Podcasts about harvardi

""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein suurepärases podcast'is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“ Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris". Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.

""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi [1] ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein [2] suurepärases podcast'is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga [3]. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis [4]. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [5].Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.———————————[1] • Stanislav Grof [2] • Charles Eisenstein: "Kui see asi, mid... [3] https://charleseisenstein.org/podcast...[4] https://www.bbc.com/news/world-austra...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7860411... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Peeter Rebane on õppinud Oxfordi ülikoolis ja lõpetanud Harvardi ülikoolis majanduse eriala cum laude. Ta on õppinud filmindust Lõuna-California ülikoolis ja täiendanud end Judith Westoni näitekunstistuudios. Ta on Balti regiooni juhtiva meelelahutuskontserni BDG ja filmiproduktsioonifirma The Factory üks asutajaid. 2013. aastal anti talle Eesti aasta ettevõtja tiitel. Käesolev saade on valminud koostöös Shroomwelliga ning kasutadeskoodi TAITSAPEKKIS20 saad shroomwell.com/ esimeselt ostult -20%SAATES RÄÄGIME: Mis aitas Peetrl toime tulla lapsepõlve traumadega? Surmahirmule otsa vaatamisestKuidas psühhedeelsed seened avavad ligipääsu väga sügavale ärapeidetud tunneteleMüütidest ja valearusaamadest, mis puudutavad psühhedeelseid seeniKuidas ennast armastada on üks raskemaid asjuKohalolust ja seenetrendidestPraktilisest ja psühholoogilisest ajast PEETER REBANEInstagram: https://www.instagram.com/peeterthefox/Facebook: https://www.facebook.com/peeter.rebane/?locale=et_EEIMDB: https://www.imdb.com/name/nm3818919/SHROOMWELLKoduleht: shroomwell.com/Instagram: www.instagram.com/shroomwell.official/Facebook: www.facebook.com/shroomwellTÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: taitsapekkis.ee/Instagram: www.instagram.com/taitsapekkissaade/Facebook: www.facebook.com/taitsapekkissaadeToeta meid Patreonis: www.patreon.com/taitsapekkis/Support the show

Among many notable things, Glenn Loury has been the first African American economics professor to get tenure at Harvard, an author and essayist, a firebrand on race issues from both the left and the right, and, in one dark chapter of his life, a cocaine addict who led a secret life on the streets.Now in his 70s and a professor at Brown University, Loury leads a semi-retired life, publishing video conversations with fellow academics and intellectuals for an audience of tens of thousands on his Substack, an endeavor that includes a long-running dialogue with the Columbia University linguistics professor and New York Times columnist John McWhorter. In covering some fraught territory—such as “The Unified Field Theory of Non-Whiteness,” “Living by the Race Card,” and “Turning the Tide on Affirmative Action”—Loury sometimes attracts intense criticism. When University of Pennsylvania law professor Amy Wax came on his show and made controversial remarks about Asian immigrants, he copped an earful. When he challenged recent anti-Trump comments made by Sam Harris, he upset a bunch of Harris stans (“I didn't quite get right what he had said,” Loury says in our conversation. “My apologies, Sam, if you hear this, because I do like you”).But Loury has a long history of being an outsider and is unafraid to take principled positions that get him in trouble with his peers. He has an almost constitutional resistance to conformity. One thing he prides himself on, though, is having tough discussions on big topics, even with those who disagree with him. “I'm proud to be able to say that I can have cordial and productive conversations with them,” he says, “and I intend to do more of that.”We have video!Quotes from the conversationOn productive disagreementI've