Podcasts about iisraelis

30. mai Facebooki otsesaates vaatasime taas üle päevakajalised teemad: Kallase jaburad väited Ukraina sõja teemal Rootsi väljaandele, Gigi D'Agostino klassikalise klubihiti “L'amour Toujours“ eetrikeeld Oktoberfestil, Ilta-Sanomate peatoimetaja sõnul olid koroonameetmed hävitav viga, eurovalimised, miljardäride maksustamine, Martin Helme närveldamine Äripäevas jne.   Samuti vaatasime WHO pandeemialeppe kajastamist rahvusringhäälingus, soovitasime lugeda poliitikavaatleja Andres Laiapea ülevaadet Iisraelis toimuvast ja vaadata Telegrami värskeimat podcasti seentest. Vaata live´i järgi siit: https://www.telegram.ee/ajaviide/fb-live-30-05-24-kaja-kallase-intekas-rootslastele-reivihiti-tsenseerimine-ja-ilta-sanomate-peatoimetaja-koroonatodemus  

Riigikaitsesaates "Si Vis Pacem..." (nr. 105 , salvestus: 08. november 2023) räägitakse Euroopa keskel möllavast sõjast, mis olevat jõudnud operatiivtaktikalisse ummikusse. Talv on ees ja venelased hakkavad taas ründama Ukraina energeetikataristut. Kas liitlaste sõjatüdimus võib saada Ukrainale saatuslikuks?Kuidas Iisrael võiks saada jagu Hamasi terroristidest Gaza sektoris, kes on rajanud oma juhtimiskeskused ja relvalaod tsiviilobjektide ja haiglate alla. Kui juudid Hamasi võidavad, kas nad hakkavad siis ka Ukrainat toetama?Saatel on külas Riigikogu liige, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas (EKRE). Saatejuht on Erik Boltowski

Kuigi venelaste kaotused Avdijivka piirkonnas on suured, näib linna ümberpiiramine vältimatu. Samas on ukrainlased tugevdamas oma kohalolekut Dnepri vasakkaldal. Viimastest arengutest nii Ukrainas kui Iisraelis räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. Saatejuht on Ulla Länts.

"Si Vis Pacem..." nr. 104  (salvestus: 01. november 2023)EKRE poliitik Mart Helme tõdeb riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." Venemaa pole Ukrainas veel kaotanud ja Iisrael Lähis-Idas võitnud - kõik võib muutuda väga äkki. Samal ajal pole Eestil ühtegi varuplaani.Saates tuleb juttu sõjast Iisraelis ja Ukrainas. Uue maailmasõja hädaoht varitseb rahvaste ja riikide kohal iga uue päevaga aina rohkem. Ameerika, mille poliitikutel on komme sõjast äkki väsida ja valel ajal raha lugema hakata, võib jälle kinni joosta. Märgid sellest on juba üleval. Islamifanatism on tunginud Euroopasse. Kas Putin on ikka elus? Kas Venemaad valitseb elav surnu? Mis saab meie naaberimpeeriumist pärast sõda? Mis saab meie Eestist?Ja miks Venemaa võrgutamise asemel naaberrahvaid terroriseerib ja vägistab? Saatel on külas Mart Helme, saatejuht on Erik Boltowski.

"Si Vis Pacem..." nr. 103  (salvestus: 18. oktoober 2023)Kas kolmas maailmasõda algas?Peale uue Lähis-Ida (Iisraeli) sõja algust kuuluvad paljud poliitanalüütikud uue maailmasõja algusest. Kas järjekordne sõda Iisraelis on Putini režiimi provokatsioon, et Ukraina sõjas kaotatud initsiatiiv taas haarata, kauplemisruumi võita ja puhtalt (st. koos vallutatud territooriumide omastamisega) sõjast välja tulla?Tuntud Lääne sõja-analüütikud räägivad sellest aina kindlamal toonil. Putini propaganda aga jahub, et Ukrainas sõditakse mitte Ukrainaga, vaid kolehirmsa ja sõjaka NATO'ga... – Venemaa püüab luua Läänele vastanduvat riikide blokki. Kui suur siis on oht maailmasõja puhkemiseks?Riigikaitselisel saatel "Si Vis Pacem..." on külas Riigikogu saadik, erudiplomaat, Eesti välisluure looja ja esimene juht Ants Frosch. Saatejuht on Erik Boltowski.

