Podcasts about hiljem

"Inimesele on antud ju vaid üks elu ja seepärast tuleb kõik aastad väga korralikult täis elada," nii kõlab üks elutarkus, mis alanud saatest kaasa võtta.

Seekord kutsume kuulaja rännakule, mis viib meid 35 aastat tagasi – just sedajagu aastaid saab 19. juunil 2024 täis päevast, mil läks esmakordselt eetrisse eakatele mõeldud saatetund pealkirjaga "Päevatee".

Kuidagi pooljuhuslikult saame selle saate lood kokku põimida ühise nimetaja - ukselingid - alla. Daki räägib meile kõigepealt ühest pedofiilist, kelle ukselingile sageli vajutasid alaealised, sest seal sai hängida ja juua, paraku aga lõppes see sageli sellega, et Jürka noored ohvrid vägistas. Hiljem, boonusosas, paljastub aga Jürka tõeline pale, mis on jäänud politsei silma ja kohtu kõrva eest eemale... Päästikuhoiatused! Heidi lugu viib meid Eesti meremehe ja kaskadööri Kirilliga UKsse, kus ukselingile vajutas Kirilli eks, kes mehe paha aimamata enda koju sisse lasi... Kriipid lood jutustavad ustest, mida avada ei tasu. Miks, seda peate juba ise kuulama! Meie merch: www.kikimoorid.ee Meie Patreon, kus kuuleb boonuslugusid: www.patreon.com/kikimoorid Saada meile oma lugu: kikimoorid@gmail.com --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Loodusteadlased ja -huvilised teevad ettevalmistusi loodusvaatluste maratoniks.

FK339! Saade on meie ajaloo pikim, aga me lubame, et väga põnev. Alustuseks on stuudios multitalent Leslie Da Bass, kellel on väljas lausa 2 filmimuusikaalbumit. Esmalt heliriba filmile “Tähtsad ninad” ja teisalt filmilik kogumik, mis sisaldab ka laule filmist “Tume paradiis”. Hiljem võõrustame stuudios filmikunstnik Kave Quinni, kelle tööde hulka kuulub kinoekraani rõvedaima peldiku loomine. Uudistenurk on sõnumeid täis. Teemadeks nii uus Karate Kid, Jason Bourne, Superman kui Pühak. PÖFF on küll läbi, aga mitmed seal linastunud filmid jõuavad nüüd tavakavasse. Näiteks “Kellele ma naeratan?”, “Eelmised elud” ja “Langenud lehed”. Lisaks tulevad “Blaga õppetunnid” ja “Napoloen”. Sisukord: 03:35 Kirjad 22:38 Edetabel 30:50 Uudised 46:46 Intervjuu: Leslie Da Bass 1:44:57 Kellelel ma naeratan? (Eesti) 1:46:59 Blaga õppetunnid (Bulgaaria) 1:51:30 Langenud lehed (Soome) 1:55:29 Eelmised elud 1:58:26 Napoleon 2:06:53 Telekava 2:18:59 Intervjuu: Kave Quinn

10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.   Otsustasime juuni alguses oma aastakümne tagust jutuajamist korrata ja uurida, millised on nüüd Ruubeni, Maidu ja ka Telegram.ee loojate vaated – mis on saanud sellest uuest maailmakorrast, mille pealetulekust tol korral rääkisime; miks Ruuben uuesti Riigikokku ei kandideerinud ja mis Toompeal üldse toimus; mida räägib Mait majanduse olevikust ja tulevikust ning palju muud huvitavat ja päevakajalist.   Täispikk saade: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-80-uuest-maailmakorrast-10-aastat-hiljem-kulas-ruuben-kaalep-ja-mait-kraun  

Dead Space'i uusversioon on väljas, Rainer on seda mänginud ja annab vastuse pealkirjas esitatud küsimusele. Uudised on peamiselt negatiivsetes toonides, mitmed mängud pannakse kinni, lükatakse edasi või siis Microsoft, Sony ja Nintendo jätavad suvise E3 mängumessi vahele. Mängud aga on positiivsed. Peale Dead Space'i on Rainer mänginud Hi-Fi Rushi, Pizza Towerit, Hitman Freelancer ja Goldeneye'it ka. Soovituseks on Dishonored: Death of the Outsider, mis on Epicus tasuta. Viited: https://www.gamesradar.com/amazon-has-reportedly-bought-the-rights-to-the-tomb-raider-franchise-for-600-million/ https://www.eurogamer.net/original-life-is-strange-team-share-first-teaser-for-new-project https://twitter.com/benjisales/status/1620463703291486208?s=46&t=WzozAUe3a4RqIuYZ8VBP9w https://www.eurogamer.net/nearly-100-staff-axed-from-halo-developer-report-claims https://t.co/VAYHaoKt3S https://twitter.com/wario64/status/1620536102208802816?s=46&t=UYcdYZRO_VqfEnloxfhJBQ https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-02-01/electronic-arts-cancels-secret-apex-legends-game-in-development https://kotaku.com/ps-plus-collection-ps5-free-last-us-persona-bloodborne-1850060007 https://www.eurogamer.net/star-wars-jedi-survivor-delayed-to-april https://www.youtube.com/watch?v=xF45nzjSq2E https://www.eurogamer.net/steam-big-pictures-steam-deck-inspired-ui-overhaul-finally-gets-its-full-release

Ma usun, et Madeleini nime on enamvähem kõik kuulnud ja pilti väikesest blondide õlgadeni juuste ja suurte roheliste silmagega tüdrukust teavad paljud. Väike 4aastane tüdruk rööviti 2007 aasta mais Algarves, Portugalist, kus tema perekond puhkusel oli. Mida nii paljud võib-olla ei tea, on see,et Braunschweigi prokuratuur Saksamaal on tänaseks süüdlase leidnud ja talle ka süüdistuse esitanud. Kas tõesti leiab Madeleini röövimise lugu 15 aastat hiljem lahenduse? Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

Head taasiseseisvumiste päeva kõigile Keskpäevatunni kuulajatele. Täna räägime sõjatanki äraviimisest Narvas, taasiseseisvumispäevast, kodakonduseta isikute valimisõigusest Eestis, elektrituru kummalistest hüpetest ja paljust muust, mis on oluline täna ja hommegi!

Head taasiseseisvumiste päeva kõigile Keskpäevatunni kuulajatele. Täna räägime sõjatanki äraviimisest Narvas, taasiseseisvumispäevast, kodakonduseta isikute valimisõigusest Eestis, elektrituru kummalistest hüpetest ja paljust muust, mis on oluline täna ja hommegi!

