Podcasts about brexiti

Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käit käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“, kus rääkis avameelselt enda vigastustest, karjääri planeerimisest, tehtud vigadest, ärajäänud üleminekutest, unistustest ja isadusega kaasnenud rõõmudest. Käit kirjeldas täpsemalt, milline trauma teda septembrikuistest koondisemängudest eemal ja kuidas ta vahetult koondiseakna eel oleks Bukaresti Rapidi kohtumise eel riietusruumis äärepealt minestanud. Ta pidanuks kuuluma Rapidi algkoosseisu ja soojendus oli juba tehtud. „Istusin riietusruumis, pea hakkas ringi käima ja ma ei saanud enam midagi aru. Olin näost valge ja tekkis tunne, et panen kohe pildi tasku,“ rääkis ta tekkinud allergilisest reaktsioonist. Nii jäigi kohtumine vahele. 26aastane poolkaitsja sõnas, et noore mängumehena esile kerkides unistas ta mõistagi kõrgemast lennust, aga esialgu rahuldub ka senisega. Siiski on tema suur eesmärk jõuda kunagi ühte Euroopa suurematest liigadest. „Iga jalgpalluri unistus on tippliigasse jõuda ja oleksin kindlasti pettunud, kui see ei õnnestuks. Töötan selle nimel iga päev, aga kui ei jõua, siis pole midagi teha. Ju siis nii on. Aga ma tõesti ja proovin ja tahan sinna jõuda.“ Tagantjärele targana tunnistas ta, et ta poleks omal ajal pidanud Fulhamist Sloveeniast Domžalesse siirduma. Tema üleminek sattus Brexiti perioodi ja nüüd on tal raskem Inglismaale tagasi murda. Sealne elu ja vutt talle aga meeldib. Lisaks räägib ta üleminekust, mis oleks ta viinud Šveitsi kõrgliigasse.

„Buumil“ on külas EASi teadmus- ja tehnoloogiasiirde juht Siim Kinnas, kellega räägime immateriaalse kapitali ülisuurest osast edukate ettevõtete väärtuses. Nii näiteks moodustavad kaubamärgid, patendid jms maailma 500 suurima ettevõtte väärtusest ca 90%. Räägime ka Eesti ettevõtete edust ja võimalustest intellektuaalomandi kaitsmisel. Uudisteplokis arutleme maailmamajanduse väljavaadete üle, vaatame otsa BREXITi pikaajalisele laastavale mõjule Briti startup sektorile ning räägime neljast olulisest muutusest, mis on Silicon Valley ettevõtete juhtimisse toonud. Kajastamist leiavad ka Hollywoodi stuudiod, mis leppisid kokku, et pakuvad filmistaaridele kaitset nii tehisaru kui robotrivaalide eest. Ka teemantide tööstus leiab saates kajastamist, kuna astub radikaalseid samme, et peatada hinnalangus. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on elektrilaadimisega tegeleva tehnoloogiafirma VOOL kaasasutaja ja tegevjuht Juhan Härm, kellega teeme juttu nii elektriautode laadimisärist kui ka sellest, kuidas meelitada suurtest tehnoloogiafirmadest väikesesse startuppi häid töötajaid. Saate majandusuudiste osa alustame uudisega BREXITi järgsest maailmast – nimelt sõlmisid Euroopa Liit ja Suurbritannia uue kokkuleppe kaubandusreeglite üle Põhja-Iirimaal. Teiseks räägime Hiina Rahvavabariigist, mis nõuab tungivalt, et riigiettevõtted loobuksid maailma suurimate, nn BIG 4 audiitorfirmade kasutamisest, viidates andmeriskidele. Lisaks kuuleb saates telgitaguseid, miks keelas ühelt poolt Euroopa Komisjon TikToki kasutamise töötelefonides, kuid teisalt toob näiteks autofirma Mercedes-Benz TikToki autodesse. Töö- ja juhtimistarkuse osas räägime ühest vahvast uuringust, mis käsitleb Sabatticalite ehk pikemate töö-puhkuste murrangulist mõju nii töötajatele kui ka firmadele. Vahva ettevõtlusuudisena räägime ka Saksa jalgrattafirmast Canyon, mis tuli välja revolutsioonilise pool-auto/pool-jalgratta kontseptsooniga. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

