Podcasts about karsten br

Schon während der Sowjetzeit war Singen wichtig für die Menschen in Estland. 1990 löste es sich in der Singenden Revolution von der Sowjetunion. Bis heute ist Gesang ein wichtiger Ausdruck des Nationalbewusstseins.**********Ihr hört in dieser "Eine Stunde History":00:12:43 - David Feest00:24:05 - Ralph Tuchtenhagen00:35:10 - Karsten Brüggemann**********Mehr zum Thema bei Deutschlandfunk Nova:Sowjetunion: Die Gründung der UdSSR 1922History: Gorbatschows RücktrittTruman Doktrin: Startschuss zum Kalten Krieg**********Den Artikel zum Stück findet ihr hier.**********Ihr könnt uns auch auf diesen Kanälen folgen: TikTok und Instagram .**********In dieser Folge mit: Moderation: Markus Dichmann Gesprächspartner: Dr. Matthias von Hellfeld, Deutschlandfunk-Nova-Geschichtsexperte Gesprächspartner: David Feest, Baltikum-Experte vom Kieler Nordost-Institut Gesprächspartner: Ralph Tuchtenhagen, Berliner Historiker und Nordeuropa-Experte Gesprächspartner: Karsten Brüggemann, Historiker von der Tallinn University Reporterin: Veronika von Borries, Deutschlandfunk Nova

Este? Lette? Litauer? Oder Balte? Wenn man die Menschen in den drei baltischen Staaten nach ihrer nationalen Identität fragt, bekommt eine ziemlich eindeutige Antwort: Este, Lette oder Litauer natürlich! Trotzdem sehen viele im Rest Europas und der Welt in den baltischen Staaten Estland, Lettland und Litauen eine historische, politische und geographische Einheit. Doch Esten haben sprachlich mit den Litauern nichts zu tun. Die Litauer wiederum hatten im Gegensatz zu Estland und Lettland über Jahrhunderte eine ganz eigene Geschichte. Zwangsweise geeint wurden sie zum ersten Mal im russischen Zarenreich Ende des 18. Jahrhunderts. Und nach dessen Niedergang und einer kurzen Zeit der Unabhängigkeit wurden sie im Zweiten Weltkrieg erst von der Sowjetunion, dann von den deutschen Truppen besetzt und schließlich nach Kriegsende zu Sowjetrepubliken erklärt. Mitte der 1980er Jahre bahnte sich dann der Zerfall der Sowjetunion an, und in allen baltischen Staaten wuchsen die Unabhängigkeitsbewegungen. Am 23. August 1989 gingen die Bilder von der „Singenden Revolution“ um die Welt, als über eine Strecke von mehr als 600 Kilometern eine Menschenkette das estnische Tallinn, das lettische Riga und das litauische Vilnius verband. Esten, Letten und Litauer standen friedlich singend auf gegen die Sowjetherrschaft und erreichten Anfang der 1990er Jahre ihre Unabhängigkeit. Seit 2004 sind sie Mitglieder der Europäischen Union und der NATO. Ein Podcast über die Kraft des Gesangs, deutsche Kreuzritter, aufständische Waldbrüder und die Frage: Warum funktioniert es in allen drei Ländern mit der Digitalisierung eigentlich besser als bei uns? **Gesprächspartner*innen:** - Epp Annus - Karsten Brüggemann - Daniel Kaszeta - Ruth Leiserowitz - Valdis Muktupāvels - Albinas Pilipauskas **Literatur:** - Angermann, Norbert u. Karsten Brüggemann (2021): Geschichte der baltischen Länder. - Annus, Epp (2014). Layers of Colonial Rule in the Baltics: Nation-Building, the Soviet rule and the Affectivity of a Nation. - Annus, Epp (2017): Soviet Postcolonial Studies. A view from the Western Borderlines. - Annus, Epp (2018): Between arts and politics: A postcolonial view on Baltic cultures of the Soviet era. - Brüggemann, Karsten (2006): „Wir brauchen viele Geschichten" Estland und seine Geschichte auf dem Weg nach Europa? in: GegenErinnerung. - Demm, Eberhard (2000): Die Unabhängigkeitserklärung vom 16. Februar 1918. Ein nationaler Mythos der Litauer. - Deutsch-Baltische Handelskammer in Estland, Lettland, Litauen e.V. (2023): Wirtschaftsprofil Baltische Staaten Estland | Lettland | Litauen. - Einetter, Raphael (2013): Die Singende Revolution Die baltische Unabhängigkeitsbewegung 1986/1991. - Ellis, Joseph M. (2022): Russian Disinformation: The Forest Brothers, Baltic Resistance, and NATO. - Hoerschelmann, D.F. (1896): Andreas Knopken, der Reformator Rigas. - Kaszeta, Dan (2023): The Forest Brotherhood Baltic Resistance against the Nazis and Soviets. - Tauber, Joachim (2021): Sommer 1941: Juden aus dem Baltikum fliehen um ihr Leben. In: Copernico. Geschichte und kulturelles Erbe im östlichen Europa. **Internetquellen:** - https://www.bpb.de/shop/zeitschriften/apuz/242509/kleine-geschichte-der-baltischen-staaten/ - https://www.deutschestextarchiv.de/book/show/lettus_chronik01_1747 - https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000734/images/index.html?id=00000734&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=10 - https://www.herder-institut.de/blog/2008/02/01/manifest-an-alle-voelker-estlands-vom-februar-1918/#:~:text=Am%2025.%20Februar%201918%20wurde,einer%20unabh%C3%A4ngigen%20demokratischen%20Republik%20erkl%C3%A4rt. - https://annaberger-annalen.de/jahrbuch/2020/6_Willoweit_AA28.pdf - https://www.ahk-balt.org/presse/wirtschaftsprofil **Dokumentationen zum Thema in der ZDF-Mediathek:** https://www.zdf.de/dokumentation/zdfinfo-doku/im-schatten-russlands-das-baltikum--brueckenkopf-europas-100.html **Team:** - Moderation: Mirko Drotschmann - Sprecher*innen: Juana Gusch