Taavet Hinrikus on üks Eesti edukamaid ettevõtjaid, kes alustas oma karjääri programmeerijana digimeedia agentuuris Halo Interactive. Hiljem sai Taavetist Skype'i esimene töötaja, seejärel asutas koos Kristo Käärmanniga Transferwise'i, mis nüüd on tuntud Wise'i nime all. Aastate jooksul on Taavetist saanud üks aktiivsemaid tehnoloogiainvestoreid Euroopas, kes investeerib koos Sten Tamkiviga ning 2022. aasta suvel tulid nad välja uudse investeerimisplatvormiga Plural. Lisaks on Taavet nii tervishoiu startup'i Certific kui Jõhvi tehnoloogiakooli ehk Kood / Jõhvi kaasasutaja. Selles saates räägime Ehedamatest lapsepõlvemälestustest ning uudishimust maailma vastu kogu lapseaja Kuidas tekkis huvi tehnoloogia ja programmeerimise vastu? Õpingutest Ameerikas keskkooli ajal Esimesest tööintervjuust Sten Tamkiviga ja kuidas ta mõnikord Steni allkirjaga puudumistõendeid kooli viis Õpingute alustamisest TTÜ-s Esimestest töökohtadest Skype'i skaleerimiseni Skype'ist lahkumisest, Londonisse kolimisest ja magistriõpingutest Singapuris Transferwise'i asutamisest ja algusest Milline on Taavet investorina? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Legendaarne Martin Kaalma, kes kaitses sajandi alguses Eesti väravat näiteks mälestusväärsetes kohtumistes Hollandi ja Venemaa vastu, tähistas eelmisel nädalal oma 45. sünnipäeva. Seoses sellega käis ta külas Õhtulehe vutisaates „Kolmas poolaeg“. Sünnipäeva sai Kaalma tähistada Eesti naiste koondise juures viibides ja koondislased tegid talle ööpäeva vahetudes ka sümpaatse üllatuse. Lisaks teame ju Kaalmat Tibu hüüdnime järgi ja seega rääkisime põgusalt ka tema nooruspõlvest ja hüüdnime taustast. Kaalma rääkis saates Viimsi tegemistest, oma karjääri algusaastatest, FC Flora (ja selle tütarklubide) perioodist, Teitur Thordarsoni Küprose laagritest, koondisemängudest, Narva Transist, FC Levadiast. Muidugi tulid nende teemade varjus mängu erinevad personaalküsimused - näiteks rääkis Kaalma Mart Poomi uskumatust tööeetikast, Andres Operi igavesti kõrgest klassist ja Narva Transi legendist Maksim Gruznovist, kes olla „minimaalse pingutusega maksimaalne tulemus“ tüüpi mees. Head kuulamist!

Saatekülalised Armin Kõomägi ja Kaarel Ots. Saatejuht Hardo Pajula. Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "[Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista](https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista)". Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide [kõne](https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1). See on endiselt parim kokkuvõtte sellest kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga. Saatepealkiri tuleb 65. minutist kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

„Kust me võtame arusaama, et armid ei ole ilusad? See on ühiskonna poolt seatud kirjutamata reegel, et nägu peab sile olema. Miks ei võiks armid ägedad olla? Või muud erisused inimesel?“ küsib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Maare Uus, kes sai seitsme aasta eest tuleõnnetuses tõsiselt viga. „Ma ei taha elada, ma oleksin pidanud ära surema,“ suutis Maare seitsme aasta eest karjudes vaid nutta, kui kogu tema keha oli leekides. Hiljem selgus, et tema kehapinnast oli 40% põlenud. Arstid hindasid naise seisundi eluohtlikuks ning see, et ta sellest välja tuli, oli puhas õnn. Maare esialgu nii ei arvanud, kuni kohtas kolm kuud hiljem taastusravil olles teistes õnnetustes kannatada saanuid. Naine oli ise üleni sidemetes ja liikus vaevaliselt samm haaval. „See kõlab kummaliselt, kuid oma mustas augus olles mõistsin teisi ravil olnuid nähes, et paljudel ei ole enam selliseid võimalusi nagu minul. Minul oli alles rääkimisvõime, ma olin uuesti õppinud kõndima ja sööma. Ma sain kõike teha, kuigi ma nägin välja teisiti kui varem,“ kirjeldab ta. Nii see, kui ka mitmed teised seigad juhatasid naise arusaamani, et tegelikult ei olegi inimese välimus oluline. Maare ise teab ka, et ta ei suuda kunagi oma näol ja kehal olevaid arme lõpuni varjata. Aga see polegi oluline. Oluline on hoopis see, milline on inimene ise ja kuidas ta suudab pärast nii tõsist traumat edasi minna. Nüüd julgustab ta ka teisi välimuseprobleemidega naisi oma puuduseid tugevusteks keerama ja täiel rinnal elama: „Elus on nii palju muud, mille üle rõõmustada.“ Mis Maarega täpselt juhtus, mis oli tema murdepunkt pärast rasket ja ootamatut õnnetust elus hakkamasaamiseks ning mida ta soovitab teistele, kes ühel või teisel põhjusel pole endaga rahul, saad teada tänasest Naistelehe podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta, mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista" [1]. Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide kõne [2].See on endiselt parim kokkuvõtte sellest, kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga.Saatepealkiri tuleb 65. minutist, kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.Hardo————————————[1] https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista[2] https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 151. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (The Adam Project, Guardians of Justice, Star Trek Picard, The Boys Presents: Diabolical jpm!) Seejärel anname hinnangud kinofilmidele: 7 Oscari nominent "Belfast" ja Lars von Trieri "Laineid murdes". Sisukord: 0:00 Kuulajate kommentaarid 19:38 Kuulajate mängu teise hooaja 18. osa vastused ja võitja! II hooaeg on läbi! 30:40 Saatejuhtide kuulajamäng Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? - 54:18 Raiko: Guardians of Justice, Sasquatch, Jim Jefferies - Alcoholocaust, The Butterfly Effect, Ari Shaffir: Passive Aggressive, Ben Bailey - The Accidental Ornithologist, The Adam Project, Star Trek Picard, The Devil Judge - 1:38:52 Meie reaktsioon "The Boys" 3. hooaja õrritajale - 1:52:19 Henryk: Community (2009), The Office (2005), The Boys Presents: Diabolical (2022), Trapped (2015), Peacemaker (2022), Our Flag Means Death (2022), Money Heist (2017), Euphoria (2019) 3:01:19 Anname hinnangud kinofilmidele: 7 Oscari nominent "Belfast" ja Lars von Trieri "Laineid murdes". Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: info@kinosaade.ee. Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes. Lisaks leiab meid veel Facebookist, YouTubest ja Twitchist Kinosaade nime alt. Facebook: www.facebook.com/kinosaade YouTube: www.youtube.com/channel/UCeBOcl_y…7Ou5BQCw/featured Twitch: www.twitch.tv/kinosaade Kodulehekülg: kinosaade.ee Discord: discord.gg/B2zbCWPCc3

