Podcasts about argentiina

Külaline on Viljandis elav Argentiina muusik Jose Prieto.

Milein Argentiina kasvaa | Tolvanen | #neuvottelija 310. Aleksi Tolvanen kuvaa miten Argentiinan presidentti Javier Milei on onnistunut lähes mahdottomassa urakassa ja kääntänyt kroonisesti noin -4% bkt alijäämäisen valtiotalouden ylijäämäiseksi, leikannut inflaation, vakauttanut virallisen valuutan peson lähelle sen markkinahintaa ja saanut Argentiinan pörssin rajuun nousuun. Myös köyhyys on kääntynyt laskuun ja reaalipalkat ovat kasvaneet.Mileillä on kuitenkin myös kriitikonsa, jotka ovat löytäneet Libra-kryptovaluuttaan liittyvästä kriisistä aseen haastaa presidentin. Milei joutuu myös taiteilemaan libertarismin, Mercosurin ja EU:n välisen vapaakaupan sekä USA-suhteen kanssa.Neuvottelija Sisäpiirissä Aleksi Tolvanen pohtii Espanjan libertaaripiirejä ja sen akateemista vahvaa tukeaTue kanavaa katsomalla lisäsisällöt Sisäpiirissä:https://www.youtube.com/channel/UCRI34L9OtDJuZpaWicbNXzg/join#neuvottelija Sami Miettinen

Ivo Tšetõrkin

Kapteeni Jarkko Nieminen asettui Verkolla-podcastin studiolle keskustelemaan kolmen viikon päästä koittavasta Davis Cup Finals -tapahtumasta, eli MM-kisoista. Suomi pelaa alkulohkonsa Manchesterissa 10.-15.9. * Äänitteessä on pientä teknistä häiriötä paikoitellen, pahoittelemme ja korjataan tilanne seuraavaan jaksoon Mikä tai mitkä maat ovat ennakkosuosikkeja etenemään jatkoon? Perusteluita löytyy suuntaan ja toiseenkin; kuuntele ja osallistu keskusteluun! 16 parhaan maan alkulohkovaihe pelataan neljällä eri paikkakunnalla 10.-15.9. Suomen lohkossa pelaavat Iso-Britannia, Kanada ja Argentiina. Ottelut pelataan AO Arenalla, jonka kapasiteetti Davis Cupissa on 12 800. Suomi avaa kisaurakkansa isäntämaa Iso-Britanniaa vastaan keskiviikkona 11.9. SUOMEN OTTELUT (ajat paikallista aikaa)11.9. klo 13.00 Suomi – Iso-Britannia12.9. klo 13.00 Kanada – Suomi14.9. klo 13.00 Suomi – Argentiina Jokaisen lohkon kaksi parasta maata etenee kahdeksan parhaan maan finaalivaiheeseen Málagaan 19.-24.11.

EMi finaali jõudsid läbi turniiri ühtlaseimat ja kvaliteetseimat jalgpalli näidanud Hispaania ning tõusvas joones esinev ja võimsat meeskonnavaimu tutvustav Inglismaa. Kelle käes on trumbid pühapäevaõhtuses kulladuellis? Sama küsimuse saab esitada mõni tund pärast EM-finaali algava Copa America esikohaheitluse suhtes: kas Lionel Messi ja Argentiina või vägevas hoos Kolumbia? EMist Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Hooaja viimases saates jõuame pärast kõigi Kesk- ja Lõuna Ameerika maade läbimist välja Argentiina lõunaotsa.

Saates tutvustatakse Argentiina riiki, loodust ja rahvast. Pikemalt jutustatakse muljetest pealinnas Buenos Aireses ja selle linnaosades.

Argentiinan sotilasdiktatuurin vuodet ovat kipupiste maan historiassa. Antropologiasta ammentava kirjailija Mariana Enriquez avaa AntroBlogin haastattelussa Yö kuuluu meille -romaaninsa keskeisiä teemoja. Kaunokirjallinen teos on koskettava kuvaus siitä, miten kadonneiden läheisten kaipuu, noituus ja diktatuurin kauhut kietoutuvat yhteen argentiinalaisten kollektiivisessa muistissa.

