Podcasts about peamiselt

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime hormonaalsetest terviseprobleemidest. Peamiselt neerupealise puudulikkusest. Külas on Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloog ja Eesti endokrinoloogia seltsi president dr Kristina Isand. Saatejuht on Ingela Virkus.

Stuudios on peamiselt luuletajana tuntud Eda Ahi, kellega seekord räägime hoopis tõlkimisest.

Käesoleval aastal on Lõuna-Hiina merel ja üldiselt Vaikse ookeani territooriumil tekkinud mitmeid pingelisi olukordi. Peamiselt on agressoriks olnud Hiina, kuid ennast on püüdnud kehtestada ka Põhja-Korea. Tänases saates saate teada, kuidas on sündmustega seotud riigid üritanud ennast kaitsta ja millised on ülejäänud maailma seisukohad? Stuudios jagavad oma mõtteid Saskia Lehtsalu ja Kaspar Padar, saadet juhib Karl Lillmets. Saate lõikas kokku Annabel Lindmets.

Tänase saate külaline Grete Sarap (Instagramis @reisikratt) jutustab oma kaheaastase tütre Laraga reisimisest. Pisike Lara on alles kaheaastane, kuid juba külastanud 13-14 riiki. Nende hulgas on näiteks Sri Lanka, Maroko, Argentina, Lõuna-Aafrika Vabariik. Lara esimene reis oli siis, kui ta oli kõigest kahekuune – pere lendas Lõuna-Aafrika Vabariiki avastama. Nii mõndagi võib selline otsus panna kulmu kergitama, kuid Grete sõnul on nad valinud esialgu just paiku, kuhu muidu oleks kulukas lennata (viide sellele, et alla kaheaastase lapse lennupilet on tasuta). Tõsi küll, LAV-is leidis aset ka pere jaoks üks pisut ehmatav olukord. Grete nendib, et tegelikult ei karda nad reisides tavaliselt inimesi. Peamiselt jälgivad nad hoopis, et ei teeks reise piirkondadesse, kus levib troopilisi haiguseid. Üldpildis pole aga lapse pärast ära jäänud ükski roadtrip, benji-hüpe, matk või sukeldumine... Vestlust juhib Liina Metsküla

Tänase saate külaline Margus Kalam jutustab erinevatest Aasia festivalidest, kuhu on sattunud. Nii mõnelgi neist on ta olnud ainus välismaalane. Peamiselt on juttu Timori saarel toimuvast Tebe Bei Mau-st ning Sumba saarel aset leidvast Pasolast, aga ka sealsetest matustraditsioonidest (mis annavad lausa festivali mõõdu välja). Mõlemad saared kuuluvad Indoneesia koosseisu. Näiteks on Marguse sõnul sumbalaste jaoks surm kõige tähtsam sündmus ning selleks valmistutakse terve elu. Miks tuli Pasola festivalil „päris sõja” puhkedes joosta nii, et selg on ees ning mis puhul pidi sekkuma märulipolitsei. Et igasuguse hoone (ka kuuri) ehitamiseks on vaja ohverdada koer. Kui palju ja kui hinnalisi saronge on Margusel kodus. Kuidas taheti Margusele kohalik peretütar naiseks anda ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tiina Pärtel räägib nii oma elust Seattle'is, reisimisest Ameerika Ühendriikides kui ka käigust Ladina-Ameerika ühte ohtlikumasse riiki, Hondurasesse. Peamiselt keskendume podcastis elule ja olule Seattle'is. Juttu tuleb näiteks kõnniteede probleemist (trend on jalutada koertega, mitte beebidega), miks uhkeldab linnas Lenini kuju, kodutuse probleemist ja palju muud. Et Tiina reisis ka Ameerika Ühendriikides ringi, oskab ta jagada erinevate rahvusparkide osas kogemusi. Korra vigastas ta end lausa sedavõrd, et pidi pöörduma Las Vegase traumapunkti. Seal sai ta aga ühe veidra kogemuse osaliseks... Vestlust juhib Liina Metsküla.

