Podcasts about muide

Käesolev episood on valminud koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ning käsitleb naisjuhtide edulugusid ja väljakutseid. Episood salvestati avaliku salvestusena 1. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, kus arutlesime teemal “Juhtimiskvaliteet ja -paradigmad naisjuhi vaatevinklist”. Vestluses osalesid inspireerivad naisjuhid Merle Harjo (Tervisekeskus Corrigo tegevjuht), Janika Aan (Telia Eesti andmeteaduse osakonna juht) ja Kätlin Udde (kliendikogemuse, teenusedisaini ja strateegiliste partnerluste ekspert). Vestlust juhtisime koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna juhi Piret Potiseppaga. Selles ägedas episoodis uurime, miks on naisjuhtidel tippu jõudmine sageli keerulisem kui meesjuhtidel, arutame klaaslae tekkepõhjuseid ja selle murdmise võimalusi ning käsitleme organisatsioonikultuuri ja soolise mitmekesisuse mõju naiste karjäärile. Vestluse jooksul puudutame ka teemasid, nagu tasakaalu leidmine professionaalse ja isikliku elu vahel, “privileegituimus” ning kuidas Naisjuhtide kiirendi on aidanud naistel oma juhtimisteekonda edendada. Kuulake ikka ... Muide, kuni 1. detsembrini 2024 on võimalik kandideerida Naisjuhtide kiirendi programmi 2025! See programm pakub tuge ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tippjuhtkonna tasemele jõudmiseks ja seal läbilöömiseks. Lisainfo: https://www.koda.ee/et/sundmused/naisjuhtide-kiirendi-jaanuar-juuni-2025

Tänase saate külalised Thea Karin ning hiinlased Liang Yingli ja Tian Xin jutustavad Hiina draakoniaastast ning sellega seotud juunis toimuvatest paadiralli pidustustest. Muide, Liang Yingli, kes on õppinud neli aastat eesti keelt, rõõmustab kuulajaid just eestikeelse jutuga! Kui läänemaailmas kujutatakse draakonit kui kurja olevust, siis Hiinas on see pigem õnne ja edutoov sümbol. Inimesi, kes on draakoniaastal sündinud, peetakse ekstra õnnelikeks. Iga aasta juunikuus peetakse draakonipaadifestivali. Tegemist on üle Hiina uhkete pidustustega, mis on kombitsaid ajanud ka mujale maailma. Eestis draakoniaasta paadirallit siiski ei toimu, kuid hiinlased nendivad, et ehk võiks järgmise aasta plaanidesse juba võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Anne L'Huillier, Ferenc Krausz ja Pierre Agostini said 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia atosekundi suurusjärgus impulsside tekitamise eest. Ato - see on miljardik miljardikust ning selliste lühikeste impulsside tekitamine polegi nii lihtne. Saates on külas akadeemik ja Tartu Ülikooli optika emeriitprofessor Peeter Saari, kes kõneleb sellest, kuidas on kulgenud «võidujooks» aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Räägime sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame. Muide – tuleb juttu ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Ei, see pole selleks, et saada Nobeli preemiaid. Saatejuht: Marek Strandberg.

Korvpallipodcasti „Pihtas põhjas“ tegijad kogunesid sel korral Eesti Vabariigi 105. aastapäeva järgselt ja kui tänasel päeval küsida, kas me sellist Eestit tahtsimegi, siis iga korvpallisõber vastab pikemalt mõtlemata „Muidugi!“. Mõistagi saab sellest välja lugeda otsese vihje Eesti – Sloveenia korvpallikoondiste MM-valiksarja kohtumisele, mille meie meeskond lõpusekundite kolmesest võitis 79:78. Kangelaseks tõusis Kristian Kullamäe. Maailma seitsmes korvpalliriik pandi paika, ei ole meie asi, kes Sloveenia eest mängis või ei mänginud. Tulemus maksab ja juubeldused on igati auga välja teenitud. Lahkame saates nii Eesti mängu kui ka teiste alagruppide seise. Muide, enne valikturniiri viimast vooru on teoreetiline edasipääsu võimalus olemas veel Islandil. Meie masti meeskond, mis tähendab, et Eesti peab tulevikus võtma samuti julge sihi maailmameistrivõistlustele pääsuks. Miks mitte!? PAF Eesti-Läti liiga aruteludes võetakse sel korral luubi alla vastasseis Keila KK – Tallinna Kalev/Audentes. Lisaajaga mängus sai magusa võidu Keila 103:100. Kuulame treenerite kommentaare ning vaidleme päris tuliselt, kas noored vääriksid veelgi enam usaldust või kastanid tuuakse tulest puhtalt kogemustega? Ühtlasi selgub, et Pärnu Sadama peatreener Gert Kullamäe ei suuda meestele selgeks teha algtõde – pall tuleb sisse visata. TaltTech/Optibeti juhendaja Alar Varrak valdab seda kunsti perfektselt, ent kes siis ikka söendab kolleegile helistada ja abi paluda. Ise paneb Kullamäe kõik pallid muidugi sisse. NBA mehed võtaks ta vastu teksapükstes ja näitaks, kuidas päriselt kolmeseid kotti pannakse. Oh, jummal... Saate teemaderingi mahtus ka erinevate riikide karikavõistluste kokkuvõte, mille põhjal võiks küsida, kas Euroliiga on ikka kõige kõvem klubisari Euroopas? Räägime korvpalliteemalisest vestlusõhtust Raplas, heade mängijate müümisest Indoneesia liigasse ja ees ootavast Bali turniirist. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis fortuuna tahtel Kert Karbe. Palju õnne! Võtame võitjaga ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitu punkti viskas LeBron James mängus, millega ta tõusis NBA kõigi aegade edukaimaks punktiviskajaks?“ Õige vastus on 38 punkti. Käesoleva saate PAF-i auhinnamängu küsimus puudutab Eesti koondist: „Kas Eesti meeste korvpallikoondise uueks peatoetajaks sai ennustusportaal PAF?“ Piisab „Ei“ või „Jah“ vastusest. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Podcast „Jalgrattapalavik“ pakub kuulamiseks jutuajamise Rene Mandriga, kes on värskelt sõlminud 2-aastase lepingu Israel – Premier Tech Pro Cycling meeskonnaga. Mandrist sai tipptasemel profitiimi spordidirektor. Rääkida on palju ja teemad vägagi intrigeerivad. Juba tuleval hooajal võib eestlasest teatud võidusõitudel saada Chris Froome'i, Jakob Fuglsangi, Michael Woodsi jt nimekate võidusõitjate otsene ülemus. Mandri on selleks valmis, ei pelga: „Olen suhteliselt enesekindel tüüp kogu aeg olnud. Saan hakkama. Ükskõik kui kõva nimega on tegu, sõitja asi on spordidirektorit kuulata.“ Puudutame tippmeeskonna eelarvet, kuidas sätitakse plaane, palju on tiimis inimesi, kes eestlast spordidirektoriks kutsus, mida kujutas endast UCI koolituse läbimine jne. Esimene pool saatest kuulub puhtalt suure tiimi juttudele. Teine pool kuulub kodustele teemadele. Kes hakkab Mandri uue väljakutse valguses vedama Tartu 2024 Cycling Teami? Muide, meeskonda on hetkel ära registreeritud ka Markus Pajur, kes kaks hooaega sõitis oluliselt kõrgemal tasemel Arkea – Samsic meeskonnas. Saame teada, mis seis Pajuriga on. Ühtlasi reedab Mandri saladuse... Ta pidi esimest korda tellima klubile ratta XXL mõõtudega. Tiimiga liitub kahemeetrine leedulane. Lahkame meeskonna koosseisu üksikasjalikult, muudatusi on päris palju. Koduste juttude juures puudutame ka noorema generatsiooni esiletõusu. Lõppeva aasta maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste tulemused on muljetavaldavad. U23 vanuses MM-il grupisõidus 4. koha saanud Madis Mihkelsilt võib Mandri sõnul suuri tegusid oodata väga kiirelt. „Olen selles veendunud. Ta on väga heas keskkonnas ja vanajumal on andnud talle kulbiga, andekust. Tulemused ei lase end kaua oodata.“ Juunioridest räägime samuti. Jutu käigus jõuame laiema tõdemuseni, et suured profitiimid jälgivad üha nooremaid sõitjaid. Juba esimese aasta juunioridele pannakse silm peale, luuakse noortemeeskondi. Miks see nii on? Ja veel ühest trendist. Kahekümneselt ollakse profimaailma tipus. Kuidas see järsku võimalik on? Mille pealt on tulnud noorte plahvatuslik pealetõus? Mandril on selgitus olemas: „Rattaspordis on võimalik väga palju andmeid kätte saada ja seda omakorda läbi treeningplaanide sõitjatele tagasi anda. Ja see jõuab juba noorteklassidesse välja. See tähendab oluliselt teadlikumat treenimist. Ma arvan, et see on väga suur osa sellest trendist.“ Head kuulamist!

