Podcasts about vestluse

Ülehomme täitub USA 47. presidendi Donald Trumpi teise ametiaja sajas päev. Esimeste võimul oldud kuudega on Trump ja tema administratsioon täide saatnud hulgaliselt riigi sise- ja välispoliitikat muutvaid otsuseid.Saates käsitleme lisaks USA uue valitsuse tähtsaimatele otsustele ja riigis aset leidnud sündmustele Trumpi administratsiooni: kes omavad enim mõjuvõimu ning kas selle koosseis on lähiajal muutumas? Arutame ka demokraatide olukorra üle ning hindame, kas neil on lootust 2026. aasta lõpus toimuvad vahevalimised võita. Arutleme Trumpi tariifide kehtestamise plaani üle ning diskuteerime, millised võimalused on USA presidendil selleks, et kehtestada Ukrainas rahu.Saates vestlesid eksperdid Liisbet ja Erik saatejuhi Haraldiga. Vestluse lõikas kokku Anastasia.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise kogemusega tippjuht Aavo Kärmas. Viimased seitse aastat on ta olnud Enefit Greeni juht, enne seda viis aastat Omniva eesotsas. Minul on olnud au põgusalt Aavoga ka koos asju teha ja ma olen alati imetlenud tema energia taset ja võimekust inimestega soe ja ehe kontakt saavutada. Vestluse käigus rääkisime Aavo karjääriteekonnast, juhtimisfilosoofiast, lugude rääkimise olulisusest, organisatsioonide arendamisest ja meeskonnatööst. Puudutasime ka juhiteel ette tulnud väljakutseid ja õppetunde ning isiklikumaid teemasid, nagu lapsepõlves kujunenud väärtused ja motivatsiooni leidmine. Inspireeriv! “Juhi üks peamisi funktsioone on oskus lugu jutustada – oma tiimile rääkida, kuhu me läheme, miks me läheme ja siis luua kultuur, kus väärtused, mida me tähtsaks peame, toetavad kõike seda. Töötajad tajuvad ja mõistavad, kui lugu on aus ja autentne. Kui juht räägib organisatsiooni väärtustest, peab see tulema sügavalt juhi enda DNA-st, sest just see loob töötajatele arusaama, miks midagi tehakse ja annab neile hea tunde iga päev selles suunas koos liikuda.”– Aavo Kärmas Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar. Tema karjäär Ericssoni globaalses organisatsioonis algas juba 2004. aastal, hõlmates erinevaid rolle tarneahela, strateegia ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Alates 2023. aastast on ta Ericsson Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees. Vestluse käigus avab Sirli oma senist teekonda juhina ning oma juhtimiskäekirja kujunemislugu, mis seob usalduse, mitmekesisuse ja vastutuse, luues seeläbi organisatsioonis ruumi innovatsioonile ja ühistarkusele. “Minu jaoks on oluline, et meeskond oleks mitmekesine – erinevad vaatenurgad, vanused ja taustad annavad parema pildi igast teemakäsitlusest. Kui kõik nõustuvad, võib tekkida oht ühiselt eksida, aga mitmekesisus aitab leida paremaid lahendusi. See annab hoogu uuendusmeelsusele ja loob aluse ühistarkuse esilekerkimiseks. Usaldus aga võimaldab inimestel oma unikaalseid vaatenurki jagada ning lõpuks on ka vastutuse jagamine kriitiline – igaüks võtab vastutuse oma panuse ja valikute eest.” – Sirli Männiksaar Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ning käsitleb naisjuhtide edulugusid ja väljakutseid. Episood salvestati avaliku salvestusena 1. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, kus arutlesime teemal “Juhtimiskvaliteet ja -paradigmad naisjuhi vaatevinklist”. Vestluses osalesid inspireerivad naisjuhid Merle Harjo (Tervisekeskus Corrigo tegevjuht), Janika Aan (Telia Eesti andmeteaduse osakonna juht) ja Kätlin Udde (kliendikogemuse, teenusedisaini ja strateegiliste partnerluste ekspert). Vestlust juhtisime koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna juhi Piret Potiseppaga. Selles ägedas episoodis uurime, miks on naisjuhtidel tippu jõudmine sageli keerulisem kui meesjuhtidel, arutame klaaslae tekkepõhjuseid ja selle murdmise võimalusi ning käsitleme organisatsioonikultuuri ja soolise mitmekesisuse mõju naiste karjäärile. Vestluse jooksul puudutame ka teemasid, nagu tasakaalu leidmine professionaalse ja isikliku elu vahel, “privileegituimus” ning kuidas Naisjuhtide kiirendi on aidanud naistel oma juhtimisteekonda edendada. Kuulake ikka ... Muide, kuni 1. detsembrini 2024 on võimalik kandideerida Naisjuhtide kiirendi programmi 2025! See programm pakub tuge ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tippjuhtkonna tasemele jõudmiseks ja seal läbilöömiseks. Lisainfo: https://www.koda.ee/et/sundmused/naisjuhtide-kiirendi-jaanuar-juuni-2025

Eesti teadusbaromeetri andmetel usaldab 73% eestimaalastest teadust ja teadlasi. Siiski jõuab vastanute meelest avalikkuseni vähe teadusinfot. Usalduse loomine on pikk protsess, milleks on vaja rohkem diskussiooni ühiskonna ja teadlaste vahel. Teadustulemusi lugedes ei mõtle me sageli sellele, et uuringute tarbeks on vaja teha inimkatseid, uurida inimeste geneetilist materjali ja analüüsida riiklikes terviseregistrites olevaid üsnagi tundlikke andmeid. Uuringus osalemise eest lubavad teadlased inimestele näiteks kasulikku teavet oma tervise kohta, kuid lubaduse täitmine võib vahel pikalt viibida. Vestluse käigus arutletakse teaduse ja teadlaste usaldamise üle. Arutelus osalejad: Jaak Vilo (Tartu Ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik), Lili Milani (Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor, Eesti geenivaramu juhataja), Kairi Kreegipuu (Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogia instituudi juhataja), Pärt Peterson (Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, akadeemik) Arutelujuht: Aime Keis (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimees, meditsiinieetika nooremlektor ) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt. Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad. Arutelus osalejad: Kristel Algvere (Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja), Bogáta Timár (Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur), Marcin Raiman (Tartu Ülikooli poola keele külalislektor), Aleksandr Petrov (Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelujuht: Kerttu Rozenvalde (Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Tere tulemast Arco Vara Podcasti 64. episoodi! Seekordne saatekülaline on Joshua James Viinalass, üks Arco Vara Kinnisvarabüroo tippmaakleritest. Saatejuhiks on Elari Tamm.   Elari ja Joshua viivad meid sügavale kinnisvaraäri maailma, arutledes teemadel nagu spetsialiseerumine, turundus, müügitaktikad ning väljakutsed, millega puutuvad kokku kinnisvaramaaklerid.   Joshua jagab oma kogemusi ja teadmisi, olles pühendunud klientidele vaid parima teenuse ja kogemuse pakkumisele. Vestluse käigus avatakse ka teema meeleheitel maakleritest ning sellest, kuidas luua usaldusväärne maine ning pakkuda professionaalset abi ja tuge oma klientidele.   Kuidas saavutada tipptasemel tulemusi kinnisvaraturul? Milline roll on spetsialiseerumisel ja turundusel kinnisvaramaakleri edus? Kuidas eristuda meeleheitel maakleritest ning pakkuda klientidele väärtuslikku teenust?   Liitu meiega sellel põneval teekonnal kinnisvaraäri keerukustesse ja võimalustesse, kus Joshua inspireerivad sõnad ja Elari juhitud vestlused avavad uusi perspektiive ning annavad praktilisi näpunäiteid, kuidas olla edukas kinnisvaramaakler.   Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele.   Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal! Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks!Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast.- Maaklerteenus- Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm)- Eksperthinnangud 

Tere tulemast Arco Vara Podcasti #63 episoodi! Seekord on meil eriline külaline - tervisliku toitumise ja elustiili edendaja Heikki Mägi, kes on tuntud Frillice ja Fitlap toitumisäppide loojana. Heikki rõhutab, et tervislik toitumine ei peaks olema seotud kalorite lugemise ja range dieediga, vaid peaks olema hoopis osa tasakaalustatud elustiilist. Saatejuhtideks ikka Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liikmed Peep-Ain Saar ja Elari Tamm, ning seekord keskendume tervislikule toitumisele ja eluviisile. Heikki kogemused ja teadmised toovad meieni väärtuslikke näpunäiteid selle kohta, kuidas saavutada tasakaalustatud toitumist ja tervislikku elustiili ilma range kalorite lugemise surveta. Vestluse käigus uurime, kuidas integreerida tervislik toitumine ja aktiivne eluviis meie igapäevaellu ning kuidas leida tasakaal toiduvalikutes, mis toetavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Kas tervislik toitumine peaks olema kohustuslik ja piirav või pigem nauditav ja mitmekesine? Kuidas saame luua endale toitumisharjumusi, mis toetavad meie tervist ja heaolu? Liitu meiega sel põneval teekonnal tervisliku toitumise ja elustiili maailma sügavustesse, kus Heikki inspireerivad sõnad ja saatejuhtide juhitud vestlused avavad uusi perspektiive ning annavad praktilisi näpunäiteid, kuidas omaks võtta tervislikum eluviis. Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele.   Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal! Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks!Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast.- Maaklerteenus- Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm)- Eksperthinnangud 

Tere tulemast Arco Vara Podcasti #63 episoodi! Seekord on meil eriline külaline - tervisliku toitumise ja elustiili edendaja Heikki Mägi, kes on tuntud Frillice ja Fitlap toitumisäppide loojana. Heikki rõhutab, et tervislik toitumine ei peaks olema seotud kalorite lugemise ja range dieediga, vaid peaks olema hoopis osa tasakaalustatud elustiilist. Saatejuhtideks ikka Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liikmed Peep-Ain Saar ja Elari Tamm, ning seekord keskendume tervislikule toitumisele ja eluviisile. Heikki kogemused ja teadmised toovad meieni väärtuslikke näpunäiteid selle kohta, kuidas saavutada tasakaalustatud toitumist ja tervislikku elustiili ilma range kalorite lugemise surveta. Vestluse käigus uurime, kuidas integreerida tervislik toitumine ja aktiivne eluviis meie igapäevaellu ning kuidas leida tasakaal toiduvalikutes, mis toetavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Kas tervislik toitumine peaks olema kohustuslik ja piirav või pigem nauditav ja mitmekesine? Kuidas saame luua endale toitumisharjumusi, mis toetavad meie tervist ja heaolu? Liitu meiega sel põneval teekonnal tervisliku toitumise ja elustiili maailma sügavustesse, kus Heikki inspireerivad sõnad ja saatejuhtide juhitud vestlused avavad uusi perspektiive ning annavad praktilisi näpunäiteid, kuidas omaks võtta tervislikum eluviis. Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele.   Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal! Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks!Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast.- Maaklerteenus- Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm)- Eksperthinnangud 