“Kinnisvarajutud” podcasti 139. osas tõuseme meie saates esmakordselt suurtesse kõrgustesse, kui meil on külas lennukipiloodid ja investorid Marina Fadeitseva ja Jaanus Orusalu. Räägime Marina näitel väiksema riskiga likviidse üüriportfelli loomisest ning laseme Jaanusel rääkida oma kirevast teekonnast ja uskumatutest objektidest. Saate alguses pühendame omajagu aega ka sellele, et uurida, mida lennukipiloodi amet endast tegelikult kujutab ning saame teada, et pidavat olema üsna tavapärane teekond lennukist kinnisvarasse ning ka vastupidi. Jaanus räägib saates oma üsna uskumatu ja saatusliku loo, kuidas ta kümme aastat tagasi üldse kinnisvara juurde jõudis ning mis erinevaid objekte tema käe alt läbi on käinud. Peamiselt noolib ta kinnisvara kohtutäiturite oksjonitelt ning üheks põnevamaks saavutuseks on kuue korteriga üürimaja Kilingi-Nõmmel. Marina alustas sisuliselt täpselt samal ajal ning samamoodi nagu Siim, kui koroona-aastal ostis korteri Kristiinesse koos üürnikuga. Tavapärasest huvitavamaks teeb tema portfelli üks korter ka meie lõunanaabrite lätlaste juures Riias. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Olgu, Dakarile mineva Toyotaga saime sõita küll kaasreisijatena, aga elamus oli sellevõrra vägevam. Linnamaasturite rubriigis on hekseldamist kõvasti, sest sõidetud on Mazda CX-60, Nissan X-Traili, Mercedes-Benz GLC ja Maserati Grecalega. Ja uskuge või ei, aga on, mida rääkida. Peamiselt kütusekulust ja mitte head. Lisaks veel Porsche 911 Dakarist, seeriaautode kiirendusrekordist ja väga, väga kallist BMW erimudelist. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 104. osas on meil külas kinnisvaraartist Ken Kuber, kellega räägime lahti meie viimase aasta tegemised Pärnus. Nimelt oleme neljase seltskonnaga rohkem kui aasta kahe objektiga toimetanud Pärnu lühiajalise rendi turul ning nüüd on aega palju senirääkimata lood letti lüüa. Saate lõpus paiskame eetrisse ka ühe müügikuulutuse! Peamiselt keskendume korduvalt saatest läbi käinud kaasomandis objektile, kus koos korteriga tuli kaasa ka saunamaja, millest meie lootsime teha vaikust ja rahu hindavatele peredele Pärnu ühe mõnusama lühiajalise rendi sihtkoha. Tuli aga välja, et naabritele ja omavalitsusele meie plaanid ei meeldinud ja alguse sai päris pikaks veninud saaga, mis alles hiljuti kulmineerus tolle objekti müügiga. Keni abiga räägime, mis meil üldse plaanis oli, kuidas meile kaikaid kodaratesse loobiti, kuidas kaasomandi riskid kipuvad ikkagi pigem alati realiseeruma, kui head raha Pärnust sel suvehooajal oli võimalik teenida ning mida me sellest kõigest õppisime. Saate lõpuosas on aga ka väärt reklaamiminutid, kui pakume oma kuulajatele müügiks üht sel suvel juba sisse töötatud Airbnb korterit Pärnus väga magusas asukohas. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Briti esimese ja teise põlvkonna jamaikalased lõid oma enda reggae, mis võttis palju nii Jamaika rocksteadyst, kui ka Ameerika soulist. Peamiselt naislauljate juhitud nn lovers rock sai populaarseks tantsumuusikaks esialgu soundsystemitel, seejärel mõjutas juba tugevalt briti popmuusikat.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Brit Mesipuu uuris nii eestlaste sotsiaalmeedias viibimise aega kui ka keskkondi ning tegevusi, mida inimestel seal teha meeldib. Millised on Eesti täiskasvanute sotsiaalmeedia kasutamise harjumused 2021. aastal, saame teada kell 8.15.

