Podcasts about veelgi

Selles saates võtame ette sõiduproovid kahe täiesti uue automargiga. Peaaegu uue, sest KGM on tegelikult endine SsangYong, aga muutunud pole pelgalt nimi, vaid ka omanik. Veelgi põnevam on aga uus Hiina tootja Eesti turul ehk Maxus. Kuidas hiinlased luksusliku mahtuniversaaliga, mis liigub elektri jõul, hakkama said? Muidugi räägime esimesest lumest, Elmo Rendi olukorrast, ainult natuke ka laadimisest ja veidi rohkem "Top Gearist". Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

LHV Groupi juht Madis Toomsalu ütles, et võrreldes varasemate aastatega on ettevõtte kasvupotentsiaal veelgi suurenenud, kuna uue ärisuuna ehk e-kaubanduse puhul riigipiire ta ei taju, ettevõtte meeskond on väga hea ning arvestatav kasv Eestis on veel ees. „Ma ei näe täna LHV puhul sellist nõrka valdkonda, millega peaks ärilises mõttes väga vaeva nägema,” ütles Toomsalu. Panga kasumlikkusele mõjub tema sõnul hästi ka euribori tõus, mis Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i sõnul peaks üle nulli jõudma juba septembris. Podcastis rääkis Toomsalu LHV rahakaasamisest, uutest kasvuplaanidest Ühendkuningriigis, edasisest finantsprognoosist, millal klientide hoiuste eest intressi maksma hakatakse ning palju muud.

„Mul on vaja, et keegi veel peale minu ütleks mulle, et ma pole hull,“ tunnistab näitleja ja psühholoogiatudeng Marilyn Jurman värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht, et ATH diagnoosi saamine – olgugi et täiskasvanuna – tõi ta ellu viimaks rahu ja teadmise, et tal pole midagi viga. Lihtsalt tema aju on veidi teistsugune. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. Spetsialistid vaidlesid tükk aega, kas see võiks avalduda ka täiskasvanueas, kuniks jõudsid seisukohale – võib küll. Veelgi enam, arvatakse, et selle häirega kimpus olijail on vaid 2% saanud diagnoosi ehk tegu on vägagi aladiagnoositud psüühikahäirega. Üks diagnoosi saanuist on Marilyn. „Seda, et minuga on midagi viltu, olen teadnud nii kaua, kui ma end mäletan,“ nendib ta. Näiteks on õppimishimuline naine olnud kogu kooliaja viieline, ent kiituskirja ei saanud ta kunagi, sest hoolsus ja käitumine ei olnud õpetajate meelest eeskujulikud. Samas ei saanud Marilyn aru, et ta oleks midagi valesti teinud – seda, mida õpetajad tõlgendasid tunni segamiseks, oli tüdruku jaoks lihtsalt soov oma uudishimu rahuldada ning tundides uusi teadmisi omandada. Hulluks läks naise jaoks asi koroona ajal, kui ta keskendumisraskuste ning tähelepanuhäire ajal koges ka depressiooni ja ärevust. Depressiooni tõttu ta psühhiaatrile sattus ning tulemuseks oli ATH diagnoos. Nüüd, asjast teadlik olles, ravimeid võttes ja teraapias käies, on Marilyni elu tunduvalt paranenud. Nüüdseks on naine kõik diagnoosi eripärad endale süvitsi selgeks teinud ning annab värskes podcastis ülevaate ATH olemusest ja avaldumisest, elust koos selle häirega ning ka sellest, kuidas teised saaksid ATH diagnoosiga inimesi toetada ning paremini mõista. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Timo Porval on isa, ettevõtja, Eesti üks parimaid turundajaid ja muuseas ka raamatu “Just nii, härra Seersant” autor, koolituskeskkonna Turunduslabor ning digiagentuuri Lavii üks asutajatest ja kõigele lisaks teeb ta ka loomulikult podcaste. Ta on mees, kes elab väljaspool mugavustsooni, näiteks kõndis ta üks kord Türilt Rakverre ja ühel teisel korral jooksis järjest 111km. Saates rääkisime seksist, hullustest, aga kõige pikemalt suhtest isaga - kuidas lapsepõlves kogetust lahti lasta, oma emotsioonidega tegeleda ning kuidas oma isale andestada. Veelgi enam - kuidas olla ise veelgi parem isa oma lastele. Instas - www.instagram.com/timoporval/ Digiagentuur Lavii - lavii.ee/ Turunduslabor - turunduslabor.ee/ Podcast Ekspordime - ekspordime.ee/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Timo Porval on isa, ettevõtja, Eesti üks parimaid turundajaid ja muuseas ka raamatu “Just nii, härra Seersant” autor, koolituskeskkonna Turunduslabor ning digiagentuuri Lavii üks asutajatest ja kõigele lisaks teeb ta ka loomulikult podcaste. Ta on mees, kes elab väljaspool mugavustsooni, näiteks kõndis ta üks kord Türilt Rakverre ja ühel teisel korral jooksis järjest 111km.  Saates rääkisime seksist, hullustest,  aga kõige pikemalt suhtest isaga - kuidas lapsepõlves kogetust lahti lasta, oma emotsioonidega tegeleda ning kuidas oma isale andestada. Veelgi enam - kuidas olla ise veelgi parem isa oma lastele.Instas - www.instagram.com/timoporval/Digiagentuur Lavii - lavii.ee/Turunduslabor - turunduslabor.ee/Podcast Ekspordime - ekspordime.ee/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Septembris, ka tuntud kui tarkuse kuu, oleme sihikule võtnud rahateemad. Tegu ei ole ainult teavitustööga sellest, kuidas rahakoti suu kinni kleepida, et raha plehku ei paneks. Veelgi tähtsam on ennetustöö ehk varajase huvi tekitamine. Sellest, mis häält teeb tuvi ning kuidas “Rikkaks saamise“ õpikud vanglasse jõudsid, räägivad Sõdurilehe podcasti lühiseeria episoodides „Rahatark sõdur“ Eesti finantsekspertidid ja asjaarmastajad. Selle episoodi külalisteks on Kristjan Liivamägi, Marko Oolo ja Jaak Roosaare.