Tere tulemast kuulama Arco Vara Podcasti! 62. episoodis avame ukse müügi põnevasse maailma koos tunnustatud eksperdiga. Meil on au tervitada erilist külalist, müügitöö visionääri Rait Videvikku, meest, kes on pühendunud klientide teenindamisele ja müügi standardite tõstmisele. Saatejuhtideks on meil Peep-Ain Saar ja Elari Tamm, kes koos Raiduga suunavad meie fookuse müügile ning avavad uksi klientide rahulolu sügavamatele teadmistele. Keskendume täielikult müügile, klientide teenindamisele ja müügi standardile. Raidu kogemused ja teadmised toovad meieni väärtuslikke õppetunde, kuidas luua kestvaid suhteid klientidega ning tagada nende rahulolu igal sammul. Vestluse käigus uurime, kuidas saame paremini mõista ja vastata klientide vajadustele, kuidas luua usaldusväärseid müügistrateegiaid ning kuidas seada ja saavutada kõrgemaid müüginorme. Kas müük on tõesti klientide aitamine? Kuidas saame paremini teenindada ja mõista klientide ootusi? Millised on müügistandardid, mille poole peaksime püüdlema? Liitu meiega sel põneval teekonnal müügimaailma sügavustesse, kus Raidu inspireerivad sõnad ja saatejuhtide juhitud vestlused avavad uusi perspektiive ja annavad praktilisi näpunäiteid, kuidas olla parem müüja ja teenindaja.   Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele.   Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal! Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks!Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast.- Maaklerteenus- Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm)- Eksperthinnangud 

Tere tulemast kuulama Arco Vara Podcasti! 62. episoodis avame ukse müügi põnevasse maailma koos tunnustatud eksperdiga. Meil on au tervitada erilist külalist, müügitöö visionääri Rait Videvikku, meest, kes on pühendunud klientide teenindamisele ja müügi standardite tõstmisele. Saatejuhtideks on meil Peep-Ain Saar ja Elari Tamm, kes koos Raiduga suunavad meie fookuse müügile ning avavad uksi klientide rahulolu sügavamatele teadmistele. Keskendume täielikult müügile, klientide teenindamisele ja müügi standardile. Raidu kogemused ja teadmised toovad meieni väärtuslikke õppetunde, kuidas luua kestvaid suhteid klientidega ning tagada nende rahulolu igal sammul. Vestluse käigus uurime, kuidas saame paremini mõista ja vastata klientide vajadustele, kuidas luua usaldusväärseid müügistrateegiaid ning kuidas seada ja saavutada kõrgemaid müüginorme. Kas müük on tõesti klientide aitamine? Kuidas saame paremini teenindada ja mõista klientide ootusi? Millised on müügistandardid, mille poole peaksime püüdlema? Liitu meiega sel põneval teekonnal müügimaailma sügavustesse, kus Raidu inspireerivad sõnad ja saatejuhtide juhitud vestlused avavad uusi perspektiive ja annavad praktilisi näpunäiteid, kuidas olla parem müüja ja teenindaja.   Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele.   Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal! Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks!Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast.- Maaklerteenus- Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm)- Eksperthinnangud 

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Alexela Grupi asutaja ning suuromanik Heiti Hääl. Tal on rohkem kui 30 aastat ettevõtluskogemust erinevates valdkondades. Lisaks on ta paljude ühiskondlikult oluliste ettevõtmiste liige või toetaja. Mulle sümpatiseeris Heiti sirgjoonelisus ja selged seisukohad väga mitmetes eri teemades. Vestluse käigus käsitlesime Heiti karjääriteekonda, juhtimisfilosoofiat, ettevõtluse algust ja arengut, meeskonnatööd ja inimeste juhtimist, otsuste tegemist ja riskide võtmist. Samuti jõudsime oma jutuga ka isiklikematele teemadele nagu stressiga toimetulek, töö ja eraelu tasakaal ning hobide olulisus. Servapidi puudutasime ka Eesti majandust, haridust ja poliitikat laiemalt. Põnev! “Tööd olen ma elus teinud palju. Esimesed kakskümmend viis aastat ettevõtjana tegin ma tõesti väga palju tööd. Kui perre sündis teine laps, siis kutsus naine mind haiglasse järele. Mäletan, kuidas ma suutsin seepeale moodustada naisele küsimuse – et mul on jube tihe päev, andes mõista, kas ta saaks haiglast koju saabumist homseni edasi lükata. See on võib-olla asi, mida elus kahetseda. Kui lapsed olid väikesed, siis ma veetsin nendega vähe aega. Kuigi püüan lapselastega veedetud ajaga seda kompenseerida, siis ega see ei ole lihtne, eriti kui nad elavad Seattles.” – Heiti Hääl Kuulake ikka ...

Tere tulemast kuulama Arco Vara Podcasti! 61. episoodis sukeldume sügavale kinnisvaraturu keerdkäikudesse koos kahe tunnustatud eksperdiga. Külalisteks on Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ning Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste. Kinnisvaraturg on alati olnud huvitav ja dünaamiline valdkond ning meie külalised toovadki kuulajateni põhjaliku ülevaate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Vestluse käigus arutame kinnisvaraturu viimaseid trende, palgatõusu mõju kinnisvarahindadele, samuti makromajanduslikke tegureid, mis võivad tulevikus mängida olulist rolli. Lenno Uusküla valgustab meid makroökonoomika perspektiivist, tuues sisse riigi majanduse üldise olukorra ja selle mõju kinnisvaraturule. Mihkel Eliste süvendab meie arusaamist kinnisvaraturu dünaamikast, jagades oma praktilist kogemust ja vaatlusi. Kas kinnisvarahinnad on tõusuteel või ees ootab korrektsioon? Kuidas mõjutab palgatõus kinnisvaraturu käekäiku? Millised on peamised makromajanduslikud riskid, mida tuleks jälgida? Liitu meiega sellel põneval teekonnal kinnisvaraturu ja majanduse maailma sügavustesse, kus ekspertide arutelud avavad uusi perspektiive ja annavad väärtuslikku teavet nii investoritele kui ka kinnisvarahuvilistele.   Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele. Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal!Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks! Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast. - Maaklerteenus - Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm) - Eksperthinnangud

Tere tulemast kuulama Arco Vara Podcasti! 61. episoodis sukeldume sügavale kinnisvaraturu keerdkäikudesse koos kahe tunnustatud eksperdiga. Külalisteks on Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ning Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste. Kinnisvaraturg on alati olnud huvitav ja dünaamiline valdkond ning meie külalised toovadki kuulajateni põhjaliku ülevaate hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Vestluse käigus arutame kinnisvaraturu viimaseid trende, palgatõusu mõju kinnisvarahindadele, samuti makromajanduslikke tegureid, mis võivad tulevikus mängida olulist rolli. Lenno Uusküla valgustab meid makroökonoomika perspektiivist, tuues sisse riigi majanduse üldise olukorra ja selle mõju kinnisvaraturule. Mihkel Eliste süvendab meie arusaamist kinnisvaraturu dünaamikast, jagades oma praktilist kogemust ja vaatlusi. Kas kinnisvarahinnad on tõusuteel või ees ootab korrektsioon? Kuidas mõjutab palgatõus kinnisvaraturu käekäiku? Millised on peamised makromajanduslikud riskid, mida tuleks jälgida? Liitu meiega sellel põneval teekonnal kinnisvaraturu ja majanduse maailma sügavustesse, kus ekspertide arutelud avavad uusi perspektiive ja annavad väärtuslikku teavet nii investoritele kui ka kinnisvarahuvilistele.   Head kuulamist! Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele. Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal!Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks! Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast. - Maaklerteenus - Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm) - Eksperthinnangud

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas. "Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu ja Madis Vasseriga, mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation"; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment"; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)"; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)"; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth"; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report". Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad. Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas". Kahju tõesti. Head uudistamist! H.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas."Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].Kahju tõesti.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Täitsa Pekkis LIVE podcast x Ants Rootslane Täna on meil külas Eesti nõutuim terapeut Ants Rootslane. Veebruaris sai Ants Eesti meedia poolt väga palju kriitikat. Pärast seda sõitis ta Sri Lankale puhkama ja oma uut enesearengu äppi ette valmistama. Nüüd on ta tagasi Eestis ning valmis meiega kõike toimunut jagama.Vestluse võtmesõnadeks saavad olema kriitika ja konfliktid. Samuti räägime oma tõelise potentsiaali saavutamisest ning arutleme veel väga paljudel erinevatel teemadel.Ants RootslaneWeb: http://www.hupnotisoorants.ee/     Facebook:https://www.facebook.com/hypnotisoorAntsInsta: https://www.instagram.com/antsrootslane/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekki...Web: https://www.taitsapekkis.eeFestival: https://taitsapekkis.ee/seminar/Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkisSupport the show (https://www.patreon.com/taitsapekkis)

Täitsa Pekkis LIVE podcast x Ants Rootslane Täna on meil külas Eesti nõutuim terapeut Ants Rootslane. Veebruaris sai Ants Eesti meedia poolt väga palju kriitikat. Pärast seda sõitis ta Sri Lankale puhkama ja oma uut enesearengu äppi ette valmistama. Nüüd on ta tagasi Eestis ning valmis meiega kõike toimunut jagama. Vestluse võtmesõnadeks saavad olema kriitika ja konfliktid. Samuti räägime oma tõelise potentsiaali saavutamisest ning arutleme veel väga paljudel erinevatel teemadel. Ants Rootslane Web: http://www.hupnotisoorants.ee/ Facebook:https://www.facebook.com/hypnotisoorAnts Insta: https://www.instagram.com/antsrootslane/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekki... Web: https://www.taitsapekkis.ee Festival: https://taitsapekkis.ee/seminar/ Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud vestlus Marat Kasparovi ja Madis Müüriga teemal "Sa ei suuda minuga konkureerida". Madis Müür on tuntud iduinvestor ning investeerimisega taasalustas ta 2015. aastal. Praegu tegeleb Müür start-up-investeeringutega ning portfell koosneb peamiselt Funderbeamis kaubeldavatest osakutest. Müür avaldab oma mõtteid ja portfelli ülevaateid rahaasjad.ee blogis ning on ka EstBANi liige. Marat Kasparov on täiskohaga päevakaupleja. Ta on võitnud LHV "Börsihai" aktsiamängu aastatel 2012 ja 2012. Samuti veab Kasparov stockfanatt.com-i nimelist lehte, kus avaldab oma blogi ja kommentaare tehingute ja soovituste kohta. 2020. aastal tekkis Facebooki finantsvabaduse grupis Müüri ja Kasparovi vahel vaidlus, mille tulemusena lükkas Müür käima investorite võistluse tootluste võrdlemiseks. Investorid võistlesid päris rahaga teenitud tootlustega. Festivali ajaks juhtis Kasparov võistlust Müüri ees 107protsendilise tootlusega. Vestlusest kuuleb, mõlema investeerimise strateegiatest ning sellest, millised on olnud nende suurimad vead ja õppetunnid. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis. Vestluse viis läbi Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. InvesteerimisFestival 2021

"Mulle hästi palju kleebitakse külge seda, et jälle ta kritiseerib ja vingub. Ei, ma lihtsalt avaldan oma arvamust otsekoheselt. Selles kõiges ei ole mingisugust etteheidet kellelegi."Hannes Võrno on mees, kelle lugude jutustamise oskus on võrreldamatu. Vestluse käigus kõlavad temalt mitmed mõttekäigud, mis haaravad kuulaja endasse selliselt, et ajataju kaob täielikult. Head vaatamist!