"Buumi" saatekülalisteks on Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Viljar Lubi, kellega räägime nii Brexiti järgsest ühendkuningriigist kui ka Eesti ja Suurbritannia majanduskoostööst täna ja tulevikus. Saate majandusuudiste osas räägime naftahindade tulevikust, seda Hiina suureneva tarbimise ja Venemaa sanktsioonidest kiratseva naftaekspordi kontekstis. Vaatame otsa ka selle aasta suurimale turundusprojektile – FIFA World Cup Qatar 2022 – ning analüüsime selle ulmelise 300-miljardi dollarise maksumuse telgitaguseid. Juhtimisuudistes kõrvutame inimesi ja tehnoloogiat tarkvaraarenduses. Uudiste plokk kulmineerub halenaljaka teadaandega laevanduse valdkonnast. Nimelt on kokaiini salakaubaveo kartell tunginud maailma suurimasse laevandusettevõttesse. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Miksi nimenomaan vanhemmat ihmiset Britanniassa aikoinaan kannattivat Brexitiä? Eikö EU:n köyhemmiltä alueilta Britanniaan tulleen työvoiman merkitys brexitiin johtavassa kehityksessä olutkaan niin iso, kuin on arveltu? Ja miten aikaisin ja kuinka alkoi itää se kehitys, joka myöhemmin johti Brexitiin? Haastateltavana on kääntäjä ja tietokirjailija Tommi Uschanov ja toimittajana Maija Elonheimo. Ohjelmasta voi keskustella twitterissä aihetunnisteella #brysselinkone.

Suurbritannial on nüüdseks täitunud 10 kuud Euroopa Liidust lahkumisest. Oodatud lusti ja lillepidu pole britid veel brexitijärgselt kogeda saanud. Tarneahelad on nafta ja igapäevaste tarbekaupade puhul tööjõupuuduse tõttu häiritud ning seetõttu on poodidest keeruline leida isegi pudelivett. Finantsanalüütikud räägivad üha kurjakuulutavamalt eesootavast inflatsioonist. Samuti ei ole kuhugi kadunud koroonaviirusest tingitud ebameeldivused. Kas brittide olukord on paranemas või halvenemas? Kas Šotimaa ja Põhja-Iirimaa soovivad Suurbritanniast lahku lüüa? Kui palju Euroopa Liit üldse Suurbritanniast puudust tunneb? Stuudios arutlevad seniste sündmuste käikude üle Annamari Realo, Oliver Robin Alt ning Jan Lucas Videvik. Seekordseks saatejuhiks oli Solveig Joanna Niitra.

Neli ja pool aastat peale Brexiti hääletust jõudis Ühendkuningriik viimaks Euroopa Liidust lahkumiseni. See aga ei tähenda, et nüüdseks on kõik selge. «Maailm taskus» kutsus külla Martin Kutti. Koos Margus Partsiga võtsid nad kokku, mida lõpuks saavutati ja kas lõpptulemus vääris kolme briti peaministrit.

Neli ja pool aastat peale Brexiti hääletust jõudis Ühendkuningriik viimaks Euroopa Liidust lahkumiseni. See aga ei tähenda, et nüüdseks on kõik selge. «Maailm taskus» kutsus külla Martin Kutti. Koos Margus Partsiga võtsid nad kokku, mida lõpuks saavutati ja kas lõpptulemus vääris kolme briti peaministrit.

