Podcast appearances and mentions of kristina kallas

Iganädalases konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Anti ja Evelin Poolamets aktuaalsetel teemadel poliitikas. Seekord on juttu ikka tuuleparkide teemal Vinni valla näitel, kus on läundu väga pingeliseks. Ei saa rääkimata ka sellest, kuidas meie haridusminister Kristina Kallas on veendunud, et olemas on 20 ja enamgi sugu.EKRE suutis Vinni vallavolikogus tõrjuda tuulikuärimeeste rünnaku, kuid Isamaa saadikud polnud sellega nõus ning esitasid hoopis vallavolikogu esimehele Evelin Poolametsale umbusalduse.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Autonomia, zaufanie do nauczycieli i smartfony na lekcjach – tak wygląda szkoła w Estonii. W jaki sposób udaje im się uzyskiwać najlepsze wyniki w teście PISA w Europie opowiada Kristina Kallas, szefowa tamtejszego resortu oświaty. Nie ma dobrej edukacji bez dobrze wynagradzanych nauczycieli – podkreślała w podcaście „Szkoła na nowo” Kristina Kallas, minister edukacji i badań Estonii. Kallas udzieliła nam wywiadu przy okazji uczestnictwa w zorganizowanej w Warszawie przez OECD Global Forum „Education for the Future. Challenges to Curriculum Design and Effective Implementation.” W ostatnich badaniach PISA Estonia była na pierwszym miejscu. Szefowa estońskiej edukacji opowiadała w jaki sposób budowali system edukacyjny po upadku Związku Radzieckiego. – Zaczęliśmy od decentralizacji systemu edukacyjnego. Uważamy, że szkoły powinny mieć szeroką autonomię. Nauczyciele także mają prawo do podejmowania decyzji o tym, w jaki sposób pokierują procesem nauczania w klasie. Uważamy, że najlepszedecyzji pedagogicznie podejmuje się na poziomie dziecka. Ja, jako minister, nie mogę ocenić, jakie potrzeby ma dziecko w poszczególnych klasach – wyjaśnia Kristina Kallas. – Mamy w Estonii 1705 szkół i każda z nich jest inna – dodaje. I tłumaczy, że coraz rzadziej lekcje w formie klasycznych wykładów, częściej w otwartej przestrzeni szkolnej czy wręcz na zewnątrz szkoły. – Byłam zdziwiona, gdy dowiedziałam się, że w Polsce tak trudno zaprosić do szkoły osoby z zewnątrz. W Estonii często zastępujemy nauczycieli ekspertami w danej dziedzinie – mówi Kallas. Szkoła wykorzystuje nowoczesne technologie Bardzo często na lekcjach korzysta się także z nowoczesnych technologii – nie tylko z komputerów, ale także ze smartfonów. Co ciekawe na przerwach w wielu szkołach bywają one zabronione. Chodzi o to, by dzieci nauczyły się rozsądnego korzystania z tych urządzeń. Podczas zajęć dzieci muszą także nauczyć się odróżniania prawdy od fake newsów. – Mamy problem z dezinformacją – mówi Kallas. To wszystko nie byłoby jednak możliwe bez autonomii nauczycieli i zaufania do nich. – W Estonii 85 proc. nauczycieli ma dyplom magistra. Uważamy, że jeśli ktoś ukończył studia pedagogiczne, to wie, w jaki sposób uczyć – mówi Kallas. Ile za to zarabiają? Trochę więcej niż wynosi w tym kraju średnie wynagrodzenie. Mimo to Estończycy mają kłopoty ze znalezieniem chętnych do pracy pedagogów, bo sama praca jest ciężka.

Nädal aega enne haridusleppe sõlmimist on paljud omavalitsused teatanud, et ei ühine sellega ja haridusleppega pole rahul ka osa õpetajatest. Kas sellistes tingimustes on haridusleppel mingit mõtet, sellest räägime Postimehe otsesaates haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Postimehe otsestuudios on haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 juht Kristina Kallas, kelle käest küsime riigieelarve arutelude kohta. Kas valitsus jõuab selle nädalaga riigieelarves kokkuleppele ning kas on tulemas veel üllatusi? Saatejuht on Tarvo Madsen.

