Podcasts about sven mikser

Hingedekuu juhatab “Kahe vahel” saates külalisena sisse Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadist saadik ning kirjanik Sven Mikser. Juttu tuleb eesseisvast demokraatia pidupäevast USA-s ning selja taha jäänud demokraatia pidupäevadest Moldovas ning Gruusias. Uue Euroopa Parlamendi esimeste kuude poliitikatest ning mõistagi Ukraina sõjast ja Eesti poliitikast. Saadet juhivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Saate külalised on Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser ja Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik. Saadet juhib Astrid Kannel.

Eurosaadikute vestlust juhivad Brita-Maria Alas ja Timo Tarve

Kutsusime muusikat hindama tõusva nime kirjanduses - Sven Mikseri. "Vareda" edu tuules tuli Mikser hindama muusikat koos püsipanelistide Anders Meltsi ja Alvar Loogiga, pajatasime kõigiga ka veidi kirjandusteemadel.

Saatekülaline on Sven Mikser, kirjanik.

Euroopa komisjon annab alanud nädalal oma soovituse selle kohta, kas Ukrainale võiks anda Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Kas Euroopa on valmis Ukrainat vastu võtma, sellest räägime Postimehe otsesaates europarlamendi saadikute Urmas Paeti (RE) ja Sven Mikseriga (SDE).

Pentagoni hinnangul oleks USA alaliste sõjaväebaaside rajamine Balti riikidesse mõistlik samm. Kas meie poliitikute ja diplomaatide pikaaegne töö suure eesmärgi nimel hakkab tõesti teoks saama? Kell 7.35 on stuudios endine kaitseminister Sven Mikser.

Europarlamendi liige ning endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) leiab, et oleks sügavalt ebamoraalne survestada Ukrainat oma territooriumi loovutama. Midagi sellist saaks nõuda üksnes riik, kes on valmis ise oma maad Venemaale kinkima. Kui käisin hiljuti ise Ukrainas, väljendasid paljud kartust, et sõjast hullemaks võivad kujuneda läbirääkimised, kus iga hinna eest rahu sooviv lääs sunnib Kiievit olulistele järeleandmistele. „Kui keegi tahab anda Venemaale tema rahustamiseks territooriumi, miks peaks see siis olema Ukraina, mitte mõni teine riik,“ küsib Mikser retooriliselt. „Teisest küljest jällegi, kuna meie siin läänes pole valmis vahetult Ukraina sõjategevuses osalema, siis me kindlasti ei saa sundida ukrainlasi võitlema viimase meheni. See otsus peab olema väga rangelt ukrainlaste enda teha.“ Mis puutub lääne sekkumist tervikuna, siis on Venemaa ähvardanud korduvalt, et võib „ülemäärast“ abi võtta konfliktipooleks asumisena ja vastavalt läänt rünnata. Niisamuti on kõlanud ähvardused kasutada taktikalist tuumarelva. Ent asjal on ka teine pool. Nii näiteks Venemaa üksnes ähvardab rünnata NATO relvastust tarnivaid konvoisid, kuid pole selleni seni veel jõudnud. „Kui NATO-s peljatakse, et alliansi lennukite lähetamine Ukraina õhuruumi turvama ja potentsiaalseid Vene agressoreid alla tulistama võib viia vahetu sõjalise kokkupõrkeni NATO ja Venemaa vahe, siis pelgab ka Venemaa, et NATO riikidest lähtuvate konvoide ründamine võib viia Venemaa jaoks tagajärgedeni, mis pole neile kuidagipidi soodsad,“ hindas Mikser. Saates veel Euroopa parlament nõuab täielikku energiakandjate impordi peatamist. Liikmesriigid vingerdavad täiega. Kas europarlamendi saadikud saavad ikka aru, et nende soovi täitumine pole praegu kuigi reaalne? Mis hinnang anda Saksamaale, kes küll on tohutu sammuna valmis tarnima Ukrainale relvi, kuid seab ikkagi majanduse esiplaanile? Kui suur on oht, et sõjaraskused toovadki mõnes lääneriigis võimule populistide valitsuse, kes hakkab ühist rinnet murdma? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Kell 7.35 uurime Euroopa Parlamendi saadikult Sven Mikserilt, kas lääneriikide ühtsus on tõesti murenemas ja Ukrainas ohvriterohke sõja käivitanud Venemaa president Vladimir Putin võib kergelt pääseda.