„Buumil“ on täna külas LHV majandusekspert Heido Vitsur, kellega arutleme, mis on tänapäeva poliitikutel ja keskpankuritel majandusajaloost õppida. Seda nii majandusotsustes ja valikutes kui ka valitsemises ning selle kvaliteedi tagamisel. Uudisteplokis võtame vaatluse alla riigid, kelle käsi on käesoleval turbulentsel aastal kõige paremini käinud. Nende, mõnede parameetrite alusel suhteliselt edukamata riikide taustal (kelle seas on ka Eesti) analüüsime Eesti panga oodatust süngemat sissevaadet Eesti majandusse ning selle tulevikku. Saatest kuuleb sedagi, millised arengud on endaga kaasa toonud maailma vaesema otsa riikide 3,5 triljoni USA dollarini ulatuv välisvõlg. Lisaks võtame vaatluse alla Argentiina, mille majanduses on jama majas ning mis sai endale värskelt uue majandusprofessorist presidendi, kes omakorda lubas riigiga dollarile üle minna, keskpanga kaotada, riiki oluliselt tagasi tõmmata, pooled ministeeriumitest kinni panna, turumajanduse taastada jne. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb reede õhtupoolikul eetrisse hooaja kolmanda osaga, kus fookuses on taas Eesti võrkpalli praeguse hetke olulisemad jututeemad. Seekord on põhiteemadeks nii Cronimet Balti liiga viimaste nädalate olulisemad mängud, üleminekud ja muud juhtumised kui ka huvitavamad killud naiste võrkpallist, eestlastest välismaalt ja Kevin Saare elust Argentiinas. Saadet teevad, nagu ikka, Taavi Nõmmistu, Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo.  Valik seekordse saate teemasid: *Jalgpallipodcaste on Eestis 9, võrkpallipodcaste 1. Kes neid kõiki jõuaks kuulata? *Kas Harjumaal sünnib peagi uus meistriliigaklubi? *Tuhat pealtvaatajat meistriliiga põhiturniiri mängul - hea töö, tartlased ja võrukad! *Mart Naaber tõstab palle Martti Juhkamile ja tartlaste mängumootor töötab; *Kiitus ajakirjanikule; *Albert Hurt käis värskelt operatsioonil; *Kuidas Renee Teppan on kohanenud Pärnu Võrkpalliklubiga? *Kas homme on karikavõistlustel õhus suurüllatus? *TalTech domineerib naiste Balti liigat; *Kas Rae Spordikool Viaston on raskustes? *Robert Täht liitus maailma parima mängukorraldusega võistkonnaga! *Kuulajate küsimused: skandaalid, hallid kardinalid, vollekogukond ja mälumäng; *Kevin Saar avab Argentiina elu kohta kaarte: milline on palk, kas ta on jätkuvalt n-ö "YouTube'i mängija" ja miks ta Eesti koondisse ei pääse?

Aastate tõsiseima majanduslanguse ja inflatsiooni taustal valivad argentiinlased endale 23. novembril uue presidendi. Selle jaoks teevad ringjoonlased kuulajale selgeks selle, kuidas Argentiina valimissüsteem töötab ning mis on üleüldine Argentiina ajalugu. Kes on Javier Milei? Mis asi on anarhokapitalism? Kuidas mõjutaks üks või teine valimistulemus Argentiina välispoliitikat? Valimisstuudios on külas Karl Lillmets, Anna Gerda Nurmetalo ning saatejuht Solveig Niitra. Saate lõikas kokku Oliver Robin Alt. Kuula ja saa teada, kas meie valimisennustused läksid täppi!

Seni kuueliikmeline ühendus BRICS saab tuleval aastal kõvasti täiendust, lisanduvad näiteks Argentiina, Iraan ja Saudi-Araabia.

Maarja Purga ja Prezioso – särtsakad Argentiina rütmid Paldiskis.

Köyhissä ja kehittyvissä maissa Venäjää ei ripitetä hyökkäyssodasta Ukrainaan. Moni näistä globaalin etelän maista pidättäytyy esimerkiksi äänestämästä YK:ssa Venäjää vastaan. Ohjelmassa haastateltavan tutkijan mukaan taustalla on Kylmän sodan perintönä Venäjä-mielisyyttä, mutta myös omia turvallisuushuolia ruoka- ja energiakriisin keskellä. Ohjelmassa käydään Argentiinassa ja Sri Lankassa, jonne molempiin toivotetaan venäläiset tervetulleiksi. Argentiina on vastaanottanut hyökkäyssodan alettua tuhansia venäläisiä synnyttämään tulevia naisia. Sri Lanka puolestaan havittelee venäläisiä turisteja pelastamaan maan konkurssikypsää taloutta. Ohjelman toimittavat Kirsi Crowley, Maija Salmi ja Paula Vilén. Äänitarkkailijana on Mikko Kymäläinen. Kuva: Tuuli Laukkanen / Yle