Diana Otsal oli juba lapsepõlves võimalusi palju reisida ning vanemad innustasid teda lennukalt unistama. 11. klassis läks ta vahetusõpilaseks USA-sse ning pärast seda võttis ta eesmärgiks sinna ka ülikooli minna ning nõnda lõpetas ta kaks eriala Browni Ülikoolis. Diana karjäär sai alguse Deloitte'i San Francisco kontoris integratsiooninõunikuna ning tänu põnevale ja mitmekülgsele tööle otsustas ta sinna jääda nii kauaks, kui tal midagi uut õppida on. Nõnda töötas ta USA-s kaheksa aastat. Hiljem on ta töötanud erinevates ametites nii era- kui avalikus sektoris nii Dubais kui Indias kokku pea kuus aastat. Riskides jätta välja mõni riik, on Diana elanud nii USA-s, Indias, Inglismaal, Prantsusmaal, Hollandis kui Dubais. Ometi on ta paralleelselt olnud seotud Eestiga. Paralleelselt oma töökarjäärile on ta Tallinnas asutanud ning üles ehitanud peamiselt tudengitele mõeldud rendikorterite ettevõtte KoolRooms. Praegu õpib Diana Eestis magistrantuuris ning leiab võimalusi, kuidas oma maailmatasemel teadmisi edasi jagada. Selles saates räägime Rohketest reisidest lapsepõlves ja pere piiritust toetusest maailma avastamiseks Keskkooliõpingutest Lõuna-Carolinas ning ülikooliõpingutest Brownis Karjäärist integratsiooninõunikuna Deloitte'is Kogemustest Dubais ja sealsete stereotüüpide kummutamisest Kuidas kõik, mis sa India kohta kuulnud oled, vastab tõele, kuid ometigi kummutame mõne müüdi Elukestvast õppest ja Eestile tagasi andmisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kui Triin Luhats haigestus möödunud aasta märtsis koroonasse, ei võinud ta aimata, et haigus hammustab tema elust suure tüki ja veel täna võitleb ta järelnähtudega.

Anna ja Allar Levandi räägivad meie medalilootustest kuu aja pärast Pekingis algaval taliolümpial, pandeemia mõjust olümpiale ning taasiseseisvunud Eesti esimesest olümpiamängudest Albertville'is. Saatejuht on Hannes Rumm

Anita Smirnova on Eesti näitleja, kes jõudis Hiinas tehtud tähelennu tõttu kodumaise publiku teadvusesse alles viimase paari aasta jooksul. Tallinnas sündinud ja kasvanud Eesti naine on ema kaudu 25% korea päritolu ning isa kaudu vene päritolu, kuid intervjuudes Hiina meediale mainib ta alati oma Eesti päritolu ning peab Eestit oma kodumaaks. Tallinna Humanitaargümnaasiumi lõpetanud Anita otsustas 2011. aastal minna Shanghaisse ja õppida seal turundust ning mandariini keelt. Hiljem näitlejakursustel osalenud eestlanna sattus juhuse tahtel reklaamidesse ning sellest sai alguse tähelend, mis on viinud ta üle veerand miljardi Hiina vaatajani. Esimese viie näitleja-aasta jooksul mängis ta enam kui 25 filmis või sarjas ning pidi muu hulgas õppima keelt, näitlemist ning võitluskunste. Anita esimene suurem töö oli sari “True Color Of Beauty” (2016). Suuremaks läbimurdeks oli aga seriaal “Madhouse”, millel oli 300 miljonit vaatajat. Selles saates räägime: Juurte ja oma päritolu tundmise vajadusest Miks otsustas ta Mustamäelt Shanghaisse kolida Põnevatest kogemustest erinevates Aasia riikides elamisega Ülikooliõpingutest Hiinas Kuidas ta jõudis turundusõpingutest näitlejakutseni Märulifilmides mängimisest ja selleks treenimisest Hiina filmituru erinevustest Hollywoodi ja Bollywoodiga Tuntusest Hiinas ja Eestis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Saatekülalised Vano Allsalu ja Kaie Metsla. Saatejuht Hardo Pajula. Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel ["Maailm peas"](https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas), mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda" osalt ilmselt seetõttu et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke ["Rüblikute ristiretk"](https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk). Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine" "Sisyphos" "Müürideta aed" "Olovernes" "Tõde ja õigus" "Gaia" "Öö maa peal" ja muidugi ["Pimeduse süda"](https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda). Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta. Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini. Head uudistamist! H.

Saatekülalised Vano Allsalu ja Kaie Metsla. Saatejuht Hardo Pajula. Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel ["Maailm peas"](https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas), mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda" osalt ilmselt seetõttu et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke ["Rüblikute ristiretk"](https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk). Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine" "Sisyphos" "Müürideta aed" "Olovernes" "Tõde ja õigus" "Gaia" "Öö maa peal" ja muidugi ["Pimeduse süda"](https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda). Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta. Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini. Head uudistamist! H.

Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel "Maailm peas" [1], mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda", osalt ilmselt seetõttu, et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke "Rüblikute ristiretk" [2]. Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine", "Sisyphos", "Müürideta aed", "Olovernes", "Tõde ja õigus", "Gaia", "Öö maa peal" ja muidugi "Pimeduse süda" [3].Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta.Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini.Head uudistamist!H.——————————————[1] https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas[2] https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk[3] https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kuuekümne kolmas imeline külaline on Agnessa Jakobson. "Liikumisega tutvusin juba väga varakult alustades iluvõimlemisega. Hiljem viis mu elutee mind kokku võistlustantsuga ja peale pikki eluaastaid leidsin end lõpetamas Eesti Tantsuagentuuri. Edaspidi lihvisin oma tantsuoskusi hoopis Hambugis, On Stage tantsukooli kuulsate treenerite käe all kuni astusin juhuslikult yin jooga tunni uksest sisse. Olles juba varem pikki aastaid tegelenud nii kundalini, power, vinyasa kui ka Iyeangar joogaga, leidsin justnimelt yin joogas selle midagi, mille jurée ma pidama jäin. Olin antud joogastiilist niivõrd vaimustuses: poosi alustades tundsin aja jätkudes kuidas vajusin niivõrd sügavasse venitusse, mida poleks oma kehalt oodanudki ja tund aega teadlikult iseendale pühendumist võitiski mu südame. Pealegi leidsin kombinatsiooni, peale tantsutrenni tund aega suuremaid lihasgruppe venitades ja iseendasse süüvimist, enda kui tantsija jaoks ideaalse olevat. Aja möödudes soovisin mitte ainult külastada trenne, sellest jäi juba väheks, vaid janunesin hoopis sügavate teadmiste järele, mis viiski mind saatuse tahtel yin jooga õpetaja koolitusele. Andsin oma esimesed tunnid On Stage i tantsukoolis ja läksin jälle suurde maailmas rändama kuni otsustasin ühe pikema vahepeatuse kodumaal teha. Your life is the path, so enjoy everything of it!"

