Podcasts about varasemalt

Saates mainitud Terri Mang kursuse "Üleminek" leiad siit: https://hatu.academy/uleminek/ Sooduskood "Chris20" annab sulle koolituselt -75€ soodustust. Terri on pikaajaline ja rahvusvahelise kogemusega joogaõpetaja, joogaõpetajate koolitaja, Hatu Akadeemia looja ja Hatu Mõisa kuninganna. Täna nimetab ta end küpse naise heaolu teejuht ja koolitaja. Terri kirg on aidata naistel avastada üleminekueaga kaasnevaid võimalusi ja ületada väljakutseid, et see eluperiood ei tunduks takistusena, vaid muutuks väestavaks ja teadlikuks teekonnaks. Varasemalt on ta õpetajakoolitusel, joogatundides ja töötubades õpetades inspireerinud inimesi teadlikkusele neis peituvast mõõtmatust potentsiaalist. Territ paelub inimene kui holistiline tervik, seoste loomine inimese hinge, meele ja keha vahel ning ühenduse teadvustamine kõige elavaga. Rohkem kui 25-aastane kogemus ettevõtjana, 15-aastane kogemus joogaõpetajana ning elukogemus kolme lapse ema ja abikaasana on arendanud Terri loovat lähenemist elule ning avardanud arusaamist inimeseks olemise kingitusest ja elu ilu maagiast. Tema missioon on aidata naistel ühenduda oma sisemise tarkuse ja jõuga, mis on sageli varjutatud ühiskondlike ootuste ning aegunud arusaamade tõttu. Terri juhendamisel võib üleminekuaeg olla midagi enamat kui väljakutseterohke bioloogiline muutus – see võib olla sügav sisemine areng, uue eluetapi algus ning enesekindla ja särava tuleviku loomise teekond. Terriga kohtumised, kursused ja seminarid pakuvad praktilisi tööriistu, sügavaid taipamisi ja inspireerivat toetust, et iga naine saaks kogeda naise elu kõige suuremat muutust mitte kui kaotust, vaid kui võimalust uueneda ja õitseda. Terrile on oluline, et teadmised enesehoole valdkonnas oleksid päriselus rakendatavad. Tema loodud “Üleminek” kursus on läbinisti praktiline ja et sellest on päriselt kasu oma elukvaliteedi tõstmisel. SOODUSKOODID SULLE MILLION MINDSET KIRJASTUS - Kasuta koodi “chris” ja saad -10% soodustust enda valitud raamatult. www.million.ee KONTAMO BRÄND - Kasuta koodi “podcast” ja saad toodetelt -8% soodustust. www.kontamo.ee RUTH TERRAS BRÄND - Kirjuta ostukorvis märkmete lahtrisse “chris” ja saad endale pisikese kingituse ostuga kaasa. www.ruthterras.eu HEAD MÕTTED "Kui me seame fookuse enda päris väärtustele, siis meil avaneb võimalus ennast oluliselt paremini tunda." "Ära oleta, küsi ja räägi." "Intiimsuse hoidmine ja seda mitte vaid kehalisel tasandil, vaid ka intiimsuse tasandil, on äärmiselt oluline. Seda sellepärast, et armastus on tegu." "Suguhormoonide käivitumine puberteedieas põhjustab üleminekuperioodi, kus tänu sellisele ümberkujunemisele on emotsionaalne osa see, mis paistab välja. Kehal tuleb kohaneda ja hakkab toimuma reaktsioonilisus." "Printsessid ja kuningannad käivad ka kakal." "Põliskultuurides ei saanud naine enne šamaaniks kui ta ei olnud jõudnud menopausi." "Menopaus toob naistele elulise kahvel-valiku." "Menopaus saabub siis kui 12 kuud ei ole olnud enam menstruatsiooni." "Fertiilsus ehk viljakus on väga tugevalt seotud keskkonnaga, stressifooniga, toitumisega ja üleüldise elukvaliteediga." "Väga paljud naised lähevad menopausi liiga varakult ja suureks põhjustajaks on kortisooli tase meie kehas ehk stressihormooni tase." "On olemas ka probleemne seisund, kus kortisooli tase on kehas liiga madal." "Naised tulevad erinevate elurütmidega paremini toime kui mehed." "Koos kokku tulles luuakse ka suuremaid muutuseid." "Kuumahoogude ja menopausi teiste sümptomite leevendamiseks tasub hakata harjutama end sööma päris toitu." "Mehe töö on pakkuda ja võimaldada enda naisele nii palju lõdvestust kui vähegi võimalik." "Menopausi ajal kasvab valgu tarbimise vajadus väga palju."

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tarmo Pohlak, kogenud ehitusvaldkonna tippjuht, kelle karjäär on olnud täis väljakutseid, muutusi ja edasiviivaid otsuseid. Tarmo on täna Nordecon AS-i juhatuse liige, vastutades ehitustegevuse eest. Varasemalt on ta aidanud kasvada sellistel ehitusvaldkonna ettevõtetel nagu Merko Ehitus, Oma Ehitaja ja US Real Estate. Tarmo on ka kahekordne aasta ehitaja tiitli laureaat – 2009. aastal Tallinki peahoone ja 2016. aastal Hilton Tallinn Park hotelli ehituse eest. Vestlusest jookseb selgelt välja, et Tarmo jaoks ei ole juhtimine kunagi olnud pelgalt protsesside haldamine – tema kirg on uute asjade ülesehitamine, meeskondade arendamine ja muutuste elluviimine. Ta usub, et kasvav organisatsioon vajab selget sihti, süsteemset tegutsemist ja otsustavat juhti. Kõva maratonijooksjana näeb Tarmo ka tugevat sidet spordi ja juhtimise vahel – mõlemad nõuavad sihikindlust, pikaajalist plaani ja raskuste ületamist. "Kui sa minusuguse venna endale palkad, siis sa palkad ikkagi kedagi, kes drive'ib arengut ja kasvu – ma olen tiimide moodustaja, protsesside käimalükkaja ja lahtimõtestaja. Mulle meeldib üles ehitada, mitte ainult hoida käimas. Muutuste puhul ongi see, et sa tegeled eelkõige nö probleemidega. Kui juhid lükkavad probleemid eemale ja tegelevad ainult mõnusate asjadega, siis need ei lahene. Vaiba alla lükatud probleemid kuhjuvad, kuni lõpuks tuleb, kas juht välja vahetada või ettevõte kukub kokku. Minu jaoks on oluline otsustada, tegutseda ja edasi liikuda. Ma ei kohku ära, olen järjekindel ja süsteemne. Just see hoiak on viinud mind ettevõtetesse, kus on midagi vaja muuta, midagi on natuke korrast ära või on vaja tõsta uuele tasemele. See on minu jaoks väga huvitav. Ja praegu Nordeconis on sama lugu – kust me alustasime ja kuhu me nüüd, pluss aastaga, jõudnud oleme, on ikka väga äge." – Tarmo Pohlak Kui sind huvitab, kuidas juhtida muutusi, kasvatada nii meeskonda kui ka organisatsiooni ning hoida end juhina vaimselt ja füüsiliselt vormis, siis see episood on just sulle!

Aasta viimases investeerimisteemalises taskuhäälingusaates on Rikkal Geeniusel külas LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel, kes aitas mööduva börsiaasta kokku võtta ning seada pilk järgmisesse aastasse. Kuigi analüütikud ja mitmed finantstargad prognoosisid kõrge inflatsiooni ning häguse sentimendi tõttu mööduvat börsiaastat pigem kehvemapoolseks, suutsid turud taaskord investoreid üllatada olenemata mitmetest halbadest uudistest. Saates arutasime, kuidas USA börsil tänavu läks ning kuidas jõudis S&P 500 börsiindeks 50 korral uue rekordkõrguseni olenemata rohkest segadusest ja halbadest uudistest, mis võinuks investoreid hirmutada. Tulevikku vaadates arutasime, kuidas USA uueks presidendiks valitud Donald Trumpi finantsturgudele mõjub. Turud pakatavad hetkel optimismist ning paljud turuosalised on panustanud sellele, et USA uue presidendi juhtimisel USA majandus tugevneb. Kui skeptiline tuleks selle narratiivi suhtes olla ja milliseid ohte võib Trump endaga ikkagi kaasa tuua? Varasemalt krüptorahade suhtes skeptiline olnud Trump andis valimiskampaanias mitmeid ambitsioonikaid lubadusi, mis peaksid krüptorahasid soosima. Kui reaalne on krüptorahadega seotud lubaduste realiseerimine ning milline mõju on Trumpil krüptoraha tulevikule ja teiste riikide majandustele? Kuigi USA tehnoloogiasektor on üks tugevamaid ja tõestanud end aastast-aastasse, on mitmed eksperdid ja kohalikud investorid viimasel ajal nentinud, et niivõrd jõudne kasv pole jätkusuutlik ja peatselt võib näha suuremat korrektsiooni. Kui tõenäoline see Pikkeli arvates on ja kas investoritel tuleks kasum realiseerida, et mõõna ajal odavamalt positsiooni üles hakata ehitama? Samuti arutasime, kui palju on tehnoloogia ja AI-ga seotud ettevõtetel tuleval aastal kasvuruumi ning millistes sektorites peitub järgmisel aastal kasv. Jõudsast kasvust jäi jällegi kõrvale meie koduturg, mida tabas pisut enam kui 2-protsendine langus. Kus peitub ikkagi Tallinna börsi nõrkus, mis taaskord tootlikust ankurdas?  Kohalikul investeerimismaastikust rääkides ei saa üle ega ümber ka Planet42 juhtumist. Pikkel rääkis, milline pikaajalisem mõju on kaasusel kohalikule finantsturule ja investeerimisskeenele. Lisaks, kas kohalikel ettevõtetel on edaspidi keerulisem väikeinvestoritelt raha kaasata, kuivõrd investorid on ettevaatlikumad. Saate lõpus avas Pikkel piltlikult öeldes LHV kontoriukse ning rääkis, milline õhkkond pangas valitseb, kuivõrd aasta alguses plaanitakse koondada 60 inimest ning pikalt arendatud LHV uus finantsportaal tekitas kasutajates nördimust. Ka küsimus, millal plaanib LHV langetada investeerimisteenustega seotud teenustasusid, saab saate lõpus vastuse. Investoritunni saatejuht on Joonas Piir.

