Podcasts about punane

Pavel Ivanovi külaliseks on poliitik, kelle kohta kehtib tuntud venekeelne reegel "mitte kõik pole nii ühene". Jana Toomile on küsimusi palju, alates tema rollist poliitikas kuni poliitika rollist temas.

“Kinnisvarajutud” podcasti 157. osas võtame ette ühe väga olulise teema, mis kahetsusväärsel kombel on seni meie podcastis väga vähe kajastust saanud, kui räägime kinnisvara kontekstis tuleohutusest. Meil on külas endine tuletõrjuja, aastaid Eesti Energias tuleohutust korraldanud ning nüüd nüüd Safest OÜ omanikuks ja tegevjuhiks olev Taavi Teets. Suures plaanis räägime me läbi kogu episoodi erinevatest kitsaskohtadest, millele kinnisvaras seoses tuleohutusega tähelepanu tuleb pöörata. Juttu tuleb erinevatest tulekustutitest, vigastest elektritöödest, unarusse jäänud küttekolletest, tulepüsivusajast, millele üks korter peab vastama ning loomulikult ka korstnapühkijatest. Taavi jagab läbi kogu saate mitmeid väga konkreetseid mõtteid, millele iga investor peaks oma objekte silmas pidades mõtlema ning toob välja ka kaks renoveerimistel ülimalt tihti kasutatavat võtet, mis tema hinnangul tuleks kõigil isetegijatel kiiresti ära unustada. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Viimases „Eesti Eso“ podcastis istus laua taga maalikunstnik Edgar Tedresaar. Naerdi, sügati pead ja räägiti nii jalgpallist kui polariseeritud maailmast, abstraktsusest kui reaalsematest teemadest. Kuidas sünnib üldse abstraktne kunst ning mis on selle juures olulisim? Kas vorm? Kontseptsioon? Või hoopis see, millega tegeleb kunstnik väljaspool ateljeed? Saame teada, sest Edgar jagab lahkelt vastuseid!

“Kinosaade” on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. Hakka meie toetajaks läbi Patreoni: www.patreon.com/kinosaade “Kinosaate” 208. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (Black Mirror, Silo, Insidious, Blade Runner, Hijack jpm!) Lisaks anname ülevaate uutest kinofilmidest: "Astraal: punane uks" Vaata seda episoodi Youtube'is: https://www.youtube.com/watch?v=lbm_DHsAomE&ab_channel=Kinosaade Sisukord: 0:00 Sissejuhatus 2:51 Mis filme ja seriaale on Raiko, Henryk ja Ragnar kodus vaadanud? Raiko: Black Mirror (2011), Silo (2023 - ), Hijack (2023 - ) Henryk: Insidious (2010), Insidious: Chapter 2 (2013), The Witcher (2019– ), Antarctic Journal (2005), Secret Invasion (2023), Blade Runner Final Cut (1982), Blade Runner 2049 (2017) Ragnar: The Witcher (2019– ), Silo (2023- ), Antarctic Journal (2005) 1:48:56 Anname ülevaate uutest kinofilmidest: "Astraal: punane uks" 2:24:56 Mida saab uuel nädalal kinodes näha? Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Apple Podcasts, Spotify ja kõikides teistes podcasti rakendustes. Lisaks leiab meid veel Facebookist, YouTubest ja Twitchist Kinosaade nime alt. Facebook: www.facebook.com/kinosaade YouTube: www.youtube.com/channel/UCeBOcl_yALcrk-U7Ou5BQCw Twitch: www.twitch.tv/kinosaade Kodulehekülg: kinosaade.ee/ Discord: discord.gg/B2zbCWPCc3 Patreon: www.patreon.com/kinosaade

