Podcasts about selgus

Selgus järgmise laulupeo kunstiline juht, Eesti Naislaulu Selts jagas tunnustusi ning esmakordselt toimus Eesti koorijuhtide foorum. Eetris laupäeval, 29. märtsil kell 9. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Vormel 1 MM-sarja liider Max Verstappen tegi Brasiilias, Interlagose ringrajal hullumeelse sõidu, kui tõusis 17. kohalt võitjaks. Kas see sõit võis olla selle hooaja otsustav hetk, kui kolm etappi on veel sõita? Lando Norris tegi oma seitsmenda kohaga asja Verstappeni jaoks üsna lihtsaks. Teeme kokkuvõte hooaja ühest põnevamast võidusõidust. Saatejuht on Margus Kiiver.

FIA ERC Euroopa meistrivõistluste etapi, Rally Estonia võit selgus ülipõneval viimasel kiiruskatsel. Läbi ralli head võitlust pidanud Georg Linnamäe ja Robert Virvese heitluses jäi peale Linnamäe ja saates saab kuulda Linnamäe ja Virvese intervjuusid peale ralli finišit. Saatejuht Margus Kiiver

Tänases saates kajastame mitut olulist uudist AI-maailmast. Samuti peame taas rääkima Apple'i ja Euroopa Liidu vahelisest kemplemisest. Meelis kuulas suurt hulka tasemel suuri mürasummutavaid kõrvaklappe ja selgitas välja üllatava võitja.  Saate teemad: • Apple Intelligence ilmselt sel aastal Euroopasse ei jõua • Plaadifirmad kaebasid AI muusikageneraatorid kohtusse • AI eksis eksamitulemuste kontrollimisel • Testis on kuus paari uuemaid mürasummutavaid kõrvaklappe Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

“Kinosaade” on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. Hakka meie toetajaks läbi Patreoni: www.patreon.com/kinosaade “Kinosaate” 232. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (Road House (1989), Night Swim, REC, The Autopsy of Jane Doe, Emergency Declaration, Constellation, The Signal, 3 Body Problem, Sing 2, Grace, Charlie and the Chocolate Factory) Lisaks anname ülevaate kinofilmidest: Imeline idarannik, YASMYN. Selgus päevaks või kaheks, Caligula: The Ultimate Cut, Godzilla x Kong: uus impeerium, Maria Montessori, Huvivöönd. Vaata seda episoodi Youtube'is: https://www.youtube.com/watch?v=t-xPG0Ys3WM&ab_channel=Kinosaade Sisukord: 0:00 Sissejuhatus 8:08 Mida on Raiko, Ragnar ja Henryk kodus vaadanud? Henryk: Sing 2 (2021), Grace (2021– ), Charlie and the Chocolate Factory (2005) Raiko: Road House (1989), Night Swim (2024), REC (2007), The Autopsy of Jane Doe (2016), Emergency Declaration (2021), Constellation (2024), The Signal (2024), 3 Body Problem (2024) Ragnar: 1:51:11 Anname ülevaate kinofilmidest: Imeline idarannik, YASMYN. Selgus päevaks või kaheks, Caligula: The Ultimate Cut, Godzilla x Kong: uus impeerium, Maria Montessori, Huvivöönd. 2:42:25 Mis filmid alustavad uuel nädalal? Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Apple Podcasts, Spotify ja kõikides teistes podcasti rakendustes. Lisaks leiab meid veel Facebookist, YouTubest ja Twitchist Kinosaade nime alt. Facebook: www.facebook.com/kinosaade YouTube: www.youtube.com/channel/UCeBOcl_yALcrk-U7Ou5BQCw Twitch: www.twitch.tv/kinosaade Kodulehekülg: kinosaade.ee/ Discord: discord.gg/B2zbCWPCc3 Patreon: www.patreon.com/kinosaade

FK356! “Lühike on uus pikk”! Just sellist pealkirja kannab värskelt kinno saabunud lühifilmide kogumik, millest kahe autoriks on Leeni Linna. Kutsusime ta külla, et uurida, kuidas sündisid “Kingitus orbiidilt” ja “Ööbik”. Uudistes vaatame muuhulgas, mida plaanib Netflix lähiaastatel Skandinaavias korda saata ja mida võiks oodata Margot Robbie plaanitavast arvutmängu The Sims filmiversioonist. Kinno tulevad kodumaine dokumentaalfilm “Yasmyn. Selgus päevaks või kaheks”, “Sügavikus on midagi”, “Patust puhas”, “Imeline idarannik” ja “Õpetajate tuba”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK356! “Lühike on uus pikk”! Just sellist pealkirja kannab värskelt kinno saabunud lühifilmide kogumik, millest kahe autoriks on Leeni Linna. Kutsusime ta külla, et uurida, kuidas sündisid “Kingitus orbiidilt” ja “Ööbik”. Uudistes vaatame muuhulgas, mida plaanib Netflix lähiaastatel Skandinaavias korda saata ja mida võiks oodata Margo Robbie plaanitavast arvutmängu The Sims filmiversioonist. Kinno tulevad kodumaine dokumentaalfilm “Yasmyn. Selgus päevaks või kaheks”, “Sügavikus on midagi”, “Patust puhas”, “Imeline idarannik” ja “Õpetajate tuba”. Limiteeritult saab vaadata James Cameroni poolt restaureeritud “The Abyss”'i. Sisukord: 03:07 Kirjad 18:13 Edetabel 24:15 Uudised 36:03 Intervjuu: Leeni Linna 1:17:38 Yasmyn. Selgus päevaks või kaheks (Eesti) 1:20:25 Sügavikus on midagi 1:21:50 Patust puhas 1:23:35 Imeline idarannik 1:26:50 The Abyss: Special Edition 1:31:11 Õpetajate tuba (Saksamaa) 1:37:19 Telekava