Ussikeeled arutlevad erinevate seksitabude üle, nagu näiteks: seks päevade ajal või vastikussündroom, mis tabab osasid mehi peale vahekorda. Misasja? Tõesti-tõesti, see on nähtusena olemas: mõnikord peale vahekorda on inimestel, pigem meestel vastikustunne oma partneri suhtes. Arthur Schopenhauer on seda sündroomi nimetanud kuradi naeruks ja see tabab peaasjalikult mehi.   Vaatame ka pornot ja räägime sellest – ausalt ja avameelselt. Veelgi täpsem oleks öelda: loeme pornot, sest see on märksa erutavam!  Räägime ka erinevatest pornostsenaariumitest ja analüüsime Pornhubi koostatud eestlaste lemmikute esikümne eesotsas troonivaid kategooriaid: anaalseks, lesbilised... Väga konservatiivne, kas pole? Rõõmustav on aga see, et Eestis vaatavad naised võrreldes muu maaima keskmisega veidi enam pornot - 31 protsenti (võrreldes maailma keskmisega: 26 protsenti).

Käesoleva episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult harjumuste teemal ning põrgatan mõtteid sellest, kuidas hakata oma elu ja identiteeti kujundama soovitud suunas käitumisharjumuste muutmise kaudu. “Mis on üliloluline iseenda jaoks teadvustada, on see, et ükskõik, millises eluvaldkonnas sinu rahulolu on madal, ütleme, et 10-pallisel skaalal jääb see alla kuue, siis see tähendab ainult ühte asja – see tähendab seda, et sinu senised harjumused selles valdkonnas on toonud sulle selliseid tulemusi. Ehk see heas mõttes võiks sundida sind kriitiliselt otsa vaatama oma senistele käitumismustritele, mis on toonud selle tulemuse, millega sa tegelikult rahul ei ole, ja hakkama oma käitumisharjumusi vastavalt ümber kujundama, et nad hakkaksid looma seda tulemust, mida sa tegelikult elult ootad ja soovid. Ma julgeks öelda lausa niimoodi, et sinu tänane elukvaliteet on otsene tulemus sellest, millised on olnud sinu senised käitumisharjumused. Veelgi enam – mulle meeldib harjumustest mõelda isegi sügavamal tasandil, identiteedi tasandil. Meie senised käitumismustrid ja harjumuspärased käitumismallid, mida me igapäevaselt rohkem või vähem automaatselt käivitame ja järgime, loovad meist just sellised inimesed nagu me parasjagu täna oleme.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Tänase saate külaline on kunstnik Agnes Veinberg, kes on juba viis aastat Lätis elanud. Agnes lõpetas Tartu ülikooli maalimise eriala ning suundus kohe pärast seda Lätti Kuldiga linna kohalikku muuseumit juhtima. Ühel hetkel sai ta aga kõne Läti endiselt ministrilt, kes oli tema maale näinud. Minister teatas, et Agnes lausa peab töölt ära tulema ja täiskohaga maalima hakkama! Noor naine lasi end veenda ning keskendus maalimisele. Kui esiti tundis ta hirmu ebastabiilsuse osas, siis nüüdseks on see kadunud. Veelgi enam, Agnes toonitab: maalida ei saa, mõeldes raha peale. Tegelikult läheb Agnesel vägagi hästi ning ta müüb teoseid ka väljapoole Euroopat. Neist suuremate hinnad algavad lausa 2000 eurost. Agnese sõnul ostetakse maalid teinekord juba nii kiiresti ära, et ta ei jõua neid üleski pildistada. Koroonaaeg kunsti õnneks mõjutanud ei ole, sest inimestel on säilinud vajadus ilu järgi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Coop Panga aktsia on viimastel kuudel võimsalt kasvanud ning börsiettevõtte juht Margus Rink nendib tänases saates, et lõpuks ometi peegeldub panga õiglane väärtus ka börsil. Siiski on Coop Panga ambitsioonid suuremad ning kiiret kasvu soovitakse jätkata. Selleks emiteerib pank 26. märtsini kestva märkimisperioodi raames 8 miljoni euro ulatuses võlakirju. Rink vastab, mille arvelt laenuportfell ja klientide hulk tulevikus kasvavad, kuidas kaasatud raha kasutatakse ning ega nende eest investorile pakutav 5,5protsendiline intress võrreldes LHV ja Šiauliu Bankase börsil olevate 6 ja 6,15protsendiliste võlakirjadega liiga madal ei ole. Juttu tuleb ka majanduse hetkeseisust ning sellest, kuidas saab Coop Pank rasketes oludes hakkama nö nurgeliste laenuklientidega, kellele krediidi pakkumine ja vastutulemine on olnud kodumaise panga äristrateegia lahutamatu osa. Rink kinnitab, et üha rohkem suudetakse haarata rootsi pankadelt ka nö ideaalkliente. Kuidas, selgub saatest. Podcasti juhtib Geeniuse investeerimisportaali rikas.geenius.ee vastutav toimetaja Indrek Mäe

