Podcasts about nendest

Valitsus on viimasel ajal pööranud oma tähelepanu jaekaupluste suunal, kes väidetavalt toiduainete hinda üles krutivad. Samuti on valitsus ette valmistamas viisi, kuidas Eestisse lubada rohkem välistööjõudu. Nendest ja paljudest teistest teemadest räägime Postimehe otsesaates majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Saatekülaliseks on seekord Annika Aus, kelle kõige võimsamad oskused on sügav kuulamine, hinge puudutav kirjutamine ja lugude elavalt edasiandmine. Ta suudab kergesti näha olukordi teiste vaatenurgast ja seetõttu mõistab inimesi väga hästi. Annika on õppinud erinevaid praktikaid, kuidas tõhusalt teistega suhelda, ning kasutab neid tihti oma nõustamissessioonides. Kõige olulisem, mida ta juhendajana õpetab, on mõttemustrite muutmine ja emotsioonide juhtimine. Üks-ühele suheldes peegeldab Annika kui kõlakoda oma vastast võimsamalt tagasi. Sügava ja õrna empaatilise energiaga toimetab ta mõistva toetaja ning suunajana, kes aitab luua avaramat pilti. Oma oskusi on ta erinevate õpingute, enesetäienduste ja kogemuste läbi lihvinud. Tema teine supervõime on elu pisidetailide märkamine, nende tabamine ja kirjalikuks vormimiseks muutmine. Annika kirjutised näitavad teistele elu sees peituvat ilu, võimaldades neil seda läbi tema loodud tekstide kogeda. Annika on läbinud Brasiilia šamaani Rudá Iandê koolituse “Out of the box”, mis avas tema jaoks inimeseks olemist ja elu kogemist sügavamal ja laiemal tasandil. Ta lõpetas 2023.a sügisel polüteraapia esimese astme õpingud koolitaja Maria Baydari juures. Lisaks on ta õppinud vahendama energiat ehk korrastama ja laadima inimese energeetilist keha. Annikal on ka käes neurolingvistilise programmeerimise (NLP) meistritase, mille omandas ta NLP Instituudis. Nendest õpingutest on ta saanud professionaalsel tasemel praktikaid, mille abil on tal võimalik toetada inimesi nende elurõõmuallika leidmisel. Samuti on ta läbinud biblioteraapia täiendõppe, mis andis talle nõustamiseks oskuseid kasutada kirjandust ning kirjutamist teraapilises võtmes. Ja viimaseks on ta valmistumas asuma õppima Rootsi zen-coachingut, et olla elurõõmuallika leidmisel juhendajana veelgi tõhusam. Ühtlasi on Annika palju seotud ilukirjandusega. Tal on kirjandusteaduse magistrikraad, töötas pikalt Tallinna Kirjanduskeskuses ning tegutses mõnda aega arvustajana. SOODUSKOODID MILLION MINDSET KIRJASTUS - kasuta sooduskoodi "chriskala" ja saad kõikidelt raamatutelt -10% soodustust. www.million.ee RUTH TERRAS BRÄND - kirjuta ostukorvis märkuste lahtrisse sõna "chriskala" ja saad üllatuskingituse ostu korral. www.ruthterras.eu KONTAMO BRÄND - kasuta sooduskoodi "PODCAST" ja saad kõikidelt toodetelt, ka juba soodustuses olevatelt komplektidelt -8% soodustust. www.kontamo.ee HEAD MÕTTED “Podcasti salvestades tekib alateadlik tähtsus, mis aitab meil ennast kogeda ja presenteerida teisiti kui kaameraid ei oleks.” “Mõnikord on endaks olemine lihtsam, aga mõnikord ei ole ka.” “Armastus sõnade vastu on mind alati elus suunanud.” “Ma ei ole kunagi öelnud tagantjärele, kas miski oli hea või halb, see tuleb hetkes.” “Valik tuleb teinekord teha, vahet ei ole, kas see on suures pildis õige või vale, pole vahet - see on lihtsalt valik.” “Kui me hakkame üle mõtlema, siis me jääme teinekord kinni.” “Unistada tuleks salaja.” “Enda tunnete keelamine igaljuhul tekitab probleeme.” “Hakka endale nimetada tundeid ja emotsioone, mida sa tunned.” “Tunne oma tundeid, kus see emotsioon sinu kehas paikneb.” “Igal kogemusel ja emotsioonil on mingi kasu, mis tuleb sulle midagi ütlema ja näitab sulle, mida sa vajad.” “Meie aju on nii hell ja tundlik, et piisab vaid ühest ebasoodsast mõttes ja see võib meie peas vohama hakata.” “Sa oled valinud kogemuse siia tulla, see ei ole mõtetu.” “Tiitlid, mida endale paneme, võivad hakata meid defineerima ja võivad hakata ka meie unistusi ja soove mõjutama.” “Sisendustes “ei” ei tööta, afirmatsioonides “ei” ei tööta ja universum sõna “ei” ei mõista. Öelda “Ma olen” see oleks veel võimsam.” “Manipulatsioon kindlasti tähendab ainult ühele poolele kasu ja teisele poolele kahju.“

