Podcasts about kahek

25. märtsil tähistab 70. sünnipäeva eesti organist ja oreliõpetaja ning helirežissöör Urmas Taniloo.

Podcast „Jalgrattapalavik“ pakub kuulamiseks jutuajamise Rene Mandriga, kes on värskelt sõlminud 2-aastase lepingu Israel – Premier Tech Pro Cycling meeskonnaga. Mandrist sai tipptasemel profitiimi spordidirektor. Rääkida on palju ja teemad vägagi intrigeerivad. Juba tuleval hooajal võib eestlasest teatud võidusõitudel saada Chris Froome'i, Jakob Fuglsangi, Michael Woodsi jt nimekate võidusõitjate otsene ülemus. Mandri on selleks valmis, ei pelga: „Olen suhteliselt enesekindel tüüp kogu aeg olnud. Saan hakkama. Ükskõik kui kõva nimega on tegu, sõitja asi on spordidirektorit kuulata.“ Puudutame tippmeeskonna eelarvet, kuidas sätitakse plaane, palju on tiimis inimesi, kes eestlast spordidirektoriks kutsus, mida kujutas endast UCI koolituse läbimine jne. Esimene pool saatest kuulub puhtalt suure tiimi juttudele. Teine pool kuulub kodustele teemadele. Kes hakkab Mandri uue väljakutse valguses vedama Tartu 2024 Cycling Teami? Muide, meeskonda on hetkel ära registreeritud ka Markus Pajur, kes kaks hooaega sõitis oluliselt kõrgemal tasemel Arkea – Samsic meeskonnas. Saame teada, mis seis Pajuriga on. Ühtlasi reedab Mandri saladuse... Ta pidi esimest korda tellima klubile ratta XXL mõõtudega. Tiimiga liitub kahemeetrine leedulane. Lahkame meeskonna koosseisu üksikasjalikult, muudatusi on päris palju. Koduste juttude juures puudutame ka noorema generatsiooni esiletõusu. Lõppeva aasta maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste tulemused on muljetavaldavad. U23 vanuses MM-il grupisõidus 4. koha saanud Madis Mihkelsilt võib Mandri sõnul suuri tegusid oodata väga kiirelt. „Olen selles veendunud. Ta on väga heas keskkonnas ja vanajumal on andnud talle kulbiga, andekust. Tulemused ei lase end kaua oodata.“ Juunioridest räägime samuti. Jutu käigus jõuame laiema tõdemuseni, et suured profitiimid jälgivad üha nooremaid sõitjaid. Juba esimese aasta juunioridele pannakse silm peale, luuakse noortemeeskondi. Miks see nii on? Ja veel ühest trendist. Kahekümneselt ollakse profimaailma tipus. Kuidas see järsku võimalik on? Mille pealt on tulnud noorte plahvatuslik pealetõus? Mandril on selgitus olemas: „Rattaspordis on võimalik väga palju andmeid kätte saada ja seda omakorda läbi treeningplaanide sõitjatele tagasi anda. Ja see jõuab juba noorteklassidesse välja. See tähendab oluliselt teadlikumat treenimist. Ma arvan, et see on väga suur osa sellest trendist.“ Head kuulamist!

Siin võtan ette ühe oma hiljutise loo ja episoodi jooksul selgitan, millistest helidest ta koosneb. Loo nimi on Ümin ja tegemist on helimaastiku tüüpi ambient looga.

Kahekõne Kantsleriga Välispoliitika Väljakutsed by Arvamusfestival

Kuulame podcastimuusikat. Ma olen viimasel ajal tegelenud podcastide produktsiooniga ja minu arvamuse kohaselt käib sinna teenuse sisse ka podcasti tunnusmuusika loomine. Lihtsalt taustaks, aga siin episoodis ma eriti podcastide nimesid ei maini, aga mitmed neist on alles algusjärgus ja ei saa väga välja hõigata.

Siin episoodis kuuleme minu uut albumit: "Üle pööripäeva". Episoodis jätan küll mainimata, et kõiki lugusid siin ei kuule. Album on täies mahus kuuldav siit linkidelt: Helipank https://helipank.ee/product-tag/ule-pooripaeva/ Bandcamp https://ukunurk.bandcamp.com/album/le-p-rip-eva

Siin episoodis lasen oma viimatiloodud lugusid ja ka ühe varajasema loo. Kõik nad kannavad mingit tumedamat energiat ja samas ka joigumist, shamaania trumme ning natuke flööti.