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher. Elmar on politseisüsteemi erinevaid ametiredeleid pidi liikudes läbi teinud karjääri politseiinspektorist kuni siis 2013. aastal peadirektoriks nimetamiseni. Olen Elmariga põgusalt kohtunud varasemalt paaril korral ja ta on mind oma olemuse ja käitumisega positiivselt intrigeerinud. Ühelt poolt on tegemist mehega, kelles on tohutul määral teravust ja jõudu asjade ärategemisel ning konkreetsust ja selgusesoovi reaalsuse tajumisel; teisalt aga on temas meeletu hulk avatust, inimlikkust ja hoolivust. Mind hakkas üha rohkem huvitama, kes on see mees, kes meie kõigi turvalisuse eest koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga igapäevaselt hea seisab. Käesolevas vestluses püüame seda loori natuke kergitada. “Meie kümne aasta tulevikuvisioon on saada maailma parimaks politseiks. Kuskil aasta-poolteist tagasi, kui me meeskonnaga arutasime, et kes me siis tegelikult tahame olla, jõudsime selleni, et me tahame olla maailma parim politsei. See on visioon, mis kõnetab ühtaegu nii kõiki meie töötajaid kui ka iga Eesti inimest. See ei tähenda, et me hakkame ennast võrdlema Soome või USA või Lõuna-Korea politseidega, ei-ei. Selle visiooni alusfilosoofia lähtub küsimusest – kes mina olen? Veelgi täpsemalt, see visioon sai aluse lastest ja lapsevanemaks olemisest. Maailma parimat mõtestame oma visioonis samamoodi kui lapsevanema soovi olla oma lastele maailma parim ema või isa. Mõte sellest tulevikunägemusest sündis küsides endalt, et kes mina, Elmar Vaher, tahan olla lapsevanemana oma pojale, Martin Vaherile? Maailma parim isa. Ja kui nüüd see üle kanda oma töörolli ja turvalisuse loomisesse, siis ma tahan samuti olla oma politseijuhi töös maailma parim, et iga päev aidata kaasa sellele, et Eesti inimesel oleks turvaline olla. See ei ole võistlus teistega, vaid mõtteviis – lubadus olla parim versioon iseendast. Maailma parima politsei puhul ei mõtle me niivõrd võrdlusele teiste riikidega, vaid vastupidi, just Eesti inimestele, keda teenime. See on meie lubadus olla nende heaolu nimel iga päev parimad.” – Elmar Vaher Kuulake ikka ...

Külalised Kalevi Kull ja Toivo Maimets. Saatejuht Hardo Pajula. Saate pealkiri: "Bioloogia armuke". Selle saate algtõuke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust "Preformism ja epigenees" [1]. Sealtsamast pärineb ka saate pealkirja esimene pool. Nimelt olevat 20. sajandi üks kuulsamaid biolooge J. B. S. Haldane öelnud, et teleoloogia on justkui bioloogia armuke, "ta ei saa ilma selleta elada, aga ta ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse." Käesoleva vestluse lähtekohaks oli aga teleoloogia asemel siiski pigem epigeneetika, s.o mittegeneetilist pärilikkust uuriv bioloogia haru. Veelgi konkreetsemalt oli tõukus meie jutuajamine 2014. aastal ajakirjas Nature ilmunud artiklist "Does evolutionary theory need a rethink?" [2]. Tegemist on kahest paralleelselt kulgevast alamartiklist koosneva kirjutisega, kus üks tiim väidab "Jah, tingimata" ja teine vastu, et "Ei, kõik on korras". "Selleks, et probleemist aru saada, läheksin ma tagasi peaaegu 100 aastat," selgitas Toivo (11. minut), "aega, kus darvinismile tuli loodusteaduses ja filosoofias juurde liita juurde vahepeal geneetika vallas tehtud avastused. 20. sajandi alguses olid taasavastatud Mendeli tööd, Thomas Hunt Morgan... pani aluse geneetika uurimisele molekulaarsete meetoditega. 1930-ndatel aastatel tekkis vajadus need kaks asja kokku panna." Niinimetatud neodarvinistliku sünteesi käigus visati kõigepealt Toivo sõnul darvinismist välja omandatud tunnuste pärilikkuse teooria (lamarkism). Teine oluline muutus puudutas looduslikku valikut, "selge oli see, et looduslik valik valib, aga mille vahel tal valida on," jätkas Toivo (14. minut), "kes katab laua?" Neodarvinism rajaneb Toivo sõnul kolmel postulaadil: 1) laua katavad juhuslikud geenimutatsioonid; 2) geneetiline pärandumisaine on DNA ja ainult DNA; 3) keskkonnaga kohastumise ainuke põhjus on looduslik valik. "Kui mina 1970-ndatel aastatel ülikoolis õppisin, siis oli kõik pagana lihtne – nii oligi... Nüüd on aga aastakümnete jooksul kogunenud palju eksperimentaalandmeid, mis ei mahu enam 80–90 aastat tagasi formuleeritud kontseptsiooni sängi ära." On selgunud, et pärilikkuse kandjaks võivad olla DNA kõrval ka teised ained, mis kujunevad elu jooksul teatud keskkonna mõjude tõttu. "Nii osaleb pärilikkuses kindlasti meie mikrobioom," rääkis Toivo (16. minut), "meil on umbes sama palju baktereid sees kui meie enda rakke... kui laps sünnib, siis saab ta oma emalt sünniteede läbimisel kaasa väga spetsiifilise mikroobide koosluse, mis on talle hädavajalik... ehk siis see seltskond, mis põlvest põlve geneetilist informatsiooni edasi kannab, on palju laiem kui DNA." "See suur sünteesi periood 1930-ndatel aastatel on tegelikult väga vahva ja huvitav aeg," võttis siinkohal (18. minut) sõnajärje üle Kalevi, "siis pandi kokku sellised bioloogia valdkonnad ja vaateviisid, mida ei suudetud omavahel varem ühendada: geneetika, evolutsiooniõpetus, populatsioonibioloogia. Selle kõrval oli teiseks tähtsaks suundumuseks bioloogia matematiseerumine... 1930-ndatel aastatel valmivad evolutsiooni matemaatilised mudelid. Sellega puhastati bioloogiast välja väga palju uude raamistikku mittesobivat kvalitatiivset materjali... Kuna sellest sünteesist sündinud neodarvinism on teooriana nii täpselt ja hästi sõnastatud, siis on sellega ka loogika pinna parem vaielda." Pealkirja teise pooleni jõudsime vestluse 41. minutil, kui jutt kaldus eelviidatud Nature artikli laiemale kontekstile. "Samal aastal [2014., H. P.] moodustus seltskond, mida nimetatakse "The Third Way of Evolution" [3]," selgitas Kalevi. Kolmas tee viitab siinkohal pikka aega eriti USA-s toimunud ilmavaatelisele debatile neodarvinistide ja kreatsionistide vahel. "Neodarvinism on täiesti elimineerinud igasuguse teleoloogia," jätkas Kalevi (42. minut), "sõna "teleoloogia" on sama hull kui "vitalism" (elujõud), see ei kuulu endast lugupidava bioloogi sõnavarasse." Religiooniringkonnad ei taha samal ajal eesmärgipärasusest kuidagi loobuda. Selles on veendunud ka osad bioloogid, "eesmärgipärasus on aga alati kuidagi seotud intellekti, teadvuse või vaimuga, olgu see siis jumalik või mitte... see neodarvinismi ja kreatsionismi väga polariseeritud ja ideoloogiline vaidlus surus teaduslikus bioloogias maha neodarvinismi kriitika. Kuivõrd tegemist on binaarse vastandusega, siis kehtib põhimõte: kui sa pole neodarvinist, siis oled sa kreatsionist. See kolmas tee ongi nimetatud kolmandaks teeks seetõttu, et see ei taha olla ei neodarvinismi ega kreatsionismi poolt. See ei ole päri neodarvinismiga, küll aga mitmes mõttes Darwiniga ja toob seetõttu sisse epigeneetilisest pärandumisest tulenevad teoreetilised järeldused" (44. minut). Head kuulamist! H. [1] https://www.youtube.com/watch?v=9A5GjCfdzgI&t=7s [2] https://www.nature.com/news/does-evolutionary-theory-need-a-rethink-1.16080#:~:text=Hoekstra%20and%20colleagues-,Does%20evolutionary%20theory%20need%20a,Yes%2C%20urgently&text=Charles%20Darwin%20conceived%20of%20evolution,processes%20that%20change%20gene%20frequencies. [3] https://www.thethirdwayofevolution.com/