In de gloriejaren stonden soms honderd hanen in de reke. Er waren clans die tegen elkaar uitkwamen in een verbeten strijd. Roland Bossuyt stelt vast dat die tijd voorbij is. Er zijn nog maar weinig spelers en de strijdbijl is begraven. - De hanenzetting of hanenkraaiing is immaterieel cultureel erfgoed. - ikwashier.live archiveert tradities en erfgoed, vooral immaterieel of ‘levend' erfgoed.

Erinenevate e-sigarettide ja elektrilised tubakatoodete turg maailmas on kasvanud suuremaks neist, mida tuleb leegiga süüdata. E-nikotiin pidavat aitama loobuda suitsetamisest. Kas tõesti? Millisest suitsetamisest loobuvad 7-10 aastased lapsed? Eesti koolides on prügikastid täis tarbitud e-nikotiinist üle jäävat prahti. Muide - ühe e-tubaka annuse nikotiinikogus on sama, mis pakil sigarettidel. Lapse arenevale ajule ei anna selline nikotiinikogus paraku midagi juurde, vaid võtab hoopis ära. Riigikogus on vastu võtmisel seadus, mis soosib kõike mis lastele meeldib: erinevaid tubakatoodete magusaid maitseid nimelt. Uurime ka seda, millised on e-tubaka reeglid Ühendkuningriigis, kus see ongi kuulutatud lahenduseks, millega tubakast loobuda. Saates on külas Anna-Liis Veerpalu Tervise Arengu Insitituudist ja Aive Telling sotsiaalministeeriumist. Saatejuht Marek Strandberg.

Andmeid kasutades ja töödeldes saab taastada linnuseid ja losse. Just nii on Tartu Ülikooli arheoloogiaintsituudi teadur Ragnar Saage, kes ka Kukkuva Õuna külaline, koos oma kolleegidega valmis saanud Vastseliina Linnuse digitaalse ülesehitamisega. Palju oli olemas, palju tuli leiutada. Muide, ta on seda meelt, et tegelikkuses võiks mõne Eesti linnuse - miks ka mitte Vastselliina oma - ka päriselus autentselt taastada. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänase saate külalised Lembe Mõttus ja Aleks Aava räägivad Austraalia külje all asuvast pisikesest saareriigist Vanuatust. Vanuatule minnes avaneb ainulaadne võimalus reisida olevikust minevikku. Näiteks ei ole enamikes majades elektrit – vaid edumeelsemates peredes on väike päikesepatarei katusel ja elektrit mõned tunnid päevas. See tähendab, et kodudes (ja ka poodides) pole isegi külmkappi, mistõttu tuleb tarbida toitu, mis ei vaja külma. Sealjuures on nii mõnigi (ameeriklasest) turist kogu taolise olukorra pärast nii pahur, et nõuab oma elektrita hütikeses konditsioneeri… Veel on saates juttu kohalike meeletust külalislahkusest, mis rolli mängivad külavanemad, miks oleks võimalik ka ilma rahata Vanuatul reisida, kuidas inimesed ei tea enda vanust, miks magusat on hakatud sealmail keelama ja palju muud. Muide, Lembel ilmus hiljuti ka raamat „Vanuatu“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