Täna möödub täpselt nädal Vene okupantide ulatuslikust invasioonist Ukrainasse. Sõja arengutest ja ees ootavast räägivad Delfi otsesaates Sven Mikser, Eesti Pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm, Andrei Hvostov ja spordiajakirjanik Märt Roosna.

Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõusis elektri tänane börsihind eilsega võrreldes 15,2 protsenti, 155,96 euroni. Tänases Postimehe otsesaates tulebki jutuks energiahinna hüppeline tõus ja rohepöörde mõju Eesti majandusele. Postimehe otsesaates olid Euroopa Parlamendi liikmed Yana Toom (Uueneva Euroopa fraktsioon) ja Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon). Saatejuht Toomas Kask. Saade valmib koostöös Euroopa Parlamendiga.

Kõrged elektri ja energia hinnad pole suureks probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Millest see tingitud on? Yana Toom (Keskerakond) ja Sven Mikser (SDE) rääkisid Delfi „Euroopa erisaates“, kuidas seda seletada. Toom tegi kriitikas Nord Pooli elektribörsi aadressil, kus ta võrdles praegusi hindasid justkui olukorraga, kui elektrit tehtaks juba roosiõitest. „Miks ei ole võimalik sellest väljuda?“ palus ta omale asja seletada. Mikser vastas aga, et enda lahtiühendamine maailmast ja Euroopast ei töötaks, lahendused on vaja koos välja mõelda. Saade algas aga küsimusest, kas koroona vastu vaktsineerimine võib muutuda Euroopas kohustuslikuks? Saatejuht oli Raimo Poom.

Kabul on langenud, kas oleks ehk aeg tunnustada Talibani? Või pigem oodata, kuni ta omaenda raskuse all kokku variseb? Europarlamendi liige, endine välisminister Sven Mikser märgib, et ehkki Taliban hõivas Kabuli, pole tema kontroll riigi üle kaugeltki nii kindel kui esmapilgul väljapoole paistab. Niisamuti ei usuks ta Talibani sõnumeid, et nood on valmis näitama seekordsel valitsusajal enda inimlikku poolt. „Mis puutub nende hüpoteetilisse valmisolekusse järgida mingeid inimõigusnorme, siis siin ma olen ülimalt pessimistlik,“ sõnab Mikser, kelle hinnangul arvestab Taliban ülejäänud maailmaga ennekõike selles võtmes, et hoiduda edaspidi provotseerimast USA-d. Ehk ta laseb ameeriklastel ilmselt vabalt enda (ja võib-olla ka teiste lääneriikide kodanikke) evakueerida. Aga Eesti? Mäletame ju tõlk Omari kaasust, kus viimaks sai pärast aastatepikkust PPA-poolset tagakiusamist õiguse alles kohtust. Võiksime olla ikka rohkem aktiivsed? Mikser ütleb, et teadmata valitsuse tegelikku tegevust ei saa seda otsesõnu kritiseerida (kohe pärast intervjuu salvestamist tuli teade, et valitsus on siiski valmis võtma vastu 30 afgaani – toim), kuid sõnumiselgus, eriti praeguse välisministri Eva-Maria Liimetsa suust jätab küll soovida. Kindlasti oleks Eestit aidanud afgaanide vastuvõtmine Mikseri sõnul meie moraalne kohus: „See on küll taoline olukord, kus pole võimalik lõputult oodata, käia läbi kümneid ja kümneid menetlusetappe, et uurida, kas neil on tegelikult õigus oma riigist lahkuda ja varjupaika paluda,“ leiab ta. „Isegi kui see võtab vaid päevi, võib olla juba liiga hilja.“ Saates veel Aga kas Eesti peaks siis ikkagi tunnustama Talibani võimu? On ju isegi ameeriklased istunud nendega ühe laua taga. Mis rõõmustab praegu ennekõike Venemaad? Miks tegelikult pole üldse õige hetk öelda, et demokraatia eksport teistesse maadesse on läbi kukkunud. Kuula Krister Parise erisaadet Sven Mikseriga siit!

