Podcasts about peamised

Pöörane nädal on taaskord mööda saanud ning isegi kui tahaks, siis lihtsalt ei saa praeguste sündmuste valguses ükski nädal läbi ilma Trumpita. Peamised teemad tänases saates:Eesti majandus hakkas kasvama, kuid seda teevad ka hinnadEuroala inflatsioonEuroopa Liit algatas 800 miljardi eurose kaitsepaketi - mis seda ajendas ja kust tuleb raha?Kaitsetööstuse aktsiad said veelgi hoogu juurdeUSA ei toeta enam Ukrainat - arutame, kes on seni enim Ukrainat toetanudMehhiko, Kanada ja Hiina tariifid läksid täistuuridel tööleKrüptoreservid USA-s ning krüptovaimustuse kadumine El SalvadorisSaate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Pöörane nädal on taaskord mööda saanud ning isegi kui tahaks, siis lihtsalt ei saa praeguste sündmuste valguses ükski nädal läbi ilma Trumpita. Peamised teemad tänases saates: Eesti majandus hakkas kasvama, kuid seda teevad ka hinnad Euroala inflatsioon Euroopa Liit algatas 800 miljardi eurose kaitsepaketi - mis seda ajendas ja kust tuleb raha? Kaitsetööstuse aktsiad said veelgi hoogu juurde USA ei toeta enam Ukrainat - arutame, kes on seni enim Ukrainat toetanud Mehhiko, Kanada ja Hiina tariifid läksid täistuuridel tööle Krüptoreservid USA-s ning krüptovaimustuse kadumine El Salvadoris Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Seekordse podcasti külaliseks on Peep Õunapuu, kes on 4 lapse isa ja vaimne otsija, tantrapraktik, massaažiterapeut, enesearengu kursuste ja kontsertide korraldaja, kes viib Eesti inimesteni meie elukeskkonda harmoniseerivat mõtteviisi. Olemuselt on Peep uudishimulik ja pikka aega enda elus tegelenud ekstreemspordiga, ja kuulunud ka Eesti poksi koondisesse nooremas eas. Peamised hobid üle 10a on olnud langevarjutamine, sukeldumine PADI divemaster, mäesuusa ja lumelaua sõit. Peep on ka iga-aastase High on Life tantrafestivali üks loojatest ja peakorraldajatest (2016 aastast), mis sai alates 2020. aastast nimeks Ühenduses High on Life. Peep on aktiivselt tantra teel olnud ligi 15 aastat. Ta on läbinud, korraldanud ja läbi viinud hulgaliselt erinevaid tantra kursuseid ning privaatkoolitusi Eesti ja välisõpetajatega. Peamiseks tantra praktikaks peab Peep imetlemist. Tal on anne luua ning hoida transformeerivaid ja sügavalt tervendavaid ruume nii festivalidel, kursustel kui oma massaaži seanssidel. Tervendava puudutuse kehatöö seansse viib Peep läbi alates 2011. aastast.  Peebul on ajaga kujunenud tema enda õpetajad ja mentorid. peamiseks õpetajaks, peale tema perekonna, on Kashmiri tandava meister Daniel Odier.  Saates räägime teemadel nagu vaimne kasvamine inimese elus, avardunud teadvusseisundist, meele vaigistamisest, seksuaalsusest, vitaalsusest ja elõujõust. Juttu teeme kindlasti ka sügavast kehatööst, sidekoe massaažist ja superseisundist, varjutööst, valukeha tervendamisest, blokeeringutest ja veel paljude põnevatest teemadest, mis meid Kõiki igapäevaselt vähemal ja rohkemal määral mõjutavad. Saates saad teada: Mida tähendab Peebu arusaamise järgi avardunud teadvusseisund; Kuidas käib meele vaigistamine; Mida teha selleks, et seksuaalsus voolaks sinu elus; Kuidas olla vitaalne ja elujõuline; Kehatöö vajalikkusest ja efektiivsusest; Sidekoe massaažist;