Tänase saate külaline Heliis Nemsitsveridze loobus oma tööst Eestis ja läks Venemaale vabatahtlikuks. Heliis tunnistab, et Eesti noore jaoks on Venemaa tuttav, kuid samas täiesti tundmatu. Niisiis valis tema oma ajutiseks elupaigaks linna, kuhu nii palju turiste ei satu. Selleks oli Volga keskjooksul Kasahstani piiri lähedal paiknev Samara. Kuigi tegemist on ligi kahe miljoni elanikuga linnaga, oli see Heliisi hinnangul täielik küla. Veelgi enam, kohale jõudes ootas teda ees kultuurišokk. Heliis jutustab saates ka sellest, kuidas välismaalased on kvaliteedimärgiks, millised on kohalike väärarvamused eestlaste kohta, mis on levinud stereotüübid, mida arvatakse poliitikast ning milline on keskmise venelase eluolu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Selle saate algtõuke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust "Preformism ja epigenees" [1]. Sealtsamast pärineb ka saate pealkirja esimene pool. Nimelt olevat 20. sajandi üks kuulsamaid biolooge J. B. S. Haldane öelnud, et teleoloogia on justkui bioloogia armuke, "ta ei saa ilma selleta elada, aga ta ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse."Käesoleva vestluse lähtekohaks oli aga teleoloogia asemel siiski pigem epigeneetika, s.o mittegeneetilist pärilikkust uuriv bioloogia haru. Veelgi konkreetsemalt oli tõukus meie jutuajamine 2014. aastal ajakirjas Nature ilmunud artiklist "Does evolutionary theory need a rethink?" [2]. Tegemist on kahest paralleelselt kulgevast alamartiklist koosneva kirjutisega, kus üks tiim väidab "Jah, tingimata" ja teine vastu, et "Ei, kõik on korras". "Selleks, et probleemist aru saada, läheksin ma tagasi peaaegu 100 aastat," selgitas Toivo (11. minut), "aega, kus darvinismile tuli loodusteaduses ja filosoofias juurde liita juurde vahepeal geneetika vallas tehtud avastused. 20. sajandi alguses olid taasavastatud Mendeli tööd, Thomas Hunt Morgan... pani aluse geneetika uurimisele molekulaarsete meetoditega. 1930-ndatel aastatel tekkis vajadus need kaks asja kokku panna." Niinimetatud neodarvinistliku sünteesi käigus visati kõigepealt Toivo sõnul darvinismist välja omandatud tunnuste pärilikkuse teooria (lamarkism). Teine oluline muutus puudutas looduslikku valikut, "selge oli see, et looduslik valik valib, aga mille vahel tal valida on," jätkas Toivo (14. minut), "kes katab laua?"Neodarvinism rajaneb Toivo sõnul kolmel postulaadil: 1) laua katavad juhuslikud geenimutatsioonid; 2) geneetiline pärandumisaine on DNA ja ainult DNA; 3) keskkonnaga kohastumise ainuke põhjus on looduslik valik. "Kui mina 1970-ndatel aastatel ülikoolis õppisin, siis oli kõik pagana lihtne – nii oligi... Nüüd on aga aastakümnete jooksul kogunenud palju eksperimentaalandmeid, mis ei mahu enam 80–90 aastat tagasi formuleeritud kontseptsiooni sängi ära." On selgunud, et pärilikkuse kandjaks võivad olla DNA kõrval ka teised ained, mis kujunevad elu jooksul teatud keskkonna mõjude tõttu. "Nii osaleb pärilikkuses kindlasti meie mikrobioom," rääkis Toivo (16. minut), "meil on umbes sama palju baktereid sees kui meie enda rakke... kui laps sünnib, siis saab ta oma emalt sünniteede läbimisel kaasa väga spetsiifilise mikroobide koosluse, mis on talle hädavajalik... ehk siis see seltskond, mis põlvest põlve geneetilist informatsiooni edasi kannab, on palju laiem kui DNA.""See suur sünteesi periood 1930-ndatel aastatel on tegelikult väga vahva ja huvitav aeg," võttis siinkohal (18. minut) sõnajärje üle Kalevi, "siis pandi kokku sellised bioloogia valdkonnad ja vaateviisid, mida ei suudetud omavahel varem ühendada: geneetika, evolutsiooniõpetus, populatsioonibioloogia. Selle kõrval oli teiseks tähtsaks suundumuseks bioloogia matematiseerumine... 1930-ndatel aastatel valmivad evolutsiooni matemaatilised mudelid. Sellega puhastati bioloogiast välja väga palju uude raamistikku mittesobivat kvalitatiivset materjali... Kuna sellest sünteesist sündinud neodarvinism on teooriana nii täpselt ja hästi sõnastatud, siis on sellega ka loogika pinna parem vaielda."Pealkirja teise pooleni jõudsime vestluse 41. minutil, kui jutt kaldus eelviidatud Nature artikli laiemale kontekstile. "Samal aastal [2014., H. P.] moodustus seltskond, mida nimetatakse "The Third Way of Evolution" [3]," selgitas Kalevi. Kolmas tee viitab siinkohal pikka aega eriti USA-s toimunud ilmavaatelisele debatile neodarvinistide ja kreatsionistide vahel. "Neodarvinism on täiesti elimineerinud igasuguse teleoloogia," jätkas Kalevi (42. minut), "sõna "teleoloogia" on sama hull kui "vitalism" (elujõud), see ei kuulu endast lugupidava bioloogi sõnavarasse." Religiooniringkonnad ei taha samal ajal eesmärgipärasusest kuidagi loobuda. Selles on veendunud ka osad bioloogid, "eesmärgipärasus on aga alati kuidagi seotud intellekti, teadvuse või vaimuga, olgu see siis jumalik või mitte... see neodarvinismi ja kreatsionismi väga polariseeritud ja ideoloogiline vaidlus surus teaduslikus bioloogias maha neodarvinismi kriitika. Kuivõrd tegemist on binaarse vastandusega, siis kehtib põhimõte: kui sa pole neodarvinist, siis oled sa kreatsionist. See kolmas tee ongi nimetatud kolmandaks teeks seetõttu, et see ei taha olla ei neodarvinismi ega kreatsionismi poolt. See ei ole päri neodarvinismiga, küll aga mitmes mõttes Darwiniga ja toob seetõttu sisse epigeneetilisest pärandumisest tulenevad teoreetilised järeldused" (44. minut).Head kuulamist!H.------------------------[1] https://www.youtube.com/watch?v=9A5Gj... [2] https://www.nature.com/news/does-evol....[3] https://www.thethirdwayofevolution.com/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tänase saate külaline on EASi Turimisarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik, kes räägib nii kodumaise turismi praegusest olukorrast kui ka sellest, mil moel muuta puhkus Eestis tõeliseks elamuseks. Liina Maria nendib, et kuigi meil ei ole Eestis mägesid, leidub rohkelt järvi, rabasid, metsasid ning toimub põnevaid kultuuriüritusi. Veelgi enam, välismaalased tajuvad, et Eestil on midagi, mida suurel osal maailmast enam pole. Selge ja sinine taevas. Et tuua oma kodumaisesse suvesse põnevust, soovitab Liina Maria pere või sõpruskonnaga võtta ette väljakutse: külastada võimalikult palju uusi saari, tuletorne, seiklusparke. Sealjuures saab isegi käigust vanaema juurde teha põneva seikluse – näiteks uurida Puhka Eestis veebilehelt, milliseid põnevaid vaatamisväärsusi sealkandis leidub. Loomulikult tuleb juttu ka kodumaise puhkuse hinnast. Liina Maria tunnistab, et tõepoolest ei müüda Eestit enam ammu odava sihtpaigana. Kas koroonakriisi tõttu langevad sel suvel ka teenuste hinnad, kuuleb juba saatest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisel Kristel Kaaberil oli 1980ndate lõpus Itaalias kirjasõber, kes teda saapamaale külla kutsus. Kirjasõbrast sai hiljem Kristeli esimene abikaasa ning Itaaliast kodumaa. Veelgi enam, kui keegi talt täna küsib, kust ta pärit on, vastab Kristel: Roomast. On rõõm täheldada, kuidas Kristel kodulinnast räägib – ta tunnistab naerdes, et kui kuulab armastuslaule, ei mõtle ta mõnest inimesest, vaid Roomast. Muide, naine peab oma linna nii ilusaks, et käib korra kuus kõik tähtsamad vaatamisväärsused läbi. Rooma huvilistele annab ta ka häid nõuandeid, milliseid paiku külastada, kui peamised turistikohad üle vaadatud. Lisaks jutustab Kristel sellest, miks roomlased itaallastest erinevad, mis põhjusel on roomlased pirtsakad, millal nende sõim naerma ajab ja palju muud. Kristelil on ilmunud raamat „Iga teekond saab alguse südamest“, mis jutustab Itaalia tähtsatest inimestest. Ta avaldab, et otsustas teose kirjutada pärast järjekordse Itaaliast pajatava raamatu lugemist, milles ta end ära ei tundnud – oli vaid stereotüüpsus. Lähtudes oma raamatusse valitud kultuuritegelastest, selgitab Kristel, missuguseid teoseid ja milliste inimeste loomingut nautida, et tajuda tõelist itaallaslikkust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liis Raudmann on elanud juba aastaid Hispaanias, kuhu ta suundus koos kahe väikese lapse ja toonase elukaaslasega. Liis räägib oma üksikutest töökogemustest Hispaanias ning tõdeb: see kõik on kohutav. Veelgi enam, ilma kasulike tuttavateta on praktiliselt võimatu tööd saada. Samas tunnistab saatekülaline, et pole sealmail väga palju töötanud, kuna tal on alla 12aastased lapsed. Nii mõnigi lugeja-kuulaja-vaataja võiks siin ehk kulmu kergitada ning küsida: ja siis? Asi on selles, et Hispaanias valitseb üks sellekohane keeld, mida Eestis pole... saates juba täpsemalt. Loomulikult ei saa üle ega ümber koroonaviirusest, mis on Hispaaniat korralikult laastanud. Kui Eestis on olnud üsna leebed karantiinireeglid, siis ülisotsiaalsete hispaanlaste vaos hoidmiseks kehtestati karmid reeglid. Näiteks võib tänaval ilma põhjuseta uitamine tuua endaga kaasa trahvi (alates 300 eurot) või isegi kuni ühe aasta pikkuse vangistuse. Vestlust juhib Liina Metsküla. Video katteplaanid pärinevad Liis Raudmanni erakogust, video pani kokku Märt Niidassoo.