Afganistanis toimuv toob enesega kardetavasti kaasa humanitaarse kriisi ning rändesurve ka Euroopale. Mis on Euroopa Parlamendi võimalused ja roll kriisi ennetamisel ja ohjamisel?

Mai üheksandal päeval on võidupüha ja Euroopa päev. Osad eestimaalased tähistavad sel päeval rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust, teised liitlasvägede võitu teises maailmasõjas. Kas ja kuidas oleks võimalik piltlikult öeldes kõik eestimaalased saada ühise laua taha pidupäeva tähistama? Vastavad europarlamendi saadikud Yana Toom ja Sven Mikser, saatejuht on Toomas Kask.

Mai üheksandal päeval on võidupüha ja Euroopa päev. Osad eestimaalased tähistavad sel päeval rahu Euroopas ja Euroopa ühtsust, teised liitlasvägede võitu teises maailmasõjas. Kas ja kuidas oleks võimalik piltlikult öeldes kõik eestimaalased saada ühise laua taha pidupäeva tähistama? Vastavad europarlamendi saadikud Yana Toom ja Sven Mikser, saatejuht on Toomas Kask.

Vestlussaates „Tugitoolis sportlane“ käis külas eelmisel nädalal taaskord Eesti kergejõustikuliidu presidendiks valitud Erich Teigamägi. Tähtsal ametikohal on ta olnud juba aastast 2006. Intervjueeris Kaarel Täll. Teemade ring oli lai. Saaremaa mees Teigamägi meenutas põhjalikult, kuidas ta 1993. aastal rahavahetuspunkti pidas ning hiljem edukalt soojaärisse sukeldus. Uurisime, milline kriis on olnud vabas Eestis kõige rängem. Kinnisvaraga sina peal Teigamägi jagab ka investeerimissoovitusi. Mida tasuks praegu teha näiteks 20 000 euroga? Millisesse aktsiasse võiks uskuda? Sajandi vahetuse paiku kutsus toonane kergejõustikuliidu juht Neinar Seli ta oma punti. Enne seda oli Teigamägi tavaline spordifänn, keda nähti tihti kergejõustikuvõistlustel „Alguses võttis see [kutse] sõnatuks,“ meenutas ta. Pärast Seli tõusis presidendiks Sven Mikser, kuid 2006 kerkis pukki juba Teigamägi. Meenutame võimuvahetuse perioodi, mida saatsid ka toonases ajakirjanduses põhjalikult lahatud arusaamatused. „See oli aeg, kus tülitseti natukene palju,“ ütles president nüüd. Lisaks selgitas Teigamägi, miks on läinud nii, et juhiks kandideerides pole tal kunagi olnud ühtegi vastaskandidaati. Tuleb märkida, et alaliidu liikmete toetus temale on hääletustulemusi vaadates vankumatu. Kui suur võiks olla ideaalne kergejõustikuliidu eelarve? Mida saab sponsor spordilt tagasi? Kas Teigamägi mõistis Toomas Annuse otsust spordi toetamisest loobuda? Kuidas saaks alaliit panustada treenerite koolitamisse? Kas sportlastele tehakse piisavalt dopinguproove, et Teigamägi saab seetõttu öösel rahulikult magada? Kui tahad teada, kust tuleb ja mis mees on Erich Teigamägi, siis kindlasti saab saatest hulga vastuseid! Hüva kuulamist.