„Kevadeti inimesed ärkavad, hakkavad end taas liigutama ja pingutavad natuke üle. Tulemuseks on näiteks alaselja- või kaelavalud, mis on enamasti tingitud hoopis igapäevasest tööst ja elustiilist,“ nendib Naistelehe podcastis Mõttekoht füsioteraapiakeskuse Reakt füsioterapeut Rainar Vahtrik, et järjest levinum kodukontoris töötamine on pannud inimeste tervisele juba korraliku põntsu. Kui nende valudega ei tegele, kerkib inimese pea kohale murepilv ning viimaks võib juhtuda, et nende tõttu ei saa minna tööle, mängida lastele või teha trenni nii nagu sooviks. „Keha on inimese töövahend ning kui see alt veab, võib see üsna kiirelt ja tugevalt meie tegevust pärssida ning mõjutada ka meeleolu,“ selgitab Rainar lisades, et keha eest hoolitsemine on olulisim. Ka nutiseadmete võidukäiguga kaasnevatest sundasenditest on tema sõnul enim mõjutatud oma keha hooletusse jätnud inimesed. Sundasendid on aga inimeste tervistele juba paraja põntsu pannud. Et neist tulenevaid kõikvõimalikke valusid leevendada ja tulevasi valusid ennetada, tasub sammud seada füsioterapeudi juurde. „Me püüame koostöös inimesega leida viise, kuidas ta saaks kõiki endale meelepäraseid asju teha ja ise samal ajal ka paraneda,“ saab Rainari sõnul füsioterapeudilt murede korral abi. Muide, ka peavalud võivad pärast füsioterapeudilt saadud näpunäidete järgimist kaduda. Kuidas järjest istuvam elustiil inimesi mõjutab, millises vanuses mis hädad võivad kimbutada, kuidas neist jagu saada ning kuidas oma päevadesse rohkem liikumist tuua, saab teada siinsest podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mitu kriisi on üksteisele selga tulnud ja kui sääste pole, tuleb sente lugeda, pole parata. Muide, suurest inflatsioonist ehk rängast hinnatõusust on üks asi veel hullem. Ja see võib meil varsti käes olla.

Josh Gold on küberjulgeolekupoliitika ekspert, kes on sündinud 1996. aastal Torontos ning on ema poolt teise põlvkonna eestlane ja isa poolt juudi päritolu kanadalane. Joshil, või Jukul nagu eestlased teda kutsuvad, on bakalaureusekraad Toronto ülikoolist, kus ta õppis rahu ja konflikti uuringuid ning Euroopa uuringuid. Oma lõputööga keskendus ta aga küberjulgeolekule, uurides 2007. aasta küberrünnakuid Eestis ning sellest tulenenud küberturvalisuse arenguid. Juku on elanud ka lühikest aega Eestis, kui tegi suvepraktikat Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöö oivakeskuses, mis oligi alguspunktiks tema tööle küberkaitse ja küberpoliitika valdkonnas. Sellest ajast alates on Juku olnud seotud erinevate uurimistöödega küberkaitse, -diplomaatia, -konflikti, internetihalduse, ja muudel sarnastel teemadel nii Toronto ülikooli kodanikulabori juures kui konsultandina Eesti välisministeeriumi küberpoliitika osakonnas, keskendudes ÜRO küberteemadele. Ta on olnud ka aktiivne Kanada ja üleilmse Eesti kogukonna tegevustes, ning on praegu juhatuse liige Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning ka MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikus. Akadeemiliselt kuulub Juku korporatsioon Rotalia Toronto koondisesse. Juku on esindanud ujujana ka Eesti koondist 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Selles saates räägime Mitmekeelsest perekonnast, kus eestlus oli alati aukohal. Eesti vanaisa memuaaridest, mis panid Joshi mõistma, kuidas ajalugu ei ole kunagi mustvalge. Kuidas kutse NATO küberkaitse ümarlauda on mõjutanud tema järgnevat elukäiku. Eesti rollist küberjulgeoleku teemadel ning küberturvalisuse tulevikust. Enda tulevikuplaanidest, kus loodab kord ka pikemalt Eestis elada ja töötada. Joshi mõjutanud raamatutest. Muide, Josh ootab huviga ka soovitusi eesti kirjandusele, mida ta võiks kindlasti lugeda. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Korvpallitarkade klubi ehk podcasti "Pihtas Põhjas" tegijad tõmbavad joone alla 2021. aasta tegemistele. Gert Kullamäe ja Ivar Jurtšenko on nagu ikka Tallinna stuudios ning Janar Talts liitub sel korral Tartust, kuna Tartu Ülikool/Maks&Moorits mängib täna Eesti Superkarika finaalis BC Kalev/Cramoga. Karikavõistluste medalid saavad stuudios jagatud. Mängudeta, möödaminnes. Kõik on ette teada. Lahatakse ka poolfinaale, kus Tartu oli parem TalTech/Optibetist ning Kalev/Cramo alistas KK Viimsi/Sportlandi. Kas Kalev/Cramo peaks üldse karikavõistlustel kaasa mängima või peaks neile vähemalt seadma välismaalaste piirangu? Pingelisuse huvides. Tartlaste poolt oleks ilus üks karikavõistluste medal saata Türgisse. Kellele? Euroliigas saab järgmisel nädalal läbi põhiturniiri esimene pool. Kes on seni jätnud parima mulje ja millised klubid on sõiduvees? Peatreeneri vahetus Monacos, uue lootsi Saša Obradovici seosed klubi mänedžmendiga. Martin Müürsepp peab endale valima uue lemmikmängija, Moskva CSKA sihib Kevin Pangose Euroopasse tagasi toomist. Kaunase Žalgiris endiselt liigatabeli viimane, mida heidab meeskonnale ette Leedu meedia? Pikemalt tuleb juttu ka ookeanitagustest teemadest, korvpalliliiga NBA ning NCAA I divisjon, kus paistavad silma ja koguvad kiitust ka mitmed meie tulevikutegijad, eesotsas Kerr Kriisaga. NBA ekspert Kullamäe lahkab süvitsi Houston Rocketsi ja Detroit Pistonsi põnevusmängu. Nalja saab. Mõistagi ei minda mööda Stephen Curry kolmeste rekordist. Eelmises saates esitatud küsimusmängu võitjaks osutus loosi tahtel Andry Sinivee. Palju õnne! Auhinnaks on kirjastuse Tänapäev poolt novembris ilmunud raamat "Arvydas Sabonis - 11 peatükki suure leedulase elust". Võitjaga võetakse ühendust. Muide, Leedu korvpallikuulsusel on täna sobilikult ka sünnipäev, täitus 57. elusaasta. Podcasti tegijad soovivad kuulajatele häid lähenevaid jõulupühi ning mõnusat aastavahetust. Olge terved!

Ei, selles episoodis me ei räägi sügistrendidest. Muide, uue triiksärgi asemel ostaks Ženja hoopis uue raamatu. Lisaks rääkisime neuroteadusest ja sellest, kui oluline on see, mis meil kupli all toimub ja on, mitte, mis riideid me seljas kanname. 

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange'i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja'ga. Orange wine on midagi täiesti erilist. Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine). Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal). Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt. Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine'i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine'i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla. Orange wine'i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine'i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud. Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee. Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Seekord Päevapokaalis räägime veidi rahast ja elukvaliteedist, mida selle omamine pakub. Veel käsitleme tudengielu, haridust, enesemüümist ja seda, millised kliendid on öövastavad ning kuidas klienditeenindajad ennast tegelikult rumalate klientidega tegeledes tunnevad. Kindlasti oli midagi veel, aga noh, midagi jäägu üllatuseks ka. Muide - 69. episood on põhjusega seksiteemaline, seega saatke meie sotsiaalmeediakanalitesse oma küsimusi. ETTEVAATUST: me ka vastame neile!