I protagonista di questo episodio di "Pillole di Eurovision" sono 5miinust & Puuluup, in gara per l'Estonia all'Eurovision Song Contest 2024 con il brano "(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi".Iscriviti alla nostra lega del Fantaeurovision "Malmo Mia" a questo link: https://fantaeurovision.com/league?id=661c3b20b78e0a50afb2f0baDiventa un supporter di questo podcast: https://www.spreaker.com/podcast/pillole-di--4800610/support.

Benjamin and Tadeusz give their quickfire review of the Estonian entry for the 68th Eurovision Song Contest. 5miinust & Puuluup will represent Estonia in Malmö with the song "(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi". The following is just a quickfire review as Benjamin and Tadeusz give their brief thoughts which are subject to change.

¡Hola, muy buenas! Último episodio de análisis de las candidaturas de Eurovisión 2024 antes del top de Euromovidas y lo hacemos con cuatro de las canciones que lo han petado en sus países: Croacia - Baby Lasagna - Rim tim tagi dim Estonia - 5miinust, puuluup - (Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi Italia - Angelina Mango - La Noia Lituania - Silvester Belt - Luktelk

The fourth of five shows reviewing the songs competing in the 2024 Eurovision Song Contest. This week, the team look at the songs in the second half of Semi-final 2. The songs reviewed in this episode: Latvia: Dons – "Hollow" San Marino: Megara – "11:11" Georgia: Nutsa Buzaladze – "Firefighter" Belgium: Mustii – "Before The Party's Over" Estonia: 5Miinust X Puuluup – "(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi" Norway: Gåte – "Ulveham" The Netherlands: Joost Klein – "Europapa"

Audio engineer and Never Post (https://www.neverpo.st/) host Mike Rugnetta joins us for a Eurovision crash course. We discuss this year's entries from Estonia, Denmark, Belgium, San Marino, and Switzerland, as well as the overwhelming schedule for Eurovision rehearsals and the finer points of grocery store playlists. CVS Bangerz Summary Welcome, Mike Rugnetta! (0:43)

Mitmed Eestis elavad VF kodanikud on mitte enda süül sattunud dilemma ette - mida teha kui topeltkodakondsust ei lubata aga Venemaa omast loobuda ei saa. Nendest, piiri võimalikust sulgemisest ja muudest tekkinud probleemidest räägivad julgeolekuekspert Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas. "Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu ja Madis Vasseriga, mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation"; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment"; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)"; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)"; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth"; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report". Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad. Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas". Kahju tõesti. Head uudistamist! H.