Iisraelis on sõja tõttu kodudest lahkunud pool miljonit inimest, juudiriigi maavägi valmistub sissetungiks Gaza sektorisse. Ukrainlased ründasid Venemaa lennuvälju, samal ajal on Venemaa president visiidil Hiinas. Postimehe «Sõjastuudios» räägime nii olukorrast Iisraelis kui Ukraina sõja viimastest sündmustest julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Vestlussaates "Vaba sõna" räägib saatejuht Anti Poolamets paljude missioonikogemustega endise reservkolonelleitnandi ning EKRE Saaremaa ringkonna esimehe Kristjan Mooraga Kaitseliidu arendamisest, olukorrast Ukrainas ja Moldovas, samuti Iisraelis toimuvast. Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadios igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelekuulatav ka aadressil https://viru.treraadio.ee/

Andres Mustonen räägib olukorras Iisraelis Tel Avivis.

Laupäeval alanud verine konflikt Iisraelis ei näita vaibumise märke. Kui palju see võib laieneda ja kas maailma tähelepanu läheb nüüd Ukrainalt Iisraelile, sellest räägime Postimehe Sõjastuudios Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. Saatejuht on Ulla Länts

Vanamehed viinavabriku kõrvalt kiidavad sedapuhku Eesti Ekspressi kohe mitme asja eest. Ja imestavad, kuidas Soome ringhääling ei maga ja meie oma magab või teeskleb magamist. Juttu tuleb veel intervjuust kui ajakirjanduslikust zhanrist ja sellestki, kas eesti ajakirjandus tõesti ahistab konservatiive või on hoopis nende hääletoru. Natuke ka teatrikriitikast - muidugi kui aega jääb. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Saate alguses peatutakse sündmustel Iisraelis ja Gaza sektoris. Helistame Eesti suursaadikule Iisraelis Veikko Kalale. Seejärel räägime läänemaailma ühtsuse murenemisest Ukraina aitamisel.

Laupäeva hommikul rünnati Iisraeli tuhandete Gaza sektorist tulistatud rakettidega. Miks alustas Palestiina äärmusrühmitus Hamas Iisraeli vastase sõjaga just nüüd, sellest räägime Postimehe erisaates välisekspert Erkki Bahovskiga.

Iisraelis tegutsev Kuveidi-Iraagi-Jeemini päritolu rockstaar Dud Tassa avastab ja taaselustab oma muusikalisi juuri.

Alanud on 2023. aasta ja sellega koos on tagasi ka Ringjoon. 2023. aasta esimeses saates võtame fookusesse sündmused Iisraelis ja Palestiinas, kus on praeguseks hukkunud 39 palestiinlast ning kaheksa iisraellast. Kuidas nii? Vastuse saamiseks kuulake sellenädalst Ringjoont. Külalisteks on Solveig ja Karl, saadet juhib Siim ning saate lõikas kokku Anna Gerda.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme teevad tagasivaate möödunud aastale, kõneldes koroonaapartheidist, Ukraina sõjast, immigratsioonist, hinnatõusust, valitsuse vahetusest, võimude lahususest ning konservatiivide edust Itaalias, Rootsis ja Iisraelis.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme räägivad Marko Mihkelsoni pedofiiliaskandaalist, Eesti maksumaksjale mütsi pähe tõmbamisest Riina Sikkuti eestvedamisel ning rahvuslike jõudude võidust Iisraelis.

