Podcasts about sedapuhku

Väikese hilinemisega on aeg muusikasaateks, mille leiab, nagu ikka Soundcloudist. Sedapuhku lausa rekordsaade, kokku tund 40 uut ja vana mängumuusikat ja juttu: https://soundcloud.com/puhatajamangida/puhata-ja-mangida-2024-aasta-muusikasaade Järgmine "päris" saade eetris järgmisel nädalal, võtame 2024 aasta kokku, käime välja oma lemmikud ja võibolla ka striimime midagi, seega olge 9. jaanuaril Youtubes platsis, kell 19.00 nagu ikka.     

Rainer ja Rein saavad taaskord rääkida mängudest, mis kinni pannakse. Sedapuhku peamiselt Ubisoft ja xDefiant, aga ka WarCraftid ja Forza, kõik on peag lettidelt kadumas. Sony tähistab 30. aastapäeva, sellega seoses saame natuke retronostalgiat ja uue Gran Turismo, aga nii The Thingi kui Legacy of Kaini uusversioonide kuupäevad on nüüd teada, seega aasta lõpp toob veel üksjagu retrot. Vahepeal on Rein jõudnud mängida Hades 2, Rainer aga võttis Black Friday väljamüügist Epic Mickey uusversiooni ja seletab, mis on Antonblast.  Soovituseks Humble Disney pakk, mis on pigem Lego ja Monkey Islandi pakk.  Ajakoodid: 00:00:00: Intro 00:07:35: Uudised 00:48:15: Retro 00:54:26: Mängitud 01:10:40: Soodus Lingid: https://www.eurogamer.net/ubisoft-shutting-studios-laying-off-277-employees-as-it-pulls-plug-on-live-service-shooter-xdefiant https://www.eurogamer.net/sony-to-release-free-to-play-my-first-gran-turismo-to-celebrate-playstations-30th-anniversary https://www.eurogamer.net/psvr2-now-has-ability-for-controller-free-hand-tracking https://www.eurogamer.net/the-thing-remastered-lands-surprise-release-date-and-its-really-soon https://www.resetera.com/threads/valve-have-updated-their-brand-guidelines-for-the-first-time-since-2017-it-includes-a-powered-by-steamos-section-talking-about-third-party-devices.1051659/ https://www.eurogamer.net/microsoft-is-reinstating-its-11-game-pass-trial-but-only-for-pc https://www.eurogamer.net/forza-horizon-4-to-be-delisted-on-xbox-and-pc https://www.eurogamer.net/warcraft-1-2-will-be-preserved-on-gog-even-after-blizzard-delists-them-later-this-month

Käisin elus esimest korda Seewaldis. Sedapuhku külas Gameboy Tetrisel. Rääkisime olulistel teemadel, millest tihti rääkida ei tahetagi. Kell surus takka, sest Pavel on hetkel seal ravil ja peab järgima ranget korda. NELJAS HOOAEG, OSA 1.Kaamera ja montaaž: Henrik Vahter Lege podcast (c) 2024 Videopildiga LEGE PODCAST on saadaval Youtubes!

Sedapuhku kuulame suvisel arvamusfestivalil kõlanud mõtteid selle üle, kas tuleviku politseinik saab olla AI.

Koolides ja isegi lasteaedades toimuvad robootikaringid. Sedapuhku on meil külas kaks noort, kes robootikaga üle kümne aasta tegelenud on ning lisaks enese arendamisele soovivad oma teadmist ja indu ka teistega jagada.

Sedapuhku on külas Sander Valge - Lugematute reisisaadete produtsent ja hetkel ülimalt populaarse saate "Võsaga Vietnamis" autor. Räägime saadete valmistamisest, AI'st, elust Dubais ning sellest, kuidas Sander telesse üldse jõudis ja mida selleks tarvis on! Lege podcasti teise hooaja toob teieni SNUS EMPIRE.  LEGE PODCAST Tomas Legrant (c) 2024 Videopildiga LEGE PODCAST on saadaval Youtubes!

Sedapuhku teeme juttu küpsistest, sest Google andis teada, et keelab Chrome`i veebibrauseris peagi inimestelt andmeid koguvad küpsised.