Siin episoodis räägin helidest. Lasen oma lugusid ja räägin ning selgitan helidest. Alguses kajastan natukene ka Uku Lood podcasti statistika.

Siin episoodis ma räägin oma kuuldemängust, kuhu otsin nais peaosatäitjat. Sellepärast on episoodi alampealkiri Nadežda. Kuuldemängu nimi on Värska 1980 ja tegemist on ulmelooga. Lasen ka oma uuemat muusikat.

Alapealkiri: Rahvatants. Siin lasen oma rahvalaulutöötlusi. Peamiselt selliseid, mis on mõeldud rahvatantsutruppidele tantsimiseks. Natuke ka muid lugusid.

Palju erinevaid lugusid. Mõned pikemad ja teised lühemad. Meeleolukas kuulamine. Väike mõistatus on ka, episoodi lõpus annan vastuse.

Hõljub elektroonilise ambiendi lainetel. Rahulik kuulamine, mõtisklev ja arutlev. Eriti viimane lugu. Elektroonilisel muusikal on kummaline omadus olla neutraalne taust, mis laseb mõtetel lennata. Sellepärast ongi mõne loo nimi "Mõtlemismuusika".

Sotsiaalminister Tanel Kiik räägib abielureferendumi tähendusest ja sellest, mille üle ta selle valitsuse liikmena uhkust tunneb.

Kahekümne üheksas imeline külaline on Anu Pillav. Olen inimene, kellele meeldib teha palju. Minu suur kirg on inimeste toetamine nende teekonnal, olgu see siis meditsiinis või joogas. Meil kõigil on oma lugu, mis on teinud meist need inimesed kes me oleme täna. Mõne lugu sisaldab endas traumat, mõne lugu mitte, sellest tulenevalt on joogapraktika erinev ja keskendub just kliendi seatud eesmärgile. Olgu see siis puhtalt füüsiline või hoopis vaimen töö. Jooga minu jaoks on nagu teraapia, kus saan tegeleda endaga nii seest kui ka väljast. Instagram: @anupillavyoga

Kahekümne kaheksas imeline külaline on Annett Randpere. Kes ma olen? Eelkõige inimene, naine, ema, lihtne ja keeruline, õige ja vale. Joogaõpetaja, kes alustas enda joogaõpetaja teekonda ajal, kui esimene laps oli 5 kuune. Septermbri lõpus sai alguse II hooaeg ehk olen joogat õpetanud ühe aasta. Hetkel olen võtnud suuna ka rasedate ja rasedusejärgse jooga õpingutele. Jah, jooga on minu getaway ühtlasi ka minu get in minu kirg ja armastus asi, millega ma ei kiirusta siin kiires maailmas! Jooga on minu elustiil, mis on nii loomulik, omane ning mille olen kohandanud vastavalt praegusele eluetapile! :) Instagram: @sarajooga

Kahekümne seitsmes imeline külaline on Kei Kvarnstrom. Kei teekond joogaõpetaja ja-terapeudina kestab juba rohkem kui 20 aastat. Süvenemine toimub joogateraapia suunal. Ta on aastaid töötanud ja töötab imikute ja väikelaste võimlemis- ja ujumisõpetajana ning aidanud lapseootel naisi sünnituseks ettevalmistumisel. Tänasel päeval koostab ta soovijatele iseseisvaks harjutamiseks ka individuaalseid joogakavasid, kas tervisliku seisundi parandamiseks ja toetamiseks või muudel eesmärkidel. Lisaks koolitas ka tulevasi joogaõpetajaid koostöös Eesti Joogaühinguga kolmeaastase õppekava raames, kus lisaks joogaalastele kursustele on ka anatoomia ja füsioloogia kursused. Ta on õppinud ja end täiendanud Rootsis, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Indias ja Eestis. On töötanud lastereanimatsiooni osakonnas hooldusõena ning taastusravihaiglas hingehoidjana. http://joogakool.ee/