Korvpallipodcast „Pihtas põhjas“ alustab uut hooaega. Stuudios arutavad elavalt korvpalliteemade üle Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Seekordse episoodi peateemasid on kaks: kõik oluline maailmameistrivõistlustega seonduvalt ja lähenev PAF Eesti-Läti liiga. Vaatame otsa, mis seisus Eesti klubid hooaja hakatusel on. Liiga avalöök tehakse 21. septembril vastasseisuga BC Kalev/Cramo – Tartu Ülikool/Maks &Moorits ja selle eel, ühtse paketina, Kristjan Kanguri lahkumismäng. Filipiinidel Manilas kulmineerunud korvpalli maailmameistrivõistlustel oli mitmeid huvitavaid esiletõuse – riikidena võttes Saksamaa, Kanada, Läti, miks mitte Lõuna-Sudaan, persoonidest rääkides treenerid Gordon Herbert, Luka Banchi, uuesti tagasi Svetislav Pesic ja mängijatest väärivad esiletõstmist Dennis Schröder, Andreas Obst, Arturs Žagars, Andrejs Gražulis, Shai Gilgeous-Alexander, Vaidas Kariniauskas jt. Nendest kõigist me suuremal või vähemal määral ka juttu teeme. Kullamäe teab rääkida taustast, mis puudutab Saksamaa koondise viskekahur Obsti, kes kostitas poolfinaalis USA koondist 24 punktiga. Rääkides Saksamaast üldisemalt, siis nende edu ei ole juhus, panustatud on kõvasti ja tänasel päeval nopitakse vilju. Räägime sakslaste värvikast liidrist Schröderist, kelle kuju soovitab Jurtšenko panna Pärnu spordihalli ette. Otseloomulikult ei saa me üle ega ümber Lätist. Arturs Žagars mängis end kahe nädalaga maailmakaardile. Mis on tema taust ja kui lähedal ta oli 2021. aasta veebruaris Kalev/Cramoga liitumisele? Teine suur avaneja lätlaste leeris oli Andrejs Gražulis. Spekuleerime ka selle üle, mis saanuks siis, kui Lätil olnuks rivis nende supertäht Kristaps Porzingis. Ja loomulikult tuleb kiita MM-i parimaks treeneriks valitud Luca Banchit, kes on Läti koondise juures veedetud kahe aastaga suutnud meeskonna viia uuele tasemele. Mis oli ikkagi täpsemalt Läti edu võti ja kas lõunanaabrite suurepärane tulemus peaks ka meie korvpallile sädet juurde lisama? Kõik on võimalik! Juba järgmisel nädalal stardib PAF Eesti-Läti korvpalliliiga uus hooaeg. Milline Eesti klubi tundub olevat kõige paremas valmisolekus ja kes ei saa kontrollmängudes kohe kuidagi hoogu ülesse? Vaatame kiirelt otsa kõigile kaheksale Eesti klubile, kes Eesti-Läti liigas kaasa teevad. Mõistagi kutsume kõiki korvpallihuvilisi 21. septembri Tondiraba jäähalli hooaja avamängule BC Kalev/Cramo – Tartu Ülikool/Maks&Moorits, millele eelneb Kristjan Kanguri lahkumismäng. Elamus on garanteeritud. Ja saate lõppu veel mõned huvitavad tähelepanekud Hispaaniast, kus Talts käis kaasa elamas noorteturniirile, mille finaalis kohtusid Talts juunior ja Jasikevicius juunior. Head vaatamist!

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas."Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].Kahju tõesti.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Ivo Parbus, "Lembitu Kuld". Kirjastus Lembitu Raamat. Tutvustab Timo Tarve. Nakkav naer, sorav jutt ja äärmine erudeeritus on vaid mõned märksõnad, millega talletas end spordisõprade meeltesse Eesti üks kõigi aegade paremaid spordireportereid Lembitu Kuuse. 67 lugu, mis sisaldavad lähedaste, sõprade, töökaaslaste ja spordikuulsuste mälestusi väljapaistvast spordireporterist täiendavad seda epiteetide rida veelgi. Nendest lugudest moodustub tervikpilt mehest, kelle kuldaväärt reportaažid ja emotsioonid kasvatasid üles terve põlvkonna jagu spordisõpru.