Tänase saate külaline Indrek Niibo on kirglik hääletaja, kes on pöidlaküüdiga liikunud paljudes Euroopa riikides, aga ka Indias, Iisraelis, Jordaanias. Suvel hääletas ta Tartust Kreekasse. Indreku arvates on hääletamine elustiil ning ta tõeliselt naudib seda – küll aga on olnud nii mõneski riigis keeruline inimestele selgitada, mis see hääletamine üldse on. Näiteks Indias olid kohalikud väga segaduses, kui Indrek ja tema sõbranna püüdsid tee ääres mõne transpordi peale saada. Muidu peab Indrek Indiat aga üsna ohutuks kohaks, kus hääletada – kõige suurem oht oleks ilmselt hoopis liiklusõnnetusse sattuda. India kummalistest juhtumistest rääkides ei saa märkimata jätta seda, kuidas ühes külakeses katsetati Indreku sõbrannat kohalikule abikaasaks sokutada… Aegade jooksul on saatekülaline hääletanud näiteks politseiautosse, hobuvankrile ning sõitnud võõra juhi pagasiruumis. Ta on pidanud jagama teise inimesega turvavööd, pääsenud liiklusõnnetusest ning kohanud vägagi veidraid juhte. Saates jutustab Indrek ka seda, millised kohad on hääletamiseks parimad ja halvimad, kus ta unistab hääletada ning kuidas on koroonaaeg seda maailma mõjutanud (kas juhid ikka julgevad võõraid peale võtta). Vestlust juhib Liina Metsküla

Iisraelis astus pühapäeval ametisse uus valitsus, mida juhib kevadistel valimistel Knessetis 7 kohta saanud erakonna Yamina esimees Naftali Bennett. Kas valitsuse loomisega suutis Iisrael välja tulla ummikseisust, mil viimase kahe aasta jooksul ei ole Netanyahu suutnud ühtegi tugevat valitsust kokku saada ning maha jõuti pidada neli valimist? Praegust olukorda ning selle kujunemist harutab lahti Postimehe toimetaja Merili Arjakas, kes on Iisraeli poliitika fänn. Saatejuht on Margus Parts.

Iisraelis astus pühapäeval ametisse uus valitsus, mida juhib kevadistel valimistel Knessetis 7 kohta saanud erakonna Yamina esimees Naftali Bennett. Kas valitsuse loomisega suutis Iisrael välja tulla ummikseisust, mil viimase kahe aasta jooksul ei ole Netanyahu suutnud ühtegi tugevat valitsust kokku saada ning maha jõuti pidada neli valimist? Praegust olukorda ning selle kujunemist harutab lahti Postimehe […]

Iisraelis astus pühapäeval ametisse uus valitsus, mida juhib kevadistel valimistel Knessetis 7 kohta saanud erakonna Yamina esimees Naftali Bennett. Kas valitsuse loomisega suutis Iisrael välja tulla ummikseisust, mil viimase kahe aasta jooksul ei ole Netanyahu suutnud ühtegi tugevat valitsust kokku saada ning maha jõuti pidada neli valimist? Praegust olukorda ning selle kujunemist harutab lahti Postimehe toimetaja Merili Arjakas, kes on Iisraeli poliitika fänn. Saatejuht on Margus Parts.

Verine konflikt Iisraelis kestab juba viiendat päeva. Gaza sektorist on Iisraeli poolele lennanud tuhandeid rakette, Iisraeli pommid on Gazas tapnud üle saja inimese. Raske on näha, kuidas see konflikt vaibub või kust see üldse algas. Kui küsida, et kes alustas – kas Iisrael või Palestiina – sõnab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et vastata saab kahte moodi. Nädala eest viis Iisraeli politsei jõukasutus araablaste vastu Ida-Jeruusalemmas kokkupõrgeteni. Ent taustal podises üks teinegi viimatine probleem: Iisrael ajas Ida-Jeruusalemmas araablasi nende kodudest välja. Pinged kuhjusid ja Hamas kasutas võimalust ning ründas Iisraeli.

Viimaste nädalate jooksul kogunenud pinged lahvatasid Jeruusalemmas nädala eest tänavakaklustes Templimäel ja Ida-Jeruusalemmas. Esmaspäeval sekkus Jeruusalemmas toimuvasse Gaza sektorit kontrolliv Hamas, mis hakkas Iisraeli poole rakette saatma. Võtsime koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhääling “Ringjoon” luubi alla, miks ikkagi Iisraelis ja Palestiinas seekord pinged lahvatasid ning kuidas võiksid sündmused areneda. Stuudios olid Postimehest Margus Parts ja Merili Arjakas, RSRist Helena Eglit ja Jan Lucas Videvik.