tried to have people on the [Glenn Loury show] who challenge me... Had Cornel West on the show and we had a wonderful conversation. I've had Briahna Joy Gray on the show. I've had Richard Wolff, the Marxist economist, on the show. These are people that come at the issues that I'm concerned about rather differently than I do, but I'm proud to be able to say that I can have cordial and productive conversations with them and I intend to do more of that.On being hard to pin downDuring the 2020 election season, I had a formula, which was I'm going to vote for Biden, but you shouldn't believe me because, if I were going to vote for Trump, I would never tell you. So if you ask me who I'm going to vote for, there's no information in my response. On discussing TrumpOne of my points that I've been making over and over again in conversation with John McWhorter, who very forthrightly as a good New Yorker denounces Trump at every opportunity – he's a moron, he's an idiot, whatever – is that, hey, man, 45% of the population thinks the guy should be President. I mean, maybe we ought to think about why they think that. On watching what he saysI'm managing my brand, I must confess, by carefully selecting how it is that I react to the Trump phenomenon so as to be able to maintain plausible deniability.On independent thinkingI could report to you that I hate to be bullied. Don't tell me what to think and don't tell me what to say. You want to call me a name? Call me a name. But if you want to change my mind, you had better make an argument and it had better be a good one.On Sam HarrisSam Harris made a comment about suppressing the Hunter Biden laptop story and then I made a comment about Sam Harris. John McWhorter and I kicked that around. I took exception to what I understood Sam to say, but I didn't quite get right what he had said. My apologies, Sam, if you hear this because I do like you.On how the internet is affecting cultureMaybe I'm going to say pessimistic because we are so polarized. I mean, to the point where large numbers of people question the outcome of elections. And that goes in both directions, by the way. Trump lost the most recent election for President and he's an election denier – and his followers to the extent that they don't acknowledge the legitimacy of Biden's election – but believe me, that's not over. There will be other elections. There will be different outcomes... On the other hand, it is possible to have a conversation with just about anybody instantly and to send it out to millions of people. And that's really pretty cool. I don't blame the medium for the fact that it can abet partisan polarization and division because it can also facilitate a different kind of discourse.On making the best case for the other sideI try to do that a little bit with the so-called steel-manning function in my own podcasts. When I hear an argument, I try to imagine and then articulate what I think the best case for the other side is. Ideally, if I do that well, the listener, if they tune in in the middle of the podcast, won't know what side I actually hold. To the extent that I can succeed at that, I'm hopefully modeling a kind of intellectual openness and a kind of, if you will, epistemic modesty. This may be what I think, but I'm not sure it's right. What's the best case for the other side? That kind of thing.On his partnership John McWhorterI have great respect and admiration for John. I mean, we have this rapport. It's kind of a shtick now. It's kind of an act that we perform every other week, and I look forward to it.On the state of race relations in the USI think the idea that the United States of America is a white supremacist, racist nation founded on slavery and genocide... That idea in the 21st century is wrong.On holding unpopular positionsI'm worried about the victims of crimes, not only about the way we treat people who commit it... Have I lost friends? Yes, I've lost friends. And I've gained new friends.On changing his mindI've, over the course of my life, taken this position and taken that position