Eelmise aasta viimases saates kurtsime, et pole ammu kuulnud, kuidas serverlessi maailmas läheb. Tänases saates me parandame selle vea. Selles oleme saatesse palunud Taavi Rehemägi ja Marek Tihkani Dashbirdist. Taavi oli külaline meie kolmandas episoodis, aastal 2019 ja siis oli Dashbird parajasti raha kaasamas. Kui kaugele nad tänaseks jõudnud on ja millised on olnud arengud serverlessi valdkonnas üldiselt? Teemad: Milleks ta sobib ja milleks mitte Lead time to response Deployment tooling Peamised vead serverlessi juurutamisel Kuidas on arenenud pilveplatvormide toetus serverlessile Milline on serverlessi ja masinõppe kokkupuude Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Lisamata laiemale töötajate vaimse tervise olukorrale koroonast tingitud pingete kastet, oleme jõudnud tänaseks punkti, kus töökohtadel on inimestel aina enam probleeme läbipõlemise ja stressiga. Küsimus on, kas probleeme on rohkem, kuna neist räägitakese rohkem või ongi vaimne tervis töötajatel lagunemas? Töötajate vaimse tervise hetkeseisu iseloomustab suur tööstressi osakaal – 71% töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Pidev tööstress, millele tähelepanu ei pöörata, võib omakorda viia läbipõlemiseni, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Uuringust selgus, et 63% vastanutest on oma tööelu jooksul läbipõlemist kogenud. „Positiivne stress on vajalik, sest see viib meid edasi. Nüüd ongi oluline märgata, et millal see stress muutub negatiivseks, halvavaks. Minu juurde jõuavadki inimesed, kes on juba puntras ja ei oska sellest kõigest välja pääseda. Peamised mured on ikka need, et pole oma proleemidest kellegagi rääkida, ettevõtte kultuur ei soosi murede kurtmist ja nii edasi,” räägib töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. CV-Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild lisab, et kuna stress ja ärevus on juba varem inimese elus, siis ei julgeta ka oma olukorda muuta – töö olemasolul kandideerida kuhugi, kus stressi võiks olla vähem. „Hirm on see, et võib jääda ilma mõlemast võimalusest, ei julgeta katsetada ega riskida,” räägib Sild. Helmese personalijuht Maris Viires mainib probleemina ka hetkeolukorda, kus inimesed elavad teadmatuses, millal olukord maailmas paremaks läheb ja kodukontorisse tagasipöördumine paljudel ametikohtadel kindlasti suurendab sotsiaalset ärevust, sest inimesed janunevad eluterve suhtlemise järele ega taha tunda end üksi jäetuna. „Rõhutan alati, et toetav ja motiveeriv töökeskkond on see, kus on avatud suhtlemine, muresid kuulatakse ja lahendatakse ning kus inimesed julgevad end haavatavaks teha. Siin tulevad mängu juhid, kes peavad nägema oma töötajaid, oskama hinnata nende olukorda ja oskama muukida lahti neid tundeid, mida töötaja väljendada ei julge,” selgitab Viires. Saates rääkisid töötajate vaimse tervise muredest praeguses maailmas, koroonaraskustest kollektiivis, isolatsioonist töökohal, aga ka võimalikest lahendustest CV-Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild, Helmese personalijuht Maris Viires ning töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Ideede ja küsimustega pöörduge kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Sissejuhatuseks räägib @kasparrannamae, kes ta on ja miks podcastimist alustab.