Martin Villig on enamikele inimestele tuttav sõidujagamisteenuse ettevõtte Bolti kaasasutajana. Tänases saates pole aga meie fookus Bolti tegemistel, vaid sellel, kuidas ettevõtjad saavad panustada oluliste ühiskondlike probleemide lahendamisesse. Vestluse käigus andsime ülevaate, mis on Founders Pledge ja miks Martin otsustas anda nende kaudu andmislubaduse. Samuti rääkisime Asutajate Seltsist ning uuest ettevõtjate ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodavast Haridusfondist. Ajatähised: 01.00 Mis on Founder's Pledge ja kellele see on mõeldud 17.10 Asutajate Seltsi roll projektide algatamisel 35:25 Heateo Haridusfondi uus periood 50:30 Martini soovitused oluliste probleemide lahendamiseks - Hinda saadet siin: https://forms.gle/LPRE2ziBs62pjGTX9 Vestluse jooksul mainitud allikad: - Heateo SA Mõjuraport #2: https://media.voog.com/0000/0037/7761/files/Mojuraport_2021_uus.pdf - NULA Inkubaator: https://nula.kysk.ee/ - Heateo Haridusfond: https://heategu.ee/haridusfond Uudised: - High Impact Professionals: https://www.highimpactprofessionals.org/ - Patient Philanthropy Fund: https://founderspledge.com/stories/introducing-the-patient-philanthropy-fund - Negotiating for Good: https://www.trainingforgood.com/salary-negotiation

Urmo Kübaral on pikaaegne vabakonna-alane taust nii Vabaühenduste Liidu juhina kui ka president Kersti Kaljulaidi vabakonnanõunikuna. Tema iga-aastaseks meelistegevuseks on Eesti MTÜ-de majandustulemuste analüüsimine. Hiljuti sai ta kokku löödud 2020. aasta numbrid ning seepärast kutsusingi ta meie taskuhäälingusse, et arutleda viimaste tulemuste üle ja mõelda, kuidas saaksime ühiskonnana veelgi enam annetamist soosida. Lisaks rääkisime Eesti MTÜ-de tegevusaladest ning karjäärivõimalustest antud valdkonnas. Vestluse jooksul mainitud allikad: - 80000 hours: Working at effective non-profits: https://80000hours.org/career-reviews/effective-non-profits/ - Kodanikuühiskonna arengu arutelu keskendus teemale „Heategevus - tugeva kodanikuühiskonna alustala“: https://www.youtube.com/watch?v=WMeIwZk4dz8 Uudised: - Open Philanthropy rahastus: https://www.openphilanthropy.org/focus/other-areas/early-career-funding-individuals-interested-improving-long-term-future - Qatar ja rakupõhine liha: https://vegnews.com/2021/9/qatar-lab-grown-meat-sale - ÜRO uus raport: https://www.un.org/en/content/common-agenda-report/

Mariliis Holm on toidutehnoloog, kes arendas maailma esimese tüvirakkudest tuunikala USA iduettevõttes Finless Foods. Täna tegeleb Mariliis rakupõhiste ja taimsete toidutehnoloogia ettevõtete rahastamisega riskikapitali firmas Sustainable Food Ventures, mille ta lõi koos oma abikaasaga 2020. aasta sügisel. Saate käigus räägime Mariliisi kogemustest ja tegemistest, lihaalternatiivide arendamisest maailmas ja Eestis ning sellest, mis võimalused on selles valdkonnas karjääri tegemiseks. Vestluse jooksul mainitud allikad: - Eesti teadlane teeb tüvirakkudest tuunikala ja avab toidutööstuse tulevikku: https://novaator.err.ee/1114449/eesti-teadlane-teeb-tuvirakkudest-tuunikala-ja-avab-toidutoostuse-tulevikku - 80 000 hours: Factory farming: https://80000hours.org/problem-profiles/factory-farming/ - The ‘Hedonistic Altruism' of Plant-Based Meat: https://www.nytimes.com/2021/08/27/business/ethan-brown-beyond-meat-corner-office.html?fbclid=IwAR1tir6qAWdxmI--LBd-BBG4ewDzCWBKT6iLuQ17Yo8DrN_pbbsqCba0SNI - EA Forum: How to Lower the Price of Plant-Based Meat: https://forum.effectivealtruism.org/posts/Zk954AYY2C8MAxefw/how-to-lower-the-price-of-plant-based-meat - Ryani koeratoidu ettevõtte: Dog food startup and 'Shark Tank' alum raises $23M, shifts HQ to Durham from California: https://www.bizjournals.com/triangle/news/2021/09/11/dog-food-wild-earth-moves-hq-to-durham.html - Sustainable Food Ventures: https://www.sustainablefoodventures.com/ - Mariliisi LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/mariliisholm/ - Garage48 Food 2021: https://eventornado.com/event/Garage48%20Food?utm_source=FB&utm_medium=31.08.21%20Food%202021%20Sign%20Ups&utm_campaign=EE%20ENG%20Food%20Interests&utm_content=ENG%20%F0%9F%99%8B%E2%80%8D%E2%99%82%EF%B8%8F%F0%9F%99%8B%E2%80%8D%E2%99%80%EF%B8%8F%20We%20invite%20bio-%20and%20food%20technologists%20-%20Copy&fbclid=IwAR1tir6qAWdxmI--LBd-BBG4ewDzCWBKT6iLuQ17Yo8DrN_pbbsqCba0SNI#home Uudised: - EA Forum: You can now apply to EA Funds anytime!: https://forum.effectivealtruism.org/posts/oz4ZWh6xpgFheJror/you-can-now-apply-to-ea-funds-anytime-ltff-and-eaif-only - Rethink Priorities uus andmebaas: https://rethinkpriorities.org/research - Taimse Teisipäeva kooliprogramm pälvis Keskkonnaministeeriumi tunnustuse: https://nahtamatudloomad.ee/taimse-teisipaeva-kooliprogramm-palvis-keskkonnaministeeriumi-tunnustuse

Septembris algab taaskord Efektiivse Altruismi lühikursus ning sel puhul vestlesin kahe EA Eesti liikme, Haini ja Indrekuga just Efektiivse Altruismi lühikursuse teemadel. Juttu tuleb nii lühikursuse formaadist ja arutelu teemadest kui ka üldisemalt lühikursusel osalemise kogemustest. Vestluse jooksul mainitud allikad: - Targa Heategija Lühikursuse kandideerimisvorm: https://forms.gle/cwxu8vAmG1PBvU1p9 - CEA ehk Center for Effective Altruism: https://www.centreforeffectivealtruism.org/what-is-cea/ - 80,000hours on mittetulundusühing, mis pakub teaduspõhist nõu ja tuge tudengitele ja hiljutistele lõpetajatele, kes soovivad oma karjääriga aidata lahendada maailma kõige olulisemaid probleeme: https://80000hours.org/about/

Seekordses saates on külas MTÜ Vaikuseminutite tegevjuht ja juhatuse liige Nelli Jung ning räägime tõenduspõhisest vaimse tervise parandamisest. Juttu tuleb nii MTÜ Vaikuseminutite tellitud ja Tartu Ülikooli läbiviidud mõju-uuringust, mindfullness'ist kui ka üldisemast vaimse tervise olukorrast Eestis. Vestluse jooksul mainitud allikad: - MTÜ Vaikuseminutid: https://vaikuseminutid.ee - Blueprints andmebaas on loodud tõenduspõhiselt efektiivsete programmide identifitseerimiseks noorte vaimse ja füüsilise heaolu, ja tervise, hariduse ja teistes valdkondades. Rohkem: https://www.blueprintsprograms.org/about/ https://www.blueprintsprograms.org/blueprints-standards/ - Givewell blogipostitus: https://blog.givewell.org/2021/05/11/early-signs-show-that-you-gave-more-in-2020-than-2019-thank-you/ - Maailma Terviseorganisatsioon Guinea ebola puhangust: https://www.afro.who.int/news/ebola-outbreak-guinea-declared-over

Täna on meil saates Kristina Mering, kes on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president. Meie fookus on Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaanial kuna üsna hiljuti 2. juunil võttis Riigikogu vastu ajaloolise seaduse keelustada karusloomade kasvatamine Eestis 2026. aastaks. Räägime põhjalikult lahti, mis tagas kampaania edu ning mis soovitusi on Kristinal teistele organisatsioonidele, kes püüavad mõjutada poliitilisi otsuseid. Vestluse jooksul mainitud allikad: - AJALOOLINE OTSUS: Riigikogu võttis vastu otsuse keelustada karusloomafarmid: https://nahtamatudloomad.ee/ajalooline-otsus-riigikogu-vottis-vastu-otsuse-keelustada-karusloomafarmid - Kristina Hea Kodaniku Klubi üritusel poliitika kujundamisest rääkimas: https://www.facebook.com/heakodanik/videos/1080591469083759/ - Nähtamatud Loomad: https://nahtamatudloomad.ee/ - Taimne Teisipäev: https://taimneteisipaev.ee/ - Toeta Nähtamatuid Loomi: https://nahtamatudloomad.ee/toeta - Iisraeli karuslooma naha müügi keeld: https://thebeet.com/israel-becomes-first-country-in-the-world-to-completely-ban-the-sale-of-fur/ - Global Catastrophic Risk Institute üleskutse: http://gcrinstitute.org/open-call-for-advisees-and-collaborators-may-2021/ - Giving What We Can YouTube'i kanal: https://www.youtube.com/c/GivingWhatWeCanCommunity/videos

Jalgrattapalaviku podcasti jutud on jõudnud saateni number 34. Seekordseks külaliseks Erki Pütsep, kes aastatel 2003 - 2008 sõitis elukutselisena Prantsusmaa tippklubides Ag2r Prevoyance ja Bouygues Telecom. Pütsepa näol on tegemist talendiga, kes pääses suurtele lavadele üle kivide ja kändude. Kuremaalt pärit rattamees avaldab saates saladuse, mida sporditegemise ajal ta rääkida ei tohtinud. Vaikimine oli küll ohtlik, aga teisest küljest võinuks rääkimine kaasa tuua sportimise keelu. Ei, tegemist ei ole dopinguga, ehkki ka dopinguga seonduvad teemad on Pütsepa elu sportlasena ärevaks teinud. Ta pajatab kogemusest amatöörklubis, mis oli kõike muud kui meeldiv. Miks jõudis Pütsep ikkagi nii hilja profiks, kui juba juunioride klassis oli ta MM-i seitsmes mees? Paugutas igast asendist, isegi 3000 meetri kõrgusel üle merepinna. Vähesed mäletavad, et Sydney olümpial finišeeris ta samas grupis Jaan Kirsipuuga, kus jagati teise kümne kohti. Toonane amatöör pani ässadega võidu 240 kilomeetrit ja jäi ellu. Kui tervis oli korras, võis Pütsep teha imelisi liigutusi. Vestluse käigus meenutame pikemalt 2006. aasta MM-i ja 2007. aasta Hispaania velotuuri, millest võinuks kujuneda väga meeldejäävad episoodid tema sportlasteel. Karjääri kolm viimast hooaega sõitis Pütsep Läti kontinentaalses profitiimis Alpha Baltic. Sinna aega jääb ka üks väga omapärane võistlus, mis tekitas isegi piinlikuse tunde. Millest täpsemalt jutt saate teada juba saadet kuulates. Jutuajamist veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Saatekülalised Raivo Alla ja Ülo Niinemets. Saatejuht Hardo Pajula. Saade pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. "Kõige lühem imperatiiv”. "Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest. Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja. Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta  Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht kus inimese füüsiline suutlikkus aga ka selgitusvõime mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad siis on see seal. Badwater oli see paik kus ma võisin uurida mida me endast tegelikult kujutame mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna mida ma vajan aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat et mõista... et kuskil on tee mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi mis jääb minust väljapoole. Kohta kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus" kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool". Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks,  kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni. Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa kes teda treenis kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv." Head uudistamist! H. ———————————— [1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1 [2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

"Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht, kus inimese füüsiline suutlikkus, aga ka selgitusvõime, mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad, siis on see seal. Badwater oli see paik, kus ma võisin uurida, mida me endast tegelikult kujutame, mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna, mida ma vajan, aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat, et mõista... et kuskil on tee, mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi, mis jääb minust väljapoole. Kohta, kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud, et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus," kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid, kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool".Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks, kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa, kes teda treenis, kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna, kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv."Head uudistamist!H.————————————[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula. See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill. 5. novembril võtsimegi selle vestluse linti. Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata. Head uudistamist! H. _________________ * https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula. See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill. 5. novembril võtsimegi selle vestluse linti. Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata. Head uudistamist! H. _________________ * https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Märt Avandi ja Ingomar Vihmar. Saatejuht Hardo Pajula. Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid. Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng "Mitte praegu, kallis", mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt.

See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.Head uudistamist!H._________________* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Märt Avandi ja Ingomar Vihmar. Saatejuht Hardo Pajula. Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid. Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng “Mitte praegu, kallis”, mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt.

Saate külalised Jaan Kalda ja Rober Kitt. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Tšernobõli tuumakatastroofist. "1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš". Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov. Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks. Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda." Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis." "See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg." Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud. H. ------------------------- [1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s [2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html [3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2 [4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/ [5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403

Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid.Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng "Mitte praegu, kallis", mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saate külalised on Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Johann Wolfgang von Goethest. See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*. Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik. Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile. Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11). See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris'e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“ Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***. Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas): 1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega); 2) kujutlusvõime sisselülitamine; 3) uurimisobjekti isiklik tajumine; 4) uurimisobjektiga samastumine. Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")**** "Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada." Sellega võibki saatesõnale punkti panna. Head kuulamist ja vaatamist! H. * https://www.youtube.com/watch?v=8zEPI... ** https://www.amazon.com/Disinherited-M... *** https://www.youtube.com/watch?v=015sN... **** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmy...

Saade Herman Melville'i raamatust “Moby Dick”. Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 16. märtsil oli Kuku Raadio Tartu stuudio juba kinni pandud, nii et "Tähenduse teejuhtide" 81. vestlusringi salvestasime Mihkli haritlaskorteris (see jutuajamine on meil praeguse seisuga ka viimane). Nagu ma kohe saate alguses mainin, on mul alates 2018. aasta sügisest Estonian Business Schoolis "Oluliste raamatute" kursusesari [1]. Esimesel kursusel oli fookuses Thomas Manni "Võlumägi", teisel George Orwelli "1984", kolmandal Henri Bergsoni "Loov evolutsioon" ja sel kevadel siis Johann Wolfgang von Goethe "Faust". Eriti just kahel viimasel kursusel on Bergsoni ja Goethe raamatud olnud pigem embleemiks, sisuliselt üritasime nendel sotti saada lääne filosoofia arenguloost. Selles oli meile abiks Richard Tarnase suurepärane teos "The Passion of the Western Mind" [2]. Eeloleval sügisel on kavas keskenduda Ameerika majandusmudelile, sest seal tundub praegu pinna all ikka korralikult käärivat. Selle jutuajamise salvestamise ajal oli mul nimetatud eesmärgil plaanis siduda omavahel kokku Herman Melville'i "Moby Dick" ja William Jamesi "Usulise kogemuse mitmekesisus" [3]. Tänaseks on tulnud palju parem plaan: ma võtan Melville'i kõrval ja Jamesi asemel kursuse teiseks raamatuks siiski Alexis de Tocqueville'i "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" [4]. Kursuse keskseks teoseks jääb aga igal juhul "Moby Dick" ja sellest raamatust me siis Mihkli juures 16. märtsil rääkisimegi. Vestluse pealkiri tuleb "Moby Dicki" samanimelisest peatükist, mille lõpus Melville kirjutab: "Kas asi on selles, et ta oma ebamäärasusega osutab universumi õudsele tühjusele ning mõõtmatusele, andes meile hävingumõtte näol selga noahoobi, kui süveneme linnutee valgete tühimike vaatlemisse. Või pole valevus oma olemuselt niipalju värvus kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav sideaine? Või põhjustab seda tunnet ääretul lumisel maastikul valitsev tähendusrikkalt vaikiv tühjus, värvitu ning kõigevärviline nagu ateism, millest me tagasi põrkame? Kui arvestame teist teooriat, mis kuulub natuurfilosoofidele ja mille järgi kõik õilsalt ning meeldivalt eretavad maised värvitoonid – olgu siis tegemist loojakuaegse taeva ja metsa kaunite varjude, liblikate kullendava sameti või tütarlaste õhetavate põskedega – on ainult peen pettus ega kuulu tegelikult esemetele endale, vaid on talle väljastpoolt antud, nii et kogu jumaldatud Loodus värvib ennast otsekui libu, kes võluva kesta alla peidab surnukambrit; ja kui me sõitu jätkame ning silmas peame, et see salapärane kosmeetikavahend, valguse võimas algollus, mis kõik värvitoonid loob, ise aga alati valgeks või värvituks jääb, langeb vahetult esemetele, puudutades oma olematu värvinguga kõike, ka tulpe ja roose – kui selle kõige üle järele mõelda, siis tundub nagu lamaks halvatud universum pidalitõbisena meie ees; nagu isekas rändur, kes Lapimaal keeldub värvilisi kaitseprille kandmast, nii jääb ka õnnetu uskumatu pimedaks, kui ta üksisilmi vahib majesteetlikku valget katet, mis ümberringi igasugu väljavaate suleb. Ja kõike seda sümboliseeris vaal-albiino. On siis ime, et teda nii raevukalt jälitati?" David Ilmar räägib romaani filosoofiliselt ühest filosoofiliselt kõige kaalukamast peatükist tunderõhuliselt ja meeldejäävalt saate teise kolmandiku alul (31.–35. minut). Head kuulamist! H. [1] https://www.youtube.com/watch?v=gyNAFXE-spQ&t=2s [2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3 [3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14 [4] https://www.kriso.ee/tahelepanekuid-ameerika-demokraatiast-db-9789985902837.html

"1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis.""See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.H.-------------------------[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11).See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas):1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);2) kujutlusvõime sisselülitamine;3) uurimisobjekti isiklik tajumine;4) uurimisobjektiga samastumine.Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")****"Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada."Sellega võibki saatesõnale punkti panna.Head kuulamist ja vaatamist!H.-----------------------* https://www.youtube.com/watch?v=8zEPIqrBHH4&list=PLhpEK-_b7mfEFluCxjESr94HbNRzRivM1&index=3** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=sr_1_1?crid=1ICM73P5RYZMR&dchild=1&keywords=erich+heller&qid=1592584474&sprefix=Erich+Heller%2Caps%2C253&sr=8-1*** https://www.youtube.com/watch?v=015sNyLKyic&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=21**** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Nii, sõbrad, seekord siis jälle täitsa uue ja võib-olla ootamatu nurga alt. Lisaks tegevjuhtidele on minuga vestlemas käinud erinevate valdkondade eksperdid – tippsportlane, kommunikatsiooniekspert, ajuteadlane, ingelinvestor, spordipsühholoog, elustiilinõustaja, polaaruurija, mälutreener, pereterapeut, majandusanalüütik, läbirääkimiste ekspert jne jne – ning kõigilt neilt on juhtimisvaldkonnal midagi õppida ja kõrva taha panna. Nii ka seekord. Minu käesoleva episoodi vestluskaaslaseks on tingimusteta armastuse maaletooja Epp Kärsin. Epp ütleb, et tema missioon on päästa maailma armastusega. Tema põhiteemadeks on seks ja seksuaalsus ning kuidas see kõik meie igapäevases elus ja tegemistes rolli mängib. Õigesse konteksti asetatuna ja sobiliku rakursi alt esitatuna avardab see teemakäsitlus juhtide teadlikkust seksuaalsuse mõjust meie juhtimiskvaliteedile. Tunnistame või mitte, seksuaalsus on suur osa meie enesekuvandist ja identiteedist ka juhina. Vestluse käigus jõuame mõlemad arusaamiseni, et seksuaalsus on seotud nii paljude erinevate teemadega, mis inimeste juhtimise kontekstis on aktuaalsed: muuhulgas räägime siin julgusest ja enesekindlusest, haavatavusest ja usaldusest, fun’ist ja mängulisusest, loovusest ja loomingulisusest, avatusest ja ehedusest, empaatiavõimest ja heast kontaktist iseendaga, suhetest ja suhtluset teiste inimestega. Kõik need teemad on vähem või rohkem seotud meie seksuaalsuse ja eluenergiaga. . “Seksuaalenergia on inimese kõige võimsam ja väekaim energia. Gunnar Aarmat tsiteerides võib öelda, et inimeses on seksuaalenergiat üle 80-ne protsendi. Tark ja teadlik inimene elab sellega kooskõlas. Kui tal on kontakt selle energiaga, siis tal õnnestub seda rakendada ka kõiges, mis ta enda ümber loob. Ja vastupidi, inimene, kes on seksuaalselt kammitsetud, tal puudub hea kontakt iseendaga, siis suure tõenäosusega ei suuda ta ka oma elus rakendada oma maksimaalset potentsiaali. Sellega võivad kaasas käia ka hirm, häbi, ärritus, pinged. Samas, inimene, kes on oma seksuaalsusega heas kontaktis, kiirgab elujõudu nagu päike, tema sees on universumi vägi, see tohutu jõud, mis liigutab teda soovitud teel kergusega edasi. Hea kontakt iseendaga saab alguse sellest, et mina pean olema ise enda jaoks alati nr 1. Eneseväärikus saab alguse sellest. Meid ei ole õpetatud ennast armastama, ennast väärtustama, endast lugu pidama. Millisest naisest või mehest peetakse lugu? Aga sellisest inimesest, kes kõigepealt peab iseendast lugu. Millist naist või meest saab armastada? Aga ikka sellist, kes kõigepealt armastab iseennast. Ja see saab alguse sellest, et ma aktsepteerin ennast sellisena nagu ma olen. Ja kui ma olen iseendaga hea sõber, siis see energia kiirgab ka minust välja teistele. Inimene, kes on pahuksis oma sisemaailmas, ei suuda olla vääriline partner ka tiimikaaslasena ja juhina, sest tal on nii palju lahendamata enesekohaseid teemasid, mis teda elus kammitsevad. Ettevõtte juhid on kogu meeskonna ja organisatsiooni alustalad ja see, kuidas juhid iseendaga suhte ja kontakti on loonud, avaldub ka kogu organisatsiooni tegevuses.” – Epp Kärsin Kuulake ikka, ja nautige ...

