Podcasts about arvestades

25. märtsi "Mehed ei nuta" peateemad: - Ott Tänak võitles end Keenia rallil läbi probleemide teiseks, Elfyn Evans kasvatas veel edumaad. Kas Evansi maailmameistriks kuulutajad võiks siiski hobuseid hoida? - Rallistaarid korraldasid Keenias FIA trahvide vastu vaikimisaktsiooni. Kas nii jääbki või leitakse mingi lahendus? - Johannes Erm võitis sise-MM-il seitsmevõistluses hõbeda, parandades Eesti rekordinumbreid veelgi. Arvestades, et Erm kerkis kõigi aegade edetabelis Roman Šebrle rinnale - 9000 punkti kümnevõistluses ei ole üldse utoopia!? - Eesti jalgpallikoondis sai MM-valikmängus Iisraelilt 1:2 lüüa, ees ootab kohtumine Moldovaga. Kuhu seada lootused? - Eesti laskesuusakoondises käärib – peatreener Stefan Lindingeriga ei olda rahul. On siit lootust veel koos edasi minna? - Kas rahu sai maa peale? Eesti epeenaiskonna peatreeneriks valiti kunagine naiskonna loots Samuil Kaminski. - Eesti võrkpallifinaal kujuneb Lõuna-Eesti derbiks: Tartu vs Võru. Mis juhtus Pärnuga? - Oliver Venno jätab suvel koondisega liitumata: "Vanus on juba sealmaal, et ei jõua terve hooaeg ja suvi läbi mängida." Kas ikka on vanus sealmaal?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on siseturvalisuse valdkonna kogenud ekspert ja juht Hedi Arukas. Oma karjääri alustas Hedi Häirekeskuses, kus ta töötas regionaalse keskuse ja õigusvaldkonna juhina. Sealt edasi liikus ta Siseministeeriumisse, kus ta täidab praegu pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja rolli. Arvestades tänast keerukat geopoliitilist olukorda, tundus mulle asjakohane vestelda Hediga kriisivalmiduse tähtsusest ka ettevõtjate ja juhtide perspektiivist. Hedi jagab oma kogemusi ja arusaamu juhtimisest, kriisivalmidusest ning meeskondade ettevalmistamisest tulevasteks võimalikeks kriisideks. “Elu tõestab meile pidevalt, et mingisuguseid erinevaid kriise toimub meie eludes kogu aeg. Mingiteks asjadeks lihtsalt tuleb olla valmis. Seetõttu meeldiks mulle väga, kui juhid võtaksid endale südameasjaks oma tiimi kriisivalmiduse tõstmise. Pealegi – tark on selleks valmis olla!” – Hedi Arukase Kuulake ikka ...

26. detsembri "Mehed ei nuta" peateemad: - WRC rallipusle sai kokku: M-Sport vahetas koosseisu, kihutama hakkavad Gregoire Munster ja Adrien Formaux. Arvestades, et Elfyn Evans ei saa osaleda murtud roide tõttu hooajaeelsetes testides - kõik viitab Hyundai ülemvõimule, vähemalt üldarvestuses? - Hyundai boss andis teada, et aasta alguses on Ott Tänak ja Thierry Neuville võrdses seisus, kuid ühel hetkel hakatakse tiimikorraldusi jagama. Huvitav, kuidas Tänak ja Neuville seda alla neelama hakkavad? - Kodune korvpallihooaeg poole peal: kes Eesti meeskondadest on ületanud ootusi, kes läinud lati alt? Eesti klubid flirdivad konkurentsis lätlastega fiaskoga? - Kommerts võtab nüüd täies mahus üle? Euroopa Kohus otsustas: UEFA ja FIFA ei tohi takistada jalgpalli superliiga sündi, Rahvusvahelisel Uisuliidul pole voli keelata sportlastel kommertsvõistlustel osalemast. - Ei saa ikka ühtegi aasta sportlase valimist ilma tülitsemise ja/või segaduseta? Kettagolfi kogukond kirub Jaani kommentaare ehk nende ala madaldamist, EOK pidi selgitama, miks ports väärt kandidaate eelvalikust välja jäi. - Aivar Pohlak põhjendas, miks otsustati jätkata Thomas Häberliga: "Tahame ikkagi aru saada, mis on see Häberli maksimum, kas me oleme selle juba kätte saanud või on siit midagi tulemas." Ja veel oma sõjateemaliste valikute kohta: "Kriisiolukordades on ülioluline jälgida alusdokumente ja meie alusdokument on olümpiaharta, mis ütleb väga selgelt ära, et sport ei tegele poliitikaga." Kuidas kõike seda kommenteerida?