Kristi Saare on abikaasa, 2 lapse ema, investor, kirjastaja, Investeerimisraadio eestvedaja, Naisivestorite klubi asutaja ning Aasta Investor 2021. Tema esimeseks tööks oli telesaadete tõlkija. Hiljem leidis end Noored Kooli programmis pedagoogina, õpetades inglise keelt ja majandusaineid. Pärast oma esimest palka mõistis, et nii edasi ei saa ja alustas investeerimisega. Kristi on kirjutanud raamatu “Kuidas alustada investeerimisega” ning peab blogi kristiinvesteerib.ee Saates rääkisime: kriitikastKristi teekonnast investeerimise juurde uskumustest rahast enneaegsest sünnitusest eesmärkidestteistega võrdlemisestKristi Saarehttps://kristiinvesteerib.ee/ https://investeerimisraadio.eu/ https://naisinvestoriteklubi.ee/ Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Kristi Saare on abikaasa, 2 lapse ema, investor, kirjastaja, Investeerimisraadio eestvedaja, Naisivestorite klubi asutaja ning Aasta Investor 2021. Tema esimeseks tööks oli telesaadete tõlkija. Hiljem leidis end Noored Kooli programmis pedagoogina, õpetades inglise keelt ja majandusaineid. Pärast oma esimest palka mõistis, et nii edasi ei saa ja alustas investeerimisega. Kristi on kirjutanud raamatu “Kuidas alustada investeerimisega” ning peab blogi kristiinvesteerib.ee Saates rääkisime: - kriitikast - Kristi teekonnast investeerimise juurde - uskumustest rahast - enneaegsest sünnitusest - eesmärkidest - teistega võrdlemisest Kristi Saare https://kristiinvesteerib.ee/ https://investeerimisraadio.eu/ https://naisinvestoriteklubi.ee/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Aprillis 1990 toimus Eestis võigas mõrv, mis on läinud ajalukku ainulaadsena. Pastor Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein tapati kummalisel ja koledal kombel. Seda, kelle käed on verised, ei tea me aga tänapäevani. Saates on külas Alar Kirs, kes oli toona uurimisrühma juht.

Aprillis 1990 toimus Eestis võigas mõrv, mis on läinud ajalukku ainulaadsena. Pastor Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein tapati kummalisel ja koledal kombel. Seda, kelle käed on verised, ei tea me aga tänapäevani. Saates on külas Alar Kirs, kes oli toona uurimisrühma juht.

Aprillis 1990 toimus Eestis võigas mõrv, mis on läinud ajalukku ainulaadsena. Pastor Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein tapati kummalisel ja koledal kombel. Seda, kelle käed on verised, ei tea me aga tänapäevani. Saates on külas Alar Kirs, kes oli toona uurimisrühma juht.

Seekordse podcasti “Ausad mehed” episoodi külaliseks on eestlastele tuntud ja hinnatud Tartu Ülikooli ajuteadlane, ja psühholoog, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kes on ise ühes artiklis öelnud et “Teadlased on erinevad ja teevad teadust erinevatel põhjustel. Tema aga teeb teadust, sest tema “narkootikumiks” on tunne, et on lahendamas mingit teaduslikku mõistatust, leidmas teaduslikku kulda.”. Ta alustas oma õpinguid just psühholoogia alal Berliinis Humboldti ülikoolis. Hiljem omandas doktorikraadi Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis. Oma teadustöö eest on ta pälvinud Barbara Wengeleri auhinna, Presidendi noore teadlase preemia ja teaduse populariseerimise auhinna. Jaan on tähelepanupsühholoogiat ja teadvuseteadust käsitleva raamatu “Tähelepanu ja teadvus” kaasautor, lisaks on ta avaldanud populaarteaduslikke artikleid ja raamatu “Ajust ja arust”. Alates aastast 2019 on Jaan Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Samuti on ta maha pidanud mitu erinevat loengut TEDx raames rääkides videodes teemadel nagu miks me magame; kas loovuse klots on alles ja ajust tundeni. Täna võtame ette hunnik erinevaid teemasid ja ma katsun omalt poolt Teha kõik, et juhtida sind kuulaja läbi võimalikult loogilise ja detailse teekonna inimese ajju ja sisemusse, et mõista mismoodi me töötame ja miks ning kuidas me midagi üldse teeme. Head mõtted Jaanilt: “Me peame otsima seda teemat, mis paneb meid seesmiselt põlema.” “Aju on aluseks kõigele sellele, mida me vaimselt teha suudame. Kõik ideed, mõtted, tunded ja emotsioonid on tegelikult ajus.” “Meie kõigi ajus on potentsiaal ja oskus kombineerida ideid ja midagi ära teha. Me kõik oleme võimelised midagi uut ja erakordset välja mõtlema või looma.” “Kui me tahame, et meie aju areneks, tuleb meil Teha pisut neid asju, mis on ajule rasked. See võib olla nii füüsiline tegu, vaimnet tegu vms. Mõte on selles, et paljud inimesed istuvad autopiloodis, kus tehakse asju, mis on lihtne ja mugav. Aga just seda rasket tuleks teha.” “Meie aju on laisk ja ei ole tegelikult mõeldud mõtlemiseks või suurte asjade tegemiseks.” “Nutitelefonid ja nutimaailm on nagu välismaailm, mis tungib meie motivatsioonisüsteemi ja dikteerib meile, mida tuleks teha aga seda me ometi ei taha, eriti väikelaste puhul.” “Mis vahe on teadvusel ja alateadvusel? Teadlaste jaoks on alateadvus teadvustamata teadvus. Need on lihtsalt ajuprotsessid, kus me inimestena teadlikult kaasa ei löö. Alateadvuses ei ole midagi müstilist ega salapära nagu paljud meist arvavad.” “Teadvus on tunne olla keegi, see on see, mis te näete ja kuulete. See on see, mida näete, teie oma teie perspektiivist. Kui teadvuse ära võtaksime, siis ei oleks midagi, sest teie oletegi teadvused.” “Ilma teadvuseta oleksime lihtsalt täiesti mõtetud kehad.” “Alati jääb küsimus, kas me elame msimulatsioonis? Meid ümbritsev maailm on justkui väline, kuid saame täna teaduse läbi öelda, et see kõik on meie sees. Kas see on siis reaalne?” “Selleks, et saavutada meelerahu või olla parem inimene, selleks ei pea ilmtingimata mediteerima. Igale inimesele ei sobi meditatsioon.” “Kas multitaskida või mitte, on kunst tunda oma aju, et mida ja millist viisi mingis situatsioonis kasutada.” “Intuitsioon on ülivõimas teadvuse väline töötlus. Intuitsioon muutub paremaks nendes valdkondades, millega on inimene väga palju seotud olnud ehk praktiseerinud.” “Kindel on see, et mul on üks elu, see mida praegu elan. Teised ja järgmised elud, ma täna seda kinnitada ei saa, seega on minu elu mõte ja eesmärk võtta sellest ühest elust maksimaalne.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Saatekülalised Robert Arold ja Age Oks. Saatejuht Hardo Pajula. Saade ballettist. "Vabaduse avastamine” "Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt. Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse," räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus "Liblikalend" [1].Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega "Noodi kvaliteet" [2] kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks. Head kuulamist! H. ———————————— [1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html [2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70

"Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt.Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse," räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus "Liblikalend" [1].Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad, aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas, ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega "Noodi kvaliteet" [2], kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks.Head kuulamist!H.————————————[1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html[2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Järjejutu "Kuidas tehakse näitlejat" III osa. Loo autorid Heneliis Notton ja Paavo Piik paljastavad meile pikka aega mahavaikitud ahistamisjuhtumid teatriringides. Audiolugu luges: Teele Pärn. Originaalmuusika ja helikujundus: Janek Murd

Ants Gross avastas oma erilised võimed juba lapsepõlves. Hiljem on temast saanud paraloog, kes teeb ravipilte ja mõjutab kosmiliste märkidega inimeste energeetikat. Ants on ennekõike kuulsust kogunud oma energeetiliste taimepiltidega. Samuti suudab ta mõjutada kosmiliste märkidega turvakaartide abil inimeste tervist.

Kahekümne esimene imeline külaline on Kristine Põldver, kes kirjeldab end järgnevalt: Jooga tuli minu ellu juba pea 10a tagasi ja seda esialgu Kundalini jooga näol. Hiljem jõudsin Yin joogani ja asusin seda ka õppima. Esialgu selleks, et ise lapse kõrvalt kodus joogat teha, kuid elu suunas mind joogaõpetust ka jagama. Astusin mõned aastad tagasi suure sammu lähemale oma unistusele. Leidsin keset Eestit maal ühe vana maja, tegin selle korda ja asusin koos pojaga siia Väe talusse elama. Annan siin joogatunde lastele ja suurtele, korraldan jooga- ja looduslaagreid ning lihtsalt heaolemisi. Tunnen, et mul ja Väel on, mida jagada. IG: @vaetalu või @kristinepoldver

#77 - Katrin ja Mihkel - Teise hooaja lõpp ja 270 000 kuulamist hiljem by Täitsa Pekkis

Rudolf on Uulu põhikooli 7. klassi poiss, kellel on nuppu ja kellel on plaan! Vabriku Seminar Podcast #33 avalik salvestus toimub neljapäeval, 27.02.2020 Tallinna Kammerteatris/Vabriku seminaris, Vabriku 12, Kalamajas kell 19.00.Hiljem ilmub ka Tallinna Kammerteatri kodulehel, Spotify’s ja Apple’i Podcast’is.Piletid 5€ Küsimused ainult kohapeal!Tugitoolisportlased saavad toetada siin: https://www.paypal.me/vabrikuseminarSaatejuht Toomas Saarepera See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kristin Siil on kliimaaktivist ja kliimastreikide algataja Eestis. Vabriku Seminar Podcast #32 avalik salvestus toimub teisipäeval, 17.02.2020 Tallinna Kammerteatris/Vabriku seminaris, Vabriku 12, Kalamajas kell 19.00. Hiljem ka Tallinna Kammerteatri kodulehel, Spotify’s ja Apple’i Podcast’is. Piletid 5€ Küsimused ainult kohapeal! Tugitoolisportlased saavad toetada siin: https://www.paypal.me/vabrikuseminar Saatejuht Toomas Saarepera See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

20 aastat tagasi tuli Ines looga „Once In A Lifetime“ Eurovisionil kõrgele neljandale kohale. Sealjuures endale talle see laul eriti ei meeldinud. Loo autor Alar Kotkas ja Ines ise olid Taavi Libel külas ja meenutasid, mis õigupoolest tollal juhtus.

Juku-Kalle = Raid ?**Striimi (voogedastuse) 28ndal minutil ja järgneval kolmel minutil esines tõrkeid. 99.9% ulatuses on saade siiski nüüd järgi vaadatav.Vabriku Seminari Podcasti #28 avalik salvestus toimub neljapäeval, 14.11.2019 kell 19.00 Tallinna Kammerteatris, Vabriku 12, Kalamajas.Saade ilmub otse Youtube’s: https://www.youtube.com/watch?v=bSqbf...Hiljem ka Tallinna Kammerteatri kodulehel, Spotify’s ja Apple’i Podcast’is.Piletid 5€Küsimused ainult kohapeal!Tugitoolisportlastele: https://www.paypal.me/vabrikuseminarSaatejuht Toomas Saarepera See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tänase saate külaline Liis Paekivi on elanud seitse kuud oma leedu-ameeriklasest kallimaga USA-s Chicagos. Liis nimetab küll Chicagot turistidele väärtuslikuks sihtkohaks, kuid tunnistab, et alaliselt ta sinna elama jääda ei tahaks. Niisiis on elukaaslasega plaanis kolida Florida osariiki. Chicago suurimad miinused on Liisi sõnul korruptsioon ja gängivägivald. Näiteks tapeti hiljuti keegi tema kodu lähedal – ja nemad elukaaslasega olid sel ajal kodus. Kuna püssipaugud on sealkandis tavalised, ei pööranud Liis sellele eriti tähelepanu. Hiljem luges ta lehest, et inimene sai surma. Siiski lisab ta, et inimesi tapetakse eelkõige gängikuuluvuse pärast ning valgenahalistel suure tõenäosusega probleeme ei tule.