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on augusti esimeses episoodis külalise rollis selle suve üks silmapaistvamaid atleete, Eesti kõigi aegade kolmandaks kaugushüppajaks kerkinud Lishanna Ilves. 21-aastane Ilves krooniti juunis esmakordselt täiskasvanute klassis Eesti meistriks suurepärase isikliku rekordi 6.66-ga. Paar nädalat hiljem Tallinnas toimunud U23 vanuseklassi EM-il teenis Nebraskas esimese ülikooliaasta seljataha jätnud naine kuuenda koha 6.42-ga. „Pärast Euroopa meistrivõistlusi võtsin aja täiesti maha kaheks nädalaks. Pärast EM-i olengi kodus tööd teinud,“ sõnab Järvamaalt pärit kergeatleet esialgu veidi üllatuslikult. Seejärel selgitab ta: „Meie perel on Koerust kolme kilomeetri kaugusel oma talu. Ette tuleb loomade karjatamist ja kõike muud, mida talus on vaja teha. Ehitame näiteks praegu lihaveisekarjale aedu. See on füüsiliselt päris raske, sest kuuekilose kuvaldaga tuleb poste maasse taguda. Ma usun, et jõusaali kõrvalt olen ka sealt natuke tugevust juurde saanud.“ Ilvese tänavune rekordhüpe tegi temast juba Euroopa tasemel sportlase, mis annab lootust, et järgmisel suvel võiksime teda esmakordselt näha ka täiskasvanute tiitlivõistlustel hüppamas. „Annan endale aru, et 6.66 on selline tulemus, kus aasta jooksul enam 34 sentimeetriga rekordit ilmselt ei paranda. Samas usun, et mul jäi praegu selle 6.66-ga natuke varu sisse. Aga see ongi ehk hea, kuna on, mille poole püüelda. Näiteks mu jõunäitajad on praegu äärmiselt kehvad. Kui jõunäitajaid vaadata, siis ei ütleks iial, et ma nii kaugele olen hüpanud,“ pajatab Ilves. Olümpiamängude ajal ei saa üle ega ümber ka Tokyos toimuvast. Ilves tunnistab, et Eesti epeenaiskonna kuldmedal pakkus emotsiooni, mida tihti kogeda ei saa. „Nende finaali ajal oli selline pinge sees. Käed värisesid. Vahepeal panin padja silme ette, sest ei julgenud lihtsalt vaadata. Aga kui sai selgeks, et tulebki kuld ära, siis hakkasid pisarad voolama. See oli väga võimas emotsioon, mida nad pakkusid meile,“ rõõmustab Ilves. Intervjuust kuuleb muuhulgas Ilvese lapsepõlvest ja vanemate kasvatusest, tõsiseimast vigastusest, konkurentsist õega, elust USA-s, eeskujudest ja paljudest muudest põnevatest teemadest. Saates esitatud küsimusele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Personaliuudiste podcast’i „Tööelu” uusimas saates on külas Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber, kes räägib lähemalt, kuidas on muutunud Maxima kuvand inimeste silmis, milliseid hüvesid pakutakse lisaks palgale, miks alustab jaekett e-õppe lahenduse juurutamisega ja kuidas on 3700 töötajaga hiigelettevõte saanud hakkama koroonapandeemiaga. „Nagu ka teistel jaekettidel, nii on ka Maximal kriisiaeg läinud pigem hästi. Rääkides töötajatest, siis on Maxima muutunud inimeste silmis väga kindlaks tööandjaks, kuhu soovitakse tööle tulla. 80 protsenti nendest töötajatest, kes kriisi alguses meile tööle tulid, on tööl siiani ja plaanivad ka meile jääda,” selgitab Kimber. Koroonaepideemiaga võitluses on Maxima olnud eesrindlik. Paljud meetmed viiruse leviku takistamisel võttis Maxima kasutusele esimesena. Näiteks hakkas Maxima oma kauplustes pakkuma klientidele tasuta maske juba enne vastavasisulist vabariigi valitsuse otsust. Hetkel oleme koostöös Kaupmeeste Liiduga kaardistamas vaktsineerimise vajadust. „Me ei hakka kindlasti tegema selliseid otsuseid, et inimesed, kes end ei vaktsineeri, ei saa Maximas töötada. Samas me peame tagama turvalise ostukeskkonna. Seetõttu desinfitseerime pidevalt oma poodides nii kärusid kui ka muid pindasid, meie töötajate tervist kontrollitakse ja jälgime pidevalt, et kantaks maski või visiiri,” selgitab Kimber. Maxima kuvand muutub Personalijuht lisab, et praegune aeg on muutnud seda kuvandit, mis Maximast ehk paljude inimeste peas aastaid oli – probleemid keelt mitte oskavate müüjatega, väikesed palgad ja nii edasi. Hetkel vaadatakse Maximat kui kohta, mis kuhugi ei kao, kindlat tööandjat, kes hoolib oma inimestest ja pakub tööd kõigile, kes seda soovivad. „Kindlasti pole meil võimalik maksta oma töötajatele näiteks IT-spetsialistidega võrdseid palku. Aga olme kindlasti konkurentsivõimelised Eesti turul ja meie väärtuspakkumine on kindlasti parem kui teistel. Meil on kõikidele töötajatele tasuta lõunasöök, toetame vabade päevadega neid, kellel on laste tõttu seda vaja, lisaks maksame töötajate lastele hea õppeedukuse eest igakuist stipendiumi,” selgitab Kimber. Iga kriis saab kord otsa ja nii ka koroonast tingitud seisak. Maxima püüab olla valmis ka nendeks aegadeks, kui saame minna tagasi „normaalse” elu juurde. Selleks on Maxima toonud enda maja sees välja kaks lahendust: mentorluse ja e-õppe keskkonna. Esimese tegevuse puhul antakse uuele töötajale kohe kõrvale kogenum, et inimesel tekiks kiiremini edutunne. Teine lahendus pakub töötajatele võimalust saada kõrgel tasemel koolitusi. Peamiselt küll oma töö paremaks tegemiseks mõeldud seminare, kuid Kimberi sõnul on plaan hakata pakkuma ka üldharivaid koolitusi. Tööelu- ja personalijuttude podcast’i 15. saates oli külaliseks ja vestluspartneriks Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Kerged ja kiiresti paigaldatavad plastkatused on tulnud selleks, et jääda. Taaskasutatud plastist toodetud katusematerjal ei pruugi küll sobida kõigile või igale hoonele, kuid kindlasti ei tasu uut materjali karta või eirata. Mida aga tegelikult kujutab endast Tšehhist pärit plastkatus, millisel kujul seda materjali saada on ja kuidas plastkatust paigaldatakse? Juba seitse aastat toob Tanel Kuningas Eestisse Tšehhis toodetud plastkatuseid. Kui algus oli keeruline ja inimestele plastist katusematerjali eeliseid raske selgeks teha, siis nüüd pannakse aastas umbes kümnele majale autotööstuses tekkinud plastijääkidest katused. Eestlane on plastkatuse omaks võtnud. „Peamiselt müüme Eestis laastukatust, mis sobib põhiliselt ikkagi maamajadele ja suvilatele. Kaugelt vaadates ei oska küll keegi arvata, et katusel on plast. Lisaks sellele, et katus näeb hea välja, on see vastupidav ja kerge ega ole kindlasti kallim muudest sama klassi materjalidest. Lisaks on plastkatuse paigaldus kiire ega erine tavalise laastukatuse majale löömisest,” selgitab Kuningas. Plastkatuse brändi looja täpsustab, et nemad on keskendunud ikkagi peamiselt täislahenduse pakkumisele – vana katuse lammutus, materjali tarne ja uue katuse ehitus. Kuningas ütleb, et kuigi plastist katuse ehitamises ei ole midagi keerulist, siis kiiremini saab katuse tehtud, kui usaldada see professionaalide hoolde. „Ise võib kulutada palju aega, lugedes manuaale ja uurides tehase soovitusi materjali õigeks kasutamiseks. Meie paneme uue katuse – olenevalt muidugi suurusest ja keerukusest – majale peale nii kümne päevaga,” selgitab Kuningas ning soovitab täpsema info, piltide ja pakkumise saamiseks pöörduda nende kodulehele www.plastkatus.ee. Saate „Ehitame maja” uusim salvestus keskendub katustele. Saates rääkis katusematerjalidest ja tulevikuplaanidest Plastkatuse brändi looja ning Tšehhis toodetud katusematerjali maaletooja Tanel Kuningas. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Alapealkiri: Rahvatants. Siin lasen oma rahvalaulutöötlusi. Peamiselt selliseid, mis on mõeldud rahvatantsutruppidele tantsimiseks. Natuke ka muid lugusid.