*** Support Talk Eastern Europe. Become a Patron at www.patreon.com/TalkEasternEurope The final episode of 2021 once again takes us to Estonia. This time the context is a discussion on the removal of the Soviet-era “Bronze Soldier” statue in Tallinn which took place in April 2007. As a result of the government's decision, violent protests broke out in Estonia – unprecedented for the small Baltic state.The incident exemplifies the complexity of memory in this region but also illustrates how memory is used to manipulate and incite violence. To revisit this discussion and take stock on the current state of inter-ethnic relations in Estonia, Adam and Maciek sit down with Karsten Brüggemann Professor of Estonian and General History at Tallinn University.This episode is being produced within the framework of the project titled “Contested Histories Onsite”, a project which aims to place Europeans in discussions and debates on multiple historical perspectives and to activate citizens in public involvement of memory-constructions. As part of the EU's Europe for Citizens programme, the project's aspiration is rooted in a shared conviction that raising critical questions about the past is fundamental for citizens to develop a critical attitude towards the narratives that are competing with each other in contemporary politics.For more information on the project visit: -Contested Histories Onsite: https://contestedhistories.org/onsite/-Memory Studies Association: https://www.memorystudiesassociation.org/contested-histories-onsite/-EuroClio: https://www.euroclio.eu/project/contested-histories/- Listen to our previous episode on the Warsaw Uprising Museum: https://www.spreaker.com/user/talkeasterneurope/tee-77 ****Check out our special podcast series on Polish Science Fiction and Fantasy / 100 Years of Stanislaw Lem. Available here: https://apple.co/3d6ToM8

Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, "Baltimaade ajalugu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi Balti riigid on oma olemuselt erinevad, ühendab neid kõiki ajalooline seotus suurte naabritega. "Baltimaade ajalugu" annab laia ülevaate Leedu, Läti ja Eesti ajaloost, käsitledes kõige muu hulgas nii sõdasid, partisanivõitlust, laulupidusid kui ka e-residentsust, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, “Baltimaade ajalugu”. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi Balti riigid on oma olemuselt erinevad, ühendab neid kõiki ajalooline seotus suurte naabritega. “Baltimaade ajalugu” annab laia ülevaate Leedu, Läti ja Eesti ajaloost, käsitledes kõige muu hulgas nii sõdasid, partisanivõitlust, laulupidusid kui ka e-residentsust, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Tänases saates tuleb juttu Saksamaa ühtsusest - riigi taasühendamisest möödus 9. novembril 30 aastat. Saatekülaliseks on professor Karsten Brüggemann Tallinna Ülikoolist.

