Podcasts about seejuures

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Merle Liisu Lindma, kes töötas 14 aastat Microsoftis personalijuhina Euroopa arenduskeskustes. Kuna ma tean, et Microsoft on progressiivselt rakendanud Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Carol S. Dweck'i kasvumõtteviisi oma organisatsioonikultuuri ümberkujundamisel, siis ei saanud ma jätta kasutamata seda võimalust Liisuga sel teemal pikemalt vestelda. Olen ise ka tugevalt kasvumõtteviisi usku ning seetõttu ülimalt tänulik, et Liisu oli valmis meile tutvustama kasvumõtteviisist kantud Microsofti juhtimispõhimõtteid ja -praktikaid. “Microsoftis ei keskendutud ainult sellele, mida me juba teame, vaid ka sellele, mida kõike me veel juurde õppida võime. Sa pead olema avatud uuele. Sa pead olema julge, et teha vigu ja nendest õppida. Seejuures ei saa Sa ennast ka liiga tõsiselt võtta, sest siis Sa ei julge proovida ja eksperimenteerida; mida iganes me ka ette ei võta – niikuinii me ei ole perfektsed. See sai kõik alguse umbes kümmekond aastat tagasi, kui Microsofti juhtkond eesotsas Satya Nadellaga võttis ette tõsise kultuurimuutuse, mille keskmes oli Carol Dweck'i raamatus 'Mindset' kirjeldatud kasvumõtteviis. Nad päriselt uskusid, et iga inimene on võimeline õppima, kasvama ja arenema, kui ta on avatud õppimisele, proovima uusi asju ja valmis kogema seejuures ka eksimusi. Tulemused on näidanud, et see mõtteviis ja selle laiapõhjaline omaksvõtt on aidanud Microsoftil viimased kümme aastat kasvada ja edu saavutada.” – Merle Liisu Lindma Kuulake ikka ...

“Kinnisvarajutud” podcasti 185. osas on meil meie saate ajaloos teistkordselt külas kinnisvarajurist Evi Hindpere, kellega sel korral keskendume alati tulisele ja äärmiselt tähtsale korteriühistuste teemale. Võtsime luubi alla teemad, mis on aja jooksul nii meie enda "Kinnisvarajutud" Facebooki grupist kui ka mujalt läbi käinud. Pommitame Evit järjest suure hulga väga eluliste küsimustega, alustades sellest, et mis teha, kui KÜ esimees kas ära sureb või lihtsalt kuskile jäljetult ära kaob, kuidas ühistu liikmed saavad omavolitseva esimehe vastu üles tõusta ning lõpetades sellega, kas ja millistel tingimustel võib ühistu paigaldada valvekaameraid ning milliseid avariitöid on ühistu kohustatud koheselt oma vahenditest sinu korteris tegema. Kõige pikem arutelu tekkis aga kahjuks vägagi laialt levinud küsimuse juures, mida on korteriühistul võimalik ette võtta probleemsete korteriomanikega, kes ühel või teisel moel segavad teiste inimeste elu. Ehk siis mida saab teha, kui umbjoobes naabrimees ei lase elada, hilisteismeline teknokunn kuulab öö läbi tümakat või "tuli põleb, aga kedagi kodus pole" vanaproua on püsti pannud mitteametliku kasside varjupaiga? Kõik see ja palju-palju väga aktuaalseid ja kohati tragikoomilisi teemasid sai läbi arutatud ning Algis ja Siim proovisid oma kujutlusvõime piiridel balansseerides Evi käest erinevad tarkuseterad meie kuulajate jaoks kätte saada ning usume, et te ei pea pettuma. Seejuures tekkis saate käigus meil juba ka uus ja vähemalt sama põnev teema, millest Eviga varsti veel ühe osa teeme. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

“Kinnisvarajutud” podcasti 129. osas võtsime taas ette korterite flippimise teema ning kutsusime saatesse Änni, kes viimased paar aastat on tegutsenud päris suurel skaalal korterite flippimisega. Seejuures tasub mainimist, et Änni teeb flippimist n-ö täiskohaga ehk siis lisaks kapitali kasvatamisele peab ta korterite flippimisest saadavast tulust ka elama. Tegemisi ka "Sendid miljoniks" nimelises blogis kajastav Änni räägib saates väga detailselt kogu oma flippimise protsessist, alates korterite otsimisest ning ostutehinguteni jõudmisest, kuni maitseka lõppviimistluseni andmiseni. Loomulikult puudutame üsna pikalt kinnisvarainvestorite üht kõige põletavamat probleemi, kust tuleb tolm ja kuhu läheb raha... ei-ei, tegelikult ikka seda, et kust leida üheaegselt nii soodsaid kui ka kvaliteetseid ehitajaid, kes reaalselt ka oma lubadustest kinni peaksid. Kogu juttu alustame väga värvika looga Änni esimesest korterist, mis sai ostetud alles hiljuti põlengu üle elanud majja, kus kontingent oli kahtlane ning lahendamist vajavaid probleeme tekkis omajagu. Lõpuks saame teada, mis on Änni lemmikpiirkond ja isegi kõige ihaldusväärsem korteriplaneering. Räägime flippide finantseerimisest, teistega koos tegemisest ning sellest, kuidas praegune turuolukord on flippimisele mõjunud ning kas ja kuidas on tulnud oma äritegevust muuta. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: https://www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