Ep35! Selles osas räägime ühe toreda kuulaja loo ja teeme teatavaks ühe tähtsa teadaande, teada ande. Hiljem tuleb ka teadaanne! Agnes räägib meile kurikuulsast juhtumist, mis hõlmab naist, kes oli pooleks lõigatud, kuid siiski, suu oli kõrvuni... the Black Dahlia. Eliise jutustab meile natuke sellest, mis teeb poltergeistist poltergeisti, “Toy story gone wild” ja Houdini beebi - South Shield’i poltergeist.

Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg" peatusid ajakirjanikud Henry Lääne, Karl Juhkami ja Kaarel Täll Meistrite liiga teemadel. Saate alguses üritati jõuda selgusele, kas videokohtunikud on jalgpallis ikka teretulnud nähtus või tapavad nad hoopis mängu ehedaid emotsioone? Hiljem võeti pikemalt arutuse alla Pep Guardiola metoodika treenerina. Omad minutid teenis ka teine Manchesteri klubi, kes sedapuhku konkurentsist langes. Kas seal ongi asjad nii lootusetud või võib peagi ees terendada Unitedi uus tõus? Mõistagi laulsime kiidulaulu ka Amsterdami Ajaxi noorpalluritele, kes Cristiano Ronaldo ja Juventuse teelt pühkisid. Lisaks saab teada, miks Tottenham neile poolfinaalis eriline vastane ei tohiks olla. Coolbeti panustamistrubriigis pakume välja suurepärase kombopanuse. Head kuulamist!

Stuudios on Tõnu Õnnepalu, kes esitles eile oma uut raamatut "Pariis.

Kuulajakirjad! Lugu sellest, kuidas ühel meist oli teismeeas suur armastus ühe endast vanema kuti vastu ja kui need kaks kümme aastat hiljem esmakordselt päriselus kohtusid, toimus plahvatus! tissident@ekspressmeedia.ee - kirjuta meile! Kuidas käitud kui sõbranna netis valetab, et on kutt ja sind catfishib? Sille-Kadri ja Marianne räägivad! Meid leiab ka Spotifyst, Apple Podcastidest ning Delfi Taskust: tasku.delfi.ee/tissident Tissident Facebookis: www.facebook.com/tissident/ Tissident Spotifys: open.spotify.com/show/7CMZH11vC8Z…CiSNOhuQ1L6msauw Tissident Apple Podcastis: feeds.soundcloud.com/users/soundclo…277/sounds.rss

Ajakirjanik Madis Jürgen võttis podcasti kaasa Draamateatrisse, kus ta kohtus taas arhitekt Sirje Uusbeki ja näitleja Sulev Teppartiga, et meenutada, kuidas täpselt rullusid lahti sündmused 35 aasta eest, kui Draamateater kummalistel ja senituvastamata põhjustel põlema läks.