Kahekümne kuues imeline külaline on Marie Pullerits, kes kirjeldab end järgnevalt: Olen joogaga tegelenud üle 12 aasta ning treeneri-juhendajana soovin tunnis osalejatega jagada oskust ja võimet oma tervist, enesetunnet ja sisemist tasakaalu parandada ning oma heaolust rõõmu tunda. Saada tugevamaks-rõõmsamaks ja jõuda endaga rahusse. Olen lõpetanud magistriõppe Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas ning joogaõpetaja tee algas pärast International Yoga Alliance joogaõpetaja tasemekoolitust 2016. aastal Mandremis, Indias (Upaya Yoga, RYS®). Lisaks erinevatele regulaarsetele jooga-alastele täiendkoolitustele (sh. jooga lapseootel naistele) olen ka litsenseeritud Les Mills BodyBalance® treener. Praegu juhendan tunde Tallinnas spordiklubis Reval-Sport ning periooditi juhendan ka veebitunde oma Facebooki lehel: Jooga ja BodyBalance Mariega.

Kahekümne viies imeline külaline on Enely Jääger. Enely Jääger on Rahvusvaheliselt sertifitseeritud Joogaterapeut. Läbinud viie aastase Viniyoga Healing Foundation of India "Yoga Vaydya Sala" joogateraapia õppeprogrammi Dr N Chandrasekaran juhendamisel (700 tundi). Lõpetanud klassikalise jooga nelja aastase Rahvusvahelise Joogaõpetajate koolituse (KHYF Yoga Teacher Training - 500 tundi). Täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Enely arvates oleme inimestena kõik erinevad ning vajame ka rühmatundides individuaalset lähenemist. Tema jooga tunnid on üles ehitatud lähtuvalt abivajajate vajadustest ja soovidest. Joogaterapeudina annab ta oma õpilasele õnge, kala aga tuleb ise kinni püüda. Vabal ajal surfab ja jookseb maratone. http://joogakool.ee/

Kahekümne neljas imeline külaline on Temea Vendelin. Temea Vendelin on Infra Jooga stuudio üks asutajatest ja õpetajatest ning joogakooli Infra Yoga School eestvedaja. Ta on sündinud ja kasvanud Eestis, kuid saatuse tahtel läks ta elama USA-sse. Ja tema joogatee saigi alguse üle 15 aasta tagasi USA-s, kui ta sattus oma esimesse joogatundi ning tundis , et ta on „kodus“. See tund oli armastus esimesest asendist ning sellest päevast saati tegeleb ta joogaga regulaarselt. Aastal 2009 läbis Temea Vinyasa Flow 200-tunni joogatreenerite koolituse USA-s ning seejärel avas seal ka oma joogastuudio. Temea on sertifitseeritud E-RYT500® joogaõpetaja läbi rahvusvahelise organi-satsiooni Yoga Alliance´i. 2015 aasta kevadel osales ta USA-s Shining Light Prenantal Education Rasedate jooga juhendajate koolitusel, et täiendada oma teadmisi ja anda neid edasi ka teistele. Ning sama aasta sügisel läbis ta Taastava jooga (Restorative Yoga) õpetajate kursuse ühe maailma tuntuima õpetaja Judith Hanson Lasater käe all. Lisaks on Temea läbinud Embodied Yin Yoga õpetajate kursuse ja on osalenud erinevatel koolitustel ja töötubades ning tema õpetajateks on olnud Kino Macgregor, Noa Maze ja Shiva Rea. 2013 aastal asutas ta Eesti esimese rahvusvaheliselt registreeritud joogakooli Infa Yoga School, kus sellel kevadel lõpetas juba kolmas lend suurepäraseid joogaõpetajaid. Temea juhendamisel saab õppida Vinyasa 200-tunni koolitusel, mille lõpetajad saavad rahvusvaheliselt tunnustatud tunnistuse, mis on kehtiv paljudes riikides üle maailma. Täna juhendab Temea joogatunde nii Eestis kui ka USA-s ja tema sooviks on jagada oma õpitut, kogemusi ja praktikaid läbi joogatundide, koolituste ja töötubade, et jooga jõuaks kõigini. IG: @temeayoga www.infrajooga.ee