“Kinnisvarajutud” podcasti 123. osas oleme taas ägedate külaliste lainel, kui meile on oma teekonnast kinnisvaras rääkimas väikeinvestor Mart Laul, kes 5-6 aastaga on üles ehitanud kadestamisväärse portfelli, kus on nii üürikortereid kui ka muud huvitavat. Lisaks sellele, et teekond on olnud kiire, on seal juhtunud ka mitmeid täiesti uskumatuid lugusid, mis kindlasti annavad värvi meie kunagi reaalsuseks saava "Kinnisvarajutud" teleseriaalile. Seejuures on hämmastav, et Mardil pärast alguses ühest sügavast ämbrist teise tammumist säilis motivatsioon ja tuhin kinnisvaras jätkata. Nimelt sattus Mart oma kõige esimese tehinguga petisest kinnisvaramaakleri otsa, kes hiljem oma tegude eest ka trellide taha pandi ning esimeses reaalselt üürile läinud korteris sai kohe endale sisse inimese, kes juba teisel kuul võlgu jäi. Kuigi Mardi ekstreemsused on olnud väga ekstreemsed, siis tegelikult on tal läinud väga hästi, kuna plaan on olnud paigas. Ühel hetkel jõudis Mart tõdemusele, et pole mõtet üksinda punnida, vaid tugevus peitub koostöös ning nii sai kokku pandud kolmene seltskond, kellel kõigil omad tugevused ning kellega on nüüd mõne aastaga paugutatud portfell nullist üheksa korterini ning tehtud ka üks flip, mis Siimu pani korralikult õhku ahmima. Algise kord oli ahhetades kopse ventileerida siis, kui selgus, et kolm musketäri on oma pilgud pööranud ka Pärnusse ning jahivad järgmiseks projektiks juba kortermaja. Eriti palju nalja sai siis, kui selgus, et peaaegu oleks Mart ja co Pärnus meile naabriteks sattunud. Aga saatus tahtis hetkel veel teisiti. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Seekordse "Buumi" majandusuudiste osas aruteleme selle üle, et Euroopa vajab hädasti Venemaad läbivaid kaubaronge, et tuua Hiinast haruldasi muldmetalle. Seejuures saame hea saatepartneri SEB faktipangast üllatuslikult teada, et just toormeriski maandamine on Baltikumi ettevõtete seas kõige vähem levinud-hinnatud risk. Saates räägime sellestki, kui lootusetuks on osutunud Suurbritannia Brexitist alguse saanud loobumine Euroopa Liidu seadustest, ning kuidas tehnoloogia mõjutab ühteaegu nii Disneyt kui ka juriidilist maailma. Juhtimisuudiste osas kaevame sisse mentorluse ja tagasiside andmise kõrgemasse kunsti, seda kontekstis, kuidas kasvavad enesekindlad ja kaelakandvad eksperdid ning juhid. Saatekuulaja saab teada sedagi, miks on just prantsuse juhid maailma suurimad töönarkomaanid. "Buumi" saatekülaliseks on õigus- ja riigiteadlane, Ellex Raidla Advokaadibüroo asutaja ning endine vanempartner ja praegune nõunik Jüri Raidla. Raidla oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister (1990–1992), samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Peale selle oli ta 1992. aastal asutatud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

“Kinnisvarajutud” podcasti 114. osas on ennast ise meile külla kutsunud särav ja kaasahaarav Liina Pulges, kelle teekond kinnisvaras on palistatud juhtumistega, millest võiks täis rääkida kolm saadet. Aga meie proovime ühe episoodiga (+ ka üks boonusosa) hakkama saada ning räägime nii enda kodude flippimisest kööktoast kuni majani keset linna ning ka üürikorterite soetamisel toimunud huumorist. Ennast hobiremondihoolikuks nimetav Liina on nelja väikese lapse ja kõigi teiste tööde-tegemiste kõrvalt ostnud ja renoveerinud objekte, kuhu enamus kinnisvarainvestoreid ei julgeks ligidalegi minna. Seejuures on iga objektiga juhtunud ka asju, mida näiteks Siimu väike pea ei suuda podcasti salvestusel esimese hooga isegi omaks võtta. Räägime kööktoa ostmisest koos seal sees elanud noormehega, Õnne tänava korterist muinsuskaitse all olevas majas, kus õnne õuele jõudmist tuli omajagu oodata, sellest, kuidas ehitusmees müüs Liina auto tagaselja ära ning meie saate kangelanna pidi töötuna ja kaks kodulaenu kukil Tartusse tagasi kolima ning kuidas saadi neljast korterist kokku ehitatud korteris jagu majavammist. Ja need on alles saate esimese poole teemad... NB! Liina alguse aja tegemised on hästi kajastatud tema enda blogis: http://remont-midameenutada.blogspot.com/ --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