Sellest, kuidas Isamaa suudab oma toetust hoida, räägime Postimehe otsesaates riigikogu Isamaa fraktsiooni liikme ning erakonna aseesimehe Riina Solmaniga. Isamaa on ennast ilmselt mõnevõrra ootamatult leidnud olukorrast, kus nad on selgelt kõige populaarsem erakond Eestis. Arvestades ka teiste erakondade toetuste tasemeid, siis taolist olukorda pole Eesti parteisüsteemis varem olnud. Saatejuht on Martin Mölder.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tallinna börsi First Northil on taas raha kaasamas liiklussurmasid elimineerida sooviv nutikate ülekäiguradade tootja Bercman Technologies. Arvestades, et eelmisel korral märgiti täis vaid veidi üle veerandi emissioonist, uurime, mida teeb Bercman seekord teisiti, vaatame otsa aktsia hinnastatusele ning ettevõtet iseloomustavatele peamistele finantsnäitajatele. Bercman Technologiesi asutaja ja juht Mart Suurkask räägib, miks ta usub, et turgude põhi on käes ning edasi hakkavad börsid tõusma. Samuti tuleb juttu sellest, mis juhtub siis, kuid ettevõttel ka seekord soovitud kapitali kaasata ei õnnestu. Kui kaua jätkub Bercmanil praegustest vahenditest, kas investorid peaksid sellepärast muretsema ning kas alternatiiviks oleks laenukapitali vormis ja/või võlakirjade abil raha kaasamine, selgitab Suurkask tänases saates.  Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Tänase saate külaline Katharina Toomemets on ajakirjanikuna käinud Eurovisionil kaheksal korral. Arvestades koroonaolukorda, on selleaastane Eurovision vägagi erinev ülejäänutest – pressikeskuses oli tavapärase 1500 ajakirjaniku asemel 500, europeod jäid ära, pidevalt oli vaja maski kanda, publikut lubati saali üsna vähe ning toimus lakkamatu koroonatestimine. Katharina tunnistab, et kui kuulis, et Rotterdamis on vaja iga 48 tunni tagant testida, siis mõtles ta, et vaene nina… Kohapeal selgus aga, et kasutusel on moodne hingamistest. Kui ajakirjanikel oli liikumine ja tegemised üsna vabad, siis delegatsioonidel oli see vägagi piiratud. Katharina toob näite, et vaatamata sellele, et nad viibisid Uku Suvistega ühes hotellis, pidid nad intervjuu tegema veebi vahendusel. Üleüldiselt leiab Katharina, et Holland sai Eurovisioniga hästi hakkama – piirangud ei tundunud üle mõistuse karmid ning samas ei tekkinud ühtegi koroonakollet. Vestlust juhib Liina Metsküla.

ERISAADE | Ilmateadlane: ees seisab kümmekond päeva kannatusi! Suve arvestades hea märk by Delfi Tasku