Põhja-Koreas on mitmeid töölaagreid, kus hoitakse umbes 200 000 inimest ja kellest 40% sureb nälga.Nendest kõige karmimate reeglitega on laager 14, kus elas ka meie tänane peategelane Shin. Ta on laagris 14 sündinud ja tema on siiani ainus teadaolev inimene, kellel on õnnestunud selles laagris sündinuna sealt põgeneda. Shini läbielamised seal laagris on kohutavad, nälg ja peks kuuluvad igasse päevakavva. Kuidas Shinil sealt põgeneda õnnestus, sellest räägin uues osas. Head kuulamist! Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

Põhja-Koreas on mitmeid töölaagreid, kus hoitakse umbes 200 000 inimest ja kellest 40% sureb nälga.Nendest kõige karmimate reeglitega on laager 14, kus elas ka meie tänane peategelane Shin. Ta on laagris 14 sündinud ja tema on siiani ainus teadaolev inimene, kellel on õnnestunud selles laagris sündinuna sealt põgeneda. Shini läbielamised seal laagris on kohutavad, nälg ja peks kuuluvad igasse päevakavva. Kuidas Shinil sealt põgeneda õnnestus, sellest räägin uues osas. Head kuulamist! Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

Kuidas juhtida arendajaid, on lõpmatu teema. Täna räägime Algorütmis ühest selle tahust: kuidas juhtida hoopis ilma juhtideta. Saates on külas Tiina Sakkos, kannab Proeksperdis ametinimetust Chief Culture and People Operations Officer ning räägib sellest, kuidas nende ettevõttes ilma juhtideta juhtimist tehakse. Kõige selle juures tekib terve hulk detailseid küsimusi nagu kes teeb arenguvestlusi, kes inimesi tööle võtab, kes lahendab tülisid, kes tõstab palka ja nii edasi. Nendest me saates räägimegi. Algorütmi veavad Tiit Paananen Veriffist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Priit Liivak Nortalist.

Kuidas lastega rahast rääkida? Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud arutelu teemal "Lapsed ja investeerimine: portfelli ehitamisest heade rahaharjumusteni". Paljude investeerimisteemade kõrval räägiti festivalil ka lastest ja rahast ehk kuidas anda edasi rahatarkust ning häid harjumusi eluks ettevalmistusel. Räägiti, millest alustada, kuidas teha rahast rääkimist mänguliseks ning kuidas anda lapsele vastutust rahaasjade juures. Nendest teemadest kõnelesid Wise'i esimene töötaja, investeerimisportaali Grünfin asutaja Triin Hertmann, investor ja koolitaja Evelin Hübner ja raamatu „Tom õpib rahamängu“ autor Riin Tuttelberg. Paneeli modereeris rahatarkuse edendaja Liisi Kirch. Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. InvesteerimisFestival 2021

Peeter Sauterilt ilmus korraga kaks raamatut: "Kana peni" ja "Surm Bulgaarias". Nendest, kirjaniku loomemeetodist ja eluvaadetest juttu tulebki. Peetriga vestleb Valner Valme.

Seekordset saadet võib igati sobilikult nimetada - Giro d'Italia eri. Podcastil "Jalgrattapalavik" on külas rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) kauaaegne A-kategooria kohtunik Rein Kasela, kes aastatel 1990, 1992 ja 2000 tegutses Girol komissari rollis. Mida kõike on Kasela Itaalias oma silmaga näinud ja vahetult kogenud? Legendaarse hispaanlase Miguel Induraini esiletõus ja itaallaste ebajumala Marco Pantani kummalised trikid. Jalgpalli maailmameistrivõistluste võidutrofee ehk 6,175 kg kulda ning visiit Rooma paavsti juurde jne. Nendest ning paljudest teistest seikadest saab soovi korral pikemalt lugeda värskelt müügile tulnud raamatust "Rattaga Paatnalt Pariisi". Jah, räägime saates ka Tour de France'ist ja Siim Kallase kadestamisväärsest 1998. aasta VIP reisist. Meenutame eriskummalisi sündmusi 1987. aasta MM-il ning saame teada, mis võtetega nurjati 1985. aastal Moskvas Krõlatskoje velotrekil Francesco Moseri tunnisõidu maailmarekordi üritus. Olid ajad, olid kombed! Alates aprillist on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate vähe keerukamale küsimusele (Mis aastal tegi Shimano läbilöögi Euroopas?) tuli viis õiget vastust ning loosiõnn naeratas Taavi Raunistele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õigeks vastuseks lugesime aasta 1973, mil Shimano tuli välja Dura-Ace komponentide sarjaga ning asus Belgia profitiimi Flandria-Carpenter-Shimano nimitoetajaks. Ja muidugi puudutame saates tänavust Giro d'Italiat, mis algas 8. mail ja vältab kuni 30. maini. Eesti mehi on stardis kaks - Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Kõige karmim saab olema velotuuri viimane nädal, mil sõidetakse tervelt neli mägist etappi. Head kuulamist!