Seekordse Elu loomingu podcasti külaline on Taxify kaasasutaja Martin Villig, kes on olnud 20 aastat ettevõtja. Martin ja tema vend Margus Villig valiti 2018 aasta ettevõtjateks. Nende loodud ettevõtte Taxify meeskonnas on 500 inimest, nende rakendust kasutavad 500 000 juhti ja 10 miljonit kasutajat üle maailma. Martini esimesed ettevõtluskogemused pärinevad keskkooliaastatest, kus tegi sõpradega kodulehekülgi, andis välja eralehte ja korraldasid diskosid. Kui varem proovis ta korraga mitut erinevat ettevõtet käivitada, siis 2013. aastal Taxify asutamisel otsustas kõigist teistest ettevõtmistest ja vabatahtlikest tegevustest loobuda ja pühenduda täielikult Taxify arendamisele. Selline ühe asja korraga tegemine on aidanud oluliselt paremini keskenduda. Nüüd, kui on hakanud tekkima Taxify kõrvalt ajavaru, aitab Startupi Juhtide klubis asju korraldada ning Eesti startupide rahastuse tabelit koordineerida. Tõenäoliselt Skypes töötatud aastad vormisid Martinis seda julgust, et Taxify näol on võimalik ehitada midagi ülemaailmselt võimsat, mitte lihtsalt kohalikku taksoäppi. Skypes võis hommikul tulla tiimiliikmel hea idee edasiarenduseks, pärastlõunaks oli see valmis progetud ja õhtuks kasutas seda funktsiooni enam kui 10 tuhat inimest. Kiirus, mastaap, asjade ära tegemine oli silmiavav ja julgust süstiv. Martini noorem vend Markus võttis keskkoolist kaasa enda väitlusoskuse ja pealehakkamise ning juba 19-aastasena kaasasutas Taxify. Tema tugevuseks on ka võimekus hästi ratsionaalselt mõelda - suutlikkus kaine ja loogilise mõistlikkusega asjadesse suhtuda ning enda seisukohti argumenteerida. Madalseisudest aitab saada üle usk sellesse, et Taxifys tehakse õiget asja - see on suur turg, transpordis on palju asju valesti ja nad on veendunud, et saab teha paremini. Ettevõtte loomisel valida idee, mis lahendab suurt ja olulist probleemi, mis vajab lahendamist ka aastate pärast. Taxify alguspäevadel käisid Martin ja Markus õhtuti taksojuhtidele enda lahendusest rääkimas või käisid jalgrattaga Lasnamäel ja pani kõigile takso plafooniga autodele kojamehe vahele visiitkaardi pakkumisega. Ehk mida kõike vähegi sai väheste vahenditega teha, et uusi juhte saada. Paljud ütlesid, et sellist asja on proovitud ja poisid pole takso valdkonnaga kursis ning sellest ei tule midagi välja. Samas 10% oli nõus proovima. Ratsionaalselt mõtlemine aitas "mitte solvuda" äraütlejate tõttu. Kui Taxify Tallinnas alustas, siis Uber oli alles USA-s tegutsemas ning Euroopas oli üldse paar taksoäppi mõnedes linnades. Alguses planeerisid nad Tallinna ja Baltikumi sihtgrupina. Püüdes saada siin asja käima, polnud neil aega muretseda, et kunagi tuleb suuremate ettevõtetega Pariisis rinda pista. Hiljem kui Uber oli suuremaks kasvanud ja miljardeid dollareid investeeringuid saanud, siis läks raskemaks investorite raha kaasamine. Kui tahad kasvada, aga Sulle ei taheta investorite poolt raha anda, siis tuleb olla lihtsalt leidlik, kuidas vähesemate vahendite toel kasvada (kuni investorid on Sinu ettevõtesse juurde investeerima). Taxify tiim hakkas taksoäri vaatama hoopis teisest vaatenurgast - kuidas optimeerida juhid sõitma nendele tundidele, kui reisijad tahavad sõita. Ehk mitte üritada olemasolevasse ärisse siseneda ja seda paremini teha, vaid vaadata värske pilguga "miks nii" tehakse ning märgata hoopis uusi võimalusi ja seda, mis kliendi jaoks on päriselt oluline. Martin püüab praegu optimeerida enda töö nutikust ja tulemuslikkust. Et olulised asjad saaksid tehtud ja väheolulised asjad ei võtaks palju aega ära. Ühtlasi, et pereisana olla enda laste jaoks eeskujuks, nutitelefon kodus korvi panna ja rohkem koos looduses käia. Elu parimaks investeeringuks peab Martin enda abikaasa leidmist. Abikaasa, kes mõistab, on kannatlik ja keerulistel aegadel toetav.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimistreener ja -konsultant Hede Kerstin Luik. Hede on juba ligi 20 aastat igapäevatööks tegelenud inimeste hoiakute ja käitumise mõjutamisega, seda selle sõna kõige laiemas tähenduses. Tema baaskompetents on turunduse valdkonnast — omal ajal juhtis Hede üle 7 aasta Statoili turundustegevust, aidates Statoilil tõusta tugevaks turuliidriks. Hiljem on ta pidanud tegevjuhi ametit erinevates organisatsioonides. Kogemus teenindusorganisatsiooni, jaemüügiorganisatsiooni, loova meeskonna ja avaliku kultuurisuheteorganisatsiooni juhina koos pideva enesetäiendamisega on andnud talle põhjaliku ja praktilise vaate juhi eri rollidele. Täna viib Hede läbi meeskonnatreeninguid ja teeb juhtidega individuaaltööd erinevates valdkondades, millest käesolevas vestluses keskendume just juhi otsustamiskompetentsidele. “Laias laastus võib otsustamise jagada kahte suuremasse kategooriasse: ühelt poolt kasutame siis sellist analüütilist ja kaalutlevat otsustamisviisi ning teisalt intuitiivset ja vaistlikku otsustamist. Vaistlikust otsustamisest rääkides pean silmas meie aju võimet teadliku mõtlemise kõrval töödelda tohutut hulka infot ka mitteteadlikult — intuitiivselt. Intuitiivne otsustamine lihtsustab meie elu oluliselt, sest info ratsionaalne läbitöötamine ja kõigi võimaluste teadlik kalkuleerimine oleks liiga koormav ja aeganõudev. Intuitsioonile ümberlülitumine käib automaatselt ja tihti märkamatult ning võtab arvesse meie varasemaid sarnaseid kogemusi. Uuringud on tõestanud, et intuitiivselt otsustades kipuvad inimesed tegema märkimisväärseid mõtlemisvigu. Jah, kui eksperdina tunneme otsustusvaldkonna teemat tõesti sügavalt, siis on kiirmõtlemisest kasu — saame otsuse langetada kiirelt ning pikemalt teemasse süüvimata. Kuid laiemalt võttes annavad objektiivsed tõendid alati parema otsustustulemuse, kui toetuda pelgalt meie eelneval kogemusel põhinevatele rusikareeglitele. Kui siit minna nüüd juhtimise juurde, siis võib öelda, et kumbki otsustusprotsess ei ole iseenesest parem või halvem kui teine. Nad mõlemad on juhile vajalikud. Oluline on ära tunda ja teadvustada, mis olukordades mina juhina saan usaldada oma intuitsiooni ehk siis oma varasema kogemuse mustrit ja mis olukordades on mul vaja rakendada pigem ratsionaalset-analüütilist otsustamist. Mured otsustamisel kerkivad esile siis, kui me tegelikult ei hinda situatsiooni kiirmõtlemise käigus õigesti, rakendame kaalutlematult oma varnast võtta kiirmõtlemise mustreid ning teeme seetõttu tormakaid ja vildakaid otsuseid. Juhtidel tasub kindlasti teadvustada enamlevinud mõttekaldeid, mis aitavad teha paremaid igapäevaseid juhtimisvalikuid. Selleks tuleb võtta aeg maha, vaadata tagasi ja mõelda läbi oma lähiaja päriselu otsused — kuidas nendeni jõudsin, kuidas oleks võinud nendeni jõuda ja mis tehtud otsuste tulemusena juhtus — ning õppida kogu protsessist läbi ensereflektsiooni.” — Hede Kerstin Luik Kuulake ikka …

Elvi Nassar on setu. Setud on eestlaste etniline rühm. Seejuures on nad sedavõrd omapärased ja iseseisvad, et nende olemasolu selles sarjas on igati õigustatud. Elvi sündis Ida-Setumaal Tsäältsüvä külas - paigas, mis täna asub teisel pool Eesti-Vene piiri. Eestisse jõudis Elvi 1972.a. pärast Petseri 2. keskkooli 8. klassi lõpetamist. Teda huvitasid kirjandus ja kunst ning tütarlaps otsustas minna Tartu Kunstikooli katsetele. Kooli sissesaamine oli tõeliseks rõõmupäevaks. Hiljem tuli Tartu Ülikool ja ajaloo eriala.

Elvi Nassar on setu. Setud on eestlaste etniline rühm. Seejuures on nad sedavõrd omapärased ja iseseisvad, et nende olemasolu selles sarjas on igati õigustatud. Elvi sündis Ida-Setumaal Tsäältsüvä külas - paigas, mis täna asub teisel pool Eesti-Vene piiri. Eestisse jõudis Elvi 1972.a. pärast Petseri 2. keskkooli 8. klassi lõpetamist. Teda huvitasid kirjandus ja kunst ning tütarlaps otsustas minna Tartu Kunstikooli katsetele. Kooli sissesaamine oli tõeliseks rõõmupäevaks. Hiljem tuli Tartu Ülikool ja ajaloo eriala.