Sedapuhku on saates "Olukorrast ajakirjanduses" üks vanamees ja üks noormees. Viinavabrik on aga ikka nende kõrval. Juttu tuleb eestikeelsest televisioonist ja Eestimaal tehtavast venekeelsest televisioonist. Mis küll on nende olevik ja tulevik?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, mõõdavad sedapuhku oma ajakirjandusliku manomeetriga, kas prokuratuuril on kumm tühi, nagu väidab suurim päevaleht või on kummis hoopis ülerõhk suurusehullustusest. Juttu tuleb ka kõikvõimalike UHHUU ürituste, teenuste ja toodete ajakirjanduslikust käsitlusest ja sellest, kuidas Soomes hakkas ventilaator tööle kui presidendikandidaat intervjuu andis.

480. Jukuraadio köögilauda on maha istunud arhitektuuriloolane Karin Paulus. Sedapuhku võtame ette rännaku Mustamäele. Mustamäe “linna” ehitamise projekt kinnitati 1958, esimene paneelmaja valmis 1962. Toonaste inimeste jaoks kujutas Mustamäe mingit nõukogude utoopiat, vinget kaasaega, modernismi ning markeeris kindlasti ka helget sotsialistlikku tulevikku. Mis sellest kõigest sai, on teada. Inimnäolist sotsialismi pole olemas. Tegelikult pärineb Mustamäe asustus aga märksa varasemast ajast. Mustamäe nõlva all on muinasaegne pakktee, Kadaka küla pärineb kindlasti juba 17. sajandist ning paneelmajade asemel asusid kunagi sinna-tänna laialipillutatud talud. Ekskursioon Mustamäele avab selle linnaosa vähemtuntud kohakesi.

Pühapäeval tõmmati joon alla tänavusele Soome MM-rallile, mis tõi võidu Elfyn Evansile Toyotas. Kell 15 läks eetrisse rallinädalat kokku võttev „Kuues käik“ saade. Stuudios võtsid koha sisse ajakirjanik Kaspar Ruus ja ralliekspert Roland Poom. Saate teemad: - Peep Pahv jagab muljeid Soomest - Elfyn Evansi (eeldatav) Soome ralli ülekaalukas võit - Takamoto Katsuta ja Teemu Sunineni vägev poodiumiheitlus - Georg Linnamäe tugev nädalavahetus Soomes - Soome ralli järel ootab kuuajane paus. Mis järeldusi edasisteks etappideks siit teha saab? - Vastused kuulajate küsimustele Aadressile kuueskaik@delfi.ee on oodatud ka kõik lugejate ja vaatajate küsimused, parimat küsijat ootas sel korral kast alkoholivaba A Le Coqi GIN-i. Sedapuhku valisime auhinna võitjaks Georg Sonne, kellega võetakse eraldi ühendust.

Sedapuhku võtsid "Kuues käik" stuudios koha sisse ajakirjanik Kaspar Ruus ja ralliekspert Roland Poom. Soome ralli laupäevast rääkivas saates tulid muu hulgas jutuks järgmised teemad: 1) Peep Pahv jagab muljeid Soomest. 2) Elfyn Evansi vägev sõit. Kas waleslane jätkab nii lõpuni välja? 3)Miks Thierry Neuville Evansile vastu ei saa? 4)Suninen vs Katsuta. Kumb jääb kolmandaks? 5)WRC2-s käib võidule põnev heitlus. Mis kohal lõpetab tugevat nädalavahetust tegev Georg Linnamäe? 6) Vastused kuulajate küsimustele Aadressile kuueskaik@delfi.ee on oodatud ka kõik lugejate ja vaatajate küsimused, parimat küsijat ootab sel korral kast alkoholivaba A Le Coqi GIN-i.