„Ma olin harjunud elus kõik oma toimetused ise tegema, kuid järsku ei saanud enam millegagi hakkama. Sellega oli väga raske harjuda,“ tunnistab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Külli Raudsepp-Vihuri nentides, et selline suur elumuutus mõjutab paratamatult ka inimese vaimset tervist. Seejuures võib füüsiline pöördumatu tõbi tabada inimest ootamatult. Ka Külli käis 27-nda eluaastani tööl, tegeles tervisespordiga, armastas õmblemist, töötas kardinadisainerina ning elas igati aktiivset ja rõõmsat elu. Kuniks paarikümne aasta eest ilmnesid probleemid randmeliigestega. Esimesest operatsioonist oli kasu, ent siis libises Külli õnnetult lume all olnud jää peal nii, et käsi jäi kukkudes keha alla. Ning alates sellest ajast läks kõik allamäge, abi polnud ka korduvatest operatsioonidest. Kuni selleni, et naine pidi jätma oma armastatud töö, sest ta ei saanud käsi enam kasutada. Külli tunnistab, et abitusega oli väga raske harjuda ning seetõttu pidi ta tarvitama ka antidepressante. Ja abi ei olnud kuskilt saada. Takkajärgi ta mõistab iseend, sest olukord, kui tavalisi harjumuspäraseid asju enam teha ei saa, tekitabki palju emotsioone ning nende kõikumist seinast seina. „Haavumine iga pisiasja peale, tunnete kõikumised, viha, unehäired, halvad mõtted – kõik see on haiguse alguses täiesti tavalised. Aga kõige sellega tuleb enda säästmiseks tegeleda,“ sõnab ta. Tema helistas ühel mustal masendushetkel viimases hädas Sotsiaalkindlustusameti abitelefonile. „Minu suureks üllatuseks sain sealt vajalikku nõu, just sellest telefonikõnest sai alguse minu kriisist taastumisperiood,“ kinnitab naine, kes kasutab tegevus- ja füsioterapeudi teenust enda vormishoidmiseks tänaseni. Kuid selle kõrvalt on õppinud ka kogemusnõustajaks, et saatusekaaslasi aidata. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägibki ta lähemalt, kuidas jääda seni turvaliselt kulgenud maailmas pinnale, kui füüsiline pöördumatu haigus paljud asjad tugevalt kõikuma lööb. „Uue eluga harjumine ei ole lihtne, kuid see on võimalik,“ kinnitab ta enda kogemusele toetudes. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop soovitab siia saabunud Ukraina põgenikel aeg maha võtta ning mitte tormata kohe esimese asjana end registreerima. Kiiev püsib. See on saanud juba samasuguseks mantraks nagu Erich Maria Remarque „Läänrindel muutusteta“. Ja see on hea. Ehkki varasemad päevad tõid teateid Vene vägede liikumisest Kiievile lähemale ning ümbergrupeerumisest, pole otsustavat uut pealetungi Ukraina pealinnale ette võetud. Niisamuti peab Harkivi kaitse. Erakordselt raske on olukord aga Tallinna suuruses Mariupolis, mis on Vene vägede piiramisrõngas, kus inimesed on ilma vee, elektri ja kütteta ning võib arvata, et väga väikeste toiduvarudega. Põhimõtteliselt korvab Venemaa sõjalist ebaedu terroriga. Ning see on ajanud Ukraina põgenikud liikvele. Kui ei kardagi otseseid pomme, siis kes ikka tahaks kuskil kotti ja piiramisrõngasse sattuda. Eesti võimud teatavad nüüd, et arvestavad koguni 100 000 potentsiaalselt saabuva põgenikuga ning kuna varasemad arvutused on läinud kõik aia taha, pole seegi mingi piir. Aga arvestame siis laias laastus kümnendikuga meie elanikkonnast. Aga juba praegu valitseb põgenike vastuvõtmisel paras kaos. Anu Viltrop räägib, et segadust on olnud palju kõikide jaoks, ka neile, kes soovivad põgenikke aidata. Info kogu aeg muutub. „Vahepeal küsisimegi ukrainlastelt, et kas hetkel on sul majutuskoht olemas, kas toitu jätkub, kas sul on mõni kiire meditsiinilist sekkumist vajab probleem, tunned end turvaliselt ja kas sul on keegi, kellega vestelda. Kui tal mingeid kiiret lahendamist vajaminevaid probleeme polnud, siis oligi meil palve, et kuniks riik oma samme sätib, jälgi meediat ja kui midagi segaseks jääb, tule nädala pärast tagasi – sest ega ei oskagi ju infot anda.“ Pagulasabi on ise toonud bussidega Poola-Ukraina piirilt ära juba 4000 inimest. Seejuures on omavalitsuste võimekus siin väga erinev. Mõned annavad nii eraviisiliselt kui meediaski teada, et ega meile ei mahu. Aga Viltrop ütleb, et on ka hoopis vastupidiseid näiteid: „On ka omavalitsusi, kes ikka mõtlevad, kuidas valmistuda. Kes helistavad õnnetult, et miks te siis meile ei too, meil on kõik ruumid valmis, me ootame! Ja uusi häid töökäsi on alati vaja…“ Viltropi hinnangul peaks riik looma n-ö ühe akna süsteemi, kus niigi segaduses saabujad ei peaks eri ametnike vahel jooksma ning saaksid kogu saadaoleva nõu ja toe ühest kohast kätte. Saates veel Ega põgenike bussidega juurdetoomine aita kaasa Eesti võimekuse ülekoormamisele? Mis on inimeste motiiv just siia tulla? Kui enamik soovib tulla Tallinna, siis kust leida kooli- ja töökohti, keeleõpet? Praegu näitab nii Eesti kui Euroopa tervikuna oma parimat nägu, kuid milliste pingetega edaspidi arvestada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