and so on. And it's not a pendulum swinging back and forth. That's the wrong metaphor. I'm deepening and making more subtle and more nuanced the sensibilities that I bring to these questions... I don't know how this all ends. And it does end. I'm painfully aware of the fact that we are all mortal. But I like to think that I'm on a higher plane today than I was 10 years ago or 20 years ago.On his double life while at HarvardI was a cocaine addict. Did stuff like that. I had a mistress stashed away that had blew up in my face when we got into fight that became public and she accused me of battery, which was not what happened... I was this bad boy with a nightlife and a kind of reckless disregard for the normal constraints. I thought I was Superman. I thought I was the baddest cat on the block.On finding religion and recoveringI went through the valley of the shadow of death and came out on the other side.On writing a memoirFor me, it's very obvious that you must disclose discrediting information about yourself in order to win the confidence of the reader such that, when you get to the part where you want to glorify yourself, you have the reader's credibility. So even if my goal is to toot my own horn, at the end of the day when they turn the last page of the book and I want them to think Glenn is really a wonderful guy, what a human being, what a life, to get there, we have to go through the valley of the shadow of death.On being a contrarian I call myself a contrarian. I say I don't like bandwagons. Am I being a contrarian for contrarian's sake? Am I refusing to acknowledge things that are true simply because most people think them to be true and I have to therefore be on the other side? Do I get a certain amount of self-aggrandizement and satisfaction from sneering at the popular opinion and taking the slings and arrows that come from that? Probably.Show notes* Glenn Loury on Substack and Twitter* Old-school video blog publication, Bloggingheads.tv, where it all started for Glenn * [10.00] Amy Wax saying controversial things on The Glenn Show* [12.00] Criticizing Sam Harris* [15.00] Talking about Trump* [17.50] Disagreeing with his own family* [20.45] Having people on the show who challenge him* [23.20] Not blaming the internet * [25.00] Hate Inc, by Matt Taibbi (paperback)* [27.00] Woke Racism, by John McWhorter* [28.45] Glenn's tribute to John McWhorter* [31.45] State of race conversations in the U.S.* [34.00] “Unspeakable Truths About Racial Inequality in America,” by Glenn Loury, Quillette* [38.00] Glenn's intellectual obituary to James Q. Wilson, from 2012* [41.35] Old Glenn/New Glenn* [50.00] Substack writers mentioned: Robert Wright, Matt Taibbi, Nikita Petrov, John McWhorter, Emily Oster, Alex Berenson* Bari Weiss interview with Glenn Loury, Honestly podcastThe Active Voice is a new podcast hosted by Hamish McKenzie, featuring weekly conversations with writers about how the internet is affecting the way they live and write. It is produced by Hanne Winarsky, with audio engineering by Seven Morris, content production by Hannah Ray, and production support from Bailey Richardson. All artwork is by Joro Chen, and music is by Phelps & Munro.Postscript  This is a public episode. If you would like to discuss this with other subscribers or get access to bonus episodes, visit read.substack.com

Jüri-Mikk Udam on Eesti tippsõudja, Harvardi lõpetanud mehaanikainsener ja haridus-startupi Harimik asutaja. Ta on sündinud Tallinnas ning lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Pärast keskkooli läks ta õppima USA-sse ning lõpetas Harvardi ülikooli cum laude. Jüri-Mikk saavutas sõudjana 2021. aastal Tokyo OM-il 6. koha (neljapaadis) ja 2012. aastal Londoni OM-il 13. koha (kahepaadis). 