"Mehed ei nuta" peateemad 20. detsembril: - Argentiina krooniti jalgpalli maailmameistriks. Kas sellega on asi klaar: Lionel Messi, mitte Cristiano Ronaldo, on vähemalt oma põlvkonna parim jalgpallur maailmas? Kas see oli aegade parim MMi finaal? MM Kataris ja talvel: ebaõnnestumine või mitte? Kas ETV-st kadumisega kahaneb jalgpalli suurvõistluste kõlapind Eestis? - BC Kalev/Cramo võitis Eesti karika, kui tuli jalgpalli MM-i finaali ajal Narvas 150 inimese ees karikavõitjaks. Kas aeg ja koht olid finaaliks sobivad? Miks ei saanud Tartu poolfinaalis Kalev/Cramole vastu? - Anname kuulajatele-vaatajatele spikri: keda tuleks valida aasta sportlasteks? - Kõlab masendavalt? ROK ja USA tahavad tõesti Venemaa ja Valgevene spordiboikoti lõpetada ja riigid Pariisi olümpiale lubada. - M-Spordis hakkab Tänaku kõrval sõitma Pierre-Louis Loubet, koostöö Sebastien Loebiga võib otsa saada? Kogu aur läheb Tänaku tiitli nimel?

#mmkisat ennakko. Podcastissa käydään läpi Qatarin kisojen puolivälierien parhaat #vetokohteet ja #betsit

Kaspar Uljas, Ivo Tšetõrkin

Veinikooli seekordseks peategelaseks on Chenin Blanc. Ehk Pineau de la Loire ehk Steen. Sageli on seda nimetatud enim alahinnatud viinamarjaks. Milliseid maitsevõimalusi Chenin Blanc tegelikult pakub, räägib lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee ja sommeljeede erakooli lektor Aivar Vipper. Eesti Sommeljeede Erakooli essees Chenin Blancist on Reet Melia Sildre toonud välja metafoori, mida Lõuna-Aafrikas kasutatakse. Selle kohaselt on Chenin Blanc nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline. Sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini. Selle veini erinevaid külgi sedapuhku avada püüamegi. Alustuseks palusime Aivar Vipperil peategelase rollis oleva viinamarja kohta välja tuua kolm fakti. Siin need on: 1. Chenin Blanc on Lõuna-Aafrika suurima kasvupinnaga viinamarjasort. Lõuna-Aafrikat seostame küll enamasti punase marja Pinotage'iga, ent mahult temast Chenin Blancile, mille veidi keskpärasemaid versioone Steeniks nimetatakse, võistlejat ei ole. 2. Rahvusvaheline Chenin Blanci päev on juunikuu kolmandal laupäeval. Sel suvel oli selleks 19. juuni. Nii et enne jaanipäeva igati sobilik vein avamiseks ja välja valamiseks. 3. Chenin Blancist saab teha nii kergeid värskeid mulliveine kui väärishallituse-dessertveine, mis võivad säilida suisa saja aasta ringis. Ja kõike, mis sinna vahele jääb. Peamised alad, kus Chenin Blanci kasvatatakse, on Lõuna-Aafrika Vabariik (umbkaudu pool kogu toodangust), Prantsusmaa, USA ja Argentiina. Pärit on ta aga Prantsusmaalt. Sünonüümid: Steen, Pineau de la Loire. Piirkondlikult võib Chenin Blanci aimata aga selliste nimede tagant nagu Vouvray, Quarts de Chaume, Bonnezeaux ja Savennières. Chenin Blanc õitseb vara ja valmib hilja. Sestap on ta vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele. Maitse- ja lõhnanüansid on väga mitmekesised. Mari peegeldab hästi keskkonda, kus ta kasvab. Kõrge hape annab sellele hea säilimispotentsiaali. Ta on tugeva kasvujõuga, tal on suured kobarad, kus on erinevates küpsusastmetes marjad. Neid ei saa aga korraga korjata, vastasel juhul tekivad halvematele eksemplaridele omased juurviljased ja mõrkjad noodid. Mida see tähendab? Eks ikka seda, et Chenin Blanc vajab palju hoolt, sealhulgas tagasilõikust. Milliseid lõhnu ja maitseid võib Chenin Blancist tehtud veinidest leida? Omased on õunased, pirnised, ananassised nüansid. Aga ka lillelõhnad: jasmiin ja õunaõis. Mida magusamaks vein läheb, seda enam lisandub brioche'i ja röstitud mandlite noote. Lisaks küpsed luuviljalised ja magusad tsitrused. Veinid, mida mekkisime: 1. Vouvray Les Boscuets, Sauvion, Prantsusmaa, 2019. Liviko 2. Bonnezeaux Le Malabe, Domaine des Grandes Vignes, Prantsusmaa. 2013 Vins de France 3. Chenin Blanc Platinum, Lyngrove, Lõuna-Aafrika Vabariik. 2019 Bestwine 4. El Bandito Skin Chenin Blanc, Testalonga, Lõuna-Aafrika Vabariik (Orange vein). 2019 West Cape Põhjalikumalt saab sellest marjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Restardis räägime täna Ladina-Ameerikast ja sellest, kas ning kuidas võiks idufirmad ja muud Eesti tehnoloogiaettevõtted neile turgudele minna. Meil on külas Kristi Rosenberg, kes elab juba mõnda aega Tšiilis ning juhib seal ühte kiirelt kasvavat idufirmat.  Räägime Kristiga nii Tšiilist kui sealse kandi suurriikidest nagu Brasiilia, Argentiina ja Mehhiko. Kui arenenud on seal tehnoloogiamaailm, milline on idufirmade maastik ja milliste eripäradega peab arvestama, kui soovid seal oma äri ajada. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja  Taavi Kotka.