...seda juhul, kui maksud pahatahtlikult deklareerimata ja tasumata jäetakse.  Krüptovaradelt teenitava tulu pealt, sh kaevandamisel, tuleb tasuda maksud. Seda isegi siis, kui krüptomünti ei vahetata eurodeks, vaid mõne teise valuuta vastu.  Kindlasti tuleb maksukohustusega arvestada ka krüptovarade kaevandajatele. Seejuures ei saa eraisik kaevandamiseks tehtud kulutusi, näiteks investeeringuid videokaartidesse saadud tulult maha arvata. Lahenduste kaardistamine on tänase saate teema.  Ühtlasi tuleb olla maksu- ja tolliametile valmis oma tehinguid tõendama, selleks tuleb kõik need fikseerida ning jätta alles ka vajalikud tehingukinnitused.  Kas maksuamet saab andmeid ka välismaaklerite ja -pankade käest ning kuidas? Sellest räägivad tänases saates maksu- ja tolliameti spetsialistid Krista Randvere ja Xenia Rudakova. Viimaks räägime ka karistustest, mis krüptotulusid valesti deklareerides või hoopiski deklareerimata jättes ees ootab. Samuti tuleb juttu sellest, kas mõistlikum on müntidesse raha paigutada eraisikuna või ettevõtte alt. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

US Openi suure slämmi meesüksikmängus krooniti võitjaks Daniil Medvedev, kes rikkus Novak Djokovici kalendriaasta Suure Slämmi ürituse, millega viimati oli 1969. aastal hakkama saanud matši tribüünilt jälginud Rod Laver. Kas maailma esireket põles läbi või oli tulemuses suur osa ikka Medvedevi suurepärasel mängul ja uskumatul servil? Kas Djokovicil kunagi veel nii hea võimalus Suureks Slämmiks võiks tekkida? Või kas üldse kellelgi? Kui meeste finaalis kohtusid turniiri esimene ja teine asetus, siis naiste võitja otsustasid 18-aastane Emma Raducanu (Suurbritannia) ja 19-aastane Leylah Annie Fernandez (Kanada). Võitjaks osutus Raducanu, kes võitis ajaloos esimesena slämmitiitli, olles turniiri alustanud kvalifikatsioonist. Seejuures võitis ta kümme matši settigi kaotamata - fenomeenaalne! "Matšpalli" podcast seekordses osas suuresti nendele kahele finaalile keskendubki, kuid vaatab tagasi ka US Openi esimesse nädalasse, kui mängisid veel ka Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi. Saatejuhtide Gunnar Leheste ja Riho Kalluse külaliseks on tennisetreener Redt Reimal. Saate meiliaadress ootab kuulajate tagasisidet, ettepanekuid või küsimusi aadressil tennis@delfi.ee.

