Podcasts about sellist

1. aprillil eetrisse läinud võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" keskendus oma 154. osas treeneriameti eripäradele, kuid ette võeti ka Eesti meistrivõistluste finaalseeriad ning muud päevakajalised teemad. Saates lõi lisaks püsiliikmetele ehk Taavi Nõmmistule, Mihkel Uibolehele ja Karl Rinaldole kaasa ka valitseva Eesti ja Balti meistri TalTech/Selveri ning Eesti naiste koondise peatreener Andres Toobal. "Kui palju meil klubivõrkpallis ringleb sellist positiivset energiat, et sponsorid meid nii väga tahaksid toetada?" küsis Toobal. "Me räägime kogu aeg, kui vähe klubisid meil on, kui halb on, kui vigased me oleme. Ja kui midagi hästi tehakse, siis tõmmatakse mingi muu asjaga sopp peale. Kuidas me nii lähme selle sama jutuga sponsorit meelitama? Mul on kahju ka Balti liiga finaalturniirist. Minule küll head maiku see ei jätnud. Finaal kujunes lõpuks tuliseks 3:2 mänguks, aga mingit maitset sellest ei jäänud." "Me oleme juba aastaid rääkinud sellest, kuidas me ellu jääme, mitte sellest, et me teeme midagi ägedat. Me pole tekitanud enda ümber sellist energiat, et me müüksime seda (võrkpalli)," lisas Toobal. Valik seekordseid teemasid: *Teistmoodi sissejuhatus; *Kui palju jätavad treenerid timeoutide ajal mikrofonisse ütlemata? *Andres tunnistab: mängijakarjääri varajane lõpp teeb tänaseni haiget;  *Kuivõrd sarnased või erinevad on naiste ja meeste võrkpall? *Pisarad käivad naiste võrkpalliga käsikäes, mehed jätavad rohkem enda sisse; *Miks ei jätnud Balti liiga võit Andresele head maiku? *Kuidas Toobal tänavust Selveri meeskonda komplekteeris? *Millised mehed on Tristan Täht, Marx Aru ja Keith Pupart? *Võru VK Barrus ja Tartu Bigbank pakkusid ühe aegade erilisema poolfinaalseeria; *Võrus üle 800 ja Tartus üle 1000 pealtvaataja saalis; *Mida on seni näidanud naiste ja meeste finaalseeriad? *Heleene Hollas ja Liisa Remmelg tegid Brasiilias kõva tulemuse; *Kas Ardo Kreegi karjäär on läbi?

Detsembri alguses esitles etnoloog ja ajaloolane, Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Indrek Jääts oma raamatut „Ääremaadel kõndija.

Ansamblist PUULUUP räägiti WOMEXil toimunud eksklusiivsel kohtumisel Prantsuse muusikaagentide ja produtsentidega.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees ning müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük. Kuigi ma Simmot varasemalt ei tundnud, siis mulle jäi silma, et käesoleva aasta alguses andis Tallinna Direktorite Klubi Simmole üle «aasta noore juhi» tiitli. Simmo on öelnud, et üks nende pereettevõtte juurdunud tõekspidamistest on, et nad pingutavad eesmärkide täitmise nimel maksimaalselt, kella vaatamata ja kompromisse tegemata. Mind hakkas huvitama, mis mees see Simmo selline on. Nii istusimegi Simmoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu sõnavaras ei ole sellist sõnapaari – ja mulle ei meeldi kuulda sellist sõnapaari – nagu 'ei saa' või 'ei oska'. Olenemata väljakutsest on alati võimalik leida lahendustee, kuidas eesmärgi suunas siiski liikuda. Mulle isegi ei meenu ühtegi sellist olukorda, kus meeskonna liikmed oleks kõvasti välja öelnud, et üks või teine asi ei ole võimalik. Meie mõtteviis on, et alati on mingi võimalus olemas, kuidas siiski eesmärke saavutada. See tähendab ambitsioonikust, sihikindlust ja julget pealehakkamist.” – Simmo Kruustük Kuulake ikka ...

Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta. Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele. Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.

Jälle üks teistmoodi episood on teie ees. Umbes pool aastat tagasi, ühel ilusal kevadisel laupäeval, kutsusid mind Merili Ginter ja Kätlyn Jürisaar osalema Facebook-live'is 24tunnisel heategevusaktsioonil “Kas ikka panustad?!”. See oli ettevõtmine, kus paljud rohkem või vähem tuntud Eesti inimesed jagasid oma isiklikke lugusid, filosoofilisi mõttekäike, aga ka väga praktilisi soovitusi juhtimis- ja elukvaliteedi parandamiseks. Selle materjali põhjal on tänaseks Merili ja Kätlyn koostanud just värskelt trükist ilmunud raamatu 'Sädeinimeste lood'. Nende kaante vahele on kokku kogutud 84 vestlust kolmest erinevast 24-tunnisest heategevuslikust aktsioonist, sealhulgas ka vestlus minuga. Aitäh teile, Merili ja Kätlyn, et nii ägedat asja teete! Mina võtsin meie omavahelise vestluse linti ning nüüd on see ka teile siin oma eheduses järelkuulatav. Olgem kõik sädeinimesed nii teiste, kuid mis peamine – iseenda jaoks! “Olen oma juhtimisalases podcastis püüdnud leida vastust küsimusele: mida tähendab olla edukas juht? Alustasingi ju seda podcast'i mõttega, et äkki mul õnnestub ühel hetkel koos oma külalistega sellele küsimusele vastus leida. Olen tänaseks üle viie aasta iganädalaselt selle küsimuse üle arutlenud ja võin ausalt vastata – sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Mida võib aga välja tuua ja mida ma olen ka püüdnud nendest intervjuudest ja vestlustest välja filtreerida, on mingisugused baasprintsiibid, aluspõhimõtted, millele toetudes saab juhtimine hoogu juurde, muutub paremaks ja edukamaks.Kui ma vaatan juhte, kes on päriselt elus edukad, siis neid on igasugust karva, nad võivad olla introverdid, ekstraverdid, visiooniinimesed, näpud-mullas-inimesed, insenerid, ise toimetada soovijad jne. On väga raske öelda, et vot seda tüüpi juht või juhtimisstiil või käekiri on ainuõige. Sellist ühte mudelit, ma arvan, ei eksisteeri. Aga üks ülioluline alusprintsiip on see, kas juht on tegelikult aru saanud, mis on tema loomuomane tugevus, tema juhi-DNA, kuidas ta saab seda tugevust maksimaalselt ära kasutada ja oma nõrkusi meeskonnaliikmetega tasakaalustada või kompenseerida. Arvan, et kõik edukad juhid on mingil sügavamal tasandil aru saanud, mis on just nende isikupärane tugevus, mis viib neid edule, samuti sellest, mis on nende vajakajäämised ja arengukohad ning kuidas meeskonna ja organisatsiooniga neid tasakaalustada või kompenseerida. Kõige alus on iseenda tundmine ja oma loomuomastele tugevustele toetumine.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ... PS. Raamatuga 'Sädeinimeste lood' saad täpsemalt tutvuda siin