Võtame arutada, õigemini rääkisime mitmete müüjatega, et kas paanika ja tormijooks kasutatud autode turul on tulemas või juba alanud? Selgus, et enne seda on veel üks valus asi tabamas. Tarmo selgitab, miks Cybertruck peaks maksma 300 000 eurot ja Martinil on küsimusi LKFi liikluskindlustuse kaardi kohta. Räägime, miks CNG gaasiauto on ühtäkki paljudele paras õnnetus ja viskame kiire pilgu selle aasta erilisematele Eestisse ostetud autodele. Ahjaa, üks uus mudel, ühtlasi maailma üks enim müüdud auto, saabus ametlikult Eesti turule. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks hinnatumaid IT ja tehnoloogia valdkonna tippjuhte Sergei Anikin. Teda tuntakse vast kõige paremini pikaaegse Pipedrive'i tehnoloogiajuhina, viimati töötas Sergei aga finantstehnoloogia ettevõtte Tuum tegevjuhina. Varasemalt on ta olnud võtmetegija ka Hansapanga ja Skype'i tehnoloogiatiimides. Mul on ütlemata hea meel, et mul avanes võimalus Sergeiga põrgatada mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Sa panid mind juba eelnevalt mõtlema küsimusele – mis on juhi roll – ja ma kirjutasin isegi mitu erinevat versiooni sellele vastuseks. Mulle meeldib alustada võib-olla sellest, et mis on üldse organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Me võime teatud tasandil rääkida, et selleks on raha teenimine, klientide teenindamine, inimestele töö pakkumine ja nii edasi, aga iga organisatsioon teeb seda ju mingil omal spetsiifilisel moel ja viisil. Mina usun, et see sügavam tunnetus organisatsiooni peaeesmärgist ongi tema põhjus eksisteerimiseks. Ja see ei pruugi alati olla see, mis on missioonina ametlikult kuhugi dokumenti kirja pandud versioon, vaid see on midagi enamat. Kui minna kergelt esoteeriliseks, siis võib ette kujutada, et igal organisatsioonil on nö oma hing, mis väljendabki organisatsiooni peaeesmärki ja on aluseks tema eksistentsile. Nüüd juhi roll, tema esmane roll, on kõigepealt ise aru saada, mis on selle konkreetse organisatsiooni eksisteerimise peaeesmärk ning seejärel see võimalikult selgelt ja järjepidevalt kõikidele asjaosalistele nende keelde tõlkida. Aga pahatihti jääb juhtidel see esmane ülesanne nõrgaks või lausa vahele. Ei ole tavatu, kui uus juht tuleb majja ja hakkab nö oma eesmärke kujundama ettevõtte eesmärkideks. Ta ei püüagi sügavamalt mõista, mis tegelikult on selle organisatsiooni peaeesmärk, et siis oma eesmärke nende järgi joondada, vaid nö asetab oma eesmärgid selle organisatsiooni eesmärkide asemele. Ja loomulikult tekib siit ka kohe konflikt organisatsiooni olemusliku peaeesmärgi ja ettevõtte juhi eesmärkide vahel.” – Sergei Anikin Kuulake ikka ...

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Maksumuudatused kütavad kirgi - tulu- ja käibemaksumuudatus ripub õhus. Rahvas tahab selgust. Automaksu sisseviimine puudutab vaesemaid kindlasti kõige rohkem. Kas õiglus ei oleks parem? Eleringi juhi Taavi Veskimäe lahkumine - kas ühe ajastu lõpp? Slava Ukraini annetuste saatus on ikka veel ebamäärane. Riigikontroll uuris, kuidas täidavad ministeeriumid riigikaitsega seotud ülesandeid. Selgus, et kehvasti.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Maksumuudatused kütavad kirgi - tulu- ja käibemaksumuudatus ripub õhus. Rahvas tahab selgust. Automaksu sisseviimine puudutab vaesemaid kindlasti kõige rohkem. Kas õiglus ei oleks parem? Eleringi juhi Taavi Veskimäe lahkumine - kas ühe ajastu lõpp? Slava Ukraini annetuste saatus on ikka veel ebamäärane. Riigikontroll uuris, kuidas täidavad ministeeriumid riigikaitsega seotud ülesandeid. Selgus, et kehvasti.

Läinud pühapäeval toimus 39.

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on seekord luubi all nii Pärnu Võrkpalliklubi imeline tagasitulek kui ka meeskonna uue peatreeneri otsingud, ent teemasid jagub teisigi. Saates lööb kaasa võrkpallisõpradele juba tuttav trio koosseisus spordientusiast Mihkel Uiboleht, Eesti parim naisvõrkpallur ja Võrkpall24 peatoimetaja Kertu Laak ning saatejuht Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Mitte liiga lühike ega liiga pikk, vaid paras sissejuhatus. *Kas ülitihe hooaja lõpp ja kolmepäevased mänguseeriad on põhjendatud? *Tallinna Selver lagunes Tartu Bigbanki vastu täielikult. Miks? *Kas Martti Juhkami peaks siirduma uuesti välismaale mängima? *Mis saab Selverist pronksiseerias? *Brasiilia samba ja Ukraina õhutõrje toimib ehk Pärnu Võrkpalliklubi tuli TalTechi vastu seeriasse imekombel tagasi. *Pärnakate blokipeo tagamaad - kas võimsad blokeerijad või kehvad ründajad? *Naiste meistriliigas on selgunud finalistid. Poolfinaalseeriad pakkusid omajagu kõneainet. *Mis on tähtsam - noorteklassi tsoonimäng või Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria? *Kertu hindab enda vormikõverat enne koondisesuve algust. *Kes võidab finaali? *Kas Toomas Jasminist saab Pärnu Võrkpalliklubi uus peatreener? *Naiste koondise peatreeneri kandidaatide hulka lisandus kuulus eestlane. *Selgus omalaadne meeste koondisenimekiri. *Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar alustasid MK-hooaega üheksanda kohaga. *Alasisene võitlus - kas saalivõrkpall või rannavõrkpall? *Pafi ennustusmäng: Mihkel tegi tubli nädala, aga seekord jätab ennustamata.

Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 17.-23. jaanuar 2022. Möödunud nädalas sai Telegram Terviseametist ja Sotsiaalministeeriumist kõnekad vastused mõnedele väga põletavatele koroona-küsimustele.   Selgus, et hirmul on suured silmad! Peavoolumeedias ja ühiskonnas laiemalt jätkusid aga mõistusele kutsuvad sõnavõtud. NB! Ca uudiste 5. minutil on sisse lipsanud üks viga. Nimelt Rootsis peab kino külastamiseks siiski vaktsiinipassi välja käima. www.telegram.ee  

Tänane episood on jätk podcastide seeriale, mis on pühendatud holakraatiale, organisatsioonide kaasaegsele juhtimispraktikale. Viimasel ajal olen pidanud mitmetes seltskondades lihtsas ja selges keeles lahti rääkima, mis asi see holakraatia siis õigupoolest ikkagi on. Ja pean ausalt tunnistama, et see ei olegi olnud nii lihtne kui esialgu võib tunduda. Sellest sai ka tänane episood inspiratsiooni. Võtsin kampa Paul Vahuri, kellega meil on varasemalt juba mitmeid häid mõttevahetusi holakraatia teemadel, ja püüdsime koos selle 25 minuti jooksul välja tuua erinevaid holakraatia määratlust selgitavaid nüansse. Usun, et see on hea kuulamine kõigile, kellel huvi holakraatia ja teiste kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Kuidas kahe lausega seletada ära, mis asi on holakraatia inimestele, kes sellega varem kokku puutunud ei ole? Kui proovida holakraatiat määratleda, siis tuleks välja tuua kaks esmapilgul vastandlikku aspekti, mida holakraatia püüab omavahel edukalt ühendada. Ühelt poolt aitab holakraatia selgelt ära kirjeldada kõik erinevad rollid ja nende vastutusjooned, millega siis konkreetne organisatsioon oma eesmärke saavutab. Selgus, mis läbi rollide vastutuspiiride paikapanemise tekib, annab omakorda võimaluse inimestele ka rohkem vastutust ja otsustusõigust jagada. Holakraatiat võiks siis nimetada isejuhtiva organisatsiooni praktikaks, mille läbiv tunnus on, et selles organisatsioonis ei vajata nii palju nö professionaalseid otsustajaid-juhte, vaid et otsuste tegemine on ära jaotatud rollitäitjate vahel. Kõik see toimub koordineeritult etteantud holakraatia mängureeglite – nii nagu nad nö konstitutsiooni näol kirja pandud on – raames.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Selgus peasüüdlane, kelle tõttu “God of War: Ragnarok” edasi lükati. Tänases saates veel: Esimene 8K mäng PS5 konsoolil, Sony ja Netflix ostavad mängustuudioid kokku, Nintendo eitab 4K Switch Pro olemasolu, milliseid uusi ägedaid mänge meile sel korral lubatud on, Valve uus VR peakomplekt, “Genshin Impact” upub rahas, “New World”, uue põlvkonna jalgpallirämps. Lisaks räägime mängudest, […]

*Eesti meistriliiga. Valitsevate Eesti korvpallimeistrite poolt vaatab tänavusele aastale tagasi ja valgustab uue hooaja plaane meeskonna manager Ramo Kask! Raskeimad hetked ja eredaimad emotsioonid? Kas Stelmahers jätkab peatreenerina? Millistele välismängijatele plaanitakse uut lepingut pakkuda? Kas proovitakse mängima minna ka FIBA meistrite liigat? *Terminal Oil euroliiga. Nädal lõpus tõotab minna korralikuks lahinguks! Itoudis sai kõigile üllatuseks CSKAst uue lepingu kätte ja see välistab Jamesi naasmise. Selgus põhiturniiri tähtede viisik ja silma hakkab üks kindel tendents. Millised on Mängumeeste final fouri ennustused? *VTB ühisliiga. Zenit ja CSKA on mängimas tulist poolfinaalseeriat. Kas vaatamata kõigele murrab armeespordiklubi end ikkagi finaali välja? Kubanil on mängujuht puudu ja tundub, et sellest Unicsile piisab. *Eestlased välismaal. Viimased Eesti korvpallurid on veel välismaal võistlustulle jäänud. Treier pidi kahjuks Itaalias napimast napimalt asjad kokku pakkima. Kotsar ja Hamburg pole senises seerias Albale vastu saanud. Tundub, et Rytasel veerandfinaalis "koroonaräsitud" Šiauliaiga raskuseid ei teki. *NORDAIDi küsimusmäng. Võitjale taas toidulisandite ja vitamiinide komplekt Nordaidilt ning selguvad lõpparvestuse parimad! *Ballzy kuulajate küsimused. Teamspirit jagab järjekordse "Mängumeeste" särgi. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene.

Reedel, 19. mail 1989 helistas Pärnu-Jaagupi miilitsa vanemleitnant Heino Õigele erutatud naine. Selgus, et naise kaheaastane tütar Mailis on juba lõunast saati kadunud. Erakordse juhtumi lahendas eriti tähtsate asjade uurija Alar Kirs omal käel, ja ta on täna stuudios, et sellest rääkida.

Reedel, 19. mail 1989 helistas Pärnu-Jaagupi miilitsa vanemleitnant Heino Õigele erutatud naine. Selgus, et naise kaheaastane tütar Mailis on juba lõunast saati kadunud. Erakordse juhtumi lahendas eriti tähtsate asjade uurija Alar Kirs omal käel, ja ta on täna stuudios, et sellest rääkida.

Reedel, 19. mail 1989 helistas Pärnu-Jaagupi miilitsa vanemleitnant Heino Õigele erutatud naine. Selgus, et naise kaheaastane tütar Mailis on juba lõunast saati kadunud. Erakordse juhtumi lahendas eriti tähtsate asjade uurija Alar Kirs omal käel, ja ta on täna stuudios, et sellest rääkida.

*Eesti meistriliiga. Mis jäi silma hooaja viimastest põhiturniiri mängudest? Vene ja Saage arvavad, et Pärnul ei tohiks seerias Tallinna Kalevi vastu probleeme tekkida. Kas Tartu suudab Childressi puudumise ära kasutada? Tarva ja TalTechi seeria tundub olevat kõige võrdsem. Tundub, et naiste tiitel on pärast 30. aastat liikumas taas Tartusse. *Terminal Oil euroliiga. Oma teist hooaega mängiv Zenit kindlustas viimase meeskonnana pääsu play-offi. Kui palju hakkab pandeemia mõjutama väljakukkumismänge? Mängumeeste hinnangul ei tohiks Barcelonal veerandfinaalis raskusi tekkida. Kas Fenerbahce suudab vaatamata Covidi probleemidele seljatada reameeskonnaks muutunud CSKA? Ataman on ettevaatlik, kuid Efesi tagaliiniduo peaks olema Realile liiast. Kas uustulnuk Bayern suudab jätkata üllatamist ka Milano vastu? Euroliiga jagas klubidele tabeliseisu põhjal kommiraha. Eurocupi finaali jõudnud Monaco ja Unics mängivad järgmisel hooajal aste kõrgemal. *Eestlased välismaal. Kõne Itaaliasse noormängijale Kaspar Kuusmaale. Eesti korvpallinaised on noppimas välismaalt medaleid. Vehmanenile jääb samuti Soomest midagi "näppude vahele". *VTB ühisliiga. Kalev/Cramo jätkas Himki vastu sealt, kus Riias pooleli jäi. Selgus kaheksa play-offi pääsevat meeskonda ja osad paarid said paika. Himki peatreener Maltsev tahtis Saagega "viiekat" mängida. *NORDAIDi küsimusmäng. Võitjale taas toidulisandite ja vitamiinide komplekt Nordaidilt. forms.gle/4fHn5yT4viv5J7aq7 *Ballzy kuulajate küsimused. Teamspirit jagab järjekordse "Mängumeeste" särgi. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene.

Vähem kui 12 tunniga on Facebookis kogunud ca 50 000 vaatamist video, kus Hando Tõnumaa helistab terviseametisse ja perearstikeskustesse, et uurida, mis vahet on gripil ja koroonaviirusel. Selgus, et enamik telefonile vastanuist ei osanud üldse gripil ja koroonaviirusel vahet teha, mis sest, et ühe puhul on väidetavalt tegemist lähiajaloo suurima laustaudiga.  

Jälle kukkus välja natuke teistmoodi episood. Seekord olen ise intervjueeritava rollis. Mind kutsusid endaga vestlema persoonibrändingu raamatu 'Bränd Nimega Sina' autorid Olesija Saue ja Evelin Org. Meie vestluse läbivaks teemaks kujunes igihaljas, kuid täna võib-olla isegi erilise rõhuasetusega, küsimus: “kes ma olen?” Käesolev helimontaaž on kokkuvõtlik versioon meie vestluse parimatest paladest. Usun, et siit saab inspiratsiooni iseenda paremaks tundma õppimiseks. “Kui me räägime sellisest eksistentsiaalsest küsimusest nagu – kes ma olen? –, siis ma võin küll oma viimase aja coachingu kogemuse põhjal öelda, et täna on see teema paljude inimeste laual eredamalt kui kunagi varem. Võib-olla nad ei küsi seda täpselt nende sõnadega, kuid soov iseennast uuesti avastada on paljude jaoks rõhutatult üles kerkinud. Ebamäärasuse kasvades tõuseb pinnale vajadus luua selgust oma elus ja iseendas. Mitmete valdkodade esindajad on pidanud looma iseendaga uue suhte, uuesti otsima kontakti ja küsima, mis mul päriselt silma särama paneb? Mis on see, mis hommikuti motiveerib voodist püsti tõusma? Mis on need asjad, mis lubaksid mul õhtul öelda, et ma sain jälle ühe ägeda päeva elada? Kui Sa tead, kes Sa oled – mis on Sinu nö DNA või identiteedi olemuslik tuum –, siis muutuvad ka ebamäärases keskkonnas kõik valikud ja otsused lihtsamaks ja selgemaks. Kui Sul on kese paigas ja oled iseendaga väga hea kontakti saavutanud, siis saavad selgemaks ka sihid ja prioriteedid, kuhu oma energia suunata. Valikud ja otsused edasise osas muutuvad keeruliseks siis, kui ma päris hästi ikkagi ei tea, mis minu jaoks oluline on, mis on minu kirg ja käivitaja, mis on minu loomuomased tugevused jne. Kui need asjad on enda jaoks läbi seeditud ja teadvustatud, siis muutub elu ka üpris lihtsaks.” Kuulake ikka ... PS! Kes soovib kogu salvestust otsast lõpuni kuulata-vaadata, siis seda saab teha siin: https://www.youtube.com/channel/UCR9DiVsjQy5e5YgQ7rGzslw/featured Ja kes soovib kuulata minu podcasti Olesija ja Eveliniga, siis seda saate teha siin: http://valkiainen.ee/blogi/olesija-saue-ja-evelin-org-juht-mida-raagivad-inimesed-sinust-siis-kui-oled-ruumist-lahkunud

Salvestasime sõbrapäevanädalaks erisaate, sest Heleni isa tahtis teada, mis asi see armastus ikkagi on ja miks selle nimel nii palju vaeva nähakse. Selgus, et Helen enam-vähem teab, aga Sassil pole tegelikult õrna aimugi. Igaljuhul üks tundub kindel - kõik, kes loodavad seda episoodi kuulates targemaks saada, peavad ise raamatutest juurde lugema. Aga see, armsad sõbrad ja kallid kuulajad, ei tähendaks, et me teid ei armastaks. Armastame nagu oskame. Mõnda vb vähem, aga mõnda kindlasti rohkem... Ja nendes katakombides ekseldes õpime ise ka. Pidevalt. Ja vahel mitte nii pidevalt.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kristjan Rotenberg, mees, kes kogu oma karjääri tootmis- ja tööstusvaldkonnas juhtimiskvaliteedi eest hea seisnud. Veel kuni pool aastat tagasi toimetas Kristjan Harju Elekter Elektrotehnika tehasejuhi ametikohal, nüüd aga jätkab koolitaja-konsultandi rollis keskendudes teiste ettevõtete ja juhtide toetamisele. Tema võtmeteemadeks on ühelt poolt tootmisprotsesside arendamine ja timmimine ning teisalt enesejuhtimine, sh ka vaimse vastupidavuse temaatika. Sellest viimasest ka meil podcastis peamiselt juttu tuleb. Peale mitut aastat enesejuhtimise tehnikate avastamist, õppimist ja järjepidevat praktiseerimist on Kristjan teinud läbi päris märkimisväärse muutuse. Usun, et see vestlus on heaks enesereflektsiooni allikaks meile kõigile aidates kaasa uue aasta paremaks loomisel. “Pean tunnistama, et alguses ma ei saanud aru, miks nii suur osa juhtimistemaatikast käsitleb enesejuhtimist. Juhtimine justkui tähendab ju teiste inimeste mõjutamist, kuid paremaks juhiks kasvamisel tegelesin ma lõviosas hoopis enesekohaste tehnikatega. Selgus saabus minu jaoks sel hetkel, kui ma suutsin oma sõnadega defineerida emotsionaalse intelligentsuse kontseptsiooni. Ja selle sisu seisnes siis selles, et ma saan hakata teisi hästi juhtima alles siis, kui ma oskan kõigepealt ise ennast hästi juhtida. Lähtekoht on see, et ma ei saa juhtida midagi, mida ma ise selgelt ei tea või ei tunneta. Ehk et kõige eeldus on see, et ma saan iseendast inimesena paremini aru ja suudan seeläbi ka oma emotsioone ning mõtteid paremini juhtida. Ma mõistan, mis mind erinevates situatsioonides käivitab või liigutab ning ma suudan selle kõigega adekvaatsemalt toime tulla. Ja kui ma juba iseennast paremini juhin ja suudan mõjutada, siis tõenäoliselt suudan ma ka teistest paremini aru saada ja neid mõjutada; psühholoogilised ja emotsionaalsed protsessid toimivad inimestel ikkagi sarnaselt. Ehk selle mudeli alusel algab heaks juhiks kasvamine sellest, et ma kõigepealt õpin ennast paremini tundma ja juhtima ning alles siis saan ise teiste juhtimises olla väga hea.” – Kristjan Rotenberg Kuulake ikka ...

Enne eelmisel nädalal toimunud epeevehklemise MK-etappi "Tallinna mõõk" oli saates "Tugitoolis sportlane" külas värvikas treener Helen Nelis-Naukas, kelle kasvandikud on eri vanuseklasside tiitlivõistlustel võitnud 30 medalit. Kaks kuud tagasi teatas Eesti parim naisvehkleja Katrina Lehis, et lõpetab koostöö Nelis-Naukasega ja jätkab sporditeed Nikolai Novosjolovi juhendamisel. Nüüd räägib Nelis-Naukas esimest korda põhjalikult, kuidas seda tehti ja miks ta hinges on verine haav. Samas ei keskendunud saade üksnes musta pesu pesemisele. Rääkisime ka Nelis-Naukase huvitavast lapsepõlvest, õpingutest kõrgkoolis ja treeneritöö algusest. Selgus, et pärast põhikooli tahtis ta minna Räpinasse aiandust õppima ja keskkooli lõpetamise järel kaalus ajakirjanduse tudeerimist. Nelis-Naukas pajatas oma tegemistest emotsionaalselt. Küllap avaneb ta nii mõnegi kuulaja jaoks varasemast hoopis teistsuguse inimesena. Küsimusi esitas Deivil Tserp.

Õhtulehe spordisaates „Tugitoolis sportlane“ käis külas maratonimees Roman Fosti. Vestlust juhtis Kaarel Täll. Teemade ring oli lai. Selgus, kuidas sirgus ühest väikesest Pärnu poisist tipptasemel maratonijooksja ja milliseid tõkkeid sel pikal teel tuli ületada. Fosti rääkis ka oma jooksmise filosoofiast – miks ta on elu jooksul läbinud umbes 100 000 jooksukilomeetrit ehk mitu ringi ümber maakera? Milliseid emotsioonid tekivad, kui Euroopa meistrivõistlustel peab võidu jooksma Aafrikast ja Aasiast sisse ostetud sportlastega? Kui palju sai Erasmuse progammiga Hispaanias ülikoolis käinud Fosti osa nii-öelda tõelisest tudengielust? Mis on Thomase raport ja miks võiks iga ala inimesed seda kasutada? Lisaks veel hulk põnevaid küsimusi ja vastuseid. Hüva kuulamist!

Tänases episoodis räägime fookusest, sest see on meie supervõime. Igas hetkes teeme kaks otsust: ESITEKS, millele keskendume ja TEISEKS, mis tähenduse sellele omistame.Sellest sõltub meie produktiivsus, selgus elus kui ka meie pikajalised saavutused.Mainitud raamatud: -Carol Dweck - Mindset: The New Psychology of Success-Anthony Robbins - Awaken the Giant WithinMainitud YT kanal: -Matt D'AvellaKuula episoodi YouTube'is, Spotify’s või iTunes’is.

Räägime kohe algava Barcelona mobiilikongressi eel, kuidas volditavad ekraanid näib olevat uus suur haip. Kuigi midagi praktilist ja päriselt kasutatavat ei ole loota, turundatakse seda kui uut imetehnoloogiat. Saate teemad: mida ootame Samsung Galaxy S10-st Samsung ei teegi enam Blu-ray mängijaid LG teatas, et ei avaldagi volditavat telefoni TCL aga lubab lausa nii volditavat telefoni, mis läheb käevõruks Apple'ilt võib tulla suurem sülearvuti ja kolm uut telefoni Selgus põhjus, miks Tele2 odavad paketid välja tõi Tallinnas proovitakse lapsi rahaga programmeerima panna Miks 8-tähemärgine parool on surnud Austraalias häkiti valmiste eel parteid E-hääletamine algab neljapäeval Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa portaalist geenius.ee.

Sel nädalal kutsusime saatesse Põhja prefektuuri prefekti Kristian Jaani, et küsida, mis hakkab Eesti teedel toimuma 2019. aastal Saate teemad: Väga kiireid linnamaastureid tuleb aina juurde Selgus maailma aasta auto kümme finalisti Polestar avalikustab peagi palju soodsama mudeli Miks valitseb Tallinna lumekoristuses kerge kaos? Mõned ülekäigud pole Tallinnas ka rohelise tulega turvalised Mida tegi politseid aastal 2018 ja millised on plaanid käesolevaks aastaks Saatejuhid Hans Lõugas ja Tarmo Tähepõld uudisteportaalist Geenius.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on müügikasvu coach Indrek Saul, kelle põhikompetents on süsteemne äriline mõtlemine. Tal on oskused süsteemselt läheneda ärile ja juhtimisele, muuta keerulist lihtsamaks, mõista äriprobleemide tekke sügavamaid põhjuseid, saada aru kasumi teenimise loogikast ja leida varjatud kasvuvõimalusi. Indrekuga räägimegi, kuidas mõjutada juhtimiskvaliteeti, peamiselt analüütilise ja süsteemse lähenemise ning ärifookuse määramise ja hoidmise kaudu, eesmärgiga leida ja rakendada äride kasvupotentsiaali. “Juhi suhtlemisoskus ja eelkõige oskus viia oma tiimini arusaam, mida, miks ja kuidas peab tegema ning miks on see tähtis ja pakiline — see on vast üks esimesi väljakutseid, mida juhile esitatakse. Kui sa tahad kasvada, siis kasvu eeldusteks on selge fookus, kindlus sellest, et tehtavad asjad on õiged ning selgus ja lihtsus selles, mida me teeme nii suuna kui ka eesmärgi mõttes. Ja tõepoolest, võtmesõnadeks on selgus ja lihtsus. Kui sul on ebaselge, mida me teeme ja miks me teeme, miks just nii ja miks just selles suunas, siis ega ei ole ka mingit tõmmet pingutada selles suunas liikumiseks. Me räägime siin juhtide väljendusoskusest, süsteemsusest mõtlemises ja lihtsustamise oskusest. See on võime tajuda maailma, maailmas toimuvast aru saada, võime seletada ja kirjeldada maailma ning peegeldada seda siis ka tiimile. Ma isegi julgeks nimetada, et see on sellise hea juhtimise käsitööoskuse küsimus. Illustreerimaks lihtsuse ja selguse olemust juhtimises, tooksin siin paralleelina ilu või siis täiuslikkuse käsitluse mõiste. Mis on ilu — ilu on see, kui ei ole enam midagi juurde panna, aga ei saa ka midagi ära võtta. Seal ei ole midagi üleliigset, aga samas kõik oluline on olemas. Ja ma olen veendunud, et see on ka esimene põhimõte, mille poole peaks samuti juhtimises püüdlema, kui sa oma tiimile püüad kirjeldada seda, mida, miks ja kuidas me teeme.” — Indrek Saul Kuulake ikka …

Kateryna Levkovska on ukrainlanna, kes kohtus oma tulevase eestlasest abikaasaga Kiievis. Kui mehel tööleping seal lõppes, tuldi üheskoos Eestisse. Esimesed kaks aastat olid kõige raskemad, kuna ukrainlanna arvas, et saab siin hakkama inglise või vene keeles. Selgus, et eestlased räägivad seltskonnas siiski vaid eesti keelt. Kateryna läks seepeale Tallinna Keeltekooli ja osutus üle keskmise andekaks - keel sai ruttu selgeks ja tänasel päeval räägib naine seda täiesti soravalt.

Kateryna Levkovska on ukrainlanna, kes kohtus oma tulevase eestlasest abikaasaga Kiievis. Kui mehel tööleping seal lõppes, tuldi üheskoos Eestisse. Esimesed kaks aastat olid kõige raskemad, kuna ukrainlanna arvas, et saab siin hakkama inglise või vene keeles. Selgus, et eestlased räägivad seltskonnas siiski vaid eesti keelt. Kateryna läks seepeale Tallinna Keeltekooli ja osutus üle keskmise andekaks - keel sai ruttu selgeks ja tänasel päeval räägib naine seda täiesti soravalt.

Tänase saate külaline Evelin Kaur võttis ühel hetkel ette elumuutva otsuse: kolida Tšiilisse ja otsida seal töö. Kahjuks ei läinud kõik asjad plaanikohaselt. Selgus, et Tšiilis toimib töökoha leidmisel surnud ring: välismaalasele ei anta tööd, sest tal pole tööviisat ning tööviisat, sest tal pole tööd. Evelin tuli Tšiilist tööd leidmata tagasi pärast kolme kuud. Ometi ei kahetse ta otsust sinna minna - enda sõnul õpetas seda talle nii mõndagi elu kohta. Samuti annab Evelin nüüd tagasi vaadates mõned nõuanded selle kohta, kuidas alustada väljaspool Euroopat töö otsimist ja kuidas oleks lihtsam seda leida.

Samblikke, neid seentest ja vetikatest koosnevaid eriskummalisi liitolendeid on olnud üsna raske täpselt liigitada ja süstematiseerida. Kristiina Mark Tartu Ülikoolist on uurinud samblike DNAd ja aidanud tuua samblike maailma suuremat selgust. Muu hulgas on tema tööst selgunud, et kaks Saare- ja Hiiumaal kasvavat rebasesambliku vormi, mida seni peeti eri liikideks, on tegelikult üks ja seesama liik. Samuti aitas ta avastada ühe täiesti uue habesamblikuliigi.

Samblikke, neid seentest ja vetikatest koosnevaid eriskummalisi liitolendeid on olnud üsna raske täpselt liigitada ja süstematiseerida. Kristiina Mark Tartu Ülikoolist on uurinud samblike DNAd ja aidanud tuua samblike maailma suuremat selgust. Muu hulgas on tema tööst selgunud, et kaks Saare- ja Hiiumaal kasvavat rebasesambliku vormi, mida seni peeti eri liikideks, on tegelikult üks ja seesama liik. Samuti aitas ta avastada ühe täiesti uue habesamblikuliigi.

Ekspressi külalispeatoimetaja Siim Kallas sai täna lõpuks selguse, et Reformierakond toetab tema kandidatuuri Riigikogus, aga valimisvõitluse lõpuni siduvat toetust ei antud. Mida selline määramatus tähendab ja mis üleüldse toimus tänasel Reformierakonna koosolekul toimus, sellest tuligi Kallas Ekspressi raadiosaatesse rääkima. Muuhulgas annab Kallas aru, et kui palju maksab tema käekell. Nimelt on tema konkurendi Marina Kaljuranna käekott endiselt paljudel teemana keelel, kuid see omakorda pahandas naisõiguslasi, kelle arvates võiks meedia uurida ka meespoliitikute käekellade maksumusi. Selgus, et Kallase kell pole VÄGA kallis. Saate teises pooles on külas TV3e kõige tuntum spordikommentaator Kalev Kruus, kes räägib spordifänni keerulisest elust ja valikutest olümpia eel. Muuhulgas räägib Kruus, et kellelt ta medaleid loodab, mida ta arvab üha süvenemast dopingukollist ja milliseid ülekandeid ta kindlasti kõigile vaadata soovitab. Saate lõpus laulab USA lauljatar Mitski looga „Your Best American Girlfriend“ ja see on lihtsalt väga-väga hea lugu. Saadet juhtisid Dannar Leitmaa ja Otto Oliver Olgo.

14. saade: miks ajas homosuhe Priit Toobali poliitikast? Kuu aega tagasi jäi Keskerakonna juht Edgar Savisaar ilma enda lähimast võitlejast, kui ootamatult teatas poliitikast loobumisest pikaaegne Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Toobal jättis mitmed tekkinud küsimused enda lahkumisega vastamata ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu otsustas uurida, et mis Toobali poliitikast viis. Selgus, et Toobal sattus erakonnasisese santaaži ohvriks, kus kaaserakondlane Jaanus Karilaid pani Toobali fakti ette, et kas läheb vaikselt ametist või tuleb avalikuks tema suhe alaealise noormehega. Mikk Salu käis Ekspressi podcastis rääkimas, miks Toobal nõustus sellise käiguga, kes Toobali lahkumisest kasu said ning kas Toobali kaotus võis Savisaarele maksma minna presidendikandidaadi koha. Stuudios on veel Ekspressi ajakirjanikud Dannar Leitmaa ja Toomas Vabamäe.

Kuku Nädala Tegijas räägime seekord kergejõustikust. Nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlused olid viimaste aegade ägedaimad, toimusid mitmed ilusad duellid ja toredad eneseületamised. Selgus lõplik võistkond järgmisel nädalal Zürichis algavateks Euroopa meistrivõistlusteks. Mida võime meie sportlastelt aasta olulisemalt jõuproovilt oodata? Kergejõustikujuttu räägime alaliidu peasekretäri Sirje Lippe ning meie esisprinteri Marek Niiduga. Saatejuht on Meelis Atonen. (Meelis Atonen.)

Kuku Nädala Tegijas räägime seekord kergejõustikust. Nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlused olid viimaste aegade ägedaimad, toimusid mitmed ilusad duellid ja toredad eneseületamised. Selgus lõplik võistkond järgmisel nädalal Zürichis algavateks Euroopa meistrivõistlusteks. Mida võime meie sportlastelt aasta olulisemalt jõuproovilt oodata? Kergejõustikujuttu räägime alaliidu peasekretäri Sirje Lippe ning meie esisprinteri Marek Niiduga. Saatejuht on Meelis Atonen. (Meelis Atonen.)