Podcasts about viik

Patrik Kristali, Tony Varjundi ja paljud teised Eesti järgmise põlvkonna suurimad talendid üles kasvatanud Taavi Viik on üks perspektiivikamaid noori treenereid. Nüüdseks FC Flora esindusmeeskonna pingile istunud treener käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Põhimõttekindel Viik tunnistas, et tema usaldust on lihtne kuritarvitada, aga raske tagasi võita. Nii austab tema mängijaid, aga eeldab põhimõttekindla inimesena sama ka vastu. Tal on olemas helesinine unistus, millest ta kõva häälega ei räägi. Üldiselt ta oma karjääri pikalt ette ei planeeri, vaid liigub sammu kaupa. Kui ta on FC Flora esindusmeeskonda välja jõudnud, siis on järgmine samm olla seal edukas. Juuli alguses Flora seniselt peatreenerilt Norbert Hurdalt üle võtnud Viik sõnas, et muudatuste tegemine on hooaja keskel raske, aga ta püüab. Eeskätt on ta muutnud treeninguid intensiivsemaks. „Suhtlesime Norbertiga ka varasemalt, sest ta tegeles spordidirektorina duublite ja värbamisega. Jalgpallis oli meil maailmavaateliselt sarnasusi, aga ka erinevusi. Me oleme inimestena kaunis erinevad ja sealt hakkab pihta ka jalgpalliline poolt. Minu jaoks on alati treening kõige tähtsam. Kui treening pole intensiivne, siis seda ei saa ka mängus nõuda. Ma ei saa öelda, et Norberti trennid polnud intensiivsed, aga minu maitse jaoks mitte piisavalt,“ ütles ta. Kuivõrd suure osa oma karjäärist on Viik töötanud noortega, siis rääkisime ka noortetöö võlust ja valust. Ta tunnistas, et ühes asjas pole ta traditsiooniline treener – noorteklassis ei taha ta iga hinna eest võita. Näiteks Kristal, Varjund & co mängisid Eesti meistrivõistlustel endast pidevalt aasta või mitu vanematega ning pole kunagi tulnud meistriks. Ometi on nad jõudnud kaugemale kui enamik eakaaslaseid. „Kui sa kaotad väga palju, siis on midagi valesti ja sa mängid ilmselt vales liigas. Ja kui sa võidad väga-väga palju, siis on samamoodi midagi valesti. See on põhjus, miks me 2006. aasta pundiga mängisime kogu aeg 2005. aasta liigat – me ei jõudnud kunagi esiliigasse, vaid olime kogu aeg teises liigas,“ selgitas Viik.

THIS IS HORATIO & IBIZAHOLIC are monthly radioshows sindicated around the world in more then 90 radiostations.

Simen fra podcasten "Hatoppgjør" er gjest - vi snakker om hvorfor alt rundt fotballen for mange er like spennende som selve kampene og hans favorittoppgjør.Sjekk ut Hatoppgjør her: https://open.spotify.com/show/3dgRkHKE86zmSNPnoYsiMm?si=3f7cbb198f774a52

'Hvorfor har vi ikke et basisensemble indenfor folkemusikken?', spurgte violinist, komponist, underviser og fagreferent på folkemusikuddannelsen på Syddansk Musikkonservatorium i Esbjerg, Annelene Toft Christensen, sig selv, og så gik hun ellers i gang med at finde allierede, og nu har hun fået økonomisk støtte til at starte et ensemble op, som skal arbejde med dansk folkemusik bredt set, i de næste to år mindst.Vi har talt med Annelene Toft Christensen, som mange i øvrigt vil kende som violinist i bands som Viik og Som Os. Hør hende fortælle om arbejdet med at finde de rigtige samarbejdspartnere, både organisatorisk og musikalsk til Danmarks første basisensemble for folkemusik, senere i podcasten her.Godtfolk Festival løber af stablen på Fanø midt i juni. I den forbindelse har vi talt med Trine Buhl, som booker til festivalen. Hun fortæller bl.a. om festivalens program, og om den udfordring det kan være når man får økonomisk støtte til at skabe en festival på betingelse af at man højst har 60% af det samme køn repræsenteret blandt festivalens optrædende. Det er ikke nødvendigvis så let at efterleve selv om man gerne vil, kan vi hilse og sige. Hør Trine Buhl forklare hvorfor, lidt senere her i podcasten.Vi har også talt med folk fra to på hver sin måde spændende og pladeaktuelle bands, nemlig den helt unge dansk-estisk-belgiske trio Alterne, som netop har udgivet deres debutalbum, og det dansk-islandske vikinge-world-folk-rock-band, Krauka, som lige har sendt deres ottende fuldlængde album på gaden.Og så har vi selvfølgelig som altid masser af fantastisk musik, og godt nyt fra den danske folkemusikscene.Podcasten Katten i Sækken udgives af RadioFolk.dk som bl.a. støttes af Spot Festival, genreorganisationen Tempi, og ikke mindst af Statens Kunstfond. Tak for det! Tusind tak også til de dedikerede lyttere som benytter lejligheden til at gå ind på vores hjemmeside www.radiofolk.dk og støtte os dér.

