

Usinamad perenaised on juba suure osa talvevarusid purki pannud, aga ootamas on veel viimased viljad, mis vajavad hoidistamist. Samuti uued retseptid, mis tahavad katsetamist. Uurimegi, mida veel purki panna ja millest moosi teha. Stuudios on mitmete kokaraamatute ja hoidisteraamatute autor Tiina Lebane. Viimati ilmus tema, Lia Virkuse ja Mari -Liis Iloveri sulest raamat" Moodsad moosid ja põnevad purgitäied igaks aastaajaks". Kuulemegi nõuandeid ja ootame ka kuulajate retsepte.Tunni lõpus teeme juttu Eesti toidukuust. Saatejuht on Krista Taim.

Maailma üks nõutumaid dirigente Paavo Järvi juhatab sel laupäeval taas Estonia kontserdisaalis meie esindusorkestrit. Viimati juhtus see uusaastakontserdil kolm aastat tagasi. Seitse tundi enne kontserti annab jätkuvalt tunnustust ja mainekaid aunimetusi koguv Paavo Järvi Vikerraadiole intervjuu, milles loodame kuulda, mida ta oma elus, muusikas ja maailmas just nüüd tähtsaks peab.Küsib Kaja Kärner. Kuula 12. märtsil kell 12.05. Foto: Nele-Eva Steinfeld.

Maailma üks nõutumaid dirigente Paavo Järvi juhatab sel laupäeval taas Estonia kontserdisaalis meie esindusorkestrit. Viimati juhtus see uusaastakontserdil kolm aastat tagasi. Seitse tundi enne kontserti annab jätkuvalt tunnustust ja mainekaid aunimetusi koguv Paavo Järvi Vikerraadiole intervjuu, milles loodame kuulda, mida ta oma elus, muusikas ja maailmas just nüüd tähtsaks peab.Küsib Kaja Kärner. Kuula 12. märtsil kell 12.05. Foto: Nele-Eva Steinfeld.

Viimati kohtusime Uhhuduuri natuke hullumeelse ent alati edasi pürgiva jalgratturite seltskonnaga 2011. aastal, kui nad olid jõudnud Addis Abebasse Etioopias. Järgmine samm pidi olema teekond läbi Aafrika ning see teostus 2014. aastal, kui läbiti 5000 kilomeetrit Etioopiast Namiibiasse. Nagu ikka, siis päris ei kõik ei sujunud plaanide kohaselt, juhtus üsna uskumatuid lugusid, kohtuti veel uskumatumate inimestega, aga ikkagi jõuti kohale. Kõigest sellest see raamat räägibki. (Ehh Uhhuduur: Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind. Loeb Priit Raud.)