Eile sai avalikuks, et üks Tallinna mees laadis riigi andmebaasist alla 286 438 Eesti inimese dokumendifoto. Andmekaitse valdkonna ekspert ja advokaadibüroo Sorainen partner Mihkel Miidla rääkis Delfi “Erisaates”, et fotode varastamine ei kujuta suure tõenäosusega inimestele ohtu, küll aga on riigil põhjust peeglisse vaadata.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 120. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (Loki, Resident Evil: Infinite Darkness, Cannes'i filmifestivali online filmid). Seejärele anname hinnangud uutele kinofilmidele: "Space Jam: uus algus" ja "Gunpowder Milkshake" Sisukord: 0:00 Kuulajate kommentaarid 14:06 Saatejuhtide kuulajamäng 22:15 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? (Loki, How A Realist Rebuilt a Kingdom, Rick & Morty, Resident Evil: Infinite Darkness, Good Place, The Office, Cannes'i filmifestivali online filmid.) 1:17:24 Anname hinnangud uutele kinofilmidele: "Space Jam: uus algus" ja "Gunpowder Milkshake" 1:58:04 Mida uuel nädalal kinodes näha saab? Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: info@kinosaade.ee. Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

„Vaatasin silmad imestusest punnis, kuidas väike pooleteistaastane tüdruk istus laua taga, sõi iseseisvalt suppi ja enamus sellest supist jõudis ka suhu,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Kadi Annuk kohtumist lapsega, kellele ta otsustas lisaks oma lastele hoolt ja armastust pakkuda. Kadi imestas tol korral, kui tublid ja enda eest seisvad olid tema koju jõudnud lapsed juba väga väiksena võrreldes lapsega, keda ta oli ise sünnitanud ja turvalises keskkonnas kasvatanud. Miks saab ühest tublist perest asenduspere lastele, kes ei saa ühel või teisel põhjusel oma kodus kasvada ning keda praegu on lisaks kolmele bioloogilisele lapsele Annukite perre jõudnud juba neli? Mida üldse tähendab hooldus- või asenduspereks saamine, millised on kaasnevad rõõmud ja mured ning millega tuleb arvestada, kui otsustad mitte enda sünnitatud lastele hoolt ja armastust pakkuda ning miks on oluline hoida ühendust ka laste päritoluperedega – kõigest sellest tänases saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Korvpallitarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko on ühise laua taha istunud, et kuulajateni tuua podcasti "Pihtas Põhjas" 56. saade. Peatähelepanu all on Euroopa meistrivõistluste valiksari, mis Eesti koondisele lõppes meeliülendavalt - finaalturniiri pääsmega. Lahkame nii häid kui ka halvemaid momente, mida valiktsükkel koondise vaatevinklist pakkus. Rõõmu teeb noorte meeste jõuline pealekasv ja nende suur roll, teisest küljest maksti kogenematuse tõttu lõivu kõikides mängudes. Neljandad veerandajad kaotati keskmiselt 10 punktiga... Mõistagi räägime lätlastest ja leedulastest, kelle saatuse määras üks vise. Leedu võitis ja suutis katastroofi vältida, Läti seevastu kaotas ning langes kaelani mudasse. Peatreener Roberts Štelmahers tituleeriti ühe nädalaga targast treenerist purulolliks spetsialistiks. Kullamäe tõdeb, et peatreeneri amet on nii tänamatu kui üldse olla saab. Põgusalt räägime ka Aafrika ja Ameerika valiksarjadest, neist ühes leiame väga tähelepanuväärse seose ka Eestiga. Varraku endine hoolealune mängis USA koondises! Sellist asja ei juhtu iga päev. Kalev/Cramol tuleb VTB Ühisliigas väga tihe kuu, juba homme mängitakse võõrsil BC Astanaga. Noore lätlase Arturs Zagarsi teenetest loobuti, kuna mängija sai vigastada. Kiirkorras otsitakse uut meest, üleminekute tähtajad on kohe-kohe kukkumas. Üleminekute tähtajad läksid juba lukku Euroliigas ja juhtus see, mida varasemalt spekuleeriti - Barcelonaga ühines 40-aastane Pau Gasol. Euroliigas on hoogu kogumas Istanbuli Anadolu Efes, üllatusi serveerib Villeurbanne´i ASVEL ning tasapisi hakkab Baskonias mänguaega saama Sander Raieste. Päris lõpus peatume ka NBA teemadel - turniiritabeli tippu on tõusnud Utah Jazz, kes kummutab müüti, et kolmestega mänge ei võida. Võidab ja kuidas veel! Head kuulamist.