Tänases “Ausad mehed” podcastis on külas investor ja ettevõtja Marko Oolo, kes on Investeerimisklubi kaasasutaja, Investeerimisfestivali peakorraldaja, heategevusfondi Igavene Heategu asutaja ning riskiinvesteeringute fondi Superangel investeeringute juht. Samuti on ta kaasasutaja audio ja videostuudio Marathon Studios. Marko hobideks on korvpall, jooksmine ja uskuge või mitte, investeerimine. Miks ma ütlen uskuge või mitte, seda siis sellepärast, et mees on selles vallas ikkagi tegija aga tuleb välja, et tegemist on pelgalt vaid hobiga. Mis Kuidas oma hobides tippu Jõuda ja mis Markot tegelikult paelub, sellest kuuleme juba üsna pea. Lisaks eelnevale on Marko ka 2 lapse isa. Head mõtted Markolt: “Ka väga kaua rahumeelset meeleseisundit praktiseerinud inimestel, on ka aeg-ajalt oma tõusud ja mõõnad.” “Suuri muutuseid tuleb julgeda teha ja tuleb kuulata oma sisetunnet selliste otsuste langetamisel.” “Me saame valikute puhul Elus alati üht asja korraga valida. Aga meis on olemas selline oskus, et me paneme valiku enda jaoks alati tööle. See on meisse sisse kirjutatud.” “Usun, et iga inimene on võimeline töö kõrvalt ühe kuni kolme erineva hobiga tegelema, isegi kui on perekond ja lapsed.” “Rahaline sõltumatus tähendab seda, et sinu finantsiline taust on nii palju kindlustatud, et sinu igapäevased otsused ei sõltu sinu finantsidest. Seejuures ei pea sa midagi tegemata jätma, sa ei pea midagi ostmata jätta ja sa saad teha täpselt neid asju, mida sa soovid.” “Kui sul on piisavalt hea rahaline kindlus, siis see muudab sinu otsused sõltumatuks rahast.” “Igal inimesel on võimalus pma finantsilist seisu märkimisväärselt parandada.” Enda sissetulekute ja väljaminekut kirja panemine “Muutused tekivad inimese eludes peamiselt kahel põhjusel, kas läbi tasu või valu.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Markot: www.facebook.com/marko.oolo www.investeerimisklubi.ee