Tänases taskuhäälingusaates on Rikkal Geeniusel taaskord külas investeerimisplatvormi Lightyear kaasasutaja ja tegevjuht Martin Sokk, kellega räägime investeerimisega seotud tehnilistest protsessidest, mis toimuvad kaadri taga. Saates tuleb juttu, kuidas jõuavad aktsiad ja võlakirjad investori kontole pärast ostutehingu sooritamist. Ka vastupidi - kuidas laekub müügitehingu korral raha investori kontole. Kas on võimalik, et aktsia või võlakiri läheb lihtsalt süsteemis kuidagi kaduma? Kui turvaliselt on hoitud klientide investeeringud? Räägime ka, mille poolest erinevad nende süsteemid pankade omadest ning kuidas on protsessid optimeeritud nõnda, et saavad investeerimist konkurentidest soodsamate hindadega pakkuda. Kuidas on võimalik, et instrumentide ost ja müük on Lightyearis kohene, aga pankades võib aega võtta mitu päeva? Tänavu on Lightyear turule tulnud mitme uue tootega. Näiteks on investoritel võimalik alates suvest investeerida kohalikesse börsiettevõtetesse. Varasemalt on Sokk öelnud, et Balti börsi toomine Lightyeari oli USA börsist palju keerulisem. Mille poolest? Kui populaarseks on Balti börsiettevõttetesse investeerimine kujunenud? Muuhulgas uurime ka saate lõpus, milliste investeerimislahenduste ja toodetega plaanitakse tänavu veel investoreid üllatada.  Investoritunni saatejuht on Joonas Piir.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus olevatest kõige kompetentsemad. Hea energia on positiivselt nakkav, sellest saavad teised kasu ja meeskonnal on nende inimestega mõnus asju ajada. Oluline on, et meeskond tahaks sooritada, mitte ainult oskaks sooritada. Supermeeskond, mis koosneb täielikest briljantidest, ei saavuta midagi, kui puudub motivatsioon ja hea energia päriselt suuri asju ellu viia.” – Raigo Uukkivi Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse juhtimiskogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ning AoEC coachingu programmide juhi ja koolitajana EBS'is. Varasemalt on Merle töötanud ca 20 aastat Eesti suuremate meediaettevõtete juhatustes. Kõikide muude ägedate koolituste kõrval on Merel juba pea pool aastat ka inimeste loomuomastel tugevustel põhineva Patrick Lencioni Working Genius programmi sertifitseeritud koolitaja. Kuna ma ise olen suur Lencioni juhtimisraamistike fänn, siis kutsusin Merle podcasti rääkima tugevuste võimendamise tähtsusest meeskonnas ning kuidas see juhtimispraktika võiks meeskonna emotsionaalset dünaamikat ja tulemuslikkust positiivselt mõjutada. “Ükski juht ei saa olla ekspert kõiges, ent parima tulemuse saavutame, kui tunnistame ja toetame iga meeskonnaliikme ainulaadseid loomuomaseid tugevusi. Tugevuste võimendamine meeskonnas ei ole lihtsalt tore teooria; see on igapäevane praktiline lähenemine juhtimisele, mis loob aluse meeskonna parimaks toimimiseks. Kui me juhtidena suudame teadvustada ja rakendada iga inimese loomupäraseid tugevusi, siis muutub töö mitte ainult tõhusamaks ja tulemuslikumaks, vaid ka rahuldust pakkuvamaks. Tugevustele keskendumist võiks nimetada omamoodi juhtimise edu valemiks, mis aitab meeskonnal kestlikult saavutada oma parim potentsiaal nii tulemuslikkuse kui ka emotsionaalse heaolu vaates.” – Merle Viirmaa Kuulake ikka ...

Kuidas inspireeruda kadedusest, aastaga saavutada suur füüsiline transformatsioon ning väikeste sammudega luua püsivad muutused. Kadri Walsberg on kolme tütre ema, toidufotograaf ja koos oma kihlatu Illimar Pilt'iga teevad nad koos metsasünnipäevasid ning kajastavad oma pere lugu blogis Piltsberg. Varasemalt on Kadri õppinud kehakultuuri ja toitumisnõustamist.  November on Täitsa Pekkis Saates transformatsiooni ja teadliku muutuse loomise kuu.  Oleme Täitsa Pekkis Saate tiimiga saanud valmis “Transformatsioonipaketi naisele”, mis sisaldab:  18 videokoolitust 10 praktilist tööriista 24 eksperdi teadmised ja kogemused 12 kuud ligipääs kogu sisule lihtne ja mugav platvorm sisu tarbimiseks Uuri lähemalt: https://taitsapekkis.ee ja ostul kasuta sooduskoodi “taitsapekkis”, mis annab paketi 54,90€ asemel 34,90€. NB! Pakett on müügil ainult kuni 10.12.23  Sooduskood: “taitsapekkis20” annab mokafit.com esimeselt kuult -20% soodustust. Pakkumine kehtib kuni 01.02.2024 SAATES RÄÄGIME: Kolmest rasedusest ja koduperenaise rolli uppumisest Ärevushäiretest, häbitundest ja teiste heakskiidu otsimisest  Kuidas aastaga kaotada 25kg Suhtekriisist ning selle ületamisest Kui suurt valu peab kogema, et minna muutusesse SHOWNOTES 00:00 - Sissejuhatus 00:01:38 - Transformatsioonipakett naisele 00:04:30 - Kes on Kadri Walsberg 00:07:11 - Kust sai alguse Kadri enesearengu teekond 00:10:06 - Kuidas möödus esimene rasedus ja sünnitus 00:12:29 - Milliseid muutusi tõi ema roll 00:14:53 - Millal tekkisid probleemid kehakaaluga 00:19:30 - Venna varjus elamine ning millised unistused olid nooremana 00:32:18 - Ärevushäiretest teadlikuks saamine 00:25:11 - Raskused kolmanda raseduse ajal 00:40:54 -Elu pärast ärevushäireid 00:44:05 - Suhtekriis 00:52:52 - Kehakaalust tulenev enesekriitika 00:58:25 - Mis aitas jõuda enda aktsepteerimiseni 01:04:39 - Häbitunde ületamine 01:16:46 - Vajadus olla teiste poolt aktsepteeritud 01:23:39 - Väikesed sammud on need, mis toovad suure muutuse 01:28:18 - Sooduskood 01:33:22 - Naised saunas ning rituaal, mida seal tehti 01:41:25 - Endale armastuse jagamine 01:43:22 - Enesetunne täna 01:49:35 - Soovitusi naistele, kes tahavad luua muutust, aga ei julge seda teha 02:01:44 - Lõpeta vabanduste otsimine Saates mainitud inspiratsiooniallikad:  Isik: Mona Kattel Koduleht: https://mokafit.com/ KADRI WALSBERG Instagram: https://www.instagram.com/katu_mokafit/ Facebook: https://www.facebook.com/kadri.valsberg Koduleht: https://piltsberg.com/ TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: ⁠https://taitsapekkis.ee/⁠ Instagram: ⁠https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/⁠ Facebook: ⁠https://www.facebook.com/taitsapekkissaade⁠ Patreoni “La Famila” erisaated: ⁠https://www.patreon.com/taitsapekkis/⁠ --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/taitsapekkissaade/message