Autoralli MM-sarja hooaja viimasel etapil Monza rallil on peetud kuus kiiruskatset ning sõita on veel kaks päeva. Rallit juhib hispaanlane Dani Sordo, Ott Tänak on viies, Elfyn Evans jätkuvalt tiitlikursil. Reedene päev oli keeruliste ilmaolude tõttu oodatult sündmusterohke. Mis juhtus, miks juhtus, kellega juhtus ning mis homme võib veel juhtuda - seda arutasid "Kuuenda käigu" podcastis saatejuht Gunnar Leheste ja ralliekspert Roland Poom.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti rääkida. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. OSA #4 Neljandas osas oli meie noore ajaloo jooksul esmakordselt seltsiks külaline - Hoovi.ee kaasasutaja Karl Märka. Hoovi.ee pakub kinnisvaraomanikele võimalust võtta oma tulevane üüritulu ettemaksuna välja ehk siis müüa oma üürilepingute nõudeõigus neile edasi. Hoovi.ee kliendid on kasutanud üüritulu ettemaksu võimalust, et viia läbi hädavajalikud ehitus- või remonditööd või isegi muutnud üüripinna planeeringut ja ka portfelli kasvatamiseks ehk uute objektide rahastamiseks. Saates räägime Karl Märkaga nii tema enda teekonnast ettevõtluses ja investeerimises kui loomulikult uurime Hoovi.ee võimaluste kohta. "Kinnisvarajuttude" ajaloo esimene külaline ei tulnud meie juurde mitte tühjade kätega, vaid tõi kaasa ka ühe pakkumise, kus kõik on võitjad. Kui meie kuulajad kasutavad Hoovi.ee portaalis sooduskoodi KINNISVARAJUTUD2020, siis pääsevad nad lepingutasust, meie podcast saab väikese vahendustasu ja Hoovi.ee saab endale väärt kliendi. Win-win-win! Sellist asja liiga tihti ei kohta. Kuula saade ära ja saad ehk ühe finantseerimisvõimaluse juurde, mida tulevikus sobiva projekti puhul kasutada!

"Kallid isad, püsige oma laste jaoks pildil. Sellist sidet, nagu lastel on emadega, ei saavuta me isadena kunagi, kuid otsus saada isaks ja jääda isaks nõuab eluaegset pühendumist. Isa peab olema meelekindel, jääma oma otsuste juurde, suutma eristada õiget ja valet," räägib Pere ja Kodu podcastis Palbo Vernik, MTÜ Koos On vedaja ja isa, kes tegeleb klassisidususe parendamise programmi raames lastega. Ta näeb, kui rängalt mõjub lastele see, kui isad nende elust kaovad või suhted kodus on sassis.

Seekordses saates: Gasly imeline võit! Vääris Sainz seda võitu rohkem? Miks Bottas nii äpu oli? Williamsi (perekonna) wiimane wõidusõit. Head kuulamist! Oleme nüüdsest kuulatav ka Spotifys!

Beebi nutab ja üldse ei maga? Mida ma valesti teen? Laps jonnib ja ma olen jõuetu, mida ma valesti teen? Marileen Olenko Tallinna Lasetehaiglast räägib, missugused on käärid vanemate ootuste ja tegeliku lapsevanema elu vahel.

Seekordses saates: Sellist mees mehe vastu võitlust me näha tahamegi! Kas Gasly suudab veel oma koha Red Bullis päästa? Haasi kolm suurt probleemi; Jüri Vips vallutab F3 maailma. Head kuulamist!