I denne april-udgave af podcasten Katten i Sækken sætter vi fokus på nogle af de nye og meget forskellige folkemusikudgivelser som pibler frem i disse dage.Vi har talt med bandleder Elisabeth Vik fra det dansk-norske folk-rock band Viik, som er pladeaktuelle og på turné rundt i landet lige nu, og så har vi mødt to medlemmer af trioen Twang som spiller deres helt egen musik, dybt inspireret af forskellige former for amerikansk musik. De er også på vej med et spritnyt album.Endelig har vi en snak med folktronika-duoen VAEV, som er et sjældent samarbejde mellem traditionsbærer og rigsspillemand, Poul Lendal, og tangentspiller og elektronisk lyd-designer, David Mondrup (Det var ham du hørte fortælle lidt om duoens ny album, Sløjfen, her i starten af podcasten).Og så har vi selvfølgelig masser af fantastisk folkemusik, og nyt fra den danske folkemusikscene.Podcasten Katten i Sækken udgives af RadioFolk.dk som bl.a. støttes af Spot Festival, genreorganisationen Tempi, og ikke mindst af Statens Kunstfond. Tak for det! Tusind tak også til de dedikerede lyttere som benytter lejligheden til at gå ind på vores hjemmeside www.radiofolk.dk og støtte os dér.

Laiaulatuslik sõja algusest Ukrainas on möödunud aasta. Hoolimata suurtest kaotustest ei paista Venemaa aga taganevat. Kas Putin on hull? Kes tegelikult Ukrainas sõdivad? Millal ja kuidas sõda lõppeb? Kuula seekordset Ringjoont ja saa teada! Saates Ines Edur, Harald Rainer Ainla, Hendrik Priisaar, Tõnn Viik. Saate lõikas kokku Mari Lepp.

Pärast Ukraina sõja algust on Venemaa muutunud rahvusvahelisel tasandil täielikuks paariariigiks. Siiski on venelastel jäänud veel alles mõned liitlased, kes toetavad neid nii majanduslikult, sõjaliselt kui ka poliitiliselt. Vastused küsimustele, et miks ja kuidas Venemaa veel toetust maailmas leiab, saad teada juba uues Ringjoone osas. Saates vestlevad teemast lähemalt Ines Edur, Tõnn Viik ning Harald Rainer Ainla, kellega koos juhib saadet Saskia Lilli Lehtsalu. Saadet lõikas Karl Kajak.

"Balkanit kutsuti juba sadakond aastat tagasi "Euroopa püssirohutünniks", mida tõestas ka esimene maailmasõda ja 90ndad. Kuigi sõjad on loodetavasti balkanlaste jaoks möödas, pole elu veel täiesti murevaba. Miks on mõnel endisel Jugoslaavia riigil paremini läinud? Kuidas lahendaksid meie seltsilised sealsed probleemid?" Neile ja paljudele teistele küsimustele vastavad stuudios Karl Lillmets ja Harald Rainer Ainla Ruth Sisaki juhtimisel. Saates oli järelvalet tegemas ka Vilistlane Jaak Markus Maamets. Saate lõikas kokku Tõnn Viik"

Kiire ülevaade hiljutisest Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioonist. Mida kujutab endast tulevik ja kas mobilisatsioon muudab kuidagi sõja kulgu? - spekuleerime saates taaskord tuleviku üle. Saates Jaak-Markus Maamets, Oliver Robin Alt ja uustulnukad Patricia Suimets ning Tõnn Viik. Puldis juba kõigile tuntud Karl Lillmets.