Kuum jalgrattaspordi suvi on täies hoos ning podcast „Jalgrattapalavik“ tuleb kuulajate ette episoodiga number 85. Sel korral ajame juttu noore ja teotahtelise mehega, kes on juba neljandat hooaega mehaanikuna ametis välismaiste profitiimide juures. Tänasel päeval töötab Reigo Rosenberg Šveitsi kõige kõvemas profitiimis Tudor Pro Cycling Team. Võistkonna omanik on Šveitsi rattalegend Fabian Cancellara isiklikult – kahekordne olümpiavõitja, neljakordne maailmameister, kolmekordne Paris-Roubaix võitja, auhinnakapis ka Milano – San Remo ja Ronde van Vlaandereni trofeed jne. Nad puutuvad tööalaselt kokku ning loomulikult ei jäta saatejuht küsimata, milline mees on Cancellara inimesena, ja sinna lisaks isikliku kogemuse põhjalt veel mõni värvikas seik. Loomulikult on huvitav vestelda erinevate tiimide taustast. Kui suur võib olla vahe tiimide igapäevases toimimises, võtame kasvõi mehaanikute töö vaatevinklist. Reigo Rosenbergil on olemas kogemus ka väiksemast Šveitsi meeskonnast Swiss Racing Academy ja Norra kõige kõvemast tiimist, praegu Tour de France'il võistlevast Uno-X Pro Cycling meeskonnast. See, kuidas üks noor Eesti mees jala profitiimide ukse vahele sai on omaette huvitav lugu. Tuleb olla järjekindel, vajadusel saata laiali sadu e-kirju ja kui tekib niidiots, siis sellest kinni võtta, mitte olla liiga valiv. Rattasporti on Rosenberg ka ise teinud, aga alustas üsna hilises eas, alles 16-aastaselt. Nõmme Rattaklubis, mis hilisemalt liitus CFC Spordiklubiga, Kert Martma käe all. Varasemalt mängis jalgpalli, kuid põlved tegid haiget ning kehaliseks liigutamiseks tuli leida alternatiiv. Nii see jalgrattasport uue väljakutsena ellu tuli. Räägime mõne sõna ka käesolevast Tour de France'ist ja harrastajatele mõeldud L'Etape du Tour'ist, millel Rosenberg mullu ise osales. Tänavu peeti sõit 9. juulil trassil Annemasse – Morzine ning eestlasi oli kaasa lööjate hulgas kümneid kui mitte sadu. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks hinnatumaid IT ja tehnoloogia valdkonna tippjuhte Sergei Anikin. Teda tuntakse vast kõige paremini pikaaegse Pipedrive'i tehnoloogiajuhina, viimati töötas Sergei aga finantstehnoloogia ettevõtte Tuum tegevjuhina. Varasemalt on ta olnud võtmetegija ka Hansapanga ja Skype'i tehnoloogiatiimides. Mul on ütlemata hea meel, et mul avanes võimalus Sergeiga põrgatada mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Sa panid mind juba eelnevalt mõtlema küsimusele – mis on juhi roll – ja ma kirjutasin isegi mitu erinevat versiooni sellele vastuseks. Mulle meeldib alustada võib-olla sellest, et mis on üldse organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Me võime teatud tasandil rääkida, et selleks on raha teenimine, klientide teenindamine, inimestele töö pakkumine ja nii edasi, aga iga organisatsioon teeb seda ju mingil omal spetsiifilisel moel ja viisil. Mina usun, et see sügavam tunnetus organisatsiooni peaeesmärgist ongi tema põhjus eksisteerimiseks. Ja see ei pruugi alati olla see, mis on missioonina ametlikult kuhugi dokumenti kirja pandud versioon, vaid see on midagi enamat. Kui minna kergelt esoteeriliseks, siis võib ette kujutada, et igal organisatsioonil on nö oma hing, mis väljendabki organisatsiooni peaeesmärki ja on aluseks tema eksistentsile. Nüüd juhi roll, tema esmane roll, on kõigepealt ise aru saada, mis on selle konkreetse organisatsiooni eksisteerimise peaeesmärk ning seejärel see võimalikult selgelt ja järjepidevalt kõikidele asjaosalistele nende keelde tõlkida. Aga pahatihti jääb juhtidel see esmane ülesanne nõrgaks või lausa vahele. Ei ole tavatu, kui uus juht tuleb majja ja hakkab nö oma eesmärke kujundama ettevõtte eesmärkideks. Ta ei püüagi sügavamalt mõista, mis tegelikult on selle organisatsiooni peaeesmärk, et siis oma eesmärke nende järgi joondada, vaid nö asetab oma eesmärgid selle organisatsiooni eesmärkide asemele. Ja loomulikult tekib siit ka kohe konflikt organisatsiooni olemusliku peaeesmärgi ja ettevõtte juhi eesmärkide vahel.” – Sergei Anikin Kuulake ikka ...

Varasemalt lindistatud episood mille järgselt on paagid tühjad ja kõik muu suht uus ajakohane materjal. Maitseme jooke ja räägime maailma lagunemisest.

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast'i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Maris Tali on füüsika doktorikraadiga kosmosetehnoloogia teadlane ja elektroonika insener, kes hetkel töötab Euroopa Kosmoseagentuuris elektroonika insenerina. Varasemalt on Maris töötanud teadlasena CERNis, elektroonika insenerina Hollandi firmas Ampyx Power, ülikooli kõrvalt tehnikuna ettevõttes Infocare ning olnud ka varem paaril korral praktikant CERNis. Maris omandas bakalaureuse ja magistrikraadi Oslo Ülikoolis elektroonika erialal. 2019. aastal kaitses Maris doktorikraadi füüsikas Jyväskylä ülikoolis Soomes, uurides radiatsiooni mõju elektroonikale (Single-Event Radiation Effects in Hardened and State-of-the-art Components for Space and High-Energy Accelerator Applications). Doktoritöö valmis koostööprojektina Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA), CERNi ja Jyväskylä ülikooli vahel. Lisaks on Maris saanud 2016. aastal Jean-Marie Palau auhinna parima tudengi teadusartikli eest RADECSi konverentsil. 2022. aastal kandideeris ta Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudi programmi, kus läbis edukalt esimesed voorud, kuid lõplikku koosseisu seekord valituks ei osutunud. Vabal ajal meeldib Marisele kaljuronimine, lohesurfamine ning lumelauaga sõitmine. Selles saates räägime Tudengielust ja võimalustest Norras Magistritöö teema valimisest, et minna CERNi Argipäevast Euroopa Kosmoseagentuuris ja laboris töötamisest Võimalustest alustada karjääri ESAs Kosmosetööstuse praegustest väljakutsetest Eesti võimalustest ja oskustest kosmosetööstuses Suuremad riskide kosmosevaldkonnas Astronaudiks kandideerimisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt. Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus. Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Saates räägime Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest Loovuse mõtestamisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kuna seekordne Viljandi linnatund on viimane saade volinikega, siis vaatame sellele aastale tagasi. Räägime veidi üldisemalt II lisaeelarvest, kuidas linnal rahaliselt läheb. Viljandi linnavolikogu otsustas eelmisel aastal muuta määrust nii, et õppetasu vabastust saavad lapsevanemad küsida ka eraühingute õppetasude kulude katmiseks. See muudatus kehtis aasta ehk lõppeks selle aasta lõpus. Varasemalt sai õppetasu vabastust küsida vaid munitsipaalhuvikoolide ja erahuvikoolide õppetasudele. Mis saab edasi? Räägime ka katuserahadest ja miks peab neid jagama. Sellel nädalavahetusel on I advent ning Viljandi linnas tähistatakse seda 26. novembril Vabaduse platsil alguseks kell 17.30. Ilusat advendiaja algust! Saates on külas Juhan-Mart Salumäe (Südamega Viljandis), Rein Triisa (Ref), Helmut Hallemaa (Kesk), Marko Tiitus (Isamaa) ja Ando Kiviberg (Eesti 200). Saadet juhib Peep Maasik, helipuldis Martin Aulis.

Merja Pukari on doktorikraadiga Rootsis elav ja töötav tuumaenergeetik. Ta töötab Rootsi energeetika kontsernis Vattenfallis tuuma valdkonna nõunikuna. Ta on ka Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, kus hoolitseb tuumatehnoloogia kompetentsi arendamise ja õpetamise eest Rootsi kõrgkoolides Rootsi tuumatehnoloogia programmide jaoks. Varasemalt on Merja töötanud Rootsi tuumaenergeetika firmas Studsvikis projektijuhina, Rootis Kuninglikus Tehikaülikoolis teaduri ja õppejõuna ning käinud praktikal Eesti Energias ja ABB-s. Lisaks on Merja olnud juhatuse liige organisatsioonis European Nuclear Society Rootsi saadikuna (2017-2020) ning teinud teadustööd Jaapanis kohaliku aatomiagentuuri juures (2016). Merja on üks Fermi Energia asutajatest, Fermi Energia eesmärk on arendada ja võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike tuumaenergia moodulreaktor. Merjal on bakalaureusekraad TTÜ energeetikateaduskonnast, magistri- ja doktorikraadi omandas ta Rootsi kuninglikus tehnikaülikoolis KTH tuumaenergeetika vallas. Selles saates räägime Lapsepõlvest Sakus ning lähedaste mõjust Valikust minna inseneriks õppima pragmaatilistel põhjustel Kuidas tekkis huvi tuumaenergeetika vastu? Tuumaenergeetika muutumisest viimasel ja tulevasel 20 aastal Veahinnast ja arendustsüklist väiksemate tuumajaamade arendustel Otsustamisest ja otsustamatuses tuumaenergeetika valdkonnas Tuumaenergeetikasse suhtumisest ja selle planeerimist Rootsi näitel Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike. Varasemalt on Riivo töötanud Luminor Liisingu juhina, samuti Nordea Finance'is erinevatel ametikohtadel. Istusime Riivoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Oma hinges olen ma müügimees. Karjääri alustasin ma müügimehena ja ma arvan, et need iseloomujooned on mul tugevalt endiselt sees. Ja eks ma olen ka müünud kogu aeg midagi. Erinevate inimestega suheldes võib-olla ei tundugi, et ma neile midagi müün, aga tegelikult ma ikkagi müün mingeid ideid või mõtteid või vahest iseennast mingil põhjusel. Selline müügimehe mentaliteet on mul endiselt sees. Mul on oma mõtted, ideed, nägemus, mida ma siis üritan kujundada ja laiendada läbi selle, et ma kuulan inimesi, aga lõpuks ikkagi tekib mingisugune oma lähenemine, mida ma üritan müüa teistele. Eks ma sellist müügimehe tüüpi juht olen. Ja see võiks mind päris hästi kirjeldada.” – Riivo Tuvike Kuulake ikka ...

Marian Võsumets on 2021. aastal linastunud dokumentaalfilmi "Keha võitlus" (ingl.kl. The Body Fights Back) režissöör ja stsenarist, mis on saanud maailmas laialdast tähelepanu ning vaadatav nii Amazonis, TeliaTV-s, Netikinos, iTunesis kui varsti ka Netflixis. Film räägib läbi erinevate osaliste lugude sellest, kuidas kehakuvandi probleem on meie endi peas, kuidas ühiskond survestab meid järgima mingeid standardeid, mis pole alati seotud tervisega. Alates 2021. aasta sügisest õpib Marian Londoni Filmiakadeemias, kuid lisaks sellele juhib ta saadet IDA Raadios, teeb intervjuusid Kuku raadiosse, saateid Kanal 2-te ja kirjutab lugusid ajakirja “Edasi”. Varasemalt on Marian töötanud ajakirjanikuna ajalehes Postimees ja telekanalis Kanal 2. 2020. aastal valiti Marian Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal parimaks telereporteriks "Reporteri" saate eest. Saates räägime Üleskasvamisest Mustamäel paneelelamuse vahel, kus 11-aastane Marian tegi algust ettevõtlusega Aastasest kogemusest Hollandis Ajalooõpingutest Tartu ülikoolis, et saada ajakirjanikuks Personaaltreeneriks olemisest bakalaureuse õpingute kõrvalt Dokumentaalfilmist „Keha võitlus“ Magistritööna ilmuvast järgmisest filmist Eesti filmi murekohtadest ja võimalustest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Soome ja Rootsi on Ukraina sõja mõjul otsustanud muuta totaalselt oma kaitse- ja välispoliitikat. Varasemalt neutraalsed riigid soovivad nüüd saada NATO liikmeteks. Selle jaoks peavad kõik NATO liikmed laienemisega nõustuma, kuid Türgi on otsutanud Põhjamaid selles takistada. Mida Erdogan rootslastelt tahab? Kumb on kangem, kas põhjamaalased või türklased? Sellest ning paljust muust kuuled selle hooaja viimases Ringjoone saates. Saates arutlevad Oliver Alt ning Harald Rainer Ainla. Saatejuht on Kai Ly Kröönström ning puldis Saskia Lilli Lehtsalu. Head kuulamist!