2012. aastal tuli ta kahepaadis U19 klassis Euroopa meistriks. Ta on võitnud EM-il pronksmedali ning maailmakarika etapi esikohti. Lisaks on ta osalenud mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ja universiaadidel. Jüri-Mikk on saanud Vabariigi Presidendi noore sportlase preemia ning teda on tunnustatud Tallinna parima meessportlase tiitliga aastal 2021. Kahe olümpia vahelisel ajal töötas ta ühel suvel Anderson Research Groupis Cambridge'is Massachussettsis, kus ta arendas atmosfäärilise osooni mõõteriista ning ehitas selle prototüübile, mille kosmosesse lansseerimiseks sai tema rühm ka NASA grandi. Ta on töötanud ka Eesti Energias vesiniku valdkonna projektijuhina. Tema asutatud haridusidufirma Harimik eesmärk on muuta matemaatika õppimine põnevaks ja kergelt kättesaadavaks lühikeste eestikeelsete videoklippide abil. 2022. aasta septembri algusest liitus Jüri-Mikk programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kollektiiviga, et kaasa aidata täiskasvanute ümberõppele ja konkurentsivõimele tänapäeva majanduses. Selles saates räägime Lapsepõlvemälestustest Tallinnas ja erinevatest hobidest läbi aegade Prioriteetide seadmise oskusest Kuidas Jüri-Mikk pidi ettevalmistusega endast kõik andma, et Tokyoni jõuda Suvisest uurimistööst Andersoni uurimisrühmas ja arendatud atmosfäärilise osooni mõõteriistast Vesiniku tarbimisest ja tulevikust Eestis Harimiku ideest ja vajadusest Kood / Jõhvi suurest ambitsioonist ja Jüri-Miku panusest Küsimuse saab vastus, kui Eesti oleks ettevõte, siis mitmendal kohal ta maailmas oleks Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus podcasti seeriast coachingu teemadel. Nagu ikka, siinsed teemad kooruvad välja minu enda kogemustest töötades juhtidega, kas siis coachingut või koolitusi läbi viies. Ja tänane teema ongi üks selliseid huvitavaid märkamisi, mida ma ikka ja jälle aeg-ajalt tähele panen juhtide juures. Nimelt, käesolevas episoodis arutlen valjult, kuidas juhtide uskumused ja ootused oma meeskonnaliikmete osas hakkavad mõjutama nii tiimiliikmete käitumist kui ka juhi enda käitumist meeskonna suhtes; ja miks see nii oluline on. “Nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, siis juhtide ootused ja uskumused oma meeskonnaliikmete saavutusedukuse kohta, isegi kui need on kõvasti kallutatud, hakkavad meeskonnaliikmete tegelikke tulemusi mõjutama. Seda nähtust nimetatakse Rosenthali efektiks. Nimelt, Harvardi psühholoog Robert Rosenthal viis kooliõpilaste ja -õpetajatega läbi eksperimendi, kus ta näitas, et kui õpetajad usuvad, et üks või teine õpilane on keskmisest võimekam – isegi kui ta tegelikult seda ei olnud ja ta oli välja valitud juhusliku valiku teel –, siis need õpilased osutusid aasta pärast võimetelt enam arenenuks, kui nende klassikaaslased. See areng sai võimalikuks, kuna nende õpilaste kohta oli õpetajatele antud edasi selge sõnum, et nad on keskmisest võimekamad. Sama fenomeni on replitseeritud ka teistes inimkooslustes, sh meeskondades. Põhjus on selles, et meeskond hakkab, kas siis vähem või rohkem alateadlikult, käituma juhi ootustele vastavalt. Seetõttu on juhtidel ülioluline teadvustada, mismoodi nad tegelikult oma meeskonnaliikmetesse suhtuvad. Paratamatult juhina paned sa üpris ruttu paika, kes on sinu tiimis nö top tegijad, kes on nõrgad tegijad ja kes on selline hea keskmik. See on küll inimlik, kuid alati kallutatud suhtumine ning võib olla mittesoovitava mõjuga. Juhina tuleks vaadata, milline on minu käsitlus ühest või teisest meeskonnaliikmest ja mismoodi see käsitlus – need tõekspidamised ja baasuskumused selle inimese kohta – hakkavad mõjutama minu enda käitumist selle meeskonnaliikme suhtes. Kas võib äkki olla nii, et ma ise olen teatud määral loonud vastavad tingimused ja selle keskkonna, oma käitumise ja ootustega, kus see inimene ei saagi õnnestuda?” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Kell 9.20 on külas insenerikraadiga Harvardi lõpetanud Eesti tippsõudja Jüri-Mikk Udam, kes töötab Eesti Energias ja annab ka eraõpetajana reaalainete tunde. Nüüd plaanib ta oma uue õppemetoodikaga vallutada kogu Eesti.

Täna on meil saates mees, kes on tõeline multitalent. Ta on olümpiasõudja, ettevõtja ja Harvardi vilistlane - Jüri-Mikk Udam. Tänases saates rääkisime: ▪ Tokyo olümpiast;▪ vaimsest tervisest;▪ valusatest õppetundidest;▪ Harimikust;▪ Harvardis edukalt õppimisest. Saadet juhivad Kairi Killing ja Sandra Raju.