Seekord Päevapokaalis räägime veidi rahast ja elukvaliteedist, mida selle omamine pakub. Veel käsitleme tudengielu, haridust, enesemüümist ja seda, millised kliendid on öövastavad ning kuidas klienditeenindajad ennast tegelikult rumalate klientidega tegeledes tunnevad. Kindlasti oli midagi veel, aga noh, midagi jäägu üllatuseks ka. Muide - 69. episood on põhjusega seksiteemaline, seega saatke meie sotsiaalmeediakanalitesse oma küsimusi. ETTEVAATUST: me ka vastame neile!

Seekord Päevapokaalis räägime veidi rahast ja elukvaliteedist, mida selle omamine pakub. Veel käsitleme tudengielu, haridust, enesemüümist ja seda, millised kliendid on öövastavad ning kuidas klienditeenindajad ennast tegelikult rumalate klientidega tegeledes tunnevad. Kindlasti oli midagi veel, aga noh, midagi jäägu üllatuseks ka. Muide – 69. episood on põhjusega seksiteemaline, seega saatke meie sotsiaalmeediakanalitesse oma küsimusi. ETTEVAATUST: […]

Tänase saate külaline on diginomaad Enelin Paas, kes elab koos elukaaslase ja koeraga unistuste elu, töötades erinevates maailma paikades – kus vaid soovivad. Muide, koera võtsid nad hiljuti Mehhiko varjupaigast. Enelin tegutseb turunduse vallas ning on tänaseks iseenda tööandja. Kui enne koroonaaega vahetas ta asukohta iga kolme kuu tagant (ning Eestisse jõudis vaid suvel), siis koroonaperiood on sundinud neid paiksemaks. Juba teist hooaega ollakse Mehhikos. Ka Enelini bulgaarlasest-ameeriklasest elukaaslane Tony on diginomaad, nii et koos on eriti mõnus sellist elustiili viljeleda. Enelin tunnistab, et ei kujuta ette, et nad jääksid kunagi täiesti paikseks – võib-olla mõneks ajaks siis, kui lastel on koolikohustus. Seda nimetab ta hetkel üsna kaugeks tulevikuks. Sellest, et Enelin ja Tony Mehhiko elu tõeliselt naudivad, annab tõestust ka tõik, et hiljuti osteti Puerto Vallartasse oma korter. Selle hinnaks kujunes 113 000 eurot, kuid võrreldes, kui palju maksaks sama korter Eestis, oli see ülimalt tulus diil. Ka üleüldiselt on Enelin veendumusel, et Eestis elades kuluks tal tunduvalt rohkem raha kui diginomaadina rännates.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussar ja Marek Strandberg. Täna, 27. märtsil Keskpäevatunni teemad: Kas suvi jääb ära või siiski ei jää? Kas valitsus ja Terviseamet ikka võivad vabariigi kodanikke ähvardada? Ja mis tulemus sellel peaks olema? Valitsus teavitab inimesi oma tegudest Facebooki kaudu, mitte ERRi või muu meedia kaudu, isegi valitsuse kodulehele jõuavad teated hiljem kui Facebooki. Kas see ikka on mõistlik teguviis? Muide, sellel on teaduslik põhjendus, miks nii tehakse! Vaktsiinivastaste ja maskivastaste ringsõit. Terviseamet veab oma endiste töötajatega vägikaigast. No milleks ometi? Miks Eestist saab lennukiga välja sõita, kui näiteks Inglismaalt ei saa? Läti Depoo-nimeline kodutarvete kauplus on enese üle kontrolli kaotanud ja kaebab Terviseameti kohtusse - mis toimub? Kohad, kus maskide kandmist ei nõuta ega hoolita. Miks need ikka veel olemas on? HOIA äppi hoitakse vägisi elus. No milleks seda veel vaja on, kui tehakse vaktsineerimispassi nii Eestis kui Euroopa Liidus? Aga ka vaktsineerimispassiga on lood segased. Vaenukõne seadus pandi kalevi alla, vähemalt seniks, kuni Euroopa Komisjonist tuleb järgmine bulla. Vanadekodu Mulgi Villa jubedad saladused.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussar ja Marek Strandberg. Täna, 27. märtsil Keskpäevatunni teemad: Kas suvi jääb ära või siiski ei jää? Kas valitsus ja Terviseamet ikka võivad vabariigi kodanikke ähvardada? Ja mis tulemus sellel peaks olema? Valitsus teavitab inimesi oma tegudest Facebooki kaudu, mitte ERRi või muu meedia kaudu, isegi valitsuse kodulehele jõuavad teated hiljem kui Facebooki. Kas see ikka on mõistlik teguviis? Muide, sellel on teaduslik põhjendus, miks nii tehakse! Vaktsiinivastaste ja maskivastaste ringsõit. Terviseamet veab oma endiste töötajatega vägikaigast. No milleks ometi? Miks Eestist saab lennukiga välja sõita, kui näiteks Inglismaalt ei saa? Läti Depoo-nimeline kodutarvete kauplus on enese üle kontrolli kaotanud ja kaebab Terviseameti kohtusse - mis toimub? Kohad, kus maskide kandmist ei nõuta ega hoolita. Miks need ikka veel olemas on? HOIA äppi hoitakse vägisi elus. No milleks seda veel vaja on, kui tehakse vaktsineerimispassi nii Eestis kui Euroopa Liidus? Aga ka vaktsineerimispassiga on lood segased. Vaenukõne seadus pandi kalevi alla, vähemalt seniks, kuni Euroopa Komisjonist tuleb järgmine bulla. Vanadekodu Mulgi Villa jubedad saladused.

Tänase saate külaline Maiu Hartmann on kirglik reisihuviline, kes pole jäänud koju ka koroonaajal. Maiu tunnistab, et veel kümmekond aastat tagasi käis ta ainult Egiptuses puhkamas ning ei kujutanud isegi ette, et võiks reisida mujale ja omal käel. Nüüd on ta külastanud erinevaid põnevaid paiku ning viimasena sai väisatud just imelist Brasiiliast. Muide, Maiu poeg polnud Brasiiliasse mineku osas üldse nii vaimustuses – poiss ütles, et tema on küllalt reisinud ja tahaks pigem kodus olla! Saates räägib Maiu aga kaunitest randadest, imelisest Rio de Janeirost, bussiröövidest ning igasugustest apsakatest, mis reisi vürtsitavad Vestlust juhib Liina Metsküla.