“Vala välja veinikool: viinamarjad” seekordseks teemaks on Pinot Gris/Pinot Grigio. Viinamarjast, selle ajaloost ja parimatest näidetest räägib tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Nagu veinikooli eelmistes osades, palusime ka nüüd meie külaliselt esmalt peategelase kohta kolme põnevat fakti. Niisiis: Face-off Pinot Gris ja Pinot Grigio nimetuste vahel ei kõnele mitte niivõrd asukohamaast, kuivõrd stiilist. Nii mõneski riigis on sestap mõlemad nimetused paralleelselt kasutusel. Värskem, kergem ja neutraalsem stiil on Pinot Grigio. Tekstuursem, vürtsikam ja sageli puuviljasem on Pinot Gris. Vahemikus 1990-2000 suurenes Pinot Gris/Pinot Grigio istutamise ala Põhja-Itaalias kahekordselt. Kasvualad jätkavad laienemist ja tänaseks laiutavad need juba 27 000 hektaril. Nii et umbes... Tallinn + kaks Tartut? Seda veini tahavad tänapäeval tarbida nii itaallased kui kogu maailm. Ungari vs Prantsusmaa. Prantsusmaal Alsace'i piirkonnas nimetati selle marja magusamaid stiile ajalooliselt Tokaji'ks. Ungarlased hakkasid 1984. aastal selle peale aga kõva häält tegema ja nii jõuti kokkuleppele, et nimetuseks saab Tokaji Pinot Gris. Ungarlased lõpetasid omamoodi vahetuskaubana Medoci nimetuse kasutamise. Pinot Gris on õigupoolest Pinot Noir'i isetekkeline mutatsioon. Seejuures on sellel sordil küll roosa marjakest, ent nimi tähendab prantsuse keeles „halli marja“. Seda teatakse 12. sajandist. Väidetavalt oli tegemist näiteks ühe Charles IV suure lemmikuga. 1711. aastal (taas)avastas marja Johann Ruland, kes selle tagasihoidliku mehena (või siis mitte nii väga) selle Ruländeriks nimetas. Oma nime ehk Pinot Gris'na mainiti marja esmakordselt 1783. aastal Côte d'Oris. Pinot Gris on saanud omamoodi peksupoisiks, paljuski põhjuseta. Selle viinamarja tippveinid on väga komplekssed. Pinot Gris'd (aga mitte Pinot Grigiot!) iseloomustavad aromaatsed ürdid, rafineeritud vihjed jõuludega seonduvatele lõhnadele ja maitsetele. Head eksemplarid avavad tee toiduga paaritamise imedemaale. Pinot Gris suudab tekitada palju alkoholi ja palju suhkruid. Kui näeme madalamat alkoholitaset kuivas veinis, siis üks, mida sellest välja lugeda saab, on see, et lihtsamad Põhja-Itaalia hulgitootmiseks mõeldud viinamarjad korjatakse ära nii vara, et see ei võimaldagi marjale omaste nüansside tekkimist. Maitselt jääb ta seejuures ometi värskeks. Paremad näited Pinot Grigiost on pärit Trentino-Alto Adige'ist ja Friuli Venezia-Giuliast. Pinot Gris osas aga: Alsace, Oregon, Baden ja Pfalz, Uus-Meremaa Lõunasaar. Lähemalt ja detailsemalt aga juba saates! Veinid, mida maitsesime: Leon Beyer Pinot Gris Alsace, 2017, Nautimus Josmeyer, Grand Cru Brand, 2014, Vinorama Livon Pinot Grigio, 2020, Bestwine Villa Sandi Pinot Grigio, 2020, Dunker Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erasektori, kohaliku omavalitsuse ja riigi huvid ning eesmärgid. Seejuures on inimesed elukeskkonna muutustest aina teadlikumad ja soovivad läbimõeldud otsuseid, sest ruumiga seotud muutustel on pikaajalised mõjud. Viimastel aastatel on koostatud mitmeid visioone ruumiloomega seotud valdkondlike otsuste paremaks juhtimiseks, aga oluline on tuua käsitlused ühtsesse aruteluruumi. Kuidas leida killustunud ruumi planeerimise asemel ühine arusaam ja väärtused? Kuidas luua head ruumi kõigile? Milline on elukeskkonna pikk vaade? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad:Tartu linnaarhitekt - Tõnis Arjus; Arhitektide liidu president - Andro Mänd; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehituse asekantsler - Jüri Rass; Rahandusministeeriumi Regionaalvaldkonna asekantsler - Kaia Sarnet. Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Thomas Nagel, "Mida see kõik tähendab? Väga lühike sissejuhatus filosoofiasse". Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Filosoofia tuum peitub küsimustes, nende esitamises, argumenteerimises, ideede järeleproovimises, leiab tunnustatud filosoof Thomas Nagel, kes võtab ette üheksa klassikalist filosoofilist probleemi nagu küsimuse elu mõttest, surma olemusest, vabast tahtest. Nende üle arutledes näitab ta lugejale, kuidas filosoofia toimib. Seejuures ei anna autor selgeid vastuseid, vaid ärgitab lugejat teemade üle sügavuti juurdlema.

Thomas Nagel, "Mida see kõik tähendab? Väga lühike sissejuhatus filosoofiasse". Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Filosoofia tuum peitub küsimustes, nende esitamises, argumenteerimises, ideede järeleproovimises, leiab tunnustatud filosoof Thomas Nagel, kes võtab ette üheksa klassikalist filosoofilist probleemi nagu küsimuse elu mõttest, surma olemusest, vabast tahtest. Nende üle arutledes näitab ta lugejale, kuidas filosoofia toimib. Seejuures ei anna autor selgeid vastuseid, vaid ärgitab lugejat teemade üle sügavuti juurdlema.

Thomas Nagel, “Mida see kõik tähendab? Väga lühike sissejuhatus filosoofiasse”. Postimees kirjastus. Tutvustab Timo Tarve. Filosoofia tuum peitub küsimustes, nende esitamises, argumenteerimises, ideede järeleproovimises, leiab tunnustatud filosoof Thomas Nagel, kes võtab ette üheksa klassikalist filosoofilist probleemi nagu küsimuse elu mõttest, surma olemusest, vabast tahtest. Nende üle arutledes näitab ta lugejale, kuidas filosoofia toimib. Seejuures ei […]