Tänase saate külaline Marili Milt on elanud ligi kuus aastat Brasiilias. Mis pidi olema ajutine faas elus, on muutunud: ta on abielus brasiillasega ning neil on väike poeg. Veelgi enam, Marili kurdab, et ei räägi nüüdseks eesti keelt enam nii ladusalt kui varem. Marili on Brasiilias mitu korda kolinud ning seda peaasjalikult mehe töö tõttu. Kui mõnes linnas elamist on ta väga nautinud, siis praeguses kohas mitte nii väga. Guaira linn on Marili sõnul küll üsna igav (pole kino, vähe toidukohti jne), kuid see-eest ohutum kui enamik Brasiilia piirkondi. Samas koos lapsega ta parki jalutama minna ei julgeks, kui juba hämarduma hakkab. Marili räägib saates brasiillastest, nende peredest ja kommetest, sealmail äri ajamisest ning oma juutuuberi ametist. Marili YouTube’i kanal kannab nime Europeia no Brasil (Eurooplanna Brasiilias), mille populaarsemad videod on saanud lausa 160 000 vaataja kanti. Marili kinnitab, et paljud brasiillased tunnevad huvi nii Euroopa, Eesti kui ka eesti keele õppimise vastu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Selle nädala üks enim kõneainet pakkunud teemasid Eesti IT-maastikul oli kahtlemata idufirma Bolt asutajate palve riigile neile 50 miljoni euro ulatuses laenu garanteerida, sest firma on sattunud suurtesse majanduslikesse raskustesse. Miks Eesti üheks edukamaks startupiks peetav Bolt just riigilt abi küsib ning kas seda summat ei võiks neisse panustada hoopis erainvestorid? Veelgi enam, kui riik läheb appi Tallinikile ja teistele nn vana majanduse ettevõtetele, siis kas peaks abikäe ulatama ka idufirmadele nagu Bolt ja teised? Kust läheb sellisel juhul piir, kuidas otsustada, kas Bolti päästame ära, aga mõnd väiksemat idufirmat mitte? Kui riik läheb appi, siis millise skeemi järgi seda tegma peaks? Kas üks variant oleks korrata Arengufondi mudelit, kus riik panustab idufirmadesse raha ainult juhul, kui seda teevad mingis osas ka erainvestorid? Restardi stuudios on teemat kommenteerimas Bolti kaasasutaja Markus Villig ning Sten Tamkivi. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Suure reede hommikul kell 9.20 külastab "Vikerhommikut" Tallinna praost Jaan Tammsalu. Millele keskendub sel erakordsel aastal tema sõnum kogudusele ja meile kõigile? Saatejuht on Märt Treier.