Brexiti läbirääkimistel on kaalul, mis saab ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhetest pärast käesoleva aasta lõppu, kuna 1. jaanuarist saab läbi Ühendkuningriigi üleminekuperiood ja sellest hetkest ei kehti neile enam ELi reeglid. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik , intervjuu on pärit saatest “Välispanoraam”, mida on täispikkuses võimalik vaadata Postimees TV-st. Koroonaviiruse eest hoidumiseks on […]

Brexiti läbirääkimistel on kaalul, mis saab ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhetest pärast käesoleva aasta lõppu, kuna 1. jaanuarist saab läbi Ühendkuningriigi üleminekuperiood ja sellest hetkest ei kehti neile enam ELi reeglid. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik , intervjuu on pärit saatest "Välispanoraam", mida on täispikkuses võimalik vaadata Postimees TV-st. Koroonaviiruse eest hoidumiseks on intervjuu tehtud maskides.

Veel vahetult enne jõule üllatas Apple meid uue tootega: üle 600 euro maksvad suured kõrvaklapid nimega AirPods Max. Mis need on ja mida nendest arvama peaks? Saate teemad: Apple AirPods Max Eestis segadus Elektroonilise Side Seaduse ja sõnumiäppide ümber Brexiti esimesed muutused digimaailmas: Amazon ja .eu domeenid Glen saatis Sõnausele hea sõna, mida tähele ei pandud. Meie käest saad teada Sissejuhatus õhuniisutite maailma: kuidas mitte raha raisata Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Glen Pilvre.

Moottiriturvat-jakson autouutisissa Antin omien kärryjen ongelmat ja korjaukset, Miskan Britti-tuliaiset ennen Brexitiä sekä Corvette C8:n vauhtiversio. Koeajossa hiljaisen ja rauhallisen etenemisen perikuva: Audi e-tron Sportback.

Autouutisissa Antin omien kärryjen ongelmia ja korjauksia, mitä Miska meinaa tuottaa Briteistä ennen Brexitiä sekä mm. Corvette C8:n vauhtiversio. Koeajossa hiljaisen ja rauhallisen etenemisen perikuva: Audi e-tron Sportback.

Ilman Thatcherin ja Reaganin harjoittamaa talouspolitiikkaa, ei olisi brexitiä eikä Trumpia, väittää Totuudenjälkeinen talouspolitiikka -kirjan kirjoittaja Christer Lindholm. Lindholmin mukaan Thatcherin ja Reaganin talouspoliittiset uudistukset, jotka nojasivat yksityistämiseen, veronalennuksiin ja markkinoihin, selittävät kansallismielisyyden nousun sekä Iso-Britanniassa että Yhdysvalloissa. Mihin kansallismielisen populismin vaalivoitot nojaavat eri puolin Atlanttia? Mitkä äänestäjäryhmät ovat tukeneet kansallismielistä vaihtoehtoa niin Yhdysvalloissa, Iso-Britanniassa kuin Euroopassa? Miten harjoitettu talouspolitiikka selittää kansallismielisyyden nousua? Vieraana on Totuudenjälkeinen talouspolitiikka -kirjan tekijä, tietokirjailija ja kauppatieteiden tohtori Christer Lindholm. Toimittajana on Tapio Pajunen.

Rahvuskonservatiivsed poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad Eesti mõjukate edetabelist, Reformierakonna ajusurmast, võitlusest ametnike diktatuuri vastu, NATO-st ja plaan B-st ja Brexiti hetkeseisust.

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

Hooaja esimene saade võtab pikema vaatluse alla Brexiti (jälle) ning kahe Ida-Saksamaa liidumaa kohalikud valimised, mis kujunesid paremäärmusliku AfD Pyrrhose võiduks.

Hooaja esimene saade võtab pikema vaatluse alla Brexiti (jälle) ning kahe Ida-Saksamaa liidumaa kohalikud valimised, mis kujunesid paremäärmusliku AfD Pyrrhose võiduks.