Vähene liikumine ja sundasendid on saanud kodukontoris töötamise ajal ning ka nutivahendite järjest laiema leviku tõttu liigagi igapäevaseks ning pannud inimeste tervisele paraja põntsu. Kuidas see kõik täpsemalt on meid mõjutanud, keda enim sundasenditest põhjustatud hädad kimbutavad ning kuidas end aidata, räägime tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht füsioteraapiakeskuse Reakt füsioterapeudi Rainar Vahtrikuga. Ta rõhutab saates, et enda keha eest hoolitsemine on olulisim. „Keha on inimese töövahend. Kui keha hakkab alt vedama, võib see üsna kiirelt kogu meie tegevust tugevalt pärssida ning mõjutada ka meeleolu,“ nendib Vahtrik. Tema sõnul on ka nutiseadmete võidukäiguga kaasnevatest sundasenditest enim mõjutatud need, kelle elustiil ei ole väga liikuv ning kes on oma keha hooletusse jätnud. Seejuures soovitab ta oma mureküsimustele vastuseid otsida füsioterapeudi abiga. Ka siis, kui valutab vaid pea. „Spetsialist aitab lähtuvalt inimese elustiilist ja harrastustest üles leida võimalused, kuidas mida teha ja tegevuse käigus ka paraneda,“ sõnab ta. Millises vanuses millised hädad võivad kimbutada, kuidas neist jagu saada ja leevendada ning kuidas oma kodukontoripäevadesse rohkem liikumist tuua, kuula ise lähemalt värskest taskuhäälingu saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Tänases “Ausad mehed” podcastis on külas investor ja ettevõtja Marko Oolo, kes on Investeerimisklubi kaasasutaja, Investeerimisfestivali peakorraldaja, heategevusfondi Igavene Heategu asutaja ning riskiinvesteeringute fondi Superangel investeeringute juht. Samuti on ta kaasasutaja audio ja videostuudio Marathon Studios. Marko hobideks on korvpall, jooksmine ja uskuge või mitte, investeerimine. Miks ma ütlen uskuge või mitte, seda siis sellepärast, et mees on selles vallas ikkagi tegija aga tuleb välja, et tegemist on pelgalt vaid hobiga. Mis Kuidas oma hobides tippu Jõuda ja mis Markot tegelikult paelub, sellest kuuleme juba üsna pea. Lisaks eelnevale on Marko ka 2 lapse isa. Head mõtted Markolt: “Ka väga kaua rahumeelset meeleseisundit praktiseerinud inimestel, on ka aeg-ajalt oma tõusud ja mõõnad.” “Suuri muutuseid tuleb julgeda teha ja tuleb kuulata oma sisetunnet selliste otsuste langetamisel.” “Me saame valikute puhul Elus alati üht asja korraga valida. Aga meis on olemas selline oskus, et me paneme valiku enda jaoks alati tööle. See on meisse sisse kirjutatud.” “Usun, et iga inimene on võimeline töö kõrvalt ühe kuni kolme erineva hobiga tegelema, isegi kui on perekond ja lapsed.” “Rahaline sõltumatus tähendab seda, et sinu finantsiline taust on nii palju kindlustatud, et sinu igapäevased otsused ei sõltu sinu finantsidest. Seejuures ei pea sa midagi tegemata jätma, sa ei pea midagi ostmata jätta ja sa saad teha täpselt neid asju, mida sa soovid.” “Kui sul on piisavalt hea rahaline kindlus, siis see muudab sinu otsused sõltumatuks rahast.” “Igal inimesel on võimalus pma finantsilist seisu märkimisväärselt parandada.” Enda sissetulekute ja väljaminekut kirja panemine “Muutused tekivad inimese eludes peamiselt kahel põhjusel, kas läbi tasu või valu.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Markot: www.facebook.com/marko.oolo www.investeerimisklubi.ee