Sedapuhku olid stuudios kohal Kaspar Ruus ning Roland Poom. Nagu ikka, võtsime videosilla vahendusel ühendust ka Portugalis viibiva Peep Pahviga. „Kuues käik“ võttis põhjalikult luubi alla laupäevase pika võistluspäeva. Mida arvata Kalle Rovanperä jõudemonstratsioonist? Kes jääb peale Hyundai siseheitluses? Kas näeme pühapäeval tiimikäsklusi? Kuidas võtta kokku Ott Tänaku ja M-Spordi keeriline päev? Peatusime pikemalt neil ja teistel teemadel. NB! Peep Pahv jagas oma ennustusi ka peagi algava Eurovisiooni finaali osas!

Saade "Olukorrast ajakirjanduses" läheb eetrisse, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid ja ikka viinavabriku kõrvalt. Kuna üks vanamees sõitis kaugele, siis sedapuhku jauravad ajakirjanduse üle Rein Lang ja Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Kõneks tulevad eesti keeles ilmuvad nädalalahed ja nende tulevik. Nii paberil kui ekraanil. Kui aega üle jääb, räägitakse ka kergejõustikust, metsastatistikast ja vene trollivabarikust.

2018. aastal asutatud kursusesari "[Olulised raamatud](https://www.youtube.com/watch?v=gyNAFXE-spQ&t=1s)" jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Sedapuhku on fookus [Joseph Conradi](https://www.youtube.com/watch?v=dda325-XGQ8&t=1s) romaanil "Lord Jim". Täna räägimegi (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega sellest eelmise sajandi algul ilmunud raamatust. See ei ole esimene kord, kus me selles koosseisus Conradi jutuks võtame. Sarja 24. saade "[Joseph Conrad, meie kaasaegne](https://www.youtube.com/watch?v=v5-8Fpq4AWQ&t=1s)" oli pühendatud sama autori aasta varem ilmunud romaanile "Pimeduse süda". Peatse kohtumiseni! H.

Tähenduse teejuhtide 22. numbris ilmus intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja [Paul Kingsnorthiga](https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks). Selle aluseks oli Kingsnorthi maikuus ilmunud artikkel "[What Progress Wants](https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants)". Me rääkisime kõnealusest artiklist pikemalt Tähenduse teejuhtide [167. vestlusringis](https://www.youtube.com/watch?v=K7O-sLLk8Ik&t=1s) "Mida Progress tahab" koos Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanniga. Täna tuleme Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga Kingsnorthi juurde tagasi. Sedapuhku räägime tema möödunud aasta novembris ilmunud artiklist "[Exodus](https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus)". Peatse kohtumiseni! H.

2018. aastal asutatud kursusesari "Olulised raamatud" [1] jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Sedapuhku on fookus Joseph Conradi [2] romaanil "Lord Jim".Täna räägimegi (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega sellest eelmise sajandi algul ilmunud raamatust. See ei ole esimene kord, kus me selles koosseisus Conradi jutuks võtame. Sarja 24. saade "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [3] oli pühendatud sama autori aasta varem ilmunud romaanile "Pimeduse süda".Peatse kohtumiseni!H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=gyNAF...[2] https://youtu.be/dda325-XGQ8?t=1[3] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 22. numbris ilmus intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Selle aluseks oli Kingsnorthi maikuus ilmunud artikkel "What Progress Wants" [2]. Me rääkisime kõnealusest artiklist pikemalt Tähenduse teejuhtide 167. vestlusringis "Mida Progress tahab" koos Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanniga [3].Täna tuleme Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga Kingsnorthi juurde tagasi. Sedapuhku räägime tema möödunud aasta novembris ilmunud artiklist "Exodus" [4].Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...[3] https://youtu.be/K7O-sLLk8Ik?t=1[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid [Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson](https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1). Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt. Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "[Inimese lootus](https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15)", kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist [James Hillmanist](https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1). Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12). Head uudistamist!

8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tallinna volikogu liikmed Mart Kallas, Urmas Espenberg ja Ivan Makarov uurivad kustpoolt Tallinnas tuuled puhuvad. Sedapuhku räägitakse Tallinna suutlikkusest võtta vastu Ukraina sõjapõgenikke ning antakse lühiülevaade volikugu 10. märtsi mammutistungist, kus juhtus nii mõndagi põnevat.Pealinnatund "Vana Toomas" on Tre Raadio (105,8 Mhz) eetris üle nädala laupäeviti.  Järelkuulamine portaalis www.uueduudised.ee. 