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus Kinoveebi peatoimetaja Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning filmistsenarist ja - kriitik Helen Schasmin võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 12. saates võtavad Ragnar, Henryk ja Helen (keda seekord polnud) läbi olulisemad filmiuudised meilt ja mujalt. Seejärel arutatakse, mis filme ja seriaale on vahepeal koduste vahendite (Netflix jne) abil vaadatud ning antakse hinnang praegu kinodes olevatele filmidele "Aladin", "Brightburn" ja "Godzilla II: koletiste kuningas". Lisaks uurime, mida sel nädalal kinos vaadata ning jagame ka koduseid filmi - ja seriaalisoovitusi. 0:00 Uudised meilt ja mujalt 1:15:59 Mida oleme kinos ja kodus vaadanud? ("Chernobyl", "Aladin", "Brightburn" ja "Godzilla II: koletiste kuningas" jpm) 2:10:03 Mida sel nädalal kinos ja kodus vaadata? Ehk nädala filmi - ja seriaalisoovitused. Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: jututuba@kinoveeb.ee

Peoleo kuulub oma päikesekollase välimusega troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased kõik elutsevadki.  Peoleo on ettevaatlik ja pelglik lind, ainult võitlusägeduses kaotab isalind ettevaatuse. Ka pesa kaitsmisel käitub ta südilt, mõnikord isegi hulljulgelt. Üldiselt on peoleo riiakas ja seltsimatu.  Igale inimesele on hästi tuttav peoleo kõlav flöödiheli meenutav vile. Sellist vilet kostub ainult pesitsusperioodil. Hästi on tuntud ka tema kräunuv häälitsus, mis on talle vihmakassi nime andnud.  Rahvasuus tuntakse peoleod veel kui vihmarääku, kuuseööbikut ja pajuvarest.

Peoleo kuulub oma päikesekollase välimusega troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased kõik elutsevadki.  Peoleo on ettevaatlik ja pelglik lind, ainult võitlusägeduses kaotab isalind ettevaatuse. Ka pesa kaitsmisel käitub ta südilt, mõnikord isegi hulljulgelt. Üldiselt on peoleo riiakas ja seltsimatu.  Igale inimesele on hästi tuttav peoleo kõlav flöödiheli meenutav vile. Sellist vilet kostub ainult pesitsusperioodil. Hästi on tuntud ka tema kräunuv häälitsus, mis on talle vihmakassi nime andnud.  Rahvasuus tuntakse peoleod veel kui vihmarääku, kuuseööbikut ja pajuvarest.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi. Ta on asutanud kommunikatsioonibüroo Powerhouse ning on seal toimetanud juhi ja konsultandina juba 17. aastat. Janekiga räägimegi, kuidas paremini kasutada kommunikatsiooni juhtimises. “Kui me räägime kommunikatsiooni olulisusest juhtimises, siis võiks ju lausa küsida, millega siis juht üldse tegeleb? Tal on ju ainult kaks põhitegevust: otsustamine ja kommunikatsioon. Põhimõtteliselt koosneb juhtimine ikkagi eelkõige nendest kahest dimensioonist. Kõigepealt info kogumine ja levitamine, mis moodustab siis esimese grupi tegevusi, ja siis selle info baasil otsuste tegemine. Minu arust seal ju muud ei olegi. Kui nüüd küsida, kuidas juhtidel nende oskustega on, siis utreeritult võiks öelda, et pooltel juhtidel, kes on ametisse saanud, mõttetöö korrastamise ja selgete sõnumite edastamise võime sisuliselt puudub. Räägime näiteks ministritest kui riigi tippametnikest. Kui sa ei suuda oma mõtteid adekvaatselt formuleerida, miks sa seda tööd siis üldse teed? Vaata mõne poliitiku väljaütlemisi ja sa saad aru, et neil puudub tunnetus, mida ühiskond ootab, mis päriselt sobib ja mis ei sobi ning mis on vastuvõetav ja mis mitte. Kui sul ei ole sellist peenetundelisust, siis see näitab, et juhtimise kvaliteet on erakordselt madal. Kõrgetes juhtimisrollides on vaja hästi spetsiifilisi kommunikatsioonioskusi. Oskusliku kommunikatsiooniga on võimalik väga palju ära teha. Kui sa ikka suudad panna inimesed endasse armuma, seda selle sõna kõige paremas tähenduses, siis nad on valmis sinu eest piltlikult öeldes kasvõi surema. Napoleon teadis ka oma tuhandet lähemat kaasvõitlejat inimlikul tasandil, sh nende perekondlikke detaile, ja oskas neid inimestega suheldes veenvalt ära kasutada. Inimestele meeldib, kui neist teatakse, neid hoitakse ja armastatakse — see on väärikuse ja tõsiseltvõetavuse küsimus. Siinkohal tuleb muidugi tõdeda, et absoluutselt igal inimesel, kes on väärikal ja olulisel positsioonil, tuleb ennast erinevates lõikudes ikka ja jälle ületada. Sellist juhti, kellel on absoluutselt kõik olulised omadused olemas, mina veel kohanud ei ole. Ikka on mingi arengukoht. Need kõik on küll arendatavad oskused, kuid kahjuks paljuski juhtide poolt alahinnatud. See on teadlikkuse ning töö ja vile küsimus.” — Janek Mäggi Kuulake ikka …