Äsjane Euroopa ülemkogu lõppes kuidagi kummaliselt – otsustati, et enam ennast vaktsiinide osas kuivale jätta ei kavatseta… ja justkui ei otsustatud ka. Euroopa parlamendi liikme ning endise välisministri Sven Mikseri (SDE) sõnul astusid riigipead ja valitsusjuhid üsnagi tavatu sammu ning delegeerisid euroliidu kodanikke enim huvitava teema – ehk vaktineerimisprogrammi ja vaktsiinide jaotuse – tagasi madalamale tasemele. Nii jäid kohtumisele eelnenud karmidele hoiatustele vaatamata kehtestamata vaktsiinide ekspordikeelt. Praegu on EL tootnud enda jaoks umbes 88 miljonit vaktsiinidoosi, aga eksportinud kolmandatesse riikidesse 70 miljonit. Peamine vaidlus käib seejuures Suurbritanniaga, kes pole EL-i hinnangul solidaarne: ise võtab vaktsiine vastu küll, kuid midagi vastu ei anna. Siseriiklik jaotus jääb samaks Niisamuti jäid täitmata mitmete maade nagu Eesti lootused saada halva epidemioloogilise olukorra tõttu suuremaid koguseid. Mikseri sõnul on siin oma selge loogika: „See, milliseid meetmeid mingi riik viiruse leviku piiramiseks enda sees teeb, on väga kulukas ning raske,“ tõstis ta esile. „Öelda, et nüüd soovime suunata vaktsiinid sinna, kus siseriiklikult ei soovita kasutada rangemaid piiranguid, ei tundu õiglane jälle teistes pealinnades.“ Nii, nagu enamik jõukast maailmast tellisid ka suurem osa EL-i liikmesmaid vaktsiine rohkem, kui elanikkonnale tegelikult vaja läheb. Just ettenägematuteks juhtudeks ning teades, et tarned algavad eri aegadel. „Paljud otsustasid end üle turvata,“ kommenteeris Mikser. „Kuid mõned otsustasid tegutseda säästlikumalt ning sõlmisid ilmselt hinnakaalutlustel lepingud vaid ühe tarnijaga. Nii on need, kes ainult AstraZenecale lootsid, suuremas hädas, kui need, kes võtsid kõik, mida pakuti.“ Mikseri kirjeldusel langesid selle teema eestkõneleja Austria pingutused paljuski kurtidele kõrvadele, sest Austria on vaktsineerimistempo poolest ikkagi Euroopa Liidu esikümnes ega peaks endale lisadoose juurde nuiama. Küll võib tulla mingi vastutulek Bulgaariale, Horvaatiale ja Lätile. Saates uurime: Kelle peale EL liikmesmaad tegelikult ärritunud on? AstraZeneca, Euroopa komisjoni või brittide? Britid nägid enne ülemkogu üksjagu vaeva, et ekspordikeeldu ei tuleks ning lubasid win-win olukorda. Mis võiks selle reaalne sisu olla? Mis on peamised vastuargumendid, miks ei tohiks ekspordikeelde kergekäeliselt kasutada? Millised on lootused ületada kavandatava vaktsineerimispassi puhul erinevaid tehnoloogilisi võimekusi, erinevat arusaama privaatsusest – aga jääda ikkagi efektiivseks? Kas mõneti tugevama Euroopa komisjoni juht suutnuks vaktsineerimist paremini hallata? Kuula Krister Parise saadet Sven Mikseriga siit!

Kuidas säilitada hullumeelsel ajal elutervus? Õiguskantsler Ülle Madise. Euroopa kultuurielu koroonavaikelus. Mikko Fritze. USA tagasitulek rahvusvahelisse ellu. Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser ja Riigikogu saadik Marko Mihkelson. Luuleline ringkäik Tartus. Saatejuht on Neeme Raud.

Kuidas säilitada hullumeelsel ajal elutervus? Õiguskantsler Ülle Madise. Euroopa kultuurielu koroonavaikelus. Mikko Fritze. USA tagasitulek rahvusvahelisse ellu. Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser ja Riigikogu saadik Marko Mihkelson. Luuleline ringkäik Tartus. Saatejuht on Neeme Raud.