Rein Lang ja Väino Koorberg lähevad näost roheliseks kui räägitakse rohepöördest. Kas rohepööre on olemas või on selle taga rohelised mehikesed? Või hoopis roheline ajakirjandus. Kui aega jääb, siis räägivad Lang ja Koorberg ka spordist ja ajakirjanduslikust kohtumõistmisest. Ja muidugi tuleb ka saate lõpulaul, mis kedagi kindlasti vihastab.

"Ma olen loomadest kirjutanud terve pinutäie laimulugusid" lausus Ilmar Trull kui ma ta mõned kuud tagasi koos Tiit Maraniga saatesse kutsusin (121. "Loom ja luule" [1]). Homses vestluses Marko Kekiševi ja Urmas Nemvaltsiga – mõlemad on saates esimest korda – kogunetakse jälle loomalaimamise lipu alla. Sedapuhku on kokkusaamiseks andnud tõuke Kanada karikaturisti Gary Larsoni [2] looming. Mulle meenub Larsoniga kõigepealt laimupilt, mis kujutab telefoniputkast helistavad koera, kes kannab kaabut ja ülestõestetud kraega vihmamantlit. "Kuus kasti koeratoitu – või teie kass sureb!" annab peni torusse kindla korralduse. Ma usun et sellest tuleb lustakas vestlus. H. / [1] https://www.youtube.com/watch?v=i1YN--_8R4o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=121 [2] https://www.thefarside.com

"Ma olen loomadest kirjutanud terve pinutäie laimulugusid" lausus Ilmar Trull kui ma ta mõned kuud tagasi koos Tiit Maraniga saatesse kutsusin (121. "Loom ja luule" [1]). Homses vestluses Marko Kekiševi ja Urmas Nemvaltsiga – mõlemad on saates esimest korda – kogunetakse jälle loomalaimamise lipu alla. Sedapuhku on kokkusaamiseks andnud tõuke Kanada karikaturisti Gary Larsoni [2] looming. Mulle meenub Larsoniga kõigepealt laimupilt, mis kujutab telefoniputkast helistavad koera, kes kannab kaabut ja ülestõestetud kraega vihmamantlit. "Kuus kasti koeratoitu – või teie kass sureb!" annab peni torusse kindla korralduse. Ma usun et sellest tuleb lustakas vestlus. H. / [1] https://www.youtube.com/watch?v=i1YN--_8R4o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=121 [2] https://www.thefarside.com

"Ma olen loomadest kirjutanud terve pinutäie laimulugusid", lausus Ilmar Trull kui ma ta mõned kuud tagasi koos Tiit Maraniga saatesse kutsusin (121. "Loom ja luule" [1]).Homses vestluses Marko Kekiševi ja Urmas Nemvaltsiga – mõlemad on saates esimest korda – kogunetakse jälle loomalaimamise lipu alla. Sedapuhku on kokkusaamiseks andnud tõuke Kanada karikaturisti Gary Larsoni [2] looming.Mulle meenub Larsoniga kõigepealt laimupilt, mis kujutab telefoniputkast helistavad koera, kes kannab kaabut ja ülestõestetud kraega vihmamantlit. "Kuus kasti koeratoitu – või teie kass sureb!" annab peni torusse kindla korralduse.Ma usun, et sellest tuleb lustakas vestlus.H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=i1YN--_8R4o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=121[2] https://www.thefarside.com See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Sedapuhku püüavad Väino Koorberg ja Rein Lang aru saada, mis on ikka tõe otsimine Estonia laevahuku osas. Elektrihind, valimised ja prime-time porno liigutavad vanamehi ka.

Sedapuhku püüavad Väino Koorberg ja Rein Lang aru saada, mis on ikka tõe otsimine Estonia laevahuku osas. Elektrihind, valimised ja prime-time porno liigutavad vanamehi ka.