Viienda saate (05.10) peateemad: *Eesti-Läti liiga. Läti klubid avasid nädalavahetusel hooaja. PAF Superkarikas on selgumas neli poolfinalisti. *Terminal Oil euroliiga. Esimese mänguvooru parimad ja kes läksid lati alt läbi? *Välismaal pallivad Eesti korvpallurid. "Kristjanas Kitsingase" otsemuljed Leedust. *VTB ühisliiga. BC Kalev/Cramo kolme mängu nädal! *NORDAIDi ennustusrubriik. Esimese vooru kokkuvõte ja uus "nädala mäng" forms.gle/9woYBUKgP7sXxnRk9 *Ballzy kuulajate küsimused. Kaubaks läheb järjekordne "Mängumeeste" särk. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla ja Kristo Saage.

Selle nädala KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja räägime dinosaurustest. Nimelt käis Eesti Loodusmuuseumi geoloog Sander Olo Argentiinas vaatamas, kui palju neid dinosauruseid seal leidub ja milline see riik üldse on geoloogi pilgu läbi. Saame saates teada, miks eestis dinosaurusefossiile ei ole, kuidas saame Argentiina looduses vaadata, milline oli Eesti 10 000 aastat tagasi ja mis on esimene asi, mida geoloogid enne kaugemaid reise ära õpivad. Ilmaparandaja on KUKu raadio eetris ikka laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner

FK101! Kuuldavasti hakatakse sel suvel Eestis filmima üht Hollywoodi megaprojekti. Tuhlasime veidi internetis ja ajusopis, et meelde tuletada, millised on senised suurprojektid, mida Eestis on filmitud. Saime näiteks teada, kuidas on Marveli kinouniversum Eestiga seotud ning miks musketäride filmis on valuutavahetus. Uudiseid jagub “Rohelise raamatu” eest parima filmi Oscari saanud Peter Farrelly uue projekti, Tom ja Jerry täispika mängufilmi, “Kiired ja vihased 9” ning “Suitsiidisalga” uute liitujate kohta. Uued filmid on sarimõrvarite poole kaldu. Argentiina poolt parima võõrkeelse filmi Oscarile esitatud “Ingel” räägib nende ühest kurikuulsamast röövmõrvarist 70ndatel. Umbes samal ajal tegi USAs koletuid tegusid Ted Bundy, kellest räägib film “Äärmiselt nurjatu, uskumatult õel ja jäle”. Kellele sarimõrvarid ei istu, võib valida värske õuduka “Imelaps põrgust” või romantilise komöödia “Vaat kus paar”.

Kaikkien aikojen finaali, maailmanloppu, Superclásico River Platen ja Boca Juniorsin välillä Copa Libertadoresin finaalissa. Jalkapallojuhlan sijaan historiaan jäi kaksi peruttua ottelua, väkivaltaa, kyynelkaasua ja sekasortoa. Byyrin Penkinlämmittäjät pohtii uudessa jaksossa, mitä tämä kaikki kertoo argentiinalaisesta yhteiskunnasta. Miksi tapahtumat eivät yllättäneet? Musiikki: The League – Soundtrack Of Our Summer

Argentiina on jälleen syöksynyt talouskriisiin. Buenos Airesista raportoiva Erkka Mikkonen kertoo, millaisia keinoja argentiinalaiset ovat keksineet selviytymiseen ja miksi he ovat hauskaa seuraa myös synkkinä aikoina.