„Inimesed pelgavad leina, kuigi tegelikult on leinamine protsess, mille läbielamine on vajalik ja toob tervenemise,“ räägib raseduskriisi ja leinanõustaja Triinu Tints. Seejuures olgu rõhutatud, et lein ei tähenda vaid mõne kalli inimese kaotamist – selle võib kaasa tuua mistahes äärmuslik olukord elus, olgu see siis paljude muude asjade hulgas töökoha kaotus, lahkuminek, lemmiklooma surm või kodust pikaks ajaks eemaleminek. Inimesed et taha Triinu sõnul leinast eriti kõnelda, sest me elame maailmas, kus meid survestatakse kaotustest kiiresti üle ja leinast jagu saama. „Võib tekkida tunne, et me tahame leina vältida, kuid tegelikult on see kaotusega kaasnev valu, mida me tunda ei taha,“ nendib ta. Rasketest teemadest ei taheta tegelikult üldse rääkida, sageli tunnete väljanäitamist peetakse sageli ka nõrkuse märgiks. Aga – kõiki tundeid tuleks tunda ilma häbenemata. Kuidas leina ja kurbusega toime tulla? Mida see kaasa toob? Kuidas leinajat toetada? Miks ei tohi tähelepanuta jätta leinavaid mehi ja üldse tugevamaid inimesi? Millal abi otsida? Kõigile neile küsimustele annab vastuse tänane taskuhäälingu saade. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on sedapuhku külas kaugushüppelegend Tõnu Lepik, kes võitis tiitlivõistlustel kolm medalit ja tuli ajaloolisel Mehhiko olümpia finaalvõistlusel viiendaks. Üheks saate põhiteemaks kujunebki just too 1968. aasta olümpia, kus ameeriklane, Lepiku eakaaslane Bob Beamon parandas maailmarekordit uskumatuna näiva 55 sentimeetri võrra. Küsime Lepikult, mis tegi "sajandi hüppe" autorist erilise mehe ja kas tema õhulend ikka kindlasti sedavõrd pikk oli. "Juba visuaalselt oli näha, et see hüpe oli väga pikk. Kui käisime sama aasta talvel USA-s võistlemas, astus ta napilt sama pika hüppe üle. Beamon oli looduslaps. Kui võrrelda mind ja teda, siis ta oli minust pea kakskümmend kilo kergem. Tema reielihas oli sama suur nagu minu säärelihas. Aga ta oli äärmiselt kerge ja plahvatuslik," meenutab 74-aastane Lepik. Lepiku enda Mehhikos hüpatud 8.09 püsis Eesti rekordina kauem kui Beamoni maailmarekord, ent lõpuks sai seegi Erki Noole poolt ühe sentimeetriga löödud. Lepiku siserekord 8.05, mis tõi talle 1970. aasta esimestel Euroopa sisemeistrivõistlustel kulla, on aga tänaseni vanim Eesti siserekord. "Kaugushüpe tundub kõige lihtsam ala kergejõustikus ja osalejaid on sel alal tõesti tihti kordades rohkem kui pikamaajooksus. Tegelikult on see aga väga peen ja tunnetuslik ala. Hoojooks, rütm, viimased sammud, õhulend - kõik peab paigas olema. Minu 100 meetri jooksu rekord oli käsiajaga 11,2, aga viimased neli sammu olid mul sama kiired nagu 10,4 meestel. Just minu viimased sammud - neid loeti maailma parimaks. Ma pole siiani näinud kedagi, kes nii hästi suudaks hüppest välja lennata. Kehaasend, väljalend, võimas pöiatöö ja rütmitunnetus - need olid minu trumbid," ütleb Lepik. Äsja armastatud spordiarsti Muza Lepikuga 51. pulma-aastapäeva tähistanud Tõnu Lepik räägib saates muuhulgas, millise nüansi lihvimisega ta nägi tippsportlasena enim vaeva, kuidas õnnestus elu pikimad hüpped teha just tiitlivõistlustel, miks Nõukogude Liidu treenerid teda alati hea meelega koondisse võtsid ning mida arvab ta maailma ja Eesti parematest hüppajatest. Seejuures ütleb Lepik välja nime, kes peaks tema hinnangul juba eeloleval talvel olema võimeline Eesti siserekordi 8.05 ületama. Saate lõpus esitame kuulajatele taas küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Paljud on kogenud, kuidas nad teevad midagi, kuid rahulolematus vaid kasvab. Kui inimeses on aga pealehakkamist ja julgust mugavustsoonist välja tulla, võib ta jõuda sisemise rahu, rõõmu ja eduni nagu Karmo Kivi. Kunagi tüürimeheks õppinud ning müügimehena tegelenud mees on praegu edukas ettevõtja, koolitaja ja arengutreener. Kuidas selleni jõuda, ta tänases Naistelehe taskuhäälingu saates „Mõttekoht“ räägibki. Seejuures on võimalik oma ellu muutusi tuua ka ilma igasuguse algkapitalita. Kuidas üles leida oma tugevused ja nende läbi oma ellu uut hingamist tuua, iseenesega rahulolu ja rõõmsa eluni jõuda, saabki tänasest saatest teada. Selle saate kuulajaile on ka üllatus: nimelt loosime juba homme õhtul välja kaks piletit 8. oktoobril Tallinnas Radisson Blue Sky hotellis toimuvale Karmo Kivi seminarile teaduslikust meetodist, mis aitab unistusteni jõuda ja ellu muutusi tuua. Loosis osalemiseks tuleb meiliaadressil mottekoht@naisteleht.ee saata vastus saates kõlavale küsimusele koos oma andmetega. Saadet juhib Silja Paavle.

Seekordne "Istmesoojendus" räägib nii autode turvaprobleemidest, uutest autodest, sellest, miks tühja kütusepaagiga sõita ei tohiks, kui ka automüügitrendidest. Esiteks räägime Volvo turvaprobleemidest, täpsemalt sellest, kuidas turvavööprobleemide tõttu kutsutakse maailmas tagasi üle mitme miljoni auto. Seejuures on probleemist puudutatud autosid ka Eestis ning seda täiesti arvestataval määral. Sinna sekka ka uue põlvkonna Volkswagen Golf R-ist. Kindlasti lööb uus R kuumpärade fännid mitmesse lehte, kuigi visuaalselt on sel võrreldes eelmise mudeliga nii mõnigi märkimisväärne lisandus. Ka jõunumbrid on väga vinged. Pilte uuest R-ist näed täpsemalt SIIT. Eesti automüüginumbrid on taastumas ning ka müüdumate autode esikolmik on muutunud. Mõtiskleme, kas nüüd ongi see hetk, kus korealased oma võidukäiku hakkavad tegema, sest põhjust selleks justkui oleks. Lisaks - sel aastal on olnud üksikud automargid, mis on üllataval kombel eelmise aastaga võrreldes hoopis enam müünud. Markeerime ka need ära. Proovisõiduautoks oli uus Seat Leon, mis võiks olla hea alternatiiv nendele inimestele, kellele uue põlvkonna Volkswagen Golf ei meeldi. Vähemalt FR-mudelina on tegemist hea asendusega teistele VW Grupi autodele, tehes odavamatele silmad ette kvaliteediga, pakkudes aga samas kallimatega võrreldes konkurentsivõimelist hinda. Nipinurgas räägime sellest, miks ei ole mõistlik sõita tühja kütusepaagiga autoga. Probleem on elust enesest ja aitab sind säästa olukorrast, kus pead maksma hea hulga raha kütusepumba asendamise eest. Eriti on see konkreetne mure aktuaalne suvel - miks täpselt, selgitab Veli saates.