Urmas Väljaots sai eestlastele tuntuks aastatuhande vahetusel, kui hakkas korraldama moekonkurssi “SuperNoova”. Hiljem on ta avalikkuse ees figureerinud peamiselt nii moeajakirjanikuna kui ka teles, viimati saate “Eesti Tippmodell” ühe žüriiliikmena. Sel aastal kirjutab ta aga juba 10. korda oma Kroonikas ilmuvasse Moepolitsei rubriiki ülevaadet vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualettidest. Tegelikult aga, ilma suurema kärata, on Urmas teinud moe- ja parfümeeriatööstuses märkimisväärset karjääri, ning tema 11 aastat Pariisis ja seejärel viimased poolteist aastat Londonis toovad esile inspireeriva loo julgusest, õppimisvõimest, järjepidevusest, ning distsipliinist. Me räägime Urmasega tema algusaastatest Eestis, mis nagu paljudel 90ndatel elanud eestlastel oli üsna kirev ning täis paralleelseid projekte, kuid mis valmistasid teda ette elu raskeimaks katsumuseks saada sisse Pariisi tippmodekooli IFM, ise samal ajal prantsuse keelt vaevu purssides. Urmase näol on tegemist parfümeeriamaailmas kaugeimale jõudnud eestlasega, kes töötas kuus aastat suurkontserni L'Oreal Armani parfüümidivisjonis, keskenduses uute toodete väljatöötamise ning turuletoomisega. Selles episoodis räägime Eestlaslikust perspektiivist moetööstusele. Millised on parfüümi turuletoomise erinevused rõivatööstusest? Tarbimisest ning kiirmoest. Loomulikult Eestist. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Urmas Väljaots sai eestlastele tuntuks aastatuhande vahetusel, kui hakkas korraldama moekonkurssi “SuperNoova”. Hiljem on ta avalikkuse ees figureerinud peamiselt nii moeajakirjanikuna kui ka teles, viimati saate “Eesti Tippmodell” ühe žüriiliikmena. Sel aastal kirjutab ta aga juba 10. korda oma Kroonikas ilmuvasse Moepolitsei rubriiki ülevaadet vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualettidest. Tegelikult aga, ilma suurema kärata, on Urmas teinud moe- ja parfümeeriatööstuses märkimisväärset karjääri, ning tema 11 aastat Pariisis ja seejärel viimased poolteist aastat Londonis toovad esile inspireeriva loo julgusest, õppimisvõimest, järjepidevusest, ning distsipliinist. Me räägime Urmasega tema algusaastatest Eestis, mis nagu paljudel 90ndatel elanud eestlastel oli üsna kirev ning täis paralleelseid projekte, kuid mis valmistasid teda ette elu raskeimaks katsumuseks saada sisse Pariisi tippmodekooli IFM, ise samal ajal prantsuse keelt vaevu purssides. Urmase näol on tegemist parfümeeriamaailmas kaugeimale jõudnud eestlasega, kes töötas kuus aastat suurkontserni L’Oreal Armani parfüümidivisjonis, keskenduses uute toodete väljatöötamise ning turuletoomisega. Räägime Urmasega eestlaslikust perspektiivist moetööstusele, millised on parfüümi turuletoomise erinevused rõivatööstusest, tarbimisest ning kiirmoest, ning loomulikult Eestist. Saade on salvestatud 28. jaanuaril 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Nestor Ljutjuk on ukrainlane, kes sündis Eestis. Tema isa Anatoli Ljutjuk tuli aastate eest meie tollasesse Kunstiinstituuti õppima. Hiljem rajas mees Tallinna muljetavaldava Ukraina Kultuurikeskuse. Nestor on käinud isa jälgedes ja lõpetanud samuti Kunstiakadeemia ja täna on ta graafik. Ukraina Kultuurikeskuses on lisaks rahvuslikele kooskäimistele, tähtpäevade tähistamisele, lauludele ja tantsudele ka töötoad, kus saab õppida mitut laadi käsitööd, samuti kalligraafiat, maalimist.

Nestor Ljutjuk on ukrainlane, kes sündis Eestis. Tema isa Anatoli Ljutjuk tuli aastate eest meie tollasesse Kunstiinstituuti õppima. Hiljem rajas mees Tallinna muljetavaldava Ukraina Kultuurikeskuse. Nestor on käinud isa jälgedes ja lõpetanud samuti Kunstiakadeemia ja täna on ta graafik. Ukraina Kultuurikeskuses on lisaks rahvuslikele kooskäimistele, tähtpäevade tähistamisele, lauludele ja tantsudele ka töötoad, kus saab õppida mitut laadi käsitööd, samuti kalligraafiat, maalimist.

Päevatee suvekülaline on Ain Kivisepp, kes on terve elu tegelnud muusikaga, ehkki õppinud on TPI-s keemiat ja töötanud klaasivabrikus. Ta on õppinud klaverit Anna Klasi juures ja laulnud kümnes kooris. Nõukogude ajal oli väga populaarne kupleeansambel „Raki“, mis tegutses lubatu ja lubamatu piiril, mille esinemised sageli ära keelati. Hiljem asutas Ain Kivisepp koos sõpradega poliitlauluansambli „Aprilliklubi“, mis on väikeste vaheaegadega tegutsenud tänaseni.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 20. juunil kell 16.05.

Päevatee suvekülaline on Ain Kivisepp, kes on terve elu tegelnud muusikaga, ehkki õppinud on TPI-s keemiat ja töötanud klaasivabrikus. Ta on õppinud klaverit Anna Klasi juures ja laulnud kümnes kooris. Nõukogude ajal oli väga populaarne kupleeansambel „Raki“, mis tegutses lubatu ja lubamatu piiril, mille esinemised sageli ära keelati. Hiljem asutas Ain Kivisepp koos sõpradega poliitlauluansambli „Aprilliklubi“, mis on väikeste vaheaegadega tegutsenud tänaseni.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 20. juunil kell 16.05.

Hercule Poirot' rahulikku õhtustamist Londoni kohvikus saabub segama noor naine, kes usaldab talle, et kardab peatselt langeda mõrva ohvriks. Ta on väga hirmunud – kuid palub Poirot'd oma tapjat mitte otsida ega karistada. Kui tema on surnud, teatab naine, saab õiglus viimaks jalule seatud. Hiljem samal õhtul kuuleb Poirot, et ühes uhkes Londoni hotellis on tapetud kolm külalist, kusjuures igaühe suust leiti mansetinööp. Kas see saab kuidagi olla seotud hirmunud naisega? Kuni Poirot püüab mõistatuse lahendamiseks oma tähelepanekuid kuidagi kokku sobitada, valmistub mõrvar taas tapmiseks... (Sophie Hannah. Monogrammimõrvad. Hercule Poirot' romaan. Loeb Rando Tammik.)