Seekordne saade on salvestus meie 22. veebruaril toimunud Facebook live-st. Katrin vestleb koos Katri Telleri ja Senny Pello-Lepikuga teemal "Miks me oleme mürgises paarisuhtes ja kuidas sellest välja tulla". - Katri Teller on energiast pakatav naine, kellel on palju elukogemust ja kes on laineid löönud nii Eestis kui ka välismaal. Ta on iseseisev, särtsakas ja sihikindel naine, kes juba noorena pistis rinda erinevate väljakutsetega - koolis jäi istuma, kolis alaealisena kodust välja, hiljem leidis end aga ka vägivaldsest suhtest.See kõik on andnud talle jõudu tuhast tõusmiseks. Pärast kolmekümnendat eluaastat lõpetas ta ülikooli ning otsustas välismaale kolida, kus tegi karjääri ning alustas ka oma investeerimisteekonda. Katri, sõpradele Kati, on nüüd kodus tagasi ja juhib podcasti nimega Blondcast. Tema missiooniks on seista naiste eest ja aidata kaasa sellele, et igaüks meist väärtustaks end ning usuks endasse. - Senny Pello-Lepik on kahe suurepärase poja ema, abikaasa. Igapäevaselt töötab Senny vandeadvokaadina ja on superviseeritav perelepitaja ning Eesti Lepitajate Ühingu Kutsekomisjoni liige. Varasemalt on Senny olnud aastaid Eesti Advokatuuri Perekonnaõiguse ja Tööõiguse Komisjoni liige. Advokaadina töötamisel täitub käesoleval aastal Sennyl juba 15 aastat ning selle aja sisse jääb oma omakorda 10 aastat tööd vandeadvokaadina. Advokaaditöös on Senny peamiselt keskendunud perekonna -ja pärimisõiguse valdkondades klientide nõustamisele ja esindamisele.Selleks, et vaidlustesse või probleemide rägastikku sattunud peresid veelgi efektiivsemalt nõustada, asus Senny eelmisel aastal õppima Eesti Lepitajate Ühingus perelepitajaks ning perelepitajaks saamisel on läbida veel praktika- ja teooriaeksam.Senny on aastate jooksul advokaadina töötades näinud paljusid mürgiseid, ebaterveid ning vägivaldseid suhteid ning omandab perelepitaja oskuseid, kuidas konfliktseid peresuhteid lepitaja vahendusel lahendada, seega on Sennyl võimalik jagada väärtuslikke kogemusi, et mürgiseid, ebaterveid ning vägivaldseid suhteid paremini ära tunda ja võimalusel nendest võimalikult kiiresti ja ilma suuremate kahjustusteta lahkuda.Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Seekordne saade on salvestus meie 22. veebruaril toimunud Facebook live-st. Katrin vestleb koos Katri Telleri ja Senny Pello-Lepikuga teemal "Miks me oleme mürgises paarisuhtes ja kuidas sellest välja tulla". - Katri Teller on energiast pakatav naine, kellel on palju elukogemust ja kes on laineid löönud nii Eestis kui ka välismaal. Ta on iseseisev, särtsakas ja sihikindel naine, kes juba noorena pistis rinda erinevate väljakutsetega - koolis jäi istuma, kolis alaealisena kodust välja, hiljem leidis end aga ka vägivaldsest suhtest. See kõik on andnud talle jõudu tuhast tõusmiseks. Pärast kolmekümnendat eluaastat lõpetas ta ülikooli ning otsustas välismaale kolida, kus tegi karjääri ning alustas ka oma investeerimisteekonda. Katri, sõpradele Kati, on nüüd kodus tagasi ja juhib podcasti nimega Blondcast. Tema missiooniks on seista naiste eest ja aidata kaasa sellele, et igaüks meist väärtustaks end ning usuks endasse. - Senny Pello-Lepik on kahe suurepärase poja ema, abikaasa. Igapäevaselt töötab Senny vandeadvokaadina ja on superviseeritav perelepitaja ning Eesti Lepitajate Ühingu Kutsekomisjoni liige. Varasemalt on Senny olnud aastaid Eesti Advokatuuri Perekonnaõiguse ja Tööõiguse Komisjoni liige. Advokaadina töötamisel täitub käesoleval aastal Sennyl juba 15 aastat ning selle aja sisse jääb oma omakorda 10 aastat tööd vandeadvokaadina. Advokaaditöös on Senny peamiselt keskendunud perekonna -ja pärimisõiguse valdkondades klientide nõustamisele ja esindamisele. Selleks, et vaidlustesse või probleemide rägastikku sattunud peresid veelgi efektiivsemalt nõustada, asus Senny eelmisel aastal õppima Eesti Lepitajate Ühingus perelepitajaks ning perelepitajaks saamisel on läbida veel praktika- ja teooriaeksam. Senny on aastate jooksul advokaadina töötades näinud paljusid mürgiseid, ebaterveid ning vägivaldseid suhteid ning omandab perelepitaja oskuseid, kuidas konfliktseid peresuhteid lepitaja vahendusel lahendada, seega on Sennyl võimalik jagada väärtuslikke kogemusi, et mürgiseid, ebaterveid ning vägivaldseid suhteid paremini ära tunda ja võimalusel nendest võimalikult kiiresti ja ilma suuremate kahjustusteta lahkuda. Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Risto Uuk on EA Eesti asutaja ning ka varasem taskuhäälingu saatejuht. Alates selle aasta juunist töötab Risto poliitika analüütikuna Future of Life Institute-is, kus ta keskendub peamiselt tehisintellekti poliitikale. Varasemalt on Risto töötanud Maailma Majandusfoorumi positiivsete tehisintellekti stsenaariumite projekti kallal, teinud uurimistööd Euroopa Komisjonile usaldusväärse tehisintellekti kohta ning toetanud Euroopa tehisintellekti poliitika suunalist uurimistegevust organisatsioonis Berkeley Existential Risk Initiative. Seekordses saates andsime ülevaade tehisintellekti valdkonnast, rääkisime võimalikest karjääriteedest, Risto kandideerimise kogemustest ja nippidest, tema tööst Future of Life Institute-is ning muudest projektidest, kus ta on kaasa löönud. Ajatähised: 01:30 Valdkonna ülevaade 12:48 Riskid 25:07 Poolt- ja vastuargumendid 45:51 Mis inimesi on valdkonda vaja? 57:47 Soovitused haridusteeks ja karjäärikatsetusteks 1:11:38 Kandideerimise kogemus ja nipid 1:34:30 Töö Future of Life Institute-is 1:56:51 Näited Risto projektidest 2:07:10 Pakkumine huvilistele 2:11:06 Uudised - Hinda saadet siin: https://forms.gle/LPRE2ziBs62pjGTX9 Vestluse jooksul mainitud allikad: - Blue Book traineeship programme: https://traineeships.ec.europa.eu/ - Max Tegmark TED Talk: How to get empowered, not overpowered, by AI: https://www.ted.com/talks/max_tegmark_how_to_get_empowered_not_overpowered_by_ai - The AI Act: https://artificialintelligenceact.eu/about/ - Slaughterbots (2017): https://www.youtube.com/watch?v=HipTO_7mUOw - Slaughterbots (2021): https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=9rDo1QxI260&%3Bs=09 - The FLI Podcast: https://futureoflife.org/the-future-of-life-podcast/ - World Economic Forum: Positive AI Economic Futures: https://www.weforum.org/reports/positive-ai-economic-futures - Trustworthy AI Assessment List: https://wayback.archive-it.org/12090/20210728013335/https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/assessment-list-trustworthy-artificial-intelligence-altai-self-assessment - 80 000 hours: Positively shaping the development of artificial intelligence: https://80000hours.org/problem-profiles/positively-shaping-artificial-intelligence/ - 80 000 hours: Guidetoworking in AI policy and strategy: https://80000hours.org/articles/ai-policy-guide/ - 80 000 hours: The case for building expertise to work on US AI policy, and how to do it: https://80000hours.org/articles/us-ai-policy/ Uudised: - Centre for the Governance of AI suvine praktika: https://www.governance.ai/opportunities/fellowships - Effective Thesis Award: https://effectivethesis.org/effective-thesis-award/ - Open Philanthropy Biosecurity Scholarships: https://www.openphilanthropy.org/focus/global-catastrophic-risks/biosecurity/open-philanthropy-biosecurity-scholarships