Kahekümne kolmas imeline külaline on Andres Adamson. Keskendume joogateraapiale. Kui keegi on joogaterapeut, siis kes ta täpsemalt on? Milline näeb välja joogateraapia seanss? Milline on olnud Andrese teekond praegusesse hetke ning millised on tema mõttemallid? 1970ndatel veel koolipoisina alguse saanud joogahuvi viis Andres Adamsoni 2000te algul Tallinna joogaühingu joogaõpetajate koolitusele. 2012 jõudis lõpule KHYF 500 tunnine joogaõpetajate koolitus. Paljude lisakoolitustega kokku tuleb tal enam kui 1000 tundi õppimisi. Joogat õpetab pidevalt viimased 21 aastat ja õpib joogateraapiat. Paralleelselt õpib Andres Tiibeti meditsiini ja tegeleb selle pärimuse väliste teraapiatega (massaazid jm). http://joogakool.ee/

Kahekümne teine imeline külaline on Ly Tolberg, kes kirjeldab end järgnevalt: Olen elanud ja töötanud 11 aastat Jaapanis. Töötasin joogaõpetaja ja personaaltreenerina 9 aastat Tokyos. Oman toitumisspetsialisti kutset ning viin läbi toitumisalaseid nõustamisi personaalselt ja gruppidele. Läbitud koolitused: - Lõpetanud jooga õpetajate 200 tunnise kursuse Tokyos Under The Light jooga koolis. - „Institute of natural healing“ toitumisalane koolitus ning 2013 a. omandatud toitumisspetsialisti kutsetunnistus. - Läbisin 500-tunnise "Tantric Hatha yoga tradition" joogaõpetajate kursuse Indoneesias. - 2012-2013 ja 2017-2019 õpetasin ja õppisin joogat Indoneesias. IG: @ly.yoga

Kahekümne esimene imeline külaline on Kristine Põldver, kes kirjeldab end järgnevalt: Jooga tuli minu ellu juba pea 10a tagasi ja seda esialgu Kundalini jooga näol. Hiljem jõudsin Yin joogani ja asusin seda ka õppima. Esialgu selleks, et ise lapse kõrvalt kodus joogat teha, kuid elu suunas mind joogaõpetust ka jagama. Astusin mõned aastad tagasi suure sammu lähemale oma unistusele. Leidsin keset Eestit maal ühe vana maja, tegin selle korda ja asusin koos pojaga siia Väe talusse elama. Annan siin joogatunde lastele ja suurtele, korraldan jooga- ja looduslaagreid ning lihtsalt heaolemisi. Tunnen, et mul ja Väel on, mida jagada. IG: @vaetalu või @kristinepoldver

Kahekümnes imeline juubelikülaline on Sirli Viirg, kes kirjeldab end järgnevalt: Joogaga olen aktiivselt tegelenud alates 2012 aastast. Olen inimene, kellele meeldib värskes õhus viibida ja tervisespordiga tegeleda. Mind pealub elupõhine õpe, mis minu jaoks väljendub täiendkoolitustel osalemisel. Olen inimene, kes kuulab enda intuitsiooni ning viib ellu just seda, mis tundub hetkel põnev ja huvitav. Läbitud koolitused: -Lõpetasin 2014 a. jaanuaris Infra Jooga Vinyasa Flow 200 tunnise treenerite koolituse. -2014 a. Rainbow Kids Yoga treenerite koolitus. - 2015 a. maailma ühe tunnustatud õpetaja Judith Hanson Lasateri Taastava jooga 1 astme koolitus. -2015 a. FAF baaskoolitus 35 tundi. - 2017 a. Infra Jooga Rasedate jooga treeneri koolitus. - 2018 a. TLÜ koolitus Beebide võimlemine. -2018 a. Living Your Yoga with Judith Hanson Lasater. -2019 a. Pranayama & Naada with Francois Raoult. -2019 a. Yoga Biomechanics& the Science of Stretching with Jules Mitchell 19 tundi. -2020 a, TLÜ Ülevaade inimese anatoomiast ja füsioloogiast 52 tundi. -2020 a. hetkel osalen Jules Mitchelli Jooga biomehaanika 300 tunni koolitusel ( teemad millesse süveneme on jooga biomehaanika, valu teadus, somaatika) -Mind on paelunud Dylan Werner ja olen osalenud tema töötubades 2017, 2018, 2019 a. -Olen osalenud Denise Payne, Maya Fiennes, Matt Gordano, Meghan Currie töötubades. Mind võib leida Facebookist Naabri jooga ja @naabrijooga.