Saate "Rahvakabineti'' seekordses osas räägitakse Brüsselist pealesurutud eelnõust, milles lubatakse juba kahtlustuse saanud inimeste vara konfiskeerimist. Saate teises pooles kutsuvad riigikogu liige Kalle Grünthal ja EKRE Paide piirkonna juhataja Priit Põder kõiki 17. novembril kell 12:30 Paide Raekoja ette maamaksu tõusu vastasele meeleavaldusele.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 152. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (Servant of the People, Hawkeye, Book of Boba Fett jpm!) Seejärel anname hinnangud kinofilmidele: "Kiirabi", "Ristiisa" ja "Punane pandaplika". Sisukord: 3:25 Saatejuhtide kuulajamäng 44:59 Mis filme ja seriaale on Raiko kodus vaadanud? (Hawkeye, The Book of Boba Fett, Servant of the People, Jason Kuller: Good Bye Yellow Brick, Daniel Sloss: X, Drew Michael, Pete Holmes: Dirty Clean) 1:23:55 Mõned Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (29.04 - 01.05) filmisoovitused! 1:35:20 Mis filme ja seriaale on Henryk ja Ragnar kodus vaadanud? Henryk: Servant of the People (2015-2019), Trapped (2015), The Office (2005-2013), Community (2009-2015), House of the Disappeared (2017), Midnight (2021) Ragnar: House of the Disappeared (2017), Midnight (2021), The Butterfly Effect (2004) 2:20:54 Anname hinnangud kinofilmidele: "Kiirabi", "Ristiisa" ja "Punane pandaplika". 3:10:37 Mida uuel nädalal kinodes näha saab? Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: info@kinosaade.ee. Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes. Lisaks leiab meid veel Facebookist, YouTubest ja Twitchist Kinosaade nime alt. Facebook: www.facebook.com/kinosaade YouTube: https://www.youtube.com/channel/UCeBOcl_yALcrk-U7Ou5BQCw Twitch: www.twitch.tv/kinosaade Kodulehekülg: kinosaade.ee Discord: discord.gg/B2zbCWPCc3

FK251! Meel Paliale ja Urmet Piiling on noored mehed, kes armastavad Wes Andersoni filme. Seda on näha, kui minna vaatam uut kodumaist teekonnafilmi “Kiik, kirves ja igavese armastuse puu”. Oma valikuid põhjendavad mehed juba saates. Uudistes räägime peamiselt brittide filmiauhindadest BAFTAdest, Deadpool 3-st ja Düüni järjest. Uusi filme lisandub palju. Valikus on “Nitram”, “Eiffel”, “Mina olen Zlatan”, “Kangelane”, “Kiirabi” ja “Punane pandaplika”. Sisukord: 01:58 Kiri 10:59 Kinotabel 17:46 Uudised 32:07 Intervjuu: Meel Paliale ja Urmet Piiling 1:00:50 Nitram 1:02:44 Eiffel (Prantsuse) 1:04:30 Mina olen Zlatan (Rootsi) 1:07:41 Kangelane (Iraani) 1:11:25 Kiirabi 1:19:35 Punane pandaplika 1:25:41 Telekava

FK251! Meel Paliale ja Urmet Piiling on noored mehed, kes armastavad Wes Andersoni filme. Seda on näha, kui minna vaatama uut kodumaist teekonnafilmi “Kiik, kirves ja igavese armastuse puu”. Oma valikuid põhjendavad mehed juba saates. Uudistes räägime peamiselt brittide filmiauhindadest BAFTAdest, Deadpool 3-st ja Düüni järjest. Uusi filme lisandub palju. Valikus on “Nitram”, “Mina olen Zlatan”, “Kangelane”, “Kiirabi” ja “Punane pandaplika”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Delfi "Erisaate" tänases osas räägitakse nii annetuste kogumisest Ukrainale kui ka sellest, kuidas Delfi ajakirjanik lõpuks Ukrainast välja sai. Punane Rist kogus reedeni annetusi. Uurime, palju annetusi kogunes, mida annetati enim ja millal ning kuidas humanitaarkoridoride puudumisel kogu see abi Ukrainasse jõuab? Saates osaleb videosilla teel Punase Risti kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger. Rus Delfi ajakirjanik Roman Starapopov saabus eelmisel neljapäeval Ukrainast, kust ta pikalt lahkuda üritas. Küsime, mida ta nägi, mida kohalikud rääkisid ja miks ta kuidagi lahkuda ei saanud. Delfi "Erisaadet" juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanik Merilin Pärli ja Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sedapuhku põhiteemaks reedel ja laupäeval Tartus toimuv Credit24 Balti liiga finaalturniir. Saates lööb kaasa kvartett järgnevas koosseisus: võrkpallisõber Mihkel Uiboleht, endine Eesti koondislane Taavi Nõmmistu, Võrkpall24 peatoimetaja Kertu Laak ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Suur sünnipäevanädal. *Taavi areneb võrkpallurina igavesti. *Kes on võtnud Eesti võrkpallis Keith Pupartilt rahvamehe rolli üle? *Punane kaart pole võrkpallis haruldus. *Hundirattast tagurpidi saltoni. *Rõõm leedukate üle, kes tegid ajalugu. *Kas viimane aeg oleks äratada ellu Leedu koondis? *Kas finaali jõuab Pärnu või TalTech? *Mida üldse rääkida tiitlipretendent Tartu Bigbankist? Suur favoriidikoorem on nende suurim vastane? *Naiste Balti liigas jätkab säramist Tallinna Ülikool/Kikas. *16- ja 14-aastane diagonaal teevad liigas ilma. *Jätkates palju poleemikat tekitanud naiste koondise peatreeneri teemal ehk kuulajate küsimused. *Kellest saab Credit24 Balti liiga finaalturniiri MVP? *Poolas hakkab Robert Tähe ja Timo Tammemaa duell juba traditsiooniks saama *Pafi ennustusmäng: kas "Sõbrad" ja Karl langevad miinusesse?

