Podcasts about sisuliselt

Vestlesime 15. juunil e-valimiste puudustele tähelepanu juhtiva infovabaduse ja digiõiguste aktivisti Märt Põdraga. Teemaks muidugi äsjased europarlamendi valimised, kus taaskord läks läbi mitu kehtetut e-häält. Lisaks rääkisime veebilehest, kuhu Põder on püsti pannud alternatiivse hääletusplatvormi, mis on turvalisem, kui riigi e-hääletamine. Nimelt on seal iga samm, erinevalt riigi e-hääletuse süsteemist, ka päriselt üle-kontrollitav.   Põder on vabariigi valimiskomisjonile ja riigikohtule esitanud ka viis valimiskaebust, millest vastuse on hetkeks saanud vaid esimene. Märt ise kommenteerib seda järgmiselt: “Riigikohus aga sisulistele küsimustele lahenduse andmise asemel otsustas, et testimise ulatuse ja ajakava võib valimiste korraldaja määrata ka pärast juba toimunud testimist tagantjärele – sisuliselt tähendab see, et kui testimise tulemused ei meeldi, siis saab määrata tagantjärele sellise ulatuse, et sobimatud tulemused ei mahtunud testi piiresse. Kuna testimise ulatust polnud määratud ja see oli eelduslikult piiramata, siis minu kui vaatleja väljatoodud ja testimisel tuvastatud vastuoludega valimisseadustikuga täpselt nii talitatigi – üteldi tagantjärele, et nende osas nad süsteemi parajasti ei testinud.” Sisuliselt on tegu kaebustega, mis jäid eri formaalsetel põhjustel eelmistel valimistel arutamata ja seekord püüab Põder esitada need vorminõuetele vastavalt, et Riigikohus võiks neid sisuliselt arutada. Video: https://www.telegram.ee/eesti/video-mart-poder-on-loonud-e-valimiste-susteemi-mis-on-turvalisem-kui-riigi-oma  

Saatejuht Eigo Kaljurand ja ekspert Roland Poom vaatasid otsa sündmusterohkele päevale: Thierry Neuville ja Sebastien Ogier sõitsid ratta kõveraks. Kas ebaõnn või sõiduviga? Kalle Rovanperä suutis apse vältida. Kuidas? Ott Tänak lõpetas päeva neljandal kohal Pierre-Louis Loubet lasi meeskonna üle ning laupäeval starti ei tulnud. Kas M-Spordis käärib? Sisuliselt kõik Rally2 masinad on Kreekas hädas. Jaan Martinsoni muljed Kreekast. Loomulikult võtsime selgi korral ette lugejatelt ja vaatajatelt kuueskaik@delfi.ee aadressile tulnud küsimused. Parimale küsimusele on auhinnaks Robert Virvese fännisärk, Starteri nokamüts ja kast Starterit (viimase võitmiseks peab olema vähemalt 16-aastane).

Minu seekordseks vestluspartneriks on Fractory kaasasutaja ja tegevjuht Martin Vares. Fractory eesmärk on muuta tööstus jätkusuutlikumaks pakkudes pilvepõhist tootmisplatvormi teenust. Sisuliselt ühendab Fractory hankeinsenere tootmisettevõtetega, võimaldades platvormi kaudu ligipääsu laiale valikule tootmismeetoditele ning -võimekustele laias maailmas. Martin on pärjatud Aasta Noorettevõtja 2021 tiitliga ning valitud ka prestiižesse Forbes 30 under 30 nimistusse. Mul õnnestus näpsata tunnike Martini kiirest graafikust, et natuke paremini mõista, mis mees ta õigupoolest on, mis on tema senise eduloo taga ja mida meil sellest kõigest kõrva taha panna oleks. “Mind motiveerib nö professionaalne laiskus. Tüütute tegevuste puhul mõtlen välja lahenduse, mis need minu eest ära teeb. Üldiselt ma tekitan sellega endale tööd rohkem juurde, aga see on minu jaoks põnevam.” – Martin Vares Kuulake ikka ...

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme võtavad kokku lõppenud poliiikanädala. Koos advokaat Paul Keresega tehakse ülevaade riigikohtu otsusest mitte menetleda e-valimistega seotud kaebusi. Samuti tuleb juttu vasakpoolse Politico infooperatsioonidest enne ja pärast valimisi ning Donald Trumpi tõenäolisest vahistamisest ja selle mõjust rahvusvahelistele suhetele. Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Kui me eelmises Digisaates ennustasime tulevikku ise, siis täna intervjueerime Telia Eesti uut juhti, kes teeb tänases saates mitmeid lähitulevikku puudutavaid huvitavaid tähelepanekuid. Üheks neist on tema ennustus, et 5G tulekuga kaob vajadus kontori-WiFi järele, sest 5G seob ükskõik kus laiali paiknevad erinevad seadmed üheks turvaliseks võrguks kokku. Sisuliselt jääb sellega ära vajadus VPNi kasutada, ütleb ta. Saates räägime ka meelelahutuse ja televisiooni arengutest, küberturvalisusest ja muudest teemadest. Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Ukraina armee on alustanud edukate vasturünnakutega. Harkivis hävitati sisse tunginud Vene sõjaväeüksus täielikult. Mis venelastega toimub? Vene armee raskused algasid kohe rünnaku esimestest hetkedest alates, kirjeldab „Ukraina sõjapäevikut“ pidav Igor Taro, kes jälgib aktiivselt nii olukorda rindel kui ka infovälja nii Ukrainas kui Venemaal. „Sisuliselt liikusid nad edasi 1 km tunnis.“ Venemaa poolt sisuline info sõja kulgemise kohta puudub. Ukraina enda leheküljed räägivad tuhandetest hukkunutest Vene poolel ning tohutu hulga soomustehnika ning lennukite hävitamisest. Teatud „sõjaudu“ on loomulik, aga palju võiks neid uskuda? Taro kirjeldusel on Ukrainas siiski vaba ajakirjandus. Kui mõni meediakanal väga räigelt eksiks, jõuaks teave teisi kanaleid kaudu kiirelt välja. Seega – muidugi juhivad neid patriootlikud tunded, kuid see kõik on märksa usaldusväärsem kui karmilt kontrollitud Kremlipoolne kommunikatsioon. Küll aga võib lausa tunnetada, kui närvis on selle peale Kreml. „Ootasin juba, et millal ilmub Hitleri punkri video, et miks meie väed ometi ei edene,“ muheleb Taro. Tema sõnul saavutati ka oluline murdepunkt, kui nüüd Saksamaa teatas mitte üksnes relvaembargo lõpetamisest, vaid hakkas ise Ukrainasse relvi toimetama. Kuid NATO riigid saavad minna veelgi kaugemale – ja kasutades selleks Venemaa enda võtteid. „Ega Ukraina kohal lennukeelutsooni kehtestamine ei pea käima mingite väga suurejooneliste avalduste saatel,“ mõtiskleb ta. „Ukrainal on õhuvägi olemas ja kes siis nüüd teab, kes need Vene lennukid alla lasi? Nii nagu venelased väitsid aastal 2014, et tegemist oli rahvamalevlaste ja partisanidega. Ka NATO võiks võtta retoorika, et „meie ei tea midagi, võib-olla mingid nähtamatud F-35-d on taevas, kes seal Vene lennukeid alla lasevad…“ Saates veel Kaua elanikkond moraalselt vastu peab, kui hakatakse ründama jõulisemalt tsiviilelanikkonda? Millist ohtu kujutab Putini sõjapoliitikale Vene rahvas? Kuidas Ukraina pool veenab venelasi oma laipu ära vedama? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Igor Taroga siit!

Kell 7.35 on stuudios julgeolekuekspert Rainer Saks, kellelt küsime, kui suurt rolli mängivad küberrünnakud tänapäevases sõjapidamises ning missugused on Ukraina võimalused selles kontekstis.

Gamay viinamari seostub enim Beaujolais' kergete punaveinidega. See piirkond võiks praegusel kujul aga ka olemata olla, kui kohalikud oleksid ühe Burgundia hertsogi resoluutset käsku täitnud. Marjast räägib lähemalt Mikk Parre Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Gamay'ga seostub tähtpäev ja vein, millest on põhjust rääkida selle saate avaldamispäeval ehk novembri kolmandal neljapäeval. Sel aastal juhtub see olema 18. november. Just siis avatakse käesoleva aasta värske Beaujolais Nouveau ehk kahe kuu vanune ülivärske vein. Nähtuse ajalugu - juua peo vormis sama aasta noort veini - ulatub iseenesest sajandite taha. 1945. aastal löödi aga seaduseks reegel, et Beaujolais' piirkonnas on olemas luba kõrtsides ja pidudeks müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine. Paar-kolmkümmend aastat hiljem sai see noor vein juba üleilmselt tuntuks. 1967. aastal sai Beaujolais Nouveau päevaks 15. november, kuid 1985. aastal muudeti see novembri kolmanda nädala neljapäevaks. Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud. Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt. Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay'd leiab näiteks Prantsusmaal Loire'is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay'd Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis. Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb! Veinid, mida saates mekkisime: Domaine Joubert, Cote du Py Morgon 2017 - Kohvila (https://www.facebook.com/profile.php?id=100063716283085) Louis Max, Moulin à Vent, 2018 - Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/moulin-a-vent) Georges Duboeuf, Beaujolais-Village, 2020 - Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/georges-duboeuf-beaujolais-villages/) Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Poliitilises vestlussaates "Vaba sõna" arutlesid seekord koos Riigikogu liikmega Anti Poolametsaga viimatiste sündmuste üle samuti parlamendi EKRE fraktsiooni kuuluv Ruuben Kaalep ja senine Tallinna volikogu liige Mart Kallas.Juttu tuleb nii valimistest Tallinnas kui ka sündmustest Vagevene-Poola piiril. Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadio sagedusel 97,0 MHz igal kolmapäeval kell 19:00.   Saade on järelkuulatav aadressil viru.treraadio.ee

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Saatega samal ajal algab Tallinnas Vabaduse väljakul rahvakogunemine, mille teemaks on koroona ja sõnavabadus. Arutame meiegi neil teemadel. Esmaspäevast hakkavad toimima uued piirangud - ilma maskita ei tohi kaupluses viibida, üritustel tuleb esitada koroonatõend või läbipõdemise tõend. Tõhustusdoosidega on jama majas - inimesed soovivad tõhustusdoose, kuid nende saamine on muutunud keeruliseks. Sisuliselt takistatakse vaktsineerimist, kui seda soovitakse. Sellise käitumise tulemusi nägime juba epideemia alguses. Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott on nagu rätik punasele härjale. Miks peaminister seda olukorda ei lahenda? Minister Kiik peaks lahkuma oma kohalt, vastavalt tema enda poolt paar nädalat välja öeldule. Kohalikud valimised on möödas. Keskerakond võttis Tallinnas endale puudliks sotsiaaldemokraadid. Keskerakond Tartus jälle varises toolilt. Mailis Repsilt võetakse saadikupuutumatus ära.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Saatega samal ajal algab Tallinnas Vabaduse väljakul rahvakogunemine, mille teemaks on koroona ja sõnavabadus. Arutame meiegi neil teemadel. Esmaspäevast hakkavad toimima uued piirangud - ilma maskita ei tohi kaupluses viibida, üritustel tuleb esitada koroonatõend või läbipõdemise tõend. Tõhustusdoosidega on jama majas - inimesed soovivad tõhustusdoose, kuid nende saamine on muutunud keeruliseks. Sisuliselt takistatakse vaktsineerimist, kui seda soovitakse. Sellise käitumise tulemusi nägime juba epideemia alguses. Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott on nagu rätik punasele härjale. Miks peaminister seda olukorda ei lahenda? Minister Kiik peaks lahkuma oma kohalt, vastavalt tema enda poolt paar nädalat välja öeldule. Kohalikud valimised on möödas. Keskerakond võttis Tallinnas endale puudliks sotsiaaldemokraadid. Keskerakond Tartus jälle varises toolilt. Mailis Repsilt võetakse saadikupuutumatus ära.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Saatega samal ajal algab Tallinnas Vabaduse väljakul rahvakogunemine, mille teemaks on koroona ja sõnavabadus. Arutame meiegi neil teemadel. Esmaspäevast hakkavad toimima uued piirangud - ilma maskita ei tohi kaupluses viibida, üritustel tuleb esitada koroonatõend või läbipõdemise tõend. Tõhustusdoosidega on jama majas - inimesed soovivad tõhustusdoose, kuid nende saamine on muutunud keeruliseks. Sisuliselt takistatakse vaktsineerimist, kui seda soovitakse. Sellise käitumise tulemusi nägime juba epideemia alguses. Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott on nagu rätik punasele härjale. Miks peaminister seda olukorda ei lahenda? Minister Kiik peaks lahkuma oma kohalt, vastavalt tema enda poolt paar nädalat välja öeldule. Kohalikud valimised on möödas. Keskerakond võttis Tallinnas endale puudliks sotsiaaldemokraadid. Keskerakond Tartus jälle varises toolilt. Mailis Repsilt võetakse saadikupuutumatus ära.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Saatega samal ajal algab Tallinnas Vabaduse väljakul rahvakogunemine, mille teemaks on koroona ja sõnavabadus. Arutame meiegi neil teemadel. Esmaspäevast hakkavad toimima uued piirangud - ilma maskita ei tohi kaupluses viibida, üritustel tuleb esitada koroonatõend või läbipõdemise tõend. Tõhustusdoosidega on jama majas - inimesed soovivad tõhustusdoose, kuid nende saamine on muutunud keeruliseks. Sisuliselt takistatakse vaktsineerimist, kui seda soovitakse. Sellise käitumise tulemusi nägime juba epideemia alguses. Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott on nagu rätik punasele härjale. Miks peaminister seda olukorda ei lahenda? Minister Kiik peaks lahkuma oma kohalt, vastavalt tema enda poolt paar nädalat välja öeldule. Kohalikud valimised on möödas. Keskerakond võttis Tallinnas endale puudliks sotsiaaldemokraadid. Keskerakond Tartus jälle varises toolilt. Mailis Repsilt võetakse saadikupuutumatus ära.

Välisministeerium võis küll uhkeldada, kui palju meie vabaühendustega koostööd teinud afgaane õnnestus Talibani võimu eest ära päästa, kuid see on üksnes ilusam pool tegelikkusest. Üle maailma IT-lahendusi pakkuv ning noori talente avastava ettevõtte Garage48 juht Mari Hanikat meenutab, kuidas 2019. aasta sügisel oli kõik väga lootusrikas. Kabulis korraldati kohalikele tütarlastele hackathone, nad programmeerisid äppe, mis aitaksid elu paremaks luua… Ning praegu ei teagi, mis saab. „Umbes 20 inimest, keda ma isiklikult tean, on suutnud augusti lõpus Washingtoni jõuda, kuid paljud jäid sinna,“ kirjeldab ta. „Nad paluvad Eestilt abi. Kuid praegu on olukord taoline, et Eesti aasta kvoot on täis. Mitte ainult Eesti, vaid ka teised Euroopa riigid peaksid suutma kohandada oma immigratsioonipoliitikat.“ Sisuliselt on Hanikati sõnul tegemist ühtede Afganistani kõige säravamate noorte ajudega, kelle saatuseks on nüüd lihtsalt oodata, milliseks kujuneb Talibani režiim ka tegudes. Küll aga näeb ta, kui suur tung on täiesti muutunud oludes minema pääseda. Saates kuuletegi Millal hakkasid kohalikud tegelikult tunnetama, et senise elu lõpp on lähedal? Kui palju kannavad kaasaegsed noored n-ö klassikalise islami väärtusi, mida läänes paljud kardavad? Kui IT pole just midagi, mida esmase hooga Afganistaniga seostaks, siis milline on nende võimekus tegelikult? Kas tegelikult peaks ka Talibani ajal jätkama arenguabi andmist? Kuulake Krister Parise saadet Mari Hanikatiga siit!

Iisraeli juhid lubavad anda vastuseks raketirünnakutele Gaza sektori pihta aina võimsamaid õhulööke. Kuid juurpõhusi see ei likvideeri. Vabaühenduse Mondo humanitaarabi ekspert Kristi Ockba märgib, et kitsale maaribale elama surutud kaks miljonit palestiinlast viibivad otsekui maailma suurimas vabaõhuvanglas. Välja pääseb vaid Iisraeli erilubadega, mida pole saada põrmugi lihtne. Ning isegi need araablased, kel on õnnestunud saada Iisraeli kodakondsus, pole juutidega võrdsed. Nii vallandus praegune konflikt sellest, et Iisraeli asutamisega oma kodudest minema kihutatud palestiinlasi sunniti andma ka praegusi kodusid tagasi juutidest „õigusjärgsetele omanikele“, samas kui neil endil samasuguseid nõudmisi õigus esitada pole. Sisuliselt pole Ockba sõnul palestiinlastel üldse sõpru. Lääs tahaks nende probleemi pigem unustada. Araabia riigid, kes on sõlminud Iisraeliga rahu, aga eelistaksid samuti probleemi „kadumist“. „Tuleb mainida, et Hamas on ainuke, kes palestiinlasi kaitseb. Ta pole tingimata õige, tema tegevus toidab nii teda kui Iisraeli valitsust. Aga kui sa oled olukorras, kus sa oled hädas ja keegi mitte midagi ei tee… Kogu sellest olukorrast polnud üldse kajastust, kuni lõpuks hakkasid raketid Iisraeli poole lendama.“ Saates veel Kas tegemist on apartheidiga? Mis elu üldse Gazas elatakse? Kui vabad on üldse palestiinlased oma poliitilistes valikutes? Palju erineb vaimsus Gazas läänekalda omast? Miks see kõik maailmas piisavat tülgastust ei tekita? Kuula Krister Parise erisaadet Kristi Ockbaga siit!

SETO JA KÕIK ILUS KUNST: Juku Raadio 353. saade on Setomaal Uusvada külas ülembsootska (tõlkes Seto kunni) Rein Järvelille manu. Tuleb kirjeldusele, kuidas Uusvada küla Setomaa nurgas üritab külaelu piire muuta. Kultuuriküla tegemiste toetuseks toimub kunstioksjon. Rein ütleb: "Uusvada on väike küla Setomaal, päris piiri ääres. Nii, nagu enamus äärealade küladest, on siit noored lahkunud inimtihedamadesse paikadesse ja vanad külaelanikud veeretavad vaikselt omi päevi eluõhtusse. Sisuliselt oleme meie, 40-50 aastased, küla “noorus”. Ja nüüd ärkame ellu!"

Monza ralli eelviimane võistluspäev kukutas sisuliselt tiitlikonkurentsist MM-sarja liidri Elfyn Evansi, kes vajab nüüd viimaselt kolmelt katselt imet, et ebaõnn jälle õnneks ümber pöörata. Miks Evans teelt välja sõitis? Kas Ogier'i kaitsevad taevased jõud? Mida oodata hooaja viimaselt rallipäevalt?

Miks ei kannata üks valitsuserakond Eesti inimõiguste keskust? Ei kannata koguni nii, et oli valmis rikkuma seadust ja tahtis peatada neile väljamaksed riigieelarvest? Kelly Grossthal inimõiguste keskusest räägib, et muu hulgas tegeleb organisatsioon strateegilise hagelemisega. Sisuliselt tähendab see, et kui seadusandja on teinud praaki - näiteks kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmata jätmise korral - siis aitavad nemad tal riigi vastu kohtusse minna ning oma õigused maksma panna. "Viimasel ajal, kui me võtame akronüümi LGBT, kes kuuluvad seksuaal- ja soovähemustesse, siis nende elu on viimasel ajal selgelt keerulisemaks läinud, nad tajuvad rünnakut," kõneles Grossthal. "Ma ei usu, et kellelgi oleks väga meeldiv pidevalt kuulata, et sa oled vaenlane või oled midagi valesti teinud, kui sa tegelikult teed vaid oma tööd ja elad oma elu." Aga küsimus on LGBT kogukonnast märksa laiem. Mis kasu saab inimõiguste keskusest valge, eestlasest heteromees nagu saate autor Krister Paris? Kas ongi siis normaalne, et kohus pannakse sisuliselt tegelema seadusloomega+ Milleks peab valmis olema keegi, kes abi otsib? Kas ei tähenda kohtuskäik mitte aastaid Andrese ja Pearu mängimist? Ka Varro Vooglaid on loomas oma õiguskeskust, mille sihiks samuti strateegiline hagelemine. Nii et nüüd hakkab tulema ühelt ja teiselt poolt kalleid protsesse, kus seadusi tõlgendatakse. Kuidas sellesse suhtuda? Kuivõrd suukorvistab protsesside hirm tavainimest? Kuulake saadet ning saate ka teada juba sel laupäeval toimuvast peaaegu et spoontaansest üritusest inimõiguste toetuseks!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide tulemuslikkuse konsultant Eero Sikka. Eero missioon on aidata juhtidel oluliselt tõsta oma organisatsioonide tulemuslikkust. Kõrgharidus on tal EBS-ist ja praktiline juhtimiskogemus Teliast, kus ta üle kümne aasta vastutas ärikliendi müügi- ja ärijuhtimise eest. Viimased aastad on ta toetanud suuremaid organisatsioone nende fookuse seadmisel ja elluviimise distsipliini tekitamisel nii Eestis, Euroopas kui ka Aasias. Eeroga räägime, kuidas juhid saaksid luua meeskonnas rohkem eesmärgiselgust ja ka elluviimisvõimekust neid eesmärke tulemusteks vormistada. “Kui sa mõtled oma hauakivi peale. Seal on kirjas sinu nimi, kes sündis siis ja suri siis. Lisaks on seal ka üks lause nende kuupäevade all. Küsimus sulle on, et milline lause see seal on? Sisuliselt küsin ma, et mis on olnud sinu panus selle maailma paremaks muutmisel? Et kui organisatsioonidel on selleks missioon, siis mis on see sinu personaalne missioon? Mis on see, mida sina oled teinud, mida saavutanud ja mis on sinu panus selle maailma kujundamisel? Kõik su igapäevased valikud ja järgnevad sammud peaksid viima sind lähemale sinu enda personaalsele missioonile. Ja kui nii oma elu üle järele mõelda, siis see paneb sind tegutsema õiges suunas. Sama kehtib igas elu sfääris, seda nii isiklikus elus kui ka tööelus. Kui tuua see idee tööelu konteksti, siis point on selles, et me ei tule lihtsalt hommikuti tööle ja ei vaata, mis siis täna saama hakkab ja kuhu ma jooksma pean, vaid tulenevalt oma isiklikust ja ettevõtte missioonidest tuleks küsida iseendalt, et mis on see üks ja kõige olulisem asi, mida ma täna peaksin ära tegema, mis kõige jõulisemalt aitaks nii mind ennast kui ka mu meeskonda missiooni elluviimisel, toetaks meid liikumaks sinna, kuhu me tahame välja jõuda. Ja seda tuleks käsitleda nii isikliku elu vaates kui ka tööelu vaates. Ja kui see läbi mõelda ja kirja panna, siis on suur tõenäosus, et sa igapäevaselt tegeled õigete asjadega.” – Eero Sikka Kuulake ikka ...

„Sisuliselt on tegemist huvikoolist professionaaliks kasvamisega, kuigi tõele au andes mitte ilma Tallinna Balletikooli abita.

„Sisuliselt on tegemist huvikoolist professionaaliks kasvamisega, kuigi tõele au andes mitte ilma Tallinna Balletikooli abita.

*English Below* Järjekordselt seikluselt tagasi - sel korral Hispaaniast, Erasmus+ noortevahetuselt, kus õppisime jätkusuutliku arengu, erinevate kultuuride ja inimeste ning paikade ja meie, eestlased, ka kohaliku veinikultuuri kohta. Noored tulid kokku 6st riigist - Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Türgi ja UK. Supervinge elamus, millest täpsemalt juba saates: Seekordne saade on kolmes osas: vestlus Eesti grupi juhi, Georgiga; intervjuu projekti läbiviija, Jose'ga ning viimaks grupivestlus kõikide grupijuhtidega. Sisuliselt jagame oma kogemust ja müüme teile maha sellised projektid. Best rice! Only for you my briend! Back from another adventure ! This time, an Erasmus+ youth project in Spain on the topic of "Sustainable Development" with youth from 6 different countries. This episode is in 3 parts: First part is in Estonian - a discussion with estonian group leader Georg about our own experience. 52:50 Interview with Jose: What is Erasmus+ and what is it good for? What is AJ Inter ? 57:46 Panel with group leaders: Sharing their Personal experience during the project and what they are taking home from it culture-wise and on the topic of "Sustainable Development". Why should you take part in an E+ project? Links to the organization that made the project: http://ajinter.org/ https://www.facebook.com/ajinter/

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoogiadoktorist koolitaja ja konsultant Eva-Maria Kangro. Tal on 10-aastane pagas HR-ettevõtte Psience partneri, koolitaja ja uuringuvaldkonna vedajana. Alates 2016. aastast aitab Eva-Maria Interim Gene partnerina organisatsioonidel vajalikke muutusi algatada ja neid agiilselt läbi viia. Tema kogemus uurija, koolitaja ja ettevõtjana eri valdkondadega kokku puutudes on näidanud, et tänases ülikiiresti muutuvas ärikeskkonnas on eelis neil, kes tegutsevad kui uudishimulikud ja kriitilised teadlased – tundlad püsti, paindlikult, kaasavalt ja järjekindlalt. Eva-Mariaga räägimegi, mis asi see agiilne juhtimine siis on ja kuidas päriselt eesmärke agiilselt ellu viia. “Agiilne tähendab sellist paindlikku, kiiret ja eksperimenteerivat lähenemist. Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik saavutada soovitud eesmärk palju kiiremini ja ettenägematul skaalal, kui me jupitame suure keerulise probleemi väikesteks tükkideks ja tegeleme fokusseeritult nende tükkide lahendamisega jupp jupi haaval ehk siis väikeste ülesannetena. Ja sellel teekonnal suure ambitsioonika eesmärgi suunas oleme hästi tähelepanelikud, kuidas meil nende väikeste ülesannete lahendamine kulgeb ning kuidas meie seni saavutatu päriselus töötab ja praktikas toimib. See kõik käib samm-sammult, eksperimenteerides ja vigadest õppides. Ja see ongi agiilse mõtteviisi põhiline tuum. Me ei karda teha vigu, vaid proovime, mis töötab ja mis ei tööta väikesel skaalal ning kui me näeme, et mingisugune lahendus toob soovitud mõju, siis me kinnistame seda juba laiemal skaalal. Agiilne lähenemine, selline sprintide kaupa eksperimenteeriv toimetamisviis, aitab meil kiiremini kõik ämbrid nö ära kolistada ja jõuda toimiva lahenduseni. Agiilne juhtimisstiil tähendabki seda, et me oleme avatud eksperimenteerimisele ja vigadest õppimisele; ning neid õppimistsükleid tuleb läbi viia mitte suurel katastrofaalsel skaalal, vaid väikesel talutaval skaalal. Niimoodi on meil võimalik jõuda lõpptulemuseni kiiremini ja väiksemate kulutustega. See ongi agiilse lähenemise üks põhilisi võlusid. Ja nagu võib juba ka eelnevast järeldada, siis agiilses juhtimisstiilis ei ole kohta süüdistamisel, alandamisel või kartmisel, sest muidu ei ole sellisel moel õppimine lihtsalt võimalik. Tiimi tuleb julgustada mitte vigu varjama, vaid tooma need püünele, sest ainult siis on võimalik edasi liikuda. Samuti ei ole agiilses juhtimise kohta traditsioonilisel võimuhierarhial või pagunitel, sest väärtust luuakse iga konkreetse tiimi tasandil. Ja uskuge mind – seda kõike on lihtsam öelda, kui teha. Kui nüüd organisatsioon või juht ei ole selliseks fundamentaalseks muutuseks valmis, siis ma olen näinud ka väliselt küll nö agiilset juhtimist propageerivat ettevõtet, kuid kus see sisuliselt ei olegi hakanud tööle. Olen kogenud ise, kuidas juht küll sõnades ütleb, et jah vastutus lasub tiimil, kuid järgmisel hetkel võtab vastutuse neilt ära jälle enda kätte. Ta ei suuda seda vastutust ikkagi jagada, ta ei ole valmis tiimi lõpuni usaldama, kuna talle võib tunduda, et ta kaotab sellega oma autoriteedi. Seetõttu on kõige olulisem kõigepealt tegeleda agiilse mõtteviisi ja väärtuste juurutamise ja omaks võtmisega, seda just juhtimise eri tasanditel, ning alles siis saab hakata päriselt seda praktikasse rakendama.” – Eva-Maria Kangro Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Jaana Susanna Liigand-Juhkam, naine, kelle põhifookuseks on emotsioonid ja nendega parem toimetulek. Jaana on koolitaja, coach ja õppejõud, koolitusfirma Arikano juhataja, paari raamatu koostaja ja kaasautor, ärijuhtimise ja psühholoogia magister. Vestlemegi Jaanaga, miks on emotsioonid juhtimises olulisel kohal ning kuidas saab juht oma organisatsioonis kaasa aidata emotsionaalse küpsuse kasvatamisele. “Miks on emotsioonid nii olulised juhtimises? 1990-ndatel avastati, et piirkond ajus, kus käivituvad tunded, on välisstiimulitele kiirema reageeringuga kui see osa ajust, millega me ratsionaalselt mõtleme. Sisuliselt võib öelda, et kõigepealt tekib esmane emotsioon ja siis jõuab alles mõte järgi. Seega võib öelda, et inimene ei ole eriti ratsionaalne olevus ning emotsioonide mõju meie tegevusele on palju suurem, kui me eales oleks osanud arvata. See uus teadmine pööras pea peale ka varasemad juhtimis- ja motivatsioonikäsitlused. Kõige suurem muutus tulenebki sellest avastusest, et tunded juhivad väga suurel määral kõiki meie tegevusi ja käitumisi. Meie tiimiliikmete käitumise määrab suuresti see tunne, mis neil ühes või teises situatsioonis tekib. Juhtidena, teades, et me peame saavutama oma tulemused tiimiliikmete kaudu, oleme edukad vaid siis, kui me suudame oma tiimiliikmete emotsioone märgata, mõista ja suunata. Teise inimese tundeid on muidugi otseselt raske juhtida, kuid juhtidena saame neid suunata läbi iseenda tunnete ja käitumise parema regulatsiooni. Ja oluline on siinkohal teadvustada, et iseenda tunnete märkamine ja osav reguleerimine on eelduseks, et saaksime hakata paremini mõistma ja edukamalt suhtlema teistega inimestega. Treenida suhtlemisoskusi – kuulamist, küsimist, peegeldamist – ilma, et ma ennem oleksin tegelenud iseenda tunnete parema mõistmisega, on ebaefektiivne. Need on küll kõik kasulikud oskused, aga kui ma ei ole suuteline tähele panema, mis minu endaga parasjagu toimub, siis pole sellest tolku. Seetõttu ongi kõige esimene samm emotsionaalse küpsuse kasvatamisel panna tähele, mis tunne mul endal käivitub, märgata oma emotsionaalseid reaktsioone ja olla nende suhtes sensitiivne. Iseenda tunnetega kontaktis olemist aitab kõige paremini treenida emotsioonide teadlik märkamine ja nimetamine. Kui tunne on nö kinni püütud, siis on võimalus oma ratsionaalse mõttega edasi otsustada, kas ma nö juhin tunde ära – milleks on olemas erinevaid tehnikaid – või ma käitun selle tunde pealt. Ja nüüd, kui ma olen võimeline paremini iseennast juhtima, saan ka oma tiimiliikmete emotsioonidest paremini aru ning suudan neid ka sobivas suunas mõjutada.” – Jaana Susanna Liigand-Juhkam Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enam kui poolesajas riigis tegutseva ehituskeemiaettevõtte Krimelte omanik ja juht Jaan Puusaag. Ta on mees, kes on paarikümne aasta jooksul kahe-mehe firmast üles ehitanud rahvusvahelisel tasemel edukalt konkureeriva ettevõtte. Aastate jooksul on teda pärjatud erinevate juhtimiskvaliteeti peegeldavate tiitlitega, sh EY Eesti Aasta Ettevõtja, EBSi Aasta Ärijuht, Maailma Ettevõtja tiitli nominent jne. Jaaniga räägimegi juhtimisest, ettevõtlusest ja sellest, mis tähendab edukus. “Mina näen seda asja niimoodi, et kui ettevõttes on asjad kõik korras, protsessid on kõik paigas, igal valdkonnal on oma kindel omanik ja vastutaja, meeskondade vahelised vastutusmaatriksid on selged, erinevate stsenaariumide puhul on tegevusplaanid kõigile teada – ehk kui ettevõttes asjad toimivad nii nagu peab –, siis ei ole ettevõttel juhti vaja. Ettevõttel läheb juhti vaja selleks, et tema peab omama sellist helikopteripilku ja vaatama, kas kuskil vajavad asjad kohendamist ehk kas on vaja eraldi mõne inimese või protsessiga tegeleda ning millised on ettevõtte edasised arenguvõimalused. Mina olen seda meelt, et ettevõttes peab paigas olema võimalikult hea meeskond, et mul oleks vaja võimalikult vähe tavapärasesse asjade kulgu sekkuda. Sisuliselt suudaks ideaalis meeskond ise ennast reguleerida ning mul endal juhina ei olekski mingit kindlat vastutusala. St et mitte keegi ei saaks mitte ühegi küsimuse osas vaadata mulle otsa, justkui ma ei ole meeskonnale öelnud, mida me selle teema osas peaksime ette võtma. Ideaalis peakski meeskond ise suutma kõik teemad ära lahendada. Niiet pigem ma näen ennast sellist nõustavat rolli kandmas ja vajadusel mingite uute arenguteemade osas kaasa rääkimas. Näiteks, kui tekib mingi uus ärivõimalus, siis ma näen, et ma sellises situatsioonis võtan juhtohjad enda kätte ja koos meeskonnaga need võimalused ka realiseerin. Käimajoostud ettevõttes, kus protsessid on paigas ja meeskond on toimiv, põhimõtteliselt juhti ei ole vaja.” – Jaan Puusaag Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on strateegilise juhtimise eestkõneleja Eestis — Priit Karjus. Priit on ca 20 aasta jooksul nõustanud kümneid ja kümneid erinevaid ettevõtteid ja riigiasutusi strateegilise juhtimise valdkonnas. Ta on Ajutrusti asutaja ja juhtivpartner ning strateegilise juhtimise õppejõud EBSis. Tema sulest on ilmunud strateegilise juhtimise raamat "Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris", millest on aastatega kujunenud Eesti ülikoolide strateegilise juhtimise õpik. Priiduga vestlemegi strateegiast, juhtimiskvaliteedist, ambitsioonikusest ja tema veendumusest, et edu on eelkõige kättevõtmise asi. “Kui me vaatame sportlasi, siis me näeme, et suhteliselt paljud jõuavad päris heale tasemele, kuid neid, kes jõuavad päris tippu, on ikka väga vähe. Ettevõtjate puhul kehtib täpselt sama loogika — neid ettevõtjaid, kes sellisesse mõnusasse äraelamise seisundisse jõuavad, on päris palju, kuid neid, kes tippu jõuavad, on jällegi vähe. Mind mingil hetkel lausa jahmatas Eesti ettevõtjate (eelkõige nende, kes siis ise on nii omaniku rollis kui ka juhatuses) ükskõiksus oma ettevõtete arendamise suhtes. Ehk nad ütlesid täiesti siiralt välja, et see on liiga suur pingutus nende jaoks; nad ei soovi ette võtta oma ettevõtte järgmisele tasemele arendamist. Sellest tõdemusest tegelikult järeldub ka minu uskumus, et edu on kättevõtmise asi. Sisuliselt tähendab see seda, et sa pead süsteemselt oma ettevõtte ette võtma, kaardistama ja korrastama sealse tegevuse, mõtlema iseenda jaoks asjad läbi ning tegema sobilikud valikud — ja see selgus, mis sellest tekib, on eelduseks, et võiks edaspidi veelgi suuremat edu saavutada. Küsimus on ainult selles, kas see edu saab olema suur või veelgi suurem, kuid igal juhul see edu tuleb. Niiet selles mõttes on see lause suhteliselt objektiivne tõdemus — edu on kättevõtmise asi —, kuna see kõik on paljuski ikkagi meie enda kätes. See, kas sa oled edukas või mitteedukas, sõltub ikkagi meist endist ja mida me selleks oleme valmis ette võtma. Uskuge mind, edu on kättevõtmise asi.” — Priit Karjus Kuulake ikka …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25 aasta investorina ja mitmete mõjukate ettevõtete asutajate hulgas tuntud Jaan Pillesaar. Igapäevaselt juhib ta üle paarisaja töötajaga tarkvarafirmat Helmes. Räägime Jaaniga, millise juhtimiskultuuri viljelemine on aidanud temal edukas olla. “Eduka juhi tunnus minu jaoks on see, et lõpuks ei ole teda enam juhina meeskonnale vaja, sest tiim saab edaspidi iseseisvalt suurepäraselt hakkama. Sisuliselt tähendab see, et kui juhi nö juhendatavad on jõudnud ise tasemele, kus nad suudavad iseseisvalt nii iseennast kui ka kõiki teisi juhtida ning neid endid pole enam igapäevaselt juhendada vaja, siis võib tõesti öelda, et juhi töö on selles positsioonis edukalt täidetud. Piltlikult öeldes tõmbab see konkreetne juhi roll ennast nö täpiks kokku ja oma senises formaadis kaob vajadus selle järele. See võib tähendada näiteks seda, et senine juhi roll taandub kvartaalsete tulemus- ja arenguvestluste läbiviijaks, kuid igapäevane juhtimisvajadus kaob. Kui laev sõidab ja on kursil, siis ega kapten ei pea kogu aeg rooli taga seisma. Kapten võib siis võtta rahulikumalt ja usaldada tüürimeest. Laiemalt võttes ei tähenda see kindlasti mitte seda, et juht peaks ennast nö ettevõttest ära koondama, vaid hoopis seda, et juht hakkab tegelema uute väljakutsetega. See on igal juhtimistasandil niimoodi, et selleks, et sa saaksid ise edasi minna, pead sa endale leidma järglased ja nad välja koolitama — alles siis saad ise järgmisele tasemele tõusta. Muidu ehitad nagu maja ilma korraliku vundamendita; ronid küll järgmisele tasandile, kuid all on kõik pehme ja ei kanna.” — Jaan Pillesaar Kuulake ikka ...