Tänane pilt USA presidendivalimistel antud häälte kokkulugemise järel erineb oluliselt sellest, mis vaatas vastu eile hommikul. Olukord meenutab natuke igakordset situatsiooni valimistel Tallinnas, kus kõigepealt kuvatakse e-hääled ning siis hakkavad „mägedelt” tulevad suured häältesaagid pilti oluliselt kallutama. Ehk siis täna näib demokraatide kandidaat Joe Biden olevat võidu künnisel. Europarlamendi saadik Sven Mikser on ilmselt üks kõige põhjalikumalt USA poliitikat jälgiv eestlane üldse. Tema kirjeldusel toimub USA-s tegelikult kahe partei vahel puht demograafilistel põhjustel selge nihe demokraatide suunas, kuid seekord suudeti vabariiklastele astuda vastu vaid riigipea tasandil. Esindajatekojas demokraatide ülekaal vähenes ning täiesti luhtus lootus saada enamus ka senatis. Üks põhjus on Mikseri sõnul väiksemate osariikide üleesindatuses. „Senati valimistel ei saa ju vabariiklastest senaatorid kunagi kokku enamushääli. Demokraatidel on rahvalt saadud häälte arv suurem, aga kuna suured osariigid on esindatud kasinamalt, siis ongi senat alati suhteliselt viigis või viigilähedases seisus,” kirjeldas ta. Rohkemgi tuleks tema sõnul demokraatidel küsida, miks nad ei suutnud hoida oma enamust esindajatekojas. Senati ja presidendi vastasseis võib otsustusprotsesse üsna põhjalikult takistada. Ent samas võib sellest, kui president on ühest ning senaatorid teisest leerist, lugeda Mikseri sõnul välja ka positiivset. „Eks see sunnib otsima rohkem keskteed ja kompromisse. Kui vaadata, kuidas Kapitooliumi künkal on viimased neli aastat käinud hääletamine ikka väga parteilist liini mööda, pole kesktee otsimine üldse paha.” Ehkki Trumpi meeskond nõuab juba häälte ülelugemist mitmes osariigis ning on lubanud ka kohtuprotsesse, annab Mikseri hinnangul lootust just see, et ka mitmed mõjukad vabariiklased kutsuvad valijate tahet selgelt austama. Iseasi, kuidas see resoneerub tänavatel. Näiteks Valge maja endine „hall kardinal” Steve Bannon ennustas Eesti Ekspressile, et Bideni pooldajad võivad hakata märatsema. Teiselt poolt on täpselt sama ennustatud Trumpi pooldajate kohta. Eesti Ekspressi välis- ja arvamustoimetaja Indrek Lepik märkis, et olemuselt on vale lugeda potentsiaalseid märatsejad ühe või teise poole toetajateks. „Need inimesed, kes tulevad tänavale märatsema kas vasak- või paremäärmuslaste poolt ongi äärmused, mis tähendab definitsiooni järgi juba väikest osa. Alati on inimesi, kes on rahulolematud ning alati on ka neid, kes leiavad oportunistlikult võimalusi tulla märatsema,” kirjeldas ta. Mis saab praegusest väga teravast seisust Ühendriikides edasi, lähemalt Krister Parise juhitud saates.

Delfi „Euroopa erisaates“ on külas europarlamendi liige Sven Mikser, kes räägib, kas EL avaneb puhkusteks või mitte. Eile esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud turismi ja transpordiühenduste taastamiseks Euroopa Liidus. Sven Mikser seletab, kas võib kohe rõõmustada või peaks igasugusesse reisimisse suhtuma ikkagi tähelepanelikult. Hetkel on käimas europarlamendi kaugtöö istung, kus arutatakse muuhulgas järgmise seitsme aasta eelarvet, millelt oodatakse ka lahendusi koroonakriisi mõjudele majanduses. Mikser hoiatab, et Eestile olulised eelarveread võivad selle tõttu sattuda suure surve alla. Lisaks on ta mures, et varem võetud suund rohelise majanduse edendamiseks ellu jääks. Saate lõpus on juttu Ungarist, kus koroonakriisi varjus opositsiooni esindajaid juba trellide taha pannakse – Mikser hoiatab, et kui midagi ette ei võeta võib demokraatia kahanemine nagu viirus levima hakata. Saatejuht on Raimo Poom.

Seekordse "Välistunni" külaline on viimaseid päevi välisministri ametis olev Sven Mikser.