Veinikooli seekordseks peategelaseks on Chenin Blanc. Ehk Pineau de la Loire ehk Steen. Sageli on seda nimetatud enim alahinnatud viinamarjaks. Milliseid maitsevõimalusi Chenin Blanc tegelikult pakub, räägib lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee ja sommeljeede erakooli lektor Aivar Vipper. Eesti Sommeljeede Erakooli essees Chenin Blancist on Reet Melia Sildre toonud välja metafoori, mida Lõuna-Aafrikas kasutatakse. Selle kohaselt on Chenin Blanc nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline. Sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini. Selle veini erinevaid külgi sedapuhku avada püüamegi. Alustuseks palusime Aivar Vipperil peategelase rollis oleva viinamarja kohta välja tuua kolm fakti. Siin need on: 1. Chenin Blanc on Lõuna-Aafrika suurima kasvupinnaga viinamarjasort. Lõuna-Aafrikat seostame küll enamasti punase marja Pinotage'iga, ent mahult temast Chenin Blancile, mille veidi keskpärasemaid versioone Steeniks nimetatakse, võistlejat ei ole. 2. Rahvusvaheline Chenin Blanci päev on juunikuu kolmandal laupäeval. Sel suvel oli selleks 19. juuni. Nii et enne jaanipäeva igati sobilik vein avamiseks ja välja valamiseks. 3. Chenin Blancist saab teha nii kergeid värskeid mulliveine kui väärishallituse-dessertveine, mis võivad säilida suisa saja aasta ringis. Ja kõike, mis sinna vahele jääb. Peamised alad, kus Chenin Blanci kasvatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariik (umbkaudu pool kogu toodangust), Prantsusmaa, USA ja Argentiina. Pärit on ta aga Prantsusmaalt. Sünonüümid: Steen, Pineau de la Loire. Piirkondlikult võib Chenin Blanci aimata aga selliste nimede tagant nagu Vouvray, Quarts de Chaume, Bonnezeaux ja Savennières. Chenin Blanc õitseb vara ja valmib hilja. Sestap on ta vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele. Maitse- ja lõhnanüansid on väga mitmekesised. Mari peegeldab hästi keskkonda, kus ta kasvab. Kõrge hape annab sellele hea säilimispotentsiaali. Ta on tugeva kasvujõuga, tal on suured kobarad, kus on erinevates küpsusastmetes marjad. Neid ei saa aga korraga korjata, vastasel juhul tekivad halvematele eksemplaridele omased juurviljased ja mõrkjad noodid. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et Chenin Blanc vajab palju hoolt, sealhulgas tagasilõikust. Milliseid lõhnu ja maitseid võib Chenin Blancist tehtud veinidest leida? Omased on õunased, pirnised, ananassised nüansid. Aga ka lillelõhnad: jasmiin ja õunaõis. Mida magusamaks vein läheb, seda enam lisandub brioche'i ja röstitud mandlite noote. Lisaks küpsed luuviljalised ja magusad tsitrused. Veinid, mida mekkisime: 1. Vouvray Les Boscuets, Sauvion, Prantsusmaa, 2019. Liviko 2. Bonnezeaux Le Malabe, Domaine des Grandes Vignes, Prantsusmaa. 2013 Vins de France 3. Chenin Blanc Platinum, Lyngrove, Lõuna-Aafrika Vabariik. 2019 Bestwine 4. El Bandito Skin Chenin Blanc, Testalonga, Lõuna-Aafrika Vabariik (Orange vein). 2019 West Cape Põhjalikumalt saab sellest marjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