Kolmapäeval andis Euroopa komisjon hoo sisse nn vaktsineerimispassile, mis peaks juba juunist võimaldama kaitsesüstid kättesaanutel ühenduse piires vabalt liikuda. Arvestades ühenduse senist läbikukkumise piiril balansseerivat kogemust vaktsiinide muretsemisega võib mõista, kui suhtuda edulootusesse pehmelt öelda skepsisega. E-riigi akadeemia küberturvalisuse vanemekspert Merle Maigre toob esile, et nn rohelise digitaalse sertifikaadi valmimiseks tuleb ületada terve rida probleeme. Mis vaktsiinid sinna kanda? Kuidas tagada võltsimiskindlus ning andmete turvaline liigutamine erineva digitaalse võimekusega liikmesriikide vahel? Kas see sobiks ennekõike reisimiseks või hakatakse vaktsineerimistõendite puudumisel tulevikus inimesi ka töölt lahti laskma? Vaat et kõige rohkem tekitab Euroopas küsimusi eetiline: ega ei jaga vaktsineerimistõend ühiskonda kaheks, kus ühtedel on suuremad õigused kui teistel? Kui õiglane on see, et vanemaealised pääsevad liikuma varem kui noored, kes just ennekõike nende kaitseks kodus istuvad? Mis saab neist, kes meditsiinilistel põhjustel vaktsiini ei saagi? Aga usulistel? Ameerikas on teine lähenemine „Euroopas on see mure väga päevakorras. Kohe lüüakse letti see, et sellise sertifikaadiga võib tekkida olukord, kus keegi on diskrimineeritud,“ kirjeldas Maigre. „Ma ei ütle, et see on halb, kuid näiteks Ameerikas pole ma selliseid argumente kordagi kuulnud. Seal keskendutakse sellele, mis tuleb ära teha.“ Maigre peab siiski positiivseks, et just Euroopa Liit ühtse standardi loomist eest veab. Nii on suurem lootus, et vaktsiinipassist ei saa piltlikult uus HOIA äpp, millega ei osanud pärast valmimist keegi midagi peale hakata. Ehk millest sai E-riigi akadeemia juhi Hannes Astoki sõnu kasutades äraunustatud mängukaru. Kuniks Euroopa Liidu tasandil on alles käivitumas diskussioon, liiguvad mitmed maad edasi juba oma projektidega. Näiteks Austria plaanib enda vaktsineerimispassiga tulla välja aprillis. Ülemaailmselt loodab kehtestada ühtse standardi kehtestamist aga näiteks Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA). Saksamaa leige huvi Kogu kirjeldatud probleemide pundar tähendab aga, et kui kiiresti edasi ei minda, jõuab Euroopa Liidu algatus jõuab küpsemisjärku ajaks, kui seda enam kellelgi väga vaja ei lähe. Näiteks on juba nii suur hulk inimesi vaktsineeritud, et sisuliselt puudub passidel mõte. „Näiteks Saksamaa ütleb aga, et nende jaoks ei ole see teema praegu aktuaalne, sest vaktsineerimistempo väga aeglane,“ tõi Maigre näite. „Kui reaalne on, et juuniks jõutakse lahenduseni? Ma ei tea. Kuid ilmselt on vaja ambitsioonikaid tähtaegu.“ Kuula Krister Parise saadet Merle Maigrega siit!

Peale aktiivset golfihooaega jätkame EGCC podcastiga, kus kolmandas osas on EGCC juhataja  Hanno Krossi vestluskaaslaseks Estonian Golf & Country Club'i väljakute hooldusmeeskonna juht Paul Marley.  Golfiväljaku ja eriti selle griinide kvaliteet on igas maailma golfiklubis kõige südamelähedasem teema klubiliikmetel. Arvestades, et tingimused muru kasvatamisel on erinevad isegi meie Jõelähtme kahe erineva väljaku vahel, rääkimata siis erinevate väljakute vahel Eestis ja maailmas, on tegemist erakordselt huvitava ala ja teemaga, kus väljakutseid on igal greenkeepingu meeskonnal kõikjal ning nende lahendamine alati väga huvitav ülesanne. EGCC podcasti järgmine osa ilmub veel selle 2020 aasta lõpus, kus võtame oma 15. sünnipäevahooaja kokku ning vaatame järgmisesse, veel paremasse hooaega järjekordse huvitava külalisega.