Seekord on ”Ausad mehed” podcasti saates mitme näo ja ametiga spordientusiast, kes on lõpetanud noorsootöötaja eriala ning on valitud korduvalt Tallinna Linna poolt üheks parimaks noorsootöötajaks. Joel ja tema meeskonnd on korraldanud Camp of Hip-Hop laagrit juba 17 aastat järjest, ning samuti on ta mitmel korral korraldanud Tänavakultuurifestivali Jj-Street Baltic Sessionit. Peamiselt tuntakse Joeli tantsija ja koreograafina, kes on tegelenud tänavatantsukultuuri edendamisega Eestis alates 1993. aastast. Ta on olnud Eesti esimese hip-hop-tantsutrupi 34U liige, loonud lauljatele ja ansamblitele koreograafiaid nii Eestis kui ka välismaal, võitnud erinevaid tantsuvõistlusi, töötanud tantsutreenerina ja koregraafina üle 20 aasta ning loonud Eesti esimese tänavatantsukooli JJ-Street Dance Company ja suurima noorteühenduse Urban Style. Lisaks proovinud kätt kokana ja ka kätt Tallinna Vanalinnas miimina. Aastal 2017 aprillis toimus Marokos 247km pikk kõrbemaraton Marathon Des Sables, kus Joel ka osales. Sellest on ta teinud isegi pooletunnise dokumentaalfilmi. Samuti on ta jooksnud Tallinnast - Pärnu, ning kaasa löönud Red Bull Wings For Life heategevusjooksul Tallinnast - Võrru. Sellest oli aga talle vähe ning Joel osales 2019 aastal Esimese eestlasena maailma ekstreemsemail polaarmaratonil Montane Yukon Arctic Ultra Race, mille pikkuseks ligi 700km. Raskemad ajad ja nooruspõlves olevad keerdkäigud on toonud kaasa ka rusikavõitlused ning eeluurimisvanglas istumise. Ka maadlemine, maadlusmatt ja poks ei ole Joelile võõrad terminid. Viimaks on ilmunud Joeli kulgemisest ka raamat nimega ”Võitlus EI-vastustega”. Joel ise on öelnud enda tegemiste kohta, et tema edasiviivaks jõuks on seiklushimu, hirm ja teadmine, et saaksin oma lugude ja kogemuste abil inspireerida veel rohkem inimesi tegutsema, hirmudest jagu saama ja paremaks muutuma. Ja just seda ta täna siin teha aitabki. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Joelilt: "Inimestel on rumal komme proovida kõigega ise hakkama saada – ja seeläbi oma ego upitada. Selle asemel peaks rohkem kaasama teisi, kellel tuleb mõni asi ehk pareminigi välja. Nõukogudeaegne tööjuur on aga meis sügaval sees." „Minu kõige suurem õppetund ettevõtluses on olnud raha küsimine. Kui keegi küsib, kas ma teenin millegagi raha, siis ma ütlen – jah, teenin.“ „Tasuta lõunad on olemas ainult siis, kui sa tahad kehva tulemust.“ "Meil ei ole vabaduse kogemiseks üldse palju vaja. Ei ole vaja kontole miljoneid, sest tegelikult me ei oska seda raha ära kulutada, sageli hakatakse hoopis rumalusi tegema, muututakse ülbeks, raisatakse ja tarbitakse arutult." "Juht peab olema, sest ilma kaptenita (või kahe või enama kapteniga) laev tüürib täiesti valesse suunda." Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala Jälgi Joeli tegemisi: https://www.facebook.com/jjuht https://www.facebook.com/JoelJuht https://joeljuhtakajj.com https://www.instagram.com/joelakajj/

Tänase saate kangelanna Piia Sander on viimased kaks aastat teinud kaugtööd ettevõttes Messente. Ta tegeleb peamiselt müügiga. Kui tavaliselt on Piia harjunud reisima mööda maailma, et klientidega kohtuda, siis nüüd kohaneb ta rohkem koduse kontoriga. Tänane saade on väga päevakajaline. Peamiselt keskenduvad Piia ja Indrek tänases saates erinevatele võimalustele kodust töötamiseks ning selleks ette valmistumiseks. Kuula saadet ja pane kõrva taha vajalikke teadmisi kodukontoris töötamiseks, tasakaalu leidmiseks ning programmidest, mis teevad su tööd tõhusamaks! Programmid, millest tuleb juttu: Basecamp Toggle Asana Slack Tänases saates kuulete: Kes on Piia ja millega tegeleb? 5:15 Mis on basecamp ja kuidas seda kasutada?Kuidas hoida ennast meeskonnaga kursis? 8:15 Ootused kaugtööle ja kuidas eeldusi vähendada? 20:10 Kaua võiks kodukontoris tööd järjest teha? 25:32 Kuidas hoida töö korraldus kontrolli all ja programmide seadistamine? 35:30 Kuidas kodus tasakaal säilitada? 42:23 Erinevad programmid mida veel kodukontoris kasutada? 47:32 Eesmärkide seadistamine 52:13 Müügi tööriistad ja kuidas ära kasutada hetke olukorda. 62:10 Kokkulepete tegemine. 67:23 NB! Kui sind huvitab, kuidas kontaktivaba müüki teha endale ja oma ettevõtte alt, siis Indrek teeb järgmise koolituse Eesti Kaubandus-Tööstuskojas 1.aprill. Täpsem info:https://www.koda.ee/et/sundmused/tootuba-kuidas-kasutada-linkedini-arikontaktide-saamiseks-eksportturgudel Hea kuulaja! Kui Sul on Indrekule küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis! New Template

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" arutlesid ajakirjanikud Karl Juhkami, Henry Lääne ja Jarmo Jagomägi algava hooaja teemadel. Peamiselt on fookuses Eesti-Läti liiga. Miks on Kalev/Cramo haavatavam kui varem? Kes võtab nende järel sisse teise koha? Kellel ja millel tasuks hooaja jooksul silma peal hoida? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse saatest! Lisaks arutleme Tartu Ülikooli võimaluste üle eurosarjas ning kavas on ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Podagrat on sajandeid peetud aadlike haiguseks, mis kimbutab rammusat toitu söövaid ja vähe liikuvaid inimesi, kõige sagedamini keskealisi. Tõbi pole kuhugi kadunud ka tänapäeval, vaid vaevab elunautlejaid endiselt.