Lindistasime natuke aastavahetusel ja vaatasime läbi erinevaid traditsioone. Siiani ootame inimeste vastuseid meie küsitlusele https://docs.google.com/forms/d/1HiL-x6hMS8-hRp_9iWtmbChV5oSzIZb0DT01D6V2gn8/viewform?edit_requested=true&fbclid=IwAR0uI2FHEGuzDS_fU7o3fyds_uwYSpOcCeEmZKpROmbI7NwYeCiX-ra2Ut8 --- Send in a voice message: https://anchor.fm/pudelipohja-ennustajad/message

Presidendiralli jätkub, osavõtjad on seni tingimuslikud ja selgust ei tule ilmselt ka siis, kui kandidaat selgub või valitakse keegi kohe-ruttu ära. Mis värvi peaks president olema? Arutlevad ajakirjanik Andres Raid ja õigusteadlane Igor Gräzin. Räägitakse ka sellest, kuidas Kersti Kaljulaid neli aastat tagasi presidendiks susserdati ja kuidas seejärel paljastus tema vasakpoolne, sotsialistlik pale. 

Saate teemaks on Mongoolia ajaloo keerdkäigud 20. sajandil. 1911. aastal end Hiinast iseseisvaks kuulutanud Mongoolia valis esmalt teokraatliku valitsusvõimu, seades võimule VIII Jebtsundamba Hutuktu (1869-1924), ümbersündinud laama.

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange'i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja'ga. Orange wine on midagi täiesti erilist. Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine). Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal). Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt. Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine'i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine'i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla. Orange wine'i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine'i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud. Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee. Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Saate teemaks on Kongo verine ja vägivaldne ajalugu. See on lugu Belgia Kongost ja koloniaalõudustest, iseseisvusele järgnenud kriisist 1960. aastal, maailma esimese demokraatlikult valitud mustanahalise peaministri Patrice Lumumba mõrvamisest ning diktaator-president Mobutu Sese Seko võimuperioodist.

Seekordses podcast’is tuleb juttu teemal, mis jõuab tasapisi üha rohkemate inimeste teadvusesse – räägime ilutoodetest, mis on julmusevabad. Teemat aitavad avada Sirli Spelman ja Grete Millner loomade eestkoste organisatsioonist Loomus. Just Loomuse alt on nad hiljuti käima lükanud loomasõbraliku ilu töörühma LILU. Kuula podcast’i ja saa rohkem teada, millega LILU tegeleb; miks on julmusevabast ilumaailmast aina olulisem rääkida; milliseid ilutooteid naised ise kasutavad; iluvahendite loomkatsetest ja kuidas teha ilutooteid soetades teadlikumaid valikuid.

