Podcasts about narkissos

Myten om Eko och Narkissos har i alla tider fångat människors fantasi. Men hur berättas egentligen historien om Narkissos som gett namn åt personlighetsdraget Narcissism? Och finns det andra varianter av myten?Wikipedia säger sitt om Narkissos. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

I dette afsnit taler jeg med Misser Berg. Misser er Jungiansk analytiker og President Elect for IAAP, den internationale organisation for analytisk psykologi. I dette afsnit taler vi om Missers rejse ind i det Jungianske, vi taler om relevansen for det Jungianske perspektiv i vor samtid, og undersøger i særdeleshed myten om Narkissos og Ekko, og måden hvorpå vort samfund kan forstås i dét perspektiv. Missers Hjemmeside: https://misserberg.dk/ Alexanders Email: Alexandergrigat@denforbudteskole.dk Den Forbudte Skole Hjemmeside: https://denforbudteskole.dk/

Ab gehts in die griechische Sagenwelt! Sieben spannende Abenteuer von Göttern, Halbgöttern und Helden. (Ab 8 Jahren) Weshalb verliebte sich Narkissos eigentlich in sein eigenes Spiegelbild? Wie lenkte Phaeton den Sonnenwagen? Warum wurde Europa von Zeus entführt und wie verliebte sich Apollon unsterblich in Daphne? Nach dem Hören dieser sieben Sagen, ist man einfach schlauer! (00:19) Narkissos (05:12) Orpheus in der Unterwelt (16:35) Phaeton und der Sonnenwagen (24:55) Apollon und Daphne (31:14) Die Belohnung für Philemon und Baukis, seine Frau (38:35) Die Entführung der Europa (44:56) Wie Prometheus die Menschen schuf Lust auf mehr Kinderhörspiele und Geschichten? https://www.srf.ch/kids/hoerspiele Autor: Dimiter Inkiow Mit: Andrea Zogg (Erzähler) Musik: Michael Wernli Tontechnik: Roland Fatzer Regie: Simon Ledermann Eine Produktion von SRF, 2007 Empfohlen für Kinder von 8 bis 12 Jahren

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid". Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti ja Endel Talvikuga. Peatse kohtumiseni!

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.Peatse kohtumiseni!H.——————————————————[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vår folkelige antakelser om narsissisten er at vedkommende er langt over gjennomsnittlig selvopptatt, selvgod og overfladisk, men bak fasaden føler narsissisten seg liten og usikker på hvem han er.I psykoanalysen beskrev Sigmund Freud to typer narsissisme. Den første kalte han «primær narsissisme» og forstod den som en naturlig tilstand hos nyfødte barn. «Sekundær narsissisme» referer til en utvikling hvor personen kom uforrettet ut av spedbarnstadiet og dermed vokser opp med udekkede behov for bekreftelse av sitt eget «Selv». Dersom man ønsker å lese hva Freud har å si om personlighet, vil jeg mene at det er hans Forelesninger til innføring i psykoanalyse som er lettest tilgjengelig og gir den beste oversikten. I denne boken sammenfatter psykoanalysens grunnlegger sine studier av sjelelivet.Vår tenker altså ofte på narsissisten som forholdsvis selvopptatte og overfladiske. Det er kanskje en ganske riktig observasjon fra et andre eller tredjepersonperspektiv, men fra narsissistens eget perspektiv finner man en overveiende usikkerhet på eget «Selv». Personen forsøker å kompensere for denne uklare oppfatningen av seg selv ved å tilstrebe bekreftelser fra omgivelsene. Han eller hun rammes av en slags følelse av kaotisk tilintetgjørelse dersom omgivelsene ikke til stadighet attesterer deres eksistens.Jeg vil kort gi deg en innføring i narsissisme-begrepets opphav. Det kommer fra gresk mytologi, og kanskje mange av dere kjenner historien, men her er det uansett: Narkissos var i henhold til gresk mytologi en jeger i Boiotia som var kjent for sin fysiske skjønnhet. Han var også stolt og foraktet de som elsket ham. En av de som forelsket seg i ham var nymfen Ekho. Gudinnen Nemesis, den som straffet hybris (som altså er betegnelsen på det at et menneske i overmot eller hovmod går ut over de grensene som gudene har satt for menneskelige handlinger) merket seg Narkissos' oppførsel. Da Narkissos så sitt eget speilbilde i et tjern, straffet Nemesis ham med å bli forelsket i sin egen refleksjon. Ute av stand til å forlate skjønnheten i sitt eget speilbilde, mistet han vilje til å leve. Han ble fortapt stirrende på sin egen refleksjon inntil han døde. Den romerske dikteren Ovid har utvidet myten med flere detaljer. Narkissos er opphavet til begrepet narsissisme, en psykisk tilstand for en som er sykelig selvopptatt, selvforelskende, og fiksert på seg selv og sin fysiske tilstand. Dette er en gammel myte fra oldtidens Helles, men man trenger ikke å gå flere tusen år tilbake i tid for å observere dette fenomenet. Kanskje er vår moderne verden full av historier som poengterer narsissismen sørgelige tilstedeværelse i menneskelivet mer ettertrykkelig og sannferdig enn greske vandrehistorier. Få tilgang til ALT ekstramateriale som medlem på SinnSyns Mentale Helsestudio via SinnSyn-appen her: https://www.webpsykologen.no/et-mentalt-helsestudio-i-lomma/ eller som Patreon-Medlem her: https://www.patreon.com/sinnsyn. For reklamefri pod og bonus-episoder kan du bli SinnSyn Pluss abonnent her https://plus.acast.com/s/sinnsyn. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Talking to Einar Guðmundsson from Fortið is quite different from what one would expect when talking to a guy from the Big White North aka Iceland. Einar is surely not one of these quite Norsemen, who barely open their mouths. No he is quite open about many things, for example about the fact that Fortið's latest record Narkissos is based in quarrels with one person he and his family encountered in the last few years. Or to what extent he is a political person and which side he would take. The epic nature of his songwriting and how the latter might change because of a band member taking one more responsibilities. We also spoke about soundtracking, what Einar would love to do at some point. That and much more can be found out, when listening to this interview! Enjoy this one and be sure to check out tomorrow for another Black Metal hero!

Myten om Eko och Narkissos har i alla tider fångat människors fantasi. Men hur berättas egentligen historien om Narkissos som gett namn åt personlighetsdraget Narcissism? Och finns det andra varianter av myten?Wikipedia säger sitt om Narkissos. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

01 Sato-San To – Saleb 02 Sato-San To – Alibaba 03 Neutrino – Ever Changign Sky(Feat. Floex a Narkissos) 04 Khoiba – On Grass 05 Waterbased – L.gain 06 Petr Marek, Prokop Holoubek, Ondřej Ježek, Tomáš Procházka - First Martian 07 David Kollar – Requiem For Uncle 08 Filip Míšek – Dikdiko 09 Ivan Palacký – Luzný T​ě​la Sklon 10 Kora Et Le Mechanix – New York 11 Michal Kořán – Ze země do nebe

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Aleksander Rubtsovi abil vaatluse all eneseimetlus. Narkissos suri lihtsalt näljast, kuna eneseimetluse käigus ei olnud tal meeles süüa. Samal viisil võivad terved riigid ja rahvad moraalselt degradeeruda oma vastupandamatut peegelpilti imetledes, märgib Tiido.

Myten om Eko och Narkissos har i alla tider fångat människors fantasi. Men hur berättas egentligen historien om Narkissos som gett namn åt personlighetsdraget Narcissism? Och finns det andra varianter av myten?Wikipedia säger sitt om Narkissos. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Ab gehts in die griechische Sagenwelt! Die Abenteuer der Götter, Halbgötter und Helden sind so spannend, dass du gleich in die Antike abtauchst. Du hörst von Orpheus in der Unterwelt, vom Ehepaar Philemon und Baukis, oder wie Europa von Zeus entführt wird, wie Prometheus die Menschen macht, Phaeton den Sonnenwagen lenkt, wie der junge Narkissos sich in sein Spiegelbild verliebt, und wie sich Apollon unsterblich in Daphne verliebt. Sieben griechische Sagen: (00:19) Narkissos (05:12) Orpheus in der Unterwelt (16:35) Phaeton und der Sonnenwagen (24:55) Apollon und Daphne (31:14) Die Belohnung für Philemon und Baukis, seine Frau (38:35) Die Entführung der Europa (44:56) Wie Prometheus die Menschen schuf Lust auf mehr Kinderhörspiele und Geschichten? www.srf.ch/kids/hoerspiele Autor: Dimiter Inkiow Mit: Andrea Zogg (Erzähler) Musik: Michael Wernli Tontechnik: Roli Fatzer Regie: Simon Ledermann Eine Produktion von SRF, 2007

Narkisos, birçok hikayeye ve karaktere adını veren hatta günlük hayatta sıkça rastladığımız sıfatın kökeni... mitin sanat eselerine ve ressamlara nasıl etki ettiğini, yazılan ve çizilenlerin aksine bir de bizim sesimizden dinlemenizi şiddetle öneririz. Keyifli dinlemeler. Seslendiren: Polen BİÇER Yazan: Nilay AYGÜN Erişim Kanallarımız https://linktr.ee/MozartCulturesPodcast   “Uygarlığa Gebe Sanat”, uygarlığın ayak izlerini gözler önüne serip, belli başlı kavramlar ve akımlarını anlamak hayatımızın içinden olduğunu anlamak için haftada bir paylaşılan podcast serisidir. Tarihin, siyaset, sanat ve nice yüzünü görmek, birikimler sonucu geldiğimiz bu çağa anlam kazandırmak ve analiz yapabilmek için size sunduğumuz haftalık podcast serilerimiz heyecanla dinlenmeyi bekliyor! Mozartcultures; Türkiye' de tamamı gönüllülerden oluşan ve kâr amacı gütmeyen bir kuruluş olarak,sanatı ve bilimi güneşin doğup battığı tüm topraklara yayabilmek amacıyla çıktığımız bu yolda sizlere çok değerli podcast yayınları dinletmeyi amaçlıyoruz.  

Saatejuht Hardo Pajula. Külalised Aapo Pukk ja Meego Remmel. Saade Itaalia maalikunstniku Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskussesse". Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine. Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Caravaggio mulle huvi pakub (4. minut). Ega ma ei osanudki muud teha kui ausalt vastata: mõned Caravaggio tööd on mind miskipärast väga puudutanud. Kõigepealt tuleb pähe "Iisaki ohverdamine" [1], "Narkissos" [2] oli mu ühe leheloo [3] lähtepunkt. Käesolev vestlus tõukus aga 1601. aastal maalitud teosest "Pöördumine teel Damaskusesse" [4] Nimetatud tööle juhtis 2018. märtsis Dostojevskist peetud loengus [5] tähelepanu Mihhail Lotman (50. minut). "Me oleme harjunud igasuguste asjadega ja 3D meid ei vapusta," rääkis Mihhail, "tollal oli see aga täiesti rabav! Seda tehnikat nimetatakse tenebrismiks. Maal kasvab välja pimedusest, vaatajad kartsid, et see kukub raamist välja." "On öeldud, et tänapäeva kinogeeniused kopeerivad Caravaggiot," jätkas Mihhail mõtet rohkem kui kaks aastat hiljem Aapo, "[Martin Scorsese, H.P.] "Taxi Driver"-i valgus olevat Caravaggiolt laenatud. Kui Caravaggio meie hulgas täna ringi jalutaks, siis oleks ta ilmselt geniaalne filmirežissöör" (33. minut). "Minu arusaamist mööda ütlevad kunstikriitikud," võttis siin sõnajärje üle Meego (34. minut), "et Caravaggio geniaalsus väljendubki just selles, et ta toob Pauluse ja hobuse meie ruumi, kirikuruumi. Hobune on ka koos oma tagumikuga sisuliselt seal kirikus. See on kunstniku kindel taotlus, et mina kohtaksin oma reaalsuses korraga Palulust ja tema pöördumist, sest see paneb mind küsima oma pöördumise kohta." William Jamesi sõnul ei pea pöördumine – põhjalik muutus inimese hingelaadis – võtma üldse religioosset vormi. Uuestisünd võib sama hästi toimuda ka religioonist uskmatusesse. "Kõigil neil juhtudel on meil tegemist sama psühholoogilise protsessiga: hingelise tormi, stressi ja vastuolulisuse asemel jõutakse lõpuks hingelise kindluse, stabiilsuse ja tasakaalu seisundisse," kirjutab James oma "Usulise kogemuse mitmekesisuses" [6], millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 12. vestlusring "Ratio piirid" [7]. Jamesi arusaamas pöördumisest mängib võtmerolli tõdemus, et "inimese ideed, püüdlused ja eesmärgid moodustavad mitmesuguseid üksteisest suhteliselt sõltumatuid rühmi ja süsteeme... kui üks rühm on hõivanud kogu inimese tähelepanu, siis võivad teiste gruppidega seotud ideed olla inimese teadvusest üldse välja tõrjutud." Seesugune ideede ja eesmärkide pidev vaheldumine on Jamesi sõnul eriti iseloomulik lõhestunud isikutele. Nii võib krooniline alkohoolik näiteks kuid kooripoissi mängida, kuid lõpuks on ta koon ikka liimine ehk mudane. Ometi võib aga ka lootusetus sõltlases mingil hetkel aset leida püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema "hinge jaoks praktiliselt ebareaalne objekt, on nüüd saanud sama hinge püsiasukas ning keskpunkt," kirjutab James. Vahel kuumutab mõni eriti võimas tundepuhang lahti mõne seni tardunud ideede grupeeringu ja kui see siis viimaks jahtub, sunnib see teised rühmad enda ümber rekristalliseeruma. Kui uus ideeline keskpunkt kinnistub, moodustub uus stabiilne struktuur ning inimese karakter ongi läbi teinud põhjapaneva muutuse. Minu jaoks saabus üks vestluse kõrghetkedest 45. minutil, mil Aapo ütles: "Kui kuum higi seljale tuleb ja asi kinni jookseb, siis tuleb aru saada, et senised vahendid on ammutatud." Meego tõstis oma järgneva arutluskäiguga pöördumise kontseptsiooni üksikisiku mängumaalt kogu kultuuri tasandile: "See ongi pöördumine... , see on see paradigma nihke koht, kus senine seletusviis ei tööta enam ja tuleb otsida perifeerne vaatenurk (või see ilmub ise), mis saab seejärel uueks maailma keskmeks. Thomas Kuhn on näidanud, kuidas see toimub teadusmaailmas [8]. Filosoofias, eetikas ja ka kristluses käib asi enam-vähem samamoodi. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ütleb, et pöördumine on lihtsalt identiteedi muutus. Vastus küsimusele "Kes ma olen?" on korraga teistsugune." Hiljemalt siin hakkas mulle koitma ka see, miks see konkreetne maal mulle nii korda läheb. Seal on juttu meie elust nii nagu see on, mitte nii, nagu seda üritatakse meile näidata mõnes kontorikeelses unenäos helgest homsest. Head päeva! Hardo -------------- [1] https://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice_of_Isaac_(Caravaggio)#/media/File:Sacrifice_of_Isaac-Caravaggio_(Uffizi).jpg [2] https://et.wikipedia.org/wiki/Narkissos#/media/Fail:Michelangelo_Caravaggio_065.jpg [3] https://arvamus.postimees.ee/4059841/hardo-pajula-nartsivad-nartsissid [4] https://en.wikipedia.org/wiki/Conversion_on_the_Way_to_Damascus [5] https://www.youtube.com/watch?v=pxozZcDQg4k [6] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&t=1s [7] https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1387s [8] https://www.apollo.ee/teadusrevolutsioonide-struktuur.html

Narkissos'un kendini gölün aynasında görüp aşık olması, yansımasının içinde boğulup nergis çiçeğine dönüşmesi hoş bir hikayededir fakat gerçek narsistler Narkissos'dan çok daha fazla zarar verirler.1911 yılında Otto Rank narsizmi tanımlar.1914'te Sigmund Freud Narsisizmi "Dış dünyadan soyutlanan libidonun (cinsel enerji) egoya (ben) yönlendirilmesi" şeklinde tarif eder.

Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine.Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Caravaggio mulle huvi pakub (4. minut). Ega ma ei osanudki muud teha kui ausalt vastata: mõned Caravaggio tööd on mind miskipärast väga puudutanud. Kõigepealt tuleb pähe "Iisaki ohverdamine" [1], "Narkissos" [2] oli mu ühe leheloo [3] lähtepunkt. Käesolev vestlus tõukus aga 1601. aastal maalitud teosest "Pöördumine teel Damaskusesse" [4]Nimetatud tööle juhtis 2018. märtsis Dostojevskist peetud loengus [5] tähelepanu Mihhail Lotman (50. minut). "Me oleme harjunud igasuguste asjadega ja 3D meid ei vapusta," rääkis Mihhail, "tollal oli see aga täiesti rabav! Seda tehnikat nimetatakse tenebrismiks. Maal kasvab välja pimedusest, vaatajad kartsid, et see kukub raamist välja.""On öeldud, et tänapäeva kinogeeniused kopeerivad Caravaggiot," jätkas Mihhail mõtet rohkem kui kaks aastat hiljem Aapo, "[Martin Scorsese, H.P.] "Taxi Driver"-i valgus olevat Caravaggiolt laenatud. Kui Caravaggio meie hulgas täna ringi jalutaks, siis oleks ta ilmselt geniaalne filmirežissöör" (33. minut)."Minu arusaamist mööda ütlevad kunstikriitikud," võttis siin sõnajärje üle Meego (34. minut), "et Caravaggio geniaalsus väljendubki just selles, et ta toob Pauluse ja hobuse meie ruumi, kirikuruumi. Hobune on ka koos oma tagumikuga sisuliselt seal kirikus. See on kunstniku kindel taotlus, et mina kohtaksin oma reaalsuses korraga Palulust ja tema pöördumist, sest see paneb mind küsima oma pöördumise kohta."William Jamesi sõnul ei pea pöördumine – põhjalik muutus inimese hingelaadis – võtma üldse religioosset vormi. Uuestisünd võib sama hästi toimuda ka religioonist uskmatusesse. "Kõigil neil juhtudel on meil tegemist sama psühholoogilise protsessiga: hingelise tormi, stressi ja vastuolulisuse asemel jõutakse lõpuks hingelise kindluse, stabiilsuse ja tasakaalu seisundisse," kirjutab James oma "Usulise kogemuse mitmekesisuses" [6], millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 12. vestlusring "Ratio piirid" [7].Jamesi arusaamas pöördumisest mängib võtmerolli tõdemus, et "inimese ideed, püüdlused ja eesmärgid moodustavad mitmesuguseid üksteisest suhteliselt sõltumatuid rühmi ja süsteeme... kui üks rühm on hõivanud kogu inimese tähelepanu, siis võivad teiste gruppidega seotud ideed olla inimese teadvusest üldse välja tõrjutud." Seesugune ideede ja eesmärkide pidev vaheldumine on Jamesi sõnul eriti iseloomulik lõhestunud isikutele. Nii võib krooniline alkohoolik näiteks kuid kooripoissi mängida, kuid lõpuks on ta koon ikka liimine ehk mudane. Ometi võib aga ka lootusetus sõltlases mingil hetkel aset leida püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema "hinge jaoks praktiliselt ebareaalne objekt, on nüüd saanud sama hinge püsiasukas ning keskpunkt," kirjutab James. Vahel kuumutab mõni eriti võimas tundepuhang lahti mõne seni tardunud ideede grupeeringu ja kui see siis viimaks jahtub, sunnib see teised rühmad enda ümber rekristalliseeruma. Kui uus ideeline keskpunkt kinnistub, moodustub uus stabiilne struktuur ning inimese karakter ongi läbi teinud põhjapaneva muutuse.Minu jaoks saabus üks vestluse kõrghetkedest 45. minutil, mil Aapo ütles: "Kui kuum higi seljale tuleb ja asi kinni jookseb, siis tuleb aru saada, et senised vahendid on ammutatud." Meego tõstis oma järgneva arutluskäiguga pöördumise kontseptsiooni üksikisiku mängumaalt kogu kultuuri tasandile: "See ongi pöördumine... , see on see paradigma nihke koht, kus senine seletusviis ei tööta enam ja tuleb otsida perifeerne vaatenurk (või see ilmub ise), mis saab seejärel uueks maailma keskmeks. Thomas Kuhn on näidanud, kuidas see toimub teadusmaailmas [8]. Filosoofias, eetikas ja ka kristluses käib asi enam-vähem samamoodi. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ütleb, et pöördumine on lihtsalt identiteedi muutus. Vastus küsimusele "Kes ma olen?" on korraga teistsugune."Hiljemalt siin hakkas mulle koitma ka see, miks see konkreetne maal mulle nii korda läheb. Seal on juttu meie elust nii nagu see on, mitte nii, nagu seda üritatakse meile näidata mõnes kontorikeelses unenäos helgest homsest.Head päeva!Hardo--------------[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice_of_Isaac_(Caravaggio)#/media/File:Sacrifice_of_Isaac-Caravaggio_(Uffizi).jpg[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Narkissos#/media/Fail:Michelangelo_Caravaggio_065.jpg[3] https://arvamus.postimees.ee/4059841/hardo-pajula-nartsivad-nartsissid[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Conversion_on_the_Way_to_Damascus[5] https://www.youtube.com/watch?v=pxozZcDQg4k[6] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&t=1s[7] https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1387s[8] https://www.apollo.ee/teadusrevolutsioonide-struktuur.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Když se žena zhlédne v každé z lesklých ploch výkladů a oken, je to pochopitelné. Buď si je jista svou krásou a nebo je naopak věčně nejistá tím, že by na ní bylo něco hezkého, a tak se stále kontroluje. Když to samé dělá muž, je to s podivem. Pokud to není zrovna Narkissos, mýtická postava krásného mladého muže, po němž se jmenuje jarní květina. Podle mýtu se tak dlouho zhlížel ve vodní hladině, až byl láskou nemocný ke svému obrazu. A aby byl se svým krásným obrazem navždy, tak se utopil. Vím, je to chorobné a šílené, jako většina antických mýtů. Apoštol Jakub tento filmový shot popisuje jinak: „Kdo jen slyší slovo a nejedná podle něho, ten se podobá muži, který v zrcadle pozoruje svůj vzhled; podívá se na sebe, odejde a hned zapomene, jak vypadá.“ V Jakubově dopisu se píše o muži, který se zhlédne v zrcadle a hned zapomene, jak vypadá. Prostě přechází vše, co o něm zrcadlo řeklo. Klidně namítejte, že tehdejší zrcadla nebyla nic moc, jako ostatně všechno starověké věci. Mýty, náznaky - nic přesného. Nic v nich nebylo vidět. Tak co by taky ten chlap na tom viděl, že?

2019.11.26 | Episode 2 | Narkissos

Byzans, 500 år efter Kristus! Veckans avsnitt handlar om kejsarinnan Theodora som lät slavar tillfredsställa sina lustar med henne på okristliga sätt. Däremot kunde hon inte spela flöjt. Vi citerar Prokopios ”Hemlig historia” som innehåller alla detaljer, eller i alla fall de snaskigaste, om en av senantikens mest fascinerande figurer. Vidare fortsätter språktematiken från Eko och Narkissos, och PMK tar chansen att prata mer om fallogocentrism, ett ord man egentligen annars inte hört på tio år. Annars: Ellen förvirrar mig genom att referera till början på 1800-talet som ”vår tid”. Jag gör något jag hatar och //ler med rösten// när jag säger att essentialism är ”problematiskt”. Dessutom missar jag ett uppenbart skämt när Ellen säger att könet finns inuti en. Men lyssnaren kan ju föreställa sig. God förnöjelse!

Idag pratar Podda med könet om en av de deppigaste antika myterna i Ovidius Metamorfoser, där ingen får ligga och alla dör. Eko förlorar sitt jag och tynar bort medan Narkissos förlorar sig i sitt jag – och tynar bort. Går det att skapa ett kvinnligt rum i den manliga diskursen, eller är den manliga diskursen en myt? Och hur mycket tyg ska man ha på sig exakt för att vara en oskrämmande sexig kvinna? Vi undersöker självframställningens praktiker från språk till styling. När är man ett autonomt subjekt, om man tilldelas en stylist till och med när man blivit utnämnd till Årets bäst klädda? Själva låter vi litet beklämda på grund av den tunga tematiken av homosocialitet, traumatiska läxor och sexistiska lektioner men Sofia försöker dra ett Monty Python-skämt och berätta vad Årets bäst klädda man egentligen ska ha på sig. Tyvärr är det rätt likt det medvetet omedvetna ideal vi kritiserar kvinnor för! Fallogocentrism och raffset möts i ännu ett rafflande avsnitt.

De oreade Echo wordt door Hera gestraft omdat zij Zeus beschermde. Narkissos wordt door Aphrodite gestraft omdat hij niet de schoonheid van Echo, haar lievelingsnimf, ziet. Een dubbele tragedie.

İlk sezonumuzda severek kaydettiğimiz Yazı Tura konseptimizle bu hafta sosyal medyayı tartışıyoruz! "Sosyal medya bizi narsist yapıyor." argümanını Zehra savundu, Türkü ise çürütmeye çalıştı. Üstelik kimin hangi tarafı savunacağına yazı tura atarak karar verdik. Keyifli dinlemeler!

Amatörpsykologernas Topp 100 med Ulf & Jonathan! Podcasten där vi erbjuder pedagogisk hjärnskrynkling för gemene hen i underhållande fåtöljtempo. Här behandlar vi de 100 ballaste/roligaste/viktigaste ämnena du som amatörpsykolog måste veta. Narcissism är dagens ämne! Vi går grundligt igenom kriterierna och försöker fastslå hur pass narcissistiska vi själva är – även om det inte räcker till att sätta en diagnos. Hur ser läget ut i världen? Vad gör man för skillnad mellan fåfänga och narcissism? Vem av Ulf och Jonathan har mest högskolepoäng? Myten om Narkissos, sagan om Karlsson på taket, antaganden om Marcus Birro och sanningen om Trump är också ämnen som behandlas. Alla måste lyssna! Musik i podden: Kanye West - Runaway, Roc-A-Fella, Universal. Hans Zimmer – Stay, WaterTower. R Kelly – The World’s Greatest, Jive. Culture Beat – Mr. Vain, Dance Pool. Georg Ridel & Astrid Lindgren - Karlsson På Taket, Svensk Filmindustri. - We have legal rights to all the music that is played in this podcast. For more... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.