Eesti 200 valib augusti viimasel päeval uut juhti, kes erakonna kriisist välja viiks. Kellel on suuremad võimalused valituks osutuda ja mida tuleks erakonnas muuta, sellest räägime Postimehe otsesaates erakonna esimehe kohale kandideerivate Kristina Kallase ja Hendrik Terrasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Eesti 200 valimistulemus oli ülikehv - erakond sai kogu nimekirja peale kokku vähem hääli, kui vangis istuv Aivo Peterson. Mida erakond nüüd ette võtab ja kuidas järgmisteks valimisteks reitingut parandada? Samuti tuleb juttu sellest, kui kauaks jääb haridusministri arvates ametisse praegune valitsus. Stuudios on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Negatiivne lisaeelarve võtab raha vähemaks ka haridusest. Kui õiglane ja otstarbekas kogu kärpekava on, sellest räägime Postimehe otsesaates haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Kuna õpetajate nõudmistele vastu ei tuldud, alustavad pedagoogid täna streiki. Mis edasi saab, sellest räägime haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Esmaspäeval algav haridustöötajate streik on vääramatult tulemas, aga lahendusi pedagoogide probleemidele ei paista. Või siiski paistab, aga need seisavad koalitsiooni lahkhelides? "Kahe vahel" saates on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Küsivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Reedene hoiatusstreik näitas, et õpetajad on valmis oma palga eest võitlema. Mida saab haridusministeerium pedagoogidele lubada, sellest räägime Postimehe otsesaates haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Arutelus osalejad: Marju Lauristin (emeriitprofessor ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Kristina Kallas (haridus- ja teadusminister), Kristiina Saks (Kantar Emori juhtekspert ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) Arutelujuht: Vladislav Lušin (Speaksmart moderaator) Arutelu korraldaja: Kantar Emor Kultuuriministeeriumi tellimusel on Kantar Emor 2023. aastal läbi viimas Eesti integratsiooni monitooringut, mille tulemusena valmib peegeldus, kuidas meil praegu lõimumisega läheb. Sõda Ukrainas, eestikeelsele haridusele üleminek, välistööjõu küsimused – need kõik on lõimumise toonud teravdatud tähelepanu alla. Arutelus heidame pilgu meie kogukondade erinevatele meediatarbimise harjumustele ja kraadime lõimumise hetkeseisu.

1. septembril ehk tarkusepäeval on Kuku saates saatejuhtide vahel istumas mõistagi haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Jutuks tulevad erinevad haridusmaastiku mured ja õnneks ka rõõmud uue tarkuseaasta esimesel päeval. Saadet juhivad Madis Kimmel ja Timo Tarve.

Uue kooliaasta alguse nädal on tavaliselt õppimise ja õppija keskne, paraku räägime tänavu vaid peaministrist. Kui palju saab siiski keskenduda algava õppeaasta muredele ja kui palju on tarvis tegelda poliitskandaalidega, sellest räägime Postimehe otsesaates haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Vestlussaate „Kahe vahel“ külaline on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Räägime koolivõrgust, haridussüsteemi muudatustest ja valitsusliidu kärpekavadest. Saatejuhid on Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) seletab, millised suuremad muutused Eesti haridussüsteemis tulevad ja millistele maakoolidele lüüakse hingekella. Saatejuht on Ülle Harju.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Marek Strandberg. Imede maa - teadus ja haridusminister Kristina Kallas võttis oma nõunikuks noormehe, kellel on gümnaasiumi lõpueksamid veel tegemata. Keskkonnakomisjoni esimeheks sai metsatööstur jne. Eesti 200 - mis on nende suur plaan? Ikka ei saa aru! Kirjanik Juhan Smuul on kirjanikud tülli ajanud - kas küüditaja bareljeef tohiks rippuda Tallinna kesklinnas aukohal? Kas kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse menetelmine kiiresti ja samal ajal on ikka vajalik? Endine Riigikogu saadik tankis viimasel tööpäeval üle kahesaja liitri - business as usual! AI on üha suurem jõud ja ka ähvardus. Kui kaugele julgeb inimkond selle arendamisega minna?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Marek Strandberg. Imede maa - teadus ja haridusminister Kristina Kallas võttis oma nõunikuks noormehe, kellel on gümnaasiumi lõpueksamid veel tegemata. Keskkonnakomisjoni esimeheks sai metsatööstur jne. Eesti 200 - mis on nende suur plaan? Ikka ei saa aru! Kirjanik Juhan Smuul on kirjanikud tülli ajanud - kas küüditaja bareljeef tohiks rippuda Tallinna kesklinnas aukohal? Kas kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse menetelmine kiiresti ja samal ajal on ikka vajalik? Endine Riigikogu saadik tankis viimasel tööpäeval üle kahesaja liitri - business as usual! AI on üha suurem jõud ja ka ähvardus. Kui kaugele julgeb inimkond selle arendamisega minna?