Korvpallitarkade klubis "Pihtas Põhjas" käis külas Mart Uuehendrik. Korvpallist läbi imbunud mees - endine noortekoondislane ja meistriliiga mängija, praegune noortetreener, FIBA kategooria kohtunik ning spordiklubi Nord juhatuse liige. Juttu teeme väga erinevatel teemadel ja alustame mõistagi koroonaviirusest. Kehtestatud eriolukord paneb spordiklubid väga keerulisse seisu. Mis ikkagi saab? Jutuajamine on salvestatud laupäeva hommikupoolikul, mil osa tänasest infost oli veel teadmata. Vestluse käigus läheme tagasi ka nende aegade juurde kui Uuehendrik ise oli lootustandev noormängija. Jõudis Allan Dorbeku käe all meistriliigasse, ent siis käis ühel mängul "plahvatus". Kuulajad saavad üksikasjalikult teada, mis ja kuidas. Mart sammus keset mängu riietusruumi, kuradile kõik. Räägime ka seikadest Tiit Soku, Heino Endeni ja Jüri Pritšiniga. Podcasti veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Eesti esimese persoonibrändingu raamatu “Bränd nimega Sina. 100 praktilist sammu oma persoonibrändi loomiseks ja arendamiseks” autorid Olesija Saue ja Evelin Org. Kuna mulle meeldib ka mõtteviis, et üksteisega teevad äri eelkõige isiksused, mitte ettevõtted, siis pean persoonibrändi teemat juhtimise kontekstis väga oluliseks. Vestluse käigus püüamegi lahti mõtestada persoonibrändi kontseptsiooni, arutame isikubrändi vajalikkuse üle ning anname esmased soovitused oma persoonibrändi teadlikumaks kujundamiseks. “Üldiselt inimesed mõtlevad, et nad ongi sellised nagu nad on ning nad tahavadki olla ja suhelda teiste inimestega sellistena nagu nad päriselt on. Kuid probleem seisneb selles, et paljud meist tegelikult ei teagi, kes nad on. Reeglina me ei ole sellele teadlikult pidanud liiga palju mõtlema ning seetõttu me ei oska seda ka sõnastada selliselt, et see kõnetaks nii meid endid kui ka teisi. Kui me räägime konkreetselt ettevõtete tegevjuhtidest, siis persoonibrändinguga tegelemine annab tippjuhile võimaluse võimendada oma äritegevust. Ja siinkohal on ülioluline aru saada, mis on see miski, mis mind teistest eristab ning kuidas see kõnetaks seda minu õiget sihtrühma just selle õige sõnumiga. Nii nagu on ju loomulik, et iga organisatsioon mõtleb läbi oma väärtuspakkumise klientidele, peaks ka juht mõtlema läbi oma isikliku väärtuspakkumise persoonibrändi näol. Iga juht võiks suuta 15-30 sekundi jooksul ära öelda, et kes ta selline on, millega ta tegeleb ja mis on need väärtused, mille eest ta seisab. Aga eks see on ka kõige raskem osa isikubrändingust – mõelda läbi, kes sa siis tegelikult oled ja mis need sinu tõekspidamised on, mis sinu tegevust juhivad. See tundub võib-olla esmapilgul suhteliselt elementaarne, kuid kui sa siis ühel hetkel hakkad päriselt neid küsimusi endalt küsima, siis saad aru, et need vastused ei tule nii lihtsalt. Küsimus tegelikult taandub sellele, kus on sinu kirg ning mis paneb sul silmad särama? Mis on see missioon või kutsumus, mida sa siia maailma oled täitma loodud? Need on need küsimused, millele peakski vastused leidma. Persoonibrändi kontekstis üks paremaid küsimusi, mida iseendalt küsida, on: mida ma juhina sooviksin, et inimesed minust räägiksid, kui ma olen ruumist lahkunud?” – Olesija Saue ja Evelin Org Kuulake ikka ...

Rupert Sheldrake'i 2014. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Dogmadeta teadus"*, millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring** koos Toomas Pauli ja Tarmo Soomerega, kirjutas kaaneteksti Peeter Laurits."Teaduslik maailmavaade on kõikehõlmav, sellele toetub kogu me progresseeruv tehnoloogiline tsivilisatsioon. Samas on tänapäeva teadus koormatud suure hulga iganenud dogmaatiliste tõekspidamistega. Lubjastunud uskumused on väga püsivad, need muudavad teaduselu sarnasemaks kirikliku võimuvõitlusega. Rupert Sheldrake on käesolevas teoses ette võtnud materialistliku teaduse põhilised dogmad ehk 10 käsku. Kas mateeria ja energia hulk on alati jääv? Kas mateeria on teadvusetu? Kas mälu salvestub materiaalse jäljena? etc. Ta analüüsib neid sellise põhjalikkusega, nagu tuleks läbi analüüsida mistahes teaduslikke hüpoteese. Sheldrake on järjekindel – ta võtab materialismi kanoonilised põhipostulaadid ette üksteise järel, vaagib argumente, osutab nõrkadele kohtadele ja küsib täpsustavaid lisaküsimusi. Ta ei anna vastuseid ega paku välja alternatiivset maailmavaadet, lihtsalt osutab viimase sajandi teadusavastustele kvantfüüsikast molekulaarbioloogiani, mille valguses need mehhanistlikud postulaadid enam koos ei püsi. Lõpptulemusena jääb materialistlikust katedraalist alles üksnes pentsik kummitus. Nostalgia," kirjutas Peeter raamatu kaanel.Möödunud novembris kutsusin ma Peetri koos Hasso Krulliga stuudiosse, et arutada teist Sheldrake'i raamatut "Mineviku kohalolu"***, mis on Peetrit tema enda sõnul väga inspireerinud. Vestluse alguses pärisingi ma selle põhjuste kohta. "Sa küsisid, miks ta mind inspireeris," vastas Peeter (8. minut), "aga sellepärast, et need küsimused on mul olnud lapsepõlvest saadik üleval. Linnas ei olnud need lihtsalt nii aktuaalsed, kohe kui ma metsa kolisin – see Kütioru elamine oli mul ikka kohe päris keset metsa –, siis aktualiseerusid nad veel rohkem, veel täpsemini. Sheldrake aitas mul nendele probleemidele ja küsimustele leida veel täpsemaid küsimusi."Saate pealkiri – olgu siinkohal märgitud, et tsibiputin tähendab võru keeles elementaarosakest**** – tuleb vestluse lõpuosast, kui jutt kandus materialismi piirdele (108. minut). "Minul tekib vaimu ja mateeria vastandamisega see probleem," selgitas Hasso, "et kui me liigume nende päris vaimsete asjade juurest natuke vähem vaimsete juurde ja sealt veel edasi vähem ja vähem vaimsete asjade juurde, siis me peaksime ju ühel hetkel jõudma päris puhta mateeriani välja. Aga seal toimub ikkagi igal pool mingi liikumine, tundub, et seal on juba ka mingi intelligentsus olemas. Selge see, et seal taga toimub ikka midagi veel ja veel – see on nagu mingi suur kosmiline tants. Kus tuleb siis see koht, kus vaimu enam ei ole, kus on see koht, kust me leiame ainult palja mateeria. Ma kahtlustan, et seda kohta ei tulegi."Pärast seda tõdemust tõmbasimegi vestlusele õige pea joone alla.Head õhtut!H.----------------------* https://www.rahvaraamat.ee/p/dogmadeta-teadus/618635/en?isbn=9789949945795** https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38*** https://www.amazon.com/Presence-Past-Morphic-Resonance-Memory/dp/1594774617/ref=sr_1_1?keywords=Sheldrake+presence+of+the+past&qid=1580152749&sr=8-1**** https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Tsibiputin See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Oktoobri alul kutsusin ma EBS-i stuudiosse kaks orientalisti – Peeter Espaki ja Andreas Johandi –, et rääkida ühest maailma vanimast tsivilisatsioonikoldest: nimelt Sumerist.Saate esimeses osas üritasin saada sotti sumerite poliitilisest ajaloost, mis hõlmas külaliste sõnul ajavahemiku 3500–1800 eKr. Teises osas püüdsin lasta Peetril ja Andreasel end harida sumerite mütoloogias ja religioonis.Saate kokkuvõttev osa algab jutuajamise 92. minutil, kui me püüdsime sumerite 17 sajandit väldanud religioossest arenguteest mingit essentsi välja pigistada. Siit pärinevad minu jaoks ka vestluse kõige meeldejäävamad mõtted. "Sumeri mütoloogia sarnaneb oma olemuselt tänapäeva teoreetilise füüsikaga," sõnas Peeter (97. minut), "müüdiloojad üritasid kirjeldada universumit. 5000 aastat hiljem on meil paremad aparaadid, aga füüsikud teevad täpselt seda sama. Nüüd räägitakse Suurest Paugust, aga mingit suurt pauku ju ei olnud – see on lihtsalt üks mütoloogiline kujund. Füüsikul võib endal olla peas mingi teistsugune ettekujutus, mis rajaneb matemaatilistel arvutustel ja mõõteandmetel, aga kui ta seda rahvale seletama läheb, peab ta ikkagi toetuma mütoloogilistele kujunditele. Tänapäeva teoreetiline füüsik ei saa läbi ilma sumerite mütoloogiata. See elukutse on samamoodi edasi arenenud. Kunagi täitis seda rolli preester või kirikuõpetaja, nüüd ei tegele usutegelased enam teoreetilise maailmaseletamisega, vaid pigem seletamise seletamisega. Sumerite müüdikirjutajate ja preestrite järeltulijateks on füüsikud, kes uurivad algosakesi ja universumi teket. Kõrgtasemel teevad seda ka teoloogid ja filosoofid, kes mõtlevad teise nurga alt."Vestluse pealkiri tuleb 70. minutist. "Enki reis Nippurisse" on üks arvukatest sumeri müütidest, kus tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Enki läheb Nippurisse, mis Andrease sõnul oli omalaadne Sumeri Vatikan. Kellel Enki vägevuse osas peaks mingeid kahtlusi olema, sel soovitan kuulata 89. minutit, kus antakse muljet avaldav ülevaade tema osast Tigrise ja Eufrati tekkes.Head kuulamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Riho ja Hardiga rääksime septembri viimasel päeval filmitegemisest enne ja nüüd. Mind huvitas eelkõige tsensuuri teema, aga selle kõrvale vestlesime ka kõigest muust. Meie jutuajamisest kujuneski väike ajarännak 1970-ndate aastate Pikrist läbi Brežnevi valitsusaja lõpu, perestroika, iseseisvumise ning sellele järgnenud näguripäevadele tänasesse päeva, kus ärrituvusindeks – see kontsept tuleb sisse vestluse 86. minutil – on pärast mõningaid igavusaastaid* taaskord jõudsalt tõusma hakanud.Vestluse viimase paarikümne minuti vältel rääkisimegi selle hüpoteetilise näidiku kasvu põhjustest ja võimalikest vastuabinõudest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend tuleb Hardilt päris keskustelu lõpus (107. minut): "Mis on ravim kõige selle vastu? Jätkuvalt raiun nagu rauda, et teatud piirini –paraku küll mitte väga universaalne ravim – on huumorimeel." Sellega võttis Hardi sõnad suult nii Rihol kui ka minul ja saade saigi läbi.Head kuulamist!Hardo------------------------* http://www.burke.ee/2017/02/11/tonu-onnepalu-igavuse-ja-valu-vahel/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikel Henry Läänel ja Jarmo Jagomäel külas Siim Raudla. Vestluse esimeses pooles olid põhjalikult luubi all kõik Eesti-Läti liigas mängivad Maarjamaa klubid. Millised head ja vead erinevaid klubisid vaevavad? Kes on mängijatest enim üllatanud? Kas Rakvere Tarvas jätkab sama bravuurikalt? Miks komistavad võistkonnad alatasa ühe reha otsa? Lisaks vaadatakse otsa piiri taga mängivatele eestlastele. Mida arvata Itaalia kõrgliigas pallivatest Henri Drellist ja Siim-Sander Venest. Kas Kaspar Treier võiks juba veebruaris koondises tähtsas rollis olla? Miks on Jaan Puidetil käsi kipsis? Kas Norras mängitakse ka korvpalli? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse saatest, lisaks avab Raudla kuluaaride taga toimuvat elu. Kavas on ka Coolbeti panustamisrubriik. 213. "Viies veerandaeg" oli ka teatud mõttes ajalooline. Miks? Selgub saates lõpus! Head kuulamist!