Eile tegid kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid ühisavalduse kõrghariduse rahastuskriisi teemal. Rektorite hinnangul oleks ainuke realistlik lahendus praegusele kriisile lisaeelarvest rahastus 25 miljonit eurot ning 15% lisarahastust, mis peaks lisanduma järgmisel neljal aastal. Kuidas mõjutab rahastuskriis kõrghariduse kvaliteeti? Kas parlamendierakondadel on olemas poliitiline tahe olukorrale reageerida? Kuidas tagada, et noored peale kõrghariduse omandamist kodumaalt ei lahkuks ning millega on võimalik neid motiveerida kodumaale jääma? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsisime vastuseid saates «Otse Postimehest», kus seekordseks külaliseks oli Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.

Saate majandusuudiste osas võetakse esmalt ette ühiskondliku mõõtme suurenemine teema nii fondide, firmade kui ka riikide investeerimisotsustes. Arutletakse ka selle üle, kuidas on erinevad kriisid, rahatrükk jms seda mõjutanud. Juttu tuleb sellestki, miks on ettevõtete poliitilised kulutused halb idee. Ettevõtlusuudisena vaadatakse sisse Porsche plaanile ehitada ülemaailmne elektrisõidukite laadimisjaamade võrgustik. Välja pakutakse ka mõned ideed, kuidas säilitada meeskondade usku ja optimismi keerukatel aegadel. Seekordseks saatekülaliseks on Tallinna Ülikooli rektor ja filosoof Tõnu Viik ja temaga võetakse üles rahvusvahelise teadus- ja hariduskoostöö tulevik uues külmas sõjas. Analüüsitakse ka laiemalt pehme võimu olemusest, rolli ja selle kasutamisest riikide poolt, samuti kogukondade ning sotsiaalsete liikumiste mõjust riigi ja erasektori otsustele. Saatejuhid on Raivo Vare ja Ott Pärna. Liitu BUUMi fänniks [Facebookis](https://www.facebook.com/buum.kuku).

Kell 9.15 on külas kunstnik Urmas Viik, et kõnelda reedel Tallinna Kunstihoones avatavast rahvusvahelisest näitusest "Mis sillutab teed uuele maailmale?". Mil määral ja kombel on kunstirahvas kujundanud oma töödega ühiskonna nägu nii siin kui kaugemal?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik. Tõnu on filosoof, pikaaegne filosoofiaprofessor. Tema akadeemiline teekond on muljetavaldav – alates Moskva Riikliku Ülikooli lõpetamisest kuni doktorikraadi kaitsmiseni Atlantas, Eesti Humanitaarinstituudi professorist EHI rektorini. Viimased aastad on Tõnu töötanud TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi direktori ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi direktorina. Meie vestlus kulgeb erinevaid radu pidi ning puudutab muuhulgas näiteks seda, kuidas muuta TLÜ teadustööst lähtuv panus Eesti ühiskonna jaoks nähtavamaks ja parandada selle kaudu ülikooli kuvandit Eesti avalikkuses. Samuti räägime sellest, kuidas muuta õppimine ülikoolis inspireerivaks, motiveerivaks kogemuseks nii tudengi kui ka õppejõu jaoks. Mind kõnetas siinjuures väga mõte, et ülikooli juhtimine peab looma akadeemilise keskkonna, kus nii õppejõududel kui ka tudengitel oleks võimalik ennast parimal moel arendada nii isiksuse, teadlase kui ka ühiskonna liikmena. “Akadeemilises maailmas vast ongi inimeste juhtimise kontekstis kõige olulisem ja ka keerulisem inimeste motiveerimine. Inimesi saab mõjutada muidugi erineval moel – saab ähvardada, käsutada administratiivse jõuga, saab rahaliselt inimesi motiveerida jne. Aga akadeemilises asutuses inimeste motiveerimine peaaegu alati omandab niisuguse vormi, et sa pead andma inimestele võimaluse teha seda, mida nad oma kutsumusena tajuvad. See on akadeemilises maailmas peamine motivatsiooniallikas, rahaline motivatsioon peab seda tegevust toetama niipalju, et inimesed saaksid oma kutsumust järgida. No näiteks, et nad ei peaks samal ajal kuskil mujal töötama ja seeläbi elamiseks lisaraha teenima. Seega meie inimeste motiveerimine, nö tähendusloome mõttes, ongi see, mida juht oma põhitööna teeb. Akadeemilise asutuse ja tavapärase äriettevõtte erinevus seisneb selles, et me ei saa siin motiveerida inimesi mingisuguse neist väljaspool asuvate eesmärkide nimel pingutama; no näiteks nagu mingi parima toote loomise või teenuse pakkumise näol. Meie toode, kui nii võib väljendada, ongi siinsete inimeste intellektuaalne areng. Mis tähendab, et siinsed inimesed peavad jõudma ise uute ideedeni, millega suudetakse inspireerida üliõpilasi ja mille põhjal suudetakse kirjutada artikleid, osaleda teadusuuringutes, saavutada teadusmaailmas tunnustust jne. Meie eesmärk ongi toetada siinsete inimeste, kes siis on siia ülikooli kokku tulnud, isiklikku arengut ja eneseteostust just selles osas, mis puudutab teadus- ja õppetööd.” – Tõnu Viik Kuulake ikka ...