Miltä politiikka näyttää lähes 40 vuotta eduskunnassa vaikuttaneen kokoomuslaisen silmin? Miten Suomi on muuttunut? Haastateltavana entinen kansanedustaja, ministeri ja suurlähettiläs Pertti Salolainen (kok.). Haastattelijana Linda Pelkonen. Hän kuvailee 1970-luvun eduskuntaa surkeaksi ja kokoomuslaiselle ahdistavaksi ajaksi. Salolainen korostaa EU:n merkitystä Suomelle. Hänelle tuli jopa tappouhkauksia ja ikävä postipaketti kun ajoi Suomea EU:hun ulkomaankauppaministerinä 90-luvulla. Salolaisen mielestä on epäisänmaallista puhua Suomen erottamisesta Euroopan unionista. Suomen Britannian suurlähettiläänä toiminut Salolainen pitää Brexitiä fataalina virheenä. Salolainen muistelee myös työtään Yleisradion toimittajana ja Lontoon kirjeenvaihtajana 1960-luvulla.

Postimehe ajakirjanikud Martin Kutti ja Indrek Lepik arutlevad Suurbritannia konservatiivse partei siseelu ja Brexiti üle.

Saate intervjuukülaline on Marko Saaret Londonist, jutuks Brexiti-kaose hetkeseis.

Saate intervjuukülaline on Marko Saaret Londonist, jutuks Brexiti-kaose hetkeseis.

Euroopa elab turbulentsi tuultes. Europarlamendi valimistel suurendavad küsitluste kohaselt märkimisväärselt oma esindatust populistid, Brexiti tagajärjed on endiselt ennustamatud, on võimalus, et USA tõmbab oma kaitsva sõjalise vihmavarju Euroopa pealt ära.

Euroopa elab turbulentsi tuultes. Europarlamendi valimistel suurendavad küsitluste kohaselt märkimisväärselt oma esindatust populistid, Brexiti tagajärjed on endiselt ennustamatud, on võimalus, et USA tõmbab oma kaitsva sõjalise vihmavarju Euroopa pealt ära.

Viime vuoden tuloksista ja alkukevään markkinatilanteesta keskustelemassa osakestrategi Juha Kinnunen Inderesiltä ja pääanalyytikko Antti Saari OP Ryhmästä. Suomalaisten pörssiyhtiöiden liikevaihdot kehittyivät loka-joulukuussa hyvin, mutta kustannusinflaatio painoi kannattavuutta, aloittaa Juha Kinnunen. Inderesin laskelmissa liikevaihtojen kasvu oli noin viisi prosenttia, mutta operatiivinen tuloskasvu jäi kahteen prosenttiin. Konepajasektorin vahvat tilauskertymät olivat Kinnusen mukaan selkeä myönteinen poikkeama tuloskauteen. Tulosennusteisiin kohdistuu tällä hetkellä poikkeuksellista riskiä, jatkaa Antti Saari. Hänen mukaansa kauppasodan ratkeaminen voi auttaa pörssejä uusiin huippuihin kevään korvilla, mutta vuoden jälkipuolisko tulee olemaan vaikeampi. Yhdysvalloissa taantuman uhka on ensi vuonna todellinen, Saari sanoo. Lisäksi toimittaja Kasper Viita Bloomberg Newsiltä kommentoi Lontoon pörssin tuloskautta, tavarataloketju Debenhamsin tilannetta ja lähestyvää Brexitiä. Perinteikäs Debenhams kamppailee tulevaisuutensa puolesta, ja yhtiön tilanne muistuttaa monin tavoin suomalaista Stockmannia. Toimittajana Mikko Jylhä. Kuva: Lontoo. Photo by Natanael Vieira on Unsplash.

Euroopan komission varapauheenjohtaja Jyrki Katainen (kok.) pitää huolestuttavana, että osa EU:n jäsenmaista ei kannata kaikkia liberaalin demokratian keskeisiä arvoja, kuten oikeusvaltioperiaatetta ja journalistien sananvapautta. Katainen on huolissaan myös Venäjän vaikuttamispyrkimyksistä Euroopassa. “On tutkittu, että 156 000 venäjätaustaista brexit-tiliä twiittasi aiheesta. Minun on hyvin vaikea uskoa, että nämä 156 000 brexit-tiliä olivat vain valveutuneita Venäjän kansalaisia, jotka ovat vain kiinnostuneita brexitistä.” “Se on hurja määrä. Näiltä tileiltä välitettiin juuri 48 tuntia ennen brexit-kansanäänestystä 45 000 Brexitiä tukevaa viestiä.” Hän kysyy haastattelussa, “oliko brexit sittenkään Britannian kansalaisten oman järkeilyn tulosta vai pystyttiinkö siihen sittenkin vaikuttamaan”. Katainen ei halua ennakoida, tapahtuuko vastaavaa esimerkiksi Suomen eduskuntavaaleissa, mutta huomauttaa, että tekniset välineet sellaiseen on olemassa. Komission varapuheenjohtajaa Jyrki Kataista haastattelee Linda Pelkonen.