Mis huvitas hiinlasi meie põllumajanduses ja toidutööstuses ning kuidas koostöö edasi läheb, millised meie mahetooted on nõutud nii kodu- kui välismaal, mida näitab meie ja Argentiina veiseliha võrdlus, kuidas hindavad olukorda ning tulevikku meie maaturismi arendajad, kes pidasid aru oma Läänemeremaade kolleegidega ja kes sai Õpetaja Lauri kuju?

Verlan pahvitehdas Pohjois-Kymenlaaksossa on ainutlaatuinen tehdasyhdyskunta, joka on säilynyt kuin ihmeen kaupalla meidän päiviimme kertomaan vanhan ajan puunjalostusteollisuuden historiasta. Jaalan ja Valkealan pitäjien rajamailta löytyi 1870-luvulla sopiva paikka ja elintärkeää vesivoimaa pienelle puuhiomolle ja pahvitehtaalle. Syrjässä kaikesta valmistettiin paksua pahvia kuusipuuta hiomalla ilman kemikaaleja. Yksi suurimmista pahvinostajista on Argentiina. Pahvia tehtiin aina vuoteen 1964 asti alkeellisissa olosuhteissa. Sitten ovat pantiin kiinni ja laitos unohdettiin vajaaksi kymmeneksi vuodeksi. 1972 alkoi Verlan uusi elämä tehdasmuseona. Verlan ainutlaatuisuus on huomattu ja sitä on arvostettu siinä määrin, että 1996 UNESCO hyväksyi sen maailmanperintöluetteloonsa. Yli kolme vuosikymmentä Verlan pahvitehdasta on esitellyt Jussi Lemminkäinen, joka lopetti opasuransa tänä syksynä. Metsäradion reportteri Olli Ihamäki ehti Jussin viimeiselle kierrokselle. Kuva: Olli Ihamäki / Yle

Õhtulehe jalgpallisaade "Kolmas Poolaeg" keskendub sel korral rahvuskoondiste tegemistele. Mart Treial ja Kaarel Täll kutsusid endale külla Argentiina fännist vutiajakirjaniku Oliver Lombi, kellega koos lahatakse Lionel Messi kodumaa vaevalist minekut MM-valiksarjas. Miks Argentiina maailmakuulus ründeosakond koondisesärgis ei sahista? Kas Messi mängukeeld saab nende MM-püüdlustele saatuslikuks? (22.28) Kui palju mõjutab sealset jalgpallielu korruptsioon? (44.53) Kui tuua näiteid arutluse all olevatest teemadest. Loomulikult ei saa tänases saates üle ega ümber Eesti jalgpallikoondise teisipäevast vägiteost ehk 3:0 võidust Horvaatia üle ja märtsikuust tervikuna. (0.37) Lisaks vaatame hea sponsori Coolbeti koefitsientide abil ette koduse meistriliiga neljandale voorule. (33.27)

1963. aastal toimus hispaaniakeelse kirjanduse maailmas plahvatus – ilmus Argentiina kirjaniku Julio Cort?zari romaan Keksumäng. See ei ole pelgalt raamatu pealkiri, vaid ka selle olemus: romaan kui kekskast, milles lugeja peab keksima ühest peatükist teise justkui ruudult ruudule, muretu sõpruskonna epateerivast lobisemisest otse elu ja surma piirile ning sealt absurdi kaudu armastuse juurde, Pariisist Buenos Airesesse, tsirkusest hullumajja. Keksumängu peategelane Horacio Oliveira ajab Pariisi tänavatel uidates taga tõelisemat tõelust ning otsib oma arbujat, tüdrukut nimega Maga. (Julio Cort?zar. Keksumäng. Kirjastus Koolibri. Loeb Priit Rand.)