Kui palju kavandatavast maksurahast jõuab haridusse ja mida soovib uus võimuliit teha teisiti, sellest räägime Postimehe otsesaates uue valitsuse haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Kuidas vähemuses olevad erakonnad valitsuses oma huve kaitsevad? Kuidas panna eesti ja vene lapsed ühte klassi õppima? Kas sotside kallitest valimislubadustest sõidetakse üle? Mida teha oma riigis pettunutega? Saates on Kristina Kallas (Eesti 200) ja Kristen Michal (Reformierakond). Saatejuht on Kadri Tammepuu.

Erakond Eesti 200 valib nädalavahetusel uut juhti. Miks seda tarvis on ja kuidas valmistutakse riigikogu valimisteks, sellest räägime Postimehe otsesaates erakonna praeguse juhi Kristina Kallasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Eesti 200 läheb järgmisi valimisi võitma, lubab Kristina Kallas. Aga kas koos Kersti Kaljulaiuga või ilma temata?

Kristina Kallas juhib erakonda, mis pole kordagi olnud ei riigikogus ega valitsuses, kuigi Eesti 200 toetus on tublisti kasvanud ja tema enda populaarsus ületab uuringu kohaselt ka peaministrit. Millist muutust Eesti praegu vajab? Kristina Kallas on stuudios kell 7.35

Jätkame süvavestlusi poliitikutega! Sel korral on meil külas Eesti 200 juht ja Tartu linnapeakandidaat Kristina Kallas. Loomulikult sukeldume Tartu valimistesse, aga hindame olukorda ka Tallinnas ja vabariigis tervikuna. Sirvime ka eelarvet ja püüame väljuda koroonapiirangutest! Saadet veavad Tõnis Leht ja Andreas Kaju.

Jätkame süvavestlusi poliitikutega! Sel korral on meil külas Eesti 200 juht ja Tartu linnapeakandidaat Kristina Kallas. Loomulikult sukeldume Tartu valimistesse, aga hindame olukorda ka Tallinnas ja vabariigis tervikuna. Sirvime ka eelarvet ja püüame väljuda koroonapiirangutest! Saadet veavad Tõnis Leht ja Andreas Kaju.

Põhjamaades on inimeste usaldus poliitikute, valitsuse ja ka üksteise vastu suur. Tänu sellele on Põhjamaade sotsiaalne kapital kõrge ehk piltlikult öeldes annab 1+1 kokku rohkem kui 2. Kahjuks on Eesti ühiskonnas lood pahatihti teistsugused ning seda on teravalt näha eriti viimase tervishoiukriisi valguses. Kriisi lahendamiseks ja inimeste elujärje ning rahuolu parandamiseks vajame tugevat kogukonda. Kogukond saab tugevaks üksnes tänu suurele usaldusele ja kõrgele sotsiaalsele kapitalile. Kui ühiskonnas valitseb usaldus, viib see märksa võrdsema ja õiglasema ühiskonnani, kasvatades omakorda sotsiaalset kapitali. Arutelu käigus soovime leida vastused päris mitmele küsimusele. Kuidas usaldust ühiskonnas suurendada? Kas usaldus on midagi jäävat või hoopis pidevas muutumises? Kas kriis on usalduse kasvatamise võimalus või pigem kahjustab seda? Kuidas on usaldus ja sotsiaalne kapital seotud õnnelikkusega? /In the Nordic countries there is a high level of trust in politicians, the government and one another among the population. Thanks to this, the Nordic region as a whole is marked out by a high degree of social capital, which figuratively speaking means that 1+1 adds up to more than 2. Unfortunately, the situation is often quite different in Estonia and has been thrown into sharp relief in the light of the recent health care crisis. A strong community is needed to resolve this crisis and boost people's living standards and overall level of satisfaction. However, community strength is only achieved with a good measure of trust and a high level of social capital. When trust reigns, it leads to a significantly more equal and equitable society and generates social capital. During our panel we will be looking for answers to the following questions: How can we increase trust in society? Is trust set in stone or is it constantly evolving? Does a crisis represent an opportunity to foster trust or does it undermine it? How are trust and social capital linked to happiness? Arutelujuht: Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor/ Director of the Nordic Council of Ministers' Office in Estonia Osalejad: Ulf Andreasson, vanemnõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tarja Halonen, Soome 11. president, poliitik ja jurist Kristina Kallas, Eesti poliitik Kai Klandorf, koolitaja ja mentor Ulf Andreasson | Senior Adviser with the Nordic Council of Ministers Tarja Halonen | Politician, lawyer and former president of Finland Kristina Kallas | Estonian politician Kai Klandorf | Trainer and mentor Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestiss

*** Support Talk Eastern Europe. Become a Patron at www.patreon.com/TalkEasternEurope This episode brings us back to Estonia with an interview with Kristina Kallas, a political scientist and the leader of Eesti 200 liberal political party. Ahead of the autumn local elections, political divisions are sharp in this northern Baltic state. However Kallas hopes her vision for a renewed political agenda can help change this trend. She also discusses the important situation with the Russian minority in the country and how it has evolved over the past 30 years. Read Kallas's latest essay from the April-May issue of New Eastern Europe. “Russians in Estonia. We are not ‘them', we are ‘us'”: https://neweasterneurope.eu/2021/04/11/russians-in-estonia-we-are-not-them-we-are-us/Talk Eastern Europe is a member of the EuroPod network. Check it out here: https://www.bullemedia.eu/europod Join us on Facebook: www.facebook.com/groups/talkeasterneurope

Tavakohane erakonnajuhtide arutelu Arutelu juht: Taavi Eilat (ERRi ajakirjanik) Osalejad: Helir-Valdor Seeder, Indrek Saar, Kaja Kallas, Kristina Kallas, Martin Helme ja Züleyxa Izmailova Korraldaja: Arvamusfestival Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Meie, keskealised, vaidleme Eesti poliitikas, et kellel on õigus selle üle, milline homne maailm välja näeb, kas liberaalidel või konservatiividel. Keeme üle, kui meile tundub, et keegi on meid ebaõiglaselt nimetanud vasakpoolseteks või parempoolseteks. Aga kas see ei räägi rohkem mitte meie enda minevikust? Noored vaatavad seda ükskõikselt pealt, ja küsivad meilt: „Kellele seda maailmavaadet tulevikus enam tarvis on?“. Selles arutelus arutlevad tuleviku maailmavaate üle Eesti 200 keskealised, keda küsitleb Eesti 200 noor. Arutelu juht: Daniel Kõiv (Noor Eesti 200) Osalejad: Margot Roose, Kristina Kallas, Aleksei Jašin, Kristin Siil Korraldaja: Erakond Eesti 200 Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas märgib, et Jüri Ratas jättis kasutamata hea võimaluse opositsiooniga üheskoos kriis seljatada. Kallas leidis lisaeelarve kiire vastuvõtmise eest siiski häid sõnu rahandusminister Martin Helme aadressil. Ta tõstis samas esile, et Eesti on jõudnud olukorda, kus poliitikutel pole ei heast ega halvast tööst suurt abi. Sellele viitavad ka küsitlusnumbrid, mille järgi ei suutnud koalitsioon enda toetust kriisis peaaegu üldse kasvatada. "Sellest on hästi kahju, tavaliselt ju kriisid, kui on ühine vaenlane, ühendavad inimesi," sõnas ta Krister Parisele antud intervjuus. Kallas kritiseeris EKRE-t, et vaatamata rahandusministri heale tööle pole partei üldiselt astunud ühtegi sammu enda valijaskonna põhimurede lahendamiseks ning tegeleb selle asemel solvangute ning ideoloogilise võitlusega. Viimane kujutab endast aga olemuslikku ohtu demokraatiale. "Olen murelik mitte sellepärast, mis samme astutakse, vaid seepärast, et laiem avalikkus on muutunud passiivsemaks ja apaatsemaks. Ka Poolas ja Ungaris jäid kõigepealt vait intellektuaalid ja arvamusliidrid, kes ei tahtnud enam solvavas mudamaadluses osaleda." Saates veel: kui hästi peab vastu süvariik, kui käib vaikne kaadrite uuendamine? Mida arvata Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa kriitikast, et riigikogu "enne mõistab süüdi ja alles siis kuulab tunnistajaid"? Kas võiks parteikontoritelt raha ära võtta ning anda märgatavalt juurde hoopis saadikutele?