Seekordne "Istmesoojenduse" saade on pühendatud sportautodele ning seda nii uudiste, proovisõidu kui ka nipinurga arutelu kohapealt. Esiteks uudised - Porschel on suurepäraseid uudiseid selles vallas, mis puudutavad manuaalkäigukaste 911 mudelitel. Ja mis parim, kõik muudatused on tasuta! Sinna kõrvale aga ka väga kurbasid uudiseid sportlike sedaanide fännidele - Lexuse GS seeria on suremas ning seda juba selle aasta käigus. Elektriautode vallas on samuti infot, mis kõrvu kikitama paneb. Hiinlased on väidetavalt maha saanud tahkisakuga autoga, tehnoloogia, mille puhul on juba pikka aega räägitud, et see on elektriautode tulevik. Seejuures väidetakse, et siiani kallis tehnoloogia on autosse jõudnud täiesti mõistliku hinnaga. Need uudised sport- ja elektriautode vallast seob ideaalselt kokku meie proovisõiduauto Porsche Taycan, mis on täiesti uskumatu sõidumasin ja seda mitmes vallas. Veel kordi kiirem kui "tavaporsche", samas aga praktilisem ning isegi kaunim. Viimaseks aruteluteemaks on see, kas on tänapäevased sportlikumad masinad ehk muutunud liialt jõuliseks, et nendest üldse midagi kätte saada? Kuidas masina sooritusvõime tipuni jõuda ning kas see üldse on vajalik?

Aasta viimasel päeval kell 13.05 on stuudios Anvar Samost, Ainar Ruussaar ja Hannes Rumm. "Otsustasime teha ära erakordselt keerulise asja, võtta ühe tunniga kokku Eesti Vabariigi 100 aastat - seda üks päev enne seda, kui algavad tseremooniad, kõned ja kõikvõimalik Eesti mõtte mõtestamine. Seejuures leppisime kokku, et ei hakka kümnendide kaupa sajandit lahkama või 100 aasta sündmuste edetabelit koostama. Kuidas see kõik otse-eetris välja tuleb, saab kuulata Vikerraadiost pühapäeval kell 13.05," ütles Samost saate tutvustuseks.

Aasta viimasel päeval kell 13.05 on stuudios Anvar Samost, Ainar Ruussaar ja Hannes Rumm. "Otsustasime teha ära erakordselt keerulise asja, võtta ühe tunniga kokku Eesti Vabariigi 100 aastat - seda üks päev enne seda, kui algavad tseremooniad, kõned ja kõikvõimalik Eesti mõtte mõtestamine. Seejuures leppisime kokku, et ei hakka kümnendide kaupa sajandit lahkama või 100 aasta sündmuste edetabelit koostama. Kuidas see kõik otse-eetris välja tuleb, saab kuulata Vikerraadiost pühapäeval kell 13.05," ütles Samost saate tutvustuseks.

Elvi Nassar on setu. Setud on eestlaste etniline rühm. Seejuures on nad sedavõrd omapärased ja iseseisvad, et nende olemasolu selles sarjas on igati õigustatud. Elvi sündis Ida-Setumaal Tsäältsüvä külas - paigas, mis täna asub teisel pool Eesti-Vene piiri. Eestisse jõudis Elvi 1972.a. pärast Petseri 2. keskkooli 8. klassi lõpetamist. Teda huvitasid kirjandus ja kunst ning tütarlaps otsustas minna Tartu Kunstikooli katsetele. Kooli sissesaamine oli tõeliseks rõõmupäevaks. Hiljem tuli Tartu Ülikool ja ajaloo eriala.

Elvi Nassar on setu. Setud on eestlaste etniline rühm. Seejuures on nad sedavõrd omapärased ja iseseisvad, et nende olemasolu selles sarjas on igati õigustatud. Elvi sündis Ida-Setumaal Tsäältsüvä külas - paigas, mis täna asub teisel pool Eesti-Vene piiri. Eestisse jõudis Elvi 1972.a. pärast Petseri 2. keskkooli 8. klassi lõpetamist. Teda huvitasid kirjandus ja kunst ning tütarlaps otsustas minna Tartu Kunstikooli katsetele. Kooli sissesaamine oli tõeliseks rõõmupäevaks. Hiljem tuli Tartu Ülikool ja ajaloo eriala.

Arvamusi ja õpetusi, kuidas õigesti toituda on ühest äärmusest teise. Seejuures kohtab trendikaid, kuid mitte midagi ütlevaid termineid toidumaailmas aina sagedamini. Viimasel ajal on küsimusi ja diskussiooni tekitanud uus sõna - superfood.Mida superfood endast kujutab? Kas ja miks supertoit kasulik on? Kas ka eestimaiste toiduainete hulgas on supertoitu? Nendele küsimustele vastavad toiduajakirjanik Tuuli Mathisen ja toitumisnõustaja Triin Muiste.Saate teises osas vahendab toimetaja Marju Himma-Kadakas ERRi teadusportaali Novaator uudiseid.

Arvamusi ja õpetusi, kuidas õigesti toituda on ühest äärmusest teise. Seejuures kohtab trendikaid, kuid mitte midagi ütlevaid termineid toidumaailmas aina sagedamini. Viimasel ajal on küsimusi ja diskussiooni tekitanud uus sõna - superfood.Mida superfood endast kujutab? Kas ja miks supertoit kasulik on? Kas ka eestimaiste toiduainete hulgas on supertoitu? Nendele küsimustele vastavad toiduajakirjanik Tuuli Mathisen ja toitumisnõustaja Triin Muiste.Saate teises osas vahendab toimetaja Marju Himma-Kadakas ERRi teadusportaali Novaator uudiseid.