Viis aastat järjest on vähemalt üks Eesti korvpallur jõudnud USA üliõpilasmeistrivõistluste turniirile, kus madistavad lombitaguse maa 68 paremat ülikooli. Tänavu jõudis meie noortest ainsana marjamaale St. Mary'se Matthias Tass. Kuna Märtsihullusele pääsemine pole mingi kerge tükk, võttis Õhtulehe korvpallisaade "Viies veerandaeg" Henry Lääne ja Ats Kuldkepi vedamisel Tassi Skype'i vahendusel mikrofoni ette. Peamiselt puhuti juttu korvialuse jõu debüüthooajast, aga väike pilk visati ette ka tulevale koondisesuvele. Loomulikult ei puudunud saatest ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikel Ats Kuldkepil ja Jarmo Jagomäel külas Eesti korvpalliliidu spordidirektor ning rahvuskoondise abitreener Alar Varrak. Peamiselt tuli juttu pühapäeval lõppenud MM-valiksarjast, õnnestumiste tagamaadest ning murekohtadest. Lisaks vaatasime tulevikku. Mida tulevatel aastatel oodata võime? Kui tõenäoline on saada 2021. aasta EMil ühe alagrupi korraldusõigus? Millised mured kimbutavad Sander Raieste koduklubi Baskoniat? Lisaks jutustas Varrak, mida ta Itaalia reisil nägi, millises meeleolus oli Rain Veideman ning kuidas läheb Eesti noormängijatel. Saatest ei puudu ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" arutlesid ajakirjanikud Ville Arike, Henry Rull ja Jarmo Jagomägi viimase nädala kuumimatel teemadel. Peamiselt tuleb juttu Eesti - Läti korvpalliliiga esimestest matšidest. Lisaks on arutluse all reedel startiv VTB Ühisliiga. Samuti ei puudu saatest Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

See suur looduse oaas paikneb miljonilinnale Sydneyle üsna lähedal. Peamiselt mägedest ja metsadest koosneval alal on väga palju võimalusi puutuda kokku Austraalia omapärase loodusega .

See suur looduse oaas paikneb miljonilinnale Sydneyle üsna lähedal. Peamiselt mägedest ja metsadest koosneval alal on väga palju võimalusi puutuda kokku Austraalia omapärase loodusega .

Korvpallisaates "Viies veerandaeg" käis ajakirjanikel Ville Arikesel ja Jarmo Jagomäel külas endine korvpallur ja treener Heino Enden. Peamiselt tuleb juttu Kalev/Cramo senisest hooajast. Millised võimalused on Eesti meisterklubil Ühisliigas? Kuidas hindab Enden Donaldas Kairyst? Mida on tal öelda Isaiah Briscoe kohta? Samuti võetakse arutluse alla Euroliiga ning otseloomulikult ei puudu ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Praeguseks on vist juba üle 5 aasta erinevad inimesed oodanud ja rääkinud peagi saabuvast krahhist. Sellega seoses küsitakse nii minult kui ka kõigilt teistelt investeerimise teemadel rääkijatelt/kirjutajatelt, et millal see siis ära tuleb? Kuna kardetakse suurt korrektsiooni või lausa majanduse kokkukukkumist, siis tekib loogiline mõte, et äkki ei ole täna just kõige õigem hetk investeerimisega alustamiseks. Hea ju osta põhjast, kui homme kukkuma hakkab, mitte tänaste kõrgete hindade pealt? Mõtlemegi seekord natukene sel teemal. Peamiselt arutame selle üle, kas kinnisvarasse tasub täna investeerida ja kui mõttekas see oleks. Samas kehtivad sarnased põhimõtted ka nii mõnegi muu investeeringu puhul. Arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis leiad, kui otsid #RR060 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr060

Korvpallisaates "Viies Veerandaeg" menetlevad Õhtulehe ajakirjanikud Henry Rull, Ville Arike ja Jarmo Jagomägi viimase aja kossu põletavamaid küsimusi. Käes on kevad, mis tähendab korvpallis play-off´ide ning tibude lugemise aega. Peamiselt tuleb juttu Euroliigast ja NBAst, kus palju põnevat sündinud on. Miks saab aga ookeani taga toimuv rohkem kajastust kui Euroopa sari? (0.39) Samuti ei puudu saatest Coolbeti ennustusrubriik, kus võimalik erinevaid soovitusi saada. (27.16) Head kuulamist!