Suure reede hommikul kell 9.20 külastab "Vikerhommikut" Tallinna praost Jaan Tammsalu. Millele keskendub sel erakordsel aastal tema sõnum kogudusele ja meile kõigile? Saatejuht on Märt Treier.

Tartu ülikooli riigiõiguse lektor, endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay leiab, et praegusest kriisist kujuneb ka Eesti jaoks demokraatia tugevuse lakmustest. Praegu on kiirkorras parlamendis vastuvõtmisel kriisi lahendamise kobareelnõu, mille mitmed sätted panevad kulmu kergitama. Nii on ka näiteks advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild juhtinud tähelepanu, et jälitamisest võib saada uus norm, ning välismaalasi hakata välja saatma ilma ühe apellatsioonivõimaluseta. See-eest aga saavad abipolitseinikud rohkem õigusi sunni kohaldamiseks. Kui suur oht on see Eestile kui õigusriigile? Õigusteadlane märgib, et igasugused eriolukorras vastu võetavad seadused peaksid olema suunatud ainult käimasoleva kriisi lahendamisele ning mitte ulatuma kaugemale, s.t pärast kriisi möödumist peab taastuma endine olukord. Praegu see nii ei paista olevat, mitmedki sätted jääksid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Veelgi enam häirib Tupay'd aga ette pandud seaduste teadlikult ebamääraseks ning laiaks jäänud sõnastus. "Ükskõik, kas meil on eriolukord või isegi sõjaseisukord, õigusriik ei lakka olemast," märkis ta intervjuus Krister Parisele. "Seadus peab olema piisavalt konkreetne. Just selle jaoks, et meie, tavakodanikud, saaksime aru, mida seadusandja meilt nõuab, Just need seadused, mis piiravad meie põhiõigusi, peavad olema väga täpselt sõnastatud. Mida enam ma piiran õigusi, seda konkreetsem peab see alus olema." Õigusteadlane on kirjutanud ka oma Facebooki seinale Benjamin Franklini sõnad: "Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalist, pole väärt ei vabadust ega turvalisust." Kui lähedal me selle valiku tegemisele oleme?