Stuudios on kunstnik Urmas Viik.

Terve elu erinevates ülikoolides õppinud, õpetanud ja teadust teinud filosoofiaprofessor Tõnu Viik saab maikuus kaela Tallinna Ülikooli rektori ametiketi. Ülikool ootab uuelt rektorilt suuremat akadeemilist vaimsust.

Tartu stuudios on külas esindajad mõlemast duost, et kontserti tutvustada.

Tartu stuudios on külas esindajad mõlemast duost, et kontserti tutvustada.

Kahes järjestikuses ajakirja Horisont numbris kirjutavad astronoom Tõnu Viik ja geodeesiateadlane Jüri Randjärv Struve ja Tenneri teekonnast maa kuju mõõtmiseni. Saates on külas Tõnu Viik, kellelt kuuleme, kelle eestvedamisel jõudis Struve geodeetiline kaar maailma kultuuripärandi nimistusse ja kuidas Auvere mõisavalitseja pojast Carl Tennerist sai oluline Tsaari-Venemaa topograafia arendaja. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Külas on filosoof Tõnu Viik, kelle käest küsime, mis on armastus. Juttu tuleb sellest, kas on võimalik armastada robotit või tehisintellekti, millest armastus koosneb ja mida teha, et armumisest saaks armastus. Meie Patreoni toetajatele on saadaval erisaade, kus Tõnu vastab veel küsimustele, mis päris saatesse ei mahtunud. Toeta meie podcasti valmimist ja saa ligipääs erisaadetele ning blogile: patreon.com/armastusest Jälgi meid: Instagram: instagram.com/podcastarmastusestFacebook: facebook.com/podcastarmastusestTwitter: twitter.com/armastusest Kuula meie Spotify muusikanimekirja.

Katten i Sækken #66, september 2019 - Ny Cder, interview m. folk fra det spritny band 'Viik', interview m. Julien fra Mads Hansens kapel om OO-Award, interview m. Rod Sinclair om Burns CD.m.m.

Ny Cder, Live-optagelser fra Folk Spot Denmark, interview m. folk fra det spritny band 'Viik', interview m. Julien fra Mads Hansens kapel om OO-Award, interview m. Rod Sinclair om Burns CD.m.m.

Öeldakse, et inimloomus ei muutu, kuid kas see on ka tõsi vaadatuna erinevate distsipliinide vaatenurgast?Arvamusfestivali arutelu eesmärk on arutleda selle üle kui muutumisvõimelised me inimestena oleme. Peaaegu igapäevaselt kirjutab keegi ajalehes, et me elame ennenägematute muutuste ajastul. Kas tõepoolest on käimas muutuste ajastu või on igal põlvkonnal oma kordumatud väljakutsed, mis tähendabki muutustes elamist ja muutustega kohanemist? Vastamine suurtele väljakutsetele nagu kliimamuutus või ääremaastumine nõuab meilt oma väärtushinnangute ja igapäevapraktikate muutmist. Me peame muutuma, kuid kui kiiresti me oleme võimelised muutuma? Kas elu muutub kiiresti või meile ainult tundub nii? Kuidas muutus toimub - kas läbi suurte sekkumiste või hoopis läbi igapäevaste väikeste sammukeste? Arutelu juht: Kristi Grišakov (linnaplaneerija) Osalejad: Aveliina Helm (bioloog ja looduskaitseteadlane); Grete Arro (hariduspsühholoog); Tõnu Viik (filosoof); Jan Kaus (kirjanik); Liiri Oja (õigusteadlane); Annika Laats (kirikuõpetaja ja hingehoidja) Korraldaja: Koostöö kogu Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Järjekordne "Futboliit" võttis luubi alla viimased koondisemängud Kataris. Kiirete vaheteemadena räägiti ERRi spordiuudistest ning Nõmme Kalju leegionäri võimalikust kodakondsuse omandamisest. Saate teises pooles räägiti lahti Eesti jalgpalli viimased suuremad üleminekud.