Eesti ainus võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" naaseb pausilt ja läheb eetrisse 107. osaga. Sedapuhku avab uues stuudios lindistatud saates häälepaelad suisa kvintett. Saates löövad kaasa niisiis värske olümpiahõbe Rivo Vesik, värske Eesti rannavollemeister Urmas Piik ning värskelt Kalevi spordihallist Saku suurhalli kolinud Eesti koondise liikmed Alar Rikberg ja Renee Teppan. Saadet juhib Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb juttu: *70. sünnipäev. Aga kellel? *Rivo hoolealused langesid rannavolle EM-il varguse ohvriks. Mis juhtus? *Rannavõrkpalli EM-ist ja Eesti esipaari Kusti Nõlvaku ja Mart Tiisaare 24 parema sekka pääsust. *Mille positiivsega üllatasid meie mehed Rivot? *Olümpialt otselend EM-ile. Rannavolle EM kui kestvussport. *Eesti meistrivõistlused rannavolles pakkusid palju huvitavat. Kas meie meeste tase on kümne aasta jooksul tõusnud või langenud? *Igiliikurid Argo Arak ja Kaarel Kais kullal ja pronksil! *Kas noori rannavõrkpallureid tuleb piisavalt peale? *Urmas sattus välisvõistluse asemel hoopis lõbustusasutusse. *Pafi ennustusrubriik. Kes panustab võrkpalli naiste EM-ile, kes aga Guatemala jalkale. *Eesti rahvusmeeskonna avamänguks kodusel EM-il on jäänud kaks nädalat. Millises seisus me oleme? *Kuidas tekkis kapten Kert Toobali vigastus ja mida tähendab tema eemalejäämine koondisele? *Milline on realistlik ootus Eesti koondise tänaselt koosseisult? *Rivo on olümpiahõbe! Põgus tagasivaade Vjatšeslav Krassilnikovi ja Oleg Stojanovski turniirile.

20. mai oli ülemaailmne ligipääsetavuse päev. Sedapuhku räägime saates, kuidas on ligipääsetavusega lood Eestis, ja kellel ligipääsetavaid lahendusi üldse tarvis on. Stuudios on Riigikantselei Ligipääsetavuse Rakkerühma juht Keit Parts.

FK176! Mida küsida hetkel Eesti ühelt intervjueeritumalt mehelt? Külas on Priit Võigemast ja teemaks ajalooline spioonipõnevik “O2″. Uudiste püsirubriigiks on saamaks kolimisuudised. Sedapuhku on kolimisautosse pakitud uus Bond, Dune ja palju muud. Ja veel, Clint Eestwood plaanib teha vähemalt veel ühe filmi ja James McAvoy saadetakse stsenaariumita filmi tegema. Lisaks kodumaisele spioonipõnevikule “O2” saabuvad sel […]

FK176! Mida küsida hetkel Eesti ühelt intervjueeritumalt mehelt? Külas on Priit Võigemast ja teemaks ajalooline spioonipõnevik “O2". Uudiste püsirubriigiks on saamaks kolimisuudised. Sedapuhku on kolimisautosse pakitud uus Bond, Dune ja palju muud. Ja veel, Clint Eestwood plaanib teha vähemalt veel ühe filmi ja James McAvoy saadetakse stsenaariumita filmi tegema. Lisaks kodumaisele spioonipõnevikule “O2” saabuvad sel nädalal kinodesse animafilm “Lumeinimese perekond” ja romantiline draama “Igavik meie vahel”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK176! Mida küsida hetkel Eesti ühelt intervjueeritumalt mehelt? Külas on Priit Võigemast ja teemaks ajalooline spioonipõnevik “O2”. Uudiste püsirubriigiks on saamaks kolimisuudised. Sedapuhku on kolimisautosse pakitud uus Bond, Dune ja palju muud. Ja veel, Robert Downey Jr. soovib rajada oma Doyleiversumit, Clint Eestwood plaanib teha vähemalt veel ühe filmi ja James McAvoy saadetakse stsenaariumita filmi tegema. […]