Saatekülalised Arne Hiob ja Tauri Tölpt. Saatejuht Hardo Pajula. Saade raamatu “Vendade Karamozovite” juhtmõttest. “Kristluse mootor" "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja," ütleb Johannase evangeeliumi 12. peatüki 24. salm mille Dostojevski valis "Vendade Karamazovite" juhtmõtteks.Mida tähendab see salm ja milline on selle seos "Karamazovitega"? Nendest küsimustest üritasimegi täna Arne ja Tauriga sotti saada.Tähendamissõna endani jõudsime vestluse 75. minutil sealtkandist on pärit ka saate pealkiri: "Piiblikoht räägib ülestõusmisest," kõneleb Arne Hiob (78. minut) "on olemas selline asi nagu surnust ülestõusmine... Üle maailma teatakse, et Kristus õpetas igasuguseid tarkusi, aga tegelikult on kristluse mootor ikkagi surnust ülestõusmine."Head õhtut! H.

"Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja," ütleb Johannase evangeeliumi 12. peatüki 24. salm, mille Dostojevski valis "Vendade Karamazovite" juhtmõtteks.Mida tähendab see salm ja milline on selle seos "Karamazovitega"? Nendest küsimustest üritasimegi täna Arne ja Tauriga sotti saada.Head õhtut!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on end Postindustriaalseks industriaalseks ettevõtteks kutsuva mahuti- ja surveseadmeid valmistava ettevõtte AS-i Estanc tegevjuht Mihkel Tammo. Võib vast öelda, et Mihkel on uue põlvkonna juht, kes on viimaste aastatega teinud Estancist ühe Eesti innovaatilisema juhtimiskultuuriga tootmisettevõtte. Mihkliga räägimegi, kuidas tema juhtimisfilosoofia ja –kultuur on aidanud Estancil areneda Baltikumi ja Põhjamaade suurimaks omataoliseks ettevõtteks. Uue põlvkonna ja ajastu tippjuhina näeb ta, et pelgalt lühiajalise kasuminumbri jahtimise kõrval muutub olulisemaks jätkusuutlikkus ja inimlikkus juhtimises. “Mina vaatan paljuski juhtimist läbi inimeseks olemise. Meie ettevõtte personalifilosoofiat kirjeldab ehk hästi see, et me soovime rikastada nende inimeste elusid, kes meil siin tööl käivad. Me teame, et inimestel on erinevad füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused ning tööl käimine on üks oluline osa igaühe elust, mis peaks toetama nende vajaduste rahuldamist – siis on inimesed ka motiveeritud siin head tööd tegema. Inimese kolm kõige olulisemat vajadust, mis ehk töö tegemise juures enim tunnetatavad, on autonoomsus, pädevus ja tiimi kuuluvus. Nendest vajadustest saab kõik alguse ja nende vajaduste sidumine tööl käimisega on minu arust oluline. Töö tegemine on meie kõigi üks märkimisväärne osa elust. Ja ma loodan ja usun, et iga inimene, kes lõpuks meile tööle satub, tunnetab, et siin tööl käimine on üks täisväärtuslik osa tema elamise kogemusest. Paljuski minu juhtimiskultuur baseerubki sellele, et ma kõigepealt mõtlen, et me oleme kõik inimesed – see organisatsioon on inimeste kogum, kellel on ühine eesmärk, mille nimel me kõik oleme otsustanud oma aega ja energiat sellesse ettevõtmisesse pühendada. Nüüd küsimus, millega ma iga päev juhina tegelen, ongi see, et kuidas seda kõike selle meeskonnaga koos ellu viia; ning teha seda nii, et kõigil inimestel oleks siinne toimetamine tähendusrikas kogemus. Kõlab võib-olla keeruliselt, aga lõppkokkuvõttes tahan ma öelda seda, et kui inimene tuleb meile tööle, siis see keskkond, mille mina siin juhina ja meie siin tervikuna meeskonnana üles ehitame, peab olema selline, mis aitab igal inimesel tunda ennast väärtusliku ja tähendusrikkana.” – Mihkel Tammo Kuulake ikka …