Eesti läbi aegade parim meesmaastikujalgrattur Martin Loo võttis pärast eelmise hooaja lõppu vastu otsuse, et tippspordiga on kõik. Jäädavalt. Võimalusi kõige kõrgemaid sihte püüda jäi kasinaks ja niisama tiksumist ta lihtsalt ei soovi. Nii saigi 32-aastaselt ühele eluetapile joon alla tõmmatud. Podcastis teeme tagasivaate Martini jalgratturi teele, kuhu ta jõudis väga hilja, alles 16-aastaselt. Oma esimesel võistlushooajal kuulus ta juunioride vanuseklassi! Pooleldi naljatades võib öelda, et osad hakkavad siis juba sportimist lõpetama. Kuidas kõik alguse sai ning miks langes valik just jalgrattaspordile ja maastikusõidule, lahkame päris põhjalikult. Muide, esimesed tiitlivõistlused tegi Martin ikkagi maanteesõidus. Kümnel aastal järjest maastikusõidu olümpiakrossis Eesti meistriks tulnud tallinlane hakkas rahvusvahelisel areenil silma paistma 2012. aastal kui jõudis tiitlivõistlustel esimest korda 20 parema hulka ja MK-sarjas stabiilselt 30ne hulka. See oli võrreldes algusaastatega hüppeline samm edasi. See, milliseks kujunesid esimesed kogemused MK-etappidel oli raske isegi unenägudes ette kujutada. Ja siis 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia... mis jäi Martini jaoks olemata. Elu vormis, hooaja jooksul MK-etappidel korduvalt esikümne piiril, aga riik olümpiale kohta ei saanud. Täielik nöök! Lahkame tervet protsessi ning spekuleerime, mis tulemus võinuks olümpial jõukohane olla. Martini sõnul jääb samasse 2016. aastasse tema kõige parem tiitlivõistluste sõit. Räägime ka lepingutest välisklubidega ja ühest huvitavast kokkusattumisest, mis on värskelt aset leidnud Martini perekonnas. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Tänase saate külaline Ene McLaughlin elab USAs Colorado osariigis, kus ta töötab suusapatrullina. Suusapatrulliks saamine oli üks Ene unistustest. Paraku ei saanud ta seda tööd liiga pikalt teha, sest koroonapandeemia tõttu sulges suusakuurort oma uksed päevapealt. Mida siis edasi teha? Ene ja tema ameeriklasest abikaasa otsustasid suve veeta hoopis päikselises Florida osariigis. Muide, tõeline lumefänn Ene nägi suve enne seda viimati viis aastat tagasi. Kuna Ene abikaasa murdis suusatades jalaluu, räägime üsna pikalt ka Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemist. Tegemist oli tööõnnetusega, seega ei ole nad ise õnneks pidanud ravikulusid hüvitama… sest nüüdseks on kulunud üle 100 000 euro. Saatekülaline osutab, et kuigi sealne tervishoiusüsteem on äärmiselt kvaliteetne, tuleb alati juurde maksma. Isegi kui sul on hea kindlustus. Ene tunnistab, et on abikaasaga arutanud Eestisse kolimist – kuigi USAs on tohutult võimalusi, on see väga ebastabiilne. Väikeses Eestis on elu tunduvalt lihtsam.

Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas naine nimega Liis, kellega tal on eriline side. Kuna saade on ülesehitatud pisut salapäraselt, ei hakka me reetma muud, kui seda, et fookuses olid külalise õpingud USAs Kentucky ülikoolis. Muide, üks tema kursusekaaslane oli praegune Los Angeles Lakersi korvpallur Rajon Rondo. Hüva kuulamist!

Tänase saate külalisel Kristel Kaaberil oli 1980ndate lõpus Itaalias kirjasõber, kes teda saapamaale külla kutsus. Kirjasõbrast sai hiljem Kristeli esimene abikaasa ning Itaaliast kodumaa. Veelgi enam, kui keegi talt täna küsib, kust ta pärit on, vastab Kristel: Roomast. On rõõm täheldada, kuidas Kristel kodulinnast räägib – ta tunnistab naerdes, et kui kuulab armastuslaule, ei mõtle ta mõnest inimesest, vaid Roomast. Muide, naine peab oma linna nii ilusaks, et käib korra kuus kõik tähtsamad vaatamisväärsused läbi. Rooma huvilistele annab ta ka häid nõuandeid, milliseid paiku külastada, kui peamised turistikohad üle vaadatud. Lisaks jutustab Kristel sellest, miks roomlased itaallastest erinevad, mis põhjusel on roomlased pirtsakad, millal nende sõim naerma ajab ja palju muud. Kristelil on ilmunud raamat „Iga teekond saab alguse südamest“, mis jutustab Itaalia tähtsatest inimestest. Ta avaldab, et otsustas teose kirjutada pärast järjekordse Itaaliast pajatava raamatu lugemist, milles ta end ära ei tundnud – oli vaid stereotüüpsus. Lähtudes oma raamatusse valitud kultuuritegelastest, selgitab Kristel, missuguseid teoseid ja milliste inimeste loomingut nautida, et tajuda tõelist itaallaslikkust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Sel korral käis "Jalgrattapalaviku" saatel külas uusproff Norman Vahtra, kes põikas stuudiost läbi otse suvisest Argentinast tulles. Seljataga debüüt Israel Start-Up Nation meeskonnaga San Juan velotuuril. Rääkisime 23-aastase tartlasega nii tänasest päevast, kui tema varasematest tegemistest. Kuidas rattasporti jõudis, millal läks tõsiseks sporditegemiseks ja kes olid esimesed eeskujud? Muide, Norman Vahtral on huvitavad seosed endiste aegade suurkuju Aavo Pikkuusiga ning meie praeguse tippmehe Rein Taaramäega. Kes kuulab, saab täpsemalt teada!