Seekordse "Välistunni" külaline on viimaseid päevi välisministri ametis olev Sven Mikser.

Kuna arutelu ÜRO globaalse ränderaamistiku üle viis pea-aegu valitsuskriisini, siis sellest dokumendist me Nädala tegijas räägimegi. Stuudios on välisminister Sven Mikser. Saatejuht on Ulla Länts

Möödunud nädalal oli ühes veebiväljaandes pealkiri, kus Sven Mikser raputas Ratasele tuhka pähe.Pealkirjapanija aga siinkohal eksis, sest 'tuhka pähe raputama' on eesti keeles enesekohane fraseologism - raputasin endale tuhka pähe - kahetsesin sügavalt.

Möödunud nädalal oli ühes veebiväljaandes pealkiri, kus Sven Mikser raputas Ratasele tuhka pähe.Pealkirjapanija aga siinkohal eksis, sest 'tuhka pähe raputama' on eesti keeles enesekohane fraseologism - raputasin endale tuhka pähe - kahetsesin sügavalt.

https://pod.mittmedia.se/pod/filer/podd_72-42-A_Estlands_utrikesminister_-_2018-06-19_17.13.mp3 Podden finns att lyssna på iTunes och Acast. Estonias foreign minister Sven Mikser visited Sweden for a NB8 + Visegrad 4 foreign minister meeting and had an exclusive conversation with Podd72. Main topics where about the multilateral rule based world order which is under heavy strain, but also EU, Swedish-Estonian relationship and Mali were covered. A Swedish … Fortsätt läsa #42 Estonian foreign minister on the ruled based liberal order under pressure Inlägget #42 Estonian foreign minister on the ruled based liberal order under pressure dök först upp på Podd72.

Läinud nädalal toimunud Eesti välisministri Sven Mikseri ja kaitseministri Jüri Luige visiidid USA-sse langesid välispoliitikas tormilisele ajale: USA-d ja Euroopa Liitu ähvardab kaubandussõda ning selgus, et Donald Trump plaanib kohtuda Põhja-Korea liidriga. Nendest ja teisteski välispoliitika põnevatest teemades räägime "Reporteritunnis", mille külaline on Sven Mikser, saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 12. märtsil kell 14.05.

Läinud nädalal toimunud Eesti välisministri Sven Mikseri ja kaitseministri Jüri Luige visiidid USA-sse langesid välispoliitikas tormilisele ajale: USA-d ja Euroopa Liitu ähvardab kaubandussõda ning selgus, et Donald Trump plaanib kohtuda Põhja-Korea liidriga. Nendest ja teisteski välispoliitika põnevatest teemades räägime "Reporteritunnis", mille külaline on Sven Mikser, saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 12. märtsil kell 14.05.

7.-8. septembril toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames ELi välisministrite mitteametlik kohtumine. Kohtumist juhib EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kohtumise võõrustaja on välisminister Sven Mikser. Kohtumisel arutatatakse Põhja-Korea küsimust, välisasjade nõukogu töömeetodeid, Lähis-Ida rahuprotsessi ning radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastase võitluse ja ennetuse üle. Nädala Tegija külaline on Sven Mikser, kellega räägime ülalmainitud teemadel.

Manchesteris sai eilse terrorirünnaku tõttu surma vähemalt 22 inimest, Suurbritannias ja Euroopas on inimesed hirmul. Mida teha terrorirünnakute vastu? Kas sellest keerisest on võimalik välja tulla? Nendele küsimustele üritavad vastata välisminister Sven Mikser ja ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 23. mail kell 14.05.