Viimaste nädalate jooksul kogunenud pinged lahvatasid Jeruusalemmas nädala eest tänavakaklustes Templimäel ja Ida-Jeruusalemmas. Esmaspäeval sekkus Jeruusalemmas toimuvasse Gaza sektorit kontrolliv Hamas, mis hakkas Iisraeli poole rakette saatma. Võtsime koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhääling “Ringjoon” luubi alla, miks ikkagi Iisraelis ja Palestiinas seekord pinged lahvatasid ning kuidas võiksid sündmused areneda. Stuudios olid Postimehest Margus Parts ja Merili Arjakas, RSRist Helena Eglit ja Jan Lucas Videvik.

Viimaste nädalate jooksul kogunenud pinged lahvatasid Jeruusalemmas nädala eest tänavakaklustes Templimäel ja Ida-Jeruusalemmas. Esmaspäeval sekkus Jeruusalemmas toimuvasse Gaza sektorit kontrolliv Hamas, mis hakkas Iisraeli poole rakette saatma. Võtsime koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhääling “Ringjoon” luubi alla, miks ikkagi Iisraelis ja Palestiinas seekord pinged lahvatasid ning kuidas võiksid sündmused areneda. Stuudios olid Postimehest Margus […]

Iisraelis on olukord ühteaegu hea ja halb. Ühelt poolt on eduka vaktsineerimisprogrammi abil suudetud riik avada, teisalt ei paista lõppu juba kaks aastat kestnud sügavale poliitilisele kriisile. Postimehe ajakirjanikud Merili Arjakas ja Martin Kutti vaatavad, kuidas peale valimisi olukord paistab.

Iisraelis on olukord ühteaegu hea ja halb. Ühelt poolt on eduka vaktsineerimisprogrammi abil suudetud riik avada, teisalt ei paista lõppu juba kaks aastat kestnud sügavale poliitilisele kriisile. Postimehe ajakirjanikud Merili Arjakas ja Martin Kutti vaatavad, kuidas peale valimisi olukord paistab.

Iisraelis on olukord ühteaegu hea ja halb. Ühelt poolt on eduka vaktsineerimisprogrammi abil suudetud riik avada, teisalt ei paista lõppu juba kaks aastat kestnud sügavale poliitilisele kriisile. Postimehe ajakirjanikud Merili Arjakas ja Martin Kutti vaatavad, kuidas peale valimisi olukord paistab.

Mida sa teed, kui põrssad songivad sinu tagaaia valimismaastikku? Lepid sellega ja vahest kiidad takka ka või lased kasvaval hundikarjal oma teha? Mõttekoht. Iisraelis on nüüdseks järjekordsete valimiste käigus valijate täringud heidetud ja tagaaia-poliitika sigatsemisel ei paista lõppu tulevat. Ikka Rauno, Fred Gregor, Helena, Jan Lucas.

Saatekülaline on vioolamängija Johanna Vahermägi, kellele rahvusvaheline karjäär on toonud soleerimised ERSO ja European Youth Chamber Orchestra ees ning mitmete orkestritega Iisraelis, Itaalias ja Soomes.

Dacia ja Lada on mõlemad autotootjad, mis teatud inimrühmades on saavutanud kultusautode taseme. Samal ajal on teisel pool inimesed, kes neid autosid lausa põlgavad. Vahva uudis on aga see, et tulevikus saavad Ladad olema palju rohkem nagu Daciad ja ka vastupidi! Lisaks räägime Peugeot lubadusest hakata tootma edaspidi igast mudelist edaspidi ka sportversioone. Algust on juba tehtud, Peugeot 508 PSE näeb päevavalgust juba sellel aastal. Nii mõnelegi võib aga tuska teha see, et tegemist on tõenäoliselt hübriididega. Arutleme ka viie minutiga laetavate elektriakude teemal, mida Iisraelis arendatakse. Milline on selliste akude tulevik ning millal neid päriselt näha saab? Proovisõiduautoks oli sel nädalal Eesti aasta auto tiitlivõistlusel võistlustulle minev Land Rover Defender. Suur auto, palju võimu ning väga militaristlik välimus. Kas tasub selle tohutu nelikveolise tanki poole tõsiselt vaadata või piisab vaid kiirest pilgust? Lõpetuseks räägime inimeste käitumisest lumistes teeoludes. Kas eestlased on oma talvesõiduoskused ära kaotanud või mis on selle taga, et inimesed sõidavad lahtise lumega kaetud teedel täpselt nii nagu keskmisel suvepäeval?