Tänase saate külaline Miina Saak tüdines kontoritööst Eestis ning hüppas pea ees tundmatusse vette: ta tõmbas jalga kummikud ning hakkas Gruusia teeistanduses farmeriks. Kui esiti võib arvata, et Miina teadis põllutöödest ja tee kasvatamisest kõike, siis tegelikult polnud ta enne isegi kursis, milline teepõõsas välja näeb. Gruusial oli aga käimas projekt, mille käigus anti huvilistele üles töötamiseks teeistandusi. Tema ja grupp eestlasi (ning üks leedukas) otsustasid võimalusest kinni haarata. Miina räägib haaravalt, millised eestlase jaoks ootamatud probleemid tekivad näiteks labidaid ostes, mil moel väljendub kommuunitunne, kuidas keskmine grusiinide perekond teeb aastas tonn veini, et kohalikud joovad lõunapausi ajal alati veini (ja mida nad arvasid, kui eestlased püüdsid tutvustada karsklaslikku tööstiili), mil moel on grusiinid saanud pikalt ilma tööl käimata hakkama ja palju muud. Muide, põllutööga pole siiamaani rikkaks saadud. Miina tunnistab, et nad maksavad ikka veel Gruusias elamise eest peale. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Siin ei ole mingit kahtlus - podcast on sündinud. Sünnitusvalud, kahtlused, kõhklused ja teadmatus hoidsid meid ainult mõned minutid. Peale seda tuli hägune teadmine sellest, mis tulla võib. Maailm loodi samamoodi. Muide - mingit suurt pauku meil ei olnud - hakkasime lihtsalt rääkima ja nii oligi proloog olemas. Minumeelest me rääkisime alguses isegi liiga palju, ehk oleks võinud teha proloogi kaheks väikeseks episoodiks. Algus ei ole kunagi kaheosaline. Sellepärast ongi nii hea, nagu on.

Tänase saate külaline Jako Arula vestab elust Maltal. Jako tunnistab, et Maltale sattus ta juhuse läbi. Kuna oma Eesti elust sooviti võtta teatav puhkus, suunduti Maltale tööle teenindussektorisse. Muide, Jako sõnul on see tegelikult üsna lihtne – mine täna Maltale ja ülehomseks on sealses restoranis töö olemas. Loomulikult ei räägi me saates ainult tööst. Lisaks tulevad teemaks Maltal liiklemine, napakas ühistransport, kohalike jõukus, tšekiraamatu kasutamine, eestlaste loodud restoran Smokehouse ja palju muud! Lõpetuseks soovitab Jako ka paiku, mida sealmail külastada tasub. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Õhtulehe spordipodcastis "Tugitoolis sportlane" oli sel korral ajakirjanikul Jarmo Jagomäel pihtide vahel Eesti rahvuskoondise ning mitmete Euroopa tippklubide kogemusega abitreener/statistik Alar Rikberg. Ausas ja avameelse usutluse teemade ring on lai. Miks lükkas Rikberg tänavu tagasi tippklubide pakkumised ja naasis kodumaale? Milliseid kogemusi ta viie tippliigas veedetud aasta jooksul hankis? Milliste valedega Venemaa võrkpallis tuleb rinda pista? Kui raske või kerge on tegelikult töötada koos Gheorge Cretuga? Miks läks Eesti koondise tänavune EM ikkagi aia taha? Kas uus rahvusesinduse loots peaks olema Cretu masti mees või hoopis andressõbralik motiveerija? Miks Rikbergist ei saanud võrkpallurit? Kuidas ta pool-juhuslikult statistikuks sai? Miks ta veel peatreeneri tööd ei soovi teha? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele saab vastuse saatest! Muide, Rikbergil on selge soovitus ka koondise senisele abitreenerile Rainer Vassiljevile!

"Istmesoojenduse" 13. osas võtame luubi alla hetkel toimuva Frankfurdi autonäituse, kus on suur osakaal Hiina tootjatel. Muide, kõikide autodega saab kohapeal sõita ning hetkel on täiesti võimalik veel lennupilet osta ning Frankfurti poole ajama panna! Mõlemad saatejuhid on omal käel pisut näppinud Maanteeameti statistikamoodulit ning eestlaste autoparki uurinud. Ylle on loomulikult ka esimese kokkuvõtte teinud ning tõdeda võib ainult seda, et eestlaste autopark on ikka igav küll. Elektriautode toetusmeede liigub teosammul edasi ning näiliselt on tehtud samm edasi. Mis see aga tegelikult tähendab ning kes on need mõistatuslikud huvigrupid, kes varsti rohkem meetme kohta teada saavad ning sellele tagasisidet anda? Nädala proovisõiduautoks oli Jani mõnevõrra üllatuslikult Citroen C3 Aircross, Ylle aga sõitis selle steroididel versiooni - C5 Aircrossiga. Jääb tõdeda vaid üht - inimeste maitsed disaini osas on erinevad ning need autod ilmestavad seda hästi. Eluhäkina soovitame, kuidas autoroolis nutisõltuvusest lahti saada ning kuidas käituda, kui selle küüsi on sattunud kaasliiklejad või isegi pereliikmed ja sõbrad.

Tänase saate külaline Anete Kruusmägi on viimaste aastate jooksul pikemalt peatunud näiteks Indoneesias, Belgias, Ameerika Ühendriikides, Belize’is ja Soomes. Indoneesias on Anete elanud kahel korral. „Mult küsiti, kuidas kultuurišokiga hakkama saan. Naersin. Tegelikult ikka tabas šokk küll,“ muigab Anete. Just Indoneesias kohtus Anete oma praegust kihlatut, belglast Tomi. Üheskoos on elatud nii Belgias kui Eestis, aga ka USA-s, Soomes, Belize’is ja Guatemalas. Anete tunnistab, et nad mõlemad on parasjagu pöörased ning seetõttu nende suhe ka toimub – kord tuleb üks rändama mineku ideedega lagedale ja järgmine kord teine. Muide, nende viimaselt põnevalt seiklusest Kesk-Ameerikast tõi teda ja Tomi koju üsnagi praktiline põhjus: tal oli vaja minna hambaarsti juurde. Anete tõdeb, et elu välismaal ja reisimine on teinud ta suuremaks Eesti fänniks kui iial varem. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maris Meiessaar veetis kolm kuud Rootsis klassikalise tantra mõjutusega joogalaagris. Ta toob välja, et tihti peetakse klassikalist tantrat seksiõpetuseks – tegelikkuses ei ole klassikalisel tantral selline tähendus. Maris räägib, mis ajendas teda kolmeks kuuks välismaailmast irduma, miks on okei joogalaagris nutma puhkeda ning mis põhjusel kibeles ta lausa kuu aega vaikima. Lisaks annab ta nõu, kuidas leida endale õige joogalaager, et mitte sattuda rohkete aferistide küüsi. Muide, kolmekuise joogalaagri hind on võrdlemisi kopsakas – lausa 4000 eurot! Vestlust juhib Liina Metsküla.