Indrek Lepik räägib Brexiti teemadel.

Külaline on Tartu Ülikooli riigiteaduste doktorand Eoin Michaél MacNamara, kellega Ahto Lobjakas analüüsib Brexiti võimalusi ja võimatusi.

Külaline on Tartu Ülikooli riigiteaduste doktorand Eoin Michaél MacNamara, kellega Ahto Lobjakas analüüsib Brexiti võimalusi ja võimatusi.

Pääministeri Theresa May linjasi Britannian vaihtoehdot: ”Tämä sopimus, ei sopimusta tai ei Brexitiä”. Mihin päädytään? Kaaosta selkeyttävät Nordean ekonomistit Tuuli Koivu ja Sanna Kurronen.

Kas kella keeramise lõpetamise järel peaksime jääma talveaega või suveaga? Kas ühte vööndisse Soomega või Lätiga? Miks Eesti, erinevalt Prantsusmaast, ei tee ettevalmistusi leppeta BREXITi puhuks?

Kas kella keeramise lõpetamise järel peaksime jääma talveaega või suveaga? Kas ühte vööndisse Soomega või Lätiga? Miks Eesti, erinevalt Prantsusmaast, ei tee ettevalmistusi leppeta BREXITi puhuks?

Pimeys tulee ja me olemme valmiita! Lotta haluaa muutosta muutoksen vuoksi, ja Miina vastustaa sekä kesäajan poistamista että Brexitiä. Pädemme sillä, millä kaikilla osa-alueilla olemme asiantuntijoita. Tai ainakin kokemusasiantuntijoita. Tai osataan edes jotain - ehkä. Miina siirtyy lopulta Lotan terapoitavaksi ja lopussa pohdimme, kuinka iso rangaistus olisi, jos Lotta joutuisi katsomaan The Star Is Born -elokuvan.

Britannian EU-eroon on enää puoli vuotta aikaa, eikä erosopimuksesta ole tietoakaan. Pääministeri Mayllä on vaikeuksia vakuuttaa edes omaa hallitustaan ideoistaan. Viime hetkille menee, mutta ajaudutaanko pahimpaan vaihtoehtoon, eli eroon ilman erosopimusta ja mitä se tarkoittaisi? Keskustelemassa Jan von Gerich ja Sanna Kurronen.

Poliitikaguru lükkab sügishooaja taas käima! Avasaates vaatame otsa parteide positsioonidele enne valimisi - mida tuleks teha, et saavutada tugev tulemus? Kui mahti jääb, siis võtame jutuks ka USA poliitika vahevalimiste eel ja Brexiti seisud Euroopas. Saates Keit Kasemets, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Kas Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 hakkavad Eesti põllumehed saama ELi eelarvest samal tasemel otsetoetuseid nagu nn vanade liikmesriikide farmerid? Kui kaua kestab Eesti ja teistegi Ida-Euroopa riikide põllumeeste ebavõrdne kohtlemine? Mis saab üldse Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast ja põllumajandustoetustest BREXITi järgses Euroopas?

Kas Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 hakkavad Eesti põllumehed saama ELi eelarvest samal tasemel otsetoetuseid nagu nn vanade liikmesriikide farmerid? Kui kaua kestab Eesti ja teistegi Ida-Euroopa riikide põllumeeste ebavõrdne kohtlemine? Mis saab üldse Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast ja põllumajandustoetustest BREXITi järgses Euroopas?