This episode looks at Estonian politics as well as gives an idea about the situation related to the Russian minority in the Baltic States with a particular focus on Estonia where parliamentary elections will be held in March 2019. The background for our discussion will be a conversation between Filip Rudnik, a Polish journalist, and Kristina Kallas, leader of a new political party called Eesti 200. Highlights:04.25: Eesti 200 – what does it stand for?12.02: Discussion about EKRE and populism in Estonia20:57: Eesti 200 education proposals and how to deal with Russian minority issue Music featured in the podcast licensed under the Creative Commons license 3.0Opening theme: “Sum of My Fears” by Dazie Mae: http://freemusicarchive.org/music/Dazie_Mae/Last_Jazz_in_Paris/03-1518107-Dazie_Mae-Sum_of_My_FearsAlso in the podcast: “Thatched Villagers” by Kevin MacLeodhttp://freemusicarchive.org/music/Kevin_MacLeod/Thatched_Villagers/Thatched_Villagers 

Eetris on aastalõpu erisaade, kus külalised Kristina Kallas ja Helir-Valdor Seeder. Saatejuhid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau

Eetris on aastalõpu erisaade, kus külalised Kristina Kallas ja Helir-Valdor Seeder. Saatejuhid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau

Eetris on aastalõpu erisaade, kus külalised Kristina Kallas ja Helir-Valdor Seeder. Saatejuhid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau

Eetris on aastalõpu erisaade, kus külalised Kristina Kallas ja Helir-Valdor Seeder. Saatejuhid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau

NO99 lõpetas tegevuse, Eesti200 esimeheks sai Kristina Kallas, kultuuriminister Indrek Saar saatis laiali Eesti Kontserdi nõukogu, kiire interneti projekti labi kukkumine, riigireformi sihtasutuse ettepanekud

NO99 lõpetas tegevuse, Eesti200 esimeheks sai Kristina Kallas, kultuuriminister Indrek Saar saatis laiali Eesti Kontserdi nõukogu, kiire interneti projekti labi kukkumine, riigireformi sihtasutuse ettepanekud

NO99 lõpetas tegevuse, Eesti200 esimeheks sai Kristina Kallas, kultuuriminister Indrek Saar saatis laiali Eesti Kontserdi nõukogu, kiire interneti projekti labi kukkumine, riigireformi sihtasutuse ettepanekud

NO99 lõpetas tegevuse, Eesti200 esimeheks sai Kristina Kallas, kultuuriminister Indrek Saar saatis laiali Eesti Kontserdi nõukogu, kiire interneti projekti labi kukkumine, riigireformi sihtasutuse ettepanekud

Stuudios on Eesti 200 üks algatajaid Kristina Kallas. Saatejuht on Ulla Länts.

Miks ei omanda suur osa venekeelsete gümnaasiumite lõpetajast ikkagi heal tasemel Eesti keelt? Kas ja milliseid muudatusi oleks vaja teha õppekavas, metoodikas, õpetajaskonnas või laiemalt koolikorralduses?Saates diskuteerivad TÜ Narva kolledži direktor, samas ka Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse nõukogu juht Kristina Kallas, SA Innove õppekava- ja metoodikakeskuse juhataja Natalja Mjalitsina, eesti keele õpetaja Sillamäelt Kristi Tamm ning TÜ Eesti keele kui võõrkeele professor Birute Klaas.

Miks ei omanda suur osa venekeelsete gümnaasiumite lõpetajast ikkagi heal tasemel Eesti keelt? Kas ja milliseid muudatusi oleks vaja teha õppekavas, metoodikas, õpetajaskonnas või laiemalt koolikorralduses?Saates diskuteerivad TÜ Narva kolledži direktor, samas ka Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse nõukogu juht Kristina Kallas, SA Innove õppekava- ja metoodikakeskuse juhataja Natalja Mjalitsina, eesti keele õpetaja Sillamäelt Kristi Tamm ning TÜ Eesti keele kui võõrkeele professor Birute Klaas.

Euroopa Komisjoni otsus, et ka Eesti peab teatava arvu pagulasi vastu võtma, on tekitanud Eesti ühiskonnas viha, väärarusaamu ja hirmu. Kes siis ikkagi on pagulane ja kui pikk on tema tee saamaks riigi seaduslikuks asukaks, sellest Nädala Tegijas räägimegi. Stuudios on MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas. (Ulla Länts.)