#52 "ÄRA LAKU MU NIPLEID" Saade algab pauguga: * Andreas ja Jüri lasevad ette enda lindistatud Disstrackid teineteise pihta , mis on kurjemad kui kunagi varem! Disstrack battlevol 2 * Saame teada tõe, miks episood 41 oli selline, nagu ta oli *Räägime internetist tutvuste leidmisest ja saatejuhid pajatavad hulga huvitavaid lugusid enda kohtingutest. Muide üks saatejuht sai netist nii mehi, kui ka naisi. * Kus esimest korda Jürile suuseksi tehtii? * Nibude lakkumine ja varvaste lutsimine" * Vaatame sisse meie abieludesse ja üks saatejuhtidest räägib päris hirmsa loo, miks ta naisega lahku läks...   ....ja väga palju muud huvitavat. Saatejuhtideks-  Andreas Jääger ja Jüri Lebedev Herilasepesa instagram: https://www.instagram.com/herilasepesa.podcast/. Kirjuta saatele: herilasepesa.podcast@gmail.com Herilasepesa twitter: Herilasepesa. Herilasepesa youtube: Herilasepesa.podcast. Lindistatud generaadio välistuudios 01.06.2019

Külas on lauljanna Liis Lemsalu, kellega sügavaid ja põnevaid teemasid arutamiseks lausa jätkus ja jätkus. Juttu tuli muusikuelust, hirmudest, esimesest armumisest ning sellest üle saamisest, toitumisest ja ka sellest, kuidas lauljanna oma imehead vormi on hoidnud. Muide, saame teada, et ta on endale hakanud ka ise riideid disainima. Vestlust juhib Meisi Volt.

Tänase saate külaline Mari Luud soovitab pikemaks ajaks reisile minnes raha säästa ja kasutada Workawayd – tehes vabatahtlikku tööd, on tasuta nii kohapeal elamine kui ka mõnel juhul toidukorrad. Mari ise on teinud Workawayd neljal korral: Malaisias, Vietnamis ja kaks korda Austraalias. Oma kõige suuremaks lemmikuks peab ta õpetajatööd Vietnamis (pildil), mis oli kultuuriliselt absoluutselt teistsugune kogemus. Muide, teda ja teisi eestlasi nimetati seal lausa inglitest piiblist! Mari annab saates ka nõu, kuidas valida parim töö, kui pikaks ajaks minna, mil moel tagada ohutus ning millist tüüpi tööd on kõige lahedamad.

Tänase saate külaline Annikki veetis mõnda aega Lõuna-Hispaanias vabatahtlikuna. Annikki mõtiskleb saates, mil moel vabatahtlik töö maailma muudab ning miks peaks noor inimene seda tegema. Samuti annab ta nõu, kuidas pääseda vabatahtlikuks ning mil moel leida see kõige parem projekt. Muide, tema sõnul pole vabatahtlikuks minemine eestimaalaste seas üldse nii populaarne kui võiks – seega on üsna lihtne valituks saada. Rääkides Hispaaniast kui maast, pajatab Annikki, miks ei oska hispaanlased tavaliselt inglise keelt, kas ja kui lihtne on päriselt hispaanlastele ligi pääseda, kuidas lõunamaalik kallistamine-musitamine külge jääb ja palju muud. Samuti toob ta välja mitu erilist paika Hispaanias, mis pole kuigi palju külastatud, kuid vääriksid seda igal juhul Vestlust juhib Liina Metsküla.

Saudi Araabia on üks maailma kõige suletumaid riike ning sinna pääsemine on võrdlemisi keeruline. Hiljuti seda müstilist riiki külastanud eestlanna Mai Brit Vardja räägib oma kogemusest. Kui tavaliselt Saudi Araabia turistiviisasid ei jaga, siis detsembrikuus avati riigipiirid, sest seal toimusid Vormel E võistlused. Muide, ürituse raames andis isegi Enrique Iglesias kontserdi. Mai Brit jutustab sellest, kuidas kandis kogu Saudi Araabias oleku aja valget abayat, mil moel kaetud saudi naised teevad joogat, missugusel elujärjel on inimesed ning kui palju räägitakse Saudi Araabia kohta meedias tõtt. Lõpetuseks vestab Mai Brit sellest ühest päevast, kui temast sai vabatahtlikult moslem. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Sandra Peets on elanud koos oma egiptlasest abikaasaga mõnda aega Egiptuses ning andis hiljuti välja raamatu "Minu Egiptus". Saates räägime põhjalikult naise rollist Egiptuse ühiskonnas. Kui üldiselt taunitakse püramiidide maal seda, et naised käivad üksi tänavatel, siis kodus liigutavad õrnema soo esindajad üsna edukalt malenuppe. Sandra tunnistab, et ka tema jaoks muutus ühel hetkel ahistavaks, kui rahvas sosistas ja vaatas tema jalutuskäikude peale kõõrdi. Muide, sosistajad olid peamiselt teised naised. Abielu on Egiptuses aga pragmaatiline otsus ning selleks peab mehel olema palju raha. Sandra on kristlane ja tema mees moslem. Niisiis selgitab Sandra, kas ja milliseid kompromisse peavad tegema kristlane ja moslem, kui nad ostustavad oma elu koos elada.

Tänase saate külaline on reisihuviline Margit Randla, kes vestab rännakutest näiteks Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas. Juttu tuleb nii inimröövidest Ladina-Ameerikas, aafriklaste homset eitavast elustiilist, safarist kui ka paljust muust. Üks põnevamaid reisikogemusi on olnud aga Iraagi pulmas käimine. Näiteks meenutab Margit, et alkoholi ei pakuta ja juuakse autopagasniku juures seistes, kuidas pulmas tuli kohalikel relvad ära panna ja et pruut kannab valge asemel punast kleiti. Muide, Iraagi pulmad on suurejoonelised – selles pulmas oli 500 külalist.

Tänase saate külaline Rain Urbsalu veetis kaheksa kuud Kuubal ning avaldas hiljuti raamatu "Minu Kuuba". Rain jutustab põhjalikult kuubalaste eluolust, kohati omapärasest välimusest ning mõttemaailmast. Näiteks tundub kohalike jaoks välismaalane olevat rahakassa, kelle kaudu saab parema elu peale. Kuubalaste palk on paraku minimaalne. Suureks abiks hakkama saamisel on see, kui sugulased elavad välismaal või perekonnal on tuba, mida turistidele välja üürida. Muide, väga tavapärane on, et perekond ise kolib konkusse, et anda tuba turistile. Muuhulgas peatume ka intetneti (olemasolu) teemal, räägime revolutsioonihõngulistest loosungitest, talongisüsteemist ning miks on Kuubal kaks valuutat.