FK212! Ajarännak viib seekord 1996. aasta suvesse, kui Hollywoodis tehti ajalugu kahe filmiga. Mille poolest panid märgi maha “Kaablikutt” ja “Striptiis”, saab kuulda saatest. Peamised uudised on seotud taasühinemistega. Alexander Payne ja Paul Giamatti hakkavad koos tegema filmi “The Holdovers” ning Rachel Weisz ja Colin Farrell liituvad taas projektis nimega “Love Child”. Lisaks veel Greenlandi […]

FK212! Ajarännak viib seekord 1996. aasta suvesse, kui Hollywoodis tehti ajalugu kahe filmiga. Mille poolest panid märgi maha “Kaablikutt” ja “Striptiis”, saab kuulda saatest. Peamised uudised on seotud taasühinemistega. Alexander Payne ja Paul Giamatti hakkavad koos tegema filmi “The Holdovers” ning Rachel Weisz ja Colin Farrell liituvad taas projektis nimega “Love Child”. Lisaks veel Greenlandi järg. Kinodes pakuvad kuumuse eest varju “Üksildased hinged”, “Erna on sõjas”, “Peeter Pikk-kõrv: jänes jooksus”, “Spiraal: filmiseeria “Saag” järgmine peatükk” ja “Palgamõrvari naise ihukaitsja”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK212! Ajarännak viib seekord 1996. aasta suvesse, kui Hollywoodis tehti ajalugu kahe filmiga. Mille poolest panid märgi maha “Kaablikutt” ja “Striptiis”, saab kuulda saatest. Peamised uudised on seotud taasühinemistega. Alexander Payne ja Paul Giamatti hakkavad koos tegema filmi “The Holdovers” ning Rachel Weisz ja Colin Farrell liituvad taas projektis nimega “Love Child”. Lisaks veel Greenlandi järg, Todd Haynes'i ja Garth Davise uus film jpm. Kinodes pakuvad kuumuse eest varju “Üksildased hinged”, “Erna on sõjas”, “Peeter Pikk-kõrv: jänes jooksus”, “Spiraal: filmiseeria “Saag” järgmine peatükk” ja “Palgamõrvari naise ihukaitsja”. Sisukord: 09:12 Eesti kinotabel 16:52 Uudised 32:16 Kinosuvi 1996 59:11 Üksildased hinged 1:02:42 Erna on sõjas (Taani) 1:06:53 Peeter Pikk-kõrv: jänes jooksus 1:10:02 Spiraal: filmisaaga “Saag” järgmine peatükk 1:14:10 Palgamõrvari naise ihukaitsja 1:21:16 Telekava Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK212! Ajarännak viib seekord 1996. aasta suvesse, kui Hollywoodis tehti ajalugu kahe filmiga. Mille poolest panid märgi maha “Kaablikutt” ja “Striptiis”, saab kuulda saatest. Peamised uudised on seotud taasühinemistega. Alexander Payne ja Paul Giamatti hakkavad koos tegema filmi “The Holdovers” ning Rachel Weisz ja Colin Farrell liituvad taas projektis nimega “Love Child”. Lisaks veel Greenlandi […]

Kelle silmis on ilu ehk kuidas on kaasajal juhtunud nii, et hulk jõusaalis end üles pumbanud mehi on hakanud kurtam, et olen küll vinge matšomees, aga miks naised mind ei taha! Ussikeeltel on sellele valus vastus! Mis asi on koleilus ja iluskole? Kas üldse saab niimoodi inimesi lahterdada? Kuidas on toimunud evolutsioon sisemise ilu poole? Milline on mehelik ja naiselik vaatenurk sellele teemale? Ussikeeled räägivad ka sellest, kuidas inimesed jäävad oma välise lõksu. Kuidas sealt minema pääseda? Aus vastus on, et saad seda, mida otsid. Ja siis ei maksa nutta, et sügavusest ja emotsionaalsest intelligentsusest jääb vajaka. Räägime ka sellest, kuidas eelarvamustest loobumine on nii mõnelgi korral järsult elu ja selle ilu avardanud. Peamised piirid on meil peas, seega laseme end vabalt, hingame vabalt ja armastame end!