Õhtulehe jalgpallisaate "Kolmas Poolaeg" 2016. aasta viimases väljalaskes vaatavad ajakirjanikud Mart Treial, Henry Rull ja Ott Järvela tagasi lõppevale jalgpalliaastale ning lahkavad ja meenutavad selle tippsündmusi. Esmalt võetakse jutuks Leicester City Inglismaa meistritiitel, mis päädis Andrea Bocelli esinemisega nende kodustaadionil. (2.05) Madridi Reali 11. Euroopa meistritiitel ja Madridi Atletico teine finaalikaotus kolme aasta jooksul. (10.20) Lionel Messi kaotas Argentiina koondisega kolmandat aastat järjest suurturniiri finaalmatši(16.19), aga Cristiano Ronaldo aitas Portugalil vastu ootusi Euroopa meistriks tõusta. (33.56) Suve küttis kuumaks Ragnar Klavani siirdumine Liverpooli (39.44)ning septembris öeldi pärast Bosnia ja Hertsegoviinalt saadud 0:5 kolakat "Adjö för alltid" Magnus Pehrssonile. (53.00) Eesti jalgpallisügis päädis pööraselt põneva lõpusirgega kodustel meistrivõistlustel(1.04.53), aga jalgpalliaasta vägevaim asi oli kõigest eelnenust hoolimata ikkagi Islandi "Huh!". (27.26)

Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“ analüüsivad Õhtulehe ajakirjanikud Ville Arike ja Hindrek Pärg koos Eesti Ekspressi ajakirjaniku Otto Oliver Olgoga Rio olümpia korvpalliturniiri. Iga veerandfinaalpaar võetakse luubi alla ning üritatakse leida vastused küsimustele kas USA saab Argentiina vastu (lihtsa) võidu (1.19), kes on Prantsusmaa-Hispaania kohtumises favoriit(9.50), kas Austraalia langeb jälle Leedu needuse kätte(17:25) ning kas B-alagrupi esimene Horvaatia saab jagu A-alagrupi neljandast Serbiast? (24.18) Samuti räägitakse põgusalt Eesti koondise kontrollturniirist Rumeenias, kust Eesti naaseb kahe väga napi kaotuse ja ühe väga napi võiduga. (31.45)

Õhtulehe ajakirjanikud Ville Arike ja Hindrek Pärg ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa arutlevad saates "Viies veerandaeg" potentsiaalse USA vs Maailm kohtumise üle ning jõuavad järeldusele, et Ameerika saab kaotada ainult iseendale. (2.00) Samuti tuleb juttu olümpiale sõitvate koondiste sõpruskohtumistest, kus lisaks USA-le on hea mulje jätnud ka vananev Argentiina ja võõrustaja Brasiilia. (18.53) Lisaks räägitakse olümpiaturniirist endast, kus tuntakse muret Prantsusmaa koondise pärast ning leitakse, et ameeriklased saavad alagrupis veel viis kontrollmängu. (33:40)

Argentiina eestlaskonna moodustavad põhiliselt II maailmasõja käigus põgenenud eestlased ja nende järglased, vanaeestlasi on vähem. Etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson jutustab teises saates Argentiina uuseestlastest ja räägib nende kohanemisest Argentiina eluga, nii poliitikaga, argentiinlastega kui ka vanaeestlastega. Pildil on Buenos Airese eesti prouad Inge Hansi ja Maela Viirsoo (pildistas Aivar Jürgenson).

Argentiina eestlaskonna moodustavad põhiliselt II maailmasõja käigus põgenenud eestlased ja nende järglased, vanaeestlasi on vähem. Etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson jutustab teises saates Argentiina uuseestlastest ja räägib nende kohanemisest Argentiina eluga, nii poliitikaga, argentiinlastega kui ka vanaeestlastega. Pildil on Buenos Airese eesti prouad Inge Hansi ja Maela Viirsoo (pildistas Aivar Jürgenson).

Eestlased rändasid Argentiinasse välja juba 20. sajandi algul. Ka pärast II maailmasõda kuulus Argentiina nende riikide hulka, kes Euroopast pagulasi vastu võtsid. Esimeses saates Argentiina eestlastest räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson Argentiina vanaeestlastest ehk neist, kes Argentiinasse rändasid välja 20. sajandi esimesel poolel.

Eestlased rändasid Argentiinasse välja juba 20. sajandi algul. Ka pärast II maailmasõda kuulus Argentiina nende riikide hulka, kes Euroopast pagulasi vastu võtsid. Esimeses saates Argentiina eestlastest räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson Argentiina vanaeestlastest ehk neist, kes Argentiinasse rändasid välja 20. sajandi esimesel poolel.

Valdese poolsaare loomaparadiis ja Argentiina loodus.

Valdese poolsaare loomaparadiis ja Argentiina loodus.

Argentiina rahvas ja ajalugu

Argentiina rahvas ja ajalugu

Alustame rändu Lõuna - Ameerikas. Argentiina avastamine.

Alustame rändu Lõuna - Ameerikas. Argentiina avastamine.