Meie tänase saate külaliseks on naine, kelle viimaste aastate saavutused, mille seas on ka Olümpliamängude 4.koht, on rõõmustanud igat spordifänni Eestis. Ta on pühendunud, sihikindel, töökas ja mis kõige ägedam - teel uisumaailma tippu. Tänases saates räägime temaga, miks on oluline aegajalt loodusesse minna, kui ohtlik on kiiruisutamine ja kuidas saada selliseid jalgu nagu tal on.

Tere armsad kuulajad! Käes on aeg kuulata järjekordset osa Ausad Mehed Inspiratsioonivalangu repertuaarist, kus iga osa kas siis Chris või Martin jagab üksinda enda maailmavaateid ja uitmõtteid, mis vahepeal tekkinud on. Lühike, kiire ning väärtust pakkuv saatesari Inspiratsioonivalang. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada! Soovi korral hoia ausatel meestel silma ka sotsiaalmeedias peal. www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastemotsionaalsedmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/emotsionaalsedmehed/ www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Head kuulamist!

Läinud nädalal toimunud Eesti välisministri Sven Mikseri ja kaitseministri Jüri Luige visiidid USA-sse langesid välispoliitikas tormilisele ajale: USA-d ja Euroopa Liitu ähvardab kaubandussõda ning selgus, et Donald Trump plaanib kohtuda Põhja-Korea liidriga. Nendest ja teisteski välispoliitika põnevatest teemades räägime "Reporteritunnis", mille külaline on Sven Mikser, saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 12. märtsil kell 14.05.

Läinud nädalal toimunud Eesti välisministri Sven Mikseri ja kaitseministri Jüri Luige visiidid USA-sse langesid välispoliitikas tormilisele ajale: USA-d ja Euroopa Liitu ähvardab kaubandussõda ning selgus, et Donald Trump plaanib kohtuda Põhja-Korea liidriga. Nendest ja teisteski välispoliitika põnevatest teemades räägime "Reporteritunnis", mille külaline on Sven Mikser, saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 12. märtsil kell 14.05.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Kõneleme teetaimedest, aga ka tee kui joogi erinevatest valmistamise viisidest. Tallinna Botaanikaaed kutsub avastama maailmas tuntud teetaimi: mate, rooibos, karaktee, teepõõsas jne. Nendest räägib botaanik Urmas Laansoo.Kuidas ära tunda kvaliteetne tee, mille järgi teed valida, kuidas teed valmistada? Külas onTimo Einpaul, Chado teepoe juhataja.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 11. novembril kell 10.05.

Will Selfi ilukirjandusdebüüt. Nendest lugudest avastame muu hulgas üliinimlikult igava indiaanihõimu, raviasutuse 9. osakonna hirmuäratava ja peibutava saladuse ning saame teada, miks on õige arvata, et Londonis on palju surnud inimesi ja nii mõnigi surnud äri. (Will Self. Hullumeelsuse hulgateooria.)