Sotsiaalmeedia platvorm on nagu lõkkeplats, mis ootab enda ümber inimesi. Sotsiaalmeedia on need lood, mida inimesed seal lõkkeplatsi ümber räägivad. Mida kaasahaaravamad need lood on, seda suuremalt lõke põleb ja seda rohkem inimesi tahab sinna tulla :) Sellist metafoori kasutab Jaan, et seletada sotsiaalmeedia olemust. Metafooriga saab väga vähesega öelda väga palju - ühe lause või pildiga saab seletada terve loo. Seekord olid meil külas Kaspar Ainelo ja Kaarel Kõre - turundajad ja reklaamimeistrid. Vestlesime ka "Päevad, mis ajasid segadusse" filmi turundamisest. Kuula podcasti ja saad teada. Helikvaliteedi tõi teieni Henrik Veeäär Lakeside Soundist. https://www.facebook.com/Lakesidesound

Nero Wolfe'i autoga tapetakse inimene, tema orhideid rünnatakse automaadivalangutega ja teda, kujutage ette, sunnitakse tööle. Sellist sõnumit ei saa ignoreerida ning sotsiaalse õigluse huvides näitab Wolfe koha kätte nii kapitalistidele, kommunistidele, mõrvarile kui ka kuritegelikule geeniusele. (Rex Stouti kriminaalromaan Teine ülestunnistus. Loeb Andres Ots.)

Väike kõhetu kogu keset verekoertehordi. Nuttu tihkumas. Võimalik, et oma viimast nuttu. See on … laps! Sellist asja ei tohiks ju olla!? Kus on täiskasvanud, nad peaksid ju lapsi kaitsma!? Just täiskasvanud olidki selle võika Uue Maailma loonud. Jah, nad PIINASID ja TAPSID lapsi. Uus kord sai kätte ka Whiti ja Wisty. Kuid kui sinu nimi on ettekuulutuses, kui sa oled nõid ja sinu vend võlur, siis ei saa sa nii kergelt alla anda. Wisty põlema lahvatamine oli alles võitluse algus! See polnud ju ometi ainult kunst, mida need kaks valdasid. Oli veel hõljumine, läbi seinte minemine, õelate jätiste moondamine, näiteks prussakaks… ja see on alles noorte põneviku esimene osa! (James Patterson. Võlur ja Nõid. Loeb Rando Tammik.)

Eestis on tohutud metsamaad, mis on jäänud maareformist kõrvale ja see läbi nii-öelda ilma peremeheta. Sellist metsamaad on Eestis ligi 300 000 hektarit ja seal on riik keelanud igasuguse metsamajandamise. (Hendrik Relve)