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Käsitluse all on ülioluline teema – suhted. Arutlen valjult, miks suhted on maailma kõige olulisem asi ja annan ka väikese harjutuse, mille abil oma tänast suhete kvaliteeti kaardistada. “Kui ma peaks välja tooma ühe teema, mis ehk kõige rohkem mõjutab meie õnnelikkuse taset, siis julgen öelda, et see on inimsuhete valdkond. See on teema, mis ühel või teisel moel jookseb läbi kõikidest minu caochingutest. Meie elukvaliteet on paljuski määratletud just meie suhete kvaliteediga. Järjest enam olen hakanud mõistma, kui suurt rolli mängivad suhted meie subjektiivse heaolu juures. See, missugune on meie suhete tervis, mõjutab otseselt kõiki teisi elu aspekte – nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Tänaseks üle 80. aasta kestnud Harvardi ülikooli uuringus leiti, et on õnneliku elu aluseks on inimsuhete kvaliteet. Meie suhted ja see, kui õnnelikud me oma suhetes oleme, mõjutavad märkimisväärselt mitte ainult meie subjektiivset õnnelikkuse taset, vaid ka füüsilist tervislikku seisundit ja eluea pikkust. Seega – kui soovite parandada oma elukvaliteeti, siis üks olulisemaid valdkondi, kuhu investeerida aega ja energiat, on oma suhete eest hoolitsemine. Päeva lõpuks, ma usun, on inimese mõõdupuu, mille järgi ta ütleb, kas ma olen elanud oma elu hästi, kas ma olen olnud edukas, mitte pangakonto jääk, vaid tegelikult kõige oluöisemaks küsimuseks on – kas mul on enda ümber inimesed, kes mind toetavad, kes mind armastavad, kes mulle korda lähevad, ja kelle heaolu ning edu ka mulle korda läheb? Ma usun, et paljud meist, kui mitte kõik, kirjutaksid sellele alla.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Kõrge vererõhu kontrolli alla saamiseks ja ohjes hoidmiseks võib elustiili muutes saavutada erakordselt häid tulemusi. Mida soovitavad Harvardi ülikooli teadlased?

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Robert Kitt ja Mihkel Kunnus. Saade Nassim Talebist, kes on esseist, õpetlane, statistik ja endine börsikaupleja ning riskianalüütik. Oma kirjatöödes uurib ja mõtiskleb ta juhuslikkuse, tõenäosuse ja ebakindluse üle. Ta peab tähtsaks ennustamatuse osa elus. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekesise ja intrigeeriva minevikuga mindfulness’i ja teadvelolekuoskuste koolitaja Marko Lepik. Ta on Google’is koostöös Stanfordi ja teiste ülikoolide teadlastega loodud programmi ‘Search Inside Yourself’ sertifitseeritud koolitaja. Marko on läbi isikliku kogemuse ja pikaaegsete treeningute kaudu jõudnud arusaamisele, et keskendumisvõime ja tähelepanu juhtimine on tänapäeva stiimulite- ja stressirohkes maailmas ülioluline oskus. See aitab meil ennast liigsetest välistest stiimulitest lahti haakida ja seeläbi vabastada sisemisi vaimseid ressursse väärtustatud tegevusteks. Nii ongi Marko tänaseks oma arenguteel jõudnud mindfulness’i ja emotsionaalse intelligentsuse koolitaja ja coach’i rolli. Markoga räägime sellest, kuidas teadvelolek ja tähelepanu juhtimine on läbi teadvustamisharjutuste treenitav oskus ning kuidas see aitab meil oma harjumuspäraste emotsioonide ja automaatsete reageeringutega paremini toime tulla. “Ma väidan, et keskmine inimene ei pane suures osas oma ajast tähele, millega ta vaimselt tegeleb ja kus tema tähelepanu tegelikult on. Harvardi Ülikooli uurijad Killingsworth ja Gilbert leidsid, et vähemalt pool ajast uitab tavainimese tähelepanu täiesti