JUKU RAADIO köögilaud peab väikest juubelit. Saateid on tänasega kokku olnud 350 ja juubelilauas istub väliskülaline Moskvast. Ture telemast, lavastaja, režissöör ja näitleja Andres Puustusmaa. Andres elab juba 20 aastat Moskvas ning rangelt võttes on saanud temast eesti keelt kõnelev vene režissöör. Ainus eestlane tänases Venes sel alal. Hulgume Andresega mööda Moskvat, Moskva olmet, urkaid, mõtteid ning inimesi. Poliitikal ei peatu, räägime hoopis inimestest ja igapäevaasjadest. Ta lõpetas 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVI lennu. Selle järel töötas 2002. aastani Eesti Draamateatrisnäitlejana ja lavastas mõned filmid. 2002. aastal siirdus ta õppima Venemaale Moskva kõrgemasse stsenaristide ja režissööride koolirežissööri eriala. 2004. aastal lõpetas ta kooli ja hakkas tööle Mosfilmi režissöörina. Filme: "1814" (ka "18-14") (2007, lavastaja), Venemaa; "Armastuse punane pärl" (2008, lavastaja); "Punane elavhõbe" (2010, lavastaja); "Rohelised kassid" (2017, lavastaja); "Kohtunik" (2019, režissöör) jpt. Lisaks hunnik seriaale Vene telekanaleis.

Kui Eesti kinopublik teab filmikunstnik Eugen Tambergi eeskätt tema tööde järgi filmides "Nimed marmortahvlil", "Georg", "1944", "Must alpinist", "Punane elavhõbe", "Rotilõks" ja "Puhastus", siis pärast edukat koostööd režissöör Antti Annilaga filmis "Ikitee" kutsuti Eugen Tamberg Soome, Rootsi, Hollandi, Islandi ja muudessegi ühisprojektidesse kostüümikunstnikuks.

Kui Eesti kinopublik teab filmikunstnik Eugen Tambergi eeskätt tema tööde järgi filmides "Nimed marmortahvlil", "Georg", "1944", "Must alpinist", "Punane elavhõbe", "Rotilõks" ja "Puhastus", siis pärast edukat koostööd režissöör Antti Annilaga filmis "Ikitee" kutsuti Eugen Tamberg Soome, Rootsi, Hollandi, Islandi ja muudessegi ühisprojektidesse kostüümikunstnikuks.

„Täht on sündinud.” Kui ma harilikult reserveerin poliitikutega kõneldes suure osa elutervet irooniat, siis Zuzu Izmailova tõestas, et Eesti ühiskonnas suudab suunata agendat ka keegi teine peale EKRE. Eile allkirjastasid tema juhitud rohelised ning Eesti 200 ühisavalduse, kus kinnitasid, et toetavad samasooliste paaride õigust abielluda. Algatus on toonud nii kiidusõnu kui kriitikat – et kas on ikka vaja EKRE mäng üle võtta ning aidata kaasa Eesti ühiskonna lõhestamisele. „Minu eesmärk on ikka Eesti inimesed kokku tuua,” sõnas Izmailova vastuseks kriitikale. „Et lõpuks ometi oleks meie ühiskonnas rohkem sallivust.” Tema sõnul on probleemiks just asjaolu, et poliitilisel tasandil pole küsimust lahatud. „Aeg on samm edasi astuda. Näeme, et see pole enam see Eesti, mis ta oli kuus aastat tagasi või isegi aasta tagasi. Kooseluseadus on hambutu, see ei aita inimesi enam.” Saatejuht Krister Parise märkuse peale, et kerge on mõnd teemat üksikuna üles tõsta, kuid kas oleksid rohelised valmis seda kaitsma ka siis, kui peaksid hüpoteetiliselt pääsema riigikokku ning osalema koalitsioonis, sõnas Izmailova, et neil on omad punased jooned. „Kui oleme osalenud parlamendivalimistel, siis on meie jaoks olnud punane joon seal, et peaksime minema üle säästlikule metsandusele,” tõi ta näite. „Sama moodi näen, et ka see on küsimus, kus me ei saa end ära peita. Poliitiline diskursus on tänaseks muutunud, oleme end väga selgelt selles küsimuses määratlenud. See käibki kaasa ka Euroopa rohelistega, et inimeste ja vähemuste õigused on rohelises agendas väga olulisel kohal.” Saates räägime veel rohelisest lainest, mis tabanud Lääne-Euroopat, kuid Eestit veel mitte; miks peaks mõni ärimees toetama neile lühikeses perspektiivis kahjuliku poliitikat ning mis peamine: Kas rahvaküsitlusest (tuntud ka kui referendum) osa võtta või teda boikottida?