Manchesteris sai eilse terrorirünnaku tõttu surma vähemalt 22 inimest, Suurbritannias ja Euroopas on inimesed hirmul. Mida teha terrorirünnakute vastu? Kas sellest keerisest on võimalik välja tulla? Nendele küsimustele üritavad vastata välisminister Sven Mikser ja ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 23. mail kell 14.05.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Foreign Minister of Estonia Sven Mikser, Latvian FM Edgars Rinkevics, and Lithuanian FM Linas Linkevicius discuss NATO, the EU, and the U.S.-Baltic relationship

Foreign Minister of Estonia Sven Mikser, Latvian FM Edgars Rinkevics, and Lithuanian FM Linas Linkevicius discuss NATO, the EU, and the U.S.-Baltic relationship

Kas Eesti oleks pidanud Euroopa Liidu Ülemkogus seisma Poola kõrval? Kuidas peatada põgenikevoolu Euroopasse? Millise hinde saab oma töö eest välisminister Sven Mikser? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad "Reporteritunnis" Riigikogu opositsioonierakondade esindajad. Stuudios on Mart Helme EKRE fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist ja Eerik-Niiles Kross Reformierakonna fraktsioonist. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 14. märtsil kell 14.05.

Võtame vaatluse alla Eesti välispoliitikat ees ootavad väljakutsed. Taustaks mõistagi kõige olulisemad maailmasündmused: USA uue administratsiooni plaanid, Euroopa Liit ja Brexit, Eesti eesistumine Euroopa Liidus, Venemaa ettearvamatu käitumine. Stuudios on välisminister Sven Mikser, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 7. veebruaril kell 14.05.

Võtame vaatluse alla Eesti välispoliitikat ees ootavad väljakutsed. Taustaks mõistagi kõige olulisemad maailmasündmused: USA uue administratsiooni plaanid, Euroopa Liit ja Brexit, Eesti eesistumine Euroopa Liidus, Venemaa ettearvamatu käitumine. Stuudios on välisminister Sven Mikser, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 7. veebruaril kell 14.05.

Stuudios on välisminister Sven Mikser ja Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp, kellega räägime USA presidendi Donalt Trumpi võimalikust mõjust Eesti ja Euroopa julgeolekule.Saate autor on Ahto Lobjakas. Kuula 24. jaanuaril kell 14.05.

Stuudios on välisminister Sven Mikser ja Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp, kellega räägime USA presidendi Donalt Trumpi võimalikust mõjust Eesti ja Euroopa julgeolekule.Saate autor on Ahto Lobjakas. Kuula 24. jaanuaril kell 14.05.

Seekordses "Reporteritunnis" annavad taas tooni julgeolekuteemad. Võtame vaatluse alla NATO-Vene suhted, NATO ja Euroopa Liidu koostöö ning USA ja Euroopa suhted. Ja mõistagi selle, kuidas see kõik Eestit mõjutab. Stuudios on välisminister Sven Mikser, Riigikogu välisasjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 13. detsembril kell 14.05.

Seekordses "Reporteritunnis" annavad taas tooni julgeolekuteemad. Võtame vaatluse alla NATO-Vene suhted, NATO ja Euroopa Liidu koostöö ning USA ja Euroopa suhted. Ja mõistagi selle, kuidas see kõik Eestit mõjutab. Stuudios on välisminister Sven Mikser, Riigikogu välisasjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 13. detsembril kell 14.05.

Maailm on suvekuudega vähe muutunud. Seepärast annavad ka selle hooaja esimeses välispoliitikale pühendatud "Reporteritunnis" tooni kõik need samad põletavad teemad: rändekriis ja Brexiti mõjud, Vene-Nato suhted, USA presidendivalimised, olukord Ida-Ukrainas. Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 6. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Maailm on suvekuudega vähe muutunud. Seepärast annavad ka selle hooaja esimeses välispoliitikale pühendatud "Reporteritunnis" tooni kõik need samad põletavad teemad: rändekriis ja Brexiti mõjud, Vene-Nato suhted, USA presidendivalimised, olukord Ida-Ukrainas. Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 6. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Tallinna stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Anti Poolamets, Pärnu stuudios aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Keit Kasemets. Saatejuht on Indrek Kiisler.Kuula "Reporteritunni" erisaadet Brexiti referendumist 24. juunil kell 11.05.

Tallinna stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Anti Poolamets, Pärnu stuudios aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Keit Kasemets. Saatejuht on Indrek Kiisler.Kuula "Reporteritunni" erisaadet Brexiti referendumist 24. juunil kell 11.05.