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus Kinoveebi peatoimetaja Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning filmistsenarist ja - kriitik Helen Schasmin võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 41. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Helen nende filmide ja seriaalide üle, mida oleme vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix jne) abil vaadanud ("Sleepless in Seattle", "Ghostbusters", "6 Underground", "Rick and Morty", "Watchmen", "Michelle Wolf: Joke Show"). Seejärel anname hinnangu Disney värskele animatsioonile "Lumekuninganna II: Elsa ja Anna uued seiklused". Lisaks võtavad Ragnar, Henryk ja Helen läbi olulisemad filmiuudised meilt ja mujalt. Saate viimases osas uurime, mida sel nädalal kinos vaadata ning jagame ka koduseid filmi - ja seriaalisoovitusi. Sisukord: 0:00 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? ("Sleepless in Seattle", "Ghostbusters"," 6 Underground", "Rick and Morty", "Watchmen", "Michelle Wolf: Joke Show") 35:29 Anname hinnangu Disney värskele animatsioonile "Lumekuninganna II: Elsa ja Anna uued seiklused". 52:06 Filmiuudised meilt ja mujalt 1:24:42 Nädala filmi - ja seriaalisoovitused Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: jututuba@kinoveeb.ee Kõik saated on leitavad ka Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

Ehitussaate “Ehitame Maja” viiendas saates saab täpselt teada, kuidas maja ehitusel või korteri renoveerimisel rajada õigesti põrandakütet, kuidas peaks põrandas paiknema küttekontuurid , mis on kollektor ja kontroller ning kuidas paigaldada termostaadid. „Põrandaküte on sellele küttelahendusele suhteliselt ebatäpne nimi, kuna me ei küta tegelikult ju põrandat vaid pigem põranda kaasabil toaõhku. Sedasama „ põrandakütet“ võib paigaldada ka seina ja lakke. Veelgi segasemaks muutub asi, kui ma ütlen, et selle süsteemiga saab tuba ka jahutada,” räägib vee- ja küttelahenduste, sealhulgas põrandakütte torustike ning mugavusautomaatika tootja Uponor tootejuht Peeter Soovik. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud vestlusringi Tõnu Peki, Jaak Roosaare ja Raivo Heina osavõtul teemal „Aruka investori taskuraamat“ praktikas. Kuidas tagada endale õiglane tükk aktsiaturu tootlusest? InvesteerimisFestival toimus tänavu juulis juba viiendat korda, kust võttis kolme päeva jooksul osa üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Tõnu Pekk on Tuleva pensionifondide asutaja ja fondijuht. Ta on olnud investor 20 aastat, omab rahvusvahelist kogemust finantssektorist ning juhib mitmeid investeeringuid. „Aruka investori taskuraamat“ fänn. Jaak Roosaare on lõpetanud EBS-i rahvusvahelise ärijuhtimise eriala cum laude. Ta on kirjutanud kolm raamatut, nende seas on “Rikkaks Saamise Õpik” Eesti enimmüüdud majandusteemaline raamat. Jaak on ka populaarne koolitaja ning blogija. Ta investeerib kolme varaklassi – kinnisvarasse, aktsiatesse ja välja antud laenudesse. Jaak on Scandium Kinnisvara juhatuse liige ja tema põhirolliks on investorsuhted ja finantseerimine. Raivo Hein on ettevõtja, investor ja visonäär. Tema loodud on Eesti suurim tööpakkumisteportaal CV Keskus. Samuti on ta LHV nõukogu liige. Tõnu Pekk raamatu kohta: “Kas investeerimise põnevus ja adrenaliin peaksidki piirduma sellega, et suunad iga kuu tükikese palgast indeksifondi ja “ei piilu” isegi kord aastas konto seisu, nagu indeksifondide isa Jack Bogle soovitab? Muidugi ei pea, aga põnevus ja adrenaliin ei ole vajalikud hea tulemuse saavutamiseks. Finantsturud on väga põnevad ning rahandust ja numbreid armastavale inimesele suurepärane koht, kus oma oskusi arendada. Mida Bogle meile oma raamatus väga veenvalt näitab, on see, et kui sa tahad lihtsalt pikaajaliselt raha koguda ning sellele väärikat tootlust teenida, ei ole sul vaja finantsturgude eksperdiks hakata. Veelgi enam – sa ei pea ka vahendajale maksma selle eest, et nad sinu raha eest hoolitseks. Bogle’i leiutis – madalate kuludega laiapõhjaline indeksifond – on viimaste aastakümnete jooksul edestanud ligi 90% tavalisi fonde. Seega, eralda oma peas säästmine ja investeeringutega tegelemine. Esimene on rikkaks või finantsvabaduse saavutamiseks möödapääsmatu. Teise puhul tasub hoolikalt kaaluda, kas on mõistlik aega kulutada tegevusele, mida saab lihtsalt asendada indeksifondi ostmisega. Ma räägin kahe kogenud investoriga, kellele investeeringutega tegelemine on väga oluline osa päevatööst. Kas neil on üldse midagi Bogle’ilt õppida? Kui sind huvitab Bogle’i lähenemine tema puhtal kujul ja sa ei kohtu tagasi akadeemiliste artiklite lugemisest, siis soovitan Bogle’i artiklit: “The Arithmetic of “All-In” Investment Expenses”. Kui tahad lihtsamat lugemist, siis loe “Aruka investori taskuraamat” eesti keelset versiooni.” Raivo Heina soovitused: - Ära armu ühtegi aktsiasse, need ei ole sinu tütred. - Päevakauplemisel ei kehti mehhaanika kuldreegel. Aeg ja kasum ei ole tasakaalus. Muutujaks on õnnekomponent. - Pikaajalise investorina on liitintress su kõige suurem sõber. - Päeva- või minutikauplejana on sinu kiireim infoallikas aktsia ajalooline ja hetke liikumisgraafik ning uudistepaun. - Rahaline rikkus tekib alati müües, mitte ostes. - Mõnikord on su parim nõuandja sinu enda tagumik. Jaak Roosaare mõtted: - Kuluta vähem, kui teenid! - Pane liitintress enda jaoks tööle! - Raha on parem töötaja kui Sina! - Keegi ei hooli Sinu rahast rohkem kui Sina! - Ära kauple! - Ära investeeri, kui Sa aru ei saa! - Küsi nõu inimestelt, kes on edukad! Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