suvaliselt. Me võime arvata, et meil on oma tähelepanu üle kontroll, aga tegelikult see kõikide nende väliste stiimulite juures meil puudub. Hea uudis aga on see, et seda on võimalik õppida. On võimalik treenida, kus mu tähelepanu hetkel on, kuidas ta hajub, miks ta näiteks mingitesse vaimsetesse protsessidesse kinni jääb ja miks ma selle kõige tulemusena reageerin mingitele asjadele emotsionaalselt ebatervelt. Näiteks, miks ma töö juures vihastan, miks mul stress tekib või miks ma läbi põlen. Üldiselt toimuvad need asjad meiega autopiloodil ehk meie teadliku kontrolli alt väljas. See võimalus, mida mindfulness pakub, on aga tulla tagasi sellesse hetke, kus väline impulss jõuab organismi ja võtta selles kohas selline väike teadlik paus, piltlikult astuda sellest impulsist korra kõrvale ja seeläbi anda endale võimalus valida, ajapikku treeningu tulemusena, teadlikult soovitud käitumisviis. Mida sedasorti teadveloleku treening meile pakub, on võimalus siis, kui see on mõistlik ja soovitud, ise valida, kuidas ma käitun, kui mul teatud mõte pähe tuleb või mind teatud tunne valdab. Uuringud näitavad, et teadvelolekut parandavad harjutused tõstavad meie tähelepanu juhtimise oskust, toetavad meie stressijuhtimise võimet ja aitavad meil emotsioonidega paremini toime tulla. Seega on meil laual oluline teema, kuidas me saame need oskused omandada, et iseenda ja ümbritsevaga juhtimises, töös ja eraelus paremini hakkama saada. Mina ise töötan emotsionaalse intelligentsuse ja liidrioskuste arendamise programmiga ‘Search Inside Yourself’, mis loodi Silicon Valley's koostöös juhtivate neuroteadlaste, äriekspertide ja psühholoogidega. See on Google’i populaarseim sisekoolitus, mis pakub hoolikas ja kaasahaaravas vahekorras teaduslikku teooriat ja praktilisi harjutusi tähelepanu treenimiseks ja emotsioonide regulatsiooniks.” – Marko Lepik Kuulake ikka ...

Minu investeerimispõhimõtted - Rain Lõhmus Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud suur-intervjuud Rain Lõhmusega. InvesteerimisFestival toimus tänavu juulis juba viiendat korda, kust võttis kolme päeva jooksul osa üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Rain Lõhmus on suurettevõtja, pikaaegne investor, LHV Pank AS kaasasutaja ning nõukogu esimees. Olles kõigest 24-aastane oli Rain Balti riikide suurima finantsastuse Hansapanga loomise juures. Toonane Hansapank on täna Eestis tuntud Swedbankina. Lisaks on ta lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning Harvardi Ärikooli. Äripäevon valinud Raini 2011. ja 2016. aastal aasta ärimeheks. - Millised on LHV Groupi asutaja ja suuromanik Rain Lõhmuse investeerimispõhimõtted? - Kuidas on need aja jooksul muutunud? - Millised on tema suurimad võidud ning millistest kaotustest peaksid teised õppima? Sellest saab kuulda ja vaadata lähemalt videost ja podcastis. Festivali suurintervjuu viib läbi Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Meeskond: Markus Roogna, Marko Oolo, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on superviisor, coach ja koolitaja Kaidi Peets. Räägime Kaidiga coachingust nii ühe kui ka teise külje pealt. Kui Kaidi ise ütleb, et igast inimestevahelisest kontaktist võiksid jääda maha õnnelikumad inimesed, et iga kontakti järel võiksime tunda, et oleme sellest kokkupuutest kasvanud ja uut jõudu saanud, siis mina tundsin küll pärast meie vestlust, et mina sain meie kohtumisest hea inspiratsiooni- ja energialaksu. Aitäh :) “Mulle meeldib metafoor, mille ma kunagi ühelt Harvardi Ülikooli kursuselt ‘Immunity to Change’ kaasa võtsin. Me mõnikord seame endale mingid uued eesmärgid ja vajutame sellega nagu gaasipedaali – öeldes sellega endale selgelt, et nüüd on muutust vaja, et me tahame areneda ja me soovime teatud teemadega edasi liikuda. Kuid paradoksaalselt samal ajal vajutame teise jalaga pidurit ning me ei vii seda oodatud muudatust ellu. Me leiame mustmiljon erinevat ettekäänet või vabandust, miks me sellega ikkagi ei saa tegeleda. Nii nagu need uusaastalubadused, et hakkan uuest aastast trennis käima näiteks. Ma tean, et mu keha vajab seda ja see teeb mulle ainult head, kuid siis teiselt poolt avastan ikka ja jälle mitmeid erinevaid põhjusi, miks ma trenni mindud ei saa. On see siis raha küsimus või aja küsimus või midagi muud, vahet pole, meie plaanid ei saa teostatud. Miks me siis hakkame iseendale vastu töötama? See on minu arvates nii huvitav küsimus. Sellesamaga me üpris palju coachingus tegelemegi. Kus kohas asub see konks, mis hoiab meid kinni? Näiteks, miks ma juhina ei delegeeri piisavalt või miks ma kipun teatud otsustega venitama, kuigi selleks nagu otseselt põhjust ju pole või miks ma ei pane teatud olulisi kuid ebamugavaid teemasid lauale? Miks ma nii käitun ja lasen sellel ahvil oma kukil edasi elada? Mis pidur mul peal on?” – Kaidi Peets Kuulake ikka …

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Andreas Palmiga, kes on Pariisi Poliitikauuringute Instituudi tudeng ja lõpetamas sellel õppeaastal oma bakalaureusekraadi Edinburghi ülikoolis. . Nad vestlesid Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinkeri raamatu "Enlightenment Now" 19. peatüki üle, mis räägib eksistentsiriskidest. Juttu tuli sellest, miks Pinker arvab, et eksistentsiriskidest mõtlemine ei ole hea, tehnoloogia optimismist ja pessimismist, tehisintellekti ohtudest ja paljust muust. Allikad, mis vestlust toetasid või jutuks tulid: - Pinkeri raamatu eksistentsiriskide peatükk: http://bit.do/xrisks - Pinkeri raamatu “Enlightenment Now” arvustus: https://novaator.err.ee/842448/raamatuarvustus-maailm-muutub-paremaks-hoolimata-ajakirjanduse-negatiivsusest - Nick Bostromi tehisintellekti ekspertide küsitlus: https://nickbostrom.com/papers/survey.pdf - Teine tehisintellekti ekspertide küsitlus arvamustest, millal saavutatakse inimtasemel tehisintellekt: https://arxiv.org/pdf/1705.08807.pdf - Stuart Russelli mõtted tehisintellekti ohtudest: https://people.eecs.berkeley.edu/~russell/research/future/q-and-a.html - Tehisintellekti müüdid, sealhulgas arvamus, et pahatahtlikud robotid võtavad maailma üle: https://futureoflife.org/background/aimyths/ - Poliitfilosoof Samuel Scheffler mõtleb oma raamatus sellest, miks me hoolime niivõrd palju tulevaste generatsioonide ning inimkonna jätkumisest: https://player.fm/series/the-political-theory-review/samuel-scheffler-why-worry-about-future-generations - Artikkel, mis annab ülevaate hiljutistest tehisintellektialastest arengutest, riikidevahelisest intensiivistunud võidujooksust ning pakub ka ühe võimaliku tulevikuperspektiivi, kuidas me liigume AI-natsionalismi poole: https://www.ianhogarth.com/blog/2018/6/13/ai-nationalism - Briti kosmoloog ja astrofüüsik Martin Rees võtab taskuhäälingus Talking Politics eksistentsiriskid kokku teisel viisil kui Steven Pinker: https://www.talkingpoliticspodcast.com/blog/2019/137-talking-politics-guide-to-existential-risk