Selle nädala (16.11) teemad: *Eesti-Läti liiga. Kokkuvõte Rapla meeskonna senisest hooajast. Kas Tormi Niitsu jaoks on hooaeg lõppenud? Põhiturniir jääb eestlaste siseasjaks. *Terminal Oil euroliiga. Micici ja Hilliardi suured mängud, Barca jätkab ülivõimsalt, Zalgiris jäi Iisraelis rongi alla, Bayern jätkab üllatamist, Reali kolmas järjestikune võit. Statistika järgi sel hooajal koduväljakueelist ei eksisteeri. *VTB ühisliiga. Kalev/Cramo mängupilt on hapu. Kas mäng on liigselt Keene'i keskne? Millisest liigast tuleb uus pikk? *Välismaal pallivad Eesti korvpallurid. Laane ja Raadiku kaotusterohke hooaja algus karikavõistluste "mullis". Koondise pikkade osakonnas olukord kriitiline. Kes mehitavad korvialuse? Saage pettus naiste koondises. *NORDAIDi ennustusrubriik. Kristol taas nulliring! Uue "nädala mängu" raames paneme stuudiokülalisele pinged peale https://forms.gle/djKJXuRr97sEvEoy5 *Ballzy kuulajate küsimused. Selgub järjekordne särgi omanik. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla ja Kristo Saage.

Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu teise saate külaline on kõrgelt tunnustatud spordiürituste ja -võistluste korraldaja, mittetulundusühingu Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. Nii nagu tavaks vestleme saate külalisega paljudel huvitavatel teemadel. Indreku puhul on eriliseks magnetiks tippvõistluste Eestisse toomine. Tema käest saab otse küsida, kas meil leiduks raha ja ambitsiooni Tour de France'i stardipaigaks kandideerimiseks. Kasvõi selles valguses, et autoralli MM-sarja etapp riigi rahalise toega Eestisse toodi. "Esiteks on rahanumbrid hoopis teised. Riigitoetusest suurusjärgus 2,5 miljonit jääb kindlasti väheks. Kui tuua võrdluseks, milliste rahanumbritega mujal maailmas korraldatakse võistlusi nagu on Tour of Estonia, siis kui meie eelarve on viimastel aastatel olnud 100 000 euro juures, on sama tasemega kolmepäevasel velotuuril Tour des Fjords (Norras) eelarve 1,7 miljonit. Siis saabki tuua võistlusele peale kuus-seitse World Touri tiimi ning maksta 400 000 eurot, et pääseda ülekannetega Eurosporti," kirjeldab Kelk mastaapide vahet. Aga ikkagi, kas põhimõtteliselt oleks võimalik? "Ma ütlen, et maanteesõidu maailmameistrivõistlusi korraldada oleks palju realistlikum ja võib-olla ka palju ägedam. Suurte velotuuride esimesed etapid on ka kihvtid, aga seal jääb raskuskese meist ikkagi mitme tuhande kilomeetri kaugusele. Ma nüüd päris täpselt ei tea, kui palju maksis näiteks Giro d'Italia esimeste etappide korraldamine Iisraelis, aga see oli ikka 20-30 miljonit. Maailmameistrivõistluste korraldamisega peaks tänasel päeval hakkama saama alla 15 miljoni euro suuruse eelarvega." Lisaks räägime Tartu rattarallist ja selle ümber toimunud meedialahingutest, Crocodille Trophy seiklustest Austraalias, sportlikest saavutustest triatleedina ja sellest miks käis Indrek pikki aastaid võrkpallitreeningutel, kuigi mäng ise väga hästi välja ei tulnud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Taskuhäälingu "Pihtas Põhjas" aprillikuu esimese saate külaliseks on muhe Saaremaa mees Indrek Kajupank. Uurime, kuidas läheb sportlastel, kellel lõigati märtsi keskel justkui noaga nii tegemised kui teenistus. Kas ja kuidas saadakse hakkama? Teemasid on mõistagi veel - karastumine Audentese spordigümnaasiumis, tiitlid Kalev/Cramoga, särav esitus Belgradis, meistriliiga reformikava, selguse saabumine bussisõidul Iisraelis, Rapla usk ja välisliigadest loobumine. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Tänase saate külaline on lauljatar ja sotsiaalmeedia influencer Helen Adamson, kes on võtnud selleks aastaks põneva eesmärgi: reisida iga kuu uude kohta! Tänavu on Helen juba käinud Rootsis, Itaalias, Araabia Ühendemiraatides, Iisraelis ja Jordaanias ning maikuu lõpus suundub Šveitsi. Helen vestab oma reisidest tõeliselt entusiastlikult – ühe oma unistuse täitumisest Singapuris, Wadi Rumi kõrbest Jordaanias (mis oli hämmastavam kui ta oodanud oli), soodsast luksusest Abu Dhabis, miks talle Dubai ei meeldinud, kust saada kõige autentsemat Itaalia kogemust ja palju muud