Seekordses saates jutuks riigiehituspausile siirdunud valitsus, piirimiljonid, Brexiti seisud ja küllap muudki! Saates Juhan Lepassaar, Huko Aaspõllu ja Tõnis Leht.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Katrin Helend-Aaviku, kes elab poole ajast Londoni lähistel. Kõigepealt räägib Katrin inglaste kummalistest ja naljapakkuvatest harjumustest, näiteks ei armasta nad nõusid pesuvahendist puhtaks loputada. Miks see nii on, ei ole saatekülaline päris lõpuni aru saanud. Inglaste sotsiaalsüsteem on Katrini sõnul hea - näiteks võib üksik pensionär kenasti 11 naelaga korterit üürida. Lisaks tulevad saates teemaks Brexiti mõjud ja see, kuidas suhtutakse kuningaperesse.

Kolmapäeval kogunevad stuudiosse Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom. Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu BREXITi kõnelused, ühtse põllumajanduspoliitika reform ning Eesti eesistumine. Räägime ka Sahharovi preemia pälvinud Venezuela opositsiooni olukorrast. Samas uurime ka, kas saadikud toetavad fosfaadi kasutamise keelustamist kebabis või mitte. Saatejuht on Arp Müller. Saate läheb eetrisse Strasbourgist. Kuulake 13. detsembril kell 14.05.

Kolmapäeval kogunevad stuudiosse Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom. Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu BREXITi kõnelused, ühtse põllumajanduspoliitika reform ning Eesti eesistumine. Räägime ka Sahharovi preemia pälvinud Venezuela opositsiooni olukorrast. Samas uurime ka, kas saadikud toetavad fosfaadi kasutamise keelustamist kebabis või mitte. Saatejuht on Arp Müller. Saate läheb eetrisse Strasbourgist. Kuulake 13. detsembril kell 14.05.

2017. aasta oli maailmas eelkõige muutuste aeg. Ameerika Ühendriikides asus presidendiametisse Donald Trump, Prantsusmaal aga Emmanuel Macron. Kardetud populismilaine läks Euroopast justkui üle, samas pole Saksamaal siiani toimivat valitsust ning Brexiti kõnelusi pidav Suurbritannia ei suuda koduski kokku leppida, mida õigupoolest Euroopa Liidust lahkumisega saavutada tahetakse. Lõuna pool Euroopas tahab Kataloonia Hispaaniast koguni lahku lüüa.Mujal maailmas jätkuvad paljud kriisid nagu Põhja-Korea, Süüria, Jeemen, aga ka rohingjad Myanmaris ning arvukad looduskatastroofid.

2017. aasta oli maailmas eelkõige muutuste aeg. Ameerika Ühendriikides asus presidendiametisse Donald Trump, Prantsusmaal aga Emmanuel Macron. Kardetud populismilaine läks Euroopast justkui üle, samas pole Saksamaal siiani toimivat valitsust ning Brexiti kõnelusi pidav Suurbritannia ei suuda koduski kokku leppida, mida õigupoolest Euroopa Liidust lahkumisega saavutada tahetakse. Lõuna pool Euroopas tahab Kataloonia Hispaaniast koguni lahku lüüa.Mujal maailmas jätkuvad paljud kriisid nagu Põhja-Korea, Süüria, Jeemen, aga ka rohingjad Myanmaris ning arvukad looduskatastroofid.

Täna analüüsime Brexiti läbirääkimiste seisu, Eesti majanduskasvu, minister Simsoni positsiooni ja küllap muudki! Stuudios Erik Moora, Huko Aaspõllu ja Tõnis Leht.

Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus hakkab lõpule jõudma. "Reporteritunnis" teeme sellest ajast kokkuvõtte ja uurime, millised olid selle perioodi õnnestumised ja puudujäägid. Lisaks hoiame silma peal Brexiti kõnelustel, sest on andmeid, et mingi esialgne kokkulepe võib sündida juba esmaspäeval. Stuudios on Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas. Saadet juhib Peeter Kaldre.Kuulake 4. detsembril kell 14.05.

Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus hakkab lõpule jõudma. "Reporteritunnis" teeme sellest ajast kokkuvõtte ja uurime, millised olid selle perioodi õnnestumised ja puudujäägid. Lisaks hoiame silma peal Brexiti kõnelustel, sest on andmeid, et mingi esialgne kokkulepe võib sündida juba esmaspäeval. Stuudios on Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas. Saadet juhib Peeter Kaldre.Kuulake 4. detsembril kell 14.05.

Kolmapäeval oleme taas eetris Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost. Räägime Eestist valitud eurosaadikutega kasvuhoonegaaside vähendamise kavast transpordis, elamu- ja põllumajanduses, digitaalse ühisturu eelnõude käekäigust, Briti valimistulemuste mõjust BREXITI läbirääkimistele ning muustki. Stuudiosse on palutud kõik Eestist valitud eurosaadikud: Kaja Kallas (LIBE), Tunne Kelam (EPP), Marju Lauristin (S&D), Urmas Paet (LIBE), Indrek Tarand (GREEN), Yana Toom (LIBE). Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 14. juunil kell 14.05.

Kolmapäeval oleme taas eetris Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost. Räägime Eestist valitud eurosaadikutega kasvuhoonegaaside vähendamise kavast transpordis, elamu- ja põllumajanduses, digitaalse ühisturu eelnõude käekäigust, Briti valimistulemuste mõjust BREXITI läbirääkimistele ning muustki. Stuudiosse on palutud kõik Eestist valitud eurosaadikud: Kaja Kallas (LIBE), Tunne Kelam (EPP), Marju Lauristin (S&D), Urmas Paet (LIBE), Indrek Tarand (GREEN), Yana Toom (LIBE). Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 14. juunil kell 14.05.

Seekord räägitakse haldusreformist, Brexiti algusest ja Eesti ettevõttest Skeleton Technologies, mis avab Saksamaal oma tehase. Stuudios on Anneli Ammas, Kerstin Meresma, Lauri Hussar ja Madis Vaikmaa, telefonil Aivar Pau.

Stuudios on Tallinna Ülikooli dotsent Matthew Crandall ja riigikogu liige Oudekki Loone, kellega võtame teemaks Brexiti.Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuula 28. veebruaril kell 14.05.

Stuudios on Tallinna Ülikooli dotsent Matthew Crandall ja riigikogu liige Oudekki Loone, kellega võtame teemaks Brexiti.Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuula 28. veebruaril kell 14.05.

Poliitikaguru saates on külas Andres Kasekamp. Räägime presidendivalimiste laiemast mõjust Eesti poliitmaastikule. Arutame Euroopa Liidu tuleviku üle, sest Brexiti šoki järel püüab Euroopa taas atra seada. Alanud nädal toob Euroopa Komisjoni juhi Junckeri aasta tähtsaima kõne ja märgilise valitsusjuhtide kohtumise Bratislavas. Saadet veavad Poliitika.guru toimetajad Erik Moora ja Tõnis Leht.

Maailm on suvekuudega vähe muutunud. Seepärast annavad ka selle hooaja esimeses välispoliitikale pühendatud "Reporteritunnis" tooni kõik need samad põletavad teemad: rändekriis ja Brexiti mõjud, Vene-Nato suhted, USA presidendivalimised, olukord Ida-Ukrainas. Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 6. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Maailm on suvekuudega vähe muutunud. Seepärast annavad ka selle hooaja esimeses välispoliitikale pühendatud "Reporteritunnis" tooni kõik need samad põletavad teemad: rändekriis ja Brexiti mõjud, Vene-Nato suhted, USA presidendivalimised, olukord Ida-Ukrainas. Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 6. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Tänane saatekülaline Marta Kütt on juba kümme aastat elanud Suurbritannias, nendest kaks aastat Londonis. Ta peab Londonit suurepäraseks paigaks, kus elada ja seda vahval põhjusel – Suurbritannia pealinnas on kõigil lubatud olla tema ise. Marta räägib, mida on vaja selleks, et Suurbritannias tööle hakata, Londoni miinimumpalgast (mis on suurem kui mujal Suurbritannias), elukoha otsimisest. Loomulikult puudutame ka pagulaskriisi ja Brexiti teemasid ning uurime, kas londonlased kardavad praeguses ärevas situatsioonis terrorismi.