On inimesi, kes ütlevad, et kanep on looduslik ja ohutu. On arvamusi, kes ei ole selle väitega nõus. Arvestades aga asjaolusid, et kanep on väga kergesti kättesaadav ning ka ühest kanepist keeratud suitsust võib psühhoosiga haiglasse sattuda – vaatamegi tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht, kuidas on asjalood tegelikult. Valik programmi nõustaja Dina Smoljakova räägib tänases taskuhäälingu saates, et me ei tea tegelikult päriselt, kuidas kanepi suitsetamine inimesele mõjub, kuigi see on selge, et kanepist on võimalik sõltuvusse jääda. Huvi kanepi vastu on ka üha nooremate seas, sest kanep on viimasel ajal väga populaarne. Mõtleme kasvõi toitlustusmaailmale, kus kanepiseemneid lisatakse paljudesse toitudesse ning olemas on nii kanepileib, -vorst kui jäätis. Millised on praegu teadaolevad kanepi mõjud inimestele? Kuidas kahtlustada kanepisõltuvuse olemasolu? Kuidas rääkida lastega kanepist? Kõigest sellest ja paljust muust tänases podcastis kõneleme. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Sel nädalal tekitas avalikkuses palju arutelusid plaan korraldada ümber parteide rahastamise järelvalve. Mida sellest arvata ning millised võivad olla selle otsuse tagajärjed? Arvestades sellega, et sügisel võib oodata uut viirusepuhangut, siis kas see sellekevadine distantsõppe kogemus võiks sillutada teed ulatuslikumale koduõppele?

Õhtulehe jalgpalli-podcasti„Kolmas poolaeg“esimeseks eriolukorra järgseks külaliseks oli Tartu jalgpalli suurkuju ja JK Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik, kes rääkis, kuidas Tammeka koroonariisi üle elas. Samuti tuli jutuks Tartu jalgpalli olukord laiemalt ning Tiirik avaldas, millise hinde annaks Taaralinna vutiklubide omavahelisele läbisaamisele. Tiirik tunnistas, et eriolukord tuli nii kiiresti peale, et mingit kriisiplaani neil esimese hooga ei olnudki. Oma tegemistes lähtuti valitsuse, jalgpalliliidu ja kohaliku omavalitsuse suunistest ning mindi üle distantsõppele. „Praegu võib öelda, et kui vaadata suurel ajaskaalal, siis õnneks pole paus liiga pikk olnud. Kui seal sees olime, siis tundus küll, et venib ja venib,” tõdes Tiirik. Kriis on mõistagi löönud Tammekat ka rahaliselt, kuid kui suures ulatuses täpselt, on tegevjuhi sõnul veel vara hinnata. „On liikmeid, kes on lepingu lõpetanud, samuti neid, kellele oleme kriisi ajaks teinud soodustusi. On mõned toetajad, kes on pidanud oma toetusest loobuma. Vaatame kuu korraga. On ka ettevõtteid, kes meid praegu toetavad, kuid ega keegi ei oska öelda, milline see täpne mõju majandusele saab olema,” nentis Tiirik. Esindusmeeskonna mängijad said tema sõnul kriisiga kenasti hakkama, ning keegi talle ei helistanud, et kurta, kui üksik ta on. „Arvestades võimalusi sotsiaalmeedias ja virtuaalmaailmas, siis päris üksi ei pidanud keegi olema,” usub Tiirik.

Õhtulehe raadiosaade „Tugitoolis sportlane“ alustas uut aastat Tartust, sisuliselt sõna otseses mõttes Emajõe kaldalt, kus Eesti parim pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste (25) võttis oma kodus lahkelt vastu saatejuht Mart Treiali koos lindistamisaparaadiga. Veel paar aastat tagasi sprindile pühendunud Põlluste rääkis, kuidas ta endalegi ootamatult fookuse maratonidele suunas ning tutvustas oma tegemisi maailma mainekaimas maratonisarjas Visma Ski Classics, kus tal on käsil teine hooaeg. Kui keeruline oli sinna jalga ukse vahele saada? Kuhu suunas see sari liigub? Millised rahad seal ringlevad? Mille poolest on sealne õhkkond mõnusam kui Eesti suusatamises? Arvestades, et tal on Tartu Ülikooli magistrikraad ning kogu Eesti suusaspordi olukorda, miks ta üldse veel tippspordiga tegeleb? Millised on tema ambitsioonid? Miks klassikamaratone ainult paaristõugetega läbitakse? Kas see ikka on õige klassikatehnika? Kas maraton on pigem võitlus enda või vastastega? Rohkem vaimne või füüsiline pingutus? Mõistagi ei saanud suusateemalises saates üle ega ümber ka Seefeldi dopinguskandaalist, mis puudutas teda kõige lähemalt vana klubikaaslase Karel Tammjärve kaudu. Mida Põlluste kogu sellest jamast arvab? Mida Tammjärv talle telefonitsi ütles? Kas tal endal pole tekkinud ahvatlust end kuidagi turgutada? Kas temagi jaoks oli nooruspõlves treener Mati Alaver justkui jumalastaatuses? Lisaks uuris saatejuht Põlluste arvamust Eesti ja maailma suusatamise oleviku ning lähituleviku kohta. Ühesõnaga, juttu jätkus. Hüva kuulamist!