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikel Jarmo Jagomäel ja Henry Läänel luubi all Tartu Ülikooli ning BC Kalev/Cramo. Vestluse esimene pool oli taaralinlaste euromängude päralt. Miks ei suudetud Europe Cup´i eelringis Joensuu Katajast jagu saada? Millega lõikasid tartlased kordusmatšis näppu? Kust king kõige rohkem pitsitas? Mis saab edasi? Saate teises osa oli fookuses Cramo üllatuslik võit Nižni Novgorodi üle? Mis oli edu võti? Mida arvata tiimi värskemaist täiendusest? Mis on Roberts Stelmahersi relv? Millise mänguga Eesti meisterklubi tänavu edukas võiks olla? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse saatest! Lisaks on kavas Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

"Tähenduse teejuhtide" kolmanda hooaja avasaates olid stuudios Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja. Esimest korda külas olnud Ivani soovil valisime jutuajamise teemaks Nikolai Gogoli "Surnud hinged". Seal hargnes jutt õige pea mitmes erinevas suunas, üheks nendeks oli mõnevõrra ootuspäraselt vene hingelaad ja mentaliteet ning selle kajastamine kunstis ja kirjanduses. Selles kontekstis jäi mulle kõrva 42. minutil esimest korda Jelena suust kõlanud Dostojevskile omistatav mõte: "Kõik me tulime välja Gogoli "Sinelist"".Vestluse lõpus jõudsime "Sinelini" jälle tagasi. "Me kõik tulime välja "Sinelist"", ütleb Jelena (98. minut), "see on väga oluline lause... Gogol on kirjutanud inimesest väga täpselt ja peenelt, eelkõige just tema hirmudest. Iga intelligentne inimene mõtleb terve elu, mida ma kardan ja kuidas oma hirmudest jagu saan. Kui inimene kogu aeg kardab, siis ei saa ta olla inimene, ei saa olla kirjanik, luuletaja ega tööline... Hirm ei lase meil olla sellised, nagu me päriselt oleme. Me saa olla päris inimesed ainult oma köögis, me peame seda olema ka tänavatel ja töö juures. Minu elutee oli selline, et ma tahtsin olla vaba, ja minu jaoks tähendas vabadus seda, et ma ei karda. Ma ei tea, kui palju see mul õnnestus, aga Gogol aitas mind selles igal juhul.""Ekstra eestlastele ütleksin nii," võttis siin Jelenalt sõnajärje üle Ivan, "et kõik need head inimesed, kes ei ole hiljuti käinud presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias, võiksid lugeda Nikolai Gogoli "Surnud hingi" ja pöörata erilist tähelepanu ballile ja vastuvõtule, mis toimus kuberneri juures. Te näete seal peaaegu kõiki neid tegelaskujusid, mis on meie jaoks tänagi aktuaalsed."Mida me veel kirjandusklassikast tahta võiksime?Head kuulamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne rakenduspsühholoogia, täpsemalt suhtlemisoskuste, õppejõud ja täiskasvanute koolitaja Arno Baltin. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi, mida Arno läbi viib, seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtlemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö. Tema erihuviks on pikka aega olnud läbirääkimised ja läbirääkimisoskuste arendamine. Tänaseks tegeleb Arno lisaks veel ka lepitamise kui tõhusa tülide lahendamise meetodiga. Vestluse käigus puudutame lähemalt läbirääkimiste valdkonda ning kuidas meie varajane kasvukeskkond, isiksuslikud jooned, kultuuriline kontekst jt. tegurid meie läbirääkimiste stiili ja edukust võivad mõjutada. “See, kuidas me igapäevaselt läbirääkimisi peame, on paljuski mõjutatud meie varajasest kasvukeskkonnast ja sealsetest lähisuhetest – mida me juba lapsena nägime ja õppisime sellest, kuidas meile lähedased inimesed omavahel asju arutasid ja teemasid läbi rääkisid. Alates sellest, et kõige esimene läbirääkimiste partner sulle on sinu ema; ja seda juba enne, kui sa olid sündinud. Sul olid mingid vajadused, sa andsid neist oma emale teatud moel märku ja nüüd ema, kas siis kuulas sind ja püüdis vastavalt iseennast kohandada ja sinu heaks midagi teha või siis mitte. Sealt see kõik algab. Põnev on mõelda, et meie kõige esimene läbirääkimiste partner on meile hästi lähedane inimene, praktiliselt mingi hetkeni isegi füüsiliselt eristamatu, kuna me oleme nabanööri pidi ema küljes kinni. Hetkest, kui me sünnime siia maailma, tekib neid läbirääkimiste partnereid juurde. Kuskil on isa, võib-olla on seal õed-vennad, vanaemad-vanaisad, kes kõik kokku selle vahetu kasvukeskkonna moodustavad. Igaühega on läbirääkimiste kogemus natuke erinev, igaüks neist tuleb meie ellu mingi oma lähenemisega. Selleks ajaks, kui inimene on juba täiskasvanud, on tal välja kujunenud vinge repertuaar läbirääkimiste viisidest. Ja nüüd kõige olulisem küsimus ongi, kui teadlik ma olen nendest õpitud viisidest, kuidas ma seda kõike teen? Tõenäoliselt mitte eriti teadlik. See on olnud mulle loomupärane viis oma kasvukeskkonnas toime tulemiseks ja ma ei ole pidanud seda nö kõrvalt hindama ega küsimärgi alla seadma. Aga sellest hetkest, kui inimese läbirääkimiste oskustest hakkab sõltuma paljuski ka tema tööalane tulemuslikkus ja elukvaliteet laiemalt, on otstarbekas hakata teadlikult tähelepanu pöörama oma senistele läbirääkimiste visiidele ja kas need on ka edasises elus otstarbekad ja toimivad.” – Arno Baltin Kuulake ikka ...

Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")Head vabanemist!HardoP.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.------------------------* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...***** https://www.amazon.com/Experience-God...****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid olid "Tähenduse teejuhtide" seni kõige vaadatuma vestluse külalised. Järjekorras 40. saade kandis pealkirja "Hüperliberalismi apokalüptiline tupik"* ning me arutasime seal selle üle, mida sõna "liberaal" tänapäeval üldse tähendada võiks.Kui kevade keskel ühtäkki selgus, et sõnavabadus Eestist päris kadunud on (sellist muljet üritati meile kohati jätta), tundus mulle, et just Ahto ja Varro on õiged inimesed, kelle jutuajamine selles osas mingit selgust võiks tuua.13. mail võõrustasingi ma kahte eelnimetatut EBS-i stuudios. Ettearvatult oli Varro, kes on omal nahal Facebookist eemaldamist tunda saanud, meie sõnavabaduse seisundi osas mõnevõrra külmaverelisem kui Ahto (4. minut), kuid ka Ahto möönis, et sõnavabadusega meil tegelikult suuremat probleemi ei ole (6. minut).Tegeliku probleemi otsingul jõudsime õige pea sõnavabaduse vaikse vundamendini – meie käitumist suunavate sageli sootuks sõnatult omaksvõetud kommete, reeglite ja tavadeni. Me olime kolmekesi nõus, et taoline hääletu alusmüür on tõesti olemas ja et me räägime – või peaksime rääkima – selle laadist ja olemusest. Ei ole eriti üllatav, et siin sai meie üksmeel ka kohe varsti otsa. Kuigi me jagasime seisukohta, et kõrgemal abstraktsioonitasemel käib jutt just nimelt säärastest ühiselu võimaldavatest kommetest – peenemas kõnepruugis siis "institutsioonidest" – , läksid meie arvamused kohe lahku, kui kõne alla tulid nende kehtestamise mehhanismid.Vestluse kõige tuumakam osa algas minu arvates 85. minutil. "Mina näen tänapäevast liberaalset demokraatiat kahepooluselisena. Enamus ei otsusta midagi, otsustab printsiip, see on liberaalne ning puudutab õigusriiki kui sellist," kõneles Ahto, "... mina elaksin põhimõtteliselt väga hästi liberaalses õigusriigis, mis kujutaks endast mingit imperiaalset korraldust, kus puudub igasugune rahvusriik, kus puudub igasugune valimistsükkel, seni kuni need põhiseaduslikud printsiibid on jõustatud... mul ei ole mingit vajadust valida inimesi iga nelja aasta tagant Riigikokku ja vaadata, mis siis juhtub ja kuidas see tsirkus käib... õigusriigi printsiibid peavad olema garanteeritud – minu pärast kohtuvõimu kaudu –, aga see ei pea olema demokraatlik võim.""Ma saan sinust aru," vastas talle sellepeale Varro, "aga ma näen, et sinu põhjenduste ahel jääb õhku rippuma... me ei suuda ju kokku leppida, kuidas neid printsiipe, mida oluliseks pidada, määratleda. See ongi probleem. Me kõik leiame, et demokraatia on oluline printsiip, aga kuidas see peaks teostuma, selle üle me vaidleme. Me kõik leiame, et vabadus on oluline printsiip, aga mida see tähendab ja kuidas see peaks teostuma, selle üle me vaidleme. Ja lõppude lõpuks, ega see demokraatia ei olegi ju midagi muud kui vaidluste lahendamise mehhanism. Me peame ju kuidagi jõudma mingisuguse kokkuleppeni, kuidas me elame."Need kaks seisukohta võtavadki vestluse tuuma enam-vähem kokku. Ahto seisab selle eest, et heitlik enamus ei ohustaks õigusriigi printsiipe, kuid ei suuda – vähemalt minu arvates mitte – veenvalt selgitada, kust need printsiibid tulevad. Hämaravõitu vihjed sajanditevanusele õiguspraktikale ja "institutsioonidele" on küll täiesti asjakohased, kuid miks piirduda sajanditega? Religiooni võib pidada ju ka aastatuhandete pikkuseks praktikaks ja Varro tahab oma põhjenduste ahela otsa just selle vaia külge siduda.Selle vestluse suurim saavutus oligi vast erimeelsuste tausta ja põhjuste selgitamine. Põhilistes küsimustes me üksmeelele eriti lähemale ei jõudnud. Kuidas siis sellises olukorras hakkama saada, kus me nendes ühiselu võimaldavates printsiipides kuidagi kokku ei suuda leppida?Minu meelest andis sellele keerulisele küsimusele parima vastuse Varro (35. minut): "Lähenemine, mis võiks kanda positiivset vilja selles olukorras, kus me oleme, võiks lähtuda ennekõike subsidiaarsuse printsiibi tõsiselt võtmisest. Ehk siis sellest, et riigivõim ei ürita erinevatele kogukondadele ette kirjutada seda, millistest ideaalidest lähtudes nad peavad oma elu korraldama. Võtame needsamad sooneutraalsed lasteaiad. Mina sellest samast subsidiaarsuse printsiibist lähtudes ei näe, et riigivõimul oleks põhimõtteliselt õigus keelata vanematel kasvatada oma lapsi ka selles vaimus, kui nad seda soovivad. Jama tekib siis, kui mingi seltskond arvab, et neil on õigus teistele ette kirjutada, et nad peavad aktsepteerima oma laste allutamist sellisele kasvatusele riiklikus haridussüsteemis. Suur probleem tekibki seoses sellega, et riigivõimu mõju ühiskonnaelu korraldamisele on kasvanud üle igasuguste piiride kõikides valdkondades, kuhu sa vähegi ei vaata."See mõttekäik haakus hästi ühe mu enda varasema artikliga "Leviaatani läbikukkumine" ja nii ma lõpetangi selle saatesõna viitega** oma seitse aastat tagasi ilmunud leheloole.Head kuulamist ja lugemist!Hardo--------------* https://www.youtube.com/watch?v=He2Zy...** https://arvamus.postimees.ee/735416/h... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