Sel korral on Poliitikaguru saatel külas Viljar Arakas. Võtame põhiteemana ette riigifirmad! Kas riigifirmasid saaks paremini juhtida? Kuidas juurida välja korruptsiooni? Mida teha nõukogudes istuvate poliitikutega? Kas riigifirmasid on üleüldse tarvis? Vaatame otsa ka Brexiti majanduslikele mõjudele. Poliitikaguru poolt stuudios Tõnis Leht ja Andreas Kaju.

Seekord Poliitikagurus jutuks: Brexiti järelmid ja mullistused briti poliitikas. NATO tippkohtumine Varssavis. Riigireform sai kerge tõuke - maavalitsuste tulevik ja muud reformid. Stuudios Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht, Juhan Lepassaar ja Andreas Kaju.

puheenaiheita: Brexit, EU, USA, Venäjä, vanhojen sukupuolielämä, vanhusten yksinäisyys, isien tapaamisoikeudet, junioriurheilun rahoitus, kiroileminen, kuusenkerkkäsiirappi, erilaisuudenarvostelu, kabotaasiliikenne, yhden hengen huone,

Poliitikaguru keskendub loomulikult taas Brexitile, sest nüüd on see tõepoolest juhtunud! Kuidas Brexit toimub? Mis juhtub lähipäevil ja nädalatel? Milline on brittide tulevik? Kas Ühendkungriik jääb kokku? Brexiti mõjud Euroopa Liidule ja Eestile? Stuudios Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht, Keit Kasemets ja Andreas Kaju.

Tallinna stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Anti Poolamets, Pärnu stuudios aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Keit Kasemets. Saatejuht on Indrek Kiisler.Kuula "Reporteritunni" erisaadet Brexiti referendumist 24. juunil kell 11.05.

Tallinna stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Anti Poolamets, Pärnu stuudios aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Keit Kasemets. Saatejuht on Indrek Kiisler.Kuula "Reporteritunni" erisaadet Brexiti referendumist 24. juunil kell 11.05.

Päättyykö kaikki hyvä aikanaan? Jaksossa paljastetaan saako #rahapodi jatkoa vai oliko tämä nyt tässä. Brexitiä pohtimassa mukana Nordnetin Business Developer Thomas Brand. Thomas kertoo kolme vinkkiä kesälukemiseksi. Fees & Money –osiossa käydään läpi kesän kuumimmat kuulijakysymykset ja poraudutaan aiheisiin kuten small cap -indeksirahastot, REIT, ETF:t ja Tesla. Kuuntele kauden päätöstrilleri.

Kas Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust oleks katastroof? Või on BREXITi ohud üle paisutatud ning pigem annaks see vajaliku tõuke Euroopa uuele arenguhüppele? Esmaspäeval diskuteerivad otsesaates poliitika.guru toimetaja Keit Kasemets, kes töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina ning politoloog Viljar Veebel, kes töötab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ühiskonnateaduste dotsendina. Saatejuht on Arp Müller. Kuuula 13. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kas Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust oleks katastroof? Või on BREXITi ohud üle paisutatud ning pigem annaks see vajaliku tõuke Euroopa uuele arenguhüppele? Esmaspäeval diskuteerivad otsesaates poliitika.guru toimetaja Keit Kasemets, kes töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina ning politoloog Viljar Veebel, kes töötab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ühiskonnateaduste dotsendina. Saatejuht on Arp Müller. Kuuula 13. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Sel korral puurime pilgu järgmistesse teemadesse: Vabaerakond valib juhti ja mullitab sisepingetes. Sotsid ja IRL peavad volikogusid, et panna paika presidendikandidaadid. Möll erakooliseaduse ümber võib jõuda vahefinišisse. Brexiti kampaania on jõudmas otsustavasse faasi. Stuudios on Poliitika.guru portaali toimetajad Tõnis Leht, Keit Kasemets ja Juhan Lepassaar.