ERISAADE | Vadim Belobrovtsev: kui mõnes koolis on koroonakolle, võib rakenduda punane stsenaarium by Delfi Tasku

Selle nädala "Futboliit" võtab mõistagi kõige pikemalt luubi alla viimased neli Meistrite liiga kaheksandikfinaalide avamängu, kus nähti nii üllatusi kui pettumusi. Millised meeskonnad lähevad edasi veerandfinaali? Kas Sergio Ramose punane kaart oli õige otsus 1) kohtuniku ja 2) Ramose enda poolt? Miks on Inglismaa meeskonnad Euroopas tänavu sedavõrd nigelad? Lisaks räägitakse saates jalgpallihooaja avamisest Eestis ning Premier League'ist: muuhulgas sõlmivad saatejuhid Raul Ojassaar ja Joel Indermitte omavahel Liverpooli-teemalise kihlveo. Head kuulamist!

Mao Zedong (1893-1976) on Hiina Rahvavabariigi suurim kangelane, ent tema valitsuseg (1949-76) ja pärand olid ja on äärmiselt vastuolulised.

Mao Zedong (1893-1976) on Hiina Rahvavabariigi suurim kangelane, ent tema valitsuseg (1949-76) ja pärand olid ja on äärmiselt vastuolulised.

Perearst Anneli Talvik ütleb vahvalt: „Meie sees peituv väsimatu mootor hakkab tööle juba enne, kui sünnime, ega saa tegelikult ühtegi vaba päeva. Punane vein ja paar trenni nädalas pole päris selline toetus, mida süda meilt vajab." Mida süda siis tegelikult vajab? Mis südamega juhtub, kui vihastad südamepõhjani? Kas kiiremini töötav süda jõuab kiiremini õhtule? Kas südamega töötamine kulutab südant rohkem?

Arvustamisel filmid "Ahto. Unistuste jaht" (Jaanis Valk), "Punane varblane" (Francis Lawrence), "Nähtamatu niit" (Paul Thomas Anderson), "Solvang" (Ziad Doueiri), "Florida projekt" (Sean Baker) ja "Mängude õhtu" (John Francis Daley, Jonathan Goldstein). Saatejuhid Andrei Liimets, Maarja Hindoalla ja Ralf Sauter.

Arvustamisel filmid "Ahto. Unistuste jaht" (Jaanis Valk), "Punane varblane" (Francis Lawrence), "Nähtamatu niit" (Paul Thomas Anderson), "Solvang" (Ziad Doueiri), "Florida projekt" (Sean Baker) ja "Mängude õhtu" (John Francis Daley, Jonathan Goldstein). Saatejuhid Andrei Liimets, Maarja Hindoalla ja Ralf Sauter.

Nüüd uncut juba reedeti! Filmikägu uncut nr. 40 on teie ees! Külaliseks Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ja teemaks 24. märtsil jagatavad EFTAd, mille nominendid sel nädalal teatavaks tehti. Lisaks EFTAdele rääkis Edith palju muudki põnevat. Näiteks seda, kuidas uus Bond oleks peaaegu Eestisse filmima tulnud ja millal me saame sama edukaks kui taanlased oma sarjadega. Uudiseid on ka kamaluga. Täpselt nii nagu filmegi. Pöörane nädal, kui valikus on 9 uut filmi. Teiste hulgas "Punane varblane" ja lausa kolm Oscaritega seotud filmi- "Florida projekt", "Nähtamatu niit" ja Liibanoni linateos "Solvang".