FK176! Mida küsida hetkel Eesti ühelt intervjueeritumalt mehelt? Külas on Priit Võigemast ja teemaks ajalooline spioonipõnevik "O2". Uudiste püsirubriigiks on saamaks kolimisuudised. Sedapuhku on kolimisautosse pakitud uus Bond, Dune ja palju muud. Ja veel, Robert Downey Jr. soovib rajada oma Doyleiversumit, Clint Eestwood plaanib teha vähemalt veel ühe filmi ja James McAvoy saadetakse stsenaariumita filmi tegema. Lisaks kodumaisele spioonipõnevikul “O2” saabuvad sel nädalal kinodesse animafilm “Lumeinimese perekond” ja romantiline draama “Igavik meie vahel”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

JUKU Raadio. 322. saade. Sedapuhku mitte Kuku klubist, vaid presidendi aiast. Kuna taskunuga korjati juba ukse peal ära, siis verevalamiseks ei läinud, vaid oli küllaltki lustlik. Olete oodatud kuulama, mida Kersti Kaljulaid pajatas; kes ta oli külla kutsutud, aga kellele hoopis mina külla läksin. Hoiatus ka: Eesti parteidest me köögilauas ei räägi, ma üldse ei tahtnud, ehkki Enn Põlluaas tuleb kahjuks ikka korraks esile. Muidu on see tund aga küllaltki intelligentne. Vabadusefilosoofia. Seda on vaja. Muidu kobame mittevabaduses.

JUKU RAADIO 309. KÖÖGILAUD: „Sakslaste puhul pole mitte midagi, mis oleks süütu, ei elavate ega veel sündimata sakslaste puhul! Täitke seltsimees Stalini juhtnööre ning tampige fašistlik elajas oma koopas igavesti põrmuks! Murdke jõuga saksa naiste rassiuhkus! Nad on teie seaduslik sõjasaak! Tapke, vaprad, võidukad punaarmeelased!” Nii kirjutas 1943. aastal ajalehe “Pravda” juhtkiri, tõenäoliselt Ilja Ehrenburgi sule läbi. Sedapuhku räägimegi “vabastajatest” 1944-45. aastal. Sõjavägede marodööritsemine, vägistamised, tapmised, röövimised ja vargused. Sekka ka anekdootlikku dokumentaalvara vene ohvitseridest, kelle staatuseks oli vähemalt 7 käekella ühel käel. Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik pajatab lähemalt ja ühtlasi ka internetinäitusest, mis pajatab omakorda dokumentidest, propagandast ja hallist argipäevast neil hulludel aegadel Eestis ning laiemaltki. Kaaskülalisena ka punk-kirjanik Arvi Tapver.

EESTI KUULUTAJAD JA PROHVETID, 3 OSA: Siinpool JUKU Raadio 303. saade. Eesti prohvetitest, nõidadest ja kuulutajatest läbi ajaloo, kolmas osa. Sedapuhku on kõne all 16. ja 17. sajandi nõiaprotsessid ning 19. sajandi prohvetid, nagu kodanik Maltsvet, kes eesti rahva Lasnamäe paekaldale valget laeva ootama meelitas. Lisaks veel prohvet Kordo, paljasjalgne Tõnisson, turu prohvet Karl Reits jt. Saates oli ajarännakul kaasas ka Arvi Tapver, kes ei ole prohvet.

7. veebruaril kutsusin ma Ahto vestlema Vabriku seminari*. Olen üritanud pikalt mõista, kus on õigupoolest meie erimeelsuste juured ja sel eesmärgil sai see veebruarikuine jutuajamine ka suuresti ette võetud. Pean tunnistama, et pärast ligi kahetunnist keskustelu jäi vastus pea sama kaugele, kui see oli olnud dialoogi alguses.Täpselt kuu aega hiljem tegin uue katse. Nüüd kutsusin juurde ka Varro Vooglaiu, kes oli käinud paar nädalat varem omakorda Ahto saates. Sedapuhku jõudsime minu arvates tükk maad kaugemale. Vestluse teise pooltunni alguses ütleb Ahto mulle: "Ma vabandan, kui see peaks sind solvama, aga minu jaoks on sinusugused inimesed teelt eksinud liberaalid, Varro kohta ma seda öelda ei julgeks."Need Ahto sõnad viisid mu mõtted umbes aasta tagasi TLS-is ilmunud John Gray artiklile "Hüperliberalismi probleem"** (mida ma kõigile muuseas väga soojalt soovitan). Ma olen varemalt – osalt kindlasti Jordan Petersoni mõjul – pidanud meie vasaksõpru pigem postmodernistideks ja neomarksistideks. Ahto peab ennast ise aga klassikaliseks liberaaliks, ja ma arvan, et ta on selles enesemääratluses tegelikult üsna siiras."Oleks kerge väita, et liberalismist on lahti öeldud," kirjutab John Gray. "Sallivusel rajanev elukorraldus, mida varem peeti vabaduse nurgakiviks, lammutatakse nüüd rõhumisstruktuurina maha ja heidetakse kõrvale ning kõik ideed, mis seda protsessi takistavad, tõrjutakse avalikust arutelust välja. Vanamoodsa liberalismi mõõdupuu järgi on see vastupidine sellele, mille eest liberaalid on seisnud. Aga me eksime, kui me arvame, et meie ülikoolides on liberalism mõne teise juhtiva filosoofia vastu välja vahetatud. Selle asemel näeme hüperliberaalset ideoloogiat, mis püüab igasuguse teised maailmavaated elust välja rookida. Kui ülikoolides valitseb tsensuur, siis seetõttu, et neist on saanud nimetatud projekti eestvedajad."Gray sõnul on liberalism juba alates John Sturart Millist olnud sekulaarne inimsuse religioon, millel on alati olnud samasugused universalistlikud taotlused nagu kristluselgi, mille see 18.–19. sajandil varju jättis. "Nad [Mill ja Auguste Comte, H.P.] püüdlesid selle poole veel jõulisemalt ja veel radikaalsemas vormis," kirjutab Gray, kes näeb hüperliberalismi eoseid juba Milli "Vabaduses" (peatükis "Isikupärasusest kui ühest heaolu komponendist"). Siin ei tähenda vabadus enam mitte üksnes – ega mitte isegi peamiselt – kaitset riigi või kaaskodanike vägivalla eest (nii mõisteti sallivust nendel kaugetel aegadel), vaid võimet luua endale oma identiteet ja elustiil. "Sedalaadi individuaalsust edendav ühiskond," kirjutab Gray, "tasalülitab kõik traditsioonist ja ajaloost päritud erinevused; et aga suurem osa inimelu mitmekesisusest tuleb just nendest allikatest, on tagajärjeks massiline ühetaolisus. Niisiis, ühiskonnas, mida Mill endale ette kujutas, pidi liberalism ajapikku kõik teised religioonid ja filosoofiad elimineerima. Aga kui vastuvõetavaks peetakse ainult üht maailmavaadet, siis mis saab intellektuaalsest mitmekesisusest?"Mida peaks minusugune "teelt eksinud liberaal" siis nüüd eelöeldu taustal tegema? Et hüperliberalismi apokalüptiline lõppjaam on niivõrd eemaletõukav, siis tuleb mul Milli inimsuse religiooni asemele otsida uut baasuskumust. Lõppude lõpuks ei ole "inimkond" ja "inimsus" sugugi käegakatsutavamad mõisted kui näiteks "hing" ja "teadvus". Kui need mõisted juba siin mängu tulid, siis lubatagu mul viimase järelduse tuules tähelepanu pöörata Cambrigde'i ülikooli biokeemiku Rupert Sheldrake'i tunniajasele loengule "Taasavastades Jumalat ühes Rupert Sheldrake'iga"***.Tegusat päeva!H.P.S. Ahjaa, saate lõpuks jõudsime vähemalt ühes küsimuses täielikule üksmeelele: pensionit ei saa meist keegi. See nukker tõdemus paneb suusatajatele muidugi veel suurema vastutuse. Jutt käib siin siis mingist ühtekuuluvustundest, päris ilma milleta me vist siiski hakkama ei saa. Või mis teie arvate? See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

"Aga mis oleks, kui inimese tegevust vaatleks selline võimas ja igavene olend nagu elekter, kes põhjavalgusel ratsutades tunneb mitte ainult inimese saamist ja sündi, vaid ka kogu maakera kihte ja koopaid, ilma et tal tarvitseks uurimusteks visata ainustki labidatäit mulda? Sellise olendi silmas oleks inimene arutum kui rohutirts või kui tuul, tuli ja vesi. Sest võib aru saada, kui purustatakse, aina purustatakse või kui ehitatakse, aina ehitatakse, aga on võimatu mõista olendit, kes täna ehitab ja homme purustab ning tunahomme jällegi uuesti sedasama ehitab. See, kes nõnda toimib, on arutu nagu looduski tema ümber, või kuigi tal oleks aru, siis peaks olema midagi vahelduva elektrivoolu taolist."Nii kirjutas Tammsaare oma viimaseks jäänud romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan". Sedapuhku olid "Tähenduse teejuhtide" stuudios kirjanik Andrus Kivirähk ja folklorist Marju Kõivupuu. Juttu oligi peaasjalikult inimese ja elektri ning inimese ja inimese tihtipeale mitte kõige pilvitumatest suhetest. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Neljateistkümnendas saates käsitlesime esimest korda selles sarjas raamatut, mida pole eesti keelde veel tõlgitud: Briti poliitikafilosoofi John Gray 2007. aastal ilmunud "Musta missat". Sedapuhku olid stuudiosse kutsutud Ahto Lobjakas, kellelt ma Gray raamatu kunagi laenasin, ja Tarmo Jüristo. Alustuseks kõnelesime John Grayst endast, siis läks jutt kristlusele ning selle sekulaarsetele mantlipärijatele. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Daamid ja härrad, poisid ja tüdrukud, teie ees on Filmikägu 50. saade! Torti meil kahjuks polnud, aga te võite meile mõeldes ühe tükikese ikkagi süüa. Taas on põhjust rääkida uuest kodumaisest filmist. Sedapuhku on selleks "Tuliliilia / Fire Lily". Filmi hüpnotiseeriva häälega peaosaline Ingrid Isotamm käis "käopesas" külas ja meenutas võtteplatsil kogetut. Sealhulgas ka julgeid stseene, mida selles filmis jagub. Uudistes tulid jutuks mitmed järjed, millest paljusid Cannes'is müüa pakutakse. Näiteks "Sherlock Holmes 3" või "Palgamõrvari naise ihukaitsja" või "Rambo 5" või... Uutest filmidest saab mainitud ka ulmefilmide eksperdi Andrew Niccoli värskeim "Tundmatu" (Anon).  50. saade, palju õnne meile kõigile!

Sedapuhku on meie suurendusklaasi all perekond Saluveer. Isa Aarne mängis 80ndate keskpaiga kõige populaarsemas ansamblis Karavan klahvpille ja juhib praegu Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli. Poeg Sten-Kristian, kes lõi audiokujunduse ERRi raadiouudistele, valmistub vastu võtma doktorikraadi Tokyo ülikoolis Jaapanis. Missugune on isa-poja jäljerada ja missuguses vahekorras kasvamine-kasvatamine, seda uurib Sten Teppan.Kuulake 23. aprillil kell 10.10.

Sedapuhku on meie suurendusklaasi all perekond Saluveer. Isa Aarne mängis 80ndate keskpaiga kõige populaarsemas ansamblis Karavan klahvpille ja juhib praegu Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli. Poeg Sten-Kristian, kes lõi audiokujunduse ERRi raadiouudistele, valmistub vastu võtma doktorikraadi Tokyo ülikoolis Jaapanis. Missugune on isa-poja jäljerada ja missuguses vahekorras kasvamine-kasvatamine, seda uurib Sten Teppan.Kuulake 23. aprillil kell 10.10.

Jätkub nädal tagasi alanud pajatus ”vanast heast Rootsi ajast”. Räägib ajaloolane Kalle Kroon, kes on Horisondi märtsinumbris ilmunud pikema diskussioonilise kirjutise “Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul” autor. Sedapuhku on põhiline jututeema eestlaste osalus Põhjasõjas Rootsi vägedes. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)