Kaks sõpra nägid turul tühimikku ja kutsusid ellu teenuse, mille kaudu saavad veinisõbrad tellida veini kasti kaupa. Algas kõik aga nagu paljud asjad isiklikust veinijanust ja huvist uute, väiksemate, põnevamate veinimajade vastu. Räägime, miks ja kuidas algas Veiniekspressi teekond. Joogisaate stuudiosse astusid sisse kaks kastiveiniäri asutajat Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Kadunud on tõdemus, et millegi – eriti alkoholi – kastiga ostmine viitab kas suurele joomahimule või mõnele suuremale kogunemisele. Veini kastiga ostmine on tark, kokkuhoidlik ja pigem arukuse märk. Veiniekspress saigi alguse sõpruskonna soovist tellida veine neid toona huvitanud Portugali väiketootjatelt. Nii avastati, et kui tellida koos, poole või terve aluse kaupa, siis on transpordikulu „väga mõistlik”. „Ka täna nimetame me Veiniekspressi kogukonnaäriks, kuna me jätkame ju samadel alustel, kuid nüüd natukene laiemalt. Kui alguses tellisime koos suurema ringi sõpradega veine iseendale tarbimiseks, siis nüüd teeme seda kõikide soovijatega koos. Meil on palju selliseid kliente, kes ostavad veine koos sõprade, perekonna või kolleegidega. Koos panevad valiku kokku ja jagavad siis hiljem kuue pudeligakasti omavahel ära,” räägib Laats, kellele meeldib selle juures võimalus pakkuda paljudele täiesti uusi veinikogemusi. Nii nimetavad mehed oma äri ka naljatlemisi reisi- ja seiklusäriks – inimesed saavad põnevate veinidega kodust lahkumata erinevates piirkondades ringu uidata. Pärn lisab sellele, et Veiniekspressi peamine soov on ikkagi leida ja tuua Eestisse põnevaid veine, selliseid mida valmistavad väiketootjad, kelle veine meil saada ei ole. „Veinimajad, millega meie tegeleme on sellised, kes pole Eestisse müügist kunagi mõelnud. Pole neil selleks ei vajadust, raha ega ka aega. Kuid kui meie neile helistame ja soovime koostööd teha, siis suhtumine on positiivne ja soov oma veini laiemalt tutvustada suur,” ütleb Pärn. Varasemalt on mehed toonud kastiveini nii Prantsusmaalt Rhone orust kui Hispaania kuulsast piirkonnast Rioja, aga ka tundmatumast nimega Manchuela. Samuti kolmest Portugali piirkonnast: Bairrada, Douro ja Vinho Verde. Uusim piirkond, millest täna (loe just nüüd, hetkel) kõik huvilised omale veine saavad valida asub Itaalias – piirkonnaks kuulus Venetto, Veneetsia kant. Valida saab tervelt 14 erineva Venettost pärit veini vahel. Uurige järele, mida Veiniekspress Venettost pakub: www.veiniekspress.ee Stuudios käisid oma tegemistest rääkimas kastiveinimehed Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Saatejuhid olid sellel korral Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli uus juht Mart Koldits. Varasemalt on Mart olnud seotud nii Tallinna Linnateatri kui ka Von Krahli Teatriga. Lisaks teatritöödele toimetab Mart ka Anonymous Presenters nime all ning viib koos Hardi Kinnasega läbi tippjuhtide ja meeskondade mõjusa esinemise meistriklasse. Minu huvi oli Mardiga maha istuda ja rääkida, miks on nii nii oluline eneseväljendusoskus ning kuidas oleks võimalik juhtidel iseennast selgemalt väljendada ja oma ideid mõjusamalt tutvustada. Äge oli. Minu jaoks oli see sügav ja huvitav arutelu, kus igal sammul kajas läbi palju inimlikkust ning Mardi näitlejatunnetus ja lavastaja praktika. “Kas sa oled kunagi tundnud, vaadates filmi või etendust, piinlikkust? Kui inimene on laval, sinu ees, ja tal läheb midagi sassi, tal tekib mingi probleem ja ta hakkab sellepärast stressama, siis mulle publikuna ei meeldi see mitte sellepärast, et inimene laval tegi mingi vea – no ajas sõnad sassi või komistas või mis iganes –, vaid sellepärast, et kui sina laval tunned piinlikkust, siis tunnen mina publikuna ka sinu piinlikkust. Kui sa aga lahendad selle pinge laval olles enda jaoks ära, siis laheneb see ka publiku jaoks. Me peame aru saama, et meie vahel on nagu juhe – mina olen kuulaja ja sina oled rääkija; see on nagu lapse ja ema vaheline nabanöör, mis tekitab ühise vereringe. Kui ema võtab mingit nö jura sisse, nt alkoholi, siis see jõuab ka lapseni. Esinemine on samasugune tants publikuga. Sa oled ühises energiaringis. Ja kui sina siis oma asja esitades mingi sita esitusse sisse viskad, siis saavad nemad auditooriumis ka sellega kokku. Ja kui me räägime nüüd olukorrast, kus meil on tekkinud esinemishirm või -ärevus, siis huvitav fenomen seisneb selles, et kui see publikule välja öelda, seda positiivselt võtta ning siiralt auditooriumiga jagada seda emotsiooni, siis sa muudad selle nö negatiivse ärevuse positiivseks ärevuseks. Ja mis kõige ägedam – lahendades selle teema sellisel moel iseenda jaoks, lahendad sa selle ärevuse ka publiku jaoks. Mina väga pooldan seda – ole laval hästi aus. Kui midagi valesti läheb, siis ütle see välja. Ära jumala eest ürita seda varjata. Mõnes mõttes on hirm energia, mida on esinejana võimalik teadlikult suunata ja see muutub millekski muuks. Ehk see, kas hirm muutub sind paralüseerivaks, selliseks paanikahooks, või muudad sa selle hoopis adrenaliiniks, mille pealt jõudu ammutada – see on kõik meie kätes. See ongi elav esitus.” – Mart Koldits Kuulake ikka ...

Rikkaks saamise valem Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud esinemine pealkirjaga “Rikkaks saamise valem”, mille kandis ette suurinvestor, Trigon Capitali asutaja ja tegevdirektor Joakim Helenius. Joakim omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Cambridge'i Ülikoolis. Peale ülikooli kolis ta New York'i naastes lõpuks tagasi Londonisse, kus ta veetis rohkem kui kaks aastakümmet. Eestis on ta eelkõige tuntud Väätsa Agro ja Trigon Capitali omanikuna. Lisaks on Joakim nõukogu esimees või liige rohkem kui kahekümnes juhtivas regionaalses pangas ja ettevõttes. Viimaste kümnendite jooksul on Joakim Eestisse investeerinud kümneid miljoneid eurosid ning tema haare ulatub ka teistele mandritele. Varasemalt on Helenius olnud maineka rahvusvahelise investeerimispanga Goldman Sachsi asepresident ning Merrill Lynchi tegevdirektor. Joakim Heleniuse rikkaks saamise valemist saad kuulda lähemalt podcastis. InvesteerimisFestival 2020:

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekülgse telekomi ja tehnoloogia valdkonna tippjuhi taustaga Arti Ots. Täna juhib ta uue põlvkonna kommunikatsioonioperaatori Netmore laienemist Euroopas. Varasemalt oli ta Kasahstani suurima mobiilioperaatori Kcell tegevjuht, Telia Euraasia piirkonna äriarenduse ja kommertsvaldkonna juht ning enne seda osales aastaid Elioni (Telia) arendamisel turundus -ja tegevjuhina. Minul oli õnn ja au koos Artiga Elionis töötada viis aastat. Artiga räägimegi, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks. Äge vestlus oli – kuulake ikka! “Minu esimene tõsisem kriis juhina saabus siis, kui mu meeskond enam ühel hetkel ei toiminud. Kui nüüd tagasi mõelda, siis see väljendus selles, et ma soovisin olla liiga hea kõigi vastu. Minus oli soov meeldida kõigile ning olla teiste poolt juhina laitmatult aktsepteeritud. Ja see toimimisviis jooksis lihtsalt ühel hetkel kokku. Selle tagajärjel tegin kõvasti tööd iseendaga, kaasasin selleks ka terapeudi kampa, kes aitas mul vaadata nö maski alla ning tõmmata lahti see võltskiht, mille ma juhina endale peale olin ehitanud. Ma sain selle töö käigus aru, et ausad suhted nii iseenda kui ka teistega on usaldusliku meeskonnatöö üheks vundamendiks. See aitas luua mul meeskonnas oluliselt parema koostööõhkkonna. See aitas luua kõrge usaldusliku siseõhkkonna, kus parimad tulemused said hakata sündima. Tundsin ise juhina, et me jõudsime meeskonnaga soovitud tulemusteni oluliselt tõhusamalt, kui meil oli omavahel saavutatud kõrge usaldustase ja ma ei pidanud enam nö maski ees kandma. Ja loomulikult ei ole see lihtne. Muidugi tahtsin ma olla, piltlikult öeldes, Liivimaa parim ratsutaja – kes seda ei tahaks! Aga see kasu, mis sellisest ausast ja vahetust kontaktist tõuseb, on märkimisväärselt suurem kui see pingutus ebamugavustunde ületamisel, et olla ausam ja siiram ja ehedam. Ma ütleks isegi nii, et tänapäevaseid keerulisi ärisid, eriti arvestades veel meie ülimuutlikku keskkonda, ei ole võimalik edukalt juhtida ausate suheteta meeskonnas.” – Arti Ots Kuulake ikka ...

Nii Eestis kui piiri taga käsipalliga leiba teeninud ja pärast mängijakarjääri lõppu treeneritööle keskendunud Martin Noodla (41) rääkis Õhtulehe taskuringhäälingus „Tugitoolis sportlane“ oma sportlaskarjäärist ja erinevatest kogemustest juhendajana. Varasemalt on Noodla vedanud naiste rahvusesindust ja praegu on juba mitmendat korda ametis meeste A-koondise abitreenerina. Ta tunnistab, et võiks kanda ka peatreeneri kingi, kuid annab enda praegusest rollist hästi aru. „Mul on oma visioonid ja kui saaksin ise otsustada, teeksin kindlasti mõned asjad teisiti. Aga sport ei ole demokraatia, et iga mees lärmab ja kisab keset Vabaduse platsi. Alaliidu juhatus määrab peatreeneri, tema valib oma tiimi, paneb paika tegevuskava, jagab ülesanded ära ja siis tuleb need ülesanded ära teha,“ rääkis Noodla. Head käsipalliteemalist kuulamist!