Tänase saate külaline on Vivian Tiiman, kellel õnnestus olla 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel vabatahtlikuks ning mille kogemusest on ta andnud välja raamatu „Vabatahtlikuna Rios“. Kõigepealt räägib Vivian põhjalikult paberimajanduse poolest – kuidas olümpiamängudele vabatahtlikuks saada ja mida selleks vaja on? Arvestades, et olümpiamängudele kandideerib umbes pool miljonit vabatahtlikku ja välja valitakse 50 000, siis on sinna pääsemine üsna suur asi. Samuti vestleme Rio de Janeiro linnast, selle ohtlikkusest ning miks olid kohalikud olümpiamängude vastu.

Teie ees on kümnes episood saatest “Globaalsed eestlased”, kus meie eesmärk on luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua end teineteisele lähemale. Iga ümmarguse järjekorranumbriga saates saab meie podcasti külaliseks olema mõni väga eriline inimene, kes pakub Eesti jaoks teistsugust perspektiivi kui emakeelt kõnelevad globaalsed eestlased. Nendeks võivad olla märkimisväärsed Eesti juurtega inimesed, kes lihtsalt ei räägi eesti keelt, või mistahes rahvusest inimesed kes on Eesti lähedased sõbrad ning kes on Eesti arengule suurel määral kaasa aidanud. Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karjääri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elutöö seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina töötav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis räägib ta sügavuti oma tööst Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Selles episoodis räägime Miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje? Kuidas ta aitas Eestil luua erastamisseadust? Kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga head suhted sõlmida? Miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa keskseks? Saate teine pool on põnev analüüs Euroopa arenguprobleemisest, Eesti peidetud potensiaalist, ja kuidas teha Eesti suuremaks. Ning saate lõpetuseks annab Jenik inspireeriva ning suure idee kuidas Eesti peaks oma sajandat sünnipäeva tähistama. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karjääri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elutöö seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina töötav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis räägib ta sügavuti oma tööst Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Meie vestlus keskendub peamiselt Jeniku tööle Eesti abistamisel, näiteks: miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje; kuidas aitas ta Eestil luua erastamisseadust; kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga sõlmida head suhted; miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa keskseks; saate teine pool on põnev analüüs Euroopa arenguprobleemisest, Eesti peidetud potensiaalist, ja kuidas teha Eesti suuremaks; ning saate lõpetuseks annab Jenik inspireeriva ning suure idee kuidas Eesti peaks oma sajandat sünnipäeva tähistama. Siin on minu vestlus Eestis vähetuntud, kuid tõelise Eesti sõbra, Jenik Radoniga. Head kuulamist!

Arvestades asjaolu, et nutimäng Pokemon Go sai võimalikuks tänu Einsteini üldrelatiivsusteooriale, arutleb kosmoloog Elmo Tempel teadlase kommentaaris, millised teadusteemad on tegelikult olulised.Eesti inimeste üsna hea taimetundmine ei tarvitse jääda püsima, sest rahvalikku taimetarkust õõnestab nn unustuse võlg. Etnobotaanikud Renata Sõukand ja Raivo Kalle räägivad oma uuematest töödest ja julgematest kavatsustest.Rootsi majandusteadlane Tõnu Puu kirjutab raamatus "Kunst, teadus, majandus: ajalooline uurimisretk", kuidas kultuur on arenenud puu moodi harunedes.