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #34 "Kinnisvarajutud" podcasti 34. osa võib taas nimetada enneolematuks, kui esmakordselt on meil stuudios korduv külaline. Kutsusime tagasi ka meie 8. episoodis rääkimas käinud ehitusspetsialisti Marko Sultsi Ehituskaitse Büroost, kuna toona jäid paljud teemad katmata. Seekordne saade on jagatud laias plaanis kaheks, kus esimeses pooles räägime uusarenduste korteritest ja nende garantiiperioodidest ning teises pooles vaatame vanemate majade suunas. Kuna Marko toob välja mitmeid väga konkreetseid punkte, mida jälgida ja arendajalt/müüjalt küsida, siis on meie hinnangul sellest osast kasu nii kodu ostjal kui ka ükskõik mis tasemel investoril. Hea jutuvestjana on Markol loomulikult taas pakkuda ka mitmeid huvitavaid lugusid päris elust, mis tal laial tööpõllul ette on tulnud. Saate sisukord: 1. Garantiiperioodi lõpp korterid, majad, ridamajad, korterelamud. 1.1. Kulukad probleemid märgades ruumides (dušinurgad, kalded, trapid, klaasseinad). 1.2. Aluspõrandate ebatasasused ja sellest tulenevad parketikahjustused ning toimingud parandustöödel). 1.3. Ulatuslikud praod seintes ja lagedes – mis põhjused ja milline on likvideerimisprotsess. 1.4. Tumeda kattega aknaprofiilid. 1.5. Majade sadeveesüsteemid (puuduv torustiku küttekaabeldus lamekatustel, vundamendi kõrvale immutatavad sadeveed, tamburite/trepikodade uksed). 2. Vanade majade müügieelne kontroll – miks ja kuidas? 2.1 Maja ehitatud mitmel kümnendil ja dokumendid puudu ning omaniku info puudulik. 2.2 Missugused on müüja suurimad riskid ja kuidas neid maandada? 2.3 Kui müüja hinnangul on tehnosüsteemid töökorras, kuid tegelik olukord on erinev – mida teha? 2.4 Kuidas saab maakler müüjale abiks olla?

Veiko Valkiainen ja Indrek Põldvee „Mitte ükski inimene ei ole tavaline!“ Tänane saade on väga eriline, sest ühe podcasteri asemel on neid lausa kaks! Oma inspireerivate tegemiste telgitagustest jagavad tänase loo kangelased Veiko Valkiainen ja Indrek Põldvee. Veiko Valkiainen on juhtimiskonsultant ja –koolitaja. Tänaseks on Veiko olnud peaaegu  kolm aastat oma juhtmisblogi ja –saadete autoriks. Peamised kolm sihtrühma on Veikol tegevjuhid, koolitajad/coachid ja tippsportlased. Just viimastelt on Veiko sõnul meil kõigil ülimalt palju õppida, eelkõige eesmärgistamisel. Veiko põhifookuseks viimasel ajal on olnud enesejuhtimine ehk teemad: „Kuidas ennast juhtida?“ ja „Kuidas ise veel paremaks saada?“. „Keegi ei saa sinu storyt rääkida. Inimesed tahavad kuulda just sinu perspektiivist. Miks sina oled saavutanud selle, mille oled saavutad?! Ja see ongi oluline!“ Indrek Põldvee, varsti juba kaheaastase podcastide tegemise kogemusega, toob välja oma saateid läbiva teema, milleks on ettevõtlikkus ja vaimsus. Saadete salvestamine ei ole Indreku jaoks mitte ainult inimeste tundma õppimine ja hea energia saamine. Veel olulisem – see on teraapiline protsess ka saate külalisele. Julgustust alustada podcastide tegemisega saab just tänasest humoorikast saatest! „Podcast on minult filtri eest ära võtnud. Kõik asjad, mida teeme, teeme enda jaoks. Miks ma peaks valetama, et mul läheb kõik hästi, kui mul ei lähe.“ Tänases saates: Kuidas Indrek ja Veiko alustasid podcasti tegemisega? Missugused kartused kaasnevad podcastidega alustamisel? Mis on peamised hüved podcasti tegemisel? Mille põhjal valivad Indrek ja Veiko saate külalisi? Kus kohas salvestavad Indrek ja Veiko oma saateid? Kuidas küsida ja küsimusi moodustada? „Kõik ei ole sündinud ettevõtjateks. Kõik ei peagi olema ettevõtjad. Aga kõik saavad olla ettevõtlikud.