Mart Laul on kasvuettevõtte Dashbird ärijuht (COO). Varasemalt on Mart samuti löönud kaasa mitmetes kasvuettevõtetes nagu Stigo ja Bikeep. Lisaks start-up’ndusele on Mart rahvusvahelise robootikavõitluse Robotex üks kunagistest peakorraldajatest. Lisaks kõigele eelnevale tegutseb Mart aktiivselt kinnisvaras, omades isiklikke väikekortereid ja olles vast-alustanud kinnisvarafondi üks eestvedajatest. Mardi lugu on põnev jälgida, sest suunates lõviosa energiast kasvuettevõtlusele on ta selle kõrvalt edukalt toimetamas ka kinnisvaras. Saate esimeses pooles keskendume põhimõtetele, kasvu- ja investeerimismaailma ühildamisele ning vestleme: - Tulles mehaanilise inseneeria valdkonnast, kuidas on Mart tänaseks jõudnud kinnisvarani ja juhtivpositsioonile kasvuettevõttes Dashbird? - Millest põhimõtetest lähtuvalt on Mart üles ehitanud just sellise portfelli nagu tal on? Jätkame fokusseeritumalt kinnisvara teemadel ja arutleme: - Millistest põhimõtetest lähtuvalt investeerib Mart kinnisvarasse? - Milline on projekti leidmise teekond - alates müügikuulutuse leidmisest kuni üürniku võtmiseni? - Millised on Mardi hinnangul ja kogemusel peamised riskid, väljakutsed? - Kuidas leida head üürnikku? Saate lõppfaasis keskendume: - Senise teekonna õppetundidele; - Tööriistadele ja ressurssidele, mida Mart soovitab. Meeskond: Markus Roogna, Paavo Siimann ja Marathon Studios Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Spotifys: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Käesolev episood on valminud koostöös ettevõtete kasvu ja arengut toetava konsultatsioonifirmaga Empowerment. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Empowerment’i partner ning organisatsioonide arengu kiirendaja Andres Haavel. Täna keskendub Andres koos oma tiimiga nõustamismetoodikatele, mis aitavad juhtidel oluliselt tõsta oma ettevõtte sooritusvõimet. Varasemalt on Andres tegelenud kaubandus- ja IT-ettevõtete juhtimisega. Ta on aastaid juhtinud juhtimisinfosüsteeme ehitanud meeskondi mh EMT-s, Eesti Energias, Swedbank’is ja teistes suuremates infrastruktuuriettevõtetes. Siinses 1.5-tunnises sisutihedas mõttevahetuses räägime Andresega nii ühe kui teise nurga alt juhtimissüsteemidest, mis põhinevad üldinimlikel väärtustel ja loodusseadustel ning mis on meeskondades lihtsalt rakendatavad parandades kordades meeskonna sooritusvõimet. “Juht peab meeskonnaga paika panema visiooni ja tagama selle elluviimise võimekuse, mis tähendab kahte asja – ambitsioonika sihi määratlemist ja rollide defineerimist, mida on vaja selle sihi täitmiseks. Ehk teisesõnu, ühelt poolt on vaja meeskonnaga endale seada ambitsioonikas siht, mille suunas soovitakse üheskoos liikuda ning teiselt poolt ka koostöörollid, mille täitmisel usutakse eesmärgini jõuda kõige kiiremal ja nauditavamal moel. Seega esimene asi, ja see on kõige olulisem, on see, et oleks paigas eesmärk, mis kõiki innustab. See toimib nagu valgusviht, mis tõmbab enda poole just neid õigeid inimesi, kellel läheb samuti sellest silm särama. Ja lisaks tuleb kokku leppida mängureeglid, kes ja kuidas selle ühise sihi poole liikumiseks panustab – milliseid rolle meil selleks üldse vaja on ja millised on ootused erinevatele rollidele. Kui sul on ka õiged inimesed, kes tahavad ja on ka loomuomaselt tugevad neid rolle täitma, siis on suur tõenäosus, et see meeskond hakkab õitsema. Siinkohal soovitame juhil kvartaalselt teha nö carte blanche, kus ta vaatab brutaalse aususega otsa oma meeskonna oodatud tulemuslikkusele ning seejärel valideerib uuesti ka kõik meeskonna rollid ning neid täitvad mängijad. Juht peab sellisel hetkel esitama endale ausa küsimuse, kas ma oleksin täna valmis kõik olemasolevad tiimiliikmed uuesti meeskonda võtma? See on hea lakmuspaber, mis annab selge signaali, milliseid valikuid juht tegema peab. Nii lihtne see ongi!” – Andres Haavel Kuulake ikka ...

Tänase saate külaline Teresa Liivak elab väga omapärast elu: ta reisib oma kaubikuga ringi ning peab rändjuuksuri ametit. Varasemalt on Teresa oma kaubikuga veerenud näiteks mööda Portugali. Selleks talveks on ta end sisse seadnud Tenerifel ja rentinud auto. Elatist teenib naine rändjuuksurina – näiteks sõidab ta laadalt laadale, teeb sõiduki tagumised uksed lahti ning hakkab kliente vastu võtma. Teresa on just meeste juuksur ja see on talle boonuseks, sest mehed on üsna spontaanselt valmis juukseid lõikama. Kui üks klient on juba tulnud, siis on varsti ukse taga järjekord. Sealjuures on Teresa veendumusel, et just niiviisi tajub ta kohalikku elu märksa paremini. Saatekülaline jutustab veel, mis on tema kaubikus hädavajalik, mille peale kulub peamiselt raha, kuidas teha juukselõikustega vahetuskaupa, mida saab 70 liitri veega ja palju muudki.

Limonaadidel on meiekandis paha kuulsus, peamiselt, kuna nende magusate jookide puhul on tihti tegemist meelevaldse Mendelejevi tabeli ja E-ainete nimekirja abieluga. Kes aga poleks lapsepõlves joonud külma Kellukest või Limonaadi, olgugi, et ema keelas. Inger Udeküll on aga pannud pudelisse naturaalselt kääritatud limonaadid, millesse pole lisatud mitte midagi, mis loomulikul moel sinna sattuma ei peaks. Varasemalt peamiselt kohvikupidajana tuntud olnud Inger (naine pidas aastaid Pärnus populaarset kohvikut Kohvihoovik), kelle loominguks saates mekkimisele tulevad Ingel Drinks brändiga limonaadid on, räägibki lähemalt, kuidas naise Pärnus toonikusiirupi valmistamisega alanud teekond praeguseks just limpsideni jõudis. Väikese vahemärkusena ja etteruttavalt võib öelda, et nii inspiratsioon kui nimi pärineb tema tütrelt. “Ma tahtsin pakkuda oma lapsele midagi head juua, kuid ei leidnud midagi sellist, mis oleks tervislik ja maitsev korraga. Nii pidingi hakkama seda jooki ise välja mõtlema. Kuna tooniku valmitamisest oli kogemus olemas, siis hakkasin üsna julgelt katsetama. See on olnud väga põnev teekond leidmaks just selle õige viisi, kuidas limonaadi loodulikult toota. Ning maitsed on hästi vastu võetud, kiita olen saanud nii ekspertidelt kui tavajoojatelt. Olgugi, et nende kahe grupi maitsed enamasti kokku ei lähe,” räägib Inger. Novembris toimunud järjekordsel Eesti Joogifestivalil (toimus seekord Kultuurikatlast virtuaalselt) anti kätte terve hulk Eesti Parimate Jookide auhindu, parimate valikul jäi võimsa uue tulijana alkoholivabade jookide kategoorias silma ka Ingel Drinks, mille limonaadid said kaks – kuld ja hõbe – ja Mixture nimeline toonik ühe hõbedase medalit. Stuudios olid seekord limonaade mekkimas ja joogimeistriga vestlemas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Toomas Valsberg on isa, muusik, maailmarändur, kirjanik, laulusõnade autor. Paljudele on ta tuntud bändist Indigolapsed, kuid lisaks tegutsenud veel Somnambuulis, Tane Mahutas, juhatab bändi Tom Valsberg ja Manki Maind. Tomi kohta võib öelda, kes teeb see jõuab. Ja tema on palju jõudnud - lisaks muusikale on ta korraldanud lastelaagrit täiskasvanutele,  on välja andnud raamatud Kuidas rännata ilma hirmuta ja Eluterve pohhuist. Ta on esindanud Eestit Canne'i reklaamifestivalil, ta on elustiili poe Namaste omanik (2013-..). Varasemalt olnud Baraka hipiriiete poe omanik (2009-2013) ning Hostel Euphoria idee autor, omanik, mänedžer 2003-2011. Kanal 2 teleseriaali “BAAR” I hooaja stsenarist. Täna aga korraldab väelaulude õhtuid ja on meeste koolitaja. www.väelaulud.eewww.meestejutud.eehttps://www.facebook.com/tomestonia/www.instagram.com/tomvalsberg

Toomas Valsberg on isa, muusik, maailmarändur, kirjanik, laulusõnade autor. Paljudele on ta tuntud bändist Indigolapsed, kuid lisaks tegutsenud veel Somnambuulis, Tane Mahutas, juhatab bändi Tom Valsberg ja Manki Maind. Tomi kohta võib öelda, kes teeb see jõuab. Ja tema on palju jõudnud - lisaks muusikale on ta korraldanud lastelaagrit täiskasvanutele, on välja andnud raamatud Kuidas rännata ilma hirmuta ja Eluterve pohhuist. on esindanud Eestit Canne’i reklaamifestivalil, elustiili poe Namaste omanik (2013-..). Varasemalt olnud Baraka hipiriiete poe omanik (2009-2013) Hostel Euphoria idee autor, omanik, mänedžer 2003-2011. Kanal 2 teleseriaali “BAAR” I hooaja loovjuht ja stsenarist. Täna aga korraldab väelaulude õhtuid ja on meeste koolitaja.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega. “Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektoritega tulla erinevatel teemadel alati rääkima. Akadeemilised organisatsioonid on reeglina pigem konservatiivsed, kus nt rektorit või akadeemilist personali tuleb kõnetada kui professor see ja teine või rektor see ja teine, mitte kui Tiit või Priit või Katrin või Eve. Tallinna Ülikoolis aga on see kultuur pigem ikkagi avatum ja omavahelist mitteformaalset suhtlust soosivam. Ja ma usun, et kui Tallinna Ülikooli peaks tulema uus rektor, kes sooviks juhtimiskultuuri muuta hierarhilisemaks, siis see rektor ei saaks kindlasti olema populaarne. See on organisatsioonikultuuri küsimus ja inimesed tunnetavad seda, kas õhkkond on heas mõttes vaba või mitte. Kuigi iga professor on teinud tohutult tööd ja näinud vaeva, et professoriks saada, siis päeva lõpuks oleme me kõik ikkagi inimesed. Lõpuks võiks veel välja tuua, et mind on kirjeldatud ka kui tantsulõvi. Tallinna Ülikooli kõikide töötajate sügispeod olid korralikud tantsupeod, kus rektor koos prorektoritega olid ikka varmalt peo lõpuni.” – Tiit Land Kuulake ikka ...