Mida kassid teevad hommikust õhtuni? Kuidas õpivad kassid hiiri püüdma? Unejutuks kassijuttu ajavad lastekirjanik Epp Petrone ja tema 6-aastane tütar Maria. Jutuks tulevad Epu lapsepõlve kass Ints ja Maria lapsepõlve kass Kurru-Nurrru. Miks Kurru-Nurru ei oska hiiri püüda? Kas ta oskab veel õppida? Muide, Kurru-Nurrru seikleb ka Epp Petrone raamatus "Kurru-Nurru vurrud" https://petroneprint.ee/raamatud/kurru-nurru-vurrud/ *** Saate alguses ja lõpus kõlab "Unelaul": sõnad Epp Petrone, viis Justin Petrone, seade Toomas Lunge, laulab Laura Rosenthal. *** Hommikul ärka koos meiega! Kuula www.hommikujutt.ee!

Tänase saate külaline Riina Einasto on käinud kuus korda Mehhikos, sellest viimased viis aastat veetnud kaugel maal kogu talve. Kuna Mehhikos on tõeliselt odav ja Riina elab kokkuhoidlikult, on tal võimalik talvejagu maailma teises nurgas elada. Et sealset aega kasulikult veeta, on ta vabatahtlikuna töötanud lastekodus. Just seal on ta saanud hea pildi laste hariduselust ning oskab seda võrrelda Eesti omaga. Muide, huvitava faktina toob Riina välja, et tal soovitati lastega inglise keeles rääkida, sest mehhiklased, kes oskavad inglise keelt, saavad lausa kuus korda suuremat palka. Samuti on Riina käinud korduvalt doonoriks ning kiidab Mehhiko haiglate puhtust, professionaalsust ja töötajate sõbralikkust.

Tänase saate külaliseks on maailmarändur Gerli Pommer, kes on leidnud välismaal töötamiseks unistuste paiga: Ameerika Ühendriikides Miami lähistel golf club’is ehk golfiklubis. Golf club’id ehk golfiklubid on USA-s eksklusiivsed paigad, kus käivad koos rikkad ja ilusad. Selle liige olemine on staatuse küsimus, ainuüksi aastamaks – veerand miljonit dollarit – näitab seda. Gerli on nüüdseks ühe hooaja USA golfiklubis töötanud ning tal jätkub selle jaoks vaid kiidusõnu, olgugi et vahepeal tuleb töötada 80 tundi nädalas. Muide, golfiklubide siseelu on üldiselt salajane. Näiteks, tunnistab noor naine, et kohtus seal ühe A-klassi staariga, kes eestlastelegi tuntud, kuid tal pole lubatud nime avaldada.

Voor deze eerste aflevering ben ik gaan praten met de organisatoren van PURr, een wijnbeurs die volledig in het teken staat van natuurlijke wijnen - meteen een aanleiding om eens een boompje op te zetten over het onderscheid tussen natuurlijke en zeg maar conventionele wijnen, over de voor- en nadelen van natuurlijke wijnen, en uiteraard ook over het evenement zelf. Dat vindt plaats in het weekend van 2 en 3 juni in Loods 20, een voormalige havenloods in de Muide in Gent. Meer info vind je uiteraard op de website www.purr.be. Met dank aan Armand Bourgoignie van Milk The Bishop, die enkele fragmenten uit zijn plaat The People's Popsicle ter beschikking stelde voor deze podcast. Zoek die plaat, koop ze en ontdek zeker ook de platen van Armands andere band, Mad Dog Loose!  

Arvo Valton: „Üks päev Ivo Schenkenbergi elust“ kirjastuselt Petrone Print. Käib Liivi sõda ja üht edukamat eestlaste väesalka juhib Ivo, Tallinna müntmeistri poeg. Ta on Harjumaa talupoegadest kogunud ja koolitanud tõhusa väe, mis venelastele leeris mitmel korral surma ja segadust külvab. Muide seesama Ivo saab uuesti kuulsaks pea nelisada aastat hiljem tänu ühele romantilisele seiklusfilmile. Aga nüüd on alles 9. märts 1577 ja käes on “Üks päev Ivo Schenkenbergi elust” nii nagu selle on üles tähendanud Arvo Valton.

Tänase saate külaliseks on kogenud suusataja Renee Tuul. Renee räägib üsna põhjalikult nii suusatamise emotsionaalsest poolest kui ka praktilisest küljest. Niisiis toob ta välja, kas ja millist varustust on suusatajal vaja, mäereeglitest ning suusareiside hindadest. Muide, Renee hinnangul ei jää kunagi mäesuusatamine võimete taha, pigem võivad pea ja mõistus takistama hakata.

Tänase saate külaline Heini Räämet tegi midagi märkimisväärset: sõitis jalgrattaga ümber maailma. Selle teekonna pikkus oli 487 päeva, 61 320 kilomeetrit (sellest jalgrattal 31 765), läbitud riike 41 ja tunde rattasadulas 2292. Heini räägib saates, kuidas ta jõudis selleni, et minna niimoodi jalgrattaga rändama, kuidas enda ohutuse kindlustas, kui palju see teekond maksma läks. Samuti vestab Heini põnevatest ja ohtlikest seiklustest teel: tulistamise Türgis, ohtlikud liiklushetked Brasiilias, politseieskort Tais, üisõbralikud aserid ja palju muud. Muide, sel ajal, kui Heini oli poolteist aastat reisil, ootas teda kodus naine. "Mul on väga vedanud," kinnitab Heini, viidates mõistvale kaasale.

Tänase saate külaliseks on hiljuti aasta reisiblogijaks valitud Anu Todi, kes oma Seiklusjuttude blogis vestab elust Kanadas. Kanadas sotsiaalsfääris töötav Anu räägib saates näiteks kohalikust tööelust - miks ei tohi Kanadas CV-sse panna isiklikke andmeid, kuidas inimesed ei väsi vaatamata 14 puhkusepäevale ja et igas kuus on vähemalt üks riigipüha. Samuti selgitab ta, kuidas toimib viisa saamine ning mil moel on sellega seotud punktisüsteem. Ja viimaks - meeleolukas lugu kanade pidamisest. Muide, Kanadas on kanada pidamisel omad reeglid.

Tänase saate külaline Alari Teede pääses hiljuti maailmameediasse, kui paiskas veebi video Rummu vangla jääl uisutamisest. Kuigi tegemist on Alari ühe kõige enam tähelepanu saanud videoga, ta ise seda kõige paremaks ei peagi. Alari armastab oma reisid ja videod hoida ekstreemsed. Seega räägimegi saates ohtlikest reisiolukordadest, näiteks põgenemisest noaga taga ajava "taksojuhi" eest Balil ja eluohtlikust matkast Hawaiil. Praegu on Alaril aga uus eesmärk: kolme kuuga sõidab ta ümber maailma ning külastab paljusid vingeid paiku, näiteks Fidži, Sri Lanka ja Uus-Meremaa. Muide, ta toonitab, et lennupiletid läksid maksma 1500 euro kanti.