Tõnu Viik on Tallinna Ülikooli filosoofiaprofessor. Mul oli talle mitmeid küsimusi seoses tema arvamusega armastuse olemusest.  Ma ei hakka üldse teile hämamagi, et me leidsime vastuse küsimusele, mis on armastus, aga ma armastan seda episoodi, sest see toob sellesse müsteeriumi valgust, värsket tuult ja praktilist nõu.  

Sel nädalal on Urmas Vadi Urmas Viigi töövari.Fotol on esiplaanil Urmas Viik ja tsikli sadulas Sohvi Viik. Kuulake saadet 20. jaanuaril kell 14.05.

Sel nädalal on Urmas Vadi Urmas Viigi töövari.Fotol on esiplaanil Urmas Viik ja tsikli sadulas Sohvi Viik. Kuulake saadet 20. jaanuaril kell 14.05.

Õhtulehe jalgpallisaade "Kolmas Poolaeg" lülitub koondiselainele, sest juba laupäeval ootab Eesti rahvusmeeskonda 2017. aasta esimene kohtumine, kui MM-valiksarjas ollakse Nicosias vastamisi Küprosega, kel sarnaselt Eestile tabelis kaotused Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka ja Belgia käest ning võit Gibraltari üle. Õhtulehe ajakirjanikud Mart Treial ja Ott Järvela ning Kiviõli kooliõpetaja Joosep Susi arutavad saates, kas viik oleks Eesti jaoks õnnestumine? (36.32) Samuti teemal, millist Eesti koondist laupäeval platsil näha soovitakse ja kes peaksid-võiksid kuuluda Sinisärkide algkoosseisu? (23.44)

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi (TÜHI) õppejõud Tõnu Viik ja Alari Allik püüavad selgitada, millest me räägime, kui räägime tühjusest. Saadet juhivad Urve Eslas ja Peeter Helme. Kuulake reedel kell 14.05.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi (TÜHI) õppejõud Tõnu Viik ja Alari Allik püüavad selgitada, millest me räägime, kui räägime tühjusest. Saadet juhivad Urve Eslas ja Peeter Helme. Kuulake reedel kell 14.05.

Hannes Võrno külaline on Anneli Viik - ettevõtlik ja pühendunud naine, kes oma väikesest šokolaadipoekesest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tuntud omanimelise kaubamärgi on loonud. Aga mitte üksi magusast ei ole pühapäevahommikused kohvikõrvased jututeemad. Kuulake 26. juulil kell 10.10

Hannes Võrno külaline on Anneli Viik - ettevõtlik ja pühendunud naine, kes oma väikesest šokolaadipoekesest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tuntud omanimelise kaubamärgi on loonud. Aga mitte üksi magusast ei ole pühapäevahommikused kohvikõrvased jututeemad. Kuulake 26. juulil kell 10.10

Tõnu Viik, Marek Reinaas ja Peeter Helme

Tõnu Viik, Marek Reinaas ja Peeter Helme

Mari Viik ja Margit Kilumets

Mari Viik ja Margit Kilumets

Superbeat is back after a very long holidays taken by Victor G to focus on his new projects at studio. Now it's time to check what's coming up with him in the mix experimenting new techniques and off course whole new stuff. "WELOCOME" to Victor G world ! or better said WELCOME !!!

Victor G is back once again with the best fresh stuff he has this week on board !!! Enjoy , Victor sends 2 u his thanks to all these suscribers who push every week. There's up than 70 new suscribers per week !!