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Veikole küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Andre Joosep Arming, 23 a., Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti tudeng. Peamised huvid Polaroid meedium ja ebavajalikud täpsustused.Silvia Sosaar (s. 1979), kunstnik. Kunstnikupraktika baseerub vastastikusel loomingulisel koostööl ja avantüüridel inimestega, kelle olen välja valinud. Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti tudeng. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Indrek töötab ajakirjanikuna Eesti Rahvusringhäälingus. Indrek teeb Vikerraadios saadet nimega Reporteritund, ühtlasi võib Indrekut kohata teleekraanil, Aktuaalses kaameras või hommikuti Terevisioonis. Kutsusin Indreku Ring Podcasti esimeseks külaliseks, et rääkida lahti mis asi see podcast (taskuhääling) oma olemuselt on, rääkisime ka vanast ja uuest meediast, uudistest ja ajakirjandusest üldiselt.Podcast ehk taskuhäälingIndrek jõudis oma esimese podcastini juba 2006. aastal. Viimase 12 aastaga on see meedium läbi teinud tohutu arengu ja kõigi eelduste kohaselt on suuremad mäed alles vallutamata. Podcastinduse käekäigust ja ajaloost esimeses saates räägimegi.Podcast valiti 2005. aastal aasta sõnaks. Podcast on tuletatud sõnadest iPod ja broadcast, esimesed podcastid laeti üles Apple’i iTunesi platvormile.Indreku esimene podcast oli The Guardiani jalgpallipodcast (1), mis on on üks maailma kuulatumaid jalgpallile pühendunud podcaste.Eestikeelne vaste podcastile on taskuhääling, mis ei ole aga väga käibesse läinud ja mis ka väga ei ütle konkreetselt, millega tegemist on.Eestikeelne vaste broadcastile on ringhääling, ehk podcast on hääling, mis tuleb sinu taskusse.Järelkuulamine on abivahend mõistmaks, mis see podcast on, aga lõppkokkuvõttes on ta audioformaadis uudistesaade, jutusaade või mõni omaette jutuvestmise žanr, ehk kokkuvõttes on podcast väga mitmekülgne asi.Podcasti tootmisel ei ole konkreetseid piire, sa võid sellega teha, mida tahad, ja põhiline erinevus klassikalise raadiosaatega on see, et sul ei ole nii nimetatud ajaaknapiirangut.Podcaste on hea kuulata päevaste n-ö mõttetute tegevuste ajal, süüa tehes, koristades, tööle või kooli minnes, trennis olles jms. Võimalusi on palju, millal oma aega efektiivsemalt ära kasutada.Peamised podcastide kanalid on iTunes (2) ja Soundcloud (3), mobiilidel iOS’i native Podcast äpp, Androidil Google Play ja Castbox (4).Storytelling podcastid/dokumentaaljärjejutud/jutuvestmispodcastid on viimastel aastatel esile kerkinud uus žanr. New York Timesil on väga edukas podcast The Daily (5), mis võtab enamasti ühe konkreetse päeva põhiloo, mis on Timesis olnud ja laiendab seda. Helistatakse allikad läbi ja mängitakse see lugu uuesti ette, aga selle inimemotsiooniga, mis on ühe hääle taga.Üks edukamaid storytelling-podcaste USAs on StartUp podcast (6), mille õigused Hollywood ära ostis ja millest telesari tehakse.Eesti podcastidest on edukaimad 7Blaze turunduspodcast (7), parima podcasti auhinna võitnud Tussisööjad (8) ja Tarmo Richard Klampi poolt tehtav Lainel (9) podcast lohesurfist, surfamisest ja elust.Iga neljas inimene USAs kuulab igakuiselt podcaste (10), Äripäeva raadio sõnul on eestlastest podcastide kuulajate arv sama (11).Joe Rogan (12) on podcastide maailma superstaar, kellest on saanud suurima haardega intervjuueerija.Uus meedia ja vana meediaPlatvormid nagu Youtube on viimaste aastate jooksul küpsenud ja tänu tehnoloogia