Teatavasti hüpnotiseeriti noort Mike Tysonit, kelle sisendati, et ta peab oma vastased hävitama. Tulemused olid fenomenaalsed – 80ndate lõpus-90ndate alguses polnud talle poksiringis vastast. Ka Ants on palju töötanud sportlastega. Tema sõnul on hüpnoosi abil tõepoolest võimalik sportlaste tulemusi tõsta. Lisaks saab saatest teada hüpnoosi teistestki võimalustest. Kindlasti on paljud kas või teleekraanil näinud, kuidas hüpnoosi viidud inimesed lambana määgima või kanana nokkima hakkavad. „See on šõuhüpnoos, mida tuleb teraapilisest hüpnoosist rangelt eraldada,” selgitab Hüpnotisöör Ants. Antsul tuleb töös ette ka kurioossemaid juhtumisi. Nimelt juhtus ühe kliendiga nii, et tema seksuaalne orientatsioon muutus – geimehest sai hetero. Esialgu oli klient Antsu peale hirmus vihane – ta läks ju oma partnerist lahku –, ent kui pool aastat hiljem naise leidis, tänas ta hüpnotisööri kogu südamest. Saates tuli jutuks ka, miks mõned inimesed hüpnoosile ei allu või kui kiirelt kogu protsess aset leiab. Lisaks selgitas Ants, kuidas ta massihüpnoosi läbi viib. Loomulikult on hüpnoosiga võimalik ravida ka foobiaid – näiteks arahnefoobiat ehk ämblikukartust – ja isegi sõltuvusi, ent mida aeg edasi, seda rohkem Ants sellest hoidub. „Probleemi puhul tuleb vaadata ikkagi juurpõhjust ning selle avastamiseks kasutan peale hüpnoosi muid võtteid.” Ta viib läbi teraapiasessioone, mida nimetab perekonnapsühhoteraapiaks. Samuti võiks neid nimetada läbielamisteraapiaks. Enne saadet tegi Ants teraapiasessiooni ka saatejuhile, kes elas läbi oma lapsepõlvetraumasid, rääkis enda väikse mina ja surnud sugulastega ning ütles kõva häälega välja asju, millele igapäevaselt võib-olla ei mõtlegi. Ants jõudis hüpnoosi juurde tegelikult läbi enda vajaduse. Varasemalt eduka müügimehena töötanud mees on aga nüüdseks keskendunud täielikult terapeudiametile ning järjekorrad tema vastuvõtule on veninud kuudepikkuseks. Ta on läbi viinud üle 3000 sessiooni ja seetõttu tunneb eestlase hingeelu rohkem kui keskmine inimene. Eestlase põhiprobleem pole midagi üllatavad – ikka suhted, suhted, suhted. Ants selgitab, kuidas inimesed suhetesse oma vanemate traumasid kaasa võtavad. Ja mitte ainult vanemate – ka eelnevate põlvkondade. Kuidas näiteks vanavanemate küüditamiskogemused meid tänapäeval mõjutavad? Või miks saab Ants tapmisähvardusi? Või kuidas on töötada koos palgamõrvariga? Täpsemalt kuula juba saatest! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge. Pirkkol on põhjalik kogemustepagas nii vabaühenduste kui erasektori maastikult. Varasemalt on Pirkko töötanud KPMGs juhtimiskonsultandina ja Swedbank’is juhtide arendamise valdkonnajuhina. Mind on vabaühendused alati paelunud, ja Pirkkoga tahtsin arutleda selle üle, kuidas tema kui pikaajaline Heateo SA tegevjuht eestvedamist lahti mõtestab ja mida sellest kõigest võiks muuhulgas erasektor õppida? “Mis on selle sektori võlu, on see, et sul on tohutult motiveeritud töötajad. See võib isegi tähendada, et sa pead tihtipeale töötajaid isegi tagasi hoidma. Kuna meie poolt adresseeritavad ühiskondlikud teemad ei saa lihtsalt ühel päeval otsa, need on ikkagi pikaajalised teemad, siis A la, et ma lahendasin tänaseks selle probleemi ära – haridus on korras – ja ma võin nüüd koju minna ning homme mingi muu teema võtta. Tegelikult neid algatusi igas valdkonnas on ülipalju ja need probleemid on väga pika vinnaga, mistõttu on sul väga lihtne ennast läbi põletada. Ja siit johtubki, et minu roll juhina on kohati isegi inimesi tagasi hoida. Heateos ja selle ümber koonduvad isemotiveeruvad inimesed. See on mõtteviis, mida ma juba Heateo algatajate käest esimesena kuulsin. Me ei pea tegelema meeskonna motiveerimisega, pigem me tõmbame ligi just neid õigeid inimesi, kelle jaoks meie algatused ja käsitletavad teemad lähevad korda ning nad tahavad neisse panustada. Mul on küll võimalik seda indu ja motivatsiooni nö tappa, kuid ma ei pea liiga palju tegelema inimeste inspireerimise ja motiveerimisega.” – Pirkko Valge Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on SK ID Solutions juhatuse liige Kalev Pihl. Kalev on ID-kaardi ja mobiil-ID üks loojaid, e-residentsuse algatajaid ning digitaalallkirjastamise eestkõnelejaid. Varasemalt riigiametnikuna oli ta ID-kaardi loomise projektijuht, seejärel Hansapangas töötades nõustas Sertifitseerimiskeskus asutamist ning digitaalallkirjastamise standardite ja rakenduste loomist. Täna toimetab Kalev lisaks SK ID Solutions tegevjuhi ametile ka IT õppejõuna, infoturbe koolitajana ja mentorina teistele juhtidele. Kaleviga räägime, mis asi see juhtimine siis ikkagi on ja mida ta juhtimise juures kõige olulisemaks peab; samuti räägime mõned isiklikud lood tema juhiks kujunemise teelt ning elufilosoofiast laiemalt. “Ma usun, et juhina sul peab olema mingi oma asi ajada; miskit, millesse sa usud ja mida sa siis juhina igapäevaselt teed. Ja siin ma ei pea niivõrd silmas mingeid majandustulemusi, vaid miks see minu pingutus juhina siin igapäevaselt mulle korda läheb. Selle küsimuse võiks ka esitada endale nii, et mis see lubadus juhina mul on oma tiimikaaslastele? Kui sa mõtled juhina selle peale, et sul on meeskond ja igale meeskonnaliikmele annad sa teatud mõttes lubaduse, miks ta just sinu tiimiga peaks liituma; miks ta peaks tahtma tulla sinu punti? Mis sa siis päriselt tahad ja saad lubada talle? Ma ise olen enda puhul selle paika pannud sellisena, et mina teen juhina tööd iga päev selle nimel, et sinu kui meeskonnaliikme turuväärtus kasvaks. Ehk kui sa tuled minu meeskonda, siis mina teen tööd selle nimel, et kui sa ühel heal päeval ära lähed või meie teed lähevad mingil põhjusel lahku, siis sa maksad turul rohkem kui sa maksad täna. Väga raske on lubada, et sa saad Eesti kõige paremat palka oma töö eest või et sul on kõige ägedamad väljakutsed – ei ole! Ausalt öeldes tuleb mõnel päeval teha ka väga 'nõmedat' tööd. Ja mingil hetkel saab keegi kindlasti sama töö eest rohkem palka kui sina – kõik see võib juhtuda. Kuid seda, et sa selles pundis arened ja oled pikas plaanis väärtuslikum tööjõuturul, seda ma juhina saan lubada.” – Kalev Pihl Kuulake ikka ...