Puhkpillimuusika meeldib mulle rohmaka, plärtsuva ja jõulise energia pärast. Muidugi on tegu minu käsitlusega puhkpillimuusikast.

Jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ käis seekord külas Vanemuise teatri näitleja ja muusik Priit Strandberg. Vestlust suunas Kaarel Täll. Kahekõnes võrreldi omavahel kaht sõud, mida publikule esitatakse – jalgpallimängu ja näitemängu. Millised on kahe kultuurivaldkonna ühised jooned ja erinevused? Kas sporti ja jalgpalli peaks üldse lugema kultuuri osaks? Arutleda võeti nii mõnedki sügavamad teemad, mis jalgpalli sisu ja olemust veidi teise nurga alt avavad. Lisaks rääkis Priit oma isiklikust seosest jalgpallimängu ja fänlusega. Selgub, et nii tema jalgpalluri- kui ka näitlejakarjääri puhul mängis suurt rolli angiin. Fänniks muutus ta aga eelmise sajandi lõpus isaga teleka ees istudes. Coolbeti panustamisrubriigis võeti lahata Inglismaa kõrgliiga algus ja ees ootav Meistrite liiga hooaeg.

Kahekümne kaheksandas episoodis räägib Agnes mäest ning teest, mis on genereerinud tuhandeid kummituslugusid, mida tuleb aga juurde. Eliise räägib täpselt sellise lapsepõlvega naisest, kellest kasvab üks twisted sarimõrvar. 

Kahekümne kolmas episood algab väikese shoppinguga e-bays. Mida kõike inimesed seal kummituslike objektide pähe müüvad, on täiesti kummaline. Agnes räägib selles osas loo tegelasest, keda kutsutakse the Rake'iks ning Eliise räägib loo, kuidas Slenderman, foorumites loodud tegelaskuju, on mõjutanud laste elu. See episood keskendub sellele, et ükskõik mida sa ka internetist leiad ja loed, ei pruugi alati tõsi olla. 

Kahekümne teine episood toob teieni natuke teistsugused lood, kui tavaliselt. Agnes räägib täielikult faktidele põhinevast CIA eksperimendist, mille uurimistöö on tehtud otse CIA arhiividest. Eliise räägib seekord kaks lugu, mõlemad neist müsteeriumid, mis juhtusid euroopa noortega. Seekord me ei huirmuta teid niivõrd kummituslugudega, kuid arutame ka natuke enda kogemusi.  Kuula meid Sportify'st: http://bit.ly/unejutud

Kahekümne esimese episoodi alguses räägime olulistel teemadel - rinnahoidjad. Kelle jaoks on mis ilus ja kes mida kannab, mitte otseselt aga kaudselt. Agnes räägib selles osas päriselu Dexterist (see teleseriaal) ning Eliise räägib ühe üsna vähe-tuntud loo kohutavast isast ja majast, kus toimus meie fännide jaoks kõike põnevat. Sulle meeldib see osa, kindlasti.  Kuula meid Sportify'st: http://bit.ly/unejutud

Kahekümnes episood - on põhjust tähistada, eks ole. Selles episoodis räägib Agnes ühest juurdlusest mis viidi läbi ühes kummitavad majas väga hiljuti, ning millest on ka tehtud põnev lühfilm. Eliise räägib selles episoodis ühest huvitavast tüübist, keda kutsuti tapjaklouniks. Kellele klounid ei meeldi - see osa on teile. Selles episoodis õpime uusi sõnu ning räägime palju sellest, kuidas lapsed ja kummitused läbi saavad.  Saad meid kuulata Spotify'st, Podbean'ist ning jälitada meid ka Facebookis ja Instas. Peace. (Y)

Sel nädalal on stuudios tõlkija Küllike Tohver, kelle eestinduses ilmus tšehhi autori Patrik Ouředníku (pildil) teos "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Nii sellest raamatust kui tšehhi kirjandusest üldisemalt juttu tulebki. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval, 21. aprillil, kell 14.05.

Sel nädalal on stuudios tõlkija Küllike Tohver, kelle eestinduses ilmus tšehhi autori Patrik Ouředníku (pildil) teos "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Nii sellest raamatust kui tšehhi kirjandusest üldisemalt juttu tulebki. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval, 21. aprillil, kell 14.05.