kättesaadavusele on viimasel ajal hakatud palju kvaliteetset sisu tootma. Väga paljud edukad podcastid on välja kasvanud traditsioonilistest meediamajadest. USA üks populaarseimaid podcaste This American Life (13) on välja kasvanud avalik-õiguslikust raadiost.Uus meedia ei ole kammitsetud meediumist, tekst ei ole piiratud lehe suurusega, podcast/saade ei ole piiratud eetriaknaga. Tehnika odavnemine on demokratiseerinud selle maailma ja palju rohkem inimesi saab teha ja katsetada.Erisus uue ja vana meedia vahel tuleneb sellest, mida on võimalik teha tulenevalt konkreetsest platvormist, kus seda sisu edasi antakse.Sisu on liikunud sinna, kus on lugeja ja vaataja. 15-aastane noor lineaarset televisiooni ei vaata, aga ta võib tundide mõttes vaadata videomaterjali internetist samaväärselt või rohkemgi.Meedia on platvormistunud ja dimensioonid on muutunud — pole enam üknsnes raadio, televisioon ja ajaleht. On näiteks Postimehe platvorm, Youtube’i platvorm, Twitteri platvorm jne. Erinevad platvormid, kus on praktiliselt kõik olemas, mistõttu tekib tahes-tahtmata n-ö platvormilojaalsus.Uus trend USAs on seletav ajakirjandus, üks esimesi suurtest oli Vox (14). Vox hakkas selgitama uudiste puhul tausta ja seda, miks see oluline on. Teine prominentne tegija on Axios (15), mis on samamoodi uudiste tegemisele lähenenud täiesti teistmoodi, nad ei esita klassikalisi uudislugusid, vaid, kui midagi juhtub, selgitavad nad, mis juhtus ja miks see oluline on. BBC Global News podcast (16) ilmub iga 12 tunni tagant ja on üks populaarsemaid uudistekokkuvõtte podcaste.Vlog ehk videologi. Vlogger on inimene, kellega vaatajal tekib isiklik suhe ja sõltuvalt teemast nad mõtestavad ümbritsevat maailma. See on sarnane fenomen USA õhtuste jutusaadetega. Youtube’i vlogger on noore inimese jaoks oluliselt arusaadavam ja temaga on võimalik samastuda.Reddit (17) on globaalne foorum, foorumite foorum ja nagu nad ise ennast kirjeldavad front page of the internet. Redditi keskne süsteem seisneb selles, et keegi postitab lingi ja kasutajad saavad sellele anda kas poolt- või vastuhääle, millest tulenevalt see postitus tõuseb lehel ülespoole või langeb allapoole. Kõige populaarsemad postitused lähevad Redditi esilehele. Reddit on külastatavuselt top 5 lehekülg maailmas.Erinevaid subredditeid: Soccer (18), The Donald (19), Pictures (20), Ask historians (21), Ask reddit (22), World news (23), NBA (24), Ask me anything (25)Uudised ja ajakirjandusVõltsuudised ehk fake news on teadlik desinformatsiooni levitamine ehk teadlik valetamine, teadlik tõe moonutamine.Uudise usaldusväärsuse veendumises tuleb vaadata, kes on selle konkreetse uudise tootja. Kui uudistetootjal puudub baasinformatsioon, mis ettevõttega on tegu, kes on peatoimetaja ja kes toimetusse kuuluvad, siis see on hea indikaator, et tegemist ei ole usaldusväärse allikaga.Viited(1) The Guardiani jalka podcast – https://www.theguardian.com/football/series/footballweekly(2) Ring Podcast iTunes – https://itunes.apple.com/ee/podcast/ring-podcast/id1394121311?mt=2(3) Ring Podcast SoundCloud- https://soundcloud.com/user-570514439(4) Ring Podcast Castbox – https://castbox.fm/channel/Ring-Podcast-id1308108?country=us(5) The Daily podcast – https://www.nytimes.com/podcasts/the-daily(6) StartUp podcast – https://www.gimletmedia.com/startup(7) 7Blaze turundus podcast – https://7blaze.com/tag/podcast/(8) Tussisööjad podcast – https://omny.fm/shows/arimatti/playlists/tussis-jad(9) Lainel podcast – https://podtail.com/podcast/lainel/(10) Podcastide statistika – http://www.convinceandconvert.com/podcast-research/the-11-critical-podcast-statistics-of-2017/(11) Podcastidest Äripäeva raadios – https://www.aripaev.ee/saated/2017/12/07/kasulik-aripaev-kuidas-teha-head-podcasti(12) Joe Rogan – http://www.burke.ee/2018/05/28/indrek-lepik-joe-rogan-igauhe-renessansimees/(13) USA populaarseim podcast – https://www.thisamericanlife.org/(14) Vox – https://www.vox.com/(15) Axios – https://www.axios.com/(16) BBC Global News podcast – https://itunes.apple.com/us/podcast/global-news-podcast/id135067274(17) Reddit – www.reddit.com(18) Soccer – https://www.reddit.com/r/soccer/(19) The Donald – https://www.reddit.com/r/The_Donald/(20) Pictures – https://www.reddit.com/r/pics/(21) Ask Historians – https://www.reddit.com/r/AskHistorians/(22) Ask reddit – https://www.reddit.com/r/AskReddit/(23) World news – https://www.reddit.com/r/worldnews/(24) NBA – https://www.reddit.com/r/nba/(25) Ask me anything – https://www.reddit.com/r/AMA/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Novembri - vuntsikuu - viimasel teisipäeval tuleb juttu meeste tervisest: millised on meeste tervise põhilised mured perearsti pilgu läbi, kas ka diskreetsemate teemade osas võib perearsti poole pöörduda, kelleks ju enamasti on naine? Saatekülaline on perearst Karmen Joller, kellega räägime muu hulgas ka gripist ja külmetushaiguste hooajast ning Eesti Perearstide Seltsi lähenevast 25. sünnipäevast.

Novembri - vuntsikuu - viimasel teisipäeval tuleb juttu meeste tervisest: millised on meeste tervise põhilised mured perearsti pilgu läbi, kas ka diskreetsemate teemade osas võib perearsti poole pöörduda, kelleks ju enamasti on naine? Saatekülaline on perearst Karmen Joller, kellega räägime muu hulgas ka gripist ja külmetushaiguste hooajast ning Eesti Perearstide Seltsi lähenevast 25. sünnipäevast.

Reporteritunni sisustab Riigikogu rahanduskomisjoni valikkoosseis ehk Urve Tiidus, Kalvi Kõva ja Tarmo Tamm, et rääkida tuleva aasta riigieelarve eelnõust.Tänaseks on selle komisjoni ees käinud pea kõik ministrid oma valdkonna rahasoove põhjendamas, eelarve muudatusettepanekuidki on arutatud. Kõige enam vaidlusi põhjustanud punktid kõlavad saates.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 11. novembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Reporteritunni sisustab Riigikogu rahanduskomisjoni valikkoosseis ehk Urve Tiidus, Kalvi Kõva ja Tarmo Tamm, et rääkida tuleva aasta riigieelarve eelnõust.Tänaseks on selle komisjoni ees käinud pea kõik ministrid oma valdkonna rahasoove põhjendamas, eelarve muudatusettepanekuidki on arutatud. Kõige enam vaidlusi põhjustanud punktid kõlavad saates.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 11. novembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Iga kord kui räägin mõne inimesega, kes pole investeerimisega väga kokku puutunud või on juba pikemat aega planeerinud midagi teha, kuid pole veel alustanud, kuulen suhteliselt samasuguseid põhjuseid, miks seda veel siiani pole teha saanud. Peamised põhjendused: - Pole lihtsalt võimalik, sest raha ei jää üle. - Investeerides võib raha kaotada, nii et mõistlikum on pigem mitte. Liiga riskantne. - Investeerimine on jube keeruline, seega ei oska kuskilt pihta hakata. Võtame need teemad ükshaaval ette ja mõtleme läbi, kuidas nendega on ja mida selles osas siis ikkagi ette võtta. Jaga oma mõtteid ka RahaFoorumi Facebooki grupis #RR019 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr019

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil