Podcasts about niisiis

Tänase saate külaline Üllar Priks ehk Mürakas jutustab mõnusatest kulgemistest mööda Euroopa riike. Üllar tunnistab, et tema pere reisib autoga just põhjusel, et abikaasa kardab lendamist. Niisiis pakitakse igal aastal pikemaks ajaks asjad sõidukisse ning veeretakse Euroopa lõunapoole. Saates tuleb juttu nii aeglasest kulgemisest, mis on autoroolis kõige närvekõditavam, kuidas erinevate karakteritega koos reisida, matkaauto soetamisest ning loomulikult hiljuti ilmunud reisiraamatust „Hakuna matata, b%&ches! Ühe road trip'i anatoomia”. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Sellenädalased kuulajakirjad on... ütleme nii, et huvitavad. Ja lisaks veel pandud kokku erinevatel aegadel - kuna esimesel korral olime saate juba ära teinud, saime aru, et kaks lugu on ilmselt korduses. Niisiis paneme kordusse läinud klipi Patreoni bloopersina, aga need lood siin peaksid olema täiesti varem kuulmata. Jutustame ühest ülikõhedast Ouija-loost, kummitusekobinatest, seentest ja pealuudest ning elektrilambihuvilisest Surmast. Meie merch: www.kikimoorid.ee Meie Patreon.com/Kikimoorid Leia meid Youtube.com/@kikimoorid ja teistelt sotsiaalmeediaplatvormidelt! --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Seekordne osa tuleb sarjast: mida kõike me ära ei tee teie nimel, me kallid kuulajad. Niisiis, Manona tõmbab oma telefoni esimest korda elus Tinderi ja hakkab svaipima. Tulemus… on pehmelt öeldes üllatav. Kirjuta meile: ussikeeled@ohtuleht.ee!

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman. 2022. aasta novembris Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal".

Niisiis, seekord me vaatame jälle viripilli-punasepilli-meeste maailma. Räägime sellest, miks need enda meelest nii imelised mehed ikkagi on üksikud. Miks nad ei leia endale seda partnerit, mida nad enda meelest nii väärt on, ja külvavad selle asemel viinamarjad-ongi hapud naisteviha.

Patreonide valitud teema on teie ees - osaliselt, sest Daki arvas, et teemaks pole needused, vaid suhted! Niisiis kuulete alustuseks 1942. aasta aasta isast, granaadi-Karlist, aga edasi juba purjetame needuste ja kurjade vaimude lainel, seejuures toome teieni 13 kurjast vaimust vaevatud inimese ja 7 neetud inimese tunnust. Tee sinagi lõbus test! Kirjuta meile oma kõhedaid lugusid: kikimoorid@gmail.com. Toeta meid ja vali välja jaanuarikuu saate teema: patreon.com/kylmavarinadafterhours --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Jukuraadio 444. saade keskendub puhtale spordile. Koos kirjastuse Varrak kohtuniku Krista Kaeraga satute köögilauda, mis täitub tõeliste spordikommentaaridega, mille kõrval jalgpalli MM omakorda uinub kui eneseabiraamat. Köögilauas võtavadki mõõtu päris raamatud, mitte palli peksvad sportlased. Niisiis, meie iga-aastane spordisaade! Käime läbi Eestis enimmüüdud raamatute edetabeli 2022. aastal. Mida loeti? Keda loeti? Miks? Kui suured on tiraažid? Kes on üllatuslööjad, kes veteranid? Käes on pingeid üleskruviv võistlus!

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat [Richard Feynman](https://www.youtube.com/watch?v=egB9p5ZbrEg&t=1s). Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)". Head uudistamist! H.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1 [2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase saate külaline Madis Kahro räägib Usbekistani külastamisest 40-kraadises kuumas. Madise hinnangul on Usbekistan seljakotiga reisija jaoks ebamugava kujuga ning erinevate piirkondade külastamine on keeruline. Lisaks on distantsid pikad ja ühistransport sõidab kaua. Kohalikul rongifirmal on küll peen äpp, aga reaalselt sealt piletit osta ei õnnestunudki… Niisiis soovitab Madis osta piletid kohalikus rongijaamas ning olla rongisõitudel paindlik. Rong võib väljuda küll õigel ajal, kuid sihtkohta jõuda plaanitust tunde hiljem. Saates jutustab Madis, mis järjekorras linnu külastada (et mitte kusagil pettuda), kus linnas tekib kergemini idamaade tunne, miks on Taškendi metroojaam ja turud erilised vaatamisväärsused, milline on usbeki kodu, mis põhjusel teeb vene keele oskus suhtluse vabamaks ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Jukuraadio 437. köögilauda on kogunenud Andres Adamson, kes avaldas hiljuti raamatu “Nõia nimi olnud Mats”. Ehkki tegemist on rangelt võttes ilukirjandusega, kohtame siin mitmeid Hiiumaa aja- ja koduloolegende ning pärimusi. Räägime 17. sajandi lõpust Hiiumaal, kus jooksevad ringi inimesi murdvad metsikud hundikarjad, vaatame sisse ühiskonda, kus kardetakse nõidu ning libahunte. Räägime ka nõidade jälitamisest ning põletamisest ja “vanast heast Rootsi ajast”, mis Eesti inimestele paraku hea ei olnud. Niisiis on käsil hämarad ning põnevad rajad.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Iirimaal. Ta on sama tööd teinud ka Inglismaal, kuid eelistab iga kell Iirimaad. Kodus hooldaja elab küll kliendi kodus, kuid ei ole tema käsutuses 24 tundi ööpäevas. Oma klienti võib tegelikult ka valida, samamoodi nagu klient ja tema perekond saavad hooldajat valida. Kliendi ja hooldaja vahel seisab agentuur, kes Riina kinnitusel toetab korralikult ka hooldajat (mitte ainult ei esinda kliendi huve). Kuigi taolised töökuulutused on avalikud ka Eesti tööportaalides, tuleb Riina sõnul eestlasi Iirimaale kodus hooldajateks väga vähe. Miks, ta ei tea. Palk on seal veidi üle Iirimaa miinimumpalga, kuid oluline nüanss on see, et elamise ja toidu peale seal tegelikult raha ei kulu. Niisiis on tegemist justkui taskurahaga. Vestlust juhib Liina Metsküla.

419. Juku Raadio saade keskendub Vainode dünastiale. Köögilauas on Jaan Tõnissoni instituudi juht Andrus Villem, kellega võtame kätte ja tutvustame eestlaste kurje koduvaime. Kes need Vainod siis on? Eestis sündinud Anton Vaino toimetab Putini ühe peamise abina Moskvas ning peab Putini personaliülema ametit. See on Mutinile eriti lähedal seisev isik, justkui nähtamatu, aga välja pole vahetatud juba õige pikka aega, mis Venemaal väga erandlik. Tema isa, samuti Eestis sündinud Eduard Vaino oli üks Putini pinnaleupitajatest, oligarh ja paljude riigifirmade nõukogus istuv tegelane. Eduardi isa oli ENSV esikommunist Karl Vaino, kes sündis Tomskis ja on meie jaoks kui venestamise võrdkuju. Karli isa Genrih Vaino (sündinud Eestis) tegeles siin aastal 1917. Eesti töörahva kommuuni loomisega ning tegi kõik, et Eesti Vabariiki ei sünniks. Hilisem Nõukogude nomenklatuuritöötaja. Niisiis – sajandi jagu Eesti Vainosid Vene riigi eesotsas. Sellise dünastiaga täna rinda pistamegi.

417. köögilaud sõidab vabatahtlikult Siberisse. Just sellise raamatu andis äsja välja helilooja ja maailmarändur Peeter Vähi. Niisiis teeme Peetriga tema Siberi-matkad kaasa. Me kohtume väga põneva inimkooslusega, kus leidub šamaane, budiste, vissarjoonlasi, aga ka uskumatult nürimeelseid ja sama teravmeelseid riigialamaid. Lisaks veel mitmeid väikerahvaid. Siber on suur saladus, üritame seda muukida. Juku-Kalle on sedakorda ise kõigest abisaatejuht, sest saatejuhi suures ning mugavas tugitoolis lösutab hoopis Tiit Pruuli, samuti rahutute jalgadega reisi-inimene, kes Siberit ja muudki maailma hästi tunneb ning mõistab.

Uus nädal, värske Ekspress. Käivad koalitsiooniläbirääkimised. Urmas Jaagant jagab sahinaid poliitika tagatoast, Hannes Rumm ja Joosep Tiks arutavad koos Jaagantiga, kas uue valitsuse kokkupanemine lühikeseks ajaks enne valimisi on vastutustundlik? Mis sammud on erakondade huvides, mis on ühiskonna huvides? Miks puhkesid Rumm ja Tiks keset saadet naerma? Krüptokrahh. Eelmisel aastal aeti krüptovaluutaga suurt tulu taga, tänavu ollakse miljardite dollaritega miinuses. Rumm räägib Ekspressis ilmunud intervjuust krüptovaluutaga kaupleva firma Change asutaja Gustav Liblikuga. Viimaks keskendub saade kunstile. Aprillis astusid Vene saatkonna ette protesteerima naised veristes aluspükstes. Ekspress usutles aktsiooni autoreid, kes varem ei ole oma mõtteid avalikkusega sel teemal jaganud. Niisiis arutelu kunstist ja sõjast. Ja küsimus ka tõukuvalt lehes avaldatud Elo Liivi arutlusest: kas ja millist monumenti võiks Eestile vaja minna? Või ehk peakski kunst olema omas ajas ja ajutine, nagu pakub saates Jaagant.

Paljud kuulajad on meilt küsinud, kas võiksime kutsuda Algorütmi stuudiosse rääkima kellegi, kes teeks masinõppe algtõed kuulajale puust ja punaseks selgeks. Niisiis me muidugi tegime seda. Saates on külas OCCO masinõppe juht Edward Erelt ja räägimegi sellest, mida täpsemalt ikkagi mõista masinõppe all, millistes projektides ja milliste ülesannete lahendamiseks arendaja seda kasutada võiks ning kuidas masinõppega algust teha. Saadet veavad Priit Liivak Nortalist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.

406. köögilaud Teeme etnoloog Aima Ventseliga kokkuvõtte, kuidas töötab Venemaa võimu valede masin ühiskonnas ja ajakirjanduses, eriti muidugi telekas. Mõni igapäevane mõttemuster Venemaa saadetest: * Venelaste vastu on kogu maailmas lahti päästetud mastaapne vihkamiskampaania, venelased on kuulutatud rahvuse ja riikkondsuse järgi väljaspool seadust olevaks rahvaks, inimesteks, kel pole mingeid õigusi, mis teistel. Venelasi ahistatakse ja solvatakse, mõnel pool nt ei lasta venelasi enam restoranidesse, ähvardatakse diplomaate jne. * Ukraina natsipataljonid takistavad rahulikel elanikel lahkuda linnadest, nt Mariupolist mööda turvakoridore, mida humaansetel kaalutlustel on Vene väed vastavalt kokkuleppele loonud, kuid bandeeralased ei lase inimestel lahkuda, kasutades neid elava kilbina ja tekitades humanitaarkatastroofi. * Käimasolev operatsioon on tegelikult vastus sellele sõjale, mida USA juhtimisel Lääs on pidanud NSV Liidu ja Venemaa vastu juba alates 9. maist 1945. Ukrainaga tuleb kiiresti ühele poole saada, et asuda lahendama tegelikku vastasseisu, mille teiseks pooleks on USA. Peamine võitlus ei ole mitte Ukrainaga, vaid kollektiivse Läänega. Niisiis: saade massiliste valede inimajju süstimisest.

Tänase saate külaline Hindrek Pärg veetis viis kuud Tšehhi suuruselt teises linnas Brnos, kus ta oli välistudeng. Hindreku arvates on Brno suurepärane koht, kus ajutiselt elada. Pikemaks ajaks sinna jäämist ta ette ei kujuta. Ka elamispinna leidmine võib Brnos parajalt raske olla – näiteks on korterite üürihinnad kohati kallimad kui Tallinnas, samas palgatase tunduvalt madalam kui Eestis. Muus osas on elu pigem soodne. Teatavasti kuulub välistudengi elu juurde ka rohkelt seltsielu ja väljas käimist. Niisiis selgitabki Hindrek, kas ja kui palju koroonaaeg ikkagi tema Tšehhi kogemust mõjutas. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Seekord räägime teadlikult meelelahutuslikel teemadel. Vahel on seda üldise õuduse varjus väga vaja. Niisiis – tänased teemad: naljakad juhtumised voodis ja miks on ikka üheks kõige suuremaks suhtepatuks… naisest lühem mees?

401. Juku Raadio saade rändab nii ajas kui ruumis Amuuri jõele. Köögilauas on selleks puhuks etnoloog Indrek Jääts. 1855. aastal tegi Kuressaarest pärit baltisakslane Richard Otto Maack esimese teadusekspeditsiooni kaugitta, mööda Amuuri jõge kuni ookeanini. Jääts on seda ekspeditsiooni omakorda uurinud ning avaldas oma tööna suurepärase raamatu “Maack Amuuril”. Niisiis, selles köögilauas kohtume me 19. sajandi Siberiga, toonaste pärismaalastega, nende kultuuriga ja tõekspidamistega, igapäevaelust rääkimata. Aga ka Vene-Hiina konfliktidega. Ning mis põhiline – me sukeldume tänasest paljupalju aeglasemasse elustiili, kus palju siin maailmas oli veel tõeliselt uus. Tule huvitavale raadiorännakule!

Juku Raadio 381. köögilaud tuletab meelde marilasest filosoofi Aleksander Zenkini sõnu, mille kohaselt olla soomeugrilased Euroopa viimased paganad ning nende loodususk on ainus jõud, millega päästa planeet. “Soomeugrilased peavad maailma hingestatuks ja meil jääb üle ainult veenda teisi rahvaid meie ainuõiges suhtumises loodusesse. Maailma tervendamist tuleb aga alustada iseendast. Niimoodi õnnestub tasapisi kogu planeet soomeugri usku pöörata. Pärast seda, kui soomeugri saladused on kõigile kättesaadavad, tuleb viia sisse muudatused kõigisse konstitutsioonidesse. Igale poole tuleb lisada säte, et inimene on osa elusast planeedist ja kosmosest”. Niisiis – köögilaud kulgeb soomeugrilaste juurde, kuna kuu lõpuni kulgevad Eestis Hõimupäevad. Köögilauas pajatavad Fennougria asutuse alustalad Jaak Prozes ning Kadi Raudalainen.

Juku Raadio 381. köögilaud tuletab meelde marilasest filosoofi Aleksander Zenkini sõnu, mille kohaselt olla soomeugrilased Euroopa viimased paganad ning nende loodususk on ainus jõud, millega päästa planeet. “Soomeugrilased peavad maailma hingestatuks ja meil jääb üle ainult veenda teisi rahvaid meie ainuõiges suhtumises loodusesse. Maailma tervendamist tuleb aga alustada iseendast. Niimoodi õnnestub tasapisi kogu planeet soomeugri usku pöörata. Pärast seda, kui soomeugri saladused on kõigile kättesaadavad, tuleb viia sisse muudatused kõigisse konstitutsioonidesse. Igale poole tuleb lisada säte, et inimene on osa elusast planeedist ja kosmosest”. Niisiis – köögilaud kulgeb soomeugrilaste juurde, kuna kuu lõpuni kulgevad Eestis Hõimupäevad. Köögilauas pajatavad Fennougria asutuse alustalad Jaak Prozes ning Kadi Raudalainen.

Alustame joogisaate ajaloo esimese, eraldiseisva lühisarjaga “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Esimese veinikooli peategelaseks on maailma kõige levinum valge viinamari Chardonnay. Viinamarja tutvustab stuudios Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, veinibaari POP üks eestvedaja Mikk Parre. Kõigest, mis seotud Chardonnay marjaga räägime põhjalikult mõistagi enam kui tunni pikkuses saates, ent alustuseks, teelesaatjaks, mõned olulisemad märked Chardonnay kohta. Alustuseks kolm väikest fakti jutualuse viinamarja kohta: Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul. Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne. 1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay'st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay. Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir' ja Gouais Blanc'i ristandiga. Niisiis, Pinot' perekonna võsuke! Veinid, mida saates maitsesime: Chablis Famille Brocard, 2019, Liviko (https://nautimus.ee/toode/jean-marc-brocard-chablis-organic/) Maison Champy Rully blanc, 2015, Prike (https://www.prike.ee/toode/maison-champy-rully/) Lyngrove Reserve Chardonnay, 2020, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/lyngrove-reserve-chardonnay) Torres Cordillera Chardonnay, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/torres-cordillera-chardonnay-75cl/) Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Tänase saate külaline Andre Põlm räägib ettevõtja elust ja katsumustest Rio de Janeiros. Andre tunnistab, et oma teenust Brasiiliasse viies oli hirm, et see on keeruline ja bürokraatlik turg – kahjuks sedamoodi läkski. Andre kõneleb saates, milliste napakate probleemidega nad silmitsi seisid ning kas ja kui palju respekteeritakse välismaalasest ettevõtjat. Rio de Janeiro puhul ei saa üle ega ümber kuritegevusest. Niisiis toob Andre näite oma kõige esimesest töötajast, kes ei jõudnud esimesel tööpäeval kohale, sest ta rööviti tee peal paljaks. Välismaal elamine ja töötamine on Andret inspireerinud kirjutama raamatut – hetkel kogub ta Hooandjas raha selle välja andmiseks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Henek Tomson läbis Uus-Meremaal 3000 kilomeetrit pika Te Araroa matka… ja seda ilma rahata! Kokku kestis matk viis kuud. Henek tunnistab, et oli kindel, et saab 3000 kilomeetri pikkusega matkaga hakkama. Niisiis otsustas ta sinna lisada omaette nüansi – selle, et liigub ilma rahata. Hästi palju sai Henek abi kohalikelt, kes pakkusid nii toitu kui ka ööbimisvõimalust. Samas tuli ette hetki, mil pidi mõnda aega näljas olema või isegi toitu püüdma (näiteks possumi ja angerja). Saatekülaline tunnistab, et pidi näljaga hakkama saamiseks end mentaalselt ette valmistama. Matk oli väga raske ning selle jooksul oli rohkelt ohte, mida ta isegi ei osanud ette näha. Ühel keerulisel hetkel kirjutas ta isegi lähedastele hüvastijätukirja. Henekil ilmus hiljuti raamat „Minu Uus-Meremaa“.

"Teadlikkus on esimene samm muutuste teel," ütleb psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa, kes jagab meiega koolielu tööõnne valemit. Teadmistest aga ainuüksi ei piisa, sest "Õnnelik olemine tähendab lisaks mõtlemisele ka läbimõeldud tegutsemist", lisab Tiina. Niisiis tee esimene samm ning vajuta PLAY! Head kuulamist! 01:10 õnn ja tööõnn 04:25 õpetaja tööõnn ja tööõnne valem 08:59 rollide jagunemine tööõnne tagamisel 16:06 erinevad generatsioonid ja rollid kooliruumis 22:13 õpetajate järelkasv 28:16 uued juhtimisstiilid koolis 33:26 muutused edasi liikumiseks 39:10 õpetajate karjääriredel 45:37 õnn mõtlemises ja ellusuhtumises 50:16 õpilaste karjäärivalikud, lapsevanemate õpetamine 53:47 karjääriõppe olukord koolis 56:00 õpetajatele coach ehk enesearengutreener 01:00:00 samm sammult tööõnneni 01:04:05 soovitus õpetajatele ja koolijuhtidele Tiina Saar-Veelmaa http://aaretesaar.ee/ "Õpime koos" Kuula: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Toeta: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Tänase saate külaline Evelin Kivimaa naasis alles möödunud kuul Keenia reisilt. Alustuseks räägib ta loomulikult sellest, kuidas õnnestus praegusel ajal Keeniasse minna – igal pool maailmas on ju korralikud piirangud. Sealjuures Keenias on need piirangud isegi ekstrasuured. Kui kevadel selgus, et riigis on üheksa koroonapositiivset, teatas president rangetest meetmetest, mis kestavad praeguse ajani. Kahjuks on inimesed nendest üsna väsinud ning püüavad üha rohkem viilida. Evelin käis Keenias MTÜ Mondo kaudu, mis teeb sealmail arengukoostööd. Niisiis kohtus saatekülaline väga erinevate elusaatustega inimestega, kelle lood tegid ühelt poolt kurvaks, kuid teisalt avaldasid muljet. Samuti jutustab Evelin temasugust abikaasat soovinud taksojuhist, Eesti majast ühes väikeses külakeses, 15aastaste koolitüdrukute rasestumisest, imelisest loodusest ja loomadest ning palju muud.

Õhtuleht avaldas hiljuti kirjutistesarja valmisolekust sõjaks. Stroomi keskuse kõrval oleva bussipeatuse reklaamipinnal oli Päästeameti üleskutse hoida kodus nädalast toidu- ja joogivaru. Kui olin veel Helsingis tööl, siis ka seal jooksis meedias läbi üleskutse tagada isiklikul ja perekondlikul tasandil kriisivalmidus. Niisiis räägime kriisist ja selleks valmistumisest.

JUKU Raadio 331. saade viib osaleja Kaukaasiasse, täpsemalt Aserbaidžaani, Armeeniasse ning Mägi-Karabahhiasse. Koos geograaf Toomas Kümmeliga käivitatakse ajamasin ning kandutakse aserite-armeenlaste tänase konflikti ajalukku. Niisiis pajatame eelkõige Kaukaasia kultuurilisest mitmekesisusest, vastuoludest, konfliktsetest kultuuridest, arusaamistest, keelkondadest, usust ja geograafiast. Päevauudiseid rindelt ei edasta, pigem tahame teada, mis selles maailmaosas üldse läbi aegade toimunud on. Lisaks Armeeniale ja Aserbaidžaanile räägime Kaukaasia muudest väikerahvastest, kes samal territooriumil elavad. Uurime udi rahvast, keda peetakse üldse (koos armeenlastega) Kaukaasia vanemateks asukateks ning kes figureerivad juba antiikautorite teostes, neist on kirjutanud Herodotes, Tacitus, Plinius, Ptolemaios jt. Peatume ka kurdidel, krõzidel, hnalugidel, buduhhidel, taatlastel, tsahuridel ja mägijuutidel. Jutuks tuleb religioonikaart armeenla gregoriaani kristlusest katoliiklikuõigeusuni, zoroastrismi ja islamini, siiani Kaukaasis tooniandva paganluseni ning jeziidi kurdide “saatanakummardamiseni”. Saates saab üsna selgeks, miks see konflikt ei lahene. Vähemalt ilma neutraalse rahusobitaja osavõtuta, milleks ei saa kindlasti olla ei Türgi ega Venemaa.

Tallinnas alustatakse õhtusöökidega, kus kõik viis käiku sisaldavad üht sama toorainet ja kõrvale pakutakse ühest konkreetsest viinamarjasordist tehtud veini. Nimelt kutsub Odeon Bar järgmisel nädalal inimesed enda juurde õhtusöögile nimega “Siga&Chardonnay”. Niisiis, nagu aru on saada, siis saates tuleb jutuks kooslus seast ja Chardonnay’st. Joogisaate meeskond on esmakordselt stuudiost välja kolinud ja oma mikrofonid kruvinud sellel korral hoopis restoranis laua külge (tehnika eest ette ja taha aitäh sõpradele Kaifist!). Õue tulime kahel väga lihtsal põhjusel - esiteks oli soov kohtuda toidu- ja joogiinimestega nende “kodus”. Teiseks aga krooniline võimetus öelda “Ei!”, eriti kui on lootus, et pakutakse head sööki ja jooki, mis tihti veel omavahel õndsalt ka paari pandud. Idee taga on Odeoni tegevjuht Mai Tomingas, kes puutus ühest toorainest ja ühest viinamarjast sobitatud õhtusöökidega esimest korda kokku Austraalias elades. Idee ongi iseenesest ju väga lihtne, võtta viis väga erinevat lihatükki ühelt loomalt, valmistada need parimal viisil ning leida neid saatma viis veini samast marjast. Tulemuseks on arusaam, et siga on palju maitserikkam loom ja Chardonnay üllatuste rohkem vein kui oleme siiani arvanud. Kui Mailt tuli õhtusöögiks algne idee ja impulss, siis edasi hakkas tööle sümbioos kokast ja sommeljeest, kes neid viite rooga ja veini leidma ning kokku sobitama hakkasid. Notsu viiel erimoel (kuulsite õigesti, siga ka magustoiduna) seadis Odeonis taldrikule peakokk Viktor Jelissejev ja iga käigu juurde on sobivaima Chardonnay valinud sommeljee, jutuvestja ja üldine kärakaentuasiast Helen Põder. Kuidas selliseid söögi ja veini sobitamisi läbi viia ning kokku panna, kas siga on valge või hoopis punane liha (jah, see on päriselt korduma kippuma küsimus) ja kas õhtusöök oma kellade-viledega ka joogisaate seltskonnale mokkamööda oli, sellest juba lähemalt saates endas. Vihje: on üks Chardonnay, mida Martinile ja Keiule ükskõik kui kauni jutuga maha müüa ei õnnestu. Joogisaate “Vala välja!” välistuudios olid juttu juhtimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias, nii Facebookis kui Instagramis.

Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sel korral külaliseks Eesti üks silmapaistvamaid harrastajaid, nädalavahetusel Paides rannavolle Eesti meistrivõistlustel koos paarilise Sander Steinbergiga pronksimängus napilt Oliver Vennole ja Kristo Kollole alla jäänud Urmas Piik. 34-aastane Piik on kümne aasta jooksul võitnud rannavolles Eesti meistrivõistluste medali suisa viie erineva paarilisega, püsides samaaegselt saalivõrkpallis esiliigas Tallinna Ülikooli võistkonna mängijana võitmatuna juba mitu aastat. Niisiis võib Piiki pidada tänu tema mitmekülgsusele ja edule ehk isegi Eesti viimaste aastate edukaimaks harrastajaks. Saates tuleb juttu nii Piigi jutukusest palliplatsil, amatöörmängija rõõmudest ja muredest ning rannavõrkpalluri ametist, ent luubi alla võtame ka mitmed päevakajalised teemad eesotsas Renee Teppani ja Siim Põlluääre Eestisse naasmise ning naiste n-ö superklubi loomisega. Aruteludes löövad seekord Piigi kõrval kaasa Andres Toobal ja Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Millised võrkpallialased ütlused on pärit Andrese ja Urmase kodukohast Türilt? *Kas tõsiselt harrastusvõrkpallurina tegutseval inimesel jääb aega ka muuks eluks? *Milliste mängijatega Urmas meeleldi läbi võrgu "diskussiooni peab"? *Kus jookseb vastasmängijate ja kohtunike töötlemisel piir? *Oluline info: kes on Urmase parim sõber? *Miks esiliiga ülekaalukalt parim klubi Tallinna Ülikool meistriliigaga pole liitunud? *Millise meistriliigaklubi treeningul osales esiliiga suurim punktikütt, endine Kreeka liiga mees Sander Steinberg? *TeamShieldi küsimusmängus uurime ühe treeneri kohta, kelle Urmas aitas võrkpalli juurde tagasi tuua. Ühtlasi sai täiendust saarlase Aare Alba võrkpallisärkide kogu. *Mida tähendab Renee Teppani suguse mängija liitumine Tallinna Selveriga? *Kas Mihkel Nuudi liitumine Selveriga oli Teppani ülemineku valguses siiski hea otsus? *Kas Oliver Orav suudab kogenud konkurendid nurgaründaja positsioonil üle mängida Selveris? *Kui suur saab olema Siim Põlluääre roll Tartu Bigbankis ja kas ta on parem mängija kui Curtis Stockton? *Mida ütles Selveri eelmine peatreener Alessandro Piroli Stocktoni kohta? *Kas Tartu ja Pärnu suudavad Saaremaa ja Selveriga pikas jooksus sammu pidada? *Tallinnasse on tekkimas klubi, kus hakkavad mängima need naised, kes välismaalt head pakkumist ei saanud. Kes täpsemalt võiksid klubis mängima hakata ja kuidas ettevõtmisse suhtuda? *Mille poolest oli Kusti Nõlvaku ja Mart Tiisaare mäng Eesti rannavolle meistrivõistluste poolfinaalis Kristo Kollo ja Oliver Venno vastu märgiline? *Kas Eestis on tekkinud kahe hõbemedali võitnud noormängija näol Nõlvaku ja Tiisaare kõrvale uus tipptasemel vollepaar? *Naiste medalimängude tasemetõusust ja üllatajatest.

Tänase saate külaline Heliis Nemsitsveridze loobus oma tööst Eestis ja läks Venemaale vabatahtlikuks. Heliis tunnistab, et Eesti noore jaoks on Venemaa tuttav, kuid samas täiesti tundmatu. Niisiis valis tema oma ajutiseks elupaigaks linna, kuhu nii palju turiste ei satu. Selleks oli Volga keskjooksul Kasahstani piiri lähedal paiknev Samara. Kuigi tegemist on ligi kahe miljoni elanikuga linnaga, oli see Heliisi hinnangul täielik küla. Veelgi enam, kohale jõudes ootas teda ees kultuurišokk. Heliis jutustab saates ka sellest, kuidas välismaalased on kvaliteedimärgiks, millised on kohalike väärarvamused eestlaste kohta, mis on levinud stereotüübid, mida arvatakse poliitikast ning milline on keskmise venelase eluolu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

JUKU Raadio 305. köögilauas räägime me eraettevõtlusest ja riiklikest rumalustest. Kui noorem Kaabu teatab, et avaliku sektori palka vähendada ei saa, sest nad on suured maksumaksjad, siis haarab väheke targem inimene kolme käega peast kinni. Niisiis ei ole valitsus siiani päris täpselt aru saanud, kust tuleb raha ja kuhu paneb pesumasin ühe puudujääva soki. Riigi ja eraettevõtluse seostest ning eraettevõtluse narrist seisust räägivad von Krahli teatri juht Peeter Jalakas ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige Kristjan Peäske.

Korvpallitarkade klubi on sel korral eetris ebaharilikul ajal. Koroonakriisi valguses arenevad sündmused kohati mitte päevade, vaid lausa tundidega, ja kuna podcasti salvestamine sattus laupäevale, polnud mõtet jutu eetrisse paiskamisega ilmaaegu viivitada. Niisiis, külaliseks BC Kalev/Cramo aupresident ja klubi kauaaegne juhtfiguur Ivar Valdmaa. Räägime valusatest ja vähem valusatest teemadest - koroona, hooaja lõppenuks kuulutamine, palkade maksmine, eelmise kriisi tagajärjed, VTB liiga veidrused ja palju muud. Ja mõistagi küsimus, mis saab edasi? Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Kuigi laulusalm ütleb, et Karuks istus vangitornis, pole selles grammigi tõde. Asjaosaline ise rõhutab, et juba lapsena oli ta hea poiss ja palju muret temaga ei olnud. Niisiis on meil külas Tiit Karuks - ajakirjanik erus, nagu ta ise ütleb - ja temaga koos tütar Epp Kruus.

Kuigi laulusalm ütleb, et Karuks istus vangitornis, pole selles grammigi tõde. Asjaosaline ise rõhutab, et juba lapsena oli ta hea poiss ja palju muret temaga ei olnud. Niisiis on meil külas Tiit Karuks - ajakirjanik erus, nagu ta ise ütleb - ja temaga koos tütar Epp Kruus.

Tänase saate külaline Madle Timm veetis seitse kuud Filipiinidel Saksa Punase Risti vabatahtlikuna. Madle leiab, et vabatahtlikkus annab reisimisele suurema mõtte – seetõttu läbis ta ka suuremat sorti kadalipu, et pääseda kaunisse Aasia riiki vabatahtlikuks. Filipiinid on tema sõnul neljas riik maailmas, kus toimub kõige rohkem looduskatastroofe. Niisiis saigi Madle (ja tegelikult terve Punase Risti) üheks ülesandeks püüda inimesi päästa enne katastroofi. Madle jutustab oma igapäevasest tööst sealmail, kohalike suhtumisest nende abi pakkumisse ning sellestki, kuidas koges nii maavärinat kui taifuuni. Samuti annab Madle nõu, millal tasuks reisida Filipiinidele ning mida sealjuures meeles pidada. Lisainfot leiad ka Madle blogist. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Eelmises Heli jälje tunnis jäi mitmete tähelepanuväärsete rokivendade ja nende bändide lugusid jutustamata. Niisiis jätkame.

Eelmises Heli jälje tunnis jäi mitmete tähelepanuväärsete rokivendade ja nende bändide lugusid jutustamata. Niisiis jätkame.

Tänase saate külaline Liis Paekivi on elanud seitse kuud oma leedu-ameeriklasest kallimaga USA-s Chicagos. Liis nimetab küll Chicagot turistidele väärtuslikuks sihtkohaks, kuid tunnistab, et alaliselt ta sinna elama jääda ei tahaks. Niisiis on elukaaslasega plaanis kolida Florida osariiki. Chicago suurimad miinused on Liisi sõnul korruptsioon ja gängivägivald. Näiteks tapeti hiljuti keegi tema kodu lähedal – ja nemad elukaaslasega olid sel ajal kodus. Kuna püssipaugud on sealkandis tavalised, ei pööranud Liis sellele eriti tähelepanu. Hiljem luges ta lehest, et inimene sai surma. Siiski lisab ta, et inimesi tapetakse eelkõige gängikuuluvuse pärast ning valgenahalistel suure tõenäosusega probleeme ei tule.

7. veebruaril kutsusin ma Ahto vestlema Vabriku seminari*. Olen üritanud pikalt mõista, kus on õigupoolest meie erimeelsuste juured ja sel eesmärgil sai see veebruarikuine jutuajamine ka suuresti ette võetud. Pean tunnistama, et pärast ligi kahetunnist keskustelu jäi vastus pea sama kaugele, kui see oli olnud dialoogi alguses.Täpselt kuu aega hiljem tegin uue katse. Nüüd kutsusin juurde ka Varro Vooglaiu, kes oli käinud paar nädalat varem omakorda Ahto saates. Sedapuhku jõudsime minu arvates tükk maad kaugemale. Vestluse teise pooltunni alguses ütleb Ahto mulle: "Ma vabandan, kui see peaks sind solvama, aga minu jaoks on sinusugused inimesed teelt eksinud liberaalid, Varro kohta ma seda öelda ei julgeks."Need Ahto sõnad viisid mu mõtted umbes aasta tagasi TLS-is ilmunud John Gray artiklile "Hüperliberalismi probleem"** (mida ma kõigile muuseas väga soojalt soovitan). Ma olen varemalt – osalt kindlasti Jordan Petersoni mõjul – pidanud meie vasaksõpru pigem postmodernistideks ja neomarksistideks. Ahto peab ennast ise aga klassikaliseks liberaaliks, ja ma arvan, et ta on selles enesemääratluses tegelikult üsna siiras."Oleks kerge väita, et liberalismist on lahti öeldud," kirjutab John Gray. "Sallivusel rajanev elukorraldus, mida varem peeti vabaduse nurgakiviks, lammutatakse nüüd rõhumisstruktuurina maha ja heidetakse kõrvale ning kõik ideed, mis seda protsessi takistavad, tõrjutakse avalikust arutelust välja. Vanamoodsa liberalismi mõõdupuu järgi on see vastupidine sellele, mille eest liberaalid on seisnud. Aga me eksime, kui me arvame, et meie ülikoolides on liberalism mõne teise juhtiva filosoofia vastu välja vahetatud. Selle asemel näeme hüperliberaalset ideoloogiat, mis püüab igasuguse teised maailmavaated elust välja rookida. Kui ülikoolides valitseb tsensuur, siis seetõttu, et neist on saanud nimetatud projekti eestvedajad."Gray sõnul on liberalism juba alates John Sturart Millist olnud sekulaarne inimsuse religioon, millel on alati olnud samasugused universalistlikud taotlused nagu kristluselgi, mille see 18.–19. sajandil varju jättis. "Nad [Mill ja Auguste Comte, H.P.] püüdlesid selle poole veel jõulisemalt ja veel radikaalsemas vormis," kirjutab Gray, kes näeb hüperliberalismi eoseid juba Milli "Vabaduses" (peatükis "Isikupärasusest kui ühest heaolu komponendist"). Siin ei tähenda vabadus enam mitte üksnes – ega mitte isegi peamiselt – kaitset riigi või kaaskodanike vägivalla eest (nii mõisteti sallivust nendel kaugetel aegadel), vaid võimet luua endale oma identiteet ja elustiil. "Sedalaadi individuaalsust edendav ühiskond," kirjutab Gray, "tasalülitab kõik traditsioonist ja ajaloost päritud erinevused; et aga suurem osa inimelu mitmekesisusest tuleb just nendest allikatest, on tagajärjeks massiline ühetaolisus. Niisiis, ühiskonnas, mida Mill endale ette kujutas, pidi liberalism ajapikku kõik teised religioonid ja filosoofiad elimineerima. Aga kui vastuvõetavaks peetakse ainult üht maailmavaadet, siis mis saab intellektuaalsest mitmekesisusest?"Mida peaks minusugune "teelt eksinud liberaal" siis nüüd eelöeldu taustal tegema? Et hüperliberalismi apokalüptiline lõppjaam on niivõrd eemaletõukav, siis tuleb mul Milli inimsuse religiooni asemele otsida uut baasuskumust. Lõppude lõpuks ei ole "inimkond" ja "inimsus" sugugi käegakatsutavamad mõisted kui näiteks "hing" ja "teadvus". Kui need mõisted juba siin mängu tulid, siis lubatagu mul viimase järelduse tuules tähelepanu pöörata Cambrigde'i ülikooli biokeemiku Rupert Sheldrake'i tunniajasele loengule "Taasavastades Jumalat ühes Rupert Sheldrake'iga"***.Tegusat päeva!H.P.S. Ahjaa, saate lõpuks jõudsime vähemalt ühes küsimuses täielikule üksmeelele: pensionit ei saa meist keegi. See nukker tõdemus paneb suusatajatele muidugi veel suurema vastutuse. Jutt käib siin siis mingist ühtekuuluvustundest, päris ilma milleta me vist siiski hakkama ei saa. Või mis teie arvate? See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tänase saate külaline Sandra Peets on elanud koos oma egiptlasest abikaasaga mõnda aega Egiptuses ning andis hiljuti välja raamatu "Minu Egiptus". Saates räägime põhjalikult naise rollist Egiptuse ühiskonnas. Kui üldiselt taunitakse püramiidide maal seda, et naised käivad üksi tänavatel, siis kodus liigutavad õrnema soo esindajad üsna edukalt malenuppe. Sandra tunnistab, et ka tema jaoks muutus ühel hetkel ahistavaks, kui rahvas sosistas ja vaatas tema jalutuskäikude peale kõõrdi. Muide, sosistajad olid peamiselt teised naised. Abielu on Egiptuses aga pragmaatiline otsus ning selleks peab mehel olema palju raha. Sandra on kristlane ja tema mees moslem. Niisiis selgitab Sandra, kas ja milliseid kompromisse peavad tegema kristlane ja moslem, kui nad ostustavad oma elu koos elada.

Teeme ornitoloog Ivar Ojastega juttu aasta linnust metsisest, kelle uurimisega on mees praegu tihedasti ametis. Ojaste on kirjutanud maikuu Eesti Loodusesse loo „Loodusmetsade sümbol metsis“ ja selle jälgedes kõneleme, kuidas meie metsisel läheb ja kuidas teda raadiotelemeetriliselt jälgitakse. On teada, et metsis veedab oma elu väga väiksel, võib-olla ainult mõne kilomeetrise läbimõõduga metsaalal ja kui seda metsatükki ebasobivalt majandatakse, polegi tal enam kusagil olla. Niisiis on meie vastutus selle linnu eest väga suur.

Tänase saate külaliseks on kogenud suusataja Renee Tuul. Renee räägib üsna põhjalikult nii suusatamise emotsionaalsest poolest kui ka praktilisest küljest. Niisiis toob ta välja, kas ja millist varustust on suusatajal vaja, mäereeglitest ning suusareiside hindadest. Muide, Renee hinnangul ei jää kunagi mäesuusatamine võimete taha, pigem võivad pea ja mõistus takistama hakata.

Alexandra Heminsley lootused olid suured: ta tahtis sportlase tuharaid, supermodelli pihta ja gaselli kiirust. Pärast spordiklubidele allajäämist ja joogast tüdinemist otsustas ta jooksma hakata. Kuus aastat hiljem oli ta kahel mandril jooksnud kokku viis maratoni. Heminsley isa ütleb, et maratoni joostakse nii pea kui jalgadega. Niisiis pole see raamat ainult jooksmisest. Võib öelda, et see on raamat ambitsioonidest, suhtlemisest, samuti kehast. Kuid see on raamat ka sellest mis tunne on avastada, et suudad enamat kui eales oled võimalikuks pidanud. Kuidas minust sai jooksja on lõbus, aus ja emotsionaalne raamat kõigile kes mõtlevad, et nad võiksid, lihtsalt võiksid proovida … joosta. (Alexandra Heminsley. Kuidas minust sai jooksja.)

Erinevatest Eesti hoonetest on käesolevas raamatus kirjutatud eri moodi. Mõne puhul on tähtsaim arhitektuurne kõnekus, mõnel juhul emotsioon, mille ehitis on omandanud ea ja saatusega. Mõnel juhul on olnud tähendusrikas ehitamise lugu, teisel arhitekti isik või hoopis omanik. Niisiis ei ole tekstide ülesehitusel järgitud mingit kindlat struktuuri, küll aga üritatud olla võimalikult faktitäpne. Käesolev raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale ning sisaldab hulgaliselt uudseid ja põnevaid fakte ja ka esmakordselt avaldatut. (Karin Hallas-Murula. 101 EESTI ARHITEKTUURITEOST. Toimetab Küllo Arjakas.)