Tänase saate külaline on suur Iisraeli huviline Margit Prantsus, kes on kirjutanud riigist ka mitu raamatut. Veidi enam kui pooletunnise vestluse ajal avab ta tõeliselt oskuslikult juutide maailma. Iisraelis otsustab laps juba 13-aastaselt, kui usklikuna soovib oma elu jätkata. Hakates ultraortodoksseks juudiks, tuleb (vähemreligioossetel) vanematel luua võsukesele selleks kõik võimalused. Näiteks on vaja köök ümber kujundada ning luua sinna kaks kraanikaussi. Usklike hulgas on oluline hingamispäev ehk sabat, mil terve maailm justkui seiskub. Kui aga hingamispäev läbi saab, siis kogunevad inimmassid juba kell kümme õhtul kaubanduskeskustesse. Samuti toob saatekülaline välja, mis on rabi roll Iisraeli ühiskonnas, miks ollakse vahepeal sunnitud Küprosele abielluma sõitma ning palju muud põnevat.

Ivo Tšetõrkin ja Kadri Säde

Ivo Tšetõrkin ja Kadri Säde

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti Maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.Taimed avavad ja sulgevad oma pisikesi õhulõhesid täpselt vastavalt keskkonnaoludele. Tartu Ülikooli taimebioloog Liina Jakobson on avastanud senitundmata mehhanismi, mille abil taim õhulõhed sulgeb, kui õhus on liiga palju süsihappegaasi.

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti Maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.Taimed avavad ja sulgevad oma pisikesi õhulõhesid täpselt vastavalt keskkonnaoludele. Tartu Ülikooli taimebioloog Liina Jakobson on avastanud senitundmata mehhanismi, mille abil taim õhulõhed sulgeb, kui õhus on liiga palju süsihappegaasi.

Minu vestluskaaslane meie kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka räägime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016. aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Selles episoodis räägime Pronksiöö rahutuste lahendamisest Moskvas. Konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades. Tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015. aastal. Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest. Tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel. Keda peab Marina tugevaks inimeseks? Kas diplomaatias saab endale lubada pikalt viha pidamist? Eesti presidendivalimistest ja valimiste korrast. Mis vahe on heal ja halval diplomaadil? Kuidas tuleb ta toime stressiga? Mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu vestluskaaslane kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka räägime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016 aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Me räägime Marinaga huvitavatel teemadel: Pronksiöö rahutuste lahendamisest Moskvas; konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades, tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015a; Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest; tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel; keda peab Marina tugevaks inimeseks? kas diplomaatias saab endale lubada pikalt viha pidamist? Eesti presidendivalimistest ja valimiste korrast; mis vahe on heal ja halval diplomaadil? kuidas tuleb ta toime stressiga? ning mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 30. detsembril 2016. aastal üle Facetime’i, seega vabandan juba ette mõningaste ühendusest tulenevate heliprobleemide tõttu. Siin on minu vestlus globaalse eestlase Marina Kaljurannaga. Head kuulamist! Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.  

Audio salvestus koosolekult

Mida arvab põllumajandusminister Euroopa Liidu uuest eelarvest ning meie võimalustest ja mida pani ta tähele Iisraelis, kus avati eesti maaveise lüpsilaut ning juustuköök, keda ja mida kutsuvad kuulama põllumeeste ning talupidajate keskliidud, miks kirjutas maarahva laulik oma juubeliks lasteraamatu ja miks on kasulik süüa linnuliha. (Madis Ligi.)