Podcast stand-upist, tussisöömisest ja muust elulisest. Saatejuhtideks koomikud Ari Matti Mustonen ning Mikael Meema.  Liitu meiega @ https://twitter.com/tussisoojad  Instagram: tussisööjad Kirjuta saatele: tussisoojad@gmail.com  Lindistatud Generaadio stuudios 06.11.2017

Õhtulehe korvpallisaates "Viies Veerandaeg" vaatavad ajakirjanikud Ats Kuldkepp, Henry Rull ja Jarmo Jagomägi ette Eesti meistrivõistluste pronksi- ja finaalseeriale ning üritavat vastust leida küsimusele: kas tänavu Tartu alistanud Rapla saavutus on võimsam kui 2010. aastal finaali jõudnud Rakvere Tarva oma? Mõistagi anname tänu heale sponsorile Coolbetile ka kolm panustamissoovitust.

Eepilise romaani Punane sorgo sündmustik järgib Ida-Hiinas Shandongi provintsis elava suguvõsa käekäiku alates 1920. aastatest. Tegevuse keskmes on kohaliku bandiidi ja kauni peretütre dramaatiline armulugu ning selle taustal julm võitlus Jaapani sissetungijate vastu. Karmi naturalismi, aga ka poeetilise sügavuse ja kibeda huumoriga annab autor edasi kirge ja vägivalda, luues võimsa hümni inimesele tema täiuslikkuses ja ebatäiuslikkuses. (Mo Yan. Punane sorgo.)

Ühtaegu kaunis ja mõjukalt ähvardav Kreml on juba sajandeid kõrgunud Moskva kohal. Catherine Merridale kirjutab nauditavalt nii Kremli draamast kui ka selle täielikust ettearvamatusest: võitmatust kindlusest, mida siiski on korduvalt laastatud, venelaslikkuse sümbolist. Kremli paljud asukad on seda ikka ja jälle ümber vorminud vastavalt ideoloogiliste vajaduste muutumisele. Oma sügavaimatest keldritest kuni Spasskaja torni punase täheni säilitab Kreml jälgi kõikidest oma rollidest, alates õigeusklike pühapaigast kuni türannide peidupaigani, uhkest paleest kuni bolševike rasvast leemendava köögini. (Catherine Merridale. Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda. Toimetab Küllo Arjakas.)

Ühtaegu kaunis ja mõjukalt ähvardav Kreml on juba sajandeid kõrgunud Moskva kohal. Selle punaste müüride ja tornide varjus on aset leidnud palju Venemaa ajaloo jahmatavaid sündmusi. See on ühtaegu reaalne paik ja kujuteldav idee, salatseva riigivõimu koondkuju, kuid ka eheda venelikkuse süda. Catherine Merridale kirjutab nauditavalt nii Kremli draamast kui ka selle täielikust ettearvamatusest: võitmatust kindlusest, mida siiski on korduvalt laastatud, venelaslikkuse sümbolist, mille tegelikult on loonud itaallased. (Catherine Merridale´i. Punane kindlus. Loeb Kristi Aule.)

Kui mängus on teemandid ja seif, siis on ju selge, et esimesed on viimasest kaduma läinud ja kaks tilka verd tummaks tunnistajaks jäänud. Peagi poetub aga juhtunusse ka kolmas veretilk, kui lavale ilmub salapärane femme fatale. (Austin Freemani kriminaalromaan Punane pöidlajälg. Loeb Andres Ots.)

Punane terror Nõukogude Venemaal

Punane terror Nõukogude Venemaal

Punane terror Nõukogude Venemaal

Punane terror Nõukogude Venemaal

Täna esitletakse Eesti mängufilmi “Punane elavhõbe”! Praegusel ajal sündmus igal juhul, kui midagi suurt suudetakse siiski valmis saada. Stuudiosse on kutsutud raamatu “Punane elavhõbe” autor Andres Anvelt ja filmi režissöör Andres Puustusmaa. Millise ootusega peaks vaataja kinno minema, kas tuleb otsida teostusest majanduslikult raske aja jälge? Nii raamatu kui filmi kohta öeldakse, et see põhineb tõestisündinud lugudel, mis paneb küsima, kui tõepärane, siis valmiv teos on? Sest suurem osa meist mäletab 90. aastate alguse Eestit vägagi hästi. Saatejuht Janek Luts. (Janek Luts)

1918. Trotski. Punane terror. Tšehhid-slovakid

1918. Trotski. Punane terror. Tšehhid-slovakid

1918. Trotski. Punane terror. Tšehhid-slovakid

1918. Trotski. Punane terror. Tšehhid-slovakid