Vestleme Maido Lüistega kinnisvarast, üüri ja arenduse vaatepunktist Seekordses Investeerimisklubi saates vestleme Maido Lüistega, kellega koos mõtestame lahti kinnisvara üürimise ning arendamise head ja vead. Arutame, milline on tänane elukondliku kinnisvara turuolukord ning mida võiks oodata. Samuti uurime, millistes Eesti suuremate linnade linnaosades leidub põnevaid üürikinnisvara investeerimisvõimalusi ning miks just nendes. Maido on Scandium Kinnisvara üks kaasasutajatest, vastutades täna ettevõtte üldjuhtimise ehitusvaldkonna juhtimise eest. Varasemalt on tal kinnisvara arendamise ja ehitamise kogemust mitmetest mainekatest kinnisvara ettevõtetest. Maido suurt praktilist kogemust toetab ka magistrikraad Aalto Ülikoolist kinnisvara investeeringute ja finantside juhtimise erialalt. Lisaks kõigele on Maido ise aktiivne kinnisvara investor. Saate esimeses pooles räägime üldisemalt Maido investeerimise põhimõtetest, portfelli ülesehitamise loogikast ning saame teada: - Miks on Maido fokusseerunud just kinnisvarale? - Millest koosneb tema kinnisvaraportfell? Jätkame fookusega tänase turusituatsiooni teemadel ja uurime: - Milline on tänane elukondliku kinnisvara turuolukord? - Mida võib oodata elukondlikust kinnisvarast tulevastel aastatel? - Millised on elukondlikku kinnisvara enim mõjutavad tegurid? Võrdleme kinnisvara üürimise ning arendamise plusse ja miinuseid ning saame teada: - Kus peitub tänases turuolukorras kinnisvara arendamise tootlikkus? Kus võib see peituda tulevikus? - Mille põhjal valida, millist projekti hakata arendama? - Millised on hea üürikinnisvara omadused? - Mille põhjal valib Maido endale objekte, millesse on nõus investeerima? Käsitleme ka kinnisvarasektoris pesitsevaid riske kui ka alternatiivseid investeerimisvõimalusi ning uurime: - Millised on suurimad riskid kinnisvara üürimisel ning kuidas neid maandada? - Investeerides kinnisvara arendusprojektidesse/laenudesse läbi ühisrahastuse, mida peaks jälgima ja teadvustama? Lõpetuseks räägime põgusalt, mida põnevat on Scandium Kinnisvara sulest tulekul ning punkti paneme Maido põhisoovitustega. Me oleme Maidole meeletult tänulikud meiega ühinemast ning väärtuslikke kogemusi ja õppetunde jagamast. Oli äärmiselt põnev vestlus kahest vaatepunktist - nii elukondlikusse kinnisvarasse investeerimise kui ka selle arendamise vaatest. Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Podcastis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Tänase saate külalisteks on äsja Eurovisioni lauluvõistluselt naasnud Õhtulehe ajakirjanik Katharina Toomemets ja videograaf Jörgen Norkroos. Kui Jörgen oli Eurovisionil esimest korda, siis Katharina lausa seitsmendat aastat. Katharina tunnistas, et tänavune Eurovisioni paistis varasematest silma nii mõnegi asja poolest, paraku pigem mitte nii positiivselt. Näiteks ei saabunud inimesed kohale õigeaegselt, pidevalt viivitati, asjad ei töötanud... Loomulikult räägime saates Eurovisioni lauluvõistluse köögipoolest, miks on sealne suur olelusvõitlus, kui pööraselt kallis on Iisrael, lennujaama uskumatult põhjalikest turvakontrollidest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on energiast pakatav ja alati naerusuine TransferWise’i personaliarhitekt Kairi Pauskar. Kairi on IT hariduse ja töökogemusega personalivaldkonna ekspert, kes on viimase kolme ja poole aasta jooksul aidanud TransferWise’il edukalt kasvada ca 60-st inimesest üle 800-pealiseks rahvusvaheliseks meeskonnaks. Ja seda kõike säilitades ettevõtte asutajatele omane start-up’ilik organisatsioonikultuur. Kairiga räägimegi, millist idufirmale omast juhtimiskultuuri Transferwise’is kultiveeritakse ning miks on kõige aluseks soov teha mõtestatud asja, mis päriselt aitab klientidel elus paremini toime tulla. “This isn’t not just a job; we’re a revolution! See on meie esimene põhiväärtus TransferWise'is, mis kirjeldab kõige enam seda, et TransferWise on koht inimestele, kes otsivad tähendusrikast tööd. See pole mugav üheksast viieni töö, kus päevast-päeva mingeid etteantud ülesandeid ära teha, vaid me oleme siin selleks, et üheskoos kutsuda ellu muutus finantsmaailmas. Meid ühendab soov muuta finantsmaailma õiglasemaks — aidata inimestel ja ettevõtetel teha mugavamalt ning odavamalt ülekandeid ning seeläbi hoida raha kokku olulisemateks asjadeks. Mind ennast isiklikult puudutab väga üks reaalne kliendilugu, mis peegeldab suurepäraselt ka töö tähedusrikkust minu jaoks. Üks Aasiast pärit ja Londonis töötav naisterahvas kirjutas meile TrustPilot'isse tagasiside kommentaari, kus tänas, et oleme olemas, sest tänu meile hoiab ta nüüd igakuistelt raha perele saatmise kuludelt nii palju kokku, et saab üle kahe kuu oma lapsi ja lähedasi lennukiga vaatamas käia. Varasemalt tegi ta seda üle 6 kuu. Sellised lood illustreerivad hästi kui palju head meie teenus päris inimestele teeb, ning annab seeläbi jõudu ja inspiratsiooni tulevikus veelgi enam pingutada.” — Kairi Pauskar Kuulake ikka …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enese- ja ajajuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann. Tema koolitustel ja coachingusessioonidel on viimase kümnekonna aasta jooksul osalenud sadu töötajaid paljudest Eesti organisatsioonidest. Kristjani sulest on ilmunud ka raamat nimega 'Hetk', millest leiab praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida igapäevast tühirabelemist ja võõrandumist päriselt olulistest asjadest elus. Kristjaniga räägimegi sellest, kuidas ellu rohkem mõtestatust tuua ning seeläbi oma igapäevast toimetulekut ja heaolu suurendada. Kui sinuga on juhtunud nii, et kuskil sisimas tead, mis on sulle oluline ja tahaksid sellele märkimisväärselt rohkem pühenduda, aga sellest hoolimata eksled igapäeva keeristormis ja kipud oluliste asjade elluviimisel ajahätta jääma, siis on siinne just sulle. “Varasemalt olid nooblid ja jõukad need, kellel polnud kiire. Ja kui vaatame tänapäeva, siis tõeliselt jõukaks võivad ennast jällegi pidada inimesed, kes ei pea kogu aeg keel vesti peal rabelema. Selleks, et nö aeg uuesti enda kätte tagasi võtta, tuleb kõigepealt rabelemist endale teadvustada. Kui enda vastu aus olla, siis olulisi asju elus on tegelikult vähe. Ja kui prioriteet on kristallselgeks mõeldud, siis sellele on võimalik alati piisavalt ka aega leida. Sõnasta endale pikema perspektiivi, nt aasta ja poolaasta, läbivad põhiteemad ning seejärel tuleta neid toetavad kuu, nädala ja järgmise päeva fookused. Ideaalis võiks olla korraga käsil ainult üks prioriteetne tegevus igas suuremas tegevusvaldkonnas. Lühemas perspektiivis eelista eelkõige tegevusi, mis on kooskõlas pikaaegsete läbivate teemadega. Mõtle iga tegevuse puhul läbi, mis selle tulemusena juhtub ning milleks ja kellele seda vaja on. Reserveeri eraldi aega nende asjade jaoks, mille puhul saad selgelt aru, miks sa neid teed. Aseta iga päev "kõrvale" vähemalt paar tundi pikas perspektiivis olulisteks asjadeks. Mida rohkem tegeled suures plaanis mõtestatud tegevustega, seda vähem hakib su elu ka igapäevane tühi-tähi.” — Kristjan Otsmann Kuula kindlasti …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sügava erudeerituse, elutunnetuse ja selge kõnepruugiga Maria Veltmann, kes on juba üle 20 aasta olnud seotud hindamiskeskusega Tripod nii konsultandi, tegevjuhi kui ka partnerina. Varasemalt on ta töötanud rahvusvahelises sihtotsinguettevõttes Amrop.
 Marial on tohutud kogemused juhtide testimisel ning juhtide hindamiseks mitmesuguste värbamis- ja uurimismeetodite kasutamisel. Temaga vestlus on selge ja lihtne ning samal ajal kõnekas ja sügavamõtteline. “Juhi edukuse eelduseks on piisav eneseteadlikkus ning piisav usaldustase iseenda ja maailma vastu. Ja seal taga on mõned selged universaalsed inimlikud printsiipid. Ühe üliolulise märksõnana — baasväärikus. Juhid peaksid suutma organisatsioonis luua inimestele õhkkonna, kus ükskõik, millisel töökohal asuv inimene tunneb ennast väärikana. See taandub paljudele olukordadele: kui me liigselt konrollime ega usalda, kui me mikro-manageerime ja anname mõttetuid ülesandeid või hullem veel — kui me ei tea isegi, mida me tahame; siis ei taju inimesed, et neid koheldakse sellistes oludes väärikalt. Isegi kui inimest väärtustatakse, ei pruugi see veel tähendada, et teda väärikalt koheldakse. Kuid soov ennast väärikalt tunda on kõikides inimestes olemas. Selleks, et juhina teistega väärikalt käituda, peab juht iseennast sisemiselt tajuma väärikana, ja ka vastupidi — selleks, et ennast väärikaks pidada, peab juht ka ise väärikalt käituma.” — Maria Veltmann Kuulake kindlasti ...

Selle nädala külaliseks oli Joosep Raudsepp ja ka Ailar oli külalise rollis. Joosep töötab infojuhina Sihtasutuses Archimedes ning lisaks sellele on ta ka ettevõtja. Varasemalt on ta aidanud ülesehitada Eesti edukaima valitsusorganisatsiooni, Päästeameti, sotsiaalmeediakanaleid ning nõustanud just sotsiaalmeedia valdkonnas mitmeid organisatisoone nii era kui avalikus sektoris. Ailar lisaks 7Blaze'i projektijuhtimisele turundab ka Eesti käsitööjalgratast Viksi. Uurisime meestelt, millised on nende kogemused sotsiaalmeediaga. On see tüütu lisategevus või turunduse hädavajalik osa? Kvaliteetse heli eest hoolitses Lakeside Sound.

Ettevõtlussaate “Rada Vabaks!” seekordses osas on külas Eesti kogenuim tehnoloogiavaldkonna personalispetsialist Riina Einberg, kes praegu ametis ZeroTurnaroundi administratiivjuhina. Varasemalt on Riina kogunud tuntust töötades Skype’is – ettevõttes, mis on Eesti üks edukaim ja populaarseim tööandja. Saates võtame luubi alla tööjõu teema – kuidas häid töötajaid leida, kuidas neid inspireerida ja motiveerida ning kuidas neid ettevõttes säilitada. Puudutame ka seda, kuidas […]