Minu kolmas saatekülaline on võrratu Mari Joller, kes on juba pikemat aega New Yorgis tegutsev eestlanna. Ta juhib tehisintellektiga tegelevat ettevõtet Scarlet Speaking, mis loob Samsungi ettevõtluskiirendi toel tarkvara mis toimib kui nutisekretär, mis aitab sind sinu kalendri ja reiside planeerimisel, märkmete tegemisel jms. Ühtlasi oli Mari ka esimene eestlane, kes lõpetanud Harvardi ärikooli magistrantuuri, kuid sellega ei lõpe tema haridustee. Selles episoodis räägime Milline oli ta elu 1992. aastal mormoonide keskel Idaho osariigis, kuhu ta vahetusõpilasena aastaks sattus? Miks ta Tartu Ülikooli juuraõpingud pooleli jättis ning kuidas ta Hiina keele selgeks õppis? Oma tööst Nokias ja Virgin Mobile'is. Miks on oluline luua humaanset tehnoloogiat ja kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel? Milline on tema jaoks eriline paik Eestis? Milline on tema ilus soov Eesti Vabariigi juubeliks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu kolmas saatekülaline on võrratu Mari Joller, kes on juba pikemat aega New Yorgis tegutsev eestlanna. Ta juhib tehisintellektiga tegelevat ettevõtet Scarlet Speaking, mis loob Samsungi ettevõtluskiirendi toel tarkvara mis toimib kui nutisekretär, mis aitab sind sinu igapäevaste toimingutega paremini toime tulla, nagu kalendri ja reiside planeerimine, märkmete tegemine ja paljud muud. Ühtlasi oli Mari ka esimene eestlane, kes lõpetanud Harvardi ärikooli magistrantuuri, kuid sellega ei lõpe tema haridustee. Me räägime temaga: - milline oli ta elu 1992. aastal mormoonide keskel Idaho osariigis, kuhu ta vahetusõpilasena aastaks sattus; - miks ta Tartu Ülikooli juuraõpingud pooleli jättis ning kuidas ta Hiina keele selgeks õppis- oma tööst Nokias ja Virgin Mobile’is;- miks on oluline luua humaanset tehnoloogiat ja kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel;- milline on tema jaoks eriline paik Eestis;- ja milline on tema ilus soov Eesti Vabariigi juubeliks? Saatemärkmed leiate memokraat.ee lehelt. Soovin teile head kuulamist… siin on minu vestlus globaalse eestlase, Mari Jolleriga. P.S. Kui teil on mõtteid, kellega võiksin järgmisena vestelda, kirjuta palun globaalsedeestlased@gmail.com. Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours". Tänud Ühendkuningriikide elektroonilise jazzi artistile ja multiinstrumentalistile Pete Josefile ja Saksamaa plaadifirmale Sonar Kollectivile, kes on andnud meile õiguse kasutada tema loomingut podcasti tunnusmuusikat.

Vene esimese presidendi Boriss Jeltsini elulugu väärib kindlasti lugemist. See raamat ei kõnele niivõrd palju välispoliitikast kui pigem Jeltsini siseheitlustest ning suhetest teiste Vene võimumeestega, eriti Nõukogude Liidu viimase presidendi Mihhail Gorbatšoviga. Raamatu suureks plussiks on autori intervjuud Jeltsini enda ja teistegi Vene poliitikutega. Raamatu autorit, Harvardi ülikooli politoloogia osakonna juhatajat, politoloogia ja Venemaa-uuringute professorit Timothy J. Coltonit, peetakse ingliskeelse maailma üheks paremaks Venemaa asjatundjaks. (Timothy J. Colton. Jeltsin: elu.)

FACEBOOK. SOTSIAALVÕRGUSTIKU EFEKT kirjastuselt Futu print. 2003. aasta sügisel asub Harvardi tudeng Mark Zuckerberg tööle ideega, mis teeb temast maailma noorima miljardäri. Milllised on Facebooki sünni tegelikud tagamaad? Sellest räägib raamat, mille alusel valmis menufilm ?Sotsiaalvõrgustik". (Toimetab Küllo Arjakas.)