7. veebruaril kutsusin ma Ahto vestlema Vabriku seminari*. Olen üritanud pikalt mõista, kus on õigupoolest meie erimeelsuste juured ja sel eesmärgil sai see veebruarikuine jutuajamine ka suuresti ette võetud. Pean tunnistama, et pärast ligi kahetunnist keskustelu jäi vastus pea sama kaugele, kui see oli olnud dialoogi alguses.Täpselt kuu aega hiljem tegin uue katse. Nüüd kutsusin juurde ka Varro Vooglaiu, kes oli käinud paar nädalat varem omakorda Ahto saates. Sedapuhku jõudsime minu arvates tükk maad kaugemale. Vestluse teise pooltunni alguses ütleb Ahto mulle: "Ma vabandan, kui see peaks sind solvama, aga minu jaoks on sinusugused inimesed teelt eksinud liberaalid, Varro kohta ma seda öelda ei julgeks."Need Ahto sõnad viisid mu mõtted umbes aasta tagasi TLS-is ilmunud John Gray artiklile "Hüperliberalismi probleem"** (mida ma kõigile muuseas väga soojalt soovitan). Ma olen varemalt – osalt kindlasti Jordan Petersoni mõjul – pidanud meie vasaksõpru pigem postmodernistideks ja neomarksistideks. Ahto peab ennast ise aga klassikaliseks liberaaliks, ja ma arvan, et ta on selles enesemääratluses tegelikult üsna siiras."Oleks kerge väita, et liberalismist on lahti öeldud," kirjutab John Gray. "Sallivusel rajanev elukorraldus, mida varem peeti vabaduse nurgakiviks, lammutatakse nüüd rõhumisstruktuurina maha ja heidetakse kõrvale ning kõik ideed, mis seda protsessi takistavad, tõrjutakse avalikust arutelust välja. Vanamoodsa liberalismi mõõdupuu järgi on see vastupidine sellele, mille eest liberaalid on seisnud. Aga me eksime, kui me arvame, et meie ülikoolides on liberalism mõne teise juhtiva filosoofia vastu välja vahetatud. Selle asemel näeme hüperliberaalset ideoloogiat, mis püüab igasuguse teised maailmavaated elust välja rookida. Kui ülikoolides valitseb tsensuur, siis seetõttu, et neist on saanud nimetatud projekti eestvedajad."Gray sõnul on liberalism juba alates John Sturart Millist olnud sekulaarne inimsuse religioon, millel on alati olnud samasugused universalistlikud taotlused nagu kristluselgi, mille see 18.–19. sajandil varju jättis. "Nad [Mill ja Auguste Comte, H.P.] püüdlesid selle poole veel jõulisemalt ja veel radikaalsemas vormis," kirjutab Gray, kes näeb hüperliberalismi eoseid juba Milli "Vabaduses" (peatükis "Isikupärasusest kui ühest heaolu komponendist"). Siin ei tähenda vabadus enam mitte üksnes – ega mitte isegi peamiselt – kaitset riigi või kaaskodanike vägivalla eest (nii mõisteti sallivust nendel kaugetel aegadel), vaid võimet luua endale oma identiteet ja elustiil. "Sedalaadi individuaalsust edendav ühiskond," kirjutab Gray, "tasalülitab kõik traditsioonist ja ajaloost päritud erinevused; et aga suurem osa inimelu mitmekesisusest tuleb just nendest allikatest, on tagajärjeks massiline ühetaolisus. Niisiis, ühiskonnas, mida Mill endale ette kujutas, pidi liberalism ajapikku kõik teised religioonid ja filosoofiad elimineerima. Aga kui vastuvõetavaks peetakse ainult üht maailmavaadet, siis mis saab intellektuaalsest mitmekesisusest?"Mida peaks minusugune "teelt eksinud liberaal" siis nüüd eelöeldu taustal tegema? Et hüperliberalismi apokalüptiline lõppjaam on niivõrd eemaletõukav, siis tuleb mul Milli inimsuse religiooni asemele otsida uut baasuskumust. Lõppude lõpuks ei ole "inimkond" ja "inimsus" sugugi käegakatsutavamad mõisted kui näiteks "hing" ja "teadvus". Kui need mõisted juba siin mängu tulid, siis lubatagu mul viimase järelduse tuules tähelepanu pöörata Cambrigde'i ülikooli biokeemiku Rupert Sheldrake'i tunniajasele loengule "Taasavastades Jumalat ühes Rupert Sheldrake'iga"***.Tegusat päeva!H.P.S. Ahjaa, saate lõpuks jõudsime vähemalt ühes küsimuses täielikule üksmeelele: pensionit ei saa meist keegi. See nukker tõdemus paneb suusatajatele muidugi veel suurema vastutuse. Jutt käib siin siis mingist ühtekuuluvustundest, päris ilma milleta me vist siiski hakkama ei saa. Või mis teie arvate? See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Vestleme Märten Kressiga tema investeerimisstrateegiatest dividendiaktsiatesse ja ETF-desse Investeerimisklubi seitsmendas saates kutsume külla Märten Kressi, kellega arutame üheskoos erinevaid printsiipe ja põhimõtteid dividendiaktsiatesse investeerimisel. Lisaks heidame pilgu ka börsil kaubeldavatele indeksfondidele (ETF e. exchange trade fund) ja saame teada, milliseid strateegiaid kasutab Märten ka nende instrumendite puhul. Mainimata ei jää ka olulised tööriistad ning abivahendid, mida Märten igapäevaselt kasutab. Märten on kohalikus investeerimiskogukonnas tuntud kui blogi dividendinvestor.ee eestvedaja, finantssektoris kui endine Danske pensionifondide kauaaegne fondijuht. Minevikku mahub veel tarkuse taga nõudmine Taanis Aarhus’i ülikoolis ja töötamine Swedbank’i grupis, Eesti Pangas ning Rahandusministeeriumis. Täna tegeleb Märten valdavalt oma isiklike investeeringute haldamisega, ettevõtjate ja eraisikute nõustamise ning koolitamisega, kirjutamisega ja käib ka investeerimisalastel teemadel esinemas. Lisaks püüab ta oma elu teadlikult sättida nõnda, et regulaarselt jääb piisavalt palju vabadust ja paindlikkust reisimiseks, hobidega tegelemiseks ning lähedastega koos aja veetmiseks. Vestluse esimeses pooles alustame Märteni üleüldiste investeerimispõhimõtete uurimisega ning saame teada: *Milline on tema portfelli ülesehitus? *Miks eelistab ta valdavalt omakapitali põhiseid investeeringuid? Kuidas on tema portfell ajas muutunud? Jätkame detailsemalt Märteni ühe spetsialiteedi - dividendiaktsiatega - ning uurime: *Millised tegurid on talle potentsiaalse investeeringu valikul olulised? *Kuidas on ta aktsiate analüüsiprotsessi enda jaoks üles ehitanud? Kuidas eraldab ta teri sõkaldest? *Milliseid abivahendeid ja ressursse kasutab ta oma analüüsiprotsessi lihtsustamiseks? *Milliseid uuemad strateegiaid pakuvad Märtenile huvi, milliseid on ta hiljuti katsetanud? Vestluse teises pooles siseneme põnevate ETF-de (exchange trade fund) maailma ja uurime: *Mida ETF instrumendina endast kujutab ja kuidas võiks see investori portfelli sobituda? *Millised on olulisimad ETF-dega seonduvad tegurid, mida Märten vaatab potentsiaalset investeeringut analüüsides? *Mida vaadata sama alusvara & alusindeksi erinevate ETF-i pakkujate puhul? *Kas ja kui mõistlik on laiapõhjalise indeksfondiga “osta ja unusta” strateegia rakendamine? Saate lõpufaasis arutame põgusalt makroindikaatoritest ja muudest nippidest, mida Märten on kogunud oma 10-aastase fondijuhu karjääri jooksul: *Millised on erinevad indikaatorid, mida Märten võtab arvesse finantsturu tänase tervise hindamiseks? *Milliseid regioone ja sektoreid näeb Märten täna endale atraktiivsetena? *Kas ja milliseid nippe kasutades on võimalik teenida lisatootlust tehinguid ajastades? PS! Saates mainitud töövahendid, mida Märten aktiivselt kasutab: Morningstar - https://www.morningstar.com/ Simply Safe Dividends - https://www.simplysafedividends.com/ PS! Põnevad raamatud, mida Märten soovitab kõigil lugeda: James Montier - “Little Book of Behavioural Investing” Ray Dalio - “Principles” … ning põnevad soovitused, mida kuulsad, tuntud investorid Mohnish Pabrai ja Guy Spier said Warren Buffetiga lõunasöögilt: 1) https://observer.com/2015/12/my-lunch-with-warren-buffett-changed-my-life/ 2) https://www.cnbc.com/2018/05/25/3-things-two-men-learned-from-their-650000-lunch-with-warren-buffett.html Investeerimisklubi eestvedajad Marko ja Markus tänavad Märtenit meeletult põneva vestluse ja huvitavate teadmiste eest! Aitäh, et jagad meiega teadmisi oma teekonnalt, mida oled omandanud enam kui 10-aastase professionaalse investeerimiskarjääri jooksul! :) Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Podcastis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel. Ansi on Omnivas alates 2006. aastast, mil alustas ettevõttes tööd logistikavaldkonna arendusjuhina. Enne Omnivasse tulekut on ta töötanud Silberautos ning Schenkeris. Vestluse käigus räägime Ansiga liidriks olemise olemusest, puudutame tema enda juhiks kujunemise teekonda, käsitleme meeskonnaliikmete värbamist ja tiimi moodustamise printsiipe ning samuti jagame paar nõuannet juhirollis edukamaks toimetamiseks. “Ma olen viimasel aja päris palju mõelnud sellele teemale. Et kui sa küsid, et mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütlen, et selle eest, et asjad tehtud saaksid. Et juhtuksid need asjad, mis juhtuma peavad. Nii lihtne ongi. Ja kui seda veel natuke sügavamalt lahti mõtestada, siis liidrid on need juhid, kes panevad juhtuma just need asjad, mis muidu ellu ei saaks kutsutud – mis muidu ei saaks juhtuma. Ehk siis liidrile makstakse palka selle eest, et jõutaks ettevõttega sinna, kuhu muidu ei jõutaks; vastasel korral see rong lihtsalt ei sõidaks sinna. Liider minu vaates on suuna andja ja hooandja, et just need asjad saaksid juhtuma, mis muidu jääks tegemata.” – Ansi Arumeel Kuulake ikka ...