Tänases saates tuleb juttu Saksamaa ühtsusest - riigi taasühendamisest möödus 9. novembril 30 aastat. Saatekülaliseks on professor Karsten Brüggemann Tallinna Ülikoolist.

Tänases saates tuleb juttu Saksamaa ühtsusest - riigi taasühendamisest möödus 9.

Tänases saates tuleb juttu Saksamaa ühtsusest - riigi taasühendamisest möödus 9.

Saatekülaline on täna Tallinna Ülikooli Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggeman, kellega räägime Saksamaast.

Saatekülaline on täna Tallinna Ülikooli Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggeman, kellega räägime Saksamaast.

Alustame uut teemaplokki, milleks on Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu ja sakslaste mõju Venemaa ajaloole. Publiku küsimustele vastavad David Vseviov, Peeter Helme ja Karsten Brüggemann.

Alustame uut teemaplokki, milleks on Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu ja sakslaste mõju Venemaa ajaloole. Publiku küsimustele vastavad David Vseviov, Peeter Helme ja Karsten Brüggemann.

Alustame uut teemaplokki, milleks on Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu ja sakslaste mõju Venemaa ajaloole. Publiku küsimustele vastavad David Vseviov, Peeter Helme ja Karsten Brüggemann.

Alustame uut teemaplokki, milleks on Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu ja sakslaste mõju Venemaa ajaloole. Publiku küsimustele vastavad David Vseviov, Peeter Helme ja Karsten Brüggemann.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 80. aastapäeva eel arutas saatejuht David Vseviov saate avalikul salvestusel koos Karsten Brüggemanni ja Peeter Helmega, kuidas kujunesid ja arenesid Saksamaa ja Nõukogude Liidu suhted pärast monarhiate kukutamist nendes riikides.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 80. aastapäeva eel arutas saatejuht David Vseviov saate avalikul salvestusel koos Karsten Brüggemanni ja Peeter Helmega, kuidas kujunesid ja arenesid Saksamaa ja Nõukogude Liidu suhted pärast monarhiate kukutamist nendes riikides.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 80. aastapäeva eel arutas saatejuht David Vseviov saate avalikul salvestusel koos Karsten Brüggemanni ja Peeter Helmega, kuidas kujunesid ja arenesid Saksamaa ja Nõukogude Liidu suhted pärast monarhiate kukutamist nendes riikides.

Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 80. aastapäeva eel arutas saatejuht David Vseviov saate avalikul salvestusel koos Karsten Brüggemanni ja Peeter Helmega, kuidas kujunesid ja arenesid Saksamaa ja Nõukogude Liidu suhted pärast monarhiate kukutamist nendes riikides.

Seekordne saade räägib Kesk-Euroopast viimase paari aasta kriiside prisma läbi. Fookuses on Saksamaa ja Ungari, kelle "paaristantsust" sai alguse pôgenikekriisi nö Euroopa faas, kui Angela Merkel avas piirid Ungarisse toppama jäänud pôgenikele. Stuudios on Tallinna ûlikooli üldajaloo professor Karsten Brüggeman ja Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektor Szilárd Tóth. Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuula 18. oktoobril kell 14.05.

Seekordne saade räägib Kesk-Euroopast viimase paari aasta kriiside prisma läbi. Fookuses on Saksamaa ja Ungari, kelle "paaristantsust" sai alguse pôgenikekriisi nö Euroopa faas, kui Angela Merkel avas piirid Ungarisse toppama jäänud pôgenikele. Stuudios on Tallinna ûlikooli üldajaloo professor Karsten Brüggeman ja Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektor Szilárd Tóth. Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuula 18. oktoobril kell 14.05.

Tallinna ajalugu on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. (Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen. Tallinna ajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)