Euroopa komisjoni arvates võiks Türgi saada juba lähiajal viisavabaduse Euroopa liiduga. See oleks siis poliitiline otsus ja vastutulek selle eest, et Türgi aitab Euroopast eemal hoida Süüria sõjapõgenikke.Kas Türgile viisavabaduse andmine on hea mõte ja millised on selle otsuse mõjud, räägivad Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk, riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser (pildil) ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 5. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Euroopa komisjoni arvates võiks Türgi saada juba lähiajal viisavabaduse Euroopa liiduga. See oleks siis poliitiline otsus ja vastutulek selle eest, et Türgi aitab Euroopast eemal hoida Süüria sõjapõgenikke.Kas Türgile viisavabaduse andmine on hea mõte ja millised on selle otsuse mõjud, räägivad Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk, riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser (pildil) ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 5. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Pühapäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu ja Balkanimaade minitippkohtumisel otsustati luua põgenikele veel 100 tuhat majutuskohta. Kas see ilmselgelt tagasihoidlik arv tähendab seda, et lähitulevikus võidakse euroliidu piirid sootuks sulgeda?Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Aarne Rannamäe.Kuula 27. oktoobril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Pühapäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu ja Balkanimaade minitippkohtumisel otsustati luua põgenikele veel 100 tuhat majutuskohta. Kas see ilmselgelt tagasihoidlik arv tähendab seda, et lähitulevikus võidakse euroliidu piirid sootuks sulgeda?Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Aarne Rannamäe.Kuula 27. oktoobril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Nädalavahetusel valivad sotsid endale juhti. Miks seda aga tehakse ning millised on kahe kandidaadi erinevused suhtumises nii erakonda kui Eesti ellu? Stuudios on Jevgeni Ossinovski ja Sven Mikser. (Hindrek Riikoja.)

Uus valitsus on ametis ning töö juba alanud. Kui keeruliselt see liit aga sündis ning kui palju on alust skeptitsismile, et pikalt kolmikliit koos ei püsi? Stuudios on SDE ja IRL-i esimehed Sven Mikser ja Urmas Reinsalu. (Kärt Anvelt.)

Nädala alguses läks kooskõlastusringile Riigikaitseseaduse eelnõu, mis asetab sõjaolukorras riigi juhtimise koorma persidendi asemel valitsuse õlgadele. Miks sellist muudatust vaja on ning mida eelnõu veel sätestab, sellest räägib kaitseminister Sven Mikser. (Hindrek Riikoja.)

Uuel valitsusel möödub sada päeva ametisolekut. Kuidas on uus valitsus sisse töötanud ning kas teoreetiliselt võiks see valitsus jätkata ka peale järgmise aasta märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi, kui rahvalt saadakse piisav mandaat? Stuudios on välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Sven Mikser. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)

Sisepoliitiline olukord on uue valitsuse koostamise tõttu muutunud tuliseks. Nädala Tegija stuudios on seetõttu valitsuse koostamise üks kaalukeel, sotside liider Sven Mikser. Lisaks sisepoliitikale räägime kindlasti ka Ukrainast ja Venemaast. (Hindrek Riikoja.)

Viimaste nädalate jooksul maailmas toimuv on meile kõigile toonud lähemale riigid, milledesse suhtumine võis seni olla ükskõikne. Liibanon, Süüria ja oma moodi ka Liibüa ja kõik need riigid on uudisvoos, mis puudutab tänaseni kadunud seitset eestlasest rattamatkajat. Stuudios on Mart Nutt, Sven Mikser ja saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Sven Mikseri poliitiline karjäär ei ole üllatav ja tema valimine Sotsiaaldemokraatide juhiks oli paljuski ootuspärane. Aga milline on sotsiaaldemokraatia tervis Eestis ja Euroopas? Sotsiaalsete garantiide lubamine ja jagamine on tõsises kriisis, sest majanduskriis on väga selgelt esiletõstnud erinevate nii nimetatud heaoluriikide katteta lubadused valijatele, mida ei ole pikas perspektiivis võimalik kinni maksta! Stuudiosse ongi kutsutud Sven Mikser ja teda usutleb Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)