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule “Eesti läbi 100 silmapaari”, millest me saates ka räägime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii räägimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Lisaks räägime: miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis? kuidas ta mõtleb graafilisest disainist? kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu? millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused? ja miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Saade on salvestatud 8. oktoobril 2017. aastal üle Skype silla Rotterdami ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule “Eesti läbi 100 silmapaari”, millest me saates ka räägime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii räägimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Selles episoodis räägime Miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis? Kuidas ta mõtleb graafilisest disainist? Kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu? Millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused? Miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret.“ Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Selles episoodis räägime Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Urmas Vadi: "Ameerika legaliseerib esimese riigina maailmas rasestumisvastased tabletid. Nõukogude Liit lennutab kosmosesse koerad Belka ja Strelka. Nikita Hruštšov haarab ÜRO Peaassamblees jalast oma kinga ja hakkab sellega vastu lauda taguma. Kahekümne esimesel juulil toimub Tallinnas laulupidu. Peo lõpus hakkavad koorid omaalgatuslikult, ilma dirigendita laulma Gustav Ernesaksa – Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mida ametlikku kavasse ei olnud lülitatud. Ka raadio poolelt on uudiseid, 26. aprillil alustab tööd Kohtla-Järve saatejaam.

Urmas Vadi: "Ameerika legaliseerib esimese riigina maailmas rasestumisvastased tabletid. Nõukogude Liit lennutab kosmosesse koerad Belka ja Strelka. Nikita Hruštšov haarab ÜRO Peaassamblees jalast oma kinga ja hakkab sellega vastu lauda taguma. Kahekümne esimesel juulil toimub Tallinnas laulupidu. Peo lõpus hakkavad koorid omaalgatuslikult, ilma dirigendita laulma Gustav Ernesaksa – Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mida ametlikku kavasse ei olnud lülitatud. Ka raadio poolelt on uudiseid, 26. aprillil alustab tööd Kohtla-Järve saatejaam.

Tema elu on kõike muud kui tavaline. Kahekümne üheselt Mister Universum, neljakümneselt maailma suurim filmitäht ja viiekümne kuueselt California kuberner. Ta on lubanud: I'll be back! Ja ta on tagasi, et rääkida ära kogu tõde - ka eraelust. (Arnold Schwarzenegger. Total Recall. Minu tõeliselt aus elulugu. Loeb Rando Tammik.)

Poolatarist kunstniku Irena Baruch Wiley elusaatus oli kirju ja huvitav. Abiellunud 1934. aastal Ameerika diplomaadi John Cooper Wiley'ga tuli tal mehe ameti tõttu elada ja töötada erinevates riikides. Meile, eestlastele, on oluline, et aastail 1938–1940 oli Wiley Ameerika saadik Eestis ja Lätis. Nõnda olid Wiley'd nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Sellest ja paljust muustki jutustab Irena Wiley oma mälestusteraamatus. Diplomaadi naisena teab ta rääkida poliitikast, kunstnikuna näeb aga iga maa elu emotsionaalsemat poolt. (Irena Wiley. Kahekümne aastaga ümber maailma. Loeb Kristi Aule.)

Kahekümne aasta eest asus zooloog Mark Carwardine teedrajavale ekspeditsioonile koos Douglas Adamsiga, kes on kirjutanud „Pöidlaküüdi reisijuhi galaktikasse”. Üheskoos rännati maailma enimohustatud loomade otsinguil mööda maailma. Nüüd, pärast oma sõbra lahkumist, kordab Mark sama teekonda koos Douglase lähema sõbra, Briti koomiku Stephen Fryga ning vaatab, kuidas kõigil neil loomadel praegu käpp käib. Nii ongi selle omapärase reisikirja juures nautimisväärne nii kogu see teave, mida looduse ja loomade kohta saame kui ka reisimeeste uskumatud juhtumised ja arutelud, vürtsitatud rohke koguse Briti huumoriga. See lustakas, meelelahutuslik, teabeküllane ja mõtlemapanev lugu on ainulaadne pilguheit kaduvasse maailma meie ümber. (Mark Carwardine, Stephen Fry. Viimane võimalus näha. Toimetab Küllo Arjakas.)