Tänase saate külaline Kristin Hansen elab poole oma ajast Portugalis ja poole Eestis. Ta toob näiteid Portugali hindadest: suurlinnas tuleb suurema toa või väiksema korteri eest maksta 200 eurot ning toit on enam-vähem sama hinnaga kui Eestis. Kuigi Portugalis on enamuse ajast üsna soe, siis talvise jahedusega on kohutavalt külm just toas olles. Nimelt pole majad ehitatud piisavalt soojapidavalt. Küllap ei näe nad mõtet nii lühikese aja pärast kvaliteetsemalt ehitada, mõtiskleb Kristin. Tema magab igatahes talvisel ajal Portugalis kampsuniga mitme teki all. Möödunud aastal aitas Kristin korraldada Portugali esimese akrojooga festivali. Sellest lähtudes nendib ta, et peab ikka väga valima, milliste portugallastega koostööd teha, sest lõunamaalastena on neil aega küllalt. Veelgi enam, kiirustades võib portugallasi isegi solvata. Samuti räägib Kristin, kuidas kõige soodsamalt Eestist Portugali lennata. Saadet juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on 15 aastat Rootsis elanud Sirle Sööt, kes igapäevaselt töötab Stockholmis juristina ning vabal ajal juhib Rootsi Eestlaste Liitu. Rootsist räägitakse tavaliselt kui heaoluriigist ning Sirle selgitab miks. Veelgi enam, Sirle leiab, et Rootsis peaks inimene tänavale jäämiseks ikka ise väga pingutama. Samuti on teemaks suhtumine pagulastesse, võimalik terrorioht, Rootsi tööleminek, kohalik pereplaneerimine ja palju muud.

Tänase saate külaliseks on 76-aastane proua, kes teeb silmad ette nii mõnelegi noorele. Nimelt on ta viimased kuus aastat käinud Egiptuses talvitumas. Mis rahast proua seal küll elab ja kas pensioniga saab hakkama? "Lahedalt elab," kinnitab proua Aita ise. Veelgi enam, ta üürib aastaringselt (ka suvekuudel, kui elab Eestis) Egiptuses 100 euro eest maja. Sealjuures on kõik kommunaalkulud juba hinna sees. Samuti jutustab proua Aita sellest, mida lähedased arvasid tema pöörasest ideest Aafrika mandrile talvituma minna, kui ohtlik on Egiptuses elada, kuidas tema tervis on soojas kliimas elades paranenud ja palju muud!

Õhtulehe korvpallisaates "Viies Veerandaeg" on ajakirjanikel Henry Rullil ja Jarmo Jagomägil külas Eesti korvpallilegend Rauno Pehka - endine mängija ja praegune treener, kes meenutab saates USA üliõpilaskorvpalli meistrivõistlustel finaalturniirile jõudnud Maik-Kalev Kotsarit, keda ta juhendanud on. (0.34) Lisaks avaldab Pehka, et tuleval suvel on Kotsari ja teiste eeskujul USAsse lahkumas nii mõnigi Eesti noorpallur. (27.23)

Me mõtleme iga päev - elust, tööst, eesootavast puhkusest, söögist, armastatud inimesest... Mõtlemine on päeva loomulik osa. Tihtipeale me aga ei teadvusta endile, et mõttel on jõud. Veelgi enam, kui õppida jõudu oskuslikult juhtima, võime muuta unelmad reaalsuseks ja elada elu, mida alati oleme soovinud. Saates räägivad mõttejõust ja õigesti mõtlemisest spirituaalne infokandja Andero Pebre ning Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Timmo Margus. Saatejuht on Jane Saluorg. Kuulake kell 10.05.

Me mõtleme iga päev - elust, tööst, eesootavast puhkusest, söögist, armastatud inimesest... Mõtlemine on päeva loomulik osa. Tihtipeale me aga ei teadvusta endile, et mõttel on jõud. Veelgi enam, kui õppida jõudu oskuslikult juhtima, võime muuta unelmad reaalsuseks ja elada elu, mida alati oleme soovinud. Saates räägivad mõttejõust ja õigesti mõtlemisest spirituaalne infokandja Andero Pebre ning Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Timmo Margus. Saatejuht on Jane Saluorg. Kuulake kell 10.05.

Hakkab raadio pilti näitama. Veelgi enam - lausa filme! Parimaid loodusfilme äsjalõppenud kümnendalt Matsalu loodusfilmide festivalilt. Kuula filmi-eri. (Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Toome tähed taevast alla. Veelgi enam, mõõdame sammudega planeetide kaugust ehk täpsemalt käime hiljuti avatud Sänna taevarajal ja piilume selle aasta maailma suurimat osooniauku Arktikas. Saatejuht Kadri Valner. (Kadri Valner)