Vestleme Kristjan Liivamägiga globaalsest makropildist ja investeerimisideedest Investeerimisklubi viiendas saates kutsume külla Kristjan Liivamägi, kellega mõtestame üheskoos lahti tänast makromajanduslikku olukorda, erinevaid majandusnäitajaid ning mis olulisim, nende tõlgendusi. Saame teada, milliseid makronäitajaid võtab Kristjan arvesse enda investeerimisstrateegiate kujundamisel ning millesse investeerib ta just tänase makropildi kontekstis. Kristjan on enam kui 12-aastase kogemusega investor, omades kogemust nii aktsiate, laenude kui kinnisvaraga. Täna töötab ta Tallinna linna finantsteenistuse juhtivspetsialistina omades varasemat pikaajalist kogemust ka audiitorbüroo Ernst & Young juhtiv- ja vandeaudiitorina. Kristjan annab ka tudengitele oma tarkust edasi nii Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis erinevate rahanduseteemaliste õppeainete raames. Kristjan on kõrgelt tunnustatud õppejõud olles valitud parima õppejõu nominendiks Mainoris, 2016. aasta parimaks loengute andjaks TalTech’i majandusteaduskonnas. Kristjan omandas hiljuti doktorikraadi finantsökonoomikas, uurides terve doktorantuuri vältel investorite käitumist finantsturgudel ning vormistades oma kraad lõputööga teemal “Haridus ja investori käitumine”. Vestluse esimeses pooles alustame üleüldise majandusolukorra ülevaate ja tõlgendamisega: vaatame peale eri majanduspiirkondade laiapõhjalistele aktsiaindeksitele ning uurime: - Mis võib just selliste liikumiste põhjustajateks olla nii USA, Hiina kui Euroopa kontekstis? - Kas hiljutised korrektsioonid on tavapärased või on seal taga konkreetsed fundamentaalsed põhjused? - Kas ja mil määral on kapitaliturgudel edasiseks kasvuks ruumi? Räägime erinevate piirkondade kontekstis kapitaliturgude ühest olulisest mõjutajast, baas-intressimäärad, ning arutelu käigus saame teada: - Kuidas mõjutavad baas-intressimäärad majandust, kapitaliturge ja Sinu igapäevaelu? - Mida toob endaga kaasa baas-intressimäärade tõus? Miks tõstetakse USA-s baas-intressimäärasid, aga Euroopas seda veel ei tehta? - Mis on võlakirjade tulususe suurim mõjutaja? Miks on riigivõlakirjade õiglane väärtus langema hakanud? Kuidas käituvad ettevõtete võlakirjad? Mis veelgi põnevam, uurime Kristjanilt, milliseid nippe ja vahendeid kasutab ta majanduse tulevaste dünaamikate hindamiseks ning milline on tema väljavaade järgneva poolaasta globaalsele makropildile. Saame teada: - Mida näitab ennakindikaator CLI (composite leading indicator) ja mida see tuleviku kohta räägib? - Mida näitavad tarbijate kindlustunde indeks ja ettevõtjate kindlustunde indeks? Mida nende dünaamikatest välja lugeda? Üheskoos arutame meie kõigi kolme tänaseid investeerimisstrateegiaid ning saame teada: - Milline on Kristjani hetke nägemus erinevate varaklasside lõikes? - Millesse ja miks investeerivad täna nii Kristjan, Marko kui Markus? - Mis toob pikaajalises investeerimises edu? - Miks on kaasmõtlejate leidmine investeerimiskonnal olulise tähtsusega? Investeerimisklubi eestvedajad Marko ja Markus on Kristjanile meeletult tänulikud põnevaid teadmisi pungil vestluse eest! Aitäh, Kristjan, et panustad tingimusteta kogukonda! Saade on lindistatud 22. novembril 2018. Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Podcastis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja, investor ja nüüd ka kohe kohe ilmuva juhtimisraamatu “Kes on tõeline juht?” autor Ivo Remmelg. Ivo on ingelinvesteeringutega tegelenud üle kümme aasta. Lisaks on ta olnud erinevate innovaatiliste ettevõtete (Telegrupp, Nordic Automation Systems, EstBAN) asutajaliige ning eestvedaja. Vestluse käigus räägime Ivoga inimese olemusest, inimeste juhtimise keerukusest ja ettevõtlusest laiemalt. “Kõige keerulisem osa juhi tööst, eelkõige kui me räägime ettevõtetest, kus töötajad rohkem kui 30, on töö inimestega. Võtmeküsimuseks on see, kuidas juht suudab panna terve organisatsiooni täie inimesi tööle selle ühise eesmärgi nimel nii, et kõik teeksid seda, mis on õige organisatsiooni jaoks. Nii on juhina oluline teada, miks inimene teatud situatsioonis käitub nii nagu ta käitub. Pea igale käitumisele on tegelikult olemas teaduslik seletus. Olen ka oma raamatus toonud välja mitmeid kasulikke põhimõtteid, kuidas inimene üldse nö töötab ja mismoodi inimene suudab pakkuda optimaalselt väärtust. Nii näiteks ca 100 aastat tagasi, kui Frederic Taylor oma teadusliku juhtimise printsiipide propageerimist alustas, tegid üheksa töötajat kümnest füüsilist või siis käsitööd. Täna on see suhe vastupidine, kus üheksa inimest kümnest loovad väärtust pigem oma mõttejõuga, kuid juhtimismeetodid on paljudes ettevõtetes suuresti endised, mis Taylori printsiipidest oluliselt ei erine. Teadmuspõhiste ja innovaatiliste ettevõtete edukas juhtimine aga eeldab, et sa oskad arvestada inimeste käitumuslike eripäradega. Juhtidena on meil vast isegi raske teadvustada, kuivõrd meie endi käitumine mõjutab ülejäänud töötajate sooritusvõimekust. Daniel Kahneman kirjeldab oma raamatus ‘Thinking, Fast and Slow’ kahte tüüpi mõtlemist: niinimetatud kiire ja aeglane. Inimese ürgne ajuosa, mis on oma olemuselt alateadlik, emotsionaalne ja reaktiivne ning hiljem väljaarenenud ajuosa, mis on pigem teadlik, ratsionaalne ja analüütiline ajuosa on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Kuna juhi käitumine tekitab teistes töötajates emotsioone – positiivseid või negatiivseid –, siis mõjutavad need eelkõige meie esimest ajuosa, mida nimetatakse ka roomaja ajuks. Ja on teada, et kui näiteks juht kutsub meis esile negatiivseid emotsioone, olgu see siis mõne sensitiivsema vestluse käigus, siis käivitub meie ürgajus kohe põgene-mängi-surnut-või-ründa-reaktsioon, mis lülitab omakorda välja teised kõrgemad funktsioonid, nagu loovus ja analüütiline mõtlemine (ehk mõtleva ajuosa, mille töö eest tänapäeval inimesed palka saavad). Sellises meeleseisundis, kus juht on suutnud oma töötajate emotsioonid keema panna, muutuvad töötajad justkui ‘kartuliteks’, nende kõrgemad ajufunktsioonid on pärsitud ja nad ei mõtle enam. Nad kas mängivad surnut, põgenevad või ründavad. Nii on töötajatel raske, kui mitte võimatu, väärtustloovaid lahendusi pakkuda ja häid tulemusi saavutada. Seetõttu on eestvedamise seisukohalt väga oluline mõista inimese käitumise tagamaid.” – Ivo Remmelg Kuulake ikka ...

LHV ettevõtete panganduse juhil Indrek Nuumel on külas Tarmo Jüristo, kes on Praxise mõttekoja juht ja värske telesarja „Pank“ üks stsenariste. Vestluse teemaks on 90ndate aastate pangandus, millest uus telesari televaatajatele peagi jutustab. Millised on markantsemad juhtumised 25 aasta tagusest ajast? Millised olid inimesed ja kuidas tehti tööd? Mida oleme õppinud Eestit raputanud finantskriisidest ja kas majandust on juhitud õigesti? Telesarja „Pank“ esimene osa jõuab ekraanidele 18. oktroobril ETV vahendusel. Sari valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Mis on BitOfProperty? BitOfProperty on blockchain’il põhinev kinnisvarasse ühisinvesteerimise platvorm, kus investeerimine on jõukohane tavainvestorile ja investeeringud on likviidsed. Firma peakontor asub Singapuris ja tütarettevõte Eestis. Ettevõte asutajad on kolm ambitsioonikat noormeest Karl Vään, Taavi Pettai ja Timo Kaus. Vestlus on lindistatud 1. detsembril Singapuris. BitOfProperty’st on vestlusringis asutaja Karl Vään. Investeerimisklubi poolt küsivad küsimusi Marko Oolo ja Paavo Siimann. Vestluse käigus tekkinud küsimused 1. Kuidas on lepingus kajastatud laenuintress? Kas see on fikseeritud, muutuv või muu alternatiiv? Vastus: Intress on muutuv, st otseselt seotud igakuise renditulu laekumisega. 2. Kui suures osas katab leppetrahv ära laekumata jäänud intressi juhul kui projekti valmimine viibib notariaalsest lepingus määratust pikemalt. Vastus: Kui projekti valmimine viibib notariaalses lepingus määratust pikemalt, siis on Arendaja kohustatud tagastama kõik käesoleva tehingu kohaselt Arendajale tasutud summad ning tasuma Ostjale (investoritele) leppetrahvi kakskümmend protsenti (20%) ostuhinnast.

On külas Riigikantselei strateegiabüroo info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Siim Sikkut. Vestluse teemadeks on Eesti IT-poliitika ning IT-eksport - perspektiivid, tänased tugevad ja nõrgad küljed. Kas eelmise sajandi tiigrihüppe jääb meie viimaseks või täna on saabunud aeg uute saavutuste jaoks? Saatejuhid Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)