Arvestades asjaolu, et nutimäng Pokemon Go sai võimalikuks tänu Einsteini üldrelatiivsusteooriale, arutleb kosmoloog Elmo Tempel teadlase kommentaaris, millised teadusteemad on tegelikult olulised.Eesti inimeste üsna hea taimetundmine ei tarvitse jääda püsima, sest rahvalikku taimetarkust õõnestab nn unustuse võlg. Etnobotaanikud Renata Sõukand ja Raivo Kalle räägivad oma uuematest töödest ja julgematest kavatsustest.Rootsi majandusteadlane Tõnu Puu kirjutab raamatus "Kunst, teadus, majandus: ajalooline uurimisretk", kuidas kultuur on arenenud puu moodi harunedes.

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8. juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016. a ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21. a eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22. a ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20. a itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima, kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14. juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid. Selles episoodis räägime Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas? Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992. aastal, kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana? Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri? Kui palju sai osta 1992. aasta suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik? Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme. Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama? Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele? Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv? Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8.juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016.a. ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21a. eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22a. ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20a. itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14.juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid. Muuhulgas räägime Alariga: - Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas? - Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992.a., kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana? - Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri? - Kui palju sai osta 1992.a. suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik? - Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme; - Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama; - Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele; - Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv? - Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet? Kõik saatetutvustused koos märkmete ja viidetega on leitavad veebis aadressilmemokraat.ee/category/podcast. Jälgige meid Twitteris @GlobaalneEesti Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours" (www.petejosef.com), plaadifirma Sonar Kollektiv (@sonar-kollektiv). Kõik õigused kaitstud.

Arvestades sellega, kui pikk on koerapidamise ajalugu ja kui levinud on koer koduloomana, võiks loota, et neist teatakse kõike ning erilisi probleeme ei tohiks esineda. Kahjuks see aga pole nii. Paljud inimesed on koera võttes lootnud tuua oma ellu lisaväärtust, kuid selle asemel saanud hoopis juurde muresid ja probleeme. Tavaliselt tekivad probleemid seetõttu, et teadmistes on lüngad. Käesoleva raamatu eesmärk ongi nende lünkade täitmine. (Aivo Oblikas. Nõuandeid koeraomanikule. Kutsika valikust koera vanaduspõlveni.)

Lindistasime seekord Kumu aatriumis muusemi 9. sünnipäeval ja kandsime seda otsepildis ka üle. Saatejuhid Sander ja Peeter. Palju 7-tolliseid plaate, vahepeale mõni suurem ka. Aitäh Mary-Annile kutsumast ja võõrustamast. Oli väga tore pühapäev. Ei tea, mis veel 10. sünnipäeval saab. allalaadimine Arvestades vahepealset vaikust, siis uudne on muidugi see olukord, et meil on praegu lindis juba … Loe edasi: 061 – Peeter & Sander (15.02.2015)

Ühele osale seitsme aastasest protsessist on punkt pandud. See nädal tõi Harju Maakohtu otsuse, mille kohaselt kõik maadevahetuses kohtu all olnud inimesed õigeks mõisteti. Kohus heitis riigiprokuratuurile ette menetlusnormide rikkumist ning seetõttu polnud võimalik tõendusmaterjali arvesse võtta. Kas ja kui tihti siis menetlusnorme rikutakse? Kas tõele vastavad jutud, et esmalt kuulataksegi inimesi pealt ning kohtusse minnakse allkirju ja templeid võtma alles tagantjärgi? Esimeses kohtuastmes õiguse saanud inimestele mõisteti välja ka 1,3 miljonit eurot õigusabikulude katteks. Arvestades aga menetlejate, prokuröride ja kohtuniku tööaega, on seitsme-aastane menetlus ise ilmselt veelgi kulukam. Kui ka teise ja kolmanda astme kohtult tuleb õigeksmõistev otsus